Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Kohtujurist
Evelin Miggur
Määruse tegemise aeg ja koht
23.12.2021.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-19-13507
Tsiviilasi
Õ P Ni hagi K H ja M Hi vastu kaasomandi lõpetamise nõudes ning K H ja M Hi vastuhagi Õ P Ni vastu kaasomandi lõpetamise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, vastuhagi läbi vaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagi kostja): Õ P N (isikukood xxx) Hageja esindaja: R R (e-post xxx) Kostja I (vastuhageja I): K H (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja II (vastuhageja II): M H (isikukood xxx, e-post xxx)
03.12.2021 esitas hageja avalduse hagist loobumiseks. Hageja ja kostja II sõlmisid 30.11.2021 lepingu, millega hageja võõrandas oma kaasomandiosa vaidlusalusest kinnistust kostjale II. Hageja leiab, et kostja II on hageja nõude rahuldanud, mistõttu tuleks menetluskulud jätta kostjate kanda solidaarselt. Hageja palub menetluse lõpetada, hagejal tekkinud menetluskulud kostjatelt solidaarselt välja mõista ning tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust 175 eurot. 10.12.2021 esitasid kostjad seisukoha, milles märkisid, et menetlus tuleks lõpetada, kuid menetluskulud jätta hageja kanda, sest hageja on 30.11.2021 vastuhagiga esitatud nõude täielikult rahuldanud. Kohtumääruse põhjendused TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab hagi osas menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastuhagiga on vastuhagejad nõudnud kaasomandi lõpetamist selliselt, et vaidlusaluse kinnistu kaasomanikeks jääksid ainult vastuhagejad ning vastuhageja II omandaks vastuhagi kostjale kuuluva kaasomandiosa. Nähtuvalt poolte esitatust on 30.11.2021 vastuhagi kostja võõrandanud oma omandiosa vastuhagejale II. Kohus jätab vastuhagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata seoses õiguskaitsevajaduse ära langemisega. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 järgi, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus ei nõustu pooltega, et kumbki pool oleks hagi või vastuhagi nõuded (mis on kajastatud 05.11.2021 istungi protokollis, dtl 587-598) pärast hagi või vastuhagi esitamist rahuldanud. 30.11.2021 on hageja ja kostja II sisuliselt saavutanud kompromissi kaasomandi lõpetamise viisi osas seoses hagejale kuulunud omandiosaga.
TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 168 regulatsiooni mõtteks ülejäänud osas on menetluskulude jätmine menetluse põhjustanu kanda. Kohus ei nõustu hagejaga, et kohtumenetluse põhjustasid kostjad. Hageja soovis primaarselt kaasomandi lõpetamist selliselt, et tema omandiosa omandaks kostja II. Esialgses hagis märgitu kohaselt oli kostja II avaldanud hageja osa omandamise soovi, samuti on lisatud kostja II 28.08.2019 hinnapakkumine (dtl 122). Ka 02.01.2020 vastuses hagile on kostja II olnud nõus hageja osa omandamisega. Kumbki kostja ei ole menetluses kaasomandi lõpetamisele iseenesest vastu vaielnud. Vaidlus on olnud hüvitise suuruse ning menetluses hilisemalt ka kaasomandi lõpetamise viisi üle, kostjad ei soovinud lõpetamist müümisega enampakkumisel, mida hageja alternatiivselt nõudis juhuks, kui hagejale omandiosa kaotuse eest makstav hüvitis oleks väiksem kui 21 500 eurot. Kohus leiab, et sellistel asjaoludel ei saa kostjatele ette heita menetluse põhjustamist, sest ka kostjatel olnuks võimalik hageja vastu esitada hagi kaasomandi lõpetamise nõudes. Kostjad menetluse kestel seda ka tegid, esitasid vastuhagi. Menetluskulude jaotus ei saa sõltuda sellest, milline kaasomanik jõuab oma hagi kohtule esitada varem. Kohtu hinnangul ei saa kostjatele kuidagi ette heita ka täiendavate menetluskulude tekitamist kohtumenetluses. Kostja II tegi juba 10.05.2021 kompromissettepaneku (dtl 432) hageja osa omandamiseks 20 000 euro eest, mis vastab 30.11.2021 kokkulepitule. Riigikohus on leidnud, et kaasomandi lõpetamine on eelduslikult kõigi kaasomanike huvides ning menetluskulude jagamisel ei saa lähtuda sellest, kumma poole soovitud viisil kohus kaasomandi lõpetas; kolleegium pidas põhjendatuks jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (3-2-1-70-10, p 14). Kuivõrd asja sisulisel lahendamisel oleks kohus menetluskulude jaotamisel lähtunud nimetatud seisukohast, ei pea kohus põhjendatuks jagada kulusid erinevalt ka olukorras, kus asjas sisuliselt saavutati kompromiss seda kohtuliku kompromissina vormistamata. Kohus kohaldab analoogia alusel TsMS § 168 lg 3 ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hageja on menetluses tasunud 03.09.2019 250 eurot, 10.10.2019 1 200 eurot, 20.12.2019 50 eurot, 10.10.2020 50 eurot, millest 25.09.2020 määrusega on tagastatud 1 200 eurot (sh hagi esitamiselt enamtasutud 1 150 eurot ja 27.12.2019 määruskaebuselt tasutud 50 eurot). Kohus tagastab hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel 150 eurot ja TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel 50 eurot (10.10.2020 määruskaebus), so kokku 200 eurot riigilõivu. Kohus selgitab kostjatele, et vastuhagi esitamiselt tasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb kohtule esitada taotlus.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.