Lauri Malmi pankrotimenetlus. Kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine ja võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i SEB Pank määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik, usaldusisik:
XXXXXXXXXX)
Lauri
Malm
(isikukood
Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): AS SEB Pank (registrikood 10004252), esindaja Elo Ilumäe Võlausaldaja: Coop Pank AS (registrikood 10237832), esindaja Kerly Riivik Võlausaldaja: Aktsiaselts Intrum Estonia (registrikood 10036074), lepinguline esindaja Reelika Tuisk Võlausaldaja: Intrum Debt Finance AG (Šveitsi registrikood CH-100.023.266), lepinguline esindaja Reelika Tuisk Võlausaldaja: Swedbank AS (registrikood 10060701), esindaja Gerda Johanson Võlausaldaja: Danero Malm (isikukood XXXXXXXXXX), seaduslik esindaja Deivi Paara
Võlausaldaja: Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70000349) Võlausaldaja: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (registrikood 90006012) Võlausaldaja: Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, registrikood 70000349) Võlausaldaja: RIKMAN KONSULTATSIOONID OÜ (registrikood 12932157) Võlausaldaja: Sven Sisov (isikukood XXXXXXXXXX) Võlausaldaja: Bigbank AS (registrikood 10183757)
1.Tühistada Viru Maakohtu 16. septembri 2021. a määrus osas, milles maakohus vabastas Lauri Malmi Danero Malmi ees olevast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Lauri Malm Danero Malmi ees olevast kohustusest vabastamata. Samuti täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni, märkides, milliste pankrotivõlausaldajate nõuded pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel võlgniku vastu lõpevad. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
Määruskaebus rahuldada osaliselt.
3.Lugeda Viru Maakohtu 16. septembri 2021. a määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: "1. Rahuldada Lauri Malmi taotlus kohustustest vabastamiseks osaliselt. Lõpetada Lauri Malmi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
2.Vabastada Lauri Malm pankrotimenetluses täitmata jäänud järgmistest kohustusest: Riigi Tugiteenuste Keskuse nõue 629 eurot 2 senti, Coop Pank AS-i nõue 85 961 eurot 94 senti, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse nõue 11 385 eurot 77 senti, Aktsiaseltsi Intrum Estonia nõue 71 628 eurot 9 senti, RIKMAN KONSULTATSIOONID OÜ nõue 2656 eurot 49 senti, Intrum Debt Finance AG nõue 192 234 eurot 46 senti, AS-i SEB Pank nõue 301 765 eurot 7 senti, Sven Sisovi nõue 16 324 eurot 17 senti, Swedbank AS-i nõue 109 113 eurot 52 senti, Bigbank AS-i nõue 10 002 eurot 1 senti. Lauri Malmi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe Danero Malmi nõue võlgniku vastu. Pankrotivõlausaldajate nõuded Lauri Malmi vastu lõpevad, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Võlgniku kohustustest vabastamine ei vabasta võlgnikuga solidaarselt vastutavat isikut oma kohustuse täitmisest. Kui võlgnikuga solidaarselt
vastutav isik täidab kohustuse, ei saa ta kohustustest vabastamise korral esitada tagasinõuet võlgniku vastu. Kui võlgnik on võlausaldaja nõude rahuldanud pärast oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist, ei saa kohustuse täitmiseks üleantut võlausaldajalt tagasi nõuda.
3.Jätta muud Lauri Malmi taotlused rahuldamata.
4.Avaldada teade Lauri Malmi pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5.Jätta tsiviilasja menetluskulud võlgniku Lauri Malmi kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad."
4.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 12. juuni 2012. a määrusega kuulutati välja Lauri Malmi (võlgnik) pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tiia Kalaus (haldur).
2.Maakohus lõpetas 31. juuli 2015. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, vabastas halduri oma kohustustest ning määras kindlaks halduri tasu. Sama määrusega algatas maakohus võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ning määras usaldusisiku kohustusi täitma võlgnikku ennast. Maakohus märkis, et võlgniku pankrotimenetluses jäid rahuldamata võlausaldaja Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu; EMTA) nõue 800 eurot 65 senti, Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) nõue 640 eurot, Coop Pank AS-i (Coop; endise nimega Aktsiaselts Eesti Krediidipank) nõue 87 445 eurot 75 senti, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (endise nimega Sihtasutus KredEx) nõue 11 582 eurot 23 senti, Aktsiaseltsi Intrum Estonia (Intrum Estonia; endine võlausaldaja Danske Bank A/S Eesti filiaal) nõue 72 864 eurot 35 senti, RIKMAN KONSULTATSIOONID OÜ (RK; endine võlausaldaja Eesti Energia Aktsiaselts) nõue 2702 eurot 46 senti, Intrum Debt Finance AG (Intrum Debt Finance; endine võlausaldaja
3.Swedbank Liising esitas 16. märtsil 2017 maakohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja võlgnik kohustustest vabastamata jätmiseks. Alternatiivselt palus võlausaldaja kohustada võlgnikku esitama kohtule kõikide kontode väljavõtted ajavahemiku 31. juuli 2015 kuni 16. märts 2017 kohta ning tööle kandideerimiste avaldused koos selgitustega, mida on võlgnik töö leidmiseks teinud.
4.Võlgnik esitas 13. detsembril 2018 taotluse enda kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning enda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest ja usaldusisiku kohustustest vabastamiseks.
5.Maakohus jättis 28. juuni 2019. a määrusega võlgniku taotluse rahuldamata ning jätkas menetlust.
6.Võlgnik esitas 19. augustil 2020 maakohtule uue taotluse enda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamiseks. Samuti palus võlgnik anda kinnistusosakonnale korraldus või kohustada Intrum Estoniat tegema kinnistamisavaldus hüpoteegi kustutamiseks Ü.M. kinnisasjalt asukohas XXXXXXXX (registriosa nr XXXXXX) ning Swedbanki tegema kinnistamisavaldus kõikide hüpoteekide kustutamiseks Riina Paara korteriomanditelt asukohas XXXXXX (registriosa nr XXXXXXX) ja XXXXXX (registriosa nr XXXXXXX). Samuti palus võlgnik kohustada kõiki võlausaldajaid kustutama kõik märked Maksehäireregistrist ja muudest analoogsetest krediidihinnangute registritest võlgniku kohta. Võlgnik esitas 19. novembril 2020 maakohtule sama taotluse uuesti. Taotluse kohaselt ei olnud võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks oli kolmandate isikute (juriidiliste isikute) huvides võetud kohustused. 2008. a-l süvenenud majanduskriisi tõttu ei õnnestunud võlgnikul laenukohustusi täita ning laenulepingud öeldi laenuandjate poolt ennetähtaegselt üles. Seejuures oli analüüs võlgniku majandusliku seisu ja maksevõimekuse kohta puudulik ning laenu anti kergekäeliselt. Kuna ka kinnisasjade hinnad vähenesid olulisel määral, ei õnnestunud laenude tagatiste müügist võlausaldajate nõudeid täies ulatuses rahuldada. Lisaks müüdi kinnisasjad täitemenetlustes ebamõistlikult odavalt ning võlgniku huve kahjustavalt. Võlgnik on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kestel täitnud seadusest tulenevaid kohustusi. Oma kohustuste täitmise kohta on ta esitanud kohtule aruanded igal aastal. Samuti on võlgnik tegelenud mõislikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei olnud, siis seda otsinud. Võlgnik registreeriti töötuna Eesti Töötukassas (töötukassa) 1. detsembril 2015. Ta töötas kuni 2020. a-l eriolukorra kehtestamiseni X Osaühingus kinnisvaraarenduste projektijuhina, RK-s projektijuhina 25% koormusega ja X OÜ-s (X) projektijuhina. Eriolukorra kehtestamise tõttu on võlgnik 21. aprillil 2020 registreeritud töötuna, kuid on veendunud, et töösuhete taastamine on majanduse paranemisel võimalik. Võlgniku sissetulekud on igal aastal pidevalt suurenenud. Ta sai 1. detsembrist 2015 kuni
62 senti, 2017. a-l 9483 eurot 4 senti, 2018. a-l 18 168 eurot 64 senti ja 2019. a-l 20 636 eurot 46 senti. Sissetulek on tema elukohta (Pärnu) arvestades mõistlik. Võlgnik on ka rahuldanud EMTA nõude. Ta on oma kohustusi täitnud vastavalt võimalustele. Intrum Estonia ja Swedbanki nõudeid on osaliselt rahuldatud ka solidaarvõlgnike poolt ja tagatiste arvelt. Võlgnikul on kaks alaealist last. A.A. elab koos võlgnikuga 50 % ajast. A.A.i kasuks on võlgnikult välja mõistetud elatis 17. detsembri 2009 kuni 16. detsembri 2010 eest 4601 eurot 64 senti ning alates 17. detsembrist 2010 igakuine elatis 383 eurot 47 senti. Teine laps B.B. sündis XXXXXX. Kolmas laps sünnib eeldatavalt XXXXXX. Sellega väheneb võlgniku võimalus täiendava tulu teenimiseks. Lisaks on võlgniku vaimne tervis pankroti väljakuulutamise, kohustustest vabastamise menetluse, töökaotuse ja sellest tingitud raskete üleelamiste tõttu halvenenud. See piirab oluliselt võlgniku võimalusi tulutoovama tegevuse leidmiseks. Tal on 2020. a-l diagnoositud mõõdukas XX (diagnoos XXXX) ja XX (diagnoos XXXX). Võlgnik vajab XXXXX. Võlgniku tervislikku seisundit arvestades on tema kohustustest vabastamine hädavajalik, et naasta mõistliku elurütmi juurde. Kuigi võlgniku sissetulek on olnud miinimummäärast suurem, ei ole ta suutnud menetluse kestel võlausaldajate nõudeid olulisel määral vähendada. Võlgnik on otsinud tulutoovamat tööd, kuid pankrot on olnud takistuseks. Samas ei ole ta süüliselt võlausaldajate huve kahjustanud. Talle tuleb anda võimalus uueks normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kohustustest vabastamise taotluse rahuldamata jätmiseks alus puudub. Menetluse kestel oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgnikul on õigustatud ootus, et ta vabastatakse kohustustest, sh olukorras, kui ta on võlausaldajate nõudeid rahuldanud väikeses ulatuses.
RK arvates on võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud.
A.A.i arvates on võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud.
S. Sisovi arvates on võlgniku kohustustest vabastamine põhjendatud.
10.SEB palus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata.
11.Bigbanki arvates tuleks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada menetluse tähtaega seitsme aastani.
EMTA jättis võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
Coop ei nõustunud võlgniku kohustustest vabastamisega.
14.Swedbank palus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada menetluse tähtaega seitsme aastani. Samuti palus Swedbank jätta rahuldamata võlgniku taotlus kohustada tegema kinnistamisavaldus kinnisasjadelt registriosade numbritega XXXXXXX ja XXXXXXX kõikide hüpoteekide kustutamiseks.
15.Intrum Estonia ja Intrum Debt Finance palusid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Samuti palusid nad jätta
rahuldamata võlgniku taotluse kohustada tegema kinnistamisavaldus kinnisasjalt registriossa nr XXXXXX kantud hüpoteegi kustutamiseks.
Ülejäänud võlausaldajad võlgniku taotluse kohta seisukohti ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
17.Maakohus rahuldas 16. septembri 2021. a määrusega võlgniku taotluse ning lõpetas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja vabastas võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Muud võlgniku taotlused jättis maakohus rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. Maakohus märkis, et hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. Määruse kohaselt on võlgnik menetluse kestel töötanud kuni eriolukorra kehtestamiseni 2020. a-l kolmes töökohas. Ta oli ka töötuna registreeritud. Samas on võlgnik enamik aega olnud tööga hõivatud. Seega on võlgnik teinud kohustuste täitmiseks pingutusi, tegelenud oma võimaluste piires mõistlikult tulutoova tegevusega, samuti ei ole oma vara ja sissetulekuid varjanud ega võlausaldajate huve kahjustanud. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati tähendada tasuvama töö otsimist. Kui võlgnik ei teeni piisavalt, ei tähenda see kohustuste süülist rikkumist, mis annaks alust jätta ta kohustustest vabastamata. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Võlgnik ei ole rikkunud ka pankrotiseaduse (PankrS) § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust. Ta on esitanud aruanded koos vajalike andmetega tähtaegselt. Samuti ei ole ta PankrS § 173 lg-s 6 sätestatud kohustust rikkunud. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel vara pärinud. Võlgnik on rahuldanud võlausaldajate nõudeid vähemalt 13 997 euro 60 sendi ulatuses. Osad kohustused on täidetud kolmandate isikute poolt ja tagatiste arvelt. Seejuures on võlgnik teinud väljamakseid arestimisele mittekuuluvast sissetulekust. Seega ei ole võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-tes 3–5 sätestatud kohustust. Ta on näidanud tahet võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks absoluutsed alused puuduvad. Asjaolu, et võlgnik on saadud tuludest rahuldanud võlausaldajate nõudeid vähesel määral, ei saa olla käsitatav võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevusena. Seejuures ei ole võlausaldajate nõuete rahuldamine arvestatavas ulatuses kohustustest vabastamise eelduseks, kui kohustustest vabastamist otsustakse viie aasta möödumisel. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud võlgniku süülist käitumist, puudub kohtul alus võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel. Võlgnik on 6. septembril 2021 kohtule antud vandes kinnitanud, et ta täitis kohustusi nõuetekohaselt oma võimete piires. Tema ülalpidamisel on kolm alaealist last ning tasustavamat tööd ei ole praegu võimalik leida. Seejuures on võlgnik avaldanud vajalikku ja usaldusväärset teavet ning ei ole teada, et ta oleks kohtu eest mingit konkreetset teavet varjanud. Võlgnik on täitnud kohustusi kuue aasta jooksul. Arvestades võlgniku ülalpidamisel olevat kolme alaealist last, tema majanduslikku seisundit, ei ole menetluse pikendamine põhjendatud. Usutav on võlgniku väite, et tal puudub võimalus leida tasustavamat tööd (arvestades võlgniku diagnoosi) ning tal pole võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele arvestavas ulatuses. Võlgnikul on keskharidus, eriala tal ei ole. Võlgniku kolmandal lapsel on atoopiline dermatiit,
mistõttu võlgnik toetab abikaasat ega suuda praegu täiskohaga töötada. Võlgnikul on võimalik kodus tööd teha. Võlgniku muud taotlused ei ole põhjendatud. Võlausaldajal on õigus oma nõude tagatiseks olev vara realiseerida ning seda õigust ei lõpeta võlgniku kohustustest vabastamine. Samuti ei ole praeguses asjas alust kohustada kõiki võlausaldajaid kustutama märkeid Maksehäireregistrist ja muudest analoogsetest krediidihinnangute registritest võlgniku kohta.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
18.SEB palub 4. oktoobril 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Samuti palub SEB tagastada määruskaebuse rahuldamise korral riigilõiv 50 eurot. Määruskaebuse kohaselt on võlgnik oma sissetulekuid varjanud. Ta on teinud väljamakseid kolmandatele isikutele, kelle nõudeid ei ole menetluses tuvastatud (RK, HV). Ta kasutab oma ema Ü. M. kontosid. Võlgniku poolt on tehtud kontole ka mitmed sularaha sissemaksed. Lisaks on võlgnik tööl küll käinud, kuid ei ole teinud pingutusi sissetuleku suurendamiseks, et võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses rahuldada. Võlgnik pole esitatud ühtegi tõendit, et ta oleks kogu menetluse kestel tulutoovamat tegevust otsinud. Arvestades võlgniku haridust, väljaõpet ning eelnevat töökogemust, oleks tal võimalik leida tulutoovam töö. Maakohus on jätnud need võlausaldajate vastuväiteid käsitlemata. Võlgnik tasub ühele lapsele elatist miinimummäärast suuremas ulatuses. Seega ei ole võlgnikul rahalisi probleeme, nagu ta väidab. Lisaks on võlgnikul kogutud teise pensionisambasse raha, kuid ei ole selle tagastamist taotlenud. Järelikult ei ole võlgnik teinud endast kõike olenevat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul diagnoositud depressioon ei saa olla aluseks kohustustest vabastamiseks, kuna tegemist ei ole haruldase haigusega. Pigem on see igapäevaselt levinud terviseprobleem. Põhjendamatu on ka maakohtu seisukoht, et võlgnik ei saa täistöökohaga töötada, kuna on oma abikaasale toeks. Võlgnik saab töötada kodus. Seega on võlgnik rikkunud menetluse kestel PankrS §-st 173 tulenevaid kohustusi. Võlgniku käitumine on olnud vähemalt raskelt hooletu. Tulude varjamine on tahtlik. Kuna võlgniku kontole on tehtud mitmeid sularaha sissemakseid, on tema kasutuses rohkem raha kui ta on avaldanud. Seega ei ole võlgniku tegelikku majanduslikku olukorda olnud võimalik kindlaks teha. Võlgniku käitumine on kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnikul on olnud võimalus ja kohustus teha võlausaldajatele väljamakseid, kuid ta on teinud neid marginaalses ulatuses. Ka mittetäieliku ja ebaõiget teavet sisaldava aruande ning puudulike tõendite esitamine kahjustab võlausaldajate huve. Võlausaldajatel peab olema võimalus kontrollida võlgniku kohustuste täitmata jätmise põhjendatust, et vajadusel esitada taotlus menetluse lõpetamiseks.
Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
Võlgnik ei ole PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustust rikkunud. Ta on andnud endast parima võlausaldajate nõuete täitmiseks. Keskharidusega on töö leidmine raskendatud. Tööd takistab
ka koroonaviirus. Praegu töötab võlgnik 50% koormusega projektijuhina. Lisaks on tema sissetulek elukohta (Pärnu) arvestades mõistlik. Võlgnik ei ole rikkunud ka PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust. Ta ei ole varjanud sissetulekuid ja teavet oma majandusliku olukorra kohta. Seejuures ei pea ta seadusest tulenevalt üle andma teise pensionisambasse kogutud raha (täitemenetluse seadustiku § 131). Võlausaldaja, kohtutäitur, kohus ega keegi teine ei saa esitada tahteavaldust võlgniku nimel pensionivara käsutamiseks. Lisaks ei ole ta saanud vara pärimise teel. Samuti on ta nõudeid osaliselt vähendanud. Võlgniku tervislik seisund on menetluse kestel märkimisväärselt halvenenud ning see piirab oluliselt võlgniku võimalusi leida tulutoovamat tegevust. Asjas ei esine absoluutseid aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4). Pankrotimenetluse käigus ei ole tuvastatud võlgniku mistahes pahatahtlikku tegevust. Võlgniku makseraskuste põhjusteks oli üldine majanduslangus. Ta ei ole toime pannud pankrotikuritegu ega rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikul on kolm last, kellest kaks on alaealised. Kuigi A.A. sai 2021. a jaanuaris 18aastaseks, on võlgnik kohustatud andma talle ülalpidamist perekonnaseaduse § 97 lg 2 järgi eeldatavalt kuni X 2024. Samas ei saa seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmine olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks. Elatise vähendamise nõue eeldaks täiendavaid menetluskulusid, mida võlgnikul ei ole. Samuti ei ole võlausaldaja tõendanud, et A.A.i kasuks välja mõistetud elatise vähendamiseks oleks alust. Kuna sellised asjaolusid ka ei esine, oleks tegemist perspektiivitu avaldusega. Võlgniku käitumine ei ole olnud suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Ta on toime tulnud minimaalsete vahenditega. Lisaks on võlgnik kaotanud töö majandusliku olukorra tõttu. Võlgnik on maksete tegemise ja eeskujuliku käitumisega näidanud tahet anda endast parim võlausaldajate nõuete osaliseks rahuldamiseks, väärides uut majanduslikku algust.
20.Swedbank nõustub määruskaebuse põhjendustega, leides, et võlgnik tuleb jätta kohustustest vabastamata.
Coop ei vaidle määruskaebusele vastu ega toeta võlgniku kohustustest vabastamist.
Intrum Estonia ja Intrum Debt Finance nõustuvad määruskaebusega.
Bigbank seisukohta määruskaebuse kohta ei esitanud.
24.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2, § 659 ning § 667 lg 2 alusel tühistada määruskaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata osas, milles maakohus vabastas võlgniku A.A.i ees olevast pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab võlgniku A.A.i ees olevast kohustusest vabastamata. Samuti tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni, märkides, milliste
pankrotivõlausaldajate nõuded pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel võlgniku vastu lõpevad. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
26.TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. SEB on määruskaebuses palunud maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus võlgniku kohustustest vabastas ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1–2). Seega ei ole määrust ülejäänud osas vaidlustatud, sh osas, milles maakohus jättis võlgniku muud taotlused rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 3).
27.Tulenevalt TsMS § 652 lg-st 8 ja §-st 659 (nende koosmõjus) ei ole ringkonnakohus seotud määruskaebuse õigusliku põhjendusega. Maakohus on vaidlustatud määrusega vabastanud võlgniku kõikidest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest. Samas on A.A.i nõue asja materjalidest nähtuvalt lapse elatise nõue (IV kd, tl 14). PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega on maakohus ringkonnakohtu arvates võlgniku ekslikult A.A.i ees olevast kohustusest vabastanud. Ringkonnakohus tühistab kõnealuses osas maakohtu määruse ning teeb selles osas uue määruse, millega jätab võlgniku A.A.i ees olevast kohustusest vabastamata. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalidest muid nõudeid, mis pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tagajärjel ei lõppeks.
28.TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) peab kohtumääruse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka lahendi ülejäänud tekstita. Sellest tulenevalt peab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise määruse resolutsioonis märkima mh, milliste võlausaldajate nõuded millises ulatuses võlgniku vastu lõpevad. Eelmärgitut arvestades tuleb maakohtu määruse resolutsiooni täpsustada, märkides, milliste pankrotivõlausaldajate nõuded pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel võlgniku vastu lõpevad.
29.Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. SEB ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et võlgnik tuleb jätta kõikidest pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus selgitab, et võlgniku kohustustest vabastamine (PankrS § 175 lg 1) on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Jättes kõrvale võlgniku vabastamise A.A.i ees olevatest kohustustest (käesoleva määrus p 27), ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul asjas diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õiguspäraselt teostanud, mh on kohus arvetanud võlausaldajate poolt kohustustest vabastamisele esitatud vastuväiteid. Maakohus on andnud hinnangu menetluse kestel võlgniku kohustuste täitmisele (PankrS § 173) ning tuvastanud, et puuduvad alused võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks (PankrS § 175 lg 2). Maakohtu seisukohad on nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud. Vastusena SEB määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
29.1.SEB heidab määruskaebuses võlgnikule kokkuvõtvalt ette seda, et võlgnik ei ole teinud piisavaid pingutusi võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses rahuldamiseks ning otsinud menetluse kestel tulutoovamat tegevust (PankrS § 173 lg 1). Ühtlasi on võlausaldajal kahtlus, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid, kuna tema kontole on tehtud sularaha sissemakseid ning ta kasutab SEB väitel enda ema kontot. Lisaks on võlgnik teinud makseid kolmandatele isikutele (RK ja HV), kes ei ole nõudeid pankrotimenetlusse esitanud.
29.1.1.Ringkonnakohus esmalt selgitab, et PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Muu hulgas keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve (PankrS § 175 lg 2 p 2). Kui võlgniku käitumises ei ole PankrS § 175 lg 2 p-des 1–2 ja lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust jätta füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamata (vt nt Riigikohtu 2. novembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3116, p-d 14 ja 15; samuti kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; 17. aprilli 2013. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). PankrS § 175 lg 2 p 2 alusel kohustustest vabastamisest keeldumiseks tuleb kohtul tuvastada, et: ▪ võlgnik on PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi rikkunud; ▪ võlgnik on oma eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt ning ▪ võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve. Kohtul on õigus kohustustest vabastamisest keelduda vaid juhul, kui täidetud on kõik eelnimetatud tingimused. Seega peavad kõik nimetatud eeldused esinema kumulatiivselt.
29.1.2.Iseenesest on õige SEB väide, et võlgnik on teinud väljamakseid RK-le ja HV-ile. Samas nähtub võlgniku konto väljavõtetelt, et RK kui ka HV on pärast võlgniku poolt väljamaksete tegemist suurema summa võlgnikule tagasi kandnud. Näiteks kandis võlgnik 22. novembril 2019 RK-le 900 eurot, kuid RK kandis võlgnikule 25. novembril 2019 tagasi 990 eurot (IV kd, tl 16 pöördel). Lisaks on RK käesolevas asjas võlgniku võlausaldajaks (Eesti Energia Aktsiaselts loovutas 24. juulil 2019 enda võlgniku vastu oleva nõude RK-le; (IV kd, tl 178), mistõttu on võlgnik samuti RK-le väljamakseid teinud. Seega ei saa väita, et võlgnik oleks RKle ja HV-le tehtud väljamaksetega oma varalist seisu vähendanud ning võlausaldajate huve kahjustanud. Pigem on võlgnik oma majanduslikku seisu parandanud.
29.1.3.SEB ei ole teinud ringkonnakohtule usutavaks väiteid selle kohta, et võlgnik varjab oma sissetulekuid. Selliseid asjaolusid toimiku materjalidest ei nähtu. Võlgnik on küll teinud enda kontole mõne sularaha sissemakse (nt V kd, tl-d 41 pöördel, 42 pöördel, 129 pöördel), kuid samas on ta enne seda kontolt sularaha välja võtnud. Seega ei saa tõsikindlalt väita, et võlgnikul oleks varjatud sissetulekuid. Samuti ei nähtu ringkonnakohtule selliseid asjaolusid, mille alusel saaks väita, et võlgnik kasutab oma ema (Ü.M.) kontot. Lisaks nähtuvad võlgniku kontolt igapäevased kulud (nt kulud toidule, transpordile, ravimitele, raviteenusele), mis viitab sellele, et võlgnik kasutab just enda kontot.
29.1.4.Põhjendatud on SEB seisukoht selle kohta, et võlgnikul diagnoositud depressioon ning lapse haigusest tingitud vajadus olla abikaasale toeks ei saa olla aluseks kohustustest vabastamiseks. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku või tema lapse tervislik seisund ei
võimaldaks tal tööd teha. Lisaks on võlgnik ise kinnitanud, et ta saab kodus tööd teha (VIII kd, tl 95). Samas ei ole maakohus võlgnikku kohustustest vabastanud üksnes eelmärgitud põhjustel. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et võlgnik on teinud piisavalt pingutusi sissetuleku suurendamiseks ning tulutoovama tegevuse leidmiseks. Kuigi võlgnik oli nii kohustustest vabastamise menetluse alguses kui ka lõpus töötu (ajavahemikul 1. detsembrist 2015 kuni 17. juulini 2016, 26. oktoobrist 2016 kuni 2. aprillini 2017 ning alates 22. aprillist 2020), on ta valdavat kogu menetluse kestel töötanud (IV kd, tl 169; V kd, tl-d 10, 20, 45; VI kd, tl 186). Ka võlgniku sissetulek on menetluse kestel pidevalt suurenenud (kuni aprillis 2020 töötuna arvele võtmiseni). Tema tulu oli 2015. a-l 116 eurot 70 senti (V kd, tl-d 12–14), 2016. a-l 2516 eurot 62 senti (V kd, tl-d 46–49), 2017. a-l 9483 eurot 4 senti (V kd, tl-d 139–142), 2018. a-l 18 168 eurot 64 senti (VI kd, tl-d 151–153) ja 2019. a-l 20 636 eurot 46 senti (VIII kd, tl-d 23–26), millest on ta teinud võlausaldajatele väljamakseid. Lisaks on võlgnikul ülalpeetavad. Seejuures on maakohus õigesti tuvastanud, et võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid ka sellise sissetuleku arvelt, millele poleks seadusest tulenevalt saanud sissenõuet pöörata ning mida poleks pidanud usaldusisikule üle andma (PankrS § 173 lg-d 3–5). Ringkonnakohus märgib, et usutavad on võlgniku selgitused ka selle kohta, et pankroti tõttu oli tal keeruline leida enda töökogemustele ja haridustele sobivat tasuvat tööd. Võlgniku töötamine mõnel töökohal, mis ei eelda erialast ettevalmistust (n-ö lihttööde tegemine) ei võimaldanuks üldiselt teadaolevaid palgatasemeid arvestades eelduslikult teenida olulisemalt suuremat sissetulekut. Lisaks ei näe seadus ega kohtupraktika ette miinimumsummat, mida teenides saaks võlgnikku pidada mõistlikuks tulutoova tegevusega tegelevaks. Võlgnik on ringkonnakohtu arvates seega teinud reaalseid pingutusi tasuvama töö leidmiseks ning ta ei ole hoidnud teadlikult kõrvale PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustustest.
29.2.Ringkonnakohus ei nõustu SEB määruskaebuses esitatud etteheitega, nagu oleks võlgnik rikkunud PankrS § 173 lg-s 2 sätestatud kohustust, kuna on menetluse kestel esitanud mittetäielikke ja ebaõiget teavet sisaldavaid aruandeid. Võlgnik on kohtule esitatud aruannetes märkinud andmed töötamise, sissetulekute, võlausaldajatele tehtud väljamaksete ja vara kohta (IV kd, tl 167; V kd, tl-d, 38, 126–127; VI kd, tl 148–149; VII kd, tl-d 10–11). Ringkonnakohtu arvates on võlgnik teavitanud oma tegevusest ja sissetulekutest piisaval määral. Olukorras, kus esitatud aruanded on puudustega, on kohtul võimalus paluda võlgnikul neid täpsustada, mida on maakohus praegusel juhul vajadusel ka teinud. Lisaks ei ole SEB määruskaebuses põhjendanud, milline teave oli võlgniku aruannetes ebaõige.
29.3.Samuti ei ole alust jätta võlgnik kohustustest vabastamata seetõttu, et ta ei tasunud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus ei ole võlgniku kohustustest vabastamise eelduseks, kui kohus otsustab kohustuste vabastamise üle pärast viie aasta möödumist alates menetluse algatamisest (erinevalt PankrS § 175 lg-s 11 sätestatust, kui kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamist kolme aasta möödudes alates menetluse algatamisest).
29.4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks
sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 20. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15; 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Seega on võlgniku huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Siiski ei ole võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4), mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Ringkonnakohus rõhutab veelkord, et praeguses asjas ei ole tuvastatud aluseid kohustustest vabastamisest keeldumiseks (PankrS § 175 lg 2). Maakohus on piisava põhjalikkusega analüüsinud võlgniku käitumist.
29.5.Eelmärgitust tulenevalt ei ole SEB määruskaebuses esitatud etteheited põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks rikkunud PankrS § 175 lg 2 p 2 kohaselt kohustusi ning kahjustanud võlausaldaja huvisid sellisel määral, mis tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Võlgniku käitumises puuduvad raskelt süülise käitumise tunnused. Lisaks ei muuda võlgniku teise pensionisambasse kogutud raha välja võtmata jätmine ja elatise vähendamise hagi esitamata jätmine võlgniku käitumist kohustustest vabastamise menetluses süüliseks. Kohustuste süüliseks rikkumiseks saaks mh lugeda seda, kui võlgnik oleks tahtlikult vältinud võlausaldajatele tasumist. Seda asja materjalidest praegusel juhul ei nähtu. Maakohus on õigesti tuvastanud, et võlgnik on vastavalt oma võimetele ja oskustele täitnud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi.
30.Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohtule ei ole seaduses sätestatud tähtaega kohustustest vabastamise avalduse lahendamiseks, tuleks seda võlgniku ja võlausaldajate õigustatud huve arvestades teha mõistliku aja jooksul (PankrS § 3 lg 2; TsMS § 2). Võlgniku kohustustest vabastamise avalduse lahendamine enam kui üks aasta pärast selle esitamist ei mahu üldjuhul mõistliku menetlusaja raamidesse.
31.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Menetluskulude jaotust arvestades ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
32.SEB esitas määruskaebuses taotluse riigilõivu tagastamiseks, kui määruskaebus rahuldatakse. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Kuivõrd määruskaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus SEB taotluse riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.