O.N. ja U.N. hagi OÜ Fulfill Pro vastu sundtäitmise lubamaks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. detsembri 2021. a hagi tagamise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Fulfill Pro määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Fulfill Pro (registrikood 12775657), esindaja vndeadvokaat Robert Sprengk Vastustajad (hagejad) O.N. (isikukood XXXXXXXXXX) ja U.N. (isikukood XXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 29. detsembri 2021. a määrus ja teha uus määrus, millega jätta O.N. ja U.N. hagi tagamise taotlus rahuldamata.
2.Rahuldada OÜ Fulfill Pro määruskaebus.
3.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa määruskaebust Riigikohtule esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 390 lg 1 alusel).
1.O.N. (hageja I) ja U.N. (hageja II) esitasid 21. detsembril 2021 Viru Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 072/2020/356 hagejate suhtes. Koos hagiavaldusega esitasid hagejad taotluse peatada hagi tagamise korras täitemenetlus täiteasjas nr 072/2020/356 kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni või alternatiivselt keelata kohtutäituril edasiste täitetoimingute tegemine, mille eesmärgiks on kinnisasja asukohaga XXXXXX hagejatelt äravõtmine ja hagejate sundkorras väljatõstmine kuni käesolevas asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Kristel Maalmani poolt 22. aprillil 2020 koostatud vara enampakkumise akt täiteasjas nr 095/2019/2147, mille kohaselt müüdi enampakkumisel võlgniku J.N. vara (hoonestusõigus asukohaga XXXXXX) ja selle omandas OÜ Fulfill Pro (kostja). Kostja on kantud hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse. Kostja esitas 1. juunil 2020 kohtutäiturile Risto Kütile täitmisavalduse nõudega kinnisasja väljanõudmiseks võõrast valdusest ja kohtutäitur Kristel Maalmani poolt 22. aprillil 2020 koostatud vara enampakkumise akti täiteasjas 095/2019/2147. Kohtutäitur Risto Kütt algatas 4. juunil 2020 täitemenetluse täiteasjas nr 072/2020/356. Kohtutäitur teatas 18. novembri 2021. a täitmisteatega, et täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtajaks on 1. veebruar 2022 ja vabatahtlikult täitedokumendi täitmata jätmisele järgneb sundkorras väljatõstmine 4. veebruaril 2022 kell 12.00. Hagejad sõlmisid 12. detsembril 2012 XXXXXX elamu üürilepingu. Vastavalt üürilepingu punktile 1.3. on üürilepingu tähtaeg 10 aastat. Seega on hagejate ja kostja vahel kehtiv võlaõiguslik suhe. Hagejad olid seisukohal, et nende õigused kinnisasja aadressiga XXXXXX valdamiseks ei ole lõppenud. Hagejad olid seisukohal, et täidetud on hagi rahuldamise tingimus vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 11. Täiteasjas nr 072/2020/356 on täitedokumendi sundtäitmine lubamatu hagejate osas. Hagejad esitasid taotluse hagi tagamiseks. Hagejad olid seisukohal, et antud juhul on tegemist olukorraga, kus hagi tagamata jätmine võib põhjustada hagejatele olulist kahju, samuti muudab selle täitmise võimatuks.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus rahuldas 29. detsembri 2021. a määrusega hagejate hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse Viru tööpiirkonna kohtutäituri Risto Küti menetluses olevas täiteasjas nr 072/2020/356 kuni menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Maakohus leidis, et hagejatel on õigus esitada võlgnikena hagi sissenõudja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 alusel. Kohus leidis, et hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamine täiteasjas on põhjendatud. Hagejad paluvad kohtul tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 072/2020/356 lubamatuks, kuna hagejad on seisukohal, et nende õigused kinnisasja aadressiga XXXXXX valdamiseks ei ole lõppenud. Hagi tagamata jätmisel võivad kaasneda hagejatele rasked tagajärjed. Kohus leidis, et enne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi aluseks olevate asjaolude igakülgset ja põhjalikku väljaselgitamist ei ole täitemenetluse jätkamine võlgnike (hagejate)
osas mõistlik. Samuti leidis kohus, et hagi tagamise korras täitemenetluse peatamine kuni käesoleva tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni ei ole kostjale ülemäära koormav ja seda võib pidada põhjendatuks hagejate õigustatud huvisid silmas pidades.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Kostja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata või alternatiivselt rahuldada hagi tagamise taotlus osaliselt keelates kohtutäitur Risto Kütil täiteasjas nr 072/2020/356 viia läbi täitetoimingud, milleks on kinnisasjal asukohaga XXXXXX linn asuvas elamus 1. korrusel asuvatest ruumidest suurusega 90 m2 valduse äravõtmine hagejalt I ja tema väljatõstmine ning elamus 2. korrusel asuvast ruumist suurusega 25 m2 valduse äravõtmine kostjalt II ja tema väljatõstmine kuni menetluses tehtava kohtulahendi jõustumiseni, menetluskulud jätta hagejate kanda. Kuna üürilepingud on sõlmitud 22. detsembril 2012, hoonestusõiguse arestimise akt on koostatud 6. veebruaril 2012, siis on käsutuskeeldu rikkuvad üüritehingud tühised (TsÜS § 88 lg 1). Hagejatel puudub õigus vallata kogu kinnistut. Üürilepingutest ei tulene, et hagejad oleks võtnud üürile kogu kinnistu koos selle oluliste osade ja päraldistega. Üürilepingute kohaselt on hagejal I õigus kasutada 1. korruse tube kogusuuruses 90 m2 ning hagejal II on õigus kasutada
2.korruse tuba suuruses 25 m2. Hagejatel ei ole õigust kasutada kinnistul (hoonestusõiguse) oluliseks osaks olevaid ehitisi, milleks on kuur (garaažiga), abihoone ja kinnistu roheala. Hagejad ei ole tuginenud asjaolule, et hagi tagamisel kaasnevad hagejatele rasked tagajärjed. Hagejad ei ole tõendanud, et nad on sõlminud vastavad üürilepingud. Üürilepingute eestikeelne tõlge ei ole tõend TsMS § 229 lg 2 tähenduses. Puudustega hagi tagamine ei ole põhjendatud. Hagejad on tuginenud dokumentaalsele tõendile, mida menetluses ei ole esitatud, s.o 12. detsembri 2012. a lepingutele. Hagejad ei ole esitanud algdokumenti. Täidetud ei ole eeldused hagi tagamise abinõu rakendamiseks. Käesoleval juhul ei ole kohus kontrollinud hagi lubatavust ja perspektiivi. Hagi on perspektiivitu.
4.Hagejad vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata ja menetluskulude kostja kanda jätmist. Hagejate ja võlgniku vahelised üürilepingud on sõlmitud suulises vormis ja tähtajatuna enne
6.veebruari 2012. a arestimisakti. 12. detsembri 2012 kuupäeva lepingutega anti suulises vormis sõlmitud lepingutele kirjalik vorm. Hagi tagamise eeldused on täidetud. Elamu muud osad, mis ei ole hagejate poolt üürile võetud, on abiruumid, mis teenindavad eluruume.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega jätab hagejate hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus ebaõigesti leidnud, et TsMS § 377 lg 1 alusel on hagi tagamine põhjendatud. Maakohus on lahendi tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 tulenevat põhjendamiskohustust jättes hindamata hageja nõude põhistatuse.
Hagi tagamisel tuleb kohtul kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381 lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh on esitatud TsMS §-s 377 nimetatud asjaolud), kas hagiavaldus (kui see on esitatud) vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning kas hageja nõue ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud (TsMS § 235 ja § 381 lg 2) (vt ka Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p-d 16–18). Hagejad on esitanud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 lg 1 alusel põhjusel, et neid ei saa täitemenetluse raames kinnisasjalt välja tõsta, kuna neil on õigus kinnisasja vallata kehtivate üürilepingute tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul vastavad hagiavaldus ja hagi tagamise avaldus seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele ja hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on iseenesest lubatav. Samas leiab ringkonnakohus, et hagejad ei ole enda nõuet põhistanud. Väite põhistamine on TsMS § 235 kohaselt kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Hagejad väidavad, et nad on hoonestusõiguse endise omaja J.N. sõlminud suulised üürilepingud, mis 12. detsembril 2012 vormistati kirjalike lepingutena. Samas on hagejad J.N. abikaasa ja tütar. Eluliselt ei ole usutav, et võlgnik on sõlminud üürilepingud oma abikaasaga ja tütrega. Abikaasadel on perekonnaseaduse § 16 lg-st 1 tulenev vastastikune perekonna ülalpidamise kohustus, mis hõlmab ka elukoha tagamist, st abikaasaga eluruumi üürilepingu sõlmimiseks ei ole mingit mõistlikku vajadust. Hageja II on küll täisealine, mistõttu ei pruukinud J.N. olla üürilepingu väidetava sõlmimise ajal perekonnaseadusest tulenevat õiguslikku kohustust teda ülal pidada, kuid ka täisealise lapsega üürilepingu sõlmimine ei ole tavapärane tegevus. Tavapäraselt võimaldavad vanemad ka enda täiskasvanud lastel vajadusel enda kodus tasuta elada. Hagejad ei ole esitanud usutavaid põhjendusi, miks vastavad üürilepingud sõlmiti. Eeltoodud põhjendustel ei ole hagejad põhistanud, et vastavad üürilepingud on sõlmitud ja neil on õigus kinnisasja vallata. Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul põhjust kahelda, et hagejad on esitanud hagi täitemenetluse venitamiseks. Riigikohus on 15. aprilli 2015. a lahendis nr 3-2-1-11-15 p-s 11 selgitanud, et TMS § 221 lg-s 1 sätestatud hagi ei anna võlgnikule õigust alusetute hagide esitamisega täitemenetlust venitada. Kui võlgnik esitab koos sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ka hagi tagamise taotluse, paludes TsMS § 378 lg 1 p 6 alusel täitemenetluse peatada, on kohtul vajalikel juhtudel võimalik täitemenetluse venitamist takistada, jättes hagi tagamise taotluse rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et hagejad ei ole põhistanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu ei kuulu ka hagejate hagi tagamise taotlus rahuldamisele. Määruskaebus tuleb rahuldada.
7.Hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes. Seega pole menetluskulude jaotuse märkimine sellises määruses vajalik.
9.TsMS § 390 lg 1 kohaselt võib pool esitada määruskaebuse maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise TsMS § 386 lg-s 2, 4 või 5 sätestatud alusel tühistas. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu.
Kuna ringkonnakohus ei tühistanud hagi tagamist TsMS § 390 lg 1 esimeses lauses viidatud alustel (TsMS § 386 lg-d 2, 4 ja 5) ning tagatava hagi hind ei ületa 100 000 eurot, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada (vt ka Riigikohtu 30. jaanuari 2020. a määrus tsiviilasjas 2-19-11532, p 9).
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.