Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht 06.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-19-121704
Kohtuasi
E-SILD OÜ hagi Tallinn, Asunduse korteriühistu vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.06.2024 määrus (menetluskulude kindlaksmääramine)
Kaebuse esitaja ja liik
E-SILD OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja E-SILD OÜ (registrikood 12412899), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus
tn
11
Kostja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu (registrikood 80052465), lepinguline esindaja Irina Popova Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 05.06.2024 määrus osas, millega maakohus mõistis E-SILD OÜ-lt välja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kasuks Riigikohtu menetluses menetluskulude hüvitise 2000,30 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kasuks nimetatud summat ületavas osas Riigikohtus kantud menetluskulud välja mõistmata. Muus osas jätta Harju Maakohtu 05.06.2024 määrus muutmata.
4.2.Määrata kindlaks E-SILD OÜ poolt Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistule hüvitatavate maakohtu menetluse menetluskulude rahaline suurus ning mõista E-SILD OÜ-lt välja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kasuks menetluskulude hüvitamiseks 947,82 eurot.
4.3.Määrata kindlaks E-SILD OÜ poolt Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistule hüvitatavate apellatsioonimenetluse menetluskulude rahaline suurus ning
2-19-121704 mõista E-SILD OÜ-lt välja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kasuks menetluskulude hüvitamiseks 1490 eurot.
4.4.Määrata kindlaks E-SILD OÜ poolt Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistule hüvitatavate Riigikohtu menetluse menetluskulude rahaline suurus ning mõista E-SILD OÜ välja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kasuks menetluskulude hüvitamiseks 2000,30 eurot.
4.5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb E-SILD OÜ-l tasuda viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.E-SILD OÜ (hageja) esitas 13.08.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistult (kostja) 6170,52 euro saamiseks. Makseettepanekule vastuväite esitamise tõttu läks see nõue üle hagimenetlusse. Hageja esitas 02.10.2019 Harju Maakohtule hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista 6133,72 eurot ja viivise.
2.Harju Maakohus jättis 16.03.2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 29.09.2021 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi täielikult põhivõlgnevuse osas ja osaliselt viivise osas ning jättis menetluskulud maa- ja apellatsioonikohtus 66% ulatuses kostja kanda ning 34% ulatuses hageja kanda. Kostja esitas Riigikohtule kassatsioonkaebuse ja hageja vastukassatsioonkaebuse. Riigikohus rahuldas 04.05.2022 otsusega kostja kassatsioonkaebuse ja hageja vastukassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 29.09.2021 otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 18.04.2023 otsusega maakohtu 16.03.2021 otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kõigis kohtuastmetes hageja kanda. Otsused jõustusid 07.08.2023, kui Riigikohus jättis hageja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
3.Kostja esitas maakohtule 10.02.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskulud maakohtus kokku 1202,71 eurot 10 tunni ja 57 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 110 eurot. Kostja esitas ringkonnakohtule 08.09.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskulud esimeses ringkonnakohtu menetluses 1170 eurot 9 tunni ja 45 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 120 eurot. Kostja esitas ringkonnakohtule 29.03.2023 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskulud teistkordses ringkonnakohtu menetluses kokku 882 eurot kostjale osutatud õigusabi eest 4 tunni ja 55 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot. Kostja esitas Riigikohtule 18.04.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt olid kostja menetluskulud Riigikohtus 2
2-19-121704 kokku 3175 eurot, millest kassatsioonikautsjon oli 100 eurot ning õigusabikulud 20 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 150 eurot. Kokku olid kostja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas 6429,71 eurot.
4.Hageja vaidles kostja menetluskulude suurusele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 05.06.2024 määrusega (vaidlustatud määrus) kostja 29.11.2023 avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus määras kindlaks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja kostja maakohtu menetluse menetluskulude hüvitamiseks 947,82 eurot, apellatsioonimenetluse menetluskulude hüvitamiseks 1490 eurot ja Riigikohtu menetluse menetluskulude hüvitamiseks 2387,80 eurot. Väljamõistetud menetluskulude hüvitistele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates vaidlustatud määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt esindasid kostjat lepingulised esindajad, st õigusabikulud on põhimõtteliselt hüvitatavad. Maakohus leidis, et kostja esindaja tasumäär 110 eurot tunnis maakohtus ning 150 eurot tunnis Riigikohtus on põhjendatud. Käesoleva tsiviilasja menetluse keerukust arvestades ei ole ringkonnakohtus tasumäär 180 eurot tunnis põhjendatud, mistõttu vähendas maakohus tasumäära ringkonnakohtus 120 euroni tunnis.
5.2.Põhimõtteliselt on kostja menetluskulude nimekiri kooskõlas tsiviilasja käiguga. Siiski ei ole kostja esindaja ajakulu esindaja kvalifikatsiooni ja vaidluse keerukust arvestades kõigis positsioonides põhjendatud.
5.2.1.Maakohus vähendas hagile vastuse koostamise ja tõendite kogumise toimingutele kulunud aega 1 tunni ja 20 minuti võrra, kuna võttes arvesse eelnenud toimingu (kohtutoimiku analüüs, nõustamine) ajakulu (2 tundi ja 15 minutit), ei pidanud maakohus menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu 3 tundi ja 20 minutit põhjendatuks, vaid pidas põhjendatud ajakuluks 2 tundi.
5.2.2.Ringkonnakohtu menetluses kohtuotsuse ja apellatsioonkaebusega tutvumise, analüüsi ning kliendi nõustamise toimingule kulunud aeg 3 tundi ja 30 minutit oli maakohtu hinnangul osaliselt ülepaisutatud. Toimingu põhjendatud ning vajalik ajakulu on 2 tundi ja 30 minutit.
5.2.3.Ringkonnakohtu menetluses on kostja esitanud 17.03.2023 seisukoha, mille koostamiseks kulus menetluskulude nimekirja kohaselt 1 tund ja 15 minutit. Maakohus nõustus hagejaga, et tegemist ei ole põhjendatud menetlustoiminguga, kuivõrd kostja oleks saanud dokumendis esitatud seisukohad esitada kohtuistungil.
5.2.4.Riigikohtu menetluses on maakohtu hinnangul toimikuga tutvumise ajakulu osaliselt ülepaisutatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus toimikuga tutvumisele 8 tund ja 20 minutit. Võttes arvesse tsiviilasja menetluse käiku ning hagejat Riigikohtus esindanud lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, oli põhjendatud ajakulu toimikuga tutvumiseks 5 tundi. Arvestades toimikuga tutvumisele kulunud aega ning kassatsioonkaebuse sisu, ei ole kassatsioonkaebuse koostamiseks ning esitamiseks märgitud ajakulu 6 tundi ja 15 minutit täies ulatuses põhjendatud. Maakohus pidas kassatsioonkaebuse koostamise ning esitamise põhjendatud ajakuluks 5 tundi.
5.3.Kokku vähendas maakohus kulusid 8 tunni ja 10 minuti ulatuses. Maakohus pidas muus osas kostja lepingulise esindaja kulusid maakohtus, ringkonnakohtus ja Riigikohtus 3
2-19-121704 põhjendatuks ning vajalikuks. Kokku olid seega kostja esindaja kulud põhjendatud maakohtus 8 tundi ja 37 minutit, ringkonnakohtus 12 tundi ja 25 minutit ning Riigikohtus 15 tundi ja 55 minutit.
5.4.Kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa muul põhusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitise välja koos käibemaksuga.
5.5.Kostja Riigikohtu menetluskulude nimekirjas on märgitud menetluskuluks kautsjon 100 eurot. Kostjale on kautsjon Riigikohtu 04.05.2022 otsuse alusel tagastatud. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1868,30 eurot ületavas osas, st hageja palub kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid vähendada 2957,32 euro võrra (sh maakohtus 947,82 euro võrra, ringkonnakohtus 972 euro võrra ja Riigikohtus 1037,50 euro võrra).
6.1.Määruskaebuse kohaselt on kohus lugenud põhjendatuks menetluskulude nimekirjas kajastatud tegevused, mida ei ole e-toimiku põhjal kas üldse toimunud või mille vajadus ja eesmärk on küsitavad. Maakohus on 11.01.2024 kirjaga palunud kostjal enda menetluskulude nimekirjas kajastatud kirjeid täpsustada, kuivõrd nendest ei selgu arvestuslik tasumäär, ajakulu ega toimingute põhjendatus. Kostja täpsustusi ei esitanud. Sellises olukorras tuli kohtul jätta menetluskulude taotlus selles osas läbi vaatamata ning seonduvad kulud hüvitamata. Maakohus on 10.02.2021 esitatud menetluskulude nimekirja põhjal kostjale osutatud õigusabi mahtu analüüsinud, kuid ei ole selgitanud, missugustest eeldustest lähtus kohus positsioonides 3, 4, 5 ja 6 põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Nimetatud positsioonidest ei nähtu, missuguse vahetu toiminguga on tegemist ja millal on need tehtud.
6.2.Seonduvalt asja esmakordse menetlemisega ringkonnakohtus kantud õigusabikuludega on maakohus vähendanud apellatsioonkaebuse vastuse koostamisega seonduvat ajakulu 1 tunni ulatuses, pidades mõistlikuks ajaks 7 tundi, mis on siiski menetlusdokumendi mahtu ja sisu arvestades ülemäärane. Hageja hinnangul ei saanud vastava menetlusdokumendi (sisuline osa pisut üle 5 lk) koostamiseks kuluda üle 4 tunni. Seonduvalt asja teistkordse menetlemisega ringkonnakohtus 29.03.2023 esitatud kulude nimekirja põhjal (kokku kulud 882 eurot) ei ole tuvastatav millal, missuguste menetlusdokumentidega seonduvalt ja missuguse tunnihinnaga on õigusteenust osutatud. Ühtlasi ei ole tuvastatav väidetavalt osutatud õigusabiteenuse ajaline maht (kajastatud maht kokku liidetuna ei vasta taotluses kajastatud summale). Kohtu täpsustavale päringule kostja ei vastanud. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik ka hinnata, kas taotluse esemeks olevad kulud on mõistlikud ja vajalikud. Juhul kui kohtul oli võimalik siiski esitatud kulunimekirja põhjal hinnata kulude põhjendatust, saab vajalikuks ja põhjendatud kuluks siin lugeda üksnes kohtuistungi ettevalmistamisega ja sellel osalemisega seonduvaid kulusid, samuti menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aega (kokku 2 tundi ja 15 minutit). Muude toimingute kulu tuleb jätta arvestamata.
6.3.Seoses kassatsioonimenetlusega 18.04.2022 Riigikohtule esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud tööde maht on ebamõistlikult ülepaisutatud. Maakohus on vastaval alusel seoses toimikuga tutvumisega kantud kulu vähendanud 3 tunni ja 20 minuti võrra. Arvestades toimikumaterjalide mahtu on siiski ka 5 tundi ebamõistlikult suur maht. Mõistlikuks ajaks saab lugeda maksimaalselt 4 tundi. Maakohus ei ole selgitanud ega analüüsinud, milles sai 4
2-19-121704 seisneda menetluskulude nimekirja positsioonis 2 näidatud kliendi nõustamise kulu. Sellise kulu hüvitamist ei saa nõuda hagejalt. Ühtlasi on maakohus jätnud tähelepanuta asjaolu, et Riigikohtus kostjat esindanud vandeadvokaadi ülesanded on piirdunud üksnes kassatsioonkaebuse esitamisega. Vastukassatsioonkaebuse suhtes on vastuse esitanud kostja juhatuse liige, mistõttu ei saa põhjendatud ja vajalikud olla ka positsioonides 5 ja 6 näidatud kirjed, kuivõrd e-toimiku materjalidest ei nähtu, et vastavate ülesannetega oleks tegelenud kostjat esindanud vandeadvokaat.
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, palub selle jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude suuruse osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus §-ga 659) osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega määrab kostja menetluskulude suuruseks Riigikohtus 2000,30 eurot. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
10.TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes osas, milles maakohus määras kindlaks kostjale hüvitatavad menetluskulud ja mõistis need hagejalt välja kokku 1868,30 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus kontrollib seega vaidlustatud määrust üksnes viidatud osas.
11.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796, p 17; 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKo 03.04.2019, 2-16-3785, p 31.3; RKTKo 27.05.2020, 2-17-16812, p 19.2). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
12.Kolleegiumi hinnangul on osaliselt põhjendatud hageja määruskaebuses esitatud väited osas, mis puudutavad vastukassatsioonkaebusele vastamise menetluskulu. Hageja toob õigesti esile, et Riigikohtus kostjat esindanud vandeadvokaadi ülesanded piirdusid kassatsioonkaebuse esitamisega, sest vastuse vastukassatsioonkaebusele on esitanud kostja juhatuse liige. Toimikust nähtuvalt on vastukassatsioonkaebusele vastanud Natalja 5
2-19-121704 Potšetšujeva, kes on kostja juhatuse liige, sh on ta ka menetlusdokumendi allkirjastanud. 18.04.2022 menetluskulude nimekirjas on märgitud, et kostja lepinguline esindaja tutvus vastukassatsioonkaebusega ja vastusega kassatsioonkaebusele ning nõustas klienti 3 tunni ja 25 minuti ulatuses (p 5), lisaks tutvumine vastusega vastukassatsioonkaebusele 1 tundi ja 10 minutit. Menetluskulude nimekirjast järeldub seega, et vastust vastukassatsioonkaebusele ei koostanud mitte kostja vandeadvokaadist lepinguline esindaja, vaid keegi teine, ning vandeadvokaadi menetlustoimingud piirdusid vastukassatsioonkaebusega seoses üksnes dokumentidega tutvumise ja nõustamisega. Vastukassatsioonkaebuse vastuse koostamise kulu hüvitamist ei ole kostja taotlenud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja kulud menetluskulude nimekirja p-des 5 ja 6 täies ulatuses põhjendatud, arvestades, et vandeadvokaat ühtegi menetlusdokumenti nende toimingutega seoses ei koostanud ja vastus kassatsioonkaebusele koos vastukassatsioonkaebusega ei olnud väga mahukad. Põhjendatud ja vajalikuks saab pidada vastukassatsioonkaebusega ja kassatsioonkaebuse vastusega tutvumist ning kliendi nõustamist 2 tunni ulatuses. Seetõttu tuleb kostja menetluskulusid Riigikohtus vähendada 2 tunni ja 35 minuti ehk 387,50 euro (= 2,583 x 150) võrra. Kostja menetluskulud tuleb Riigikohtu menetluses hüvitada seega 2000,30 euro (= 2387,80 – 387,50) ulatuses.
13.Ringkonnakohus leiab, et muus osas on maakohus põhjendatult määranud kostja menetluskulud kindlaks ja mõistnud need hagejalt välja ning ei ole seejuures ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu määrus on muus osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub ülejäänud osas maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib kolleegium järgmist.
14.Hageja leiab määruskaebuses, et maakohus ei saanud määrata kindlaks kostja menetluskulusid maakohtus ja ringkonnakohtu teises menetluses, sest nendes menetlustes esitatud kulude nimekirjadest ei nähtu arvestuslik tasumäär, ajakulu ega toimingute põhjendatus ja kostja vastavalt kohtunõudele täpsustusi nimekirja osas ei esitanud. TsMS § 176 lg 1 järgi tuleb esitada kohtule menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Ringkonnakohus nõustub, et kostja 10.02.2021 ja 29.03.2023 esitatud menetluskulude nimekirjast ei nähtu, millisel kuupäeval olid konkreetsed toimingud tehtud. Küll aga ei saa nõustuda, et menetluskulude nimekirjast ei oleks seetõttu arusaadav, milliste dokumentidega seoses on nimekirjas loetletud toimingud tehtud ning nende toimingute tegemine ja vajalikkus on toimiku põhjal kontrollitavad. Nimekirjadest nähtub ühtlasi, et maakohtus oli kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 110 eurot (sisaldab käibemaksu) ja ringkonnakohtu teises menetluses 180 eurot (sisaldab käibemaksu). Samuti on iga kulurea juures ära toodud, milliseid toiminguid lepinguline esindaja tegi. Seetõttu ei ole määruskaebuse väited vastavas osas põhjendatud.
15.Hageja palub vähendada apellatsioonkaebuse vastusega seonduvat ajakulu 3 tunni võrra võrreldes maakohtuga ja toimikuga Riigikohtu menetluses tutvumise ajakulu 1 tunni võrra võrreldes maakohtuga. Üksnes hageja arvamus, et nimetatud menetlustoimingute tegemiseks oleks pidanud kuluma vähem aega, ei ole aluseks kostja menetluskulude suuruse vähendamiseks vastavas osas. Maakohus on nende menetlustoimingutega seotud ajakulu põhjendatust juba hinnanud ning kolleegiumi arvates ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire. Ka ringkonnakohus leiab, et ajakulu apellatsioonkaebusele vastamiseks ja Riigikohtu menetluses toimikuga tutvumiseks oli maakohtu märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalik.
6
2-19-121704
16.Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus selgitanud ega analüüsinud, milles sai seisneda menetluskulude nimekirja positsioonis 2 näidatud kliendi nõustamise kulu 1 tund ja 20 minutit ning hageja leiab, et sellise kulu hüvitamist ei saa temalt nõuda. Ringkonnakohus märgib, et lepingulise esindaja suhtlus ja nõupidamised kliendiga on kvaliteetse õigusabi osutamiseks vajalikud ning sellega seotud menetluskulud väljamõistetavad mõistlikus ulatuses. Kuivõrd kliendi nõustamine eelnes 18.04.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt kassatsioonkaebuse esitamisele, on nimekirjast järeldatav, et kostja lepinguline esindaja nõustas kostjat kaebuse esitamise osas. Lisaks märgib kolleegium, et kuigi hageja peab põhjendamatuks kostja lepingulise esindaja kulu kliendi nõustamisele, oli hageja enda menetluskulude nimekirjas palutud samuti välja mõista kulud, mis tekkisid seoses kliendile menetlusliku perspektiivi selgitamisega (hageja 18.04.2022 menetluskulude nimekirja kirjed 10.01.2022 ja 17.01.2022 kohta).
17.Muus osas ei ole hageja kostja lepinguliste esindajate teostatud toimingute ajakulule vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ka muus osas kostjale õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada ülejäänud osas kostja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohus kohaldas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrates menetlusõiguse norme õigesti.
18.TsMS § 178 lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
19.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.