Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Kalev Saare ja Urmas Volens
Kohtuasi
E-SILD OÜ hagi Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu vastu 6133 euro 72 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kassatsioonkaebus E-SILD OÜ vastukassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kassatsioonkaebuse hind 7675 eurot 72 senti E-SILD OÜ vastukassatsioonkaebuse hind 6133 eurot 72 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
Asja läbivaatamine
nende Hageja E-SILD OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus Kostja Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Simon kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-121704 ja saata asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
Rahuldada Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kassatsioonkaebus osaliselt.
3.Rahuldada E-SILD OÜ vastukassatsioonkaebus osaliselt.
4.Tagastada Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistu kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-19-121704
1.E-SILD OÜ (hageja) esitas 13. augustil 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tallinn, Asunduse tn 11 korteriühistult (kostja) 6170 euro 52 sendi saamiseks. Makseettepanekule vastuväite esitamise tõttu läks see nõue üle hagimenetlusse. 2. oktoobril 2019 esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi, milles palus kostjalt välja mõista 6133 eurot 72 senti ja viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 1. augustil 2018 töövõtulepingu Tallinnas Asunduse 11 territooriumil parkla ehitamiseks (leping). Töö maht ja maksumus lepiti kokku pakkumusvormil, mille hageja esitas kostjale 29. juunil 2018. Leping sõlmiti lahtise eelarvega. Lepingu p-s 1.1.2 on viide tööde mahu ja maksumuse osas pakkumusvormile (hinnapakkumine). Hinnapakkumine sätestab tingimuse, et arveldus tehakse faktiliselt tehtud tööde järgi. Seega leppisid pooled kokku ühikuhindades, mille alusel arveldatakse pärast tegeliku tööde mahu selgumist. Tööde lõpetamise tähtajaks oli 40 päeva alates lepingu sõlmimisest. Kostja kohustus tehtud tööde eest hagejale lepingu p 1.4 kohaselt maksma kokku 9264 eurot 10 senti.
5.augustil 2018 näitas kostja esindaja Vladimir Terletski hagejale parkla piirid looduses ette. Hageja tegi järgmised tööd: geodeetilise alusplaani tegemine; betooni lammutamine; pinnase väljakaevamine, selle väljavedu ja utiliseerimine; geotekstiili paigaldamine; killustikaluse ehitamine; koristustööd. Lepingu täitmise käigus selgus lisatööde tegemise vajadus, mis kooskõlastati jooksvalt objektil V. Terletskiga. Lisatööd olid järgmised: täiendava koguse pinnase väljakaevamine 325 m2; täiendav kogus geotekstiili 226 m2; killustikaluse ehitamise ja kiilumise mahu suurenemine 325 m2 võrra; killustiku mahu suurenemine 165,9 tonni võrra; asfaldi utiliseerimine 6 tonni; konteineri rent ühe tühjendusega. Lepingu p 5.1 järgi toimub tehtud tööde arvestus tegelikult tehtud tööde mahu järgi vastavalt hinnapakkumises toodud ühikuhindadele. Pärast töö valmimist 22. augustil 2018 saatis hageja kostjale akti, mis kajastas kõiki tehtud töid.
6.septembril 2018 toimunud koosolekul arutas hageja kostjaga eelarvet ületanud tööde ja materjali eest tasumist. Kostja ei olnud nõus hageja pakkumisega, et ta viib algse pakkumise mahtu ületava materjali objektilt ära. Läbirääkimiste tulemusena pidi hageja tegema lisatööde tasus allahindlust 500 eurot. Kostja on tööd vastu võtnud või oleks pidanud töö vastu võtma. Ta esitas töö kohta pretensioonid alles kohtumenetluses. Hageja esitas kostjale 1. oktoobril 2018 arve 9264 euro 10 sendi tasumiseks tähtajaga 8. oktoober 2018. Kostja tasus arve 10. oktoobril 2018 osaliselt, makstes kostjale 7874 eurot 49 senti. Kostja on jätnud arve osaliselt maksmata ning võlgnevusele lisandub vastavalt lepingu p-le 5.7 viivis 0,1% maksmisele kuuluvast summast päevas. Hageja taotles ka edasiulatuva viivise väljamõistmist samas määras.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata, leides, et ta ei ole hagejale võlgu. Kostja on korteriühistu, mis saab rahalisi kokkuleppeid teha vaid ühistu üldkoosolekul kokkulepitud majanduskava eelarve piirides. Seetõttu kostja sõlmis ja sai sõlmida hagejaga ainult siduva eelarvega lepingu. Tööde maht ja maksumus on lepingu p 1.4.1 kohaselt kokku lepitud fikseeritud summana 9264 eurot 10 senti. Lepingu muudatused tuli lepingu p 1.1.3 kohaselt vormistada kirjalikult lepingu lisana ja allkirjastada. Kokkulepet lepingu muutmiseks pooled ei sõlminud. 2(7)
2-19-121704
Hageja tegi töid sellises ulatuses, mida pooled kokku ei leppinud, ning kostja ei palunud lisatöid teha. Kostja maksis hagejale tasu lepingu järgi. Eelarve ületamise riski kandis hageja. Hageja on ise märkinud, et enne tööde alustamist tegi ta täiendavaid mõõdistusi, kuid kostjat ei teavitatud sellest, et töö võib kallineda. Kui hageja esitas töö lõppemisel 27. augustil 2018 arve 15 801 euro 14 sendi saamiseks, vastas kostja kohe, et nendel tingimustel ei olnud kokkulepet ja ta ei aktsepteeri arvet. Lepingu p 5.4 kohaselt on tööde eest tasumise aluseks lepingu p-de 5.2 ja 5.3 kohaselt vormistatud „Tehtud tööde akt“ koos arvega. Kostja ei ole akti allkirjastanud ja seega ei olnud hagejal õigust esitada arvet.
3.Harju Maakohus jättis 16. märtsi 2021. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlevad pooled eelkõige selle üle, kas nad sõlmisid siduva eelarvega lepingu või lepiti kokku ühikuhind ja tasu vastavalt tegelikult tehtud tööle. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kes vastutab selle eest, et ehitati ka naaberkinnistule ja seetõttu lepingu maht suureneski. Maakohus tuvastas, et kostja näitas hagejale ette, kuhu parkla tuleb rajada, kuid see näitamine oli umbkaudne. Maakohus tuvastas ka selle, et esialgu kokku lepitud tööde mahu suurenemise ja töö kallinemise kohta pooled kirjalikku kokkulepet ei sõlminud. Töö kvaliteedi kohta ei ole hagejale etteheiteid tehtud, samuti ei ole enne kohtumenetlust ühelegi muule puudusele hageja töös viidatud. Ainus, mis lahkhelisid põhjustab, on see, et hageja ehitas osaliselt kõrvalkinnistule ning kostja ei soovi sellega kaasnevat lisakulu kinni maksta. Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve oli võlaõigusseaduse (VÕS) § 639 lg 1 mõttes mittesiduv, peab siduva eelarve eelduse ümber lükkama ja seda tõendama. Lepingu p 1.4.1 sätestab, et töö maksumus koos käibemaksuga on kuni 9264 eurot 10 senti. Hageja tugineb lepingu p-le 1.1.2, mis sätestab, et töö maht ja maksumus on kokku lepitud pakkumusvormil, milleks on hinnapakkumine. Maakohus leidis, et hageja ei saa hinnapakkumisele tugineda, kuna lepingu p 8.4.1 peab prioriteetseks lepingut. Lepingu p 1.4.1, mis tähistab eelarve piiri sõnaga „kuni“, ning p-d 1.4.3 ja 1.1.3 kinnitavad kostja seisukohta, et töö maksumus ei oleks tohtinud ühelgi juhul olla suurem kui 9264 eurot 10 senti. Seega olid pooled kokku leppinud siduvas eelarves. Lepingu p 1.1.3 kohaselt peavad muudatused lepingus olema vormistatud lisana kirjalikult ja allkirjastatud. Nendele tingimustele vastavat lepingu lisa ei ole kohtu ette toodud. Seega ei ole pooled lepingut kehtivalt muutnud. Hagejal oli võimalus mõõdistada objekt enne tööde alustamist ja seega veenduda, millised on krundi piirid, ja oma valdkonna professionaalse ettevõtjana oli tal võimalus täpsustada, kuhu ehitada, ja veenduda, et ta ei ehitaks võõrale territooriumile. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tuginenud ainult kostja esitatud andmetele ning kostja umbkaudne viide, kuhu ehitada, ei olnud praegusel juhul lisatöö tegemise aluseks. Juhul, kui kostja suunised ehituse asukoha kohta olid liiga umbmäärased, pidi hageja töövõtjana täpsustama neid asjaolusid ning alustama töödega alles pärast seda, kui on selge, mida ja kuhu tuleb ehitada. Hageja oleks pidanud tööde mahu sedavõrd
3(7)
2-19-121704 suure suurenemise enne kostjaga kokku leppima. Maakohtu hinnangul ei saanud kostjale olla ettenähtav, et tal tuleb tööde eest maksta kokkulepitud tasust ligi 70% suuremat tasu.
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi põhinõude osas täielikult ja viivisenõude osas osaliselt. Ringkonnakohus nõustus maakohtu põhjenduste ja järeldustega osas, milles kohus tuvastas, et pooled on sõlminud siduva eelarvega töövõtulepingu, mille muutmise kokkulepet hageja tõendada ei suutnud. Lepingu p-dest 1.1.1, 1.1.2, 1.4.1 ja 3.1 nähtub selgelt, et pooled olid leppinud kokku, et töö maksumuseks on kokku 7720 eurot 8 senti, millele lisandub käibemaks 1544 eurot 2 senti, ja selle kokkulepitud hinna oli tellija kohustatud lepingule vastava töö eest tasuma. Lepingut ei saa tõlgendada selliselt, et selle p-s 5.1 sisalduv esimene lause „Tehtud tööde arvestus toimub tegelikult tehtud tööde järgi.“ oleks andnud töövõtjale ühepoolselt õiguse pakkumises sisalduvaid mahtusid suurendada selliselt, et sellega suureneks ka töö maksumus. Tõendatud ei ole ka see, et pooled oleksid muutnud lepingut muus, kui lepingu p-s 1.1.3 ettenähtud kirjalikus vormis. Isegi kui jaatada V. Terletski volitusi lepingu muutmiseks kostja nimel, ei ole tõendanud, millised piirid V. Terletski tegelikkuses hagejale ette näitas, ega seda, milles poolte esindajad seejuures kokku leppisid. Seega leidis maakohus õigesti, et hagejal ei ole kostja vastu lepingust tulenevat tasunõuet. Ringkonnakohus leidis, et pooltevahelist õigussuhet lepingut ületavas mahus tööde tegemisel saab kvalifitseerida käsundita asjaajamisena. Praeguses asjas on kõik seadusest tulenevad eeldused täidetud. Hageja tegi kogu töö kostja jaoks, seega ajas võõrast asja ja soovis kostjat soodustada. Vaidlusaluses mahus töö ei olnud lepingu objektiks. Töö tegemiseks ei esinenud seadusest tulenevat alust. Samuti on tõendatud, et kostja kui soodustatu kiitis töö tegemise konkludentselt heaks. Kuigi kostja juhatuse liikme 5. septembri 2018. a e-kirjast nähtuvalt teatas kostja, et ei saa tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastada, kuna lõppsumma ei vasta lepingule, siis pärast
6.septembril 2018 toimunud kokkusaamist palus kostja 1. oktoobril 2018 saata hagejal täiendatud leping koos lisaga ning arved eraldi lepingus olnud summa ja lisatööde summa kohta ja teatas, et kannab kohe üle lepingus olnud summa ning hakkab siis otsustama, mis saab lisatöödega. Hageja saatis vastuseks kostjale 2. oktoobril 2018 lisa 4 ja tehtud tööde akti, paludes akt allkirjastada, samuti arve lepingujärgsete tööde kohta. Hageja väitis 18. oktoobri 2018. a e-kirjas, et 6. septembri 2018. a koosolekul pakkus hageja välja, et viib üleliigse materjali oma kulul ära, kuid kostja oli parklaga rahul ja tegi ettepaneku, et kui hageja teeb allahindlust lõpphinnast, siis ollakse nõus töö vastu võtma, ja
4(7)
2-19-121704 palus saata lepingule lisa, kus mahu suurenemine kirjas. Kostja ei vaidlustanud 25. oktoobri 2018 vastuses neid hageja väiteid.
25.oktoobri 2018. a e-kirjas teatas kostja vastuseks hageja väitele parkla kasutamise kohta järgmist: „Parkimisala kuulub meie maja juurde, seepärast on see kasutuses. Ei meil ega teil ei ole alust ega põhjust selle mittekasutamiseks.“ Seega saab kostja käitumisest alates 6. septembrist 2018 loogiliselt järeldada, et kostja kiitis hageja töö kogu mahus heaks ja asus tehtut kasutama, kuid korteriühistule omaselt tekkisid probleemid lisaraha leidmisega, mistõttu peale 25. oktoobrit 2018 enam sel teemal hagejaga ei suheldud. VÕS § 1023 lg 2 kohaselt võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Hageja on tõendanud kulutusi ja tasu, mille ühikuhindade suurused vastavad samal ajal poolte vahel kokkulepitud lepinguhindadele. Ringkonnakohtul ei olnud alust kahelda, et leping oli poolte vahel sõlmitud tolleaegsetel turutingimustel ja hageja nõutav hüvitis seega mõistlik. Tõendatud ei ole ka VÕS § 1023 lg-tes 2 ja 3 sätestatud soodustatu maksmisest vabastamise alused – et hagejal oleks kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult või et vastavalt asjaoludele oleks ilmne, et asjaajamisele asumisel ei olnud käsundita asjaajajal kavatsust nõuda soodustatult kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Hageja nõuab viivist alates 9. augustist 2019, seega hilisemast ajast, kui selleks annab õiguse seadus. Hageja nõuab viivist lepingus kokkulepitud määras, mis aga ei ole lepinguvälise õigussuhte puhul õigustatud. Seega tuleb viivisenõue rahuldada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja jätta jõusse maakohtu otsus. Kassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus tõendeid valesti hinnanud ja leidnud, et kostja on hageja lisatööd heaks kiitnud. Hageja ei ole ka esitanud nõuet käsundita asjaajamise alusel raha saamiseks. Hageja nõudis üksnes töölepingujärgset tasu. Pooled olid nendevahelises õigussuhtes ühel meelel ning ringkonnakohus on seega õigussuhte valesti kvalifitseerinud. Õigussuhte ümberkvalifitseerimiseks oleks ringkonnakohus pidanud saatma asja maakohtule eelmenetluse staadiumis ja kohtuistungil pooltega käsundita asjaajamise võimalikkusest pealiskaudselt rääkimine ei asenda poolte õigust avaldada kohtu õigusliku kvalifikatsiooni kohta seisukohti.
8.Hageja esitas vastukassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis hageja viivisenõude osaliselt rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub selles osas teha uue otsuse, milles rahuldada viivisenõue täielikult ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5(7)
2-19-121704 Vastukassatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on ringkonnakohus valesti kvalifitseerinud õigussuhte, leides, et lisatööd tehti käsundita asjaajamise õiguse alusel. Hageja tegi töid töövõtulepingu alusel. Lepingus lepiti kokku ruutmeetrihinnas ja sellest tulenevalt nõuab hageja ka tasu. Seetõttu saab hageja nõuda ka lepingujärgset viivist 0,1% tasumata summast päevas.
9.Pooled vaidlevad teineteise kaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata TsMS § 691 p 2 alusel ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja kassatsioonkaebus ja hageja vastukassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Kolleegium leiab, et kuna hageja ei ole hagiavalduses ega ka apellatsioonkaebuses tuginenud asjaoludele, mis annaksid alust pidada teda isikuks, kes on kostjat lepinguväliselt VÕS § 1018 lg 1 mõttes soodustanud, siis ei olnud ringkonnakohtul alust hinnata, kas hagejal võiks kostja vastu olla hüvitisnõue eelnimetatud sätte alusel. Kuigi kohus peab tulenevalt TsMS § 436 lg-st 7 ja § 438 lg 1 esimesest lausest pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerima, ei tähenda see, et kohus peaks kontrollima hageja nõuet nendel õiguslikel alustel, mille alusel ei ole menetlusosalised nõude lahendamiseks vajalikke asjaolusid kohtu ette toonud (vt Riigikohtu 8. detsembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-4181/75, p 15; 20. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12587/69, p 11). Kuna hageja on tuginenud sellele, et ta soovis lisakulutuste tegemisel täita lepingulist kohustust, ning ta ei ole tuginenud sellele, et ta soovis kostjat soodustada lepinguväliselt, ei olnud kohtutel alust ega kohustust kontrollida, kas hageja võis ajada kostja asja ja poolte vahel tekkis käsundita asjaajamise võlasuhe. See, kas hageja soovis kostjat VÕS § 1018 lg 1 mõttes soodustada, on faktiline asjaolu, millele pool peab tuginema selleks, et kohus saaks seda asja lahendamisel arvestada (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2), ehk see ei ole poole õiguslik seisukoht, millega kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud. Ka vastukassatsioonkaebuses tugineb hageja jätkuvalt üksnes sellele, et tema nõue kostja vastu tuleneb lepingulisest suhtest. Seega ei rikkunud maakohus asja lahendamisel selgitamiskohustust ning ringkonnakohus on ebaõigesti tühistanud maakohtu otsuse ja teinud uue otsuse, millega rahuldas hagi.
12.Hageja tugineb sellele, et V. Terletski näitas parkla piirid hagejale looduses ette ning hageja rajas parkla näidatud kohta. Kolleegium märgib selle kohta, et kui V. Terletski oli õigustatud hageja nimel lepingut muutma, võis selline piiride looduses ettenäitamine kujutada endast lepingu muutmist ka juhul, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse kindlas vormis, kui hageja võis aru saada, et kostja oli lepingu muutmisega nõus (vt ka VÕS § 13 lg 3 ja Riigikohtu 25. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-5027/137, p 12). Ringkonnakohus peab seda hageja väidet asja uuel läbivaatamisel uuesti hindama. Lepingu muutmise korral kohaldub lepingus kokku lepitud viivisemäär. 6(7)
2-19-121704
13.Kolleegium peab ühtse kohtupraktika kujundamises vajalikuks selgitada, et ringkonnakohus ei ole nõuetekohaselt tuvastanud, milles seisnes kostja soodustamine ehk kostja asja ajamine VÕS § 1018 lg 1 mõttes olukorras, kus hageja tegi hagiavaldusest nähtuvalt lisakulutusi ka naaberkinnistule, mitte ainult kostja kinnistule. Kolleegium märgib, et käsundita asjaajamise heakskiitmine VÕS § 1018 lg 1 p 1 mõttes tähendab asjaajamisele asumise, mitte aga selle tulemuse heakskiitmist. Heakskiitmine eeltoodud sätte mõttes tähendab tehingut, st õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg 1 mõttes. Kuna kostja on juriidiline isik, siis eeldaks tema käsundita asjaajamise heakskiitmine mh esindusõiguse olemasolu isikul, kes tema nimel käsundita asjaajamise heaks kiidab. Ringkonnakohtu otsus on selles osas lünklik, sest ringkonnakohus on ilma eelnimetatud osas põhjendusi esitamata lugenud kostja 25. oktoobri 2018. a e-kirjas esitatu kostja tahteavalduseks (tehinguks). Samas ei ole hageja tuginenud sellele, et kostja 25. oktoobri 2018. a e-kiri kujutab endast kostja heakskiitu kui tehingut. Samuti ei ole kostjale kohtumenetluse käigus antud võimalust esitada selle kohta oma seisukohta ja tõendeid. Iseenesest võinuks juhul, kui hageja oleks tuginenud sellele, et ta soodustas kostjat lepinguväliselt, tulla kõne alla, et kõnealune e-kiri sisaldab heakskiitu kui tahteavaldust TsÜS § 67 lg 1 mõttes, kuid selleks oleks tulnud, kuulates ära mõlema poole seisukohad ja hinnates ka muid poolte esitatud tõendeid, võtta selle kohta põhjendatud seisukoht (vt TsMS § 442 lg 8).
14.Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt ringkonnakohtu otsustada.
15.Kostja kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 21 ja kuni
31.detsembrini 2021 kehtinud TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. Hageja vastukassatsioonkaebuse osaline rahuldamine ei tingi kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist ning see on osa hageja menetluskuludest, mille jaotuse ja kindlaksmääramise otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 järgi alama astme kohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.