17. detsember 2021.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-20-16710
Tsiviilasi
R. K.i avaldus Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriomanike 24.09.2020 üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Hagita asja hind
3 500 eurot
Menetlustoiming
avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
Avaldaja: R. K. (isikukood XXX, epost ) XXX Puudutatud isik I: Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu (registrikood 80143699) Puudutatud isiku I esindaja: I. R. (e-post XXX Puudutatud isik II: N. M. (isikukood XXX, Puudutatud isik III: I. S. (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik
IV: .
P. (isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik V: I. F. (isikukood XXX, e-post XXX) Puudutatud isik VI: A. S. (isikukood XXX, e-post XXX) Puudutatud isik VII: T. E. (isikukood XXX, elukoht XXX)
kirjalikus menetluses
1.Jätta avaldus rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata R. K.i nõue tuvastada Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriomanike
septembri 2020.a. üldkoosoleku kõigi vastuvõetud otsuste tühisus.
3.Jätta rahuldamata R. K.i alternatiivne nõue tunnistada Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriomanike 24. septembri 2020.a. üldkoosoleku 2020.a majanduskava kinnitamise otsus (üldkoosoleku protokolli punkt 8) ja üldkoosoleku juhatuse liikmete valimiste otsused (üldkoosoleku protokolli punkt 9) kehtetuks.
4.Menetluskulud jätta R. K.i kanda.
5.Välja mõista R. K.ilt Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu kasuks menetluskulu summas 720 eurot.
6.Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb R. K.il tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.N. M.le, I. S.le, T. P.le, I. F.le, A. S.ile ja T. E.le hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
8.Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Avaldaja esitatud väited ja nõue
1.Avaldaja on Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriomanik. 24.09.2020 toimus korteriomanike üldkoosolek. Üldkoosoleku otsused on tühised seoses kokkukutsumise korra rikkumisega: üldkoosolek kutsuti kokku selleks õigustamata isikute poolt. Üldkoosoleku koht tekitas koroonaviiruse leviku ohu. Üldkoosolekul otsustati küsimusi, mis ei olnud päevakorras. Päevakorras oli juhatuse liikme tagasiastumine ja uue juhatuse liikme valimine, mitte uue juhatuse valimine. N. M. tagasikutsumist ei saanud otsustada, sest tema ametiaeg oli juba lõppenud. Protokollist ei nähtu, kes ja kuidas koostas juhatuse liikmete kandidaatide nimekirja. Majanduskava ei saanud koostada eelneva perioodi jaoks, kuna puudus juhatus, puudus ka majanduskava. TsÜS § 38 lg 1 järgi juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Majanduskava punkt 1.7 oli lisatud ainuisikuliselt I. F. poolt eesmärgiga saada ainuisikuliselt palgatulu. Selline majanduskava kulurida on korteriühistu mitmekümne aastase ajaloo jooksul esmakordne. Avaldajal on alust kahtlustada üldkoosolekul osavõtjate nimekirjaga manipuleerimist. Koosolek toimus neljapäeval inimeste töölt saabumise ajal, asukoht oli vahetult 16-korruselise tornmaja ainukese sissepääsu trepimademel. Väga lihtne oli möödujatelt saada formaalselt allkirju osalejate nimekirjale või kokku korjata volitusi. Avaldaja palub:
1.1.tuvastada Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu 24. septembri 2020.a. üldkoosoleku kõigi vastuvõetud otsuste tühisus;
1.2.alternatiivselt tunnistada kehtetuks Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu 24. septembri 2020.a. üldkoosoleku 2020.a majanduskava kinnitamise otsus (üldkoosoleku protokolli punkt 8) ja üldkoosoleku juhatuse liikmete valimiste otsused (üldkoosoleku protokolli punkt 9). Puudutatud isikute seisukoht
2.Puudutatud isik II vastas 22.12.2020 avaldusele, et ta ei ole enam Ehitajate tee 113 korteriomanik ega kuulu ühistu juhatusse, sisulist vastust puudutatud isik II ei esitanud. Puudutatud isikutele III-VII toimetati asja materjalid kätte vastavalt 28.12.2020 isiklikult, 28.12.2020 isiklikult, 30.11.2020 e-toimiku kaudu, 30.11.2020 e-toimiku kaudu, 28.12.2020 isiklikult. Puudutatud isikud III-VII avaldusele ei vastanud.
3.Puudutatud isik I (korteriühistu) vaidleb avaldusele vastu. Vaidlusalune üldkoosolek kutsuti kokku juhatuse 25.08.2020 otsuse alusel. Juhatuse liikmete volitused olid omanike vaikiva nõusolekuga pikendatud uueks ametiajaks kuni 02.06.2020. Ka avaldaja ise luges ennast 24.09.2020 seisuga juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmete volitusi pikendati 02.06.2016 üldkoosoleku otsusega. Pärast 02.06.2018 jätkasid senised juhatuse liikmed ühistu juhtimist. Üldkoosolek kinnitas juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruanded 29.05.2018 ja 20.03.2019 otsustega. Tulenevalt KrtS § 723 pikenes juhatuse ametiaeg kuni 24.09.2020 üldkoosoleku toimumiseni. 24.09.2020 koosoleku korraldamisel arvestas puudutatud isik riigi poolt määratud piiranguid. Mõni päev enne määratud koosolekut pani juhatus välja meeldetuletuse üldkoosoleku toimumisest ning täpsustas koosoleku läbiviimise kohta viidates, et seoses epidemioloogilise olukorraga korraldame koosoleku vabas õhus. Kohtume trepikoja juures. Koosolek toimus maja ees õues. Majanduskava saab kinnitada igal ajal. Juhatuse liikmete valimine on kinnitatud 17.06.2021 üldkoosoleku otsusega. Kohtumääruse põhjendused
4.Kohus tuvastab, et puudutatud isik I on korteriühistu, mis on asutatud Ehitajate tee 113 elamu ja selle juurde kuuluva maa ühiseks majandamiseks ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks ja ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamiseks (põhikiri dtl 11-19). Avaldaja on puudutatud isiku I liige, kinnistusraamatu kohaselt kuulub avaldajale korter 43. 24.09.2020 toimus Ehitajate tee 113 korteriomanike üldkoosolek (protokoll dtl 7-9, lisa dtl 3-6). Avaldaja nõuab sellel üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamist, alternatiivselt otsuste 8 ja 9 kehtetuks tunnistamist.
5.KrtS (korteriomandi- ja korteriühistuseadus) § 29 lg 2 kohaselt korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega.
6.KrtS § 29 lg 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.
7.Tulenevalt puudutatud isiku I põhikirja p 6.3 ja MTÜS (mittetulundusühingute seadus) § 20 lg 1 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus. Avaldaja on välja toonud, et 24.09.2020 üldkoosolekut juhatus kokku ei kutsunud, registrisse kantud juhatuse liikmete volitused olid selleks ajaks lõppenud.
8.Kohus tuvastab, et 24.09.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise teatel (dtl 10, 83) on teate saatjaks märgitud juhatus, kohtule on esitatud juhatuse 25.08.2020 koosoleku protokoll (dtl 72-74), millest nähtuvalt on juhatus arutanud üldkoosoleku kokkukutsumist 24.09.2020 kuupäevaks. Protokolli kohaselt osalesid juhatuse koosolekul puudutatud isikud III, IV ja V.
9.Nähtuvalt 02.06.2016 üldkoosoleku protokollist (dtl 61-62) valiti sellel koosolekul puudutatud isiku I juhatuse liikmeteks avaldaja, puudutatud isikud III, IV ja V ja T. V.. Põhikirja p 6.1 IV lause järgi valitakse juhatus üldkoosoleku poolt ametisse kaheks aastaks. Vaidlus puudub, et pärast 02.06.2016 üldkoosolekut kuni 24.09.2020 juhatuse liikmete valimiseks otsuseid tehtud ei ole.
10.Puudutatud isiku I väljatoodu kohaselt jätkasid avaldaja ja puudutatud isikud III-V pärast 02.06.2018 juhatuse liikmete ülesannete täitmist. Sellele ei vaidle vastu ka avaldaja. 29.05.2018 ja 20.03.2019 toimusid üldkoosolekud (protokollid dtl 63-64, 65-68), kus otsustati mh majandusaasta aruannete ja juhatuse aruannete kinnitamine. Kohus nõustub puudutatud isikuga I, et nende otsustega saab üldkoosolek olla avaldanud kaudselt tahet ka juhatuse liikmete volituste pikendamiseks uueks ametiajaks, so kuni 02.06.2020. Tähendust ei oma, kas juhatus oli tellinud dokumentide koostamise ja üldkoosoleku juhtimise teenuse kolmandalt isikult. Tulenevalt TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 31 lg 3 II lausest juhatuse pädevuse üle andmine võimalik ei olnud. Tulenevalt KrtS § 723 kui korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, loetakse tema volitused pikenenuks kuni uue juhatuse liikme või valitseja valimiseni, aga mitte kauem kui 2020. aasta 31. oktoobrini. Kui juhatuse liikmete volitused olid pikenenud kuni 02.06.2020, olid volitused KrtS § 723 tulenevalt kehtivad ka vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ajal.
11.Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et üldkoosolek juhatuse liikmete volituste pikendamiseks tahet avaldanud ei ole, ei ole üldkoosoleku kokku kutsumine juhatuse poolt, mille ametiaeg on lõppenud, kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks. Riigikohus on selgitanud puutuvalt osaühingu osanike koosolekusse, et kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (3-2-1-10-17, p 13). Kohus leiab, et sama kehtib ka korteriomanike üldkoosoleku puhul. Avalduses esitatud asjaoludel ei kahjustanud üldkoosoleku kokkukutsumine endise juhatuse poolt kuidagi korteriomanike võimalust üldkoosolekul informeeritult osaleda. Samuti ei ole olukorras, kus kõigi juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud, MTÜS § 20 lg 1 eesmärgiks raskendada üldkoosoleku kokku kutsumist uue juhatuse valimiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et 24.09.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole oluliselt rikutud seoses asjaoluga, kes üldkoosoleku kokku kutsus.
12.Kohus tuvastab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatel on päevakorrapunktina 5 märgitud juhatuse liikme tagasiastumine ja uue liikme valimine. Nähtuvalt protokollist on nimetatud
päevakorrapunkti raames otsustatud kutsuda juhatusest tagasi puudutatud isik II ning valida juhatusse puudutatud isikud III-VII. Kohus leiab, et kokkukutsumise teatest võis mõistlikult aru saada, et hakatakse otsustama küsimust juhatuse valimiseks sõltumata sellest, et juhatuse liikme valimine oli kutsel märgitud ainsuses. Juhatuse liikmete arv on reguleeritud põhikirjaga, sõltumata sellest, kui mitu juhatuse liiget valitakse, on igal juhul tegemist küsimusega juhatuse valimisest. Seoses avaldaja etteheidetega üldkoosoleku toimumise koha kohta märgib kohus, et väljatoodu ei saanud takistada üldkoosolekul osalemist esindaja kaudu. Juhul kui avaldaja viibis üldkoosoleku toimumise ajal eneseisolatsioonis, poleks osalemine talle sõltumata valitud koosoleku kohast isiklikult võimalik olnud. Kohus leiab, et 24.09.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ka seoses kutses märgitud päevakorraga ning üldkoosoleku toimumise kohaga. Asjaolu, et puudutatud isik II tagasikutsumise otsustamise ajal enam juhatusse ei kuulunud, tähendab, et otsus oli õigusliku toimeta, kuid tegemist ei ole seaduses sätestatud tühisuse alusega.
13.Kohus jätab rahuldamata avaldaja primaarse nõude tuvastada kõigi 24.09.2020 vastu võetud otsuste tühisus. Avaldaja nõuab alternatiivselt 2020.a. majanduskava kinnitamise otsuse (p 8) ja juhatuse liikmete valimise otsuste (p 9) kehtetuks tunnistamist.
14.TsÜS (tsiviilseadustiku üldosa seadus) § 38 lg 1 järgi huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. KrtS § 29 lg 3 järgi korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg on 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Vaidlustatud otsused on tehtud 24.09.2020, avaldus on esitatud 12.11.2020, seega tähtaegselt. TsÜS § 38 lg 4 järgi organi liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Nähtuvalt osalejate nimekirjast (dtl 3-6) avaldaja ei osalenud.
15.Kohus ei nõustu avaldajaga, et 2020.a. majanduskava kinnitamist ei saanud otsustada. Asjaolu, et majandusaasta alguseks ei olnud majanduskava kehtestatud, ei tähenda, et majanduskava kehtestamist ei võinud otsustada majandusaasta kestel. Vastavat piirangut seadus ette ei näe. Seadus ei keela ka otsustada maksta korteriühistu juhatuse liikmetele tasu, sõltumata sellest, kas seda on varem tehtud, mistõttu ei ole vastuolus seadusega ka sellise kulu väljatoomine majanduskavas (kava dtl 84, p 1.7). Õigust nõuda juhatuse liikme tasu maksmist üldkoosoleku otsusest majanduskava kinnitamise kohta ei tulene, mistõttu ei saa puudutatud isik V olla nimetatud otsuse vastuvõtmisel kasutanud oma hääleõigust eeliste saavutamiseks teiste liikmete kahjuks TsÜS § 38 lg 1 mõttes. Asjaolu, kuidas koostati juhatuse liikmete kandidaatide nimekiri, ei oma tähendust. Tulenevalt MTÜS § 21 lg 6 peavad protokolli olema kantud seoses vastuvõetud otsustega eelkõige hääletustulemused. 24.09.2020 üldkoosoleku protokolli p 9 on märgitud kõik kandidaadid, kes hääletusele pandi, ning iga kandidaadi hääletustulemus. Üldkoosoleku protokollile on lisatud osalejate registreerimisleht (dtl 3-6) osalenute allkirjadega. Avaldaja oletus selle kohta, kuidas mõni liige võis anda allkirja tegelikult koosolekul osalemata, ei muuda registeerimislehte tõendina ebausaldusväärseks.
16.Kohus asub seisukohale, et päevakorrapunktides 8 ja 9 vastu võetud otsused ei ole avalduses märgitud asjaoludel vastuolus ei seaduse ega põhikirjaga, mistõttu tuleb avaldus ka alternatiivse nõude osas jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
17.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus jätab avalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 II lause alusel avaldaja kanda.
18.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
19.Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal kulu 720 eurot, so kulu lepingulisele esindajale. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Puudutatud isik I on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: - avaldusega tutvumine ja analüüs ning kliendiga nõu pidamine - 1,5 tundi - seisukoha koostamine avaldusele - 4,0 tundi - avaldaja 29.01.2021 seisukohaga tutvumine ning kliendiga nõu pidamine, 1 tund - 11.10.2021 kohtumäärusega tutvumine, täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamine - 1,5 tundi. Ajakulu kokku 8 tundi. Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud olid asjas vajalikud ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Puudutatud isik I on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 90 eurot (ilma käibemaksuta). Nimetatud hind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
20.Puudutatud isikule I hüvitatavate menetluskulude suurus kokku on 720 eurot (8 x 90)). Kohus mõistab avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulu 720 eurot ning märgib TsMS § 177 lg 4 alusel vastavalt puudutatud isiku I taotlusele, et avaldajal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
21.Kohus määras 11.10.2021 määrusega tähtaja taotluste esitamiseks, kuid ülejäänud puudutatud isikud menetluskulude nimekirja ei esitanud, ka asja materjalidest ei nähtu, et neil oleks menetluskulusid tekkinud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et puudutatud isikutele II-VII hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
22.TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.