Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Rein Karmi avaldus Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu
24.septembri 2020. a üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobri 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Rein Karmi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Rein Karm Puudutatud isik Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu Puudutatud isik Nadežda Matvejeva Puudutatud isik Irene Sokolova Puudutatud isik Tiiu Pärna Puudutatud isik Ilja Fadejev Puudutatud isik Andrei Samsonov Puudutatud isik Tiiu Ennulo
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 5. oktoobril 2022 tsiviilasjas nr 2-20-16710 tehtud määruse resolutsioon muutmata, kuid muuta osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi.
1.Rein Karm (avaldaja) esitas 12. novembril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu (KÜ) kõigi 24. septembri 2020. a üldkoosolekul (üldkoosolek) vastuvõetud otsuste (üldkoosoleku otsused) tühisus, alternatiivselt tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsused 2020. a majanduskava kinnitamise (protokolli punkt 8) ja juhatuse liikmete valimise (protokolli punkt 9) kohta.
2-20-16710 Avaldaja on KÜ liige. Üldkoosoleku otsused on üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tõttu tühised. Üldkoosoleku kutsusid kokku selleks õigustamata isikud. Lisaks tekitas üldkoosoleku koht koroonaviiruse leviku ohu ja koosolekul otsustati küsimusi, mida ei olnud üldkoosoleku päevakorras. Alates 25. maist 2016 olid kõigi juhatuse liikmete volitused lõppenud, mistõttu ei saanud juhatus üldkoosolekut kokku kutsuda. Majanduskava ei saanud koostada eelneva perioodi jaoks.
2.KÜ vaidles avaldusele vastu. Üldkoosoleku kutsus kokku KÜ juhatus oma 25. augusti 2020. a otsuse alusel. Juhatuse liikmete volitused olid korteriomanike vaikiva nõusolekuga pikendatud uueks ametiajaks kuni 2. juunini 2020. Ka avaldaja ise luges ennast 24. septembri 2020. a seisuga juhatuse liikmeks. Juhatuse liikmete volitusi pikendati 2. juuni 2016. a üldkoosoleku otsusega. Pärast 2. juunit 2018 jätkasid senised juhatuse liikmed KÜ juhtimist. Üldkoosolek kinnitas juhatuse koostatud majandusaasta aruanded 29. mai 2018. a ja 20. märtsi 2019. a otsustega. Juhatuse ametiaeg pikenes korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 723 järgi kuni vaidlusaluse üldkoosoleku toimumiseni. Üldkoosoleku korraldamisel arvestas KÜ riigi määratud piiranguid. Majanduskava saab kinnitada igal ajal. Juhatuse liikmete valimine on kinnitatud 17. juuni 2021. a üldkoosoleku otsusega.
3.Harju Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt KÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 720 eurot koos viivisega. Maakohus tuvastas, et KÜ põhikirja p 6.1 neljanda lause järgi valitakse KÜ juhatus kaheks aastaks. Nähtuvalt 2. juuni 2016. a üldkoosoleku protokollist valiti sel üldkoosolekul KÜ juhatuse liikmeteks avaldaja, Irene Sokolova, Tiiu Pärna, Ilja Fadejev ja Tatjana Voskoboinikova. Maakohus nõustus KÜ seisukohaga, et korteriomanike üldkoosolek on 29. mai 2018. a ja 20. märtsi 2019. a üldkoosolekutel avaldanud kaudselt tahet juhatuse liikmete volituste pikendamiseks kuni 2. juunini 2020. Nimetatud üldkoosolekutel kiitsid korteriomanikud heaks juhatuse koostatud majandusaasta aruanded. Kuna seetõttu olid KÜ juhatuse liikmete volitused pikenenud kuni 2. juunini 2020, olid volitused KrtS §-st 723 tulenevalt kehtivad ka vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ajal. Isegi kui 29. mai 2018. a ja 20. märtsi 2019. a üldkoosolekutel ei avaldanud korteriomanikud tahet juhatuse liikmete volitusi pikendada, ei ole see, kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kelle ametiaeg on lõppenud, kokkukutsumise korra oluline rikkumine. Avalduses esitatud asjaoludel ei kahjustanud üldkoosoleku kokkukutsumine kuidagi korteriomanike võimalust üldkoosolekul informeeritult osaleda. Samuti ei ole olukorras, kus kõigi juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud, seaduse eesmärk raskendada üldkoosoleku kokkukutsumist uue juhatuse valimiseks. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ka üldkoosoleku teates märgitud päevakorra ega üldkoosoleku toimumise koha aspektist. Teatest võis mõistlikult aru saada, et hakatakse valima juhatust sõltumata sellest, et juhatuse liikme valimine oli kutsel märgitud ainsuses. Juhatuse liikmete arv on reguleeritud KÜ põhikirjaga ja sõltumata sellest, kui mitu juhatuse liiget valitakse, on igal juhul tegu juhatuse valimisega. Üldkoosoleku toimumise koht ei saanud takistada üldkoosolekul osalemist esindaja kaudu. Juhul kui avaldaja viibis üldkoosoleku toimumise ajal eneseisolatsioonis, ei oleks üldkoosolekul osalemine talle sõltumata üldkoosoleku toimumise kohast olnud isiklikult võimalik. Seega ei olnud üldkoosoleku otsused tühised. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et 2020. a majanduskava kinnitamist ei saanud üldkoosolek otsustada. Asjaolu, et majandusaasta alguseks ei olnud majanduskava kehtestatud, ei tähenda, et majanduskava kehtestamist ei võinud otsustada majandusaasta kestel. Vastavat piirangut seadus ette ei näe. Seadus ei keela ka otsustada maksta korteriühistu juhatuse liikmetele tasu, sõltumata sellest, kas seda on varem tehtud, mistõttu ei ole vastuolus seadusega ka sellise kulu väljatoomine 2(6)
2-20-16710 majanduskavas. Asjaolu, kuidas koostati KÜ juhatuse liikmete kandidaatide nimekiri, ei ole oluline. Üldkoosoleku protokolli p-s 9 on märgitud kõik kandidaadid, kes hääletusele pandi, ning iga kandidaadi hääletustulemus. Üldkoosoleku protokollile on lisatud registreerimisleht osalenute allkirjadega. Avaldaja oletus selle kohta, kuidas mõni korteriomanik võis anda allkirja tegelikult koosolekul osalemata, ei muuda registreerimislehte tõendina ebausaldusväärseks. Seega ei ole üldkoosoleku päevakorrapunktides 8 ja 9 vastuvõetud otsused avalduses märgitud asjaolude alusel vastuolus seaduse ega põhikirjaga, mistõttu tuleb avaldus ka alternatiivse nõude osas jätta rahuldamata.
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada, uue määrusega avalduse rahuldada ja jätta menetluskulud I. Sokolova, T. Pärna ja I. Fadejevi kanda. Avaldaja leidis, et maakohtu seisukoht juhatuse liikmete volituste pikendamise kohta on ekslik, kuna 29. mai 2018. a üldkoosoleku päevakorras puudus päevakorrapunkt juhatuse valimise või juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta. Selliselt juhatuse ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmine nii otsese kui kaudse tahteavaldusega on vastuolus KÜ põhikirja ja seadusega. Sama kehtib 20. märtsi 2019. a üldkoosoleku kohta. Asjaolul, et avaldaja, I. Sokolova, T. Pärna ja I. Fadejev jätkasid pärast
2.juunit 2018 juhatuse liikmete ülesannete osalist täitmist, ei ole tähtsust. Juhatuse liikmetel, kes osalesid 29. mai 2018. a ja 20. märtsi 2019. a üldkoosoleku korraldamisel, oli võimalik lisada päevakorda uue juhatuse valimine või juhatuse liikmete ametiaja pikendamine, kuid hooletusest nad seda ei teinud. Üldkoosoleku asukoht oli koroonaviirusega nakatumise ohu tõttu ebamõistlik. Seetõttu ei olnud avaldajal mõistlik valida endale esindajat, kes oleks samuti olnud ohustatud. Avaldajale ei olnud tagatud õigust võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust isiklikult või oma esindaja kaudu ja õigust valida ning olla valitud juhatusse ja revisjonikomisjoni. Sarnaselt olid riivatud vastutustundlike korteriomanike õigused, kes ei saanud riskida enda ja teiste tervisega pandeemia ajal. Ei ole tõendatud, et täidetud olid kvooruminõuded. Mitmed allkirjad ja volitused ei ole usaldusväärsed.
5.KÜ palus jätta kaebuse rahuldamata. Teised puudutatud isikud seisukohti ei avaldanud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on õige maakohtu seisukoht, et korteriühistu juhatuse liikmete ametiaeg tuleb lugeda pikenenuks korteriomanike üldkoosolekutel väljendatud kaudsete tahteavaldustega. Nii õiguskirjanduses kui Riigikohtu praktikas on selgitatud, et kuigi üldjuhul ei saa juhatuse liikme ametiaega lugeda pikenenuks ainuüksi selle pärast, et isik jätkab pärast ametiaja möödumist tegutsemist juhatuse liikmena, siis mõlema poole tahteavaldusi ja käitumist hinnates võib kohus lugeda ametiaja pikenenuks tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 3 alusel. Samas tuuakse esile, et lisaks juhatuse liikme jätkamisele viitavale käitumisele on vajalik, et juriidilise isiku organ annab sellisele käitumisele heakskiidu, mis võib väljenduda ka juhatuse liikme koostatud majandusaasta aruande heakskiitmises. Ametiaja pikendamise võib heaks kiita ka pärast ametiaja lõppemist. Praeguses asjas otsustati vaidlusaluse koosoleku kokku kutsunud juhatuse liikmete ametiaja pikendamine 29. mai 2018. a ja 20. märtsi 2019. a üldkoosolekutel. Arvestades, et 64-st KÜ liikmest vastavalt 36 (aastal 2018) ja 40 (aastal 2019) kiitsid heaks juhatuse tegevuse ja seda olukorras, kus peale 2. juunit 2016 ei olnud juhatust valitud, on põhjendatud asuda seisukohale, et KÜ liikmed kiitsid 3(6)
2-20-16710 üldkoosolekutel heaks 2016. a valitud juhatuse volitused ka pärast 2. juunit 2018, st järgmiseks ametiajaks kuni 2. juunini 2020. Sealt edasi pikenesid juhatuse volitused KrtS § 723 alusel. Kuna maakohtu käsitus juhatuse volituste pikenemise kohta on õige, ei ole oluline maakohtu alternatiivne käsitlus ebaolulise rikkumise kohta. Kuigi avaldaja kartus viirusnakkuse ees oli mõistlik, ei ole ta toonud esile, et sellised kogunemised 2020. a septembris oleksid olnud seadusega keelatud. Ei ole põhjust järeldada, et üldkoosolekul ei olnud järgitud asjakohases ulatuses ohutusnõudeid ja ühistu liikmetele ei olnud tagatud piisavalt ohutut osavõttu kas siis isiklikult või esindaja vahendusel, mis võimalust samuti paljud korteriomanikud kasutasid. Avaldaja ei esitanud avalduses kahtlusi üldkoosoleku kvooruminõuete täidetuse kohta ja sellele tugines avaldaja alles 29. jaanuari 2021. a menetlusdokumendis vastusena KÜ vastusele avalduse kohta. Sellest dokumendist ei nähtu selliseid elulisi asjaolusid (väiteid), mille alusel oleks maakohtul tekkinud kohustus selgitada välja, kas avaldaja soovib nendega oma avaldust täiendada.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maa- ja ringkonnakohtu määrused tühistada ja teha uue määruse, millega avaldus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt leidsid kohtud ekslikult, et 20. märtsi 2019. a ja 24. septembri 2020. a üldkoosolekutel pikendati KÜ juhatuse volitusi. Seetõttu ei kutsunud vaidlusalust üldkoosolekut kokku selleks õigustatud isikud ehk juhatuse liikmed. See on üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine, mis muudab sellel üldkoosolekul vastu võetud otsused tühiseks. Riigikohtu seisukohad äriühingu juhatuse liikme volituste pikendamise kohta ei kehti korteriühistu puhul. Isegi kui juhatuse liikme volituste pikendamine vaikiva tahteavaldusega on võimalik, saab seda teha vaid tagasiulatuvalt. Kui juhatuse volituste pikendamine ei olnud koosoleku päevakorras, ei saa kvoorumi arvestamisel arvesse võtta korteriomanike esindajaid, sest volikirja andnud korteriomanikud ei teadnud, et esindaja hääletab ühtlasi juhatuse volituste pikendamise üle. Ekslik on maakohtu seisukoht, millega on nõustunud ka ringkonnakohus, mille kohaselt ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine see, kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, mille ametiaeg on lõppenud.
8.KÜ vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. Ülejäänud puudutatud isikud seisukohta ei esitanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määruse resolutsioon tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 695 ja § 691 p 1 alusel jätta muutmata, kuid TsMS § 695 ja § 692 lg 2 alusel tuleb osaliselt muuta määruse õiguslikku põhjendust. Määruskaebus jääb rahuldamata.
10.Avaldaja tugineb vaidlusalusel 24. septembri 2020. a üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisuse tuvastamise nõudes eelkõige sellele, et üldkoosoleku kutsusid kokku juhatuse liikmed, kelle ametisuhe oli lõppenud. Maakohus leidis alternatiivse põhjendusena, et üldkoosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine ei ole see, kui üldkoosoleku kutsub kokku juhatus, kelle üldkoosolek viimati valis. Kolleegium leiab, et olukorras, kus kõigi korteriühistu juhatuse liikmete ametisuhe on lõppenud ja korteriomanike üldkoosoleku kutsuvad kokku need juhatuse liikmed, kes 4(6)
2-20-16710 viimati juhatuse liikmeks valiti, ei ole üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Kui juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud, on mõistlik, kui üldkoosoleku (nt uue juhatuse valimiseks) kutsuvad kokku need isikud, kes viimati olid juhatuse liikmed.
11.KrtS § 20 lg 1 kaudu korteriomanike üldkoosolekule kohalduva mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lg 2 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. MTÜS § 20 lg 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. MTÜS § 20 lg 4 sätestab, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut MTÜS § 20 lg-s 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Eelnevast järeldub, et selleks, et korteriomanikud saaksid üldkoosoleku ise kokku kutsuda, peab vähemalt 1/10 korteriomanikest olema MTÜS § 20 lg-t 3 järgides kirjalikult ja põhjust ära näidates nõudnud üldkoosoleku kokkukutsumist juhatuselt. Juhatuse puudumisel ei ole sellist nõuet võimalik esitada. Ei ole välistatud, et viimati valitud juhatuse, kelle ametisuhe on lõppenud, passiivsuse tõttu (vt eespool määruse p 10) või muus olukorras (nt kus juhatust või valitsejat ei ole kunagi valitudki) saavad üldkoosoleku kokku kutsuda ka korteriomanikud ise, st ilma selleta, et nad oleksid enne pöördunud üldkoosoleku kokkukutsumise taotlusega korteriühistu juhatuse poole. Selliselt üldkoosoleku kokkukutsumine ei kujuta endast üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Selline olukord võib tekkida nt ka siis, kui (ainus) juhatuse liige on surnud või valitseja (KrtS § 26) on lõppenud.
12.Kolleegium selgitab, et juhatuse ametiaja lõppemisel on korteriomanikel uue juhatuse valimiseks võimalus taotleda kohtult, et see määraks KrtS § 25 alusel TsMS §-des 602–606 sätestatud korras juhatuse asendusliikme, kelle ülesanne on juhatuse valimiseks üldkoosoleku kokkukutsumine. Küll aga tuleb silmas pidada, et asendusliikme tasu ja kulutused hüvitab TsMS § 605 lg 1 järgi juriidiline isik.
13.Eelnevast tulenevalt on kohtud kokkuvõttes õigesti jätnud avalduse rahuldamata, kuid põhjendanud seda osaliselt ekslike põhjendustega.
14.Vastuseks määruskaebuse väitele märgib kolleegium, et hääle andmine juriidilise isiku organi otsuse tegemisel on TsÜS § 33 lg 1 järgi tahteavaldus, millele kohaldatakse tehingu kohta sätestatut (RKTKm 02.12.2020 2-18-9475/52, p 9.1). Seega on tegemist ühepoolse tehinguga TsÜS § 67 lg 2 teise lause mõttes (RKTKm 21.12.2022 2-20-11256/51, p 13.1). Seadus ei keela sellist tehingut teha ka kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes (RKTKo 20.12.2016 3-2-1-65-16, p 18). Küll aga peab kolleegiumi arvates olema korteriomanikele selgelt arusaadav, et üldkoosolekul hakatakse otsustama juhatuse liikme valimise üle. See tähendab, et sellisele asjaolule tuleb üldkoosoleku kokkukutsumise teates viidata. Vastasel juhul on tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega, mis toob KrtS § 29 lg 1 järgi kaasa juhatuse liikmete valimise otsuse tühisuse (vt aktsiaseltsi kontekstis RKTKo 08.04.2008 3-2-1-22-08, p 13). Kolleegium selgitab lisaks, et kui korteriomanikud kiidavad heaks juhatuse liikmena käituva isiku koostatud majandusaasta aruande (kuid samal koosolekul teda juhatuse liikmeks ei valita), siis eelduslikult volitavad nad seda isikut ka esitama tema koostatud majandusaasta aruannet registrile.
15.Menetluskulud Riigikohtus jäävad määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. 5(6)
2-20-16710
16.Kooskõlas TsMS § 174 lg-ga 3 määrab kolleegium kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. KÜ ei ole Riigikohtule esitanud menetluskulude nimekirja ega palunud kindlaks määrata kassatsiooniastmes kantud menetluskulusid. Lisaks ei esindanud KÜ-d Riigikohtu menetluses lepinguline esindaja. Seega ei ole kostjal Riigikohtu menetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.