Avaldaja RK (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu (registrikood 80143699), lepinguline esindaja Irina Reva Puudutatud isik II NM (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik III IS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV TP (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik V IF (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VI AS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik VII TE (isikukood XXXXXXXXXXX) Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda määruskaebuse lisadena esitatud täiendavate dokumentaalsete tõendite vastuvõtmisest ja eemaldada dokumendid pabertoimikust (lk 107-112). Kuna lisad esitati elektrooniliselt, siis nende tagastamist kaebajale ei toimu.
Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud kaebuse esitaja kanda.
5.Mõista RK-lt välja Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu kasuks määruskaebemenetluse kulu 225 eurot.
6.Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt 225 eurolt tuleb RK-l tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
7.NM-le, IS-le, TP-le, IF-le, AS-le ja TE-le hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.Avaldaja esitas 12.11.2020 avalduse, milles palus tuvastada Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriühistu (edaspidi puudutatud isik I; KÜ) 24.09.2020 üldkoosolekul vastuvõetud kõigi otsuste tühisus, alternatiivselt tunnistada kehtetuks sama üldkoosoleku otsused 2020. a majanduskava kinnitamise (protokollis punkt 8) ja juhatuse liikmete valimise (protokolli punkt 9) kohta.
2.Avaldaja on Tallinn, Ehitajate tee 113 korteriomanik. 24.09.2020 toimus KÜ üldkoosolek. Üldkoosoleku otsused on tühised seoses koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Koosolek kutsuti kokku selleks õigustamata isikute poolt. Lisaks tekitas koosoleku koht koroonaviiruse leviku ohu ja koosolekul otsustati küsimusi, mida ei olnud päevakorras.
3.Alates 25.05.2016 olid kõigi juhatuse liikmete volitused lõppenud, mistõttu ei saanud juhatus 24.09.2020 koosolekut kokku kutsuda. Päevakorras oli juhatuse liikme tagasiastumine ja uue juhatuse liikme, mitte uue juhatuse, valimine. NM tagasikutsumist ei saanud otsustada, sest tema ametiaeg oli juba lõppenud. Protokollist ei nähtu, kes ja kuidas koostas juhatuse liikmete kandidaatide nimekirja. Majanduskava ei saanud koostada eelneva perioodi jaoks. Kui puudus juhatus, puudus ka majanduskava. Punkt 1.7 oli majanduskavasse lisatud ainuisikuliselt IF poolt eesmärgiga saada palgatulu. Selline kulurida on KÜ ajaloo jooksul esmakordne. Avaldajal on alust kahtlustada üldkoosolekul osavõtjate nimekirjaga manipuleerimist. Koosolek toimus neljapäeval inimeste töölt saabumise ajal, asukohaks oli 16-korruselise tornmaja ainukese sissepääsu trepimadem ja väga lihtne oli möödujatelt saada formaalselt allkirju osalejate nimekirjale või kokku korjata volitusi.
Puudutatud isikute seisukohad
4.KÜ avaldust ei tunnista. Üldkoosoleku kutsus kokku juhatus oma 25.08.2020 otsuse alusel. Juhatuse liikmete volitused olid korteriomanike vaikiva nõusolekuga pikendatud uueks ametiajaks kuni 02.06.2020. Ka avaldaja ise luges ennast 24.09.2020 seisuga juhatuse liikmeks. Volitusi pikendati 02.06.2016 üldkoosoleku otsusega. Pärast 02.06.2018 jätkasid senised juhatuse liikmed ühistu juhtimist. Üldkoosolek kinnitas juhatuse poolt koostatud majandusaastate aruanded 29.05.2018 ja 20.03.2019 otsustega. Tulenevalt korteriomandija korteriühistuseaduse (KrtS) § 723 pikenes juhatuse ametiaeg kuni 24.09.2020 üldkoosoleku toimumiseni. 24.09.2020 koosoleku korraldamisel arvestas KÜ riigi poolt määratud piiranguid. Mõni päev enne toimumist pani juhatus välja meeldetuletuse koosoleku toimumisest ja täpsustas läbiviimise kohta viidates, et seoses epidemioloogilise olukorraga korraldatakse koosolek vabas õhus ja selleks kohtutakse trepikoja juures. Koosolek toimus maja ees õues. Majanduskava saab kinnitada igal ajal. Juhatuse liikmete valimine on kinnitatud 17.06.2021 üldkoosoleku otsusega.
5.Puudutatud isik II vastas, et ei ole enam Ehitajate tee 113 korteriomanik ega kuulu ühistu juhatusse, sisulist vastust ei esitanud. Puudutatud isikutele III-VII toimetati tsiviilasja materjalid kätte isiklikult või e-toimiku kaudu, kuid avaldusele nad ei vastanud. Maakohtu määrus
6.Harju Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt KÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise 720 eurot koos viivisega. Teistel puudutatud isikutel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid maakohtus ei olnud.
7.Kohus tuvastab, et puudutatud isik I on KÜ, mis on asutatud Ehitajate tee 113 elamu ja selle juurde kuuluva maa ühiseks majandamiseks ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamiseks ja nendele seoses eluruumi kasutamisega teenuste osutamiseks (põhikiri dtl 11-19). Avaldaja on KÜ liige, kinnistusraamatu kohaselt kuulub talle korteriomand nr 43. 24.09.2020 toimus üldkoosolek (protokoll dtl 7-9, lisa dtl 3-6).
8.KrtS § 29 lõike 1 järgi kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida. Tulenevalt KÜ põhikirja punktist 6.3 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 20 lõikest 1 kutsub üldkoosoleku kokku juhatus.
9.Avaldaja on välja toonud, et 24.09.2020 üldkoosolekut juhatus kokku ei kutsunud, kuna registrisse kantud juhatuse liikmete volitused olid selleks ajaks lõppenud. Kohus tuvastab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatel (dtl 10, 83) on saatjaks märgitud juhatus. Kohtule on esitatud juhatuse 25.08.2020 koosoleku protokoll (dtl 72-74), millest nähtuvalt on juhatus arutanud üldkoosoleku kokkukutsumist. Protokolli kohaselt osalesid juhatuse koosolekul puudutatud isikud III, IV ja V. Nähtuvalt 02.06.2016 protokollist (dtl 61-62) valiti sel üldkoosolekul KÜ juhatuse liikmeteks avaldaja, puudutatud isikud III, IV ja V ning TV. Põhikirja punkti 6.1 neljanda lause järgi valitakse juhatus üldkoosoleku poolt ametisse kaheks aastaks. Vaidlus puudub, et pärast 02.06.2016 kuni 24.09.2020 juhatuse liikmete valimiseks otsuseid ei tehtud. KÜ on seisukohal, et avaldaja ja puudutatud isikud III-V jätkasid pärast 02.06.2018 juhatuse liikmete ülesannete täitmist. Sellele ei vaidle vastu ka avaldaja. 29.05.2018 ja 20.03.2019 toimusid üldkoosolekud (protokollid dtl 63-64, 65-
68), kus otsustati mh majandusaasta aruannete ja juhatuse aruannete kinnitamine. Kohus nõustub, et nende otsustega saab üldkoosolek olla avaldanud kaudselt tahet ka juhatuse liikmete volituste pikendamiseks uueks ametiajaks kuni 02.06.2020. Tähendust ei oma, kas juhatus oli tellinud dokumentide koostamise ja üldkoosoleku juhtimise teenuse kolmandalt isikult. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 31 lõike 3 teisest lausest ei olnud juhatuse pädevuse üle andmine võimalik. Tulenevalt KrtS §-st 723 kui korteriühistu juhatuse liikme või valitseja ametiaeg lõpeb ajavahemikul 2020. aasta 12. märtsist 31. augustini, loetakse tema volitused pikenenuks kuni uue juhatuse liikme või valitseja valimiseni, aga mitte kauem kui 2020. aasta 31. oktoobrini. Kui juhatuse liikmete volitused olid pikenenud kuni 02.06.2020, olid volitused KrtS §-st 723 tulenevalt kehtivad ka vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ajal.
10.Kohus leiab, et isegi kui asuda seisukohale, et üldkoosolek juhatuse liikmete volituste pikendamiseks tahet ei avaldanud, ei ole üldkoosoleku kokku kutsumine juhatuse poolt, mille ametiaeg on lõppenud, kokkukutsumise korra oluliseks rikkumiseks. Riigikohus on selgitanud puutuvalt osaühingu osanike koosolekusse, et kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (lahend nr 3-2-1-10-17, punkt 13). Kohus leiab, et sama kehtib ka korteriomanike üldkoosoleku puhul. Avalduses esitatud asjaoludel ei kahjustanud üldkoosoleku kokkukutsumine endise juhatuse poolt kuidagi korteriomanike võimalust üldkoosolekul informeeritult osaleda. Samuti ei ole olukorras, kus kõigi juhatuse liikmete ametiaeg on möödunud, MTÜS § 20 lõike 1 eesmärgiks raskendada üldkoosoleku kokku kutsumist uue juhatuse valimiseks. Seetõttu asub kohus seisukohale, et 24.09.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole oluliselt rikutud seoses asjaoluga, kes üldkoosoleku kokku kutsus.
11.Kohus tuvastab, et üldkoosoleku kokkukutsumise teatel on päevakorrapunktina 5 märgitud juhatuse liikme tagasiastumine ja uue liikme valimine. Nähtuvalt protokollist on nimetatud päevakorrapunkti raames otsustatud kutsuda juhatusest tagasi puudutatud isik II ning valida juhatusse puudutatud isikud III-VII. Kohus leiab, et 24.09.2020 üldkoosoleku kokkukutsumise korda ei ole rikutud ka seoses kutses märgitud päevakorraga ning üldkoosoleku toimumise kohaga. Kokkukutsumise teatest võis mõistlikult aru saada, et hakatakse otsustama küsimust juhatuse valimiseks sõltumata sellest, et juhatuse liikme valimine oli kutsel märgitud ainsuses. Juhatuse liikmete arv on reguleeritud põhikirjaga ja sõltumata sellest, kui mitu liiget valitakse, on igal juhul tegemist küsimusega juhatuse valimisest.
12.Seoses avaldaja etteheidetega üldkoosoleku toimumise koha kohta märgib kohus, et väljatoodu ei saanud takistada üldkoosolekul osalemist esindaja kaudu. Juhul kui avaldaja viibis üldkoosoleku toimumise ajal eneseisolatsioonis, ei oleks osalemine talle sõltumata valitud koosoleku kohast isiklikult võimalik olnud.
13.Asjaolu, et puudutatud isik II tagasikutsumise otsustamise ajal enam juhatusse ei kuulunud, tähendab, et otsus oli õigusliku toimeta, kuid tegemist ei ole seaduses sätestatud tühisuse alusega.
14.Kohus jätab rahuldamata avaldaja primaarse nõude tuvastada kõigi 24.09.2020 vastu võetud otsuste tühisus.
15.Avaldaja nõuab alternatiivselt 2020. a. majanduskava kinnitamise otsuse ja juhatuse liikmete valimise otsuste kehtetuks tunnistamist.
16.TsÜS § 38 lõike 1 järgi võib huvitatud isik nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka juhul, kui juriidilise isiku osanik, aktsionär või liige kasutas otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid juriidilise isiku või teiste osanike, aktsionäride või liikmete kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. KrtS § 29 lõike 3 järgi on korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtajaks 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Vaidlustatud otsused on tehtud 24.09.2020, avaldus esitati 12.11.2020, seega tähtaegselt.
17.TsÜS § 38 lõike 4 järgi võib organi liige, kes otsuse tegemisel osales, otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Nähtuvalt osalejate nimekirjast (dtl 3-6) avaldaja koosolekul ei osalenud.
18.Kohus ei nõustu avaldajaga, et 2020. a majanduskava kinnitamist ei saanud koosolek otsustada. Asjaolu, et majandusaasta alguseks ei olnud majanduskava kehtestatud, ei tähenda, et kava kehtestamist ei võinud otsustada majandusaasta kestel. Vastavat piirangut seadus ette ei näe. Seadus ei keela ka otsustada maksta KÜ juhatuse liikmetele tasu, sõltumata sellest, kas seda on varem tehtud, mistõttu ei ole vastuolus seadusega ka sellise kulu väljatoomine majanduskavas (kava dtl 84, punkt 1.7). Õigust nõuda juhatuse liikme tasu maksmist üldkoosoleku otsusest majanduskava kinnitamise kohta ei tulene, mistõttu ei saa puudutatud isik V olla nimetatud otsuse vastuvõtmisel kasutanud oma hääleõigust eeliste saavutamiseks teiste liikmete kahjuks TsÜS § 38 lõike 1 mõttes.
19.Asjaolu, kuidas koostati juhatuse liikmete kandidaatide nimekiri, ei oma tähendust. Tulenevalt MTÜS § 21 lõikest 6 peavad protokolli olema kantud seoses vastuvõetud otsustega eelkõige hääletustulemused. 24.09.2020 üldkoosoleku protokolli punktis 9 on märgitud kõik kandidaadid, kes hääletusele pandi, ning iga kandidaadi hääletustulemus. Üldkoosoleku protokollile on lisatud registreerimisleht (dtl 3-6) osalenute allkirjadega. Avaldaja oletus selle kohta, kuidas mõni liige võis anda allkirja tegelikult koosolekul osalemata, ei muuda registeerimislehte tõendina ebausaldusväärseks.
20.Kohus asub seisukohale, et päevakorrapunktides 8 ja 9 vastuvõetud otsused ei ole avalduses märgitud asjaolude alusel vastuolus seaduse ega põhikirjaga, mistõttu tuleb avaldus ka alternatiivse nõude osas jätta rahuldamata.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lõike 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et kulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 teise lause alusel avaldaja kanda.
22.TsMS § 174 lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse kulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita kulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis tal kulu lepingulisele esindajale 720 eurot. TsMS § 175 lõike 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Puudutatud isik I on märkinud, et tema esindaja tegi menetluses järgmised toimingud järgmise ajakuluga: avaldusega tutvumine ja analüüs ning kliendiga nõupidamine 1,5 h; seisukoha koostamine 4 h; avaldaja 29.01.2021 seisukohaga tutvumine ning kliendiga nõupidamine 1 h; 11.10.2021 kohtumäärusega tutvumine, täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja koostamine 1,5 h. Ajakulu kokku 8 h.
25.Kohus leiab, et kõik märgitud toimingud olid asjas vajalikud ning ühelegi toimingule märgitud ajakulu ei ole selgelt ülemäärane. Puudutatud isik I on välja toonud, et õigusteenust osutati hinnaga 90 eurot (käibemaksuta). Nimetatud hind ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on puudutatud isikule I hüvitatavate menetluskulude suuruseks kokku 720 eurot (8 x 90).
26.Kohus mõistab avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulu 720 eurot ja märgib TsMS § 177 lõike 4 alusel vastavalt puudutatud isiku I taotlusele, et avaldajal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
27.Kohus määras 11.10.2021 määrusega tähtaja taotluste esitamiseks, kuid teised puudutatud isikud menetluskulude nimekirju ei esitanud. Ka asja materjalidest ei nähtu, et neil oleks kulusid tekkinud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et puudutatud isikutel II-VII hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Avaldaja määruskaebus
28.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada, uue määrusega avalduse rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isikute III-V kanda.
29.Maakohus tuvastas, et 02.06.2016 kuni 24.09.2020 juhatuse liikmete valimiseks üldkoosolekud otsuseid ei teinud, aga 29.05.2018 üldkoosolekul otsustati mh majandusaasta aruannete ja juhatuse aruannete kinnitamine. See seisukoht on ekslik, kuna 29.05.2018 üldkoosoleku päevakorras puudus päevakorrapunkt juhatuse valimise või juhatuse liikmete ametiaja pikendamise kohta. Põhikirja punkti 6.7 teise lause kohaselt küsimustes, millest üldkoosoleku kokkukutsumisel ei ole teatatud, ei või üldkoosolek otsust vastu võtta, välja arvatud, kui osalevad või on esindatud kõik ühistu liikmed.
30.Juhatuse ametiaja pikendamise otsuse vastuvõtmine nii otsese (hääletamisega) või kaudse (hääletamine mingi muu otsuse osas, sh majandusaruande kinnitamine) tahteavaldusega oli vastuolus põhikirjaga ja MTÜS §-des 20 ja 201 sätestatuga. Sellist otsust ei võinud üldkoosolek vastu võtta ja seda ka ei tehtud. Sama kehtib 20.03.2019 üldkoosoleku kohta.
31.Põhikirja punkti 6.1 kohaselt juhatus valitakse üldkoosoleku poolt ametisse kaheks aastaks. See punkt on kohustuslik ja määrab tähtaja, mille jooksul kehtivad juhatuse liikme õigused, kohustused, ka KÜ kui juriidilise isiku esindamise õigus. Tähtaja mõte seisneb selles, et
tagada korteriomanikele õigus valida ja olla valitud ühistu juhatusse (põhikirja punkt 3.1.3). Tähtaja lõppemisel lõppesid juhatuse kõigi liikmete ametiaeg, sh ühistu esindamise õigus.
32.Asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isikud III-V jätkasid pärast 02.06.2018 juhatuse liikmete ülesannete osalist täitmist, ei oma tähtsust. Nende tegevus ei olnud õigusvastane, kuid nende õigused ühistut esindada olid lõppenud. Seega kõik õigustoimingud juhatuse nimel, sh juhatuse koosolekute otsused, 24.09.2020 üldkoosoleku kokkukutsumine ja sel vastuvõetud otsused on tühised. Vaidlustatud üldkoosoleku kokkukutsumise otsus oli tühine ja ei saa rääkida kokkukutsumise korra mitteolulisest rikkumisest. Maakohtu seisukoht on selles osas vastuoluline. Maakohus pidas võimalikuks, et vaidlustatud koosolek kutsuti kokku juhatuse poolt, mille kõigi liikmete ametiaeg oli lõppenud. Sellist võimalust seadus ette ei näe.
33.Puudutatud isikud III-V olid endised juhatuse liikmed, kelle esindamisõigus oli lõppenud. Seega on tühine ka KÜ nimel kohtumenetluses lepingulisele esindajale väljastatud volitus (dtl 115) ja esindaja esindusõigus. Kohus jättis lepingulise esindaja esindusõiguse kontrollimata. Lepingulise esindaja menetlusdokumendid, sh menetluskulude aruanne, tuleb jätta tähelepanuta.
34.Avaldaja arvates on puudutatud isikud III-V kasutanud õigusvastaselt võimalust esineda juhatuse seaduslike liikmetena. KÜ juhatuse liikmeks olemine on lepinguline võlaõiguslik suhe. Isik teab või peab teadma juhatuse liikmeks saamisel, et on põhikirja kohaselt vastavate õiguste ja kohustustega seotud 2 aastat. Juhatuse liige pidi teadma, millal tema ametiaeg lõpeb. Korteriomanikul, kes ei ole juhatuse liige, ei ole õigust esindada korteriühistut. Juhatuse liikmetel, kes osalesid 29.05.2018 üldkoosoleku korraldamisel, oli võimalik lisada päevakorda uue juhatuse valimine või juhatuse liikmete ametiaja pikendamine, kuid hooletusest seda ei tehtud. 20.03.2019 üldkoosolekul juhatuse ametiaega ei pikendatud. Ka selle üldkoosoleku korraldamine KÜ endise juhatuse poolt ei olnud õiguspärane. Kuna aga selle üldkoosoleku otsused iseenesest olid vajalikud, täidetavad ega ole vaidlustatud, puudub vajadus tuvastada selle üldkoosoleku otsuste tühisust.
35.Üldkoosoleku kokkukutsumise otsus ja teade on ühepoolsed tehingud, mis on suunatud korteriomanikele võimalusega, mitte kohustusega osaleda koosolekul. Puudutatud isikute III-V poolt ühiselt KÜ nimel tehtud üldkoosoleku kokkukutsumise otsus ja teade olid tühised, kuna TsÜS § 128 lõike 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 84 lõige 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Seega ei oma õiguslikke tagajärgi ka üldkoosoleku toimumine ja sel otsuste vastuvõtmine.
36.KrtS-i kohaselt kohaldatakse korteriomanike üldkoosolekule lisaks selles seaduses sätestatule MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1-5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6-9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. MTÜS-s on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise kord. Seadusega ei ole otseselt sätestatud, kuidas peaks toimuma (korteriomanike) üldkoosoleku kokkukutsumine, kui juhatuse kõigi liikmete ametiaeg on lõppenud ja puudub juhatus. MTÜS § 20 lõike 1 järgi kutsub üldkoosoleku kokku juhatus, lõike 2 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui ühingu huvid seda nõuavad. Kui juhatuse kõigi liikmete ametiaeg on lõppenud, ei ole võimalik, et koosoleku kutsub kokku juhatus. MTÜS § 20 lõike 3 kohaselt peab juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt
1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet (paegusel juhul seega 64 KÜ liikmest vähemalt 7). MTÜS § 20 lõike 4 kohaselt kui juhatus ei kutsu (ei ole võimalik) üldkoosolekut sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Kui KÜ-l puudub juhatus saab vajaduse korral kohus määrata juhatuse asendusliikme vastavalt KrtS § 25 lõigetele 1 ja 4. Seega mingit raskust ei saa valmistada põhikirja ja seadusega sätestatud korrale vastava üldkoosoleku kokkukutsumine uue juhatuse valimiseks.
37.Kohus tuvastas, et kokkukutsumise teatel on päevakorra punktina 5 märgitud juhatuse liikme tagasiastumine ja uue liikme valimine. Seega puudus juhatuse liikmete tagasikutsumise ja uue juhatuse valimise päevakorrapunkt. Isegi kui asuda seisukohale, et 20.03.2019 üldkoosolek otsustas tagasiulatuvalt ja edasiulatuvalt kaudse tahteavaldusega pikendada juhatuse ametiaega, oleks sellise päevakorrapunkti olemasolu nõutav, et osalejatele teatada juhatuse liikmete ennetähtaegsest tagasikutsumisest. Avaldaja sai päevakorrapunkti tekstist kohtu hinnangul valesti aru. Avaldaja nõustub, et ei saanud punktist mõistlikult aru. Aga edaspidiste tegevuste mõte koosoleku juhatamisel seisnes selles, et oli tarvis lahti saada ühest kiuslikust kurdist vanamehest ja valida koosoleku juhatajale meelepärane ja kuulekas juhatuse koosseis.
38.Ei ole tõendatud, et vaidlustatud üldkoosoleku asukoht oli mõistlik koroonaviirusega nakatumise ohu tõttu ja oli kindlustatud osavõtjate hajutamine. Seetõttu ei olnud avaldajal mõistlik valida endale esindajat, kes oleks samuti olnud ohustatud, rääkimata koosolekul osalejatest. Avaldajale ei olnud tagatud seadusega ja KÜ põhikirja punktis 3.1 sätestatud õigusi, sh võtta hääleõigusega osa üldkoosolekust isiklikult või oma esindaja kaudu ja õigust valida ning olla valitud juhatusse ja revisjonikomisjoni. Sarnaselt oli riivatud vastutustundlike korteriomanike õigused, kes ei saanud riskida enda ja teiste tervisega pandeemia ajal.
39.Ei ole tõendatud, et täidetud olid kvooruminõuded. Avaldaja on korduvalt esitanud palve puudutatud isikutele III-V, kelle valduses on üldkoosoleku dokumentatsioon, lubada tutvuda volitustega, kuid palvet ei ole rahuldatud. Korteriomanike arv on 64, kvooruminõudeks seega 33. Registreerimislehe kohaselt oli osavõtvate korteriomanike ja volituste koguarvuks 34. Usutav on, et korteri nr 38 kolmest ühisomanikust viibis koosolekul ainult üks ja puudus teiste volitus, sama korterite nr 2 ja 58 kohta. Ei ole usutav, et õiguspäraselt oli vormistatud US volitus korter nr 41 osas, samuti alaliselt USA-s elava LM volitus korter nr 56 osas. Samuti ei ole usaldusväärsed mitu väidetavalt esindajatele väljastatud volitust. Neid asjaolusid ei ole võimalik tõendada avaldajal, kvooruminõude täitmise peavad tõendama dokumentidega üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Suure tõenäosusega oli osavõtjate arv 1-4 võrra väiksem kui kvoorum.
40.Majanduskava kehtestamisel seadus piiranguid ette ei näe, kuid puudutatud isik V püüdis saavutada eelist teiste liikmete kahjuks TsÜS § 38 lõike 1 mõttes. Kohe pärast vaidlustatud üldkoosolekut andis puudutatud isik V lepingulisele raamatupidajale korralduse endale juhatuse liikme tasu välja maksta. Pärast praeguses asjas menetletava avalduse esitamist kohtule tasu maksmine lõpetati, põhjendades seda eksimusega. Seega puudutatud isik V vähemalt üritas eeliste saavutamist. Avaldaja nõustub, et see asjaolu ei oma erilist tähendust.
Puudutatud isikute seisukohad
41.KÜ palub jätta kaebuse rahuldamata. Teised puudutatud isikud seisukohti ei avaldanud. Menetluse edasine käik
42.Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
43.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu määruse resolutsiooni tühistamiseks ega muutmiseks alust ei ole. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt tsiviilasja lahendamisel olulisi menetlusõiguse rikkumisi ega ebaõiget materiaalõiguse kohaldamist, mis tooks kaasa määruse tühistamise. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lõige 6 koosmõjus §-ga 659). Maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata (TsMS § 657 lõike 1 punkt 1 koosmõjus §-ga 659). Ringkonnakohus jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud (TsMS § 173 lõige 1, § 174 lõige 3).
44.TsMS § 639 lõike 1, § 463 lõike 2 ja § 442 lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt määruskaebemenetluses esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise küsimuse. TsMS § 662 lõike 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. TsMS § 667 lõike 3 teise lause kohaselt võib määruskaebust läbivaatav kohus vajaduse korral koguda uusi tõendeid. Samas kohaldub läbi TsMS § 659 ka hagita menetluses TsMS § 329 lõikes 1 ja § 652 lõikes 3 sätestatud menetluslikud põhimõtted, et menetlusosalised peavad esitama oma avaldused, tõendid jmt nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ja et ringkonnakohus hindab esimese astme lahendis hindamata tõendeid üksnes juhul, kui tõend jäi maakohtu poolt põhjendamatult tähelepanuta või menetlusosaline ei saanud seda varem esitada maakohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel. Lisaks eelnevale kohaldub ka ringkonnakohtus TsMS § 238, mille lõike 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (mis tõendab asjas tähtsust omavat elulist asjaolu).
45.Avaldaja on koos kaebusega esitanud järgmised dokumendid: 22.05.2019 KÜ kandeavaldus (allkirjastatud IF poolt); KÜ arveldusarve väljavõte 2020. a IF-le majanduskulude hüvitise ja juhatuse liikme tasu maksmise kohta; IF 20.12.2020 maksekorraldus juhatuse liikme tasu tagastamise kohta KÜ-le; foto isikute paiknemisest koosoleku läbiviimise ruumis. Määruskaebus ei sisalda muid põhjendusi lisatud dokumentide asjakohasuse kohta, kui et foto iseloomustab hajutamise nõuete täitmist koosolekul (kaebuse punkt 13). IF tasuga seonduvalt märgib kaebaja kaebuse punktis 15 ka ise, et see, et IF üritas vaidlustatud koosolekul saada eeliseid, ei oma asja lahendamisel erilist tähelepanu. Kaebuses ei ole toodud välja, et maakohus oleks keeldunud kaebusele esitatud tõendite vastuvõtmisest või et kaebajal oli muid mõjuvaid, miks ta ei saanud neid dokumente maakohtumenetluse ajal esitada. Seega on tõendid esitatud hilinenult ja puudub õiguslik alus nende täiendavate tõenditena vastuvõtmiseks.
46.Järgnevalt vastab kolleegium kaebuse väidetele.
47.Maakohtu seisukoht, et KÜ juhatuse liikmete ametiaeg tuleb lugeda pikenenuks liikmete üldkoosolekutel väljendatud kaudsete tahteavaldustega, on kooskõlas nii õiguskirjanduses avaldatuga kui kohtupraktikaga. Õiguskirjanduses on tuginedes Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-65-08 (punkt 34) ja 3-2-1-152-08 (punkt 12) selgitatud, et kuigi üldjuhul ei saa
juhatuse liikme ametiaega lugeda pikenenuks ainuüksi selle pärast, et isik jätkab pärast ametiaja möödumist tegutsemist juhatuse liikmena, siis mõlema poole tahteavaldusi ja käitumist hinnates võib kohus lugeda ametiaja pikenenuks TsÜS § 68 lõike 3 alusel (või ka VÕS § 1 lõike 1 ja § 9 lõike 1 alusel nende koostoimes) (Ühinguõigus I. K. Saare jt. Tallinn 2015, lk 128-129). Samas tuuakse esile, et lisaks juhatuse liikme poolsele jätkamist viitavale käitumisele on vajalik juriidilise isiku organi heakskiit sellisele käitumisele, mis võib väljenduda ka juhatuse liikme poolt koostatud majandusaasta aruande heakskiitmises ning ametiaja pikendamise heakskiitmine võib toimuda ka pärast ametiaja lõppemist.
48.Praeguses asjas tuvastas maakohus vaidlusaluse koosoleku kokkukutsunud juhatuse liikmete ametiaja pikenemise 29.05.2018 ja 20.03.2019 KÜ üldkoosolekutel otsuste kinnitada vastavalt juhatuse aruanded 2017. a ja 2018. a tegevuse kohta ning aruanded 2017. ja 2018. majandusaastate kohta vastuvõtmise alusel. Kolleegium märgib, et 20.03.2019 koosoleku protokollist (t lk 52-53) ja osalenute nimekirjast (t lk 53 pöördel) nähtuvalt osales sel koosolekul ka avaldaja ja hääletas nii juhatuse aruande, majandusaasta aruande kui 2019. majandusaasta tegevuskava ja remondiplaani poolt (protokollist nähtuvalt hääletasid kõik 40 osalejat poolt, erapooletuid ja vastuhääli ei olnud). Puudub vaidlus, et 02.06.2016 valitud juhatuse liikmetest vähemalt 3 (need, kes võtsid 25.08.2020 vastu otsuse kutsuda kokku 24.09.2020 üldkoosolek - IF, TP, IS) jätkasid tegutsemist juhatuse liikmetena ka peale 02.06.2018, kui nende põhikirjast nähtuv ametiaeg möödus.
49.TsÜS § 68 lõike 3 kohaselt on kaudseks tahteavaldus, mis väljendub teos, millest võib järeldada tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg. VÕS § 9 lõike 1 kohaselt sõlmitakse leping mh vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Arvestades, et 64-st ühistu liikmest vastavalt 36 (aastal 2018) ja 40 (aastal 2019) kiitsid heaks juhatuse tegevuse ja seda olukorras, kus peale 02.06.2016 ei olnud juhatust valitud, on põhjendatud asuda seisukohale, et KÜ liikmed läbi üldkoosolekute (juriidilise isiku organi) kiitsid heaks 2016. a valitud juhatuse volitused ka peale 02.06.2018, st järgmiseks ametiajaks kuni 02.06.2020. Sealt edasi pikenesid volitused vastavalt alates 24.04.2020 kehtima hakanud KrtS §-le 723 ja kokkuvõtvalt tuvastas maakohus õigesti, et juhatusel olid volitused kutsuda kokku vaidlusalune 24.09.2020 üldkoosolek.
50.Ringkonnakohus ei tuvastanud, et maakohus oleks teinud vastuolulise lahendi. Vaidlustatud määruse põhjenduste punktis 11 andis maakohus avaldaja väidete kohta alternatiivse seisukoha, leides, et isegi kui juhatuse liikmete volitused ei oleks pikenenud, ei oleks ikkagi tegemist olnud koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisega. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega juhatuse volituste pikenemise kohta, siis maakohtu alternatiivne käsitlus asja õige lahendamise seisukohalt tähendust ei oma ja kolleegium selle kohta seisukoha esitamist vajalikuks ei pea.
51.KÜ kui menetlusosalise lepingulisele esindajale on TsMS § 221 lõike 2 kohase esindusõigust tõendava volikirja andnud 18.12.2020 IF (t lk 32). Kuna eelnevalt nõustus kolleegium maakohtuga, et IF juhatuse liikmeks valinud 24.09.2020 üldkoosoleku otsused on kehtivad, ei ole alust nõustuda avaldajaga, et KÜ lepingulise esindaja menetlusdokumendid tuleks jätta tähelepanuta. TsMS § 217 lõike 1 kohaselt võib menetlusosaline osaleda kohtumenetluses kas isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu. TsMS § 218 lõike 1 punkti 2 kohaselt võib lepinguliseks esindajaks kohtus olla mh isik, kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellel vastava kvalifikatsiooni EV
haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni. KÜ lepinguline esindaja vastab nimetatud tingimustele (t lk 34).
52.Maakohus vastas TsMS § 465 lõike 1 punkti 8 kohaselt ka avaldaja väidetele üldkoosoleku pidamise asukoha mõistlikkuse kohta arvestades, et tegemist oli koroonaviiruse pandeemia ajaga. Ringkonnakohus märgib, et kuigi avaldaja kartus viirusnakkuse osas oli mõistlik, siis ei ole ta toonud esile, et sellised kogunemised tol ajahetkel (septembrikuus 2020) oleksid olnud seadusega keelatud. Samuti ei ole ta väitnud, et koosolek oleks toonud kaasa nakkuspuhangut elamus. Seega saab järeldada, et koosoleku läbiviimisel oli järgitud asjakohases ulatuses ohutusnõudeid ja ühistu liikmetele oli tagatud piisavalt ohutu osavõtt koosolekust kas siis isiklikult või läbi esindaja, millist võimalust samuti paljud korteriomanikud kasutasid (osalejate nimekiri t lk 5-6).
53.Seonduvalt kaebuses väljendatud kaebaja kahtlustega koosoleku kvooruminõuete täidetuse kohta märgib kolleegium järgmist. 12.11.2020 avalduses (t lk 1-2) selliseid asjaolusid kaebaja ei esitanud. Kahtlused kvoorumi osas tõi avaldaja maakohtus välja 29.01.2021 menetlusdokumendis vastusena KÜ vastusele avalduse kohta. 29.01.2021 menetlusdokumendi (t lk 67-69) punktist 16 ei nähtu selliseid selgeid elulisi asjaolusid (väiteid), mille alusel oleks maakohtul tekkinud kohustus selgitada välja, kas avaldaja soovib nendega oma avaldust täiendanud. Avaldaja ei ole ka kaebuses väitnud, et oleks väidetega koosolekust osavõtjate nimekirjaga manipuleerimise kohta oma 12.11.2020 avaldust täiendanud. Kuigi avaldus kuulub lahendamisele hagita menetluses, milles kohtul on aktiivne roll ja milles kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega hinnangutega asjaoludele (TsMS § 477 lõige 5), siis olukorras, kus hagita menetluse saab algatada vaid avalduse alusel ja avaldaja saab avalduse sarnaselt hagimenetlusega tagasi võtta (sama sätte lõike 6 esimene lause) tuleb avalduses tuua välja need elulised asjaolud, mille alusel kohus asja lahendama hakkab.
54.Määruskaebus ei sisalda sisulisi vastuväiteid maakohtu seisukohtadele seonduvalt üldkoosoleku kokkukutsumise teatel märgitud päevakorrapunkti 5 tõlgendamisega ega 2020. a majanduskava kinnitamise võimalikkuse kohta 24.09.2020 koosolekul. Kaebaja möönab, et ei saanud kutsest õigesti aru (kaebuse punktis 12).
55.Kaebuse rahuldamata jäämisel jäävad määruskaebemenetlusega seotud kulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda.
56.TsMS § 174 lõike 3 ja § 175 lõike 1 alusel määrab ringkonnakohus kindlaks avaldaja poolt puudutatud isikule I hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruses. Puudutatud isiku I menetluskulude nimekirja ja selle täpsustuse kohaselt kulus lepingulisel esindajal õigusabi osutamiseks määruskaebemenetluses kokku 2,5 h, millest 1,5 h kaebusega tutvumisele ja selle analüüsimisele ning kliendiga arutamisele ja 1 h kliendi seisukoha koostamisele. Tunnitasu suuruseks on käibemaksuta 90 eurot ja tasu kokku 225 eurot. KÜ kinnitab, et kõik menetluskulud on kantud seoses selle kohtumenetlusega ega sisalda käibemaksu.
57.Kolleegium on seisukohal, et menetluskulude nimekirjas esiletoodud toimingud ja nendeks kulutatud aeg vastab tsiviilasja ja määruskaebemenetluse sisule ja mahule ning oli seega põhjendatud ja vajalik kliendi esindamiseks konkreetses kohtumenetluses. Sarnaselt maakohtuga on kolleegium seisukohal, et ka mitteadvokaadist lepingulise esindaja
tunnitasu vastab sarnase teenuse turuhinnale. Eeltoodust tulenevalt on KÜ põhjendatud ja vajalikuks kuluks määruskaebemenetluses 2,5 h x 90=225 eurot.
58.Vastavalt taotlusele märgib kohus lahendis TsMS § 177 lõike 4 alusel, et avaldajal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates ringkonnakohtu lahendi jõustumisest kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
59.Teistel puudutatud isikutel määruskaebemenetluses kulusid ei olnud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.