Pärimisseadus § 6 - Pärimiskõlbmatus

6 § 6. Pärimiskõlbmatus 1 (1) Pärimiskõlbmatu on isik, kes: 1 1) tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või püüdis seda teha; 2 2) tahtlikult ja õigusvastaselt asetas pärandaja olukorda, milles viimane oli kuni oma surmani võimetu tegema või tühistama viimse tahte avaldust; 3 3) sunni või pettusega takistas pärandajat tegemast või muutmast viimse tahte avaldust või samal viisil sundis teda viimse tahte avaldust tegema või tühistama, kui pärandajal ei olnud võimalik oma tegelikku viimset tahet väljendada; 4 4) tahtlikult ja õigusvastaselt kõrvaldas või hävitas testamendi või pärimislepingu, kui pärandajal ei olnud enam võimalik seda uuendada; 5 5) võltsis pärandaja tehtud testamendi või pärimislepingu või selle osa. 2 (2) Lapse seadusjärgseks pärijaks ei saa olla tema vanem, kellelt kohus on vanema õigused ära võtnud. 3 (3) Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka annakusaajate ja teiste isikute suhtes, kellel on õigus saada pärandist mingit kasu.