lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL Ă”igusKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidEL Ă”igusKohtudValdkonnadMCP
EL Ôigus·32008L0048

Direktiiv 2008/48

Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu direktiiv 2008/48/EÜ, 23. aprill 2008 , mis kĂ€sitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks nĂ”ukogu direktiiv 87/102/EMÜ

Vastu vÔetud 23.04.200832 artiklit137 Eesti kohtulahendit viitabEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Sisu

KĂ€esoleva direktiivi eesmĂ€rk on ĂŒhtlustada tarbijakrediiti kĂ€sitlevate liikmesriikide Ă”igus- ja haldusnormide teatavaid aspekte.

Artikkel 2 - Reguleerimisala

1. KĂ€esolevat direktiivi kohaldatakse krediidilepingute suhtes. 2. KĂ€esolevat direktiivi ei kohaldata jĂ€rgmise suhtes: a) krediidilepingud, mis on tagatud kas hĂŒpoteegiga vĂ”i muu vĂ”rreldava tagatisega, mida liikmesriigis tavaliselt kinnisvarale seatakse, vĂ”i mis on tagatud kinnisvaraga seotud Ă”igusega; b) krediidilepingud, mille eesmĂ€rk on maa vĂ”i olemasoleva vĂ”i projekteeritava ehitise omandiĂ”iguse omandamine vĂ”i sĂ€ilitamine; c) krediidilepingud, mille krediidi kogusumma on vĂ€iksem kui 200 eurot vĂ”i suurem kui 75 000 eurot; d) rendi- vĂ”i liisingulepingud, mille puhul ei lepingu endaga ega mis tahes eraldi lepinguga ei sĂ€testata kohustust lepingu objekt vĂ€lja osta; selline kohustus loetakse olemasolevaks, kui krediidiandja ĂŒhepoolselt nii otsustab; e) arvelduskrediidi vormis krediidilepingud, mille puhul kuulub krediit tagastamisele ĂŒhe kuu jooksul; f) krediidilepingud, mille puhul krediiti antakse ilma intressita ega nĂ”uta muude tasude maksmist, ja krediidilepingud, mille kohaselt tuleb krediit tagasi maksta kolme kuu jooksul ning mille puhul tuleb maksta kĂ”igest tĂ€htsusetuid tasusid; g) krediidilepingud, mille puhul krediiti annab tööandja kĂ”rvaltegevusena ja mille kohaselt pakutakse intressivaba krediiti vĂ”i mille krediidi kulukuse aastamÀÀr on kehtivast turumÀÀrast madalam ja mida ei pakuta avalikkusele; h) krediidilepingud, mis sĂ”lmitakse Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu 21. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/39/EÜ (finantsinstrumentide turgude kohta) (9) artikli 4 lĂ”ikes 1 mÀÀratletud investeerimisĂŒhingutega vĂ”i direktiivi 2006/48/EÜ artiklis 4 mÀÀratletud krediidiasutustega eesmĂ€rgiga vĂ”imaldada investoril teostada tehinguid seoses ĂŒhe vĂ”i mitme direktiivi 2004/39/EÜ I lisa C jaos loetletud instrumendiga, kui krediidiandjaks olev investeerimisĂŒhing vĂ”i krediidiasutus on sellise tehingu osaline; i) krediidilepingud, mis sĂ”lmitakse kohtus vĂ”i muus ametiasutuses saavutatud kokkuleppe tulemusena; j) krediidilepingud, mis on seotud olemasoleva vĂ”la tasuta ajatamisega; k) krediidilepingud, mille sĂ”lmimisel nĂ”utakse tarbijalt krediidiandja kasuks esemelise tagatise andmist ja mille kohaselt tarbija vastutus piirdub rangelt selle panditud esemega; l) krediidilepingud, mis on seotud piiratud hulgale laenusaajatele seadusjĂ€rgselt ja ĂŒldistes huvides antavate laenudega ja mis on tavaliselt turul kehtivatest madalamate intressimÀÀradega vĂ”i intressivabad vĂ”i sĂ”lmitud muudel tingimustel, mis on tarbijate suhtes soodsamad turul kehtivatest tingimustest, ja intressimÀÀradega, mis ei ole kĂ”rgemad turul kehtivatest. 3. Arvelduskrediidi vormis krediidilepingute puhul, mille puhul tuleb krediit nĂ”udmisel vĂ”i kolme kuu jooksul tagasi maksta, kohaldatakse ainult artikleid 1–3, artikli 4 lĂ”iget 1, artikli 4 lĂ”ike 2 punkte a–c, artikli 4 lĂ”iget 4, artikleid 6–9, artikli 10 lĂ”iget 1, artikli 10 lĂ”iget 4, artikli 10 lĂ”iget 5, artikleid 12, 15 ja 17 ning artikleid 19–32. 4. Krediidilepingute puhul, millega lubatakse arvelduskonto jÀÀgi ĂŒletamist, kohaldatakse ĂŒksnes artikleid 1–3, 18, 20 ja 22–32. 5. Liikmesriigid vĂ”ivad ette nĂ€ha, et jĂ€rgmiste organisatsioonide poolt sĂ”lmitud krediidilepingutele kohaldatakse ainult artikleid 1–4, 6, 7 ja 9, artikli 10 lĂ”iget 1, artikli 10 lĂ”ike 2 punkte a–h ja punkti l, artikli 10 lĂ”iget 4 ning artikleid 11, 13 ja 16–32: a) liikmete vastastikuse kasu eesmĂ€rgil loodud organisatsioonid, b) organisatsioonid, kes toodavad kasumit ĂŒksnes oma liikmete tarbeks, c) organisatsioonid, kes tĂ€idavad siseriiklikust Ă”igusest tulenevat sotsiaalset eesmĂ€rki, d) organisatsioonid, kes saavad ja haldavad ĂŒksnes oma liikmete sÀÀste ning annavad krediiti ĂŒksnes oma liikmetele, ning e) organisatsioonid, kes annavad krediiti krediidi kulukuse aastamÀÀra alusel, mis on madalam turul valitsevast mÀÀrast vĂ”i mis ei ĂŒleta siseriiklikult kehtestatud ĂŒlemmÀÀra, ning mille liikmelisus on piiratud teatud piirkonnas elavate vĂ”i töötavate isikutega, teatud tööandja töötajate ja pensionile siirdunud töötajatega vĂ”i isikutega, kes vastavad muudele siseriiklikus Ă”iguses kehtestatud kriteeriumidele, mis on liikmetevahelise sideme aluseks. Liikmesriigid vĂ”ivad kĂ€esoleva direktiivi reguleerimisalast erandina vĂ€lja jĂ€tta selliste organisatsioonide poolt sĂ”lmitud krediidilepingud, kus kĂ”igi selle organisatsiooni poolt sĂ”lmitud kehtivate krediidilepingute koguvÀÀrtus on tĂŒhine vĂ”rreldes kĂ”igi kehtivate krediidilepingute koguvÀÀrtusega organisatsiooni asukohaliikmesriigis ning kui kĂ”igi selliste organisatsioonide poolt sĂ”lmitud kehtivate krediidilepingute koguvÀÀrtus asjaomases liikmesriigis moodustab alla 1 % kĂ”igi kĂ”nealuses liikmesriigis sĂ”lmitud kehtivate krediidilepingute koguvÀÀrtusest. Liikmesriigid kontrollivad igal aastal, kas mis tahes sellise erandi kohaldamise tingimused on tĂ€idetud, ning vĂ”tavad meetmed erandi tĂŒhistamiseks, kui nad leiavad, et tingimused ei ole enam tĂ€idetud. 6. Liikmesriigid vĂ”ivad kehtestada, et krediidilepingutele, mis nĂ€evad ette, et krediidiandja ja tarbija lepivad kokku tarbija poolt esialgse krediidilepingu rikkumisel tekkinud vĂ”lgade ajatamise vĂ”i tagamismaksmise meetodid, kohaldatakse ainult artikleid 1–4, 6, 7 ja 9, artikli 10 lĂ”iget 1, artikli 10 lĂ”ike 2 punkte a–i ning l ja r, artikli 10 lĂ”iget 4, artikleid 11, 13, 16 ja artikleid 18–32, kui: a) selline kokkulepe aitaks tĂ”enĂ€oliselt sellise rikkumisega seotud kohtumenetlust vĂ€ltida ning b) tarbijale ei kohaldata selle tagajĂ€rjel esialgse krediidilepinguga vĂ”rreldes halvemaid tingimusi. Kui krediidileping kuulub lĂ”ike 3 reguleerimisalasse, kohaldatakse vaid nimetatud lĂ”ike sĂ€tteid.

Artikkel 3 - MÔisted

KĂ€esolevas direktiivis kasutatakse jĂ€rgmisi mĂ”isteid: a) „tarbija” – fĂŒĂŒsiline isik, kes kĂ€esoleva direktiiviga hĂ”lmatud tehingutes tegutseb eesmĂ€rkidel, mis ei seondu tema kaubandus-, Ă€ri- vĂ”i kutsetegevusega; b) „krediidiandja” – fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik, kes annab vĂ”i lubab anda krediiti oma kaubandus-, Ă€ri- vĂ”i kutsetegevuse raames; c) „krediidileping” – leping, millega krediidiandja annab vĂ”i lubab anda tarbijale krediiti tasumise edasilĂŒkkamise, laenu vĂ”i muu samalaadse finantstehingu vormis, vĂ€lja arvatud teenuste pideva osutamise lepingud vĂ”i samalaadsete kaupade tarnimise lepingud, mille kohaselt tarbija tasub selliste kaupade vĂ”i teenuste eest osamaksetega kogu lepingu kehtivuse aja jooksul; d) „arvelduskrediit” – selgesĂ”naline krediidileping, millega krediidiandja teeb tarbijale kĂ€ttesaadavaks vahendid, mis ĂŒletavad tarbija arvelduskonto jÀÀki; e) „arvelduskonto jÀÀgi ĂŒletamine” - vaikimisi heaks kiidetud arvelduskrediit, millega krediidiandja teeb tarbijale kĂ€ttesaadavaks vahendid, mis ĂŒletavad tarbija arvelduskonto jÀÀki vĂ”i kokkulepitud arvelduskrediiti; f) „krediidivahendaja” – fĂŒĂŒsiline vĂ”i juriidiline isik, kes ei tegutse krediidiandjana ning kes teeb rahalises vĂ”i muus kokkulepitud majanduslikku kasu andvas vormis tasu eest oma kaubandus-, majandus- vĂ”i kutsetegevuse raames jĂ€rgmist: i) esitleb vĂ”i pakub tarbijatele krediidilepinguid, ii) abistab tarbijaid, tehes krediidilepingutega seotud ettevalmistavat tööd, vĂ€lja arvatud punktis i nimetatud tegevus, vĂ”i iii) sĂ”lmib tarbijatega krediidilepinguid krediidiandja nimel; g) „krediidi kogukulu tarbijale” – kĂ”ik kulud, kaasa arvatud intress, lepingutasud, maksud ja mis tahes muud tasud, mida tarbija on kohustatud seoses krediidilepinguga maksma ja mis on krediidiandjale teada, vĂ€lja arvatud notaritasud; krediidilepinguga seotud kĂ”rvalteenuste kulud, eelkĂ”ige kindlustusmaksed, kuuluvad samuti nende hulka, kui krediidi saamiseks vĂ”i krediidi saamiseks reklaamitavatel lepingutingimustel on lisaks kohustuslik teenuste osutamise lepingu sĂ”lmimine; h) „tarbija poolt makstav kogusumma” - krediidi kogusumma ja krediidi kogukulu summa tarbija jaoks; i) „krediidi kulukuse aastamÀÀr” – krediidi kogukulu tarbijale, mis on vĂ€ljendatud aastase protsendimÀÀrana krediidi kogusummast ja sisaldab kohaldataval juhul kulusid, millele on osutatud artikli 19 lĂ”ikes 2; j) „laenuintress” – fikseeritud vĂ”i muutuva mÀÀrana vĂ€ljendatud aastane intressimÀÀr, mida kohaldatakse kasutusse vĂ”etud krediidisummadele; k) „fikseeritud laenuintress” – krediidiandja ja tarbija lepivad krediidilepingus kokku ĂŒhe laenuintressimÀÀra terveks krediidilepingu kehtivusajaks vĂ”i teatud ajavahemikeks mitu laenuintressimÀÀra, kasutades ĂŒksnes kindlaksmÀÀratud protsendimÀÀra. Kui kĂ”ik intressimÀÀrad ei ole krediidilepingus kindlaks mÀÀratud, loetakse laenuintress fikseerituks ĂŒksnes nendeks ajavahemikeks, mille puhul laenuintress mÀÀratakse kindaks ĂŒksnes kindlaksmÀÀratud protsendimÀÀra alusel, mis on kokku lepitud krediidilepingu sĂ”lmimisel; l) „krediidi kogusumma” – krediidilepingu alusel kĂ€ttesaadava krediidi ĂŒlemmÀÀr vĂ”i kogusumma; m) „pĂŒsiv andmekandja” – vahend, mis vĂ”imaldab tarbijal sĂ€ilitada isiklikult talle suunatud teavet nii, et sellele on vĂ”imalik hilisemaks kasutamiseks ligi pÀÀseda teabe eesmĂ€rgiga vastavuses oleva aja jooksul, ja mis vĂ”imaldab sĂ€ilitatud teavet muutmata kujul taasesitada; n) „seotud krediidileping” – krediidileping, mille puhul: i) kĂ”nealust krediiti kasutatakse ĂŒksnes niisuguse lepingu rahastamiseks, mis on sĂ”lmitud konkreetse kauba tarnimiseks vĂ”i konkreetse teenuse osutamiseks, ning ii) kĂ”nealust kahte lepingut vaadeldakse objektiivsest seisukohast majanduslikult ĂŒhtsena; majanduslikult ĂŒhtseks loetakse lepingud siis, kui tarnija vĂ”i teenuse osutaja rahastab tarbija krediiti ise, vĂ”i – kui rahastajaks on kolmas osapool – kui krediidiandja kasutab seoses krediidilepingu sĂ”lmimise vĂ”i ettevalmistamisega tarnija vĂ”i teenuse osutaja teenuseid vĂ”i kui konkreetsed kaubad vĂ”i konkreetse teenuse osutamine on krediidilepingus selgesĂ”naliselt kindlaks mÀÀratud.

Artikkel 4 - Reklaamis sisalduv standardteave

1. Mis tahes reklaam krediidilepingute kohta, mis sisaldab intressimÀÀra vĂ”i mis tahes muid arve, mis on seotud krediidi kuludega tarbijale, sisaldab standardteavet vastavalt kĂ€esolevale artiklile. Seda kohustust ei kohaldata, kui siseriiklike Ă”igusaktide kohaselt tuleb krediidilepingutega seotud reklaamide puhul vĂ€lja tuua eelkĂ”ige krediidi kulukuse aastamÀÀr, mitte intressimÀÀr vĂ”i mis tahes muud arvud, mis on seotud krediidi mis tahes kuludega tarbijale esimeses lĂ”igus mÀÀratletud tĂ€henduses. 2. Standardteave osutab tĂŒĂŒpilise nĂ€ite kujul selgel, kokkuvĂ”tlikul ja selgelt eristuval viisil jĂ€rgmisele: a) fikseeritud vĂ”i muutuva mÀÀraga laenuintress koos ĂŒksikasjadega kĂ”ikide kohaldatavate tasude kohta, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale; b) krediidi kogusumma; c) krediidi kulukuse aastamÀÀr; artikli 2 lĂ”ikes 3 osutatud krediidilepingute puhul vĂ”ivad liikmesriigid otsustada, et krediidi kulukuse aastamÀÀra ei ole vaja vĂ€lja tuua; d) kohaldataval juhul krediidilepingu kestus; e) konkreetse kauba vĂ”i teenuse eest tasumiseks maksete edasilĂŒkkamise vormis vĂ”etud krediidi puhul hind kohe tasudes (netohind) ja mis tahes ettemaksu summa ning f) vajaduse korral tarbija poolt makstav kogusumma ja osamaksete summa. 3. Kui on vaja sĂ”lmida leping mĂ”ne krediidilepinguga seotud kĂ”rvalteenuse, eelkĂ”ige kindlustuse jaoks, mis on kohustuslik selleks, et saada krediiti vĂ”i saada krediiti reklaamitavatel tingimustel, ja selle teenuse maksumust ei saa eelnevalt kindlaks mÀÀrata, teatatakse selle lepingu sĂ”lmimise kohustusest selgel, kokkuvĂ”tlikul ja selgelt eristuval viisil koos krediidi kulukuse aastamÀÀraga. 4. KĂ€esoleva artikli kohaldamine ei piira direktiivi 2005/29/EÜ kohaldamist.

Artikkel 5 - Lepingueelne teave

1. MĂ”istliku aja jooksul enne tarbija sidumist krediidilepingu vĂ”i mis tahes muu krediidilepingut puudutava pakkumisega esitavad krediidiandja ja vajaduse korral krediidivahendaja tarbijale krediidiandja poolt pakutud lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes vajaliku teabe, et tarbija saaks erinevaid pakkumisi vĂ”rrelda eesmĂ€rgiga teha krediidilepingu sĂ”lmimise otsus kĂ”iki asjaolusid arvesse vĂ”ttes. KĂ”nealune paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal esitatud teave edastatakse II lisas esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Krediidiandja loetakse tĂ€itnuks kĂ€esolevas lĂ”ikes ja direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lĂ”igetes 1 ja 2 teabele esitatavad nĂ”uded, kui ta on esitanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. KĂ”nealune teave tĂ€psustab jĂ€rgmisi andmeid: a) krediidi liik; b) krediidiandja isikuandmed ja geograafiline aadress ning vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja nimi ja geograafiline aadress; c) krediidi kogusumma ja krediidi kasutusse vĂ”tmise tingimused; d) krediidilepingu kestus; e) konkreetse kauba vĂ”i teenuse eest tasumiseks maksete edasilĂŒkkamise vormis vĂ”etud krediidi ning seotud krediidilepingute puhul kaup vĂ”i teenus ja selle hind kohe tasudes (netohind); f) laenuintress, kĂ”nealuse laenuintressi kohaldamistingimused ja olemasolu korral esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks vĂ”i baasintressimÀÀr, samuti laenuintressi muutmise ajavahemikud, tingimused ja kord; kui erinevates tingimustes kohaldatakse erinevaid laenuintresse, esitatakse eespool nimetatud teave kĂ”igi kohaldatavate laenuintresside kohta; g) krediidi kulukuse aastamÀÀr ja tarbija poolt makstav kogusumma tĂŒĂŒpilise nĂ€ite kujul, mĂ€rkides kĂ”ik kĂ”nealuse mÀÀra arvutamiseks kasutatud eeldused; kui tarbija on teavitanud krediidiandjat ĂŒhest vĂ”i mitmest tema poolt eelistatud krediidilepingu komponendist, nagu nĂ€iteks krediidilepingu kestus ja krediidi kogusumma, vĂ”tab krediidiandja neid komponente arvesse; kui krediidileping vĂ”imaldab krediiti kasutada mitmel erineval viisil ning seejuures on krediidiga seotud tasud ja laenuintress erinevad ning krediidiandja kasutab I lisa II osa punktis b esitatud eeldust, nĂ€itab ta Ă€ra, et muud seda tĂŒĂŒpi krediidilepingu krediidi kasutamise viisid vĂ”ivad tuua kaasa kĂ”rgemad kulukuse aastamÀÀrad; h) tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning vajaduse korral krediidi tagasimaksete sooritamise jĂ€rjekord erineva laenuintressiga laenujÀÀkide puhul; i) vajaduse korral ĂŒhe vĂ”i mitme konto pidamise tasud, kajastades nii tagasimaksete kui ka krediidi kasutusse vĂ”tmise kandeid, vĂ€lja arvatud juhul, kui konto avamine ei ole kohustuslik, koos maksevahendi kasutamise tasudega nii tagasimaksete kui ka krediidi kasutusse vĂ”tmise kannete eest ning muud krediidilepingust tulenevad tasud ning selliste tasude muutmise tingimused; j) vajaduse korral tasud, mida tarbija peab krediidilepingu sĂ”lmimisel notarile maksma; k) vajaduse korral krediidilepinguga seotud kĂ”rvalteenuse osutamise lepingu, eelkĂ”ige kindlustuslepingu sĂ”lmimise kohustus, kui selline leping on krediidi saamiseks vĂ”i krediidi reklaamitavatel tingimustel saamiseks kohustuslik; l) kohaldatav viivisintressimÀÀr maksetega hilinemise eest ja selle kohandamise kord ning vajaduse korral lepingu rikkumisest tulenevad kulud; m) hoiatus seoses tasumata maksetest tulenevate tagajĂ€rgedega; n) vajaduse korral nĂ”utavad tagatised; o) taganemisĂ”iguse olemasolu vĂ”i puudumine; p) krediidi ennetĂ€htaegse tagastamise Ă”igus ja vajaduse korral teave, mis kĂ€sitleb krediidiandja Ă”igust saada hĂŒvitist ning selle hĂŒvitise arvutamise viisi kooskĂ”las artikliga 16; q) tarbija Ă”igus saada vastavalt artikli 9 lĂ”ikele 2 viivitamata ja tasuta teavet tema krediidivĂ”imelisuse hindamiseks andmebaasis tehtud pĂ€ringu tulemuste kohta; r) tarbija Ă”igus saada taotluse korral ja tasuta krediidilepingu projekti koopia. Seda sĂ€tet ei kohaldata, kui krediidiandja ei soovi taotluse hetkel jĂ€tkata krediidilepingu sĂ”lmimist tarbijaga, ning s) vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul krediidiandja on seotud enne lepingu sĂ”lmimist antud teabega. Mis tahes lisateave, mida krediidiandja vĂ”ib tarbijale edastada, esitatakse eraldi dokumendis, mis vĂ”idakse lisada Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele. 2. Kui teabeedastus toimub direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lĂ”ike 3 kohaselt telefonside kaudu, sisaldab finantsteenuse pĂ”hiomaduste kirjeldus vastavalt nimetatud direktiivi artikli 3 lĂ”ike 3 punkti b teisele taandele vĂ€hemalt kĂ€esoleva artikli lĂ”ike 1 punktides c, d, e, f ja h osutatud andmeid koos krediidi kulukuse aastamÀÀraga tĂŒĂŒpilise nĂ€ite kujul, samuti tarbija poolt makstavat kogusummat. 3. Kui leping sĂ”lmiti tarbija soovil kaugsidevahendi abil, mis ei vĂ”imalda edastada teavet kooskĂ”las lĂ”ikega 1, eelkĂ”ige lĂ”ikes 2 nimetatud juhtudel, edastab krediidiandja tarbijale kohe pĂ€rast krediidilepingu sĂ”lmimist tĂ€ieliku lepingueelse teabe Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe vormi kasutades. 4. Taotluse korral edastatakse tarbijale lisaks Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ka tasuta krediidilepingu projekti koopia. Seda sĂ€tet ei kohaldata, kui krediidiandja ei soovi taotluse hetkel jĂ€tkata krediidilepingu sĂ”lmimist tarbijaga. 5. Kui tegemist on krediidilepinguga, mille puhul tarbija tehtud maksete tagajĂ€rjel krediidi kogusumma vahetult ei vĂ€hene, vaid makseid kasutatakse laenu- vĂ”i kĂ”rvallepingus sĂ€testatud aja jooksul ja tingimustel pĂ”hiosana, sisaldab vastavalt lĂ”ikele 1 antav lepingueelne teave selget ja kokkuvĂ”tlikku kinnitust, et kĂ”nealuse krediidilepinguga ei nĂ”uta kolmandalt isikult krediidilepingu alusel kasutusse vĂ”etud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, vĂ€lja arvatud juhul, kui selline tagatis antakse. 6. Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjad ja vajaduse korral krediidivahendajad annaksid tarbijale piisavaid selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav krediidileping on kohandatud tema vajadustele ja finantsolukorrale vastavaks, vajaduse korral selgitades tarbijale lĂ”ike 1 kohaselt antavat lepingueelset teavet, pakutud toodete pĂ”hiomadusi ning erimĂ”ju, mida need vĂ”ivad tarbijale avaldada, sealhulgas tarbijapoolsest maksete tasumata jĂ€tmisest tulenevaid tagajĂ€rgi. Liikmesriigid vĂ”ivad sellise nĂ”ustamise viisi ja ulatust, samuti nĂ”ustaja valikut kohandada krediidilepingu pakkumise asjaoludega, isikuga, kellele krediidilepingut pakutakse, ja pakutava krediidi liigiga.

Artikkel 6 - Arvelduskrediidi vormis sÔlmitavate teatud krediidilepingute ja teatud spetsiifiliste krediidilepingute lepingueelne teave

1. MĂ”istliku aja jooksul enne tarbija sidumist krediidilepingu vĂ”i mis tahes muu artikli 2 lĂ”ikes 3, lĂ”ikes 5 vĂ”i lĂ”ikes 6 osutatud krediidilepingut puudutava pakkumisega esitavad krediidiandja ning vajaduse korral krediidivahendaja tarbijale krediidiandja poolt pakutud lepingutingimustele ning vajaduse korral tarbija eelistustele ja tema poolt esitatud teabele tuginedes vajaliku teabe, et tarbijad saaksid erinevaid pakkumisi vĂ”rrelda ning teha krediidilepingu sĂ”lmimise otsuse kĂ”iki asjaolusid arvesse vĂ”ttes. KĂ”nealune teave tĂ€psustab jĂ€rgmisi andmeid: a) krediidi liik; b) krediidiandja isikuandmed ja geograafiline aadress ning vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja nimi ja geograafiline aadress; c) krediidi kogusumma; d) krediidilepingu kestus; e) laenuintress; laenuintressi kohaldamise tingimused ning esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks vĂ”i baasintressimÀÀr; krediidilepingu sĂ”lmimisest alates kohaldatavad tasud ja vajaduse korral nende tasude muutmise tingimused; f) krediidi kulukuse aastamÀÀr tĂŒĂŒpnĂ€idete kujul, milles nimetatakse kĂ”ik kĂ”nealuse mÀÀra arvutamiseks kasutatud eeldused; g) krediidilepingu lĂ”petamise tingimused ja kord; h) artikli 2 lĂ”ikes 3 osutatud krediidilepingute puhul vajaduse korral mĂ€rge selle kohta, et tarbijalt vĂ”idakse igal ajal nĂ”uda krediidisumma tagasimaksmist tĂ€ies ulatuses; i) kohaldatav viivisintressimÀÀr maksete hilinemise eest ja selle kohandamise kord ning vajaduse korral lepingu rikkumisest tulenevad tasud; j) tarbija Ă”igus saada vastavalt artikli 9 lĂ”ikele 2 viivitamata ja tasuta teavet tema krediidivĂ”imelisuse hindamiseks andmebaasis tehtud pĂ€ringu tulemuste kohta; k) artikli 2 lĂ”ikes 3 osutatud krediidilepingute puhul teave kohaldatavate tasude kohta alates selliste krediidilepingute sĂ”lmimise ajast ja kohaldataval juhul tingimuste kohta, mille alusel nimetatud tasusid vĂ”ib muuta; l) vajaduse korral ajavahemik, mille jooksul on enne lepingu sĂ”lmimist antud teave krediidiandja suhtes siduv. Selline teave esitatakse paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal ning kogu teave on vĂ”rdsel mÀÀral eristuv. Teave vĂ”idakse edastada III lisas esitatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehel. Krediidiandja loetakse tĂ€itnuks kĂ€esolevas lĂ”ikes ja direktiivi 2002/65/EÜ artikli 3 lĂ”igetes 1 ja 2 teabele esitatavad nĂ”uded, kui ta on esitanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe. 2. Artikli 2 lĂ”ikes 3 osutatud krediidilepingute puhul vĂ”ivad liikmesriigid otsustada, et krediidi kulukuse aastamÀÀra ei ole vaja vĂ€lja tuua. 3. Artikli 2 lĂ”igetes 5 ja 6 osutatud krediidilepingute puhul sisaldab tarbijale vastavalt kĂ€esoleva artikli lĂ”ikele 1 esitatav teave ka jĂ€rgmist: a) tarbija tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning vajaduse korral tagasimaksete sooritamise jĂ€rjekord erineva laenuintressiga laenujÀÀkide puhul ning b) vajaduse korral krediidi ennetĂ€htaegse tagastamise Ă”igus ja teave, mis kĂ€sitleb krediidiandja Ă”igust saada hĂŒvitist ning selle hĂŒvitise arvutamise viisi. Kui krediidileping kuulub artikli 2 lĂ”ike 3 reguleerimisalasse, kohaldatakse ainult kĂ€esoleva artikli lĂ”ike 1 sĂ€tteid. 4. Kui teabeedastus toimub aga telefonside kaudu ning tarbija taotlusel on arvelduskrediidi kasutusse vĂ”tmine kohe vĂ”imalik, sisaldab finantsteenuse pĂ”hiomaduste kirjeldus vĂ€hemalt lĂ”ike 1 punktides c, e, f, ja h osutatud andmeid. Lisaks sisaldab lĂ”ikes 3 osutatud krediidilepingutes sisalduv pĂ”hiomaduste kirjeldus krediidilepingu kestuse mÀÀratlust. 5. Olenemata artikli 2 lĂ”ike 2 punktis e sĂ€testatud erandist kohaldavad liikmesriigid vĂ€hemalt kĂ€esoleva artikli lĂ”ike 4 esimeses lauses sĂ€testatud nĂ”udeid krediidilepingute puhul, millega antakse arvelduskrediidi vormis krediiti, mis kuulub tagastamisele ĂŒhe kuu jooksul. 6. Lisaks lĂ”igetes 1–4 osutatud teabele tehakse tarbijale taotluse korral tasuta kĂ€ttesaadavaks krediidilepingu projekti koopia, mis sisaldab artiklis 10 sĂ€testatud teavet, niivĂ”rd kui kĂ”nealune artikkel on kohaldatav. Seda sĂ€tet ei kohaldata, kui krediidiandja ei soovi taotluse hetkel jĂ€tkata krediidilepingu sĂ”lmimist tarbijaga. 7. Kui krediidileping sĂ”lmiti tarbija soovil kaugsidevahendi abil, mis ei vĂ”imalda edastada teavet kooskĂ”las lĂ”igetega 1 ja 3, sealhulgas lĂ”ikes 4 nimetatud juhtudel, tĂ€idab krediidiandja kohe pĂ€rast krediidilepingu sĂ”lmimist oma lĂ”igete 1 ja 3 kohased kohustused, edastades lepingus esitatud teabe vastavalt artiklile 10, niivĂ”rd kui nimetatud artikkel on kohaldatav.

Artikkel 7 - Erandid lepingueelsele teabele esitatavatest nÔuetest

Artikleid 5 ja 6 ei kohaldata kaupade tarnijate ja teenuste osutajate suhtes, kes tegutsevad krediidivahendajatena kÔrvaltegevusena. Sellega ei piirata krediidiandja kohustust tagada, et tarbija saab kogu nimetatud artiklites osutatud lepingueelse teabe.

Artikkel 8 - Kohustus hinnata tarbija krediidivÔimelisust

1. Liikmesriigid tagavad, et enne krediidilepingu sÔlmimist hindab krediidiandja tarbija krediidivÔimelisust vajaduse korral tarbijalt saadud piisava teabe alusel ja kasutades vajadusel asjakohaseid andmebaase. Liikmesriigid, kelle Ôigusaktid sÀtestavad krediidiandjale kohustuse hinnata tarbija krediidivÔimelisust asjakohaseid andmebaase kasutades, vÔivad selle nÔude sÀilitada. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui lepingupooled lepivad kokku krediidi kogusumma muutmises pÀrast krediidilepingu sÔlmimist, ajakohastab krediidiandja tema kÀsutuses oleva tarbijat kÀsitleva finantsteabe ning hindab tarbija krediidivÔimelisust enne krediidi kogusumma mis tahes mÀrkimisvÀÀrset suurendamist.

Artikkel 9 - JuurdepÀÀs andmebaasidele

1. Iga liikmesriik tagab piiriĂŒlese krediidi korral teiste liikmesriikide krediidiandjatele juurdepÀÀsu selles liikmesriigis kasutatavatele andmebaasidele tarbijate krediidivĂ”imelisuse hindamiseks. JuurdepÀÀsu tingimused ei ole diskrimineerivad. 2. Kui krediiditaotluse tagasilĂŒkkamise otsus pĂ”hineb andmebaasidest saadud teabel, teavitab krediidiandja tarbijat kohe ja tasuta sellise andmebaasis sooritatud pĂ€ringu tulemustest ja kasutatud andmebaasi ĂŒksikasjadest. 3. Teave edastatakse, vĂ€lja arvatud juhul, kui sellise teabe edastamine on keelatud muude ĂŒhenduse Ă”igusaktidega vĂ”i on vastuolus avaliku korra vĂ”i avaliku julgeoleku eesmĂ€rkidega. 4. KĂ€esoleva artikkel ei piira Euroopa Parlamendi ja nĂ”ukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ (ĂŒksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta) (10) kohaldamist.

Artikkel 10 - Krediidilepingus sisalduv kohustuslik teave

1. Krediidileping koostatakse paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal. KĂ”ik lepingupooled saavad krediidilepingu koopia. KĂ€esoleva artikli kohaldamine ei piira krediidilepingu sĂ”lmimise Ă”iguspĂ€rasust kĂ€sitlevate liikmesriikide Ă”igusnormide kohaldamist, kui need on kooskĂ”las ĂŒhenduse Ă”igusega. 2. Krediidilepingus tĂ€psustatakse selgelt ja kokkuvĂ”tlikult jĂ€rgmine: a) krediidi liik; b) lepingupoolte isikuandmed ja geograafilised aadressid ning vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja nimi ja geograafiline aadress; c) krediidilepingu kestus; d) krediidi kogusumma ja tingimused krediidi kasutusse vĂ”tmiseks; e) konkreetse kauba vĂ”i teenuse eest tasumiseks maksete edasilĂŒkkamise vormis vĂ”etud krediidi puhul vĂ”i seotud krediidilepingute puhul kaup vĂ”i teenus ja selle hind kohe tasudes (netohind); f) laenuintress, kĂ”nealuse intressimÀÀra kohaldamistingimused ja olemasolu korral esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks vĂ”i baasintressimÀÀr, samuti laenuintressi muutmise ajavahemikud, tingimused ja kord, ning juhul kui erinevates tingimustes kohaldatakse erinevaid laenuintresse, esitatakse eespool nimetatud teave kĂ”igi kohaldatavate laenuintresside kohta; g) krediidi kulukuse aastamÀÀr ja tarbija poolt makstav kogusumma, mis on arvutatud krediidilepingu sĂ”lmimise ajal; mĂ€rgitakse kĂ”ik kĂ”nealuse mÀÀra arvutamiseks kasutatud eeldused; h) tarbija poolt tehtavate maksete summa, arv ja sagedus ning vajaduse korral tagasimaksete sooritamise jĂ€rjekord erineva laenuintressiga laenujÀÀkide puhul; i) kui tegemist on fikseeritud kestusega krediidilepingu pĂ”hiosa tagasimaksmisega, siis tarbija Ă”igus saada taotluse korral ja tasuta mis tahes hetkel kogu krediidilepingu kestuse jooksul tagasimaksetabeli kujul esitatav loetelu. Tagasimaksetabelis nĂ€idatakse Ă€ra vĂ”lgu olevad summad ning selliste summade tagasimaksmisega seotud tĂ€htajad ja tingimused; tabelis esitatakse iga tagasimakse jaotus, nĂ€idates Ă€ra laenu pĂ”hiosa tagasimakse, laenuintressi alusel arvutatud intressi ning vajaduse korral lisakulud; kui intressimÀÀr ei ole fikseeritud vĂ”i kui krediidilepingu alusel vĂ”ib lisakulusid muuta, sisaldab tagasimaksetabel selgel ja kokkuvĂ”tlikul viisil viidet asjaolule, et tabelis sisalduvad andmed kehtivad ainult seni, kuni laenuintressi vĂ”i lisakulusid krediidilepingu kohaselt muudetakse; j) kui tasusid ja intressi tuleb maksta laenu pĂ”hiosa tagasimaksmiseta, siis loetelu, milles on mĂ€rgitud intressi ning sellega seotud korduvate ja ĂŒhekordsete tasude maksmise tĂ€htajad ja tingimused; k) vajaduse korral ĂŒhe vĂ”i mitme konto pidamise tasud, kui see on nĂ”utav selleks, et kajastada nii tagasimaksete kui ka krediidi kasutusse vĂ”tmise kandeid, vĂ€lja arvatud juhul, kui konto avamine ei ole kohustuslik, koos maksevahendi kasutamise tasudega nii tagasimaksete kui ka krediidi kasutusse vĂ”tmise kannete eest ning muud krediidilepinguga seotud tasud ning selliste tasude muutmise tingimused; l) kohaldatav viivisintressimÀÀr maksete hilinemise eest sellisena, nagu seda kohaldati krediidilepingu sĂ”lmimise ajal, selle kohandamise ĂŒksikasjad ja vajaduse korral lepingu rikkumisest tulenevad tasud; m) hoiatus seoses tasumata maksetest tulenevate tagajĂ€rgedega; n) kohaldataval juhul avaldus, et tasumisele kuuluvad notaritasud; o) vajaduse korral nĂ”utavad tagatised ja kindlustus; p) taganemisĂ”iguse olemasolu vĂ”i puudumine ja ajavahemik, mille vĂ€ltel taganemisĂ”igust saab kasutada, ja muud taganemisĂ”iguse kasutamise tingimused, sealhulgas teave tarbija artikli 14 lĂ”ike 3 punkti b kohase kohustuse kohta maksta kasutatud pĂ”hiosa ja intress ning kogunevast intressist pĂ€eva kohta; q) artiklist 15 tulenevate Ă”igustega seonduv teave ning nende Ă”iguste kasutamise kord; r) vajaduse korral krediidi ennetĂ€htaegse tagastamise Ă”igus, krediidi ennetĂ€htaegse tagastamise kord ja vajaduse korral teave, mis kĂ€sitleb krediidiandja Ă”igust saada hĂŒvitist ning selle hĂŒvitise arvutamise viisi; s) krediidilepingu lĂ”petamise Ă”iguse kasutamise kord; t) kas tarbijal on juurdepÀÀs kohtuvĂ€lisele kaebuste ja kahjuhĂŒvitusnĂ”uete menetlusele ning kui on, selle kasutamise vĂ”imalused; u) vajaduse korral muud lepingutingimused; v) vajaduse korral pĂ€deva jĂ€relevalveasutuse nimi ja aadress. 3. LĂ”ike 2 punkt i kohaldamisel teeb krediidiandja tarbijale tasuta mis tahes hetkel kogu krediidilepingu kestuse jooksul kĂ€ttesaadavaks tagasimaksetabeli kujul esitatava loetelu. 4. Kui tegemist on krediidilepinguga, mille puhul tarbija maksete tagajĂ€rjel krediidi kogusumma vahetult ei vĂ€hene, vaid makseid kasutatakse laenu- vĂ”i kĂ”rvallepingus sĂ€testatud aja jooksul ja tingimustel pĂ”hiosana, sisaldab vastavalt lĂ”ikele 2 nĂ”utav teave selget ja kokkuvĂ”tlikku kinnitust, et kĂ”nealuse krediidilepinguga ei nĂ”uta kolmandalt isikult krediidilepingu alusel kasutusse vĂ”etud krediidi kogusumma tagasimaksmise tagatist, vĂ€lja arvatud juhul, kui selline tagatis antakse. 5. Artikli 2 lĂ”ikes 3 osutatud arvelduskrediidi vormis krediidilepingute puhul tĂ€psustatakse selgelt ja kokkuvĂ”tlikult: a) krediidi liik; b) lepingupoolte isikuandmed ja geograafilised aadressid ning vajaduse korral asjaomase krediidivahendaja nimi ja geograafiline aadress; c) krediidilepingu kestus; d) krediidi kogusumma ja tingimused krediidi kasutusse vĂ”tmiseks; e) laenuintress, kĂ”nealuse intressimÀÀra kohaldamistingimused ja olemasolu korral esialgse laenuintressi suhtes kohaldatav indeks vĂ”i baasintressimÀÀr, samuti laenuintressi muutmise ajavahemikud, tingimused ja kord, ning juhul kui erinevates tingimustes kohaldatakse erinevaid laenuintresse, esitatakse eespool nimetatud teave kĂ”igi kohaldatavate laenuintresside kohta; f) krediidi kulukuse aastamÀÀr ja krediidi kogukulu tarbijale, mis on arvutatud krediidilepingu sĂ”lmimise ajal; mĂ€rgitakse kĂ”ik kĂ”nealuse mÀÀra arvutamiseks kasutatud eeldused vastavalt artikli 19 lĂ”ikele 2 koostoimes artikli 3 punktidega g ja i; liikmesriigid vĂ”ivad otsustada, et krediidi kulukuse aastamÀÀra ei ole vaja vĂ€lja tuua; g) mĂ€rge selle kohta, et tarbijalt vĂ”idakse igal ajal nĂ”uda krediidisumma tagasimaksmist tĂ€ies ulatuses; h) krediidilepingu lĂ”petamise Ă”iguse kasutamise kord ning i) teave kohaldatavate tasude kohta alates selliste krediidilepingute sĂ”lmimise ajast ja vajaduse korral tingimuste kohta, millisel juhul nimetatud tasusid vĂ”ib muuta.

Artikkel 11 - Teave laenuintressi kohta

1. Vajaduse korral teavitatakse tarbijat paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal laenuintressimÀÀra muutusest enne muutuse jĂ”ustumist. Teave sisaldab tehtavate maksete suurust pĂ€rast uue laenuintressimÀÀra jĂ”ustumist ning ĂŒksikasju maksete arvu ja sageduse kohta, kui viimased muutuvad. 2. Lepingupooled vĂ”ivad sellegipoolest krediidilepingus kokku leppida, et juhtudel, kui laenuintressimÀÀra muutuse on pĂ”hjustanud baasintressimÀÀra muutumine ja uuest baasintressimÀÀrast on ĂŒldsusele asjakohaste vahenditega teatatud ning teave uue baasintressimÀÀra kohta on samuti kĂ€ttesaadav krediidiandja ruumides, esitatakse lĂ”ikes 1 osutatud teave tarbijale perioodiliselt.

Artikkel 12 - Kohustused arvelduskrediidi vormis krediidilepingute puhul

1. Kui krediidileping hĂ”lmab krediiti arvelduskrediidi vormis, antakse tarbijale regulaarselt teavet paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal esitatava konto vĂ€ljavĂ”ttega, mis sisaldab jĂ€rgmisi ĂŒksikasju: a) tĂ€pne periood, mida konto vĂ€ljavĂ”te kajastab; b) kasutusse vĂ”etud summad ja kasutamise kuupĂ€evad; c) eelmiselt konto vĂ€ljavĂ”ttelt ĂŒle kantud jÀÀk ja selle kuupĂ€ev; d) uus kontojÀÀk; e) tarbija tehtud maksete suurus ja maksekuupĂ€evad; f) kohaldatav laenuintress; g) kohaldatavad tasud; h) vajaduse korral minimaalne tasumisele kuuluv summa. 2. Lisaks teavitatakse tarbijat laenuintressimÀÀra vĂ”i tasumisele kuuluvate tasude muutumisest kas paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal enne vastava muutuse jĂ”ustumist. Lepingupooled vĂ”ivad krediidilepingus sellegipoolest kokku leppida, et kui laenuintressimÀÀra muutuse on pĂ”hjustanud baasintressimÀÀra muutumine ja uuest baasintressimÀÀrast on ĂŒldsusele asjakohaste vahenditega teatatud ning teave uue baasintressimÀÀra kohta on samuti kĂ€ttesaadav krediidiandja ruumides, esitatakse teave laenuintressimÀÀra muutuse kohta lĂ”ikes 1 ette nĂ€htud viisil.

Artikkel 13 - TĂ€htajatud krediidilepingud

1. Tarbija vĂ”ib tĂ€htajatu krediidilepingu igal ajal korraliselt lĂ”petada, vĂ€lja arvatud juhul, kui lepingupooled on kokku leppinud etteteatamistĂ€htajas. EtteteatamistĂ€htaeg ei vĂ”i olla pikem kui ĂŒks kuu. Kui krediidilepingus on kokku lepitud, vĂ”ib krediidiandja tĂ€htajatu krediidilepingu korraliselt lĂ”petada, teatades sellest tarbijale vĂ€hemalt kaks kuud ette paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal. 2. Kui krediidilepingus on kokku lepitud, vĂ”ib krediidiandja objektiivselt pĂ”hjendatud asjaoludel lĂ”petada tarbija Ă”iguse tĂ€htajatu krediidilepingu alusel krediiti kasutada. Krediidiandja teavitab tarbijat lĂ”petamisest ja selle pĂ”hjustest paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal vĂ”imaluse korral enne lĂ”petamist ja hiljemalt vahetult pĂ€rast lĂ”petamist, vĂ€lja arvatud juhul, kui sellise teabe edastamine on keelatud ĂŒhenduse muu Ă”igusaktiga vĂ”i on vastuolus avaliku korra vĂ”i julgeoleku eesmĂ€rkidega.

Artikkel 14 - TaganemisÔigus

1. Tarbija vĂ”ib krediidilepingust taganeda neljateistkĂŒmne kalendripĂ€eva jooksul pĂ”hjust esitamata. KĂ”nealuse taganemisĂ”iguse tĂ€htaeg algab: a) krediidilepingu sĂ”lmimise pĂ€eval vĂ”i b) pĂ€eval, mil tarbija sai kĂ€tte artikli 10 kohased lepingutingimused ja teabe, juhul kui see pĂ€ev on hilisem kui kĂ€esoleva lĂ”igu punktis a osutatud kuupĂ€ev. 2. Kui artikli 3 punktis n mÀÀratletud seotud krediidilepingu puhul sĂ€testavad siseriiklikud Ă”igusaktid juba kĂ€esoleva direktiivi jĂ”ustumise ajal, et vahendeid ei tohi tarbijale kĂ€ttesaadavaks teha enne teatud tĂ€htpĂ€eva möödumist, vĂ”ivad liikmesriigid erandlikult sĂ€testada, et kĂ€esoleva artikli lĂ”ikes 1 osutatud tĂ€htaega vĂ”ib tarbija selgesĂ”nalisel taotlusel lĂŒhendada selle konkreetse tĂ€htpĂ€evani. 3. Kui tarbija kasutab taganemisĂ”igust a) ning soovib lepingust taganeda enne kĂ€esoleva artikli lĂ”ikes 1 sĂ€testatud tĂ€htaja möödumist, teavitab ta sellest krediidiandjat viisil, mida on vĂ”imalik tĂ”endada vastavalt siseriiklikele Ă”igusaktidele, jĂ€rgides krediidiandja poolt vastavalt artikli 10 lĂ”ike 2 punktile p antud teavet. Tarbija loetakse teatamise tĂ€htajast kinni pidanuks, kui kĂ”nealune teade, kui see on esitatud paberil vĂ”i mĂ”nel muul krediidiandjale kĂ€ttesaadaval pĂŒsival andmekandjal, on Ă€ra saadetud enne tĂ€htaja möödumist; ning b) maksab krediidiandjale pĂ”hjendamatult viivitamata ja mitte hiljem kui 30 kalendripĂ€eva jooksul pĂ€rast seda, kui ta on taganemisteate krediidiandjale saatnud, laenu pĂ”hiosa ja pĂ”hiosa suhtes alates selle kasutamise kuupĂ€evast kuni selle krediidiandjale maksmise kuupĂ€evani kogunenud intressi. Intress arvutatakse kokkulepitud laenuintressi alusel. Taganemise korral ei ole krediidiandjal Ă”igust saada tarbijalt muud hĂŒvitist, vĂ€lja arvatud hĂŒvitis krediidiandja poolt riiklikele haldusorganitele makstud tagastamatute tasude eest. 4. Kui krediidiandja vĂ”i kolmas isik pakub krediidilepinguga seotud kĂ”rvalteenust kolmanda isiku ja krediidiandja vahelise lepingu alusel, ei ole kĂ”rvalteenuse leping tarbija suhtes enam siduv, kui tarbija kasutab oma taganemisĂ”igust krediidilepingu suhtes vastavalt kĂ€esolevale artiklile. 5. Kui tarbijal on vastavalt lĂ”igetele 1, 3 ja 4 taganemisĂ”igus, ei kohaldata direktiivi 2002/65/EÜ artikleid 6 ja 7 ning nĂ”ukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/577/EMÜ (tarbija kaitsmise kohta vĂ€ljaspool Ă€riruume sĂ”lmitud lepingute korral) (11) artiklit 5. 6. Liikmesriigid vĂ”ivad sĂ€testada, et kĂ€esoleva artikli lĂ”ikeid 1–4 ei kohaldata krediidilepingute suhtes, mis seaduste kohaselt peavad olema sĂ”lmitud notariteenuseid kasutades, tingimusel et notar kinnitab, et tarbijale on tagatud artiklite 5 ja 10 kohased Ă”igused. 7. KĂ€esoleva artikliga ei piirata selliste siseriiklike Ă”igusaktide kohaldamist, millega kehtestatakse ajavahemik, mille jooksul ei vĂ”i alustada lepingu tĂ€itmist.

Artikkel 15 - Seotud krediidilepingud

1. Kui tarbija on ĂŒhenduse Ă”iguse alusel kasutanud Ă”igust taganeda kauba tarne vĂ”i teenuse osutamise eesmĂ€rgil sĂ”lmitud lepingust, ei ole seotud krediidileping tema suhtes enam siduv. 2. Kui krediidilepinguga hĂ”lmatud kaupu ei anta tarbijale ĂŒle vĂ”i teenuseid ei osutata vĂ”i kui seda tehakse vaid osaliselt vĂ”i kui kaup vĂ”i teenus ei vasta kauba tarne vĂ”i teenuste osutamise lepingu tingimustele, on tarbijal Ă”igus kasutada krediidiandja suhtes Ă”iguskaitsevahendeid, kui tarbija on talle Ă”igusaktide vĂ”i kauba tarne vĂ”i teenuste osutamise lepingu alusel antud Ă”iguste kohaselt kaupade tarnijalt vĂ”i teenuste osutajalt tulutult nĂ”udnud rikkumise hĂŒvitamist. Liikmesriigid mÀÀravad kindlaks, millises ulatuses ja millistel tingimustel saab nimetatud Ă”iguskaitsevahendeid kasutada. 3. KĂ€esoleva artikliga ei piirata selliste vĂ”imalike siseriiklike normide kohaldamist, millega kehtestatakse krediidiandja solidaarne vastutus tarbija nĂ”uete osas kauba tarnija vĂ”i teenuse osutaja vastu, kui kauba ostu vĂ”i teenuse osutamist rahastati krediidilepinguga.

Artikkel 16 - Krediidi ennetÀhtaegne tagastamine

1. Tarbijal on Ă”igus osaliselt vĂ”i tĂ€ielikult tĂ€ita oma krediidilepingust tulenevad kohustused igal ajal. Sellistel juhtudel tuleks Ă”iglaselt vĂ€hendada tarbija krediidi kogukulu, mis koosneb intressist ja kuludest lepingu jĂ€relejÀÀnud kestuse jooksul. 2. Krediidi ennetĂ€htaegse tagastamise korral on krediidiandjal Ă”igus saada Ă”iglast ja objektiivselt pĂ”hjendatud hĂŒvitist vĂ”imalike kulude eest, mis on otseselt seotud krediidi ennetĂ€htaegse tagastamisega tingimusel, et ennetĂ€htaegne tagastamine toimus fikseeritud laenuintressiga perioodil. Sellise hĂŒvitise summa ei vĂ”i ĂŒletada 1 % ennetĂ€htaegselt tagastatud krediidi summast, juhul kui krediidi ennetĂ€htaegse tagastamise ja kokkulepitud krediidilepingu lĂ”petamise vaheline periood on pikem kui ĂŒks aasta. Kui periood ei ĂŒleta ĂŒhte aastat, ei vĂ”i hĂŒvitise summa ĂŒletada 0,5 % ennetĂ€htaegselt tagastatud krediidi summast. 3. HĂŒvitist ennetĂ€htaegse tagastamise eest ei saa taotleda, kui: a) tagastamine toimub kindlustuslepingu alusel, mis on ette nĂ€htud krediidi tagasimakse tagatise pakkumiseks; b) tagastamine toimub arvelduskrediidi raames vĂ”i c) tagastamine toimub perioodil, mil laenuintress ei ole fikseeritud. 4. Liikmesriigid vĂ”ivad sĂ€testada, et: a) krediidiandja vĂ”ib sellist hĂŒvitist nĂ”uda ainult tingimusel, et ennetĂ€htaegselt tagastatud krediidi kogusumma ĂŒletab siseriikliku Ă”igusega kehtestatud kĂŒnnise. Nimetatud kĂŒnnis ei ĂŒleta kaheteistkĂŒmne kuu jooksul 10 000 eurot; b) krediidiandja vĂ”ib erandkorras nĂ”uda suuremat hĂŒvitist, kui ta suudab tĂ”endada, et tema poolt ennetĂ€htaegse tagastamise tĂ”ttu kantud kahju ĂŒletab lĂ”ike 2 kohaselt mÀÀratletud summat. Kui krediidiandja poolt nĂ”utav hĂŒvitis ĂŒletab tegelikult kantud kahju, vĂ”ib tarbija nĂ”uda vastavat vĂ€hendamist. Sellisel juhul koosneb kahju erinevusest esialgselt kokku lepitud intressimÀÀra ja selle intressimÀÀra vahel, millega krediidiandja saab ennetĂ€htaegselt tagastatud summa ennetĂ€htaegse tagastamise ajal turul vĂ€lja laenata, ning vĂ”tab arvesse ennetĂ€htaegse tagastamise mĂ”ju halduskuludele. 5. HĂŒvitise summa ei ĂŒleta intressi, mida tarbija oleks maksnud krediidi ennetĂ€htaegse tagastamise ja kokkulepitud krediidilepingu lĂ”petamise tĂ€htpĂ€eva vahelisel perioodil.

Artikkel 17 - Õiguste loovutamine

1. Kui krediidiandja krediidilepingust tulenevad Ôigused vÔi leping ise loovutatakse kolmandale isikule, on tarbijal Ôigus taotleda Ôiguste omandaja suhtes samasugust kaitset, nagu vÔimaldati talle esialgse krediidiandja suhtes, sealhulgas nÔuete tasaarveldused juhul, kui need on asjaomases liikmesriigis lubatud. 2. Tarbijat teavitatakse lÔikes 1 osutatud loovutamisest, vÀlja arvatud juhul, kui esialgne krediidiandja jÀÀb kokkuleppel isikuga, kellele krediidileping loovutati, tarbija suhtes endiselt krediidi haldajaks.

Artikkel 18 - Arvelduskonto jÀÀgi ĂŒletamine

1. Kui sĂ”lmitakse leping arvelduskonto avamiseks, mille puhul tarbija vĂ”ib arvelduskonto jÀÀki ĂŒletada, sisaldab leping ka artikli 6 lĂ”ike 1 punktis e osutatud teavet. Krediidiandja esitab paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal korrapĂ€raselt kĂ”nealuse teabe. 2. Arvelduskonto mĂ€rkimisvÀÀrse ĂŒletamise korral, mis vĂ€ltab kauem kui ĂŒks kuu, teatab krediidiandja tarbijale viivitamata paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal: a) arvelduskonto jÀÀgi ĂŒletamisest; b) asjaomase summa; c) laenuintressi; d) kohaldatavad trahvid, tasud vĂ”i viivise. 3. KĂ€esolev artikkel ei piira ĂŒhegi siseriikliku eeskirja kohaldamist, millega nĂ”utakse, et krediidiandja peab arvelduskonto jÀÀgi mĂ€rkimisvÀÀrse kestusega ĂŒletamise korral pakkuma muud liiki krediiditoodet.

Artikkel 19 - Krediidi kulukuse aastamÀÀra arvutamine

1. Krediidi kulukuse aastamÀÀr, mis vĂ”rdub kĂ”igi nende tulevaste vĂ”i olemasolevate kohustuste (kasutusse vĂ”etud krediit, tagasimaksed ja tasud) ajaldatud vÀÀrtusega ĂŒhe aasta kohta, milles krediidiandja ja tarbija on omavahel kokku leppinud, arvutatakse I lisa I osas sĂ€testatud matemaatilise valemi abil. 2. Krediidi kulukuse aastamÀÀra arvutamiseks mÀÀratakse kindlaks krediidi kogukulu tarbija jaoks, millest arvatakse maha need tasud, mida tarbija on kohustatud maksma krediidilepingus sĂ€testatud kohustuste rikkumisel, ning muud tasud (vĂ€lja arvatud ostuhind), mida ta on kohustatud maksma seoses kauba ostmise vĂ”i teenuse kasutamisega, olenemata sellest, kas tehingu eest tasuti sularahas vĂ”i krediidiga. Krediidi kogukulu tarbija jaoks sisaldavad krediidi tagasimakseid ja krediidi kasutusse vĂ”tmist kajastava konto halduskulusid, maksevahendite kasutamise kulusid nii tagasimaksete kui krediidi vĂ€ljamaksete jaoks ja muid maksetega seotud tehingukulusid, vĂ€lja arvatud juhul, kui konto avamine on vabatahtlik ja konto halduskulud on selgelt ning eraldiseisvalt mĂ€rgitud krediidilepingus vĂ”i mĂ”nes muus tarbijaga sĂ”lmitud lepingus. 3. Krediidi kulukuse aastamÀÀra arvutamine pĂ”hineb eeldusel, et krediidileping jÀÀb kehtima kokkulepitud ajavahemiku vĂ€ltel ning et krediidiandja ja tarbija tĂ€idavad oma kohustusi krediidilepingus kokku lepitud tingimustel ja tĂ€htaegadel. 4. Kui krediidilepingus on sĂ€testatud, et krediidi kulukuse aastamÀÀra arvutamisel vĂ”ib arvestada muutuva intressimÀÀraga ning vajaduse korral krediidi kulukuse aastamÀÀras sisalduvate tasudega, mis ei ole arvutamise hetkel mÀÀratavad, arvutatakse krediidi kulukuse aastamÀÀr eeldusel, et laenuintress ja muud tasud jÀÀvad algtasemega vĂ”rreldes fikseerituks ja kohaldatavaks krediidilepingu lĂ”ppemiseni. 5. Vajaduse korral vĂ”ib krediidi kulukuse aastamÀÀra arvutamisel lĂ€htuda I lisas esitatud lisaeeldustest. Kui kĂ€esolevas artiklis ja I lisa II osas esitatud eeldused ei ole krediidi kulukuse aastamÀÀra ĂŒhetaoliseks arvutamiseks piisavad vĂ”i ei vasta enam turusituatsioonile, vĂ”ib komisjon kindlaks mÀÀrata lisaeeldused krediidi kulukuse aastamÀÀra arvutamiseks vĂ”i muuta olemasolevaid eeldusi. Nende meetmete eesmĂ€rk on muuta kĂ”nealuse direktiivi vĂ€hem olulisi sĂ€tteid ning need tuleks vastu vĂ”tta vastavalt artikli 25 lĂ”ikes 2 sĂ€testatud kontrolliga regulatiivmenetlusele.

Artikkel 20 - Krediidiandjate tegevuse reguleerimine

Liikmesriigid tagavad, et krediidiandjate ĂŒle teostab jĂ€relevalvet finantseerimisasutusest sĂ”ltumatu asutus vĂ”i organ vĂ”i et nende tegevust reguleeritakse. Sellega ei piirata direktiivi 2006/48/EÜ kohaldamist.

Artikkel 21 - Krediidivahendajate teatud kohustused tarbijate ees

Liikmesriigid tagavad, et: a) krediidivahendaja mĂ€rgib tarbijate jaoks ette nĂ€htud reklaamis ja dokumentides oma volituste ulatuse, eelkĂ”ige selle, kas ta teeb koostööd ainult ĂŒhe vĂ”i mitme krediidiandjaga vĂ”i tegutseb sĂ”ltumatu maaklerina; b) tarbija poolt krediidivahendajale makstav tasu selle teenuste eest, kui see eksisteerib, on tarbijale teatavaks tehtud ning tarbija ja krediidivahendaja vahel paberil vĂ”i mĂ”nel muul pĂŒsival andmekandjal enne krediidilepingu sĂ”lmimist kokku lepitud; c) tarbija poolt krediidivahendajale krediidivahendusteenuste eest makstav tasu, kui see on olemas, on krediidivahendaja poolt krediidiandjale krediidi kulukuse aastamÀÀra arvutamiseks teatavaks tehtud.

Artikkel 22 - Ühtlustamine ja kĂ€esoleva direktiivi sĂ€tete imperatiivsus

1. Kuna kĂ€esolev direktiiv sisaldab ĂŒhtlustatud sĂ€tteid, ei vĂ”i liikmesriigid oma siseriiklikus Ă”iguses sĂ€ilitada vĂ”i vastu vĂ”tta kĂ€esolevas direktiivis sĂ€testatust erinevaid sĂ€tteid. 2. Liikmesriigid tagavad, et tarbijatel on keelatud loobuda neile kĂ€esolevat direktiivi rakendavate vĂ”i sellele vastavate siseriikliku Ă”iguse sĂ€tetega antud Ă”igustest. 3. Liikmesriigid tagavad samuti, et nende poolt kĂ€esoleva direktiivi rakendamisel vastu vĂ”etud Ă”igusnormidest ei saa mööda hiilida, kasutades selleks lepingute sĂ”nastust, eelkĂ”ige lisades krediidi kasutusse vĂ”tmise vĂ”i krediidilepingud, mis kuuluvad kĂ€esoleva direktiivi reguleerimisalasse, krediidilepingutesse, mille olemus vĂ”i eesmĂ€rk vĂ”imaldab direktiivi kohaldamist vĂ€ltida. 4. Liikmesriigid vĂ”tavad vajalikud meetmed tagamaks, et tarbijad ei kaota kĂ€esoleva direktiiviga pakutavat kaitset, valides krediidilepingu suhtes kohaldatavaks Ă”iguseks kolmanda riigi Ă”iguse, kui krediidilepingul on mĂ€rkimisvÀÀrne seos ĂŒhe vĂ”i mitme liikmesriigiga.

Artikkel 23 - Karistused

Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse kÀesoleva direktiivi alusel vastu vÔetud siseriiklike Ôigusnormide rikkumise korral, ning vÔtavad kÔik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tÔhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Artikkel 24 - Vaidluste kohtuvÀline lahendamine

1. Liikmesriigid tagavad asjakohase ja tĂ”husa krediidilepinguid kĂ€sitlevate tarbijavaidluste lahendamise kohtuvĂ€lise menetluse, kasutades olemasolevaid asutusi, kui see on asjakohane. 2. Liikmesriigid julgustavad kĂ”nealuseid asutusi tegema koostööd ka piiriĂŒleste krediidilepinguvaidluste lahendamiseks.

Artikkel 25 - Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. 2. KĂ€esolevale lĂ”ikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikli 5a lĂ”ikeid 1–4 ja artiklit 7, vĂ”ttes arvesse selle otsuse artikli 8 sĂ€tteid.

Artikkel 26 - Komisjonile edastatav teave

Kui liikmesriik kasutab artikli 2 lÔigetes 5 ja 6, artikli 4 lÔikes 1, artikli 4 lÔike 2 punktis c, artikli 6 lÔikes 2, artikli 10 lÔikes 1, artikli 10 lÔike 2 punktis g, artikli 14 lÔikes 2 ja artikli 16 lÔikes 4 sÀtestatud mis tahes Ôiguslikke vÔimalusi, teavitab ta sellest ning kÔikidest edasistest muudatustest komisjoni. Komisjon avalikustab kÔnealuse teabe veebilehel vÔi mÔnel muul kergesti ligipÀÀsetaval viisil. Liikmesriigid vÔtavad asjakohased meetmeid kÔnealuse teabe levitamiseks oma riigi krediidiandjatele ja tarbijatele.

Artikkel 27 - ÜlevĂ”tmine

1. Liikmesriigid vĂ”tavad vastu ja avaldavad enne 12. maid 2010 kĂ€esoleva direktiivi tĂ€itmiseks vajalikud sĂ€tted. Nad teavitavad sellest komisjoni. Liikmesriigid kohaldavad neid sĂ€tteid alates 12. maist 2010. Kui liikmesriigid need meetmed vastu vĂ”tavad, lisavad nad nendesse vĂ”i nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite kĂ€esolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi nĂ€evad ette liikmesriigid. 2. Komisjon vaatab iga viie aasta tagant ja esimest korda 12. mail 2013 kĂ€esolevas direktiivis ja selle lisades kehtestatud kĂŒnnised ning krediidi ennetĂ€htaegse tagastamisega seotud hĂŒvitise mÀÀra arvutamiseks kasutatavad protsendimÀÀrad lĂ€bi, et hinnata neid ĂŒhenduse majandusliku suundumuse ja asjaomase turu olukorra alusel. Samuti kontrollib komisjon artikli 2 lĂ”igetes 5 ja 6, artikli 4 lĂ”ikes 1, artikli 4 lĂ”ike 2 punktis c, artikli 6 lĂ”ikes 2, artikli 10 lĂ”ikes 1, artikli 10 lĂ”ike 2 punktis g, artikli 14 lĂ”ikes 2 ja artikli 16 lĂ”ikes 4 sĂ€testatud Ă”iguslike vĂ”imaluste mĂ”ju siseturule ja tarbijatele. Tulemused edastatakse Euroopa Parlamendile ja nĂ”ukogule vajaduse korral koos ettepanekuga muuta vastavalt kĂŒnniseid ja protsendimÀÀrasid ning eespool nimetatud Ă”iguslikke vĂ”imalusi.

Artikkel 28 - Eurodes vÀljendatud summade omavÀÀringusse konverteerimine

1. KĂ€esoleva direktiivi kohaldamisel kasutavad liikmesriigid, kes konverteerivad eurodes vĂ€ljendatud summad omavÀÀringusse, esialgu konverteerimiseks kĂ€esoleva direktiivi vastuvĂ”tmise pĂ€eval kehtivat vahetuskurssi. 2. Liikmesriigid vĂ”ivad summade konverteerimisel saadud summasid ĂŒmardada, kui nimetatud ĂŒmardamine jÀÀb 10 euro piiresse.

Artikkel 29 - Kehtetuks tunnistamine

Direktiiv 87/102/EMÜ tunnistatakse kehtetuks alates 12. maist 2010.

Artikkel 30 - Üleminekumeetmed

1. KÀesolevat direktiivi ei kohaldata siseriiklike rakendusmeetmete jÔustumise kuupÀeval kehtivate krediidilepingute suhtes. 2. Liikmesriigid tagavad siiski, et artikleid 11, 12, 13, 17 ja artikli 18 lÔike 1 teist lauset ja artikli 18 lÔiget 2 kohaldatakse siseriiklike rakendusmeetmete jÔustumise kuupÀeval kehtivate tÀhtajatute krediidilepingute suhtes.

Artikkel 31 - JÔustumine

KĂ€esolev direktiiv jĂ”ustub kahekĂŒmnendal pĂ€eval pĂ€rast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 32 - Adressaadid

KĂ€esolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
Üle vĂ”etud Eesti Ă”igusesse
KAVS Krediidiandjate ja -vahendajate seadusKIOS Krediidiinkassode ja -ostjate seadusVÕS VĂ”laĂ”igusseadusVĂ”laĂ”igusseaduse muutmise seadus

Allikas: normitehniline mÀrkus Riigi Teatajas.

Enim viidatud artiklid
Artikkel 28Artikkel 83Artikkel 232
Eesti kohtulahendid
2-25-7/35Riigikohtu tsiviilkolleegium · 27.05.2026 · art 232-24-134866/10Riigikohtu tsiviilkolleegium · 27.05.20262-25-22209/4PĂ€rnu Maakohus PĂ€rnu kohtumaja Kuninga tĂ€naval · 26.05.20262-23-142466/16Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 30.04.20262-25-836/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.03.20262-25-107988/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja · 23.03.2026 · art 22-25-21736/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.03.2026 · art 22-24-134835/32Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 20.02.20262-22-101834/24Viru Maakohus Rakvere kohtumaja · 29.01.20262-25-9736/3PĂ€rnu Maakohus PĂ€rnu kohtumaja RĂŒĂŒtli tĂ€naval · 26.01.20262-25-109220/6PĂ€rnu Maakohus PĂ€rnu kohtumaja RĂŒĂŒtli tĂ€naval · 26.01.20262-25-116889/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja · 16.01.2026 · art 22-25-14427/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja · 14.01.20262-23-127452/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja · 10.01.20262-25-14418/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja · 09.01.20262-25-118245/7Viru Maakohus Rakvere kohtumaja · 05.01.2026 · art 22-25-115592/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja · 10.12.2025 · art 22-25-116088/6Viru Maakohus Rakvere kohtumaja · 09.12.2025 · art 22-25-107510/9PĂ€rnu Maakohus PĂ€rnu kohtumaja RĂŒĂŒtli tĂ€naval · 28.11.20252-25-7827/7Tartu Maakohus JĂ”geva kohtumaja · 28.10.20252-25-3754/7Tartu Maakohus Tartu kohtumaja · 24.10.2025 · art 22-24-5435/13PĂ€rnu Maakohus Kuressaare kohtumaja · 24.10.20252-24-17537/10PĂ€rnu Maakohus PĂ€rnu kohtumaja RĂŒĂŒtli tĂ€naval · 30.09.20252-25-6332/6PĂ€rnu Maakohus PĂ€rnu kohtumaja RĂŒĂŒtli tĂ€naval · 30.09.20252-24-133338/9PĂ€rnu Maakohus PĂ€rnu kohtumaja RĂŒĂŒtli tĂ€naval · 30.09.2025

Kokku 137 lahendit.

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel