Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

läbi Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts. Täitemenetluse algatamise aluseks oli Harju Maakohtu 01.03.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-10-17484. Nõude sisuks oli endise sissenõudja Santome OÜ (kustutatud, sissenõudja) menetluskulud sama asja menetluses 4 499,61 eurot. Väidetavalt loovutas sissenõudja täitemenetluse ajal nõude kostjale. Sissenõudja kustutati registrist 31.05.2017. Hagejat nõude loovutamisest ei teavitatud. Seega polnud uuel sissenõudjal (kostjal) õiguslikku alust nõuda hagejalt kohustusete täitmist. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited

EE482200221026894862 (Swedbank AS-is) perioodi 20.04.2017-31.12.2017 kohta ja võtta vastu kaebusele lisatud tõendid. Kohus tegi otsuse pärast kostja vastuse saabumist andmata eelnevalt hagejale tähtaega tõendite esitamiseks. Kohus rajas otsuse tõenditele ja väidetele, mille kohta hagejal ei olnud võimalik avaldada arvamust ega esitada tõendeid väidete ümberlükkamiseks. Kohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Kohus ei teinud asjas tõendite kohta määrust. Otsus oli üllatav. Maakohus kahjustas hageja menetluslikku positsiooni ja rikkus samas ka endal lasuvat konfidentsiaalsuskohustust, lekitades õigusvastaselt vastaspoolele ja kolmandatele isikutele hageja majandusliku seisundi kohta teavet seoses menetlusabi taotlusega. Samuti tugines kohus tõenditele, mida ei esitatud. Nõudeõiguse üleminekut tõendavaks dokumendiks ei saanud pidada allkirjastamata pdf faili. Pdf fail polnud autentne õiguslikku jõudu omav dokument. Puudus ka notari märge. Seda faili oli ka töödeldud. Täiturile edastati üleüldse foto dokumendist (mitte pdf). Kohtutäitur tegeles teadlikult pettusega. Maakohus tõlgendas ebaõigesti VÕS § 170 ja VÕS § 172. Vastavalt antud sätetele saanuks hagejat teavitada nõude üleminekust endine sissenõudja või kostja. Kohtutäitur ise ei saanud asuda tõendama nõude üleminekut hagejale. Kostja ei esitanud väidet ega tõendit, et oli nõude loovutusest teatanud hagejale eelnevalt hagimenetluses esitatule. Seega olid hageja väited õiged, et teda ei teavitatud nõuetekohaselt nõude loovutusest. Nimetatud nõudeõiguse loovutamise õigustühisusele ei võimaldanud kohus esitada vastuväiteid. Hagejal oli õigus taotleda tehingu tühisuse tuvastamist. Kohus peab tehingu tühisust omal algatusel kontrollima. Tegu oli näiliku tehinguga, kuna reaalne tehing, mida sissenõudja ja kostja tegid, oli kinke- , mitte müügitehing. Tehingu alusel loovutati 2 000 euro eest 4 nõuet kogusummas 29 862,25 eurot. Tasumine pidi toimuma 30 päeva jooksul. Mõlemat tehingu osapoolt esindas sama isik (RP). Nõude loovutus tehti 8 päeva peale sissenõudja registrist kustutamise määruse tegemist. RP, olles teadlik äriühingu sundkustutamise 20.04.2017 määrusest, soovis kantida vara ettevõttest välja teisele enda kontrolli all ja omanduses olevale ettevõttele (kostja). Tegelikult raha tasumist ei toimunud ja seetõttu oli vaja tõendeid koguda. Kõnealune nõude loovutus võis alternatiivselt olla vastuolus heade kommetega. RP tegi vastavate eelpoolviidatud nõuete kohta nõuete loovutuse tehingu notaris 8 päeva peale sundkustutamise määruse tegemist. Ta oli teadlik ettevõtte sundkustutamisest ja majandusaruannete esitamata jätmisest, st olles rikkunud endal lasuvat kohustust, soovis ta samas kantida äriühingust välja kogu selles olev vara enne sundkustutamist. RP kantis ettevõttest välja eelduslikult kogu vara enda teisele ettevõttele, muutes samas ka vana ettevõtte sisuliselt varatuks. Usutav polnud tasu maksmine (kohustuste väärtuse vahe oli 15 korda). Selliselt toimimine eksitas ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese õigustunnet. Ringkonnakohtu seisukoht

jõustumist. Hageja vastuväited tulenesid nõude loovutamisest, mis toimus täitemenetluse ajal (lk 4). Hageja tugines maakohtupoolsele menetlusnormi rikkumisele. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse etteheidetega. Praegusel juhul puudub maakohtupoolne menetlusnormi oluline rikkumine, mis annaks aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et mitte igasugune menetlusõiguse rikkumine ei saa tuua kaasa lahendi tühistamist. Rikkumine peab olema sedavõrd oluline, et esineb arvestatav tõenäosus, et rikkumise tagajärjel jäid menetlusosalise õigused olulisel määral kaitseta või tehti ebaõige kohtulahend. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud. Kohus nõuab hagejalt hagi vastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õigema lahendamise huvides (TsMS § 396). Seega on kohtule antud kaalutlusõigus, kas küsida hageja vastust või mitte kostja vastusele. Praegusel juhul arvamuse küsimata jätmine ei ole menetlusõiguse oluline rikkumine. Kostja vastas sisuliselt seda, et nõue on loovutatud ja esitas nõude loovutamise leping. Kostja vastus tehti hagejale avalikus e-toimikus nähtavaks järgmisel päeval. Hagejal oli võimalik dokumentidega tutvuda. Lisaks oli kostja seisukoht hagejale juba varasemast ajast teada (lk 3 pöördel) ja nõude loovutamise leping varasemalt kätte saadud. Kohtutäituri 05.12.2019 otsuse kohaselt tugines hageja ise asjaolule, et kohtutäitur edastas talle 07.11.2019 e-kirja, milles tõi välja, et täitemenetluses on sissenõudjaks kostja ja 08.11.2019 pdf faili nõude loovutamise kohta (lk 3). Seega kõik asjaolud ja tõendid, mis olid otsuse tegemise aluseks, olid hagejale tegelikult teada. Kui kohus ei teinud eraldi määrust tõendite vastuvõtmise kohta, siis ei tooks see praegusel juhul kaasa otsuse tühistamist. Kohus pole otsust tehes tuginenud ühelegi uuele asjaolule ega tõendile, millega pooled polnud tutvunud. Samuti polnud kohus ise omaalgatuslikult tõendeid kogunud ega juurde võtnud. Hageja poolt edastatud kohtutäituri otsus ja kostja poolt edastatud nõude loovutamise teade on tsiviilkohtumenetluses asjakohaseks ja piisavaks tõendiks asjaolude tuvastamisel. TsMS § 229 lg 1 sätestab, et tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib tõendiks olla dokumentaalne tõend. Nõude loovutamise leping oli edastatud kohtule notariaalmärkega (lk 4851). Kohtule esitatud dokumendid vastasid tõendi mõistele ja kohus sai nendega arvestada. Juhul kui hagejale varasemalt esitatud nõude loovutamise leping oli esitatud vales formaadis ja hagejal tekkis kahtlus selle õigsuses, siis oli hagejal võimalus pöörduda kohtutäituri või kostja poole. See asjaolu ei mõjuta kohtuotsuse kehtivust. Kohus nõuab algdokumendid välja vaid siis, kui ta seda vajalikuks peab (TsMS § 273 lg 5). Nõude loovutamise teade tõendina ei pidanud olema originaaldokument või allkirjastatud. Hageja väited väidetavalt menetlusabi andmete nähtavaks tegemise kohta ei ole samuti selline asjaolu, mis tooks kaasa kohtuotsuse tühistamise. Kohus teeb otsuse, kui asja on kohtu arvates arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 lg 1). Pooled nõustusid asja kirjaliku menetlusega. Samas heitis hageja ette kohtule, et kohus ei andnud neile TsMS § 403 lg 1 alusel lõplikke tähtaegu. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus rikkus TsMS § 403 lg 1, kuid nende nõuete rikkumisi ei tule praegusel juhul pidada siiski olulisteks menetlusõiguse normi rikkumisteks, sest need ei saanud kaasa tuua ebaõiget lahendit. Arvestades praeguse vaidluse asjaolusid, kus pooltel ei olnud vaidlust nõude kvalifikatsioonis, tõendamiskoormises, polnud sellel rikkumisel praegusel juhul määravat tähtsust. Lisaks sai hageja apellatsioonkaebuses esitada kõiki täiendavaid väiteid ja seisukohti.

Hageja apellatsioonist nähtus, et kohus kohaldas valesti materiaalõigust, kuna nõude loovutamisest pidi teda teavitama endine sissenõudja või kostja, mitte kohtutäitur (kohtutäituril polnud väidetavalt sellist õigust). Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohtadega. Kohus selgitab, et teatamiskohustuse täitmine on tähtis eelkõige selleks, et võlgnik teaks, kes on õigustatud isik täitmist vastu võtma ja et täitmine ei toimuks valele isikule. Kui nõude loovutamisest on võlgnikule teatatud, võib ta täita kohustuse uuele võlausaldajale. Sel juhul ei saa nõude loovutanud võlausaldaja enam tema vastu täitmise nõuet esitada. Nõude loovutamine toimus täitemenetluse ajal. Seaduses ei ole keelatud kohtutäituril teavitada võlgnikku sissenõudja vahetumisest. Praegusel juhul teavitas kostja kohtutäiturit ja kohtutäitur teavitas omakorda hagejat (lk 4). VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik (praegu sissenõudja/kostja) ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik (praegu kohtutäitur). Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Võlgnik ei toonud ka esile, kuidas mõjutab tema kohustuse olemasolu asjaolu, et kohtutäitur täitis teatamiskohustuse. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa selline asjaolu mõjutada hageja kohustuse olemasolu ja selle täitmist. Nõude loovutamise sisuks on võlaõigusliku nõude tehingu alusel ülekandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Nõude loovutamine ei muuda võlgniku õiguslikku positsiooni nõude suhtes ega halvenda seda positsiooni. Nõude loovutamise eelduseks ei ole loovutamisest võlgnikule teatamine (VÕS § 164 lg 1). Teatamiskohustuse täitmata jätmisel tuleb lähtuda hoopis VÕS § 196 lg-st 1, mille kohaselt, kui võlgnik täitis kohustuse nõude loovutanud võlausaldajale ja ta ei teadnud ega pidanudki kohustust täites nõude loovutamisest teadma, loetakse, et ta on kohustuse täitnud õigele isikule. Hageja nõue tulenes kohtumäärusest (menetluskulude täitmine, lk 49), mis on menetlusosalistele täitmiseks kohustuslik (TsMS § 457 lg 1 ja 463 lg 2). Praegusel juhul ei ole aga hageja kohustust täitnud endisele sissenõudjale ega kostjale otse ega läbi kohtutäituri. Eeltoodu tähendab, et kui hageja oma kohustusi ei täitnud, siis nõude loovutamisega jääb hagejal jätkuvalt üles kohustus täita nõue. Seega isegi teatamiskohustuse täitmata jätmine ei teeks hageja nõuet olematuks. Kohus saab hagejast aru selliselt, et kui nõude üleminekut poleks praegu toimunud ja sissenõudjaks oleks jätkuvalt endine sissenõudja (mitte kostja), siis ei peaks hageja oma nõuet täitma, kuna endine sissenõudja on registrist kustutatud, sest asjaoludest nähtub, et hagejal puudub huvi kohustuse täitmise vastu. Antud juhul puudub siiski kahtlus, et nõude üleminek toimus seaduspäraselt. Hageja sellekohased väited on alusetud. Võlgniku vastuväited võivad tuleneda nõude loovutamisest endast või loovutamisele järgnevatest asjaoludest. Hageja tugines mh asjaolule, et sissenõudja ja kostjavaheline nõude loovutamise tehing oli tühine (näilik või alternatiivselt heade kommete vastane). Kohustustehing, mille täitmiseks loovutamine toimub, võib olla mis tahes võlaõiguslik leping (Võlaõigusseaduse kommentaaritud väljaanne 2016, § 164, lk 832). Seega võis kohustustehing olla tasuta või tasuline ja pelgalt tasu saamine ja selle suurus ei muuda loovutust näiliseks. Hageja ei tuginenud, et endise sissenõudja tegelik soov ei olnud hageja nõude loovutamine kostjale. Hageja muud väited tehingu tühisuse kohta ei ole sellised, mis rikuksid hageja õigusi või puudutaksid hageja õiguslikku positsiooni ja mis annaksid hagejale õigust nõuda tehingu tühisuse tuvastamist praeguse vaidluse kontekstis ning sellest tulenevalt õiguse jätta oma kohustused kostja ees täitmata. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus, kaaludes kõiki kaebuses esitatud väiteid, jõudnud seisukohale, et kaebus ei kuuluks rahuldamisele. Ringkonnakohus selgitab, et menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Hageja ei saa ringkonnakohtusse esitada uusi nõudeid, mille osas pole maakohtu menetlust toimunud. Leides menetlusse võtmise otsustamise etapis, et tegemist on

perspektiivitu kaebusega, ei toimetata apellatsioonkaebust teisele poolele kätte, mistõttu ei teki teisel poolel menetluskulusid, mis tuleks apellandil kaebuse rahuldamata jätmise korral kanda. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis kohus kaebust hagejale ei tagasta. Keeldumise tõttu puudub vajadus lahendada kaebuses esitatud taotlusi ja otsustada menetlusabi jätkuvuse üle.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.