Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Neve Uudelt
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. november 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-4258
Kohtuasi
X hagi OÜ Y vastu saamata jäänud tasu, kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
2140,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe Kostja OÜ Y (registrikood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Reesa Laur
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 9. novembri 2021. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 30. juuni 2021. a otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-4258 muutmata osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata saamata jäänud töötasu, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks (resolutsiooni p 3) ning jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 4), täiendades otsuse põhjendusi.
2.Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastmes kantud menetluskulud X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja, töötaja) esitas 20. detsembril 2019 (täpsustatud 23. detsembril 2019) töövaidluskomisjonile OÜ Y (kostja, tööandja) vastu avalduse, milles palus mõista kostjalt välja perioodil 1. jaanuar 2018. a kuni 30. aprill 2019. a vähem tasutud töötasu kokku 1643,60 eurot ning kahjuhüvitise 13,80 eurot. Töövaidluskomisjon jättis avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 18. märtsil 2020 (täpsustatud 25. novembril 2020 ja 22. märtsil 2021) Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt välja perioodil 1. jaanuar 2018. a kuni 30. aprill 2019. a saamata jäänud töötasu ning tasu ületunni- ja öötöö eest kokku 1912,17 eurot, kahjuhüvitise 13,80 eurot, 2018. a kasutamata puhkuse eest hüvitise 250 eurot ning viivise seadusjärgses määras saamata jäänud töötasult, tasult ületunni- ja öötöö eest ja puhkusehüvitiselt alates 21. detsembrist 2019 kuni nõuete rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sõlmisid pooled 1. jaanuaril 2018 tähtajatu töölepingu (tööleping), mille alusel asus hageja kostja juures täistööajaga tööle turvatöötajana. Töö toimus graafiku alusel 2018. a tunnitasuga 2,97 eurot (bruto) ja 2019. a tunnitasuga 3,21 eurot (bruto). Pooled leppisid kokku summeeritud tööaja arvestuses. Hageja ütles töölepingu korraliselt üles ja tema viimane tööpäev oli 20. detsembril 2019. Kostja maksis hagejale vähem tasu, kui oleks pidanud. Kostja soovil töötas hageja ka ajal, mil ta viibis haiguslehel või puhkusel. Kostja esitatud graafikud ei ole õiged ja nendes sisalduvad andmed on moonutatud. Õiged graafikud on esitanud hageja. Viimased on ka töötajate poolt allkirjastatud ja osades graafikutes on kostja teinud parandusi. Töötaja nõudis korduvalt palgateatiste esitamist. Lisaks ei andnud kostja hagejale suve perioodiks lühikeste varrukatega särki, mistõttu tuli hagejal ise osta T-särk, mis maksis 13,80 eurot. Kostja vastuväited
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja tasunud hagejale õiges ulatuses töötasu ning tasu ületunni- ja öötöö eest. Hageja tugineb tasu arvestamisel graafikutele, mis ei kajasta tegelikku tööaega. Hageja esitatud graafikud on esmased plaanid, mida on korduvalt muudetud, sh haigestumiste ja puhkuste tõttu. Hageja on käitunud pahatahtlikult, sest ta tegi tööd ajal, mil ta viibis haiguslehel, saades samaaegselt tasu nii riigilt kui ka kostjalt. Kostja on esitanud õiged ja lõplikud graafikud vaidlusaluse perioodi kohta. Hageja ei esitanud ka töösuhte ajal vastuväiteid ega nõudeid töötasuga seonduvalt. Veel on hageja nõue saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks ebaselge. Samuti on hageja nõue kasutamata puhkuse eest hüvitise saamiseks ebaselge ja aegunud. Lisaks andis kostja hagejale tööülesannete täitmiseks vajalikud vormiriided, mistõttu puudus hagejal vajadus soetada tööriideid. Kostja ei andnud ka selleks juhist. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus jättis 30. juuni 2021. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, kuid kostjale hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määranud.
Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud töö tegemist tema esitatud graafikutes märgitud mahus. Seda ei kinnita ka asjaolu, et osadel graafikutel on töötajate allkirjad ega W selgitus. Hageja esitatud graafikute ebaõigsust kinnitab ka see, et nendes ei ole arvestatud hageja puhkustega. Samuti seab graafikute usaldusväärsuse kahtluse alla see, et hageja ei nõudnud töösuhte ajal kostjalt saamata jäänud tasu. Lisaks ei tuvastanud Tööinspektsioon töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist hageja suhtes. Kostja on tõendanud, et hageja tegi tööd kostja esitatud graafikutes märgitud ajal ning ta on maksnud hagejale tasu vastavalt tegelikule tööajale. Hageja ei ole väidet kostja esitatud graafikute võltsituse kohta veenvalt põhistanud ega tõendanud. Kostja graafikud on usaldusväärsed tõendid, olles kooskõlas teiste dokumentaalsete tõenditega. Hageja nõue kasutamata puhkuse eest hüvitise saamiseks on aegunud. Hageja nõue muutus sissenõutavaks 21. detsembril 2019, s.o töölepingu lõppemisele järgneval päeval, ning hageja pidi esitama nõude hiljemalt 20. mail 2020, kuid esitas nõude 25. novembril 2020. Lisaks ei ole kostja rikkunud kohustust anda enda kulul hagejale tööriietus. Z ütlustega on tõendatud, et kostja väljastas hagejale tööle asumisel vormiriided ning kuigi töötaja võib kokkuleppel kostjaga ka ise T-särgi osta, siis ei ole hageja kostjat oma soovist enne ostu tegemist teavitanud. Apellatsioonkaebus
5.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega võtta vastu hagist loobumine kasutamata puhkuse eest hüvitise nõudes, mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud tasu, tasu ületunni- ja öötöö eest ja kahjuhüvitis kokku 1925,97 eurot ning seadusjärgses määras viivis või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohtu seisukoht, et kostja esitatud töögraafikud on ainuõiged, ei tugine tõenditele ega ole kohus kõrvaldanud kahtlust võltsituse kohta. Kostja esitatud must-valged graafikud on koostatud tegelikult makstud summade järgi tagantjärele ning nendel puuduvad erinevalt hageja esitatud värvilistest graafikutest allkirjad. Turvamehed käisid tööl neile esitatud ja nendega kooskõlastatud värviliste graafikute alusel. Kostja juures kehtinud praktika kohaselt kinnitasid töötajad allkirjaga saavutatud kokkuleppeid. Seejuures on must-valgetes graafikutes vahetustes töötajad, kes tegelikult nimetatud vahetuses tööl ei olnud. Kostja ei ole esitanud tegeliku tööaja tõendamiseks valveobjekti valvežurnaali. Tõendamata on kohtu seisukoht, et hageja esitatud graafikuid on korduvalt muudetud. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ta leiab, et W kirjalik tunnistus ei tõenda hageja väidet, et ta tegi töid tema esitatud graafikutes märgitud mahus. Maakohus ei ole ka arvestanud asjaoluga, et vaatamata puhkusegraafikule puhkusele ei lubatud. Kummastav on kohtu käsitlus selle kohta, et hageja ei ole töösuhte ajal nõudnud tasu maksmist. Võimalik, et töötaja avastas puudused tasu osas hiljem. Samuti jättis kohus ebaõigesti arvestamata hageja isiklikult esitatud seisukohtadega ning analüüsimata summeritud tööaja arvestuse kokkuleppe. Lisaks leidis kohus ebaõigesti, et hageja nõue T-särgi maksumuse hüvitamiseks on alusetu. Kostja andis hagejale teatud vormiriided, kuid mitte T-särki. Isegi kui hagi jääb rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja on pensionär, kelle sissetulek koosneb vanaduspensionist ja raske puude toetusest. Kostja on hageja eelmine tööandja ning äriühing, kellel on vajalikud vahendid ja kes on käitunud ebaõiglaselt. Vastustaja seisukoht
6.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 kohaselt muutmata osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata saamata jäänud töötasu, kahjuhüvitise ja viivise saamiseks (resolutsiooni p 3) ning jaotas menetluskulud (resolutsiooni p 4), kuid täiendada tuleb otsuse põhjendusi. Osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata kasutamata puhkuse eest hüvitise 250 euro saamiseks, on maakohtu otsus 28. septembri 2021. a määrusega tühistatud ja menetlus selles osas lõpetatud (kd III, tl 51–52 pöördel).
8.Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli töölepinguline suhe, mis lõpetati hageja soovil
20.detsembril 2019. a. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hagejal on saamata jäänud töötasu. Samas ei nõustu kolleegium apellatsioonkaebuse väitega, et pooltel puudub vaidlus hageja 1912,17 euro suuruse nõude ja selle kujunemise üle. Nii nagu viitab ka kostja vastuses apellatsioonkaebusele, siis on kostja maakohtu menetluse kestel hageja nõude kujunemisele ja suurusele vastu vaielnud ning nõude ebaselgusele osundanud maakohtu
1.veebruari 2021. a kohtuistungil kui ka menetlusdokumentides (kostja 4. detsembri 2020. a menetlusdokumendi p 6; kd II, tl 31 pöördel; tl 57 pöördel–58). Samuti on maakohus otsuse ps 8 märkinud, et hageja on korduvalt oma töötasu nõude suurust muutnud ning jätnud täpsustamata, kuidas tema tasu nõue on kujunenud. Kuna maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud, et kostja jättis hagejale töötasu perioodil 1. jaanuar 2018. a kuni 30. aprill 2019. a maksmata, siis polnud maakohtul vaja hinnata saamata jäänud töötasu nõude kujunemist ega selle suurust.
9.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui võttis asja materjalide juurde kostja 20. mai 2021. a menetlusdokumentiga esitatud dokumentaalsed tõendid. Ringkonnakohus nõustus hageja seisukohaga osaliselt ning kõrvaldas rikkumise, otsustades 9. novembri 2021. a istungil, et menetlusdokumendi lisa 2 (tööajaarvestuse koondtabel ja Rotales süsteemi väljavõtted; kd II, tl 90–102) ja lisa 3 (18. novembri 2019. a puhkuseavaldus; kd II, tl 103) tuleb jätta tähelepanuta (kd III, tl 70 pöördel–71). Kolleegium märgib, et nimetatud rikkumine ei mõjutanud asja lõppjäreldust, sest vaatamata sellele, et maakohus võttis kostja poolt esitatud tõendid asja juurde, siis nimetatud tõendid ei oma TsMS § 238 lg 1 kohaselt asjas tähtsust (ei käsitle vaidlusalust perioodi) ning maakohus nende põhjal asjaolusid ei tuvastanud.
10.Hageja apellatsioonkaebuse väite kohaselt on maakohus jätnud hageja menetlusdokumentidega tutvumata ja tema väidetega arvestamata. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu ja märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.
10.1.Maakohus on oma otsust TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 teise lause kohaselt nõuetekohaselt põhjendanud, analüüsides piisavas ulatuses hageja esile toodud asjaolusid. Maakohus hindas mõlema poole esitatud töögraafikuid ja leidis, et hageja töögraafikud (mida hageja nimetab värvilisteks graafikuteks) ei tõenda tööaega. Maakohtu hinnangul tõendavad hageja tööaega kostja esitatud graafikud (mida hageja nimetab mustvalgeteks graafikuteks). Maakohus hindas mõlemaid graafikuid koos teiste asjas esitatud ja kogutud tõenditega ning leidis põhjendatult, et kostja esitatud graafikud tõendavad hageja töötatud aega. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja neid täies ulatuses ei korda (TsMS § 654 lg 6). Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.
10.2.Ringkonnakohus vastas apellatsioonkaebuse väitele mustvalgete graafikute võltsituse kohta 28. septembri 2021. a määruses (kd III, tl 51–52 pöördel). Täiendavalt märgib kolleegium vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väitele järgmist.
Pooled ei vaidle selle üle, et nii värvilised kui ka mustvalged graafikud on koostatud kostja poolt. Tööandja kohustuseks on mh tööaja arvestuse pidamine (töölepinguseaduse (TLS) § 6 lg 6, § 28 lg 2 p 4). Töölepingu p-i 3.4 ja turvatöötaja ametijuhendi p-i 1.4 kohaselt koostab töögraafikud ja peab tööaja arvestust turvajuht (dtl 51–56). Kostja kasutas selleks Rotales süsteemi (kostja on selle asjaolu välja toonud juba töövaidluskomisjoni menetluses; vt kostja
21.jaanuari 2020. a menetlusdokumendi p 6, dtl 157). Kuigi hageja viitab sellele, et mustvalgetel graafikutel puuduvad töötajate allkirjad, siis nimetatud asjaolu ei mõjuta graafikute õigsust, sest kostjale ei tulenenud ei lepingust ega seadusest kohustust graafikuid töötajatega kooskõlastada. Hageja väide, et poolte praktika kohaselt kinnitasid töötajad saavutatud kokkuleppeid allkirjaga, on tõendamata. Töögraafikutest, mille põhjal on hageja oma tööaja arvestuse koostanud (dtl 69–85), nähtub, et kõik graafikud ei ole allkirjastatud. Kostja väited, et hageja esitatud töögraafikud on esialgsed graafikud, mille järgi hageja tööd ei teinud ja mida muudeti, on tõendatud töövaidluskomisjoni 12. veebruari 2020. a istungil Andrei Šulžiku (turvajuht) antud ütlustega (dtl 228–229). Z ütlused on tsiviilasjas tõendina hinnatavad töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 6 järgi. Z ütluste kohaselt koostas tema graafikud, mida vastavalt vajadusele muudeti, kuid tagantjärele neid muuta ei saanud. Hageja viitab apellatsioonkaebuses sellele, et kui maakohus leidis, et hageja esitatud graafikud ei arvesta hageja puhkustega, siis ka kostja esitatud graafikud ei riimu hageja tegeliku puhkusega. Kolleegium nõustub, et maakohus ei ole tõendite hindamisel sellele vastuolule tähelepanu pööranud. Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi käesoleva otsuse põhjendustega. Maakohus leidis, et hageja esitatud graafikutes ei arvestatud hageja puhkustega ning see on märgitud tema tööajana. Hageja toob esile, et ta ei saanud puhkust ajavahemikus 5. juuli 2018. a kuni 19. juuli 2018. a ning ta puhkas ajavahemikus 14. veebruar 2019. a kuni 28. veebruar 2019. a, kuid kostja esitatud graafikus oli hageja tööl
27.veebruaril 2019 (kolmas väide ei ole vaidlusaluse perioodi kohta). Kolleegium leiab, et need hageja poolt esile toodud vastuolud puhkuse ja tööaja osas ei muuda kostja esitatud graafikuid tööaja arvestuse osas ebaõigeks. Turvajuht Z ütluste kohaselt pandi hageja graafiku järgi tööle tema enda soovil ning selliseid olukordi võis esineda. Muus osas on kolleegiumi hinnangul maakohus kõiki tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi hinnanud igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning jõudnud õigele järeldusele, et hageja tööaja arvestust tõendavad kostja esitatud graafikud.
11.Maakohus jättis hageja 13,80 euro suuruse kahjuhüvitise nõude rahuldamata, sest leidis, et puudub kostjapoolne kohustuste rikkumine. Maakohus ei ole kahjuhüvitise nõude eelduste puudumise tuvastamisel rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Maakohus täitis nõuetekohaselt eelmenetluse ülesanded, selgitades pooltele nõude õiguslikku kvalifikatsiooni ja tõendamiskoormist 9. novembri 2020. a kirjaga (kd II, tl 9–10 pöördel, p 9). Kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väitele, mille kohaselt ei ole maakohus tutvunud hageja koostatud menetlusdokumentidega, kus hageja selgitab T-särgi ostmise asjaolusid, märgib kolleegium, et menetlusosalise seletus ei ole tõendiks TsMS § 229 lg 2 kohaselt.
12.Maakohus võttis 1. veebruari 2021. a määrusega menetlusse hageja nõude puhkusehüvitise 250 euro ja sellelt arvutatud viivise saamiseks (kd II, tl 61 ja pöördel). Hageja esitas apellatsioonkaebuses üksnes põhinõudest loobumise avalduse. Maakohus jättis puhkusehüvitise nõude rahuldamata aegumise tõttu, mistõttu on põhjendatud jätta muutmata maakohtu otsus ka sellelt arvutatud viivise rahuldamata jätmise osas.
13.Apellatsioonkaebuses väidab hageja täiendavalt, et ta jäi esimese astme kohtus nõuetekohaselt esindamata ja tema huvid kaitsmata. Kolleegium on sellele väitele vastanud
28.septembri 2021. a määruses, selgitades, et selle argumendiga ei saa menetlusosaline nõuda enda erinevat kohtlemist. Kolleegium jääb selle seisukoha juurde.
Menetluskulude jaotus
14.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas. Hageja hinnangul on maakohus ebaõigesti jätnud TsMS § 162 lg 4 kohaldamata. Kolleegium hageja seisukohaga ei nõustu. Kolleegium ei näe põhjust maakohtus kantud menetluskulude jaotust muuta. Maakohus on hinnanud hageja välja toodud asjaolusid (hageja on pensionär, kelle sissetulek koosneb vanaduspensionist ja raske puude toetusest, kostja on tegutsev äriühing ja hageja endine tööandja) ning õigesti leidnud, et need ei anna alust jätta menetluskulusid poolte endi kanda. Kolleegium märgib, et TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on selle sättega kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt nt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Selliseid erandlikke asjaolusid kolleegiumi hinnangul praeguses asjas ei esine.
15.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja osaliselt menetlus lõpetatakse, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Nii nagu ka maakohtus kantud menetluskulude jaotuse osas, ei esine asjaolusid, et jätta ringkonnakohtus kantud kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.