Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Urmas Volens
Kohtuasi
Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum psühhiaatriakliiniku valvearsti taotlus K.T. suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
K.T. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Sihtasutuse Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku valvearst Vaiko Veikat Puudutatud isik K.T., esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa
Asja läbivaatamine
riigi
Kliinikum
õigusabi
korras
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K.T. määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 13. mai 2021. a määrus ja Tartu Maakohtu 17. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5865 K.T. suhtes kohaldatud esialgse õiguskaitse pikendamise kohta.
3.Jätta K.T. menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud kõikides kohtuastmetes) riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum psühhiaatriakliiniku valvearst Vaiko Veikat (avaldaja) esitas
14.aprillil 2021 Tartu Maakohtule avalduse, milles taotles rakendada K.T. (puudutatud isik) suhtes esialgset õiguskaitset nelja päeva vältel ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani ning lubada kohaldada tema suhtes psühhiaatriahaiglas tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi.
2-21-5865 Avalduse kohaselt rakendati puudutatud isiku suhtes 14. aprillil 2021 kell 00.20 tahtest olenematut ravi psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 alusel. Isik vajab oma seisundist lähtuvalt tahtest olenematut ravi.
2.Avaldaja esitas 14. aprillil 2021 maakohtule ka psühhiaater K. Kochi arvamuse. Psühhiaatri arvamuses on välja toodud, et puudutatud isik vajab tahtest olenematu ravi kohaldamist, kuna tal on raske psüühikahäire (paranoidne skisofreenia muu kuluga), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haiglaravita jätmisel ohustab ta psüühikahäire tõttu iseenda ja teiste elu, tervist ja julgeolekut ning muu psühhiaatriline ravi ei ole küllaldane. Puudutatud isikul esinevad intensiivsed suitsiidimõtted ja -plaanid. Ka kuupäev on planeeritud. Avaldab intensiivseid kuulmis-, nägemis- ja kehatajumeelepetteid. „Vaimud“ nagu rebivad kätest ja selja tagant, oleks nagu kott seljas. Puudutatud isik on ohtlik, kuna tal esinevad käskiva sisuga kuulmis- ja nägemismeelepetted ning intensiivsed suitsiidimõtted ja reaalne suitsiidiplaan.
3.Tartu Maakohus rakendas 15. aprilli 2021. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas puudutatud isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliinikusse neljaks päevaks alates 14. aprillist 2021 kell 00.20. Maakohus leidis avaldusest, psühhiaatri arvamusest ning puudutatud isiku ja tema ema ärakuulamisest lähtuvalt, et esinevad alused puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras.
4.SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliinik esitas 15. aprillil 2021 maakohtule psühhiaater K. Kochi arvamuse esialgse õiguskaitse pikendamise kohta 40 päevani. Psühhiaatri arvamuse kohaselt esinevad puudutatud isikul käskiva sisuga kuulmis- ja nägemismeelepetted ning intensiivsed suitsiidimõtted. Puudutatud isikul on reaalne kavandatud suitsiidiplaan. Kontakt 15. aprillil oli rahuldav, kuid pilkkontakt hajuv, jääb vaatama kusagile tardunult või sulgeb silmad. Vahel ei kuule küsimust, kuna mõjustuselamused on intensiivsed. Avaldab kuulmis-, nägemis- ja kehatajumeelepetteid. „Vaimud“ annavad korraldusi, kommenteerivad, ähvardavad. Hakkavad puudutatud isiku peale karjuma, kui ta ei tee nii, nagu nemad soovivad. Suitsiidimõtted on väga intensiivsed, planeeritud. Kahetseb, et see ei õnnestunud, kuid lisab, et ei saa oma lähedasi alt vedada. On näidustatud tahtest olenematu ravi, kuna esinevad intensiivsed suitsiidimõtted, neid toetavad tajuelamused ning võimetus iseseisvalt ambulatoorset toetusravi jätkata.
5.Tartu Maakohus määras 17. aprilli 2021. a määrusega (allkirjastatud kell 17.21) puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja.
6.Tartu Maakohus pikendas 17. aprilli 2021. a määrusega (allkirjastatud kell 17.33) puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset ja määras ta paigutada tahtest olenematu ravi kohaldamiseks SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliinikusse neljakümneks päevaks arvates 14. aprillist 2021 kell 00.20. Maakohus määras, et tahtest olenematu ravi toimub meditsiiniliselt näidustatud ravimitega. Määruse põhjenduste kohaselt avaldas puudutatud isik kohtule, et ravi ei ole talle vajalik, kohati on kõik hästi, ta ei taha haiglas olla, kuna ravist ei ole kasu. Ta on ravi saanud ka varem, aga ikka on sama halvasti, ilma ravita pidas ta vastu üle aasta. Tal on vaimud, ta soovib end ära tappa, teiste nimel ei ole mõtet elada. Ravilepingut ei ole talle võimaldatud, kuigi ta seda soovis. Puudutatud isiku ema avaldas kohtule, et ravi on kindlasti vajalik, kuna tütre tervis on väga halb, ta on ravi saanud ka varem, tütar jätab kodus ravimite võtmise pooleli ja siis tervis halveneb.
2(7)
2-21-5865 Maakohus leidis avaldusest, psühhiaatri täiendavast arvamusest ning puudutatud isiku ja pereliikmete ärakuulamisel saadud andmetest lähtudes, et esinevad alused esialgse õiguskaitse rakendamise korras puudutatud isiku tahtest olenematu ravi kohaldamise pikendamiseks neljakümneks päevaks. Maakohus veendus puudutatud isiku ärakuulamisel, et viimane ei saa aru ravi vajalikkusest, seega on patsiendi ohtlikkus enda tervisele ja elule praegu suur.
7.Puudutatud isik esitas 24. aprillil 2021 esindaja vahendusel maakohtu 17. aprilli 2021. a esialgset õiguskaitset pikendava määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Määruskaebuse kohaselt, selleks, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 535 lg-te 1 või 2 alusel määratud esindaja saaks puudutatud isiku esindamise funktsiooni täita ning anda kohtule lisateavet isiku kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamise eelduste kontrollimiseks, on oluline, et esindaja määrataks isikule enne tema esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse paigutamist (vt Riigikohtu 21. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 11). Maakohus tegi esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse 15. aprillil 2021. Seejärel pidanuks maakohus tegema võimalikult aegsasti esindaja määramise määruse ning andma tähtaja seisukoha esitamiseks enne esialgse õiguskaitse pikendamist 17. aprillil 2021. Esindajale tulnuks anda kellaajaliselt tähtaeg seisukoha esitamiseks enne esialgse õiguskaitse pikendamist. Nimetatud tähtaeg peab olema mõistlik (eelduslikult vähemalt 24 tundi), et võimaldada esindajal asja materjalidega tutvuda, puudutatud isik ära kuulata ja kirjalik seisukoht esitada. Praegusel juhtumil ei antud esindajale võimalust tõhusalt esindatava õigusi kaitsta. Puudutatud isiku selgitustest tulenevalt ei kohtunud ta kohtunikuga vahetult, vaid vestles temaga arvutis. Seega ei toimunud isiku ärakuulamine nõuetekohaselt. Ülalviidatud lahendis asus Riigikohus ka seisukohale, et isiku ärakuulamiseks TsMS § 536 mõttes ei saa pidada videosilla vahendusel toimuvat ärakuulamist.
8.Avaldaja märkis 6. mail 2021 vastuseks määruskaebusele, et puudutatud isik avaldab intensiivset soovi suitsiidiplaan ellu viia, on psühhootilise käitumise tõttu otseselt ohtlik endale ning võib olla ohtlik ka ümbritsevatele. Arvestades puudutatud isiku seisundit ja kriitika puudumist ning puudulikku ravivastust, vajab patsient tahtest olenematu ravi jätkamist.
9.Maakohus jättis 7. mai 2021. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
10.Tartu Ringkonnakohus jättis 13. mai 2021. a määrusega maakohtu 17. aprilli 2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isikule määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Puudutatud isik ei vaidle määruskaebuses vastu asjaolule, et täidetud on PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud sisulised eeldused puudutatud isikule tahtest olenematu ravi kohaldamiseks. Ringkonnakohus nõustus puudutatud isikuga, et Riigikohtu 21. aprilli 2021 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-11920 tühistati alama astme kohtute lahendid kahe rikkumise koosmõjul: puudutatud isikule esindaja liiga hilise määramise ning isiku Skype’i teel ärakuulamise tõttu. Riigikohtu seisukohad õigusnormi kohaldamisel on kohustuslikud üksnes sama asja uuesti läbivaatavale kohtule (TsMS § 693 lg 2). Lisaks on viidatud Riigikohtu lahendi p-st 12.3 võimalik mõistlikult aru saada, et TsMS § 524 lg 5 p-st 1 tulenevalt säilib kohtul diskretsioon isiku ärakuulamisel Skype’i kasutada, aga selle kasutamist peab kohus määruses põhjendama. Seega ei ole Riigikohtu 21. aprilli 2021 määruse 3(7)
2-21-5865 seisukohad üksüheselt ülekantavad praeguses asjas maakohtu määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisele. Kohtute haldamise nõukoja 16. märtsi 2020 istungil vastu võetud soovituste (õigusemõistmise korraldamiseks eriolukorra ajal) p 11 kohaselt peetakse eriolukorra ajal vältimatult vajalikud kohtuistungid seaduses sätestatud ettenägematute või edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks tehniliste sidevahendite abil. Juhul kui tehniliste sidevahendite abil ei ole võimalik kohtuistungit pidada, otsustab kohus istungi pidamise igas konkreetses kohtuasjas asjaoludest lähtuvalt. Soovituste kohaselt loeti sellisteks asjadeks ka esialgse õiguskaitse rakendamine isiku kinnisesse asutusse paigutamise asjades (TsMS § 534 lg 6). Maakohtule ei ole üheselt etteheidetav, et ta on kohtute haldamise nõukoja soovitusest lähtunud ka pärast eriolukorra lõppu, eriti olukorras, kus koroonaviiruse haiguse COVID-19 nakatumise tase oli Terviseameti statistika kohaselt vaidlusaluse määruse tegemise ajal aprillis 2021 kõrgem kui eriolukorra ajal märtsis-aprillis 2020. Riigikohtu
21.aprilli 2021 lahendis käsitleti maakohtu 21. augusti 2020 toiminguid, mil viiruse leviku tase oli oluliselt madalam ja ühiskond oli avatud. Praegusel juhul oli maakohtu kohtuniku otsus kasutada puudutatud isiku ärakuulamiseks esimeses järjekorras Skype’i kooskõlas riigis valitsenud epidemioloogilise olukorraga. Maakohtu määruse seaduslikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb eelkõige lähtuda põhimõttest, et seaduses sätestatud menetluslikud garantiid (sh esindaja määramine, isiku enda ja teiste isikute ärakuulamine, ekspertiis, pädeva arsti arvamus, piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta jms) on ette nähtud selleks, et saada võimalikult detailset infot isiku kinnisesse asutusse paigutamise eelduste kontrollimiseks. Samas tuleb silmas pidada kinnisesse asutusse paigutamise menetluse peamist eesmärki, milleks on isiku tervise kaitse. Maakohtu määruses on kajastatud isikuga Skype’i teel toimunud vestluse lühikokkuvõte, määruskaebuses ei ole seda osa maakohtu määrusest vaidlustatud. Määruskaebuses ei ole viidatud sellele, et vahetu ärakuulamisega oleks kohus saanud isiku olukorrast hoopis teistsuguse mulje. Seega saab asuda seisukohale, et Skype’i teel ära kuulamine ei kahjustanud praegusel juhul isiku õigusi ning maakohus sai sellisel viisil isikuga suheldes piisavalt vajalikku teavet asja lahendamiseks. Lisaks on maakohus kuulanud ära puudutatud isiku ema, kes kinnitas puudutatud isiku ravivajadust. Õige on määruskaebuse väide, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb isiku õigusliku ärakuulamise tagamiseks määrata esindaja TsMS § 535 lg 2 teise lause alusel enne esialgse õiguskaitse pikendamise otsustamist (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 11.2). Riigikohus on ka varasemas praktikas kriitiliselt suhtunud maakohtu minetustesse isikule esindaja määramisel. Praeguses asjas ei ole maakohus põhjendanud, miks ta ei ole puudutatud isikule esindajat enne asja otsustamist määranud. Samas on Riigikohus olnud varasemas praktikas pigem seisukohal, et rikkumised esindaja määramisel (TsMS § 535 lg-d 1 ja 2) ei pruugi alati kaasa tuua maakohtu lahendi tühistamist ringkonnakohtus, kui ringkonnakohtul on võimalik minetused kõrvaldada (Riigikohtu 14. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2050/26). Asja materjalidest ega ka määruskaebusest ei nähtu, kuidas oleks esindaja varasemal määramisel puudutatud isiku õigused olnud paremini kaitstud. Esindaja ei ole andnud kohtule lisateavet isiku kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamise eelduste kontrollimiseks. Seega ei oleks olnud asja lahendamise lõpptulemus maakohtus teistsugune, kui esindaja oleks määratud varem. Puudused põhjendamiskohustuses saab kooskõlas senise kohtupraktikaga kõrvaldada ringkonnakohus.
4(7)
2-21-5865 Ringkonnakohtu hinnangul peab kohus tegema kõik endast sõltuva, et pärast esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse saamist esimesel võimalusel määrata puudutatud isikule esindaja ja mitte oodata esindaja määramisega esialgse õiguskaitse pikendamise taotluse lahendamiseni. Mõistlik on seejuures määrata kohe esindajale kellaajaline tähtaeg arvamuse andmiseks. Lühikese tähtaja tõttu saab advokaat esitada arvamuse esialgse õiguskaitse pikendamise kohta kohtule e-posti teel vormivabalt, lühidalt ja konkreetselt. Samuti ei peaks välistama suulise arvamuse esitamist otse kohtunikule telefoni või videosilla teel. TsMS § 535 lg 3 sätestab, et esindaja peab muu hulgas isikuga, kelle kinnisesse asutusse paigutamist menetletakse, isiklikult kohtuma ja ta ära kuulama kohtuniku juuresolekuta. Riigikohus on korduvalt märkinud, et TsMS § 535 eesmärk on puudutatud isikule esindaja määramise kaudu tagada puudutatud isikule kinnisesse asutusse paigutamise menetluses efektiivsem (põhi)õiguste (mh vabadusõiguse ja kehalise puutumatuse õiguse) kaitse. Ka esindaja peab oma ülesannetesse puudutatud isiku õiguste kaitsmisel suhtuma vastutustundlikult (Riigikohtu 14. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2050/26, p 15.3). Puudutatud isikule esindaja määramise eesmärk ei ole üksnes menetlusnormide nõuetekohase täitmise hindamine. Esindajal tuleb hinnata ka puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise seadusest tulenevaid eeldusi. Praegusel juhul määruskaebuses esindaja vastav seisukoht puudub.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles määruskaebus jäi rahuldamata. Maakohtu 17. aprilli 2021. a määruse palub puudutatud isik tühistada täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt määrati puudutatud isikule esindaja seaduses ettenähtust hiljem. On oluline, et kohus saaks esindaja arvamust arvestada, kui ta otsustab esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise üle (vt Riigikohtu 21. aprilli 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32). Maakohus pidanuks määrama esindaja aegsasti enne 17. aprillil 2021 esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise määruse tegemist. Eespool viidatud lahendis asus Riigikohus ka seisukohale, et isiku ärakuulamiseks TsMS § 536 mõttes ei saa pidada videosilla vahendusel toimuvat ärakuulamist. Ekslik on ringkonnakohtu seisukoht, et Riigikohtu lahendi p-st 12.3 on võimalik järeldada kohtu diskretsiooni isiku ärakuulamisel Skype’i kasutada ja selle kasutamist põhjendada. Vastupidi, Riigikohus on sõnaselgelt leidnud, et isiku ärakuulamiseks TsMS § 536 tähenduses ei saa pidada videosilla vahendusel toimuvat ärakuulamist. Kohtud ei toonud esile õiguslikku alust jätta puudutatud isik isiklikult ära kuulamata. Kohtute haldamise nõukoja soovitused ei ole õiguslik alus, pealegi on ringkonnakohus jätnud tähelepanuta KHN-i hilisemad soovitused. Ärakuulamine ja esindaja määramine on isiku jaoks olulised menetluslikud garantiid olukorras, kus esialgset õiguskaitset saab pikendada ekspertiisi korraldamata arstliku arvamuse alusel.
12.Avaldaja ei ole määruskaebusele vastanud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS § 701 lg-ga 3 tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu 17. aprilli 2021. a määrus, millega pikendati puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgse õiguskaitse tähtaega 40 päevani. Määruskaebus rahuldatakse.
5(7)
2-21-5865
14.Kolleegium leiab, et olukorras, kus esindaja määramise tingimused on TsMS § 535 lg 1 järgi täidetud, ei tohi kohus isiku esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamist ja põhimenetluse korras kinnisesse asutusse tahtest olenematule ravile paigutamist otsustada, ilma et määraks isikule esindaja. Kui maakohus määrab puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ühel ajal esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise otsustamisega või alles pärast seda, ning puudutatud isiku esindajal ei olnud võimalik enne esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise määruse tegemist oma ülesandeid täita, rikub maakohus oluliselt menetlusõiguse norme (vt eelkõige Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kogu koosseisu
21.aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 11.2).
14.1.Praeguses asjas ei põhjendanud maakohus esindaja õigel ajal määramata jätmist. Kohtulahendite infosüsteemist nähtuvalt määras maakohus puudutatud isikule esindaja 12 minutit enne esialgse õiguskaitse pikendamise määruse allkirjastamist, kuid seda ei saa sisuliselt pidada olukorraks, kus esindaja oleks määratud enne esialgset õiguskaitset pikendava määruse tegemist. Esindaja määramisel kas vahetult enne määruse tegemist või sellega ühel ajal ei ole esindajal siiski võimalik täita oma peamist funktsiooni, milleks on tagada isiku õiguslik ärakuulamine (vt täpsemalt eelviidatud määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 11.2). Seega on tegu menetlusõiguse normi (TsMS § 535 lg 1 esimene lause, lg 2 esimene lause) olulise rikkumisega, mis on määruse tühistamise alus.
14.2.Kinnisesse asutusse paigutamise menetlus on küll suunatud eelkõige isiku enda tervise kaitsmisele (vt ka PsAS § 17 lg 1), kuid sellega riivatakse oluliselt isiku vabadusõigust ja kehalise puutumatuse õigust. Seda eripära arvestades ei saa selles menetluses jätta valikuliselt rakendamata puudutatud (haavatava) isiku kaitseks mõeldud menetluslikke garantiisid ainuüksi kaalutlusel, et lõpptulemus olnuks ka nende garantiide kohaldamise korral tõenäoliselt sama. Kinnisesse asutusse paigutamise seaduslikkuse hindamisel ei ole lubatav piirduda üksnes PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud sisuliste eelduste täidetuse kontrollimisega, vaid seejuures tuleb kasutada ka kõiki seaduses ettenähtud menetluslikke garantiisid (mh kuulata ära puudutatud isik ning määrata talle õigel ajal esindaja).
14.3.Esindaja tuleb määrata nii, et ta saaks oma seisukohti esitada maakohtu menetluses, milles otsustatakse esialgse õiguskaitse pikendamise üle. TsMS § 535 lg 3 kohaselt peab esindaja isikuga, kelle kinnisesse asutusse paigutamist menetletakse, isiklikult kohtuma ja ta ära kuulama kohtuniku juuresolekuta. See peab tagama, et kohtuni jõuaks igakülgne vajalik teave kohtuasja õigeks lahendamiseks. Ka esindaja peab oma ülesannetesse puudutatud isiku õiguste kaitsmisel suhtuma vastutustundlikult, sh esitama oma seisukoha, kas tema arvates on PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused täidetud või mitte. Kui aga esindajat õigel ajal ei määrata, ei ole tal võimalik nimetatud seisukohta kujundada ega maakohtule edastada. Ringkonnakohtule määruskaebuses antav teave PsAS § 11 lg 1 eelduste olemasolu või puudumise kohta ei saa aga eelduslikult olla võrdsustatav teabega, mida tulnuks anda maakohtule, sest puudutatud isiku tervislik seisund võib olla vahepeal muutunud.
14.4.Kolleegiumi arvates ei ole esindaja määramine TsMS § 534 lg 5 järgses otsuste tegemise ajaliselt piiratud tingimustes välistatud ka enne esialgse õiguskaitse pikendamiseks arsti arvamuse esitamist, kui juba nelja päeva pikkuse esialgse õiguskaitse rakendamise taotlusest on näha, et eelduslikult vajab isik ravi ka pärast nelja päeva möödumist.
15.TsMS § 534 lg 5 teise lause ja § 536 lg 1 esimese lause järgi tuleb isik enne isiklikult ja vahetult ära kuulata, kui kohus otsustab tema esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse asutusse paigutamise (vt Riigikohtu 21. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 12.2;
23.aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-10639/48, p 13.2).
6(7)
2-21-5865 Praeguses menetluses kuulas maakohus puudutatud isiku ringkonnakohtu määrusest nähtuvalt ära Skype’i kaudu. Isiku ärakuulamiseks TsMS § 536 mõttes ei saa pidada videosilla vahendusel toimuvat ärakuulamist. Kuigi videosilla vahendusel isikut ära kuulates näeb kohtunik teda ekraanil, on kohtunikul isikuga vahetult kohtudes (samas ruumis viibides) siiski võimalik saada lisateavet puudutatud isiku, tema käitumise, tervisliku seisundi ja psüühikahäire laadi kohta, et kujundada siseveendumus, kas PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud või mitte (vt ka Riigikohtu
21.aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 12.2; 23. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-10639/48, p 13.2). Isiku, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, isiklikult ära kuulamata jätmiseks peab esinema õiguslik alus. TsMS § 524 lg 5 ja § 536 lg 1 kolmanda lause kohaselt ei pea kohus isikut, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed (TsMS § 524 lg 5 p 1) või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 2). Kui kohus jätab isiku TsMS § 524 lg 5 p 1 alusel isiklikult ära kuulamata, tuleb kohtul määruses põhjendada, miks kohtu hinnangul võivad isiku isiklikust ärakuulamisest tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Isiku isiklikult ära kuulamata jätmist TsMS § 524 lg 5 p 1 alusel ei saa põhjendada üksnes üldise epideemia või haiguspuhanguga (st abstraktse ohuga), vaid riski tuleb hinnata diferentseeritult. Isiku isiklikust ärakuulamisest võib loobuda üksnes erandlikel juhtudel ning ohuhinnang tuleb anda konkreetse olukorra kohta. Seega tuleb ka epideemia või haiguspuhangu korral isik, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, isiklikult ära kuulata, kui isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt ei tulene isiku tervisele sellest kahjulikke tagajärgi. Ohutu ärakuulamise tagamiseks võib (kõigi ärakuulamisel osalejate jaoks) olla piisav, kui järgitakse Terviseameti soovitustest tulenevaid kaitseabinõusid (nt hügieenireeglid, kaitsemaskid ja -riietus, piisava vahemaa hoidmine inimeste vahel, vaktsineeritus; vt ka Riigikohtu 21. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 12.3; 20. oktoobri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-2210/32, p 15.2). Praegu ei esitanud maakohus määruses põhjendusi, miks ta ei kuulanud puudutatud isikut ära vahetult, vaid tegi seda videosilla vahendusel. Kohtud ei toonud esile asjaolusid, millest järelduks, et esines õiguslik alus jätta puudutatud isik vahetult ära kuulamata. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt ei olnud puudutatud isiku külastamine ja vahetu ärakuulamine kõnealusel ajal lubatud. Kui Terviseameti soovituste järgimine ei olnud võimalik või ei võimaldanuks ka nende kaitseabinõude rakendamine tagada ärakuulamise ohutust (mh raviasutuses patsientide tervise kaitseks kehtestatud üldise külastuspiirangu tõttu), pidanuks see kajastuma eelmärgitud dokumentides. Nagu eespool märgitud, ei võimalda üksnes abstraktse ohu esinemine maakohtul vahetust ärakuulamisest loobuda. Seega rikkusid kohtud oluliselt menetlusõiguse norme.
16.Puudutatud isiku menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
17.Riigikohus vabastas 24. mai 2021. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuselt kautsjoni tasumisest TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel. Vabastamine on TsMS § 190 lg 7 tähenduses lõplik. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.