VIKING STAINLESS OÜ hagi OÜ Nelgeron vastu 19 210,09 euro saamiseks
Tsiviilasja hind
hagihind 19 210,09 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: VIKING STAINLESS OÜ (registrikood 11281960; asukoht Merivälja tee 5 - W - 140/5, 11911 Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karl-Morten Jõgi ja vandeadvokaat Tarmo Peterson (e-post [email protected]) Kostja: OÜ Nelgeron (registrikood 10671698; asukoht Peterburi tee 92G, 11415 Tallinn) Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Magnus Braun ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik (e-post [email protected]; [email protected])
Kohtuistung
31.08.2021 hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš, kostja lepingulised esindajad vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik, vandeadvokaadi abi Kadi Saluste
Istungil osalenud isikud
RESOLUTSIOON:
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Välja mõista VIKING STAINLESS OÜ-lt OÜ Nelgeron kasuks menetluskuluna 8011,50 eurot.
VIKING STAINLESS OÜ-l tuleb tasuda OÜ-le Nelgeron välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Tagastada hagejale riigilõiv summas 600 eurot, mis kanda VIKING STAINLESS OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.
Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse senine käik
1.VIKING STAINLESS OÜ (hageja) esitas 25.08.2015 Harju Maakohtusse hagi OÜ Nelgeron (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx, hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise tuvastamiseks ja nõusoleku kohtuotsusega asendamiseks ning 19 210,09 euro nõudes.
2.30.10.2020 määrusega jättis maakohus läbi vaatamata hageja VIKING STAINLESS OÜ järgmised nõuded OÜ Nelgeron vastu: 1.1. tunnistada lubamatuks OÜ Nelgeron avalduse alusel Viking Stainless OÜ suhtes läbiviidav sundtäitmine täiteasjas nr xxx; 1.2. tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxx IV jakku „Hüpoteegid“ kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks ning kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega. Kohus jätkas menetlust VIKING STAINLESS OÜ hagis OÜ Nelgeron vastu 19 210,09 euro nõudes. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
3.Hageja selgitas 31.08.2021 toimunud istungil, et hageja 19 210,09 euro nõude menetlemisel tuleb lähtuda 17.09.2019 tervikteksti punktidest 2.1.-2.6.
4.Tervikteksti kohaselt on kostja täitmisavalduse aluseks Pixinox Ltd-le väljastatud arvetel nr 0058, 0059 ja 0138 kajastatud nõuded summas 173 187,55 USD. Kostja on jaotanud poolte vahel toimunud makseid erinevate kohustuste vahel suvaliselt. Maksed, millega Pixinox Ltd on konkreetsed (arvetele nr 0058 ja 0059 kajastatud) nõuded täitnud, on loetud ebaõigesti teiste arvete (nr 0037 ja 0039) ettemaksuks ja sellest tulenevalt on läbivalt vale kogu kostja nõuete arvestus.
5.Kostja väljastas 30.07.2014 Pixinox Ltd-le proforma arve nr 0467 summas 120 873,70 USD. Pixinox Ltd tasus 31.07.2014 kuni 07.08.2014 kostja arve alusel 57 212 USD, misjärel oli Pixinox Ltd kostjale ettemaksu kokku 57 212 USD. Kostja väljastas 28.08.2014 kuni 22.09.2014 Pixnox Ltd-le 5 arvet (0513, 0553, 0568, 0569 ja 0600) kogusummas 252 635,65 USD. Perioodil 25.09.2014 kuni 21.11.2014 tegi Pixinox Ltd kostjale makseid kogusummas 341 541 USD. Seega oli Pixinox Ltd tasunud kostjale seisuga 21.11.2014 kokku 398 753 USD. Pixinox Ltd tegi 03.11.2014 kostjale makse summas 40 000 USD, 05.11.2014 summas 12 000 USD, 14.11.2014 summas 23 500 USD ning 21.11.2014 summas 20 391 USD. Seisuga 21.11.2014 oli seega pooltevahelise arvelduste saldo Pixinox Ltd kasuks summas 146 117,41 USD. Arved 0742 ja 0761 tasuti 27.10.2014 makse jäägiga ja pärast arvete tasumist oli Pixinox Ltd ettemaksu jääk kokku 55 109,17 USD. Pixinox Ltd tegi 20.01.2015 kostjale makse summas 25 500 USD, 22.01.2015 summas 29 000 USD ning 23.01.2015 summas 35 950 USD. Seisuga 23.01.2015 oli pooltevahelise arvelduste saldo Pixinox Ltd kasuks summas 145 559,17 USD. Arve nr 0005
summas 59 555,26 USD tasus Pixinox Ltd makse jäägiga ja 14.11.2014 maksega summas 23 500 USD, 21.11.2014 maksega 20 391 USD ning 20.01.2015 maksega summas 25 500 USD. Makse jääk oli 20.01.2015 21 053,91 USD ja pärast 30.01.2015 kostjale makse tegemist oli pooltevaheliste arvelduste saldo Pixinox Ltd kasuks summas 119 503,91 USD. Kostja väljastas 02.02.2015 Pixinox Ltd-le arved 0010 ja 0011, mis tasuti osalt maksejäägiga ja maksega 29 000 USD. Pärast 23.01.2015 makse tegemist oli makse jääk 25 547,85 USD. 05.02.2015 tasus Pixinox Ltd 60 500 USD ja pooltevaheliste arvelduste saldo oli 119 547,85 USD Pixinox Ltd kasuks. Kostja esitas 03.03.2015 Pixinox Ltd-le arved 0058 ja 0059, mille tasumise järgselt oli makse jääk 15 626,92 USD. 30.03.2015 tegi Pixinox Ltd kostjale makse summas 43 154,52 USD ja pooltevahelise arvelduste saldo oli 58 701,44 USD. Kostja esitas 05.02.2015 Pixinox Ltd-le arve nr 0138, mis tasuti maksejäägi ja maksega ning peale makse tegemist oli pooltevaheliste arvelduste saldo Pixinox Ltd kasuks 22 085,05 USD.
6.Seega täitis Pixinox Ltd arvetel nr 0058, 0059 ja 0138 kajastatud kohustused ettemaksetega. Võlgnik võib määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha üle antud (VÕS § 88 lg 1). Pixinox Ltd teavitas hiljemalt 30.04.2015 kontrollaktiga, millise kohustuse katteks, milline makse läks. Samuti on eeltoodu kooskõlas VÕS § 88 lg 4 punktiga 4 – iga konkreetne makse on arvestatud esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks.
7.Väidetav leppetrahvinõue (arve 0150), mille alusel teostas kostja suvalise tasaarvestuse, oli esitatud õigusliku aluseta. Lepingu artikli 9 punkti 1, mis võimaldas esitada leppetrahvinõude, on võimalik kohaldada vaid poolte kokkuleppel (i) ettemaksu tasumiseks enne tellimuse kinnitamist tootjatehase tootmise alustamiseks ning (ii) lõppmakse tasumiseks 100% ulatuses ajal, kui kaubad on valmis lähetuseks Muuga sadamast, Eestis. Käesoleval juhul ei olnud kokkulepet artikli 9 punkti 1 kohaldamiseks. Kostja ei tõendanud ettemaksu kohaldamist nn V tellimuse suhtes. Samast tellimusest on kostja esitanud Pixinox Ltd-ile arve nr 0011 lepingu artikli 9 p 3 alusel. Vastav punkt lepingus sätestab, et ettemaksu ei kohaldagi ning Pixinox Ltd-l tekib kauba eest tasumise kohustus 60 päeva möödumisel kauba lähetamisest Muuga sadamast, mitte selle saabumisel sadamasse. Kostja on enda seisukohtades vastuoluline ja esitatud leppetrahvinõue on olnud alusetu, mistõttu oli ka alusetu kostja tasaarvestus summas 57 281,60 USD, mis tehti arve 0150 alusel. Samadel kaalutlustel oli põhjendamatu ka kostja teine leppetrahvinõue. VII tellimusest väljastas kostja Pixinox Ltd-le arved 0058 ja 0059, mille maksetähtpäevaks oli 60 päeva. Seega pooled ei kohaldanud lepingu artiklit 9(1), mis võimaldaks nõuda leppetrahvi. Poolte vahel oli kokkulepe, et esialgse ettemaksu osas kohaldasid pooled 30 päevast maksetähtaega, mis viitab lepingu artikli 9(4) kohaldamisele, mis ei näe ette Pixinox Ltd-le leppetrahvinõude esitamist.
8.Kostja esitas õigusliku aluseta Pixinox Ltd-le arve nr 140 ja arvestanud ettemaksu kostjale üle kantud summasid VI tellimuse katteks. Poolte vahel ei olnud kokkulepet 40% ettemaksu kohaldamiseks. Kokkulepe oli kauba toomiseks Muuga sadamasse ja kõnealuste tellimuste krediteerimiseks. Pooled kohaldasid lepingu artikli 9 punktist 3 sätestatud maksetingimusi. Kui kaup oli juba Muuga sadamas ei olnud kostjal õigus ühepoolselt kohaldada artikli 9 punkti 1, kuna selle sätte kohaldamine eeldanuks (i) ettemaksu kokkulepet; (ii) selle tasumist enne kauba tellimist tootjatehaselt. Kostja seda ei tõendanud.
9.Kostjal ei ole arvetel 0137 ja 0139 kajastatud metalli Pixinox Ltd vastuvõtmata jätmisest ja kolmandatele isikutele madalama hinnaga müümisest kahju tekkinud. Kostja ei ole lepingust taganenud. Lepingu artikkel 15 kohaselt toimub lepinguga seonduvate teadete esitamine e-posti teel, Pixinox Ltd-le tuli edastada teated [email protected], kuid sinna kostja taganemise teadet ei edastanud. Kostja müüs metalli kolmandatele isikutele olukorras, kus pooltevaheline leping oli kehtiv ning tegi seda omal riisikol lepingut rikkudes. Ka lepingust taganemise korral ei ole kostja kahju hüvitamise nõue tõendatud, nõude eeldused ei ole täidetud ning kahju korral oleks Pixinox
Ltd-l õigus nõuet VÕS § 139 ja § 140 alusel vähendada. Kostja ei ole tõendanud, et tal ei olnud võimalik metalli müüa vähemalt samaväärse hinnaga, kui selle eest pidi tasuma Pixinox Ltd. Kostja müüs kaupa alla turuhinna teadlikult ning enda riisikol. Kostja ei teinud asendustehingut mõistliku hinnaga. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas olid asendustehingud tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingust taganemist. Juhul, kui kostja lepingust taganes, siis võidi seda teha mitte hiljem kui 2015 kevadel, mil tekkisid pooltevahelised erimeeldused. Pixinox Ltd ja hageja ei vastuta selle eest, et kostja müüs metalli turuhinnast madalama hinnaga. Kostjal oli võimalus metalli müüa kõrgema hinnaga. Pixinox Ltd ütles kehtivalt lepingu üles 2015 aasta aprilli lõpus. Olukorras, kus Pixinox Ltd lepingu kehtivalt üles ütles, ei ole kostjal asendustehingul põhinevat nõuet Pixinoxi vastu. Pixinox Ltd ütles lepingu üles, kuna ta ei saanud kostjalt kaupa kätte, sest kostja nõudis kauba eest 100% ettemaksu (arved 0137 ja 0139). Kostjal ei olnud lepingust tulenevalt õigus nõuda sellises ulatuses ettemaksu ja kuivõrd Pixinox Ltd-le kaupa ei väljastatud, siis esitas Pixinox Ltd kostjale lepingu ülesütlemise avalduse.
10.Kostjal ei ole Pixinox Ltd vastu arvete 0137/2 ja 0139/2 tasumisega viivitamisest tulenevat nõuet 22 249,26 USD. Kostjal on Pixinox Ltd vastu hinnavahe hüvitamise nõue, mis on oma sisult kahju hüvitamise nõue täitmise asemel. Olukorras, kus kostjal on Pixinox Ltd vastu kahju hüvitamise nõue, ei saa kostja nõuda täitmisnõudelt viivist.
11.Kostjal ei ole Pixinox Ltd vastu laokulude nõuet, kuna Pixinox Ltd ütles lepingu kehtivalt üles. Juhul, kui leping peaks olema kehtiv, on kostjal Pixinox Ltd vastu laokulude nõue 8958,53 eurot, mille hageja on nõus täitemenetluse väliselt tasuma.
12.Hageja esitas 25.08.2015 hagis kostja vastu nõude 19 210,09 eurot. Tegemist on Pixinox Ltd poolt kostjale alusetult tasutud rahasumma tasunõudega. Hageja on 02.11.2015 esitatud täiendavas hagis tuginenud mh VÕS § 1028 lõikele 1 ja kostja on leidnud, et Pixinox Ltd ei ole loovutanud nõuet kehtivalt hagejale. Nõude loovutamist tõendab nõude loovutamise leping ja teatis nõude loovutamise kohta. Kostja väide, et Pixinox Ltd ja kostja vaheline leping keelab Pixinox Ltd-l nõuet loovutada, ei kehti hageja suhtes. VÕS § 166 lõikest 2 tulenevalt on hageja ja Pixinox vaheline nõude loovutamise kokkulepe kehtiv ka siis, kui Pixinox Ltd ja kostja olid omavahelises võlasuhtes nõuete loovutamise õigust piiranud. Täidetud on hageja alusetu rikastumise nõude eeldused. Pärast 30.03.2015 makse tegemist oli Pixinox Ltd tasunud kostjale pooltevahelise lepingu alusel 22 085,05 USD enam, kui Pixinox Ltd oli kohustatud. Seega oli Pixinox Ltd-l kostja vastu nõue vähemalt esitatud nõude ulatuses summas 19 210,09 eurot. Pixinox Ltd loovutas nõude hagejale. Alternatiivselt on hagejal kostja vastu nõue ka VÕS § 189 lg 1 alusel, sest Pixinox Ltd ütles Pixinox Lt ja kostja vahelise lepingu üles 2015 aprilli lõpus.
13.Hageja leiab, et käesolevas menetluses esitatud arbitraažikohtu otsus, millega rahuldati kostja nõue Pixinox Ltd vastu, on ebaõige ja arbitraažikohtu järeldused on ümberlükatavad teiste tõenditega. Arbitraažikohtu otsus ei ole maakohtule siduv. Kostja vastuväited hagile
14.Kostja selgitas 31.08.2021 toimunud istungil, et kostja vastus sisaldub 22.10.2019 menetlusdokumendi punktides 14-21 ja 16.04.2017 menetlusdokumendis.
15.Kostja ja Pixinox Ltd vahel sõlmitud müügi- ja ostulepingu nr 0206/2014 artikkel 15 kohaselt ei olnud kummalgi poolel õigust nimetatud lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi edasi anda (loovutada) kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. Kostja ei andnud Pixinox Ltd-le mistahes nõuete loovutamiseks kirjalikku nõusolekut. Hageja väidetav nõue tuleneb aga väidetavast hageja ja Pixinox Ltd vahel toimunud nõude loovutusest. Seega ei ole täidetud nõude loovutamise eeldused ja hagejal ei saa isegi teoreetiliselt olla kostja vastu nõuet summas 19 210,09 eurot. Hageja pidi olema teadlik nõude loovutamise piirangust, kuna kooskõlas VÕS §
168 lõikega 1 antakse uuele võlausaldajale üle ka nõuet tõendavad dokumendid. Isegi kui kostjal eksisteeriks võlg, saab kostja tugineda väitele, et nõude loovutus ei ole kehtivalt teostatud, kuna kostja ei ole selleks kirjalikku nõusolekut andnud (VÕS § 171 lg 1). Lisaks on vastav nõude loovutus tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel – tegemist on heade kommete vastase tehinguga. Olukorras, kus loovutaja ja hageja sooritasid teadlikult tehingu, mis oli vastuolus kostja ja loovutaja kokkulepetega, käitusid hageja ja loovutaja heade kommete vastaselt ja vastav tehing on tühine. Hageja ja kostja vahel puuduvad õigussuhted, so alusetu rikastumise olukorda ei saa tekkida.
16.Hageja on väidetavalt Pixinox Ltd õigusjärglane, kes omandas tehingu alusel Pixinox Ltd õigused ja kohustused (TsÜS § 6 lg 2). Hagejal ei ole eksisteerivat nõuet kostja vastu, vaid hageja nõue on sõltuv Pixinox Ltd ja kostja vahelisest õigussuhtest. Pixinox Ltd ja kostja vaheline vaidlus on lahendatud jõustunud vahekohtu otsusega, millega on tuvastatud, et Pixinox Ltd ei ole tasunud kostjale üleliigselt 19 210,09 eurot ettemaksu, st ei eksisteeri nõuet, mille Pixinox Ltd on väidetavalt hagejale loovutanud. Kohtul puudub pädevus vahekohtu otsust ümber hinnata. Hagejale kui väidetavale Pixinox Ltd õigusjärglasele on vahekohtu otsuses sisalduv siduv.
17.Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et VÕS § 171 lg 3 kohaselt ei olnud vahekohtu otsuses aktsepteeritud tasaarvestus lubatud. Selleks puudub ka alus, kuivõrd ei ole täidetud VÕS § 171 lõikes 3 sätestatud eeldused. Kostja ei ole nõuet omandanud kolmandalt isikult (VÕS § 171 lg 3 p 1) ja kostja nõue muutus sissenõutavaks enne, kui kostja loovutamisest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 171 lg 3 p 2). Seega tuvastas vahekohus õigesti, et kogu Pixinox Ltd poolt tasutud ettemaks on tasaarvestatud kostja nõudega.
18.Hageja väidetel on tal kostja vastu nõue 19 210,09 eurot ja see tuleneb Pixinox Ltd ja kostja vahelistest õigussuhetest. Kostja esitas 18.02.2019 arbitraažikohtu otsuse arbitraažiasjas nr 20-12/2017, mille kohaselt Pixinox Ltd-lt mõisteti kostja kasuks välja: 1. 244 009,77 USD; 2. 8958,81 eurot; 3. hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 68 819,47 USD; 4. kahjuhüvitiselt ja tasumata arvetelt sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest (04.12.2017) kuni otsuse tegemiseni (21.08.2018) 17 912,38 USD; 5. viivis summast 140 630,32 USD määraga 12% aastas alates otsuse tegemisest (21.08.2018) kuni nõude täitmiseni; 6. viivis summast 104 882,42 USD VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse tegemisest (21.08.2018) kuni nõude täitmiseni; 7. hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 1 614,53 eurot; 8. sissenõutavaks muutunud viivis alates hagi esitamisest (04.12.2017) kuni otsuse tegemiseni (21.08.2018) summas 765,80 EUR; 9. viivis 8958,81 eurot VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras alates otsuse tegemisest (21.08.2018) kuni nõude täitmiseni. 10. arbitraažikohtu kulud: registreerimismaksu ja arbitraažimaksu katteks 9400 eurot; 11. arbitraažikohtu menetlusega seotud kulude katteks 20 926,83 eurot. Seega on Pixinox Ltd-lt kostja kasuks välja mõistetud 312 829,24 USD (sh viivis summas 86 101,85 USD) ja 41 665,97 EUR (sh viivis 2380,33 EUR). Vastavalt Arbitraažikohtu otsuse p-le 12 jõustus vastav otsus selle tegemise päeval. Vaidlusaluse 3-toalise eluruumi, asukohaga Supluse pst 1-W-140 Tallinn, enampakkumise, täiteasjas nr 022/2015/2836, parima pakkumise summas 203 000 eurot võitis kostja. Kostja tasus 200 000 eurot võiduhinnast tasaarvestusega (hüpoteegisumma). 12.09.2019 seisuga olid kostja viivisenõuded suurenenud 26 789,13 USD ja 759,90 euro võrra. 12.09.2019 EUR-USD kurssi (1,0963) arvestades oli kostjal nõudeid järgmiselt: a. 339 618,37 USD ehk 309 785,98 EUR, sh viivis 112 890,98 USD ehk 102 974,53 EUR; b. 42 425,87 EUR, sh viivis 3140,23 EUR. Täitemenetlusliku tasaarvestuse tulemusel lõppesid (i) kostja viivisenõuded kogusummas 116 031,21 EUR, (ii) kostja kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 30326,83 eurot (iii) otsuse punktiga 2 välja mõistetud 8958,51 eurot ja (iv) 48986,47 USD ulatuses vahekohtu otsuse punktiga 1 väljamõistetu (44 683,45 eurot kursiga 1,0963). Järjestuse aluseks on VÕS § 88.
Kostja ei võta omaks ühtegi hageja terviktekstis esitatud faktilist väidet ning vaidleb neile vastu. Vahekohtu otsusega on kostja ja Pixinox Ltd vahelised nõuded ammendavalt ja õigesti lahendatud (sh on vahekohus õigesti tuvastanud lepinguosaliste tahte ning selle, milliste kohustuste katteks Pixinox Ltd-ilt laekunud summasid lepingu alusel kasutati, hageja viidatud 30.04.2015 kontrollakti ei ole kostjale kohtumenetluse eelselt esitatud). Juhul, kui kohus peaks leidma, et hageja nõue on põhjendatud, palub kostja lugeda hageja tasaarvestatuks VÕS §-ist 171 lg 3, 197, 198 alusel. Kostja tasaarvestab hageja nõude summas 19 210,09 eurot kostja vahekohtu otsusest tuleneva nõudega järgmiselt (i) viivisenõue summas 2124,70 USD ehk 1906,59 eurot (kurss 1,11441) ning 17303,50 eurot (19283,02 USD kursiga 1,1144) vahekohtu otsuse punktist 1 tuleneva nõudega. Tasaarvestuse tulemusel võlgneb Pixinox Ltd kostjale 177243,25 USD.
19.Kolmas isik ei saa sekkuda kostja ja Pixinox Ltd vahelistesse lepingulistesse suhetesse ja lepingu tõlgendamisse. Lepingu sisu ja selle tõlgendamise üle vaidlesid kostja ja Pixinox Ltd vahekohtumenetluses. Vahekohus on jõustunud kohtuotsusega tuvastanud lepingu sisu ja poolte vahelises suhtes kohaldunud lepingu tingimused. Hageja kolmanda isikuna ei saa väita, et lepingu sisu ja poolte kohaldatud lepingu punktid on midagi muud, kui on tuvastatud lepingupoolte vahelises vaidluses jõustunud kohtuotsusega. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud asja materjaliga, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud pooled ära, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
21.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: *kostja ja Pixinox Ltd sõlmisid 16.06.2014 müügi- ja ostulepingu nr 0206/2014 (VI kd lk 189197); *pooled sõlmisid 18.06.2014 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega seati VIKING STAINLESS OÜ kinnistule hüpoteek 16.06.2014 lepingust nr 0206/2014 tulenevate nõuete tagamiseks (I kd lk 9-14); *Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus menetleti Pixinox Ltd ja kostja 16.06.2014 müügi- ja ostulepingust nr 0206/2014 tulenevat vaidlust (VII kd lk 114-126).
22.Pooled vaidlevad selle üle, kas: *hageja ja Pixinox Ltd nõude loovutamise leping on kehtiv; *hageja saab, arvestades jõustunud arbitraažikohtu otsust, vaidlustada käesolevas vaidluses müügi- ja ostulepingu nr 0206/2014 täitmise asjaolusid.
23.Nõude loovutamisest
23.1.Hageja leiab, et nõude loovutamist tõendab nõude loovutamise leping ja teatis nõude loovutamise kohta. VÕS § 166 lõikest 2 tulenevalt on hageja ja Pixinox vaheline nõude loovutamise kokkulepe kehtiv ka siis, kui Pixinox Ltd ja kostja olid omavahelises võlasuhtes nõuete loovutamise õigust piiranud.
23.2.Kostja leiab, et tema ja Pixinox Ltd vahel sõlmitud müügi- ja ostulepingu nr 0206/2014 artikkel 15 kohaselt ei olnud kummalgi poolel õigust nimetatud lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi edasi anda (loovutada) kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta. Kostja ei andnud Pixinox Ltd-le nõuete loovutamiseks kirjalikku nõusolekut. Lisaks on vastav nõude loovutus tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel – tegemist on heade kommete vastase tehinguga. Hagejal ei ole eksisteerivat nõuet kostja vastu, vaid hageja nõue on sõltuv Pixinox Ltd ja kostja vahelisest õigussuhtest. Pixinox Ltd ja kostja vaheline vaidlus on lahendatud jõustunud vahekohtu otsusega. Hagejale kui väidetavale Pixinox Ltd õigusjärglasele on vahekohtu otsuses sisalduv siduv.
Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et VÕS § 171 lg 3 kohaselt ei olnud vahekohtu otsuses aktsepteeritud tasaarvestus lubatud.
23.3.Pixinox Ltd ja hageja vahel sõlmiti 26.10.2015 nõude loovutamise leping 19 210,09 euro loovutamiseks (I kd lk 148). Hageja teatas 27.10.2015 kostjale nõude loovutamisest (I kd lk 153). Müügi ja ostulepingu nr 0206/2014 artikli 15 viimase lõigu (VI kd lk 195) kohaselt ei ole kummalgi poolel õigust oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi ja õigusi edasi anda kolmandatele isikutele ilma teise poole kirjaliku nõusolekuta. Vaidlus puudub selles, et kostja ei ole Pixinox Ltd-le andnud kirjalikku nõusolekut lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste edasiandmiseks. Kohus leiab, et kuivõrd Pixinox Ltd-l oli lepingust tulenevalt nõude loovutamise keeld, siis on 26.10.2015 nõude loovutamine tühine ja sellel ei ole mingeid õiguslikke tagajärgi.
23.4.Kohus nõustub hagejaga, et alternatiivselt on nõude loovutus tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel, s.t tegemist on heade kommete vastase tehinguga. Kostja selgituste kohaselt on lepingus sätestatud loovutamise piirang lähtudes poolte majanduslikest huvidest ning piirangul oli poolte jaoks ka majanduslik sisu. Nõude loovutamise lepinguga on kahjustatud kostja huve.
24.Arbitraažikohtu otsusest
24.1.Hageja leiab, et Pixinox Ltd ja kostja vaidluses tehtud arbitraažikohtu otsus ei ole hageja suhtes siduv, sest hageja ei olnud vahekohtu menetluse pooleks. Samuti ei ole maakohus seotud arbitraažikohtu otsuses tuvastatuga.
24.2.Kostja leiab, et vahekohtu otsus on maakohtule siduv.
24.3.Käesolevas tsiviilajas on vaidlus hageja kui tagatise omaniku ja kostja kui võlausaldaja vahel 16.06.2014 lepingust nr 0206/2014 tulenevate nõuete üle. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus menetleti põhivõlgniku Pixinox Limited ja võlausaldaja kostja vahelist vaidlust. Jõustunud Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu 21.08.2018 otsusega on tuvastatud, et kostjal on 16.06.2014 müügilepingust tulenevad nõuded Pixinox Ltd vastu. Kohus leiab, et hagejal ei ole eraldi eksisteerivat nõuet kostja vastu, vaid hageja nõue on sõltuv Pixinox Ltd ja kostja vahelisest õigussuhtest, mis on lahendatud jõustunud arbitraažikohtu otsusega.
24.4.Arbitraažikohus tuvastas punktis 104 (VII kd lk 104), et kuna Pixinox Ltd maksedistsipliin oli viienda tellimuse ajaks muutnud, s.t kostja viivitas hageja arvete tasumisega, siis oli hageja õigustatud vastavalt lepingu artikkel 9 punkti 1 nõudma leppetrahvi ning tasaarvestama saadud ettemakseid leppetrahviga. Arbitraažikohus on analüüsinud otsuse punktides 104-112 leppetrahviga seotud väiteid ja vastuväiteid ning leidnud, et kostja nõue Pixinox Ltd vastu oli põhjendatud. Kohtul puudub alus käesolevas menetluses viidatud seisukohta ümber hinnata. Tegemist on jõustunud lahendiga. Hagejale kui Pixinox Ltd õigusjärglasele on vahekohtu otsuses sisalduv siduv.
24.5.Maakohus nõustub kostjaga selles, et hageja kolmanda isikuna ei saa sekkuda kostja ja Pixinox Ltd vahelisse lepingulisse suhtesse ja lepingu tõlgendamisse, kui pooled on selle üle vaielnud arbitraažikohtumenetluses ja selles vaidluses on jõustunud kohtuotsus.
24.6.Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et VÕS § 171 lg 3 kohaselt ei olnud arbitraažikohtu otsuses aktsepteeritud tasaarvestus lubatud. Vastavalt VÕS § 171 lg 3 võib võlgnik talle senise võlausaldaja vastu kuulunud nõude ka uue võlausaldaja nõudega tasaarvestada, välja arvatud juhul, kui: 1) võlgnik on oma nõude omandanud kolmandalt isikult ja ta teadis või pidi selle nõude omandamisel teadma, et tema vastu suunatud nõue on loovutatud; 2) võlgniku nõue muutus sissenõutavaks hiljem kui loovutatud nõue ja hiljem, kui võlgnik loovutamisest teada sai või teada saama pidi. Kohus nõustub kostjaga, et täidetud ei ole VÕS § 171 lõikes 3 sätestatud
eeldused: 1) kostja ei ole nõuet omandanud kolmandalt isikult ja kostja nõue muutus sissenõutavaks enne, kui kostja loovutamisest teada sai või pidi teada saama. Seega tuvastas vahekohus õigesti, et kogu Pixinox Ltd poolt tasutud ettemaks on tasaarvestatud kostja nõudega.
25.Tasaarvestusest
25.1.Kostja leiab, et on teinud menetlusliku tasaarvestuse ja isegi kui kohtul on õigus ümber hinnata jõustunud vahekohtu otsus ja hagejal on kostja vastu nõue summas 19 210,09 eurot, siis on hageja nõue lõppenud tasaarvestusega.
25.2.Kohus leiab, et isegi kui eeldada, et hageja ja Pixinox Ltd vahel sõlmitud nõude loovutamise leping on kehtiv ja hagejal oleks kostja vastu 19 210,09 euro nõue, siis on kostjal jõustunud arbitraažikohtu otsusest tulenevalt õigus tasaarvestada hageja nõue, summas 19 210,09 eurot kostja vahekohtu otsusest tuleneva viivise nõudega 2124,70 USD ehk 1906,59 eurot (kurss 1,11441) ning 17303,50 eurot (19283,02 USD kursiga 1,1144) vahekohtu otsuse punktist 1 tuleneva nõudega.
25.3.Osundatust tulenevalt tuleb VIKING STAINLESS OÜ hagi OÜ Nelgeron vastu 19 210,09 euro saamiseks jätta rahuldamata.
26.Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Kostja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest kokku summas 8181,50 eurot. Et kostjal olid menetluses lepingulised esindajad, peab hageja hüvitama tekkinud lepinguliste esindajate kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esindajatel vandeadvokaat Magnus Braunil, vandeadvokaadil Olavi-Jüri Luigel ja vandeadvokaadi abil Kadi Salustel on kulunud õigusabi osutamisele 61 tundi ja 3 minutit. Õigusabi on osutatud hinnaga 80-170 eurot tunnis käibemaksuta (IX kd lk 11 p). Hageja pole kostja menetluskuludele vastuväidet esitanud. Kohus ei pea põhjendatuks 31.08.2021 istungi eest kahele esindajale tasu maksmist ja arvestab istungi kuluks vandeadvokaadi Olavi-Jüri Luik tasu 170 eurot. Ülejäänud kulude osas leiab kohus, et arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on kostja menetluskulud esindajakulule põhjendatud ja vajalikud kostja välja toodud ulatuses. Lepinguliste esindajate tunnitasu 80-170 eurot vastavad kostja esindajate kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajakulule 8011,50 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada hagejat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
27.Tagastatavast riigilõivust Hageja esitas 10.09.2021 menetlusdokumendis taotluse tagastada hagejale TsMS § 150 lg 3 alusel osalise läbi vaatamata jätmise tõttu 24.08.2015 tasutud riigilõiv 600 eurot. TsMS § 150 lg 3 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Kohus jättis 30.10.2020 määrusega läbi vaatamata hageja VIKING STAINLESS OÜ järgmised nõuded OÜ Nelgeron vastu: 1.1. tunnistada lubamatuks OÜ Nelgeron avalduse alusel VIKING STAINLESS OÜ suhtes läbiviidav sundtäitmine täiteasjas nr xxx; 1.2. tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr xxx IV jakku „Hüpoteegid“ kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks ning kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega. Kohtumäärus jõustus 24.05.2021. Eeltoodu alusel kohus tagastab riigilõivu summas 600 eurot VIKING STAINLESS OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.