VIKING STAINLESS OÜ hagi OÜ Nelgeron vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/2836, hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise tuvastamiseks ja nõusoleku kohtuotsusega asendamiseks ning 19 210 euro 9 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. oktoobri 2020. a määrus (hagi läbi vaatamata jätmine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VIKING STAINLESS OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja VIKING STAINLESS OÜ (registrikood 11281960) lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat Andrei Svištš Kostja OÜ Nelgeron (registrikood 10671698) lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja vandeadvokaat Olavi-Jüri Luik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 30. oktoobri 2020. a määrus muutmata.
2.VIKING STAINLESS OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks
või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on VIKING STAINLESS OÜ (hageja) hagi OÜ Nelgeron (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/2836, hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks ja nõusoleku kohtuotsusega asendamiseks ning 19 210 euro 9 sendi saamiseks. Täitemenetluses oli täitmisel 18. juuni 2014. a notariaalne hüpoteegi seadmise ja asjaõigusleping, millega seati hageja kinnisasjale kostja kasuks hüpoteek 200 000 eurot kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele, ning lepiti kokku, et hüpoteegiga on tagatud kostja ning Pixinox LIMITED (Ltd) vahel sõlmitud lepingust nr 0206/2014 tulenevad kostja nõuded Pixinox Ltd vastu. Kostja nõuab hagejalt täitemenetluses 435 733 eurot, mille Pixinox Ltd on väidetavalt jätnud kostjale tasumata. Pixinox Ltd andmetel võlgneb hoopis kostja talle 19 210 eurot 9 senti. Algatatud täitemenetlus ei ole seaduslik ja võlg on loodud kunstlikult kostja väljamõeldud leppetrahvide ja üleandmata kauba alusel.
2.Kostja esitas 22. oktoobril 2019 taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks hageja kahe nõude osas: - tunnistada lubamatuks hageja suhtes toimuv sundtäitmine täiteasjas nr 022/2015/2836; - tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 17102501 neljandasse jakku „Hüpoteegid“ kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks ning kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja sellekohane nõusolek kohtuotsusega. Kostja hinnangul ei ole hagejal enam võimalik nende nõuete osas hagiga soovitud eesmärki saavutada, kuna kostja on saanud kinnisasja omanikuks. Kostja selgituste kohaselt lõpetas kohtutäitur Elin Vilippus 17. oktoobri 2019 otsusega täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/2836. Vastavalt enampakkumise aktile nr 022-2015-2836 müüdi 3-toaline eluruum asukohaga Supluse pst 1-W-140, Tallinn, millele oli seatud hüpoteek kostja kasuks, parima pakkumise teinud isikule, s.o kostjale. Kostja kanti 12. septembril 2019 kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse ning registriossa nr 17102501, IV jakku kostja kasuks seatud hüpoteek kustutati. Hageja on kinnistu kostjale müümisest teadlik.
3.Hageja palus jätta kostja taotluse menetluse osaliseks lõpetamiseks rahuldamata. Hageja leiab, et tal on õigustatud huvi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude menetlemiseks vaatamata sellele, et vaidlustatud täitemenetlus on lõpetatud. Kui kohus peaks hagi rahuldama, on kostja hageja arvel alusetult rikastunud ning hagejal tekib õigus nõuda sundtäitmise käigus võõrandatud kinnisasja tagasi või nõuda kinnisasja väärtuse hüvitamist. Sellisel juhul ei ole põhjendatud ka täituri tasunõue.
4.Harju Maakohus rahuldas 26. novembri 2019 määrusega kostja taotluse ning jättis läbi vaatamata hageja kaks nõuet: - nõude tunnistada lubamatuks hageja suhtes toimuv täitemenetlus täiteasjas nr 022/2015/2836; ning
- nõude tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 17102501 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks, kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega. Nende nõuete menetlemisega seotud kulud jättis maakohus hageja kanda.
5.Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja määruskaebuse, tühistas 10. septembri 2020. a määrusega maakohtu 26. novembri 2019. a määruse ning saatis asja menetluse jätkamiseks maakohtule.
MAAKOHTU MÄÄRUS JA PÕHJENDUSED
6.Harju Maakohus jättis asja uuel läbivaatamisel 30. oktoobri 2020. a määrusega mõlemad nõuded uuesti läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta kostja taotletud nõuete osas läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p-i 2 alusel, kuna hagiga ei ole enam võimalik saavutada täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamist. Kohtutäitur Elin Vilippus lõpetas 17. oktoobri 2019. a otsusega nimetatud täitemenetluse. Praeguses asjas on vaidlus tagatise omaniku (hageja) ja võlausaldaja (kostja) vahel 16. juuni 2014. a lepingust nr 0206/2014 tulenevate nõuete üle. Täiteasjas nr 022/2015/2836 oli täitedokumendiks Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohtu (vahekohus) 21. augusti 2018 jõustunud otsus. Vahekohtu otsusega on tõendatud kostja nõue Pixinox Ltd vastu. Kostja kasuks oli seatud hüpoteek hageja kinnisasjale. Kinnisasi, millele oli seatud hüpoteek, müüdi
10.septembril 2019 kostjale. Kostja on kantud kinnistusraamatusse kinnisasja omanikuna ning kostja kasuks seatud hüpoteek on kustutatud. Seega ei ole täitedokumenti enam võimalik täita ega selle täidetavust ka kõrvaldada. Kuna täitemenetlus on lõppenud ja vaidlusalust nõuet taganud hüpoteek on kustutatud, siis ei ole hagejal enam võimalik hagiga soovitavat eesmärki saavutada, sest hagi rahuldamine ei too kaasa täitemenetluse lõpetamist. Maakohus selgitas täiendavalt, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või võlgniku arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õigus rikkumise tõttu), võib võlgnik nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Seega on hagejal võimalik esitada eraldi menetluses kahju hüvitamise või alusetu rikastumise hagi. Samuti saab täituri tasu vaidlustada täitemenetluse seadustiku (TMS) § 217 lg 1 kohaselt kohtutäiturile kaebuse esitamisega. Maakohus jättis läbi vaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kanda. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.
MÄÄRUSKAEBUS
7.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu 30. oktoobri 2020. a määruse tühistada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja heidab maakohtule ette järgmist. 1) Maakohus ei ole TsMS § 423 lg 2 p-i 2 õigesti kohaldanud. Maakohus on rikkunud TsMS §-dest 392 ja 329 tulenevat selgitamiskohustust ning ei ole asja uuel läbivaatamisel järginud ringkonnakohtu juhiseid, mis on tühistatud lahendi teinud kohtule asja uuel lahendamisel kohustuslikud. Maakohus ei järginud ringkonnakohtu
suunist arutada hagejaga muutunud olukorda ning selgitada välja, kas hageja soovib haginõuet täpsustada ning sundtäitmise lubamatust tuvastada. 2) Täitemenetluses nr 022/2015/2836 ei olnud täitedokumendiks vahekohtu 21. augusti 2018. a jõustunud otsus, vaid hagiavalduse lisana esitatud hüpoteegi seadmise leping. Seega tuleb praeguses vaidluses lahendada küsimus, kas täitemenetlus oli põhjendatud, viidatud lepingu, mitte vahekohtu otsuse alusel. Vahekohtu otsus on praeguses menetluses üksnes üks dokumentaalsetest tõenditest. Isegi, kui nõustuda maakohtu seisukohaga, et samasisuline vaidlus on varem lahendatud (millega hageja ei nõustu), siis ei ole kohus selles esitatud asjaolude ja järeldustega seotud.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele kostja seisukohta.
Kostja palus jätta hageja määruskaebuse rahuldamata.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad hageja kanda.
12.Kolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi jätnud läbi vaatamata hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2015/2836.
13.Hageja on hagi terviktekstis esile toonud, et OÜ Nelgeron ja Pixinox Ltd sõlmisid 16.06.2014 lepingu nr 0206/2014. 18.06.2014 sõlmisid VIKING STAINLESS OÜ ja OÜ Nelgeron hüpoteegi seadmise ja asjaõiguslepingu, millega seati VIKING STAINLESS OÜ kinnistule hüpoteek 16.06.2014 lepingust tulenevate nõuete tagamiseks. Hagiavalduse kohaselt on vaidlus tagatise omaniku VIKING STAINLESS OÜ ja võlausaldaja OÜ Nelgeron vahel 16.06.2014 lepingust nr 0206/2014 tulenevate nõuete üle. Vahekohtus menetleti põhivõlgniku Pixinox Limited ja võlausaldaja OÜ Nelgeron vahelist vaidlust. Vahekohtu 21.08.2018 jõustunud otsusega on tuvastatud, et OÜ-l Nelgeron on 16.06.2014 müügilepingust tulenevaid nõudeid Pixinox Ltd vastu kokku üle 200 000 euro.
14.Põhjendamatu on hageja käsitus, et vaatamata vahekohtu jõustunud otsusele saab hagimenetluses esitada vastuväite, et vahekohtu otsusega välja mõistetud võlgnevust tegelikult ei eksisteeri, sest otsus ei ole hagejale siduv TsMS § 457 lg 1 järgi.
15.TMS § 221 lg 1 järgi esitatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eeldus on, et sissenõudja nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, kuid samuti, et täitemenetluse alustamisel ei olnud kehtivat täitedokumenti. Hagi rahuldamiseks tuleb hagejal esile tuua, et võlgnikul ei olnud sissenõudja ees vahekohtu otsusest tulenevat rahalist kohustust. TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele. Hagi õigusliku perspektiivikuse hindamisel on oluline, kas võlgnikul (mitte hagejal) oli TsMS § 457 lg 1 järgi võimalus esitada vahekohtu otsusele vastuväiteid. Hagis esile toodud asjaoludel ei olnud
võlgnikul õigust esitada vahekohtu otsusele vastuväiteid, sest TsMS § 457 lg 1 järgi oli otsus võlgnikule siduv.
16.Hageja ei saa vahekohtu otsust vaidlustada praeguses hagis TMS § 221 lg-te 1 ja 11 alusel. Et praeguses asjas ei ole täitedokumendiks vahekohtu 21. augusti 2018 otsus, vaid 18. juunil 2014 notariaalselt tõestatud hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, saaks hageja esitada TMS § 221 lg 11 järgi vastuväite hüpoteegi seadmise lepingule ja tagatiskokkuleppele. TMS § 221 lg 11 järgi ei saa hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik vaidlustamisõigust jõustunud vahekohtu lahendile.
17.Maakohus jättis põhjendatult läbi vaatamata hageja nõude tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr 17102501 neljandasse jakku kostja kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks, kohustada kostjat andma nõusolek hüpoteegi kustutamiseks ning asendada kostja nõusolek kohtuotsusega. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Selle nõude läbi vaatamata jätmise osas kaebaja määruskaebuses uusi põhjendusi ei esitanud.
18.Maakohus jättis TsMS § 168 lg 2 järgi hagi läbi vaatamata jätmise tõttu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudega seotud menetluskulud hageja kanda ning TsMS § 174 lg 2 järgi menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. Kolleegium jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Menetluskulude täpne jaotus ja suurus määratakse kindlaks põhiasja lõplikul lahendamisel.
(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.