Asjaõigus › Omandiasjad

2-17-16752 Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

K.K.`i, Õ.K.`i ja A.K.`i kanda. Ülejäänud

Välja mõista K.K.`ilt Karo Mets OÜ kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 9111.31 (üheksa tuhat ükssada üksteist eurot ja 31 senti) eurot Välja mõista Õ.K.`ilt Karo Mets OÜ kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 9111.31 (üheksa tuhat ükssada üksteist eurot ja 31 senti) eurot Välja mõista A.K.`ilt Karo Mets OÜ kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud summas 9111.31 (üheksa tuhat ükssada üksteist eurot ja 31 senti) eurot K.K., Õ.K. ja A.K. peavad tasuma Karo Mets OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud 1.Hageja poolt kohtule 28.05.2020 esitatud hagiavalduse täpsustatud tervikteksti kohaselt hagi taotlused on esitatud käesolevas menetlusdokumendis tervikuna. Ülejäänud taotlustest (sh lahendamata tõendite kogumise taotlused, mis on esitatud varasemates dokumentides) hagejad loobuvad. Hagejad selgitavad seoses täpsustatud taotlustega, et nende esmane soov ja taotlus on tagasi saada kinnistute omand ja valdus. Kõnealused kinnistud on ajalooliselt kuulunud hagejate perekonnale, ning hagejad taotlevad kinnistute 4 omandit ja valdust tagasi vaatamata sellele, et kinnistutele on seatud hüpoteegid ja olenemata sellest, et kasvavat metsa on Hindreku ja Leiso puhul täies ulatuses (lageraie) ja Ale kinnistul suures osas maha raiutud. Kostjad peavad sellisel juhul hüvitama hagejatele puude raiumise ja hüpoteegi seadmisega põhjustatud kahju. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kostja 2 on kinnistud heauskselt omandanud ning seetõttu jätab hagi taotlused rahuldamata, siis paluvad hagejad kostjatelt välja mõista kahjuhüvitise , mis võimaldab hagejatel asendada kinnistud teiste samaväärsetega. 07. aprillil 2016. aastal sõlmisid H.K. ja Õ.K. kinnisasja müügi- ja asjaõiguslepingu Forza Tri OÜ-ga. Müügilepingu oli ühtlasi ka avaldus kinnisasja jagamiseks ja kinnistamisavaldus. Müügilepingu kohaselt omandas kostja 1 H.K.ilt ja Õ.K.ilt Väätsa vallas Lõõla külas asuvad kinnisasjad: a. katastritunnusega 93701:001:0553 (pindala 3,6 ha). Leping on ühtlasi avaldus nimetatud maatüki eraldamiseks kinnistusregistri registriosasse nr 400036 kantud kinnisasjast; (Hindreku I) b. katastritunnusega 93701:001:0554 (pindala 2,9 ha). Leping on ühtlasi avaldus nimetatud maatüki eraldamiseks kinnistusregistri registriosasse nr 400036 kantud kinnisasjast. Punktides a ja b nimetatud kinnistute eest oli kostja Lepingu Lk 3 / 51

2-17-16752 alusel kohustatud tasuma 7 000 eurot (Lepingu p 10.2); (Hindreku II) c. katastritunnusega 93701:001:0560 (pindala 9,5 ha) hinnaga 11 000 eurot (Lepingu p 10.4); (Leiso) d. katastritunnusega 93701:001:1610 (pindala 18,5 ha) hinnaga 20 000 eurot (Lepingu p 10.6). (Ale). H.K. ja Õ.K. müüsid lepingu alusel kostjale 1 34,5 ha maad. Lepingu punkti 10.7 alusel oli kinnistute müügihind kokku 38 000 eurot. Ü.V.i poolt koostatud metsa väärtuse hindamise aktidest nähtub kinnistute väärtus akti koostamise hetkel (hagi lisa metsa väärtuse hindamise akt TH-17-038), (hagi lisa 3 - metsa väärtuse hindamise akt TH-17-039), (hagi lisa 4 - metsa väärtuse hindamise akt TH-17- 040). Ca nädal hiljem, 13.04.2016, sõlmis kostja 1 müügilepingu ja asjaõiguslepingu OÜ-ga Karo Mets (edaspidi ka: kostja 2) , mille alusel müüs kostjale 2 edasi kõik hagejatelt ostetud kinnistud hinnaga 105 000 eurot. Pärnu Maakohus seadis 05.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11041 H.K.’i üle eestkoste ja määras H.K.’i eeskostjaks K.K.’i. Sügisel 2016 on kostja 2 raiunud kinnistutelt suures mahus metsa. Enamikus osas on kinnistutel toimunud lageraie. Esialgne hageja 1 H.K. suri 10.10.2019. Menetluses astus tema asemele üks tema pärijatest K.K.. Pärimisseaduse § 147 kohaselt: „Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.“ Asjaõigusseaduse § 71 lõike 4 kohaselt kaasomanikul on ühise asja suhtes kolmandate isikute ees kõik omaniku õigused. Seega saab üks pärija, K.K., teostada H.K.i pärijana kostjate 1 ja 2 suhtes kõiki omaniku õigusi. K.K.i ja teiste pärijate vaheline sisesuhe ei puuduta antud vaidlust. H.K.i ja Õ.K.i ning Forza Tri OÜ vahel sõlmitud leping on tühine. H.K.i ja Õ.K.i ja kostja 1 vahel sõlmitud 07.04.2016 leping on tühine TsÜS § 11 lg 1 alusel, kuna H.K. oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Pärnu Maakohus seadis 05.10.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11041 H.K.i üle eestkoste ja määras tema eestkostjaks K.K.i. Määruse alusel seati H.K.ile eestkoste kõigi tehingute tegemiseks, kõigi asjade ajamiseks ja H.K.i esindamiseks. Psühhiaater O.T. poolt 01.09.2017 koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriekspertiisi akti nr 161 alusel hakkasid hagejal 1 ilmnema probleemid vaimses tervises unustamise ja taipmatuse näol umbes kuus aastat tagasi. H.K.ile tehti 2010. aastal peaaju uuring. 2012. aastal läbis hageja 1 peaaju transitoorse isheemia ataki ning viibis haiglas. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt on hagejal 1 raskel kujul väljendunud nõdrameelsus. Tallinna Ringkonnakohus on 28.09.2015 otsuses tsiviilasjas nr 215-1671 selgitanud: „Isiku teovõimet saab hinnata tema poolt tehingu tegemise aja seisuga, kuid ka tagasiulatuvalt. Võimalik on tuvastada, et varem tehtud tehing on tühine tehingu teinud isiku piiratud teovõime tõttu ning tehingu järgi üle antu saab nõuda tagasi isiku omandisse või siis pärandvarasse. “ Käesoleva tsiviilasja menetlemisel rahuldas kohus hagejate taotluse ja määras kohtupsühhiaatria ekspertiisi, et tuvastada H.K.i teovõime tagasiulatuvalt 07.04.2016 seisuga. Ekspert kohtus H.K.iga 27.06.2018 ja vastas kohtu küsimustele järgmiselt: „Kokkuvõte: anamnestiliste andmete ja psühhiaatrilise intervjuu põhjal tehtud järelduste järgi on uuritaval esinenud hüpertooniatõbi üle 30 aasta, kaasuvana on uuritaval anamneesis pahaloomuline kusepõie kasvaja, mis on dekompenseerinud uuritava tervislikku seisundit. Uuritava ravisoostumus on olnud hektiline, ravimeid kasutanud mitte arsti ettekirjutuse järgi, vaid enesetundest lähtudes. Esmakordselt on uuritaval esinenud viiteid vaskulaarset tüüpi dementsusele 2009-2010-l aastal, kui uuritav pöördus poja initsiatiivil psühhiaatri vastuvõtule seoses paranoiliste kahtlustustega mürgitamisele, tagakiusamisele. Ordineeritud ravimeid ei kasutanud, kuna kartis „mürgitamist“, kasutas vaid unerohtu unehäirete kupeerimiseks. 2010- l aastal teostatud kompuutertomograafia peast, kus ilmestus ajuatroofia ja periventrikulaarse aju valgeaine tiheduse langus, mis on iseloomulik kroonilist tüüpi ajuisheemiale. 2012 aasta lõpus olnud statsionaarsel ravil Järvamaa Haiglas seoses vererõhu ülikõrgete väärtustega, kõnetakistustega, luululise häirega (mürgitamine, tagakiusamine, paranoilisus). Selgus taas, et uuritav ei kasuta korrapäraselt temale ordineeritud ravimeid. Ülaltoodu põhjal võib resümeerida, et uuritaval on esmakordselt Lk 4 / 51

2-17-16752 esinenud vaskulaarset tüüpi dementsusele iseloomulik sümptomaatika ja kliiniline pilt juba 2009- 2010-l aastal. Uuritav seisundit on dekompenseerinud ravisoostumuse puudumine (ebajärjekindel ravi)ja ebapiisav haigusteadvus. Kehaline seisund: anamneesis kusepõie kasvaja, hüpertooniatõbi. Vaimne seisund: kognitiivne võimekus alanenud, esineb vaskulaarset tüüpi dementsus raskes raskusastmes, mõttekäik rigiidne, mälu käepärasus oluliselt alanenud, abstraktsioonivõime minimaalne, vajab abi ning juhendamist igapäevaeluga hakkamasaamisel. Eeltoodu põhjal arvan, et: 1. Uuritaval esines anamnestiliste andmete ja psühhiaatrilise intervjuu põhjal tehtud järelduste põhjal 07.04.2016 Vaskulaarset tüüpi dementsus (kognitiivse võimekuse langus, uuritava mõttekäik konkreetne, rigiidne, kausaalsusseose järgimine primitiivne, abstraktsioonivõime ning sümboliline mõtlemine minimaalsed, olulised lühi- ja töömälu häired, keskendumisraskused, episoodiliselt esinevad luululised ja paranoilised mõttemustrid mõttekäigus, desorienteeritud ajas, olukorras, raskused kohanemisel uudses asukohas, olukorras. Vajab juhendamist igapäevaselt ning abi igapäevaelu toimetustega hakkamasaamisel.-RKH-10 järgi dgn: F01.9) 2. Uuritav ei olnud 07 aprillil 2016 võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Uuritav ei olnud võimeline kestvalt aru saama 07.04.2016.a. Paide notar E.N. juures sõlmitud kinnisasjade müügi ja asjaõiguslepingust ning kinnistamisavaldusest , notari ametitoimingute raamatu reg. osa nr.416. 3. Uuritaval esines 07.aprillil 2016 vaskulaarset tüüpi dementsus, mida iseloomustavad kognitiivse võimekuse langus, olulised lühi-ja töömäluhäired, keskendumisraskused, raskused kohanemisel uutes kohtades ja olukordades, orientatsioonihäired (ajas, asukohas, olukorras), otsustusvõime häired, mis välistasid tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve.“ Kriminaalasjas, mille aluseks olid sama tehinguga seotud asjaolud, kuulati kohtuistungil üle ekspert A.T., kes andis ülalviidatud ekspertiisiakti kohta ütlusi. Kostja 2 on 28.11.2019 menetlusdokumendis viidanud maakohtu 29.04.2019 otsusele kriminaalasjas, mille kohaselt kohus järeldas eksperdi antud ütluste põhjal, et tagasiulatuvalt ei ole 100 % kindlalt võimalik määrata, millisest kuupäevast alates H.K. teovõimetuks muutus. See asjaolu sai ka määravaks, miks mõisteti A.A. ja Forza Tri (kostja 1 ja tema juhatuse liige) kelmuse süüdistuses õigeks. Kostjad tuginevad sellele kohtuotsusele ja väidavad, et sellest tulenevalt on tõestatud, et H.K. oli 07.04.2016 ajahetkel teovõimeline. See ei ole õige. Kostjad on viidanud kohtuotsuse motiividele : „A.T. ütluste kohaselt ta ei saa hinnata täpselt seda, millisest kuupäevast alates isik teovõimetuks muutus. Eksperdi selgituste kohaselt ei ole tegelikult võimalik tagasiulatuvalt täpselt tuvastada, mis kuupäeval isik teovõimetuks muutus, sest seda saab vaid oletada aga 100% täpselt määratleda pole võimalik. Ekspert selgitas, et pelgalt isikuga vesteldes ei ole võimalik tuvastada dementsust. Kohus leiab, et seega ei ole tõendamist leidnud, et H.K. oleks tehingu sõlmimise ajal 07.04.2016 olnud teovõimetu või isegi mingiski mõttes piiratud teovõimega.“ Esiteks tuleb arvestada, et tegemist on kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega, mitte tsiviilasjas tehtud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lõike 3 kohaselt kehtib süütuse presumptsiooni põhimõte, mis lõike 3 kohaselt väljendub menetluslikult väga kõrges tõendamiskoormises: „kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.“ Isiku kuriteos süüdimõistmiseks on tõendamiskoormis oluliselt kõrgem, st süüdistus peab olema 100% tõendatud. Kohus lähtus otsustamisel printsiibist, et kui on kasvõi 1% tõenäosus, et H.K. ei olnud piiratud teovõimega, tuleb isik kelmuses õigeks mõista. Tsiviilasjas on tõendamiskoormis teistsugune (50% ja 50%). Arst diagnoosis H.K.iga vahetult kohtudes, et H.K.il on raske vaskulaarne dementsus ja et dementsus diagnoositi tal esimest korda 26.05.2016 (A.T. ekspertiisiaktist väljavõte H.K.i haigusloost). Arsti hinnang, lähtudes H.K.iga kohtumisest ja tema haigusloo analüüsimisest oli, et ta oli tõenäoliselt juba 20092010. aastast dementne ja samuti tehingu tegemise ajal 07.04.2016. Kohus peab seega asjas esitatud tõendite, sh arsti ekspertiisi põhjal hindama, kas pigem oli tõenäoline, et H.K. oli Lk 5 / 51

2-17-16752 07.04.2016 tehingu tegemise ajal piiratud teovõimega või pigem mitte. Teiseks, teises kohtuasja tehtud kohtuotsuse motiivid ei ole otsuse tegemisel kohtule siduvad, vaid tegemist on kõigest ühe tõendiga teiste tõendite hulgas. Asjaolu, et kuriteos süüdimõistmiseks ei piisa sellest, kui ekspert tuvastab isiku teovõime piiratuse tagantjärgi, ei tähenda, et selline tõend oleks välistatud tsiviilkohtumenetluses. Tsiviilkohtumenetluses on lubatav ja harilik, et isiku teovõime piiratus tuvastatakse psühhiaatri poolt tagantjärgi (näiteks haigusloo põhjal) ja selle alusel tuvastatakse, et minevikus toimunud tehing on tühine. Kolmandaks, viidatud laused on kriminaalasjas tehtud kohtuotsuses kontekstist välja võetud. Näiteks on kohus otsuses märkinud, et „pelgalt isikuga vesteldes ei ole võimalik tuvastada dementsust.“ See lause on esitanud kontekstis, justkui oleks ekspert tuvastanud H.K.i dementsuse „pelgalt vesteldes“. Sellist järeldust ei ole võimalik teha ei ekspertiisiakti ega eksperdi antud ütluste põhjal. Neljandaks, kohtule on kättesaadavad ka eksperdi ütlused, mille põhjal kohus kriminaalasjas otsuse tegi. Ekspert väljendas nii ekspertiisiaktis kui ka istungil antud ütlustes selgelt, et ta on teaduslikult tunnustatud meetoditega (haiguslugu uurides, minimentalis testi läbi viies, erialane teaduskirjandus jne) kindlaks teinud, et H.K. oli piiratud teovõimega ja põdes raskel kujul väljendunud dementsust nii temaga läbi viidud intervjuu ajal kui ka 07.04.2016 tehingu ajal. Samuti kinnitas ekspert, et talle kättesaadava info põhjal on ekspert seisukohal, et H.K. oli 07.04.2016 tehingu tegemise ajal piiratud teovõimega. TsMS § 232 lõike 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Samas on A.T. arst ja erinevalt kohtust ja menetlusosalistest on tal eriteadmised selle kindlakstegemiseks, kas isik pigem oli või ei olnud mingil ajahetkel piiratud teovõimega. Arsti pädevuses ei ole põhjust kahelda. Tegemist on kohtu poolt valitud ja riiklikult tunnustatud eksperdiga. Kuigi tagantjärgi antud hinnang kellegi teovõime kohta on alati mingis ulatuses oletus, siis on selle tuvastamiseks siiski teaduslikult meetodid, mida A.T. on kasutanud. Ekspert on nimelt uurinud H.K.i haiguslugu, viinud läbi intervjuu, Minimental testi, milles H.K. sai 12 punkti 30-st (vastab raskele dementsusastmele), tutvunud teaduskirjandusega selle haiguse kohta ja tuvastanud selle põhjal, et isik oli 07.04.2016 ajahetkel dementne ja see ei võimaldanud tal aru saada 07.04.2016 tehingu sisust ja tähendusest. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on haiguslugu uurides tuvastanud, et : (i) Esinesid viited vaskulaarset tüüpi dementsusele juba 2009-2010 aastal (ca 6 aastat enne vaidlusalust tehingut), kui uuritav pöördus poja initsiatiivil psühhiaatri vastuvõtule seoses paranoiliste kahtlustustega mürgitamisele, tagakiusamisele. 2010. aastal teostatud kompuutertomograafia tulemusel ilmestus ajuatroofia ja periventrikulaarse aju valgeaine tiheduse langus, mis on iseloomulik kroonilist tüüpi ajuisheemiale. 2012. aasta lõpus olnud statsionaarsel ravil Järvamaa Haiglas seoses vererõhu ülikõrgete väärtustega, kõnetakistustega, luululise häirega (mürgitamine, tagakiusamine, paranoilisus). 26.05.201630.05.2016 Järvamaa haiglas ravil olles diagnoosisid arstid, et H.K.il on vaskulaarne dementsus. Dementsus ei ole haigus, mis aja jooksul paraneb ja möödub, vaid tegemist on järjest süveneva, progresseeruva vaimse haigusega. Kõiki fakte arvesse võttes (mh H.K.il esinesid viited dementsusele juba 2009. aastal) on täielikult välistatud, et H.K. võinuks olla 07.04.2016 terve ja teovõimeline ja sai kestvalt aru kinnisasjade müügitehingu tähendusest. TsÜS § 11 lg 1 kohaselt on tühine piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing, välja arvatud, kui seaduslik esindaja tehingu hiljem heaks kiidab. H.K.i esindaja ei ole lepingu sõlmimiseks nõusolekut andnud ega lepingut heaks kiitnud. Seega on H.i ja Õ.K.i poolt sõlmitud kinnistute müügileping ja asjaõigusleping tühised TsÜS § 11 lg 1 alusel. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et H.K.i piiratud teovõime tuvastamine tagasiulatuvalt ei ole põhjendatud, on leping tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi lõige 2 p 2 sätestab: „Tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: Lk 6 / 51

2-17-16752 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.“ Seega on tehing TsÜS § 86 lg 1 ja lg 2 p 2 alusel tühine, kui: a. tehingu teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust; b. pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal punktis a nimetatud asjaolust; c. pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. H. ja Õ.K. allkirjastasid notariaalakti 416 tulenevalt sellest, et nad ei olnud lepingu sõlmimise hetkel võimelised aru saama tehingu sisust ja tagajärgedest. H. ja Õ.K.il ei olnud plaanis ühtegi kinnistut müüa enne kostja 1 juhatuse liikme A.A.’i pakkumist. Hagejad ei teadnud, mis on neile kuuluvate kinnistute väärtus. Hagejad ei uurinud kinnistute müügihinda enne lepingu sõlmimist, selleks puudus ka vajadus, sest neil puudus kavatsus müüa metsakinnistuid. Lisaks ei omanud H. ja Õ.K. arvutit ega võrguühendust, mille abil vajalikku teavet hankida. Hagejad sõlmisid lepingu tuginedes üksnes A.A.u poolt edastatud informatsioonile. Seega sõlmisid hagejad lepingu tulenevalt oma kogenematusest, üksnes A.A. pealekäimise ja survestamise tulemusena, oskamata hinnata kinnistute tegelikku väärtust. H.K. ei saanud notariaalse tehingu sõlmimisel aru, mida ta müüb. Isegi kui ta mõistis, et müüb ühe kinnistu, ei saanud ta aru asjaolust, et võõrandab mitu kinnistut. Seda asjaolu tõendab fakt, et H.K. pöördus siis, kui tema arusaamise järgi tema metsast lõigati puid maha, politseisse, et saada kaitset metsavaraste vastu. Antud sündmuse toimumise fakt nähtub kriminaalasja materjalidest. Kriminaalasjas koostatud kohtumäärusest nähtub, et 04.09.2016 tegi H.K. politseile avalduse selle kohta, et Väätsa vallas Lõõla külas temale kuuluval kinnistul toimub ebaseaduslik raie. Juhul, kui H.K. oleks teinud 07.04.2016 tehingu enda soovil ja teadmisel ja saanud selle sisust aru, ei oleks tal põhjust mõned kuud hiljem arvata, et müüdud mets kuulub jätkuvalt temale. Sama kohtumääruse kohaselt tegi kohus kindlaks, et ka Õ.K. ei saanud aru, et ta müüs kostjale 1 3 kinnistut, mitte 1 kinnistu. Määruse lk 3 on kohus märkinud: Õ.K.i ülekuulamisest selgub, et tema arvates müüsid nad notari juures ühe kinnistu. Notar luges küll lepingu ette ja ta kirjutas ka lepingule alla ja vastuväiteid tal ei olnud. Seda, et notari juures toimus 3 kinnistu müümine sai ta teada alles uurijalt.“ A.A. pidi aru saama, et H. ja Õ.K. sõlmivad lepingu tulenevalt oma kogenematusest. Prokuratuuri 05.07.2017 kaebuse rahuldamise määruse kohaselt veendus riigiprokurör Alar Kirs hageja 1 nõrgas vaimses tervises, kui oli vaadanud hageja 1 videointervjuud. Samast määrusest nähtub , et ka A.Avik tunnistas kohtule, et sai tehingu tegemise ajal aru, et H.K.il võisid olla mäluga probleemid. Seega pidi A.A.ule olema hagejaga 1 suheldes arusaadav, et hageja ei mõista oma vaimse seisundi tõttu lepingust tulenevaid tagajärgi. Samuti pidi A.A. lepingu sõlmimisel mõistma, et hagejad ei oska õigesti hinnata lepingu aluseks olevaid asjaolusid, kuna neil puudub vajaminev informatsioon. Kui H.K. dementsusest sai aru tunnistaja V.K., siis pidi sellest aru saama ka A.A.. Lepingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kostja 1 oli lepingu alusel kohustatud tasuma kinnistute eest 38 000 eurot. Kinnistute tegelik väärtus 2017 aasta mai 17 seisuga on 143 079 eurot, mis on ligi neli korda rohkem. Lisaks on kostja 1 kinnistud vähem kui nädal pärast esimest tehingud 13.04.2016 edasi võõrandanud kostjale 2 hinnaga 105 000 eurot. Kostja 1 sai lepingu alusel ligikaudu 105 000 euro väärtuses vara, mille eest tasus kostja 1 H.K.ile ja Õ.K.ile 38 000 eurot. Seega on pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lõike 3 alusel eeldatakse isiku teadmist või teadma pidamist teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest, kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. Kuna kinnistud müüdi hinnaga, mis oli ca kolmandik nende tegelikust väärtusest sellel ajahetkel, siis on vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 jagab tõendamiskoormise viisil, et kostja 1 peab tõendama, et ta ei teadnud H.i ja Õ.K.i kogenematusest ja H.K.i arusaamisvõime Lk 7 / 51

2-17-16752 puudumisest, mille tõttu nad sellise tehingu tegid. Eeltoodust tulenevalt on H.K.’i ja Õ.K.’i ning Forza Tri OÜ vahel sõlmitud leping heade kommetega vastuolus TsÜS § 86 lg 2 p 2 alusel ning tühine TsÜS § 86 lg 1 alusel. Tühine on ka 07.04.2016 sõlmitud asjaõigustehing, kuna tegemist on vigade identsusega. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-40-17 otsuses otsustanud: „Kui kehtetuks osutuvad nii kohustustehing kui ka käsutustehing või käsutustehing üksi, ei ole kinnisomandi omandiõigus kinnisasja omandajale üle läinud ning kinnistusraamatu kanne ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale (omanikuna on sisse kantud vale isik). Eelnevalt on hagejad põhjendanud, et kinnistuste kohustustehing ja käsutustehing on tühine TsÜS § 11 lg 1 või TsÜS § 86 lg 1 alusel. AÕS § 65 lg 1 alusel on hagejatel õigus nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Kinnistusraamatu andmetel kuuluvad kinnistud hetkel osaühingule Karo Mets. Osaühing Karo Mets väidab, et on omandanud kinnistud AÕS § 561 lg 1 alusel heauskselt. Viidatud sätte kohaselt: „(1) Kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged.“ TsÜS § 11 lõike 1 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt tehtud mitmepoolne tehing tühine. Asjaõigustehing on mitmepoolne tehing. Seega on 07.04.2016 sõlmitud asjaõigustehing tühine. Kuivõrd 07.04.2016 asjaõigustehing on tühine, ei ole heauskne omandamine järjepideva Riigikohtu praktika põhjal võimalik. Riigikohus asjas 3-2-1-41- 06 tehtud lahendi p 18: „Ringkonnakohus on jätnud arvestamata, et heauskne omandamine ei ole võimalik, kui tühine on asjaõigusleping, millega omandi üleandmine kokku lepiti (vt nt Riigikohtu 20. novembri 2003. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-128-03 p 11 ). Seega ei saanud kostja 2 kinnistuid kostjalt 1 ega H. ja Õ.K.ilt heauskselt omandada. Kuivõrd kostja 2 ei saanud kinnistuid heauskselt omandada, on H.K. (tema pärijad) ja Õ.K. jätkuvalt kinnistute omanikud. Hageja esmane nõue on kinnistusraamatu kannete parandamine, st hagejad taotlevad, et kohus tuvastaks, et kostjad 1 ja 2 ei saanud kinnistute omanikuks, mistõttu kinnistusraamatu kanded on ebaõiged ja tuleb parandada vastavalt AÕS § 65 lg 1. Koos sellega peavad kostjad maksma hüvitise vastavalt alusetu rikastumise sätetele, sest kinnistuid ei ole võimalik saadud (teisisõnu esialgsel) kujul tagastada. TsÜS § 84 lg 1 sätestab: „Tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.“ 73. VÕS § 1028 lg 1 sätestab: „Kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.“ Tühise tehingu alusel andsid hagejad kostjale 1 üle ilma hüpoteekideta metsakinnistud koos kasvava metsaga. Kostja 1 peaks saadu (metsamaa ilma hüpoteekideta ning koos kasvava metsaga) tagastama, aga see ei ole võimalik, sest pärast üleandmist on kahel kinnistul toimunud lageraie. Samuti on kinnistutele seatud ühishüpoteegid summas 1 466 000 eurot AS-i Swedbank kasuks ja kinnistusraamatu kande kohaselt sõlmitud kokkulepe igakordse omaniku sundtäitmisele allumise kohta. Seega ei saa kostja 1 tagastada hagejatele kinnistute valdust sellisel kujul, nagu see oli saamise ajal, sest üleantud eset on kahjustatud või on üleantu (kasvav mets) suures osas ära tarvitatud. Kahel kinnistul on toimunud lageraie, kolmandal osaline lageraie ja kinnistutele on seatud hüpoteegid. Kinnistute väärtus on hüpoteekide seadmise tõttu vähenenud nullini. Kinnistutele on seatud hüpoteegid väärtuses 1 466 000 eurot ja on sõlmitud kokkulepe igakordse omaniku sundtäitmisele allumise kohta. 77. Kinnistute turuhind koos hüpoteekidega on 0, sest keegi ei ostaks kinnistuid mistahes raha eest, kui kinnistutele on seatud 1 466 000 euro ulatuses 19 hüpoteeke. Koos hüpoteekidega kinnistute ostmine tähendab, et kinnistu uus omanik võib sattuda olukorda, kus kinnistu satub sundmüüki, sest kolmas isik ei ole hüpoteegipidaja ees Lk 8 / 51

2-17-16752 oma kohustusi täitnud ja kinnistud realiseeritakse kui tagatised. VÕS § 1032 lõike 1 kohaselt: „Käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist.“ VÕS § 1032 lõike 2 kohaselt: „Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.“ Saadu väljaandmine ei ole võimalik, sest kinnistutel on toimunud lageraie ja kinnistutele on seatud hüpoteegid. Seega peab kostja 1 VÕS § 1032 lõike 2 kohaselt hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. TsÜS § 64 kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-11-19699 otsuses selgitanud: „Saadu väärtust hinnatakse ajahetke seisuga, mil vastav alusetu rikastumise nõue tekkis. “ Eeldades, et tagasinõudmise õigus tekkis tehingu tegemise ajal, tuleb hüvitada saadu harilik väärtus sellel ajal (aprillis 2016). Tühise tehingu objektiks olevate metsakinnistute väärtus aprill 2016 seisuga on 105 000 eurot, mis on hind, millega kostja 1 müüs samad kinnistud edasi kostjale 2. See nähtub kostja 2 6.12.2017 menetlusdokumendi lisast 5 (kinnistute müügileping). Kostja 1 on tasunud hagejatele müügilepingu sõlmimise ajal 38 000 eurot, mille hageja tasaarvestab enda nõudega kostja 1 vastu. Kokkuvõttes peab kostja 1 hüvitama 105 000-38 000=67 000 eurot. Tartu Maakohtu menetluses oli analoogne vaidlus tsiviilasjas 2-18-3814, kus maakohus tuvastas 12.04.2019 ja ringkonnakohus 18.12.2019 otsusega, et H.K.i 20.04.2017 sõlmitud tehing on tema piiratud teovõime tõttu tühine. Analoogselt käesoleva asjaga oli metsakinnistu ostja metsa raieõiguse edasi võõrandanud ja mets oli maha raiutud. Kohus otsustas (lisa 5, otsuse p 8, 3-5. lõik), et hagejal on õigus tulenevalt VÕS § 1032 lõikest 1 nõuda esialgselt ostjalt nii saadu tagastamist kui ka sellelt saadud kasu, s.t puidu müügist saadud kasumit. Kohus otsustas, et hagejate nõue hõlmab ka seda kasumit, mida kostja sai õiguse võõrandamisel. Kuna saadu tagastamine ei olnud metsa raiumise tõttu võimalik, otsustas kohus, et kostja (kinnistu esialgne ostja) peab hüvitama VÕS § 1032 lõike 2 järgi lepingu alusel saadu hariliku väärtuse ja täiendavalt ka kasu, mille kostja sai raieõiguse võõrandamisel. Analoogselt viidatud kohtuasjaga peab Forza Tri OÜ hagejatele VÕS § 1032 lõike 1 ja 2 alusel välja andma ka kinnistute OÜ-le Karo Mets võõrandamisel saadud kasu, mis on 67 000 eurot. Teine võimalik nõude alus on VÕS § 1032 lg 1, mille kohaselt peab kostja 1 välja andma metsa maharaiumise eest hüvitisena omandatu ehk maha raiutud metsa (puidu) müügihinna. Hageja on tõendanud 13.09.2018 menetlusdokumendi lisadeks 1-3 olevate hindamisaktidega, et kinnistutelt on raiutud metsa väärtusega 116 476 eurot (hinnatud august 2018 seisuga). Tegemist on summaga, millelt on juba maha arvestatud kulud tööle (ülestöötamiskulu, transport) seoses metsa raiumisega. Kinnistu nimi Raiutud metsa väärtus Akt (lisad 1-3) Hindreku 42 447 TH-18-046, lk 5 Leiso 40 463 TH-18-045, lk 5 Ale 33 566 TH-18-047, lk 5 Kokku 116 476 89. Kostja 1 on tasunud hagejatele müügilepingu sõlmimise ajal 38 000 eurot, mille hageja tasaarvestab enda nõudega kostja 1 vastu. Kokkuvõttes peab kostja 1 VÕS § 1032 lõike 1 alusel hüvitama 116 476-38 000=78 476 eurot, kui kostja 2 tagastab kinnistute omandi. Kostja 2 sai kostjalt 1 metsakinnistute valduse aprillis 2016. Sügisel 2016 teostas kostja Hendriku ja Leiso kinnistutel lageraie ja osalise raie Ale kinnistul. AÕS § 85 lõike 1 kohaselt: „Kasu väljaandmine ja hüvitamine. Valdaja vastutab asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037–1040.“ VÕS § 1037 lõike 1 kohaselt: „Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse.“ VÕS § 1037 lõike 3 kohaselt: „Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. [...]“ Kostja 2 valdas kinnistuid, mille omanikud olid H. ja Õ.K. ja teostas sügisel 2016 Hindreku, Leiso ja osaliselt Ale kinnistul Lk 9 / 51

2-17-16752 lageraie. Hageja on tõendanud 13.09.2018 menetlusdokumendi lisadeks 1-3 olevate hindamisaktidega, et kinnistutelt on raiutud metsa väärtusega 116 476 eurot (hinnatud august 2018 seisuga). Tegemist on summaga, millelt on juba maha arvestatud kulud tööle (ülestöötamiskulu, transport) seoses metsa raiumisega. Kinnistu nimi Raiutud metsa väärtus Akt Hindreku 42 447 TH-18-046, lk 5 Leiso 40 463 TH-18-045, lk 5 Ale 33 566 TH-18-047, lk 5 Kokku 116 476 96. Kostja 2 sai rikkumise teel seega 116 476 euro väärtuses puitu ja peab selle hariliku väärtuse (116 476 eurot) AÕS § 85 lõike 1 ja VÕS § 1037 lõike 1 alusel hagejatele hüvitama. VÕS § 65 lõike 2 kohaselt: „Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.“ Hagejatel on kostja 1 ja kostja 2 vastu kattuvas osas (78 476 eurot) samasisuline nõue, mille sisuks on kinnistutelt raiutud metsa hariliku väärtuse väljaandmine ja hagejad saavad seda nõuda vaid ühe korra. Mõlemad kostjad peavad hüvitama hagejatele kinnistutelt raiutud metsa hariliku väärtuse. Kostja 1 vastu on nõue 38 000 euro võrra väiksem, sest kostja 1 on hagejatele tasunud tühise tehingu alusel 38 000 eurot ja selle peavad hagejad kostjale 1 tagastama. Seega on hagejatel tekkinud 78 476 euro ulatuses solidaarnõue kostjate vastu VÕS § 65 lõike 2 alusel ja täiendavalt nõue 38 000 euro ulatuses kostja 2 vastu. Juhul, kui kohus leiab, et kostja 2 on kinnistud heauskselt omandanud ja hagejatel ei ole nõuet omanikukande parandamiseks, jääb kinnistute omanikuks kostja 2 ja hagejad jäävad ilma kinnistute omandist ja valdusest, sh Ale kinnistul veel kasvavast metsast. VÕS § 1043 lõike 1 kohaselt: „Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.“ Kostja 1 võõrandas 13.04.2016 kostjale 2 edasi kinnistud, mille omanikeks olid H. ja Õ.K., kuigi 07.04.2016 tehing oli H.K.i piiratud teovõime tõttu tühine. Selle tulemusel jäävad hagejad (eeldusel, et toimus heauskne omandamine) ilma kinnistute omandist ja valdusest. VÕS § 127 lõike 1 kohaselt: „Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.“ VÕS § 127 lõike 4 kohaselt: „Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).“ Juhul, kui kostja 1 ei oleks kinnistuid kostjale 2 edasi võõrandanud, ei oleks hagejad metsakinnistute omandist ja valdusest, sh Ale kinnistul veel kasvavast metsast ilma jäänud. VÕS § 128 lõike 1 kohaselt: „Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.“ VÕS § 128 lõike 3 kohaselt: „Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus.“ Hagejate jaoks läks kostja 1 poolt sõlmitud lepingu tagajärjel kaotsi (eeldusel, et toimus heauskne omandamine) kinnistute omand, valdus ja kinnistutel üleandmise hetkel kasvav mets. Juhul, kui kohus leiab, et kinnistu omandit ja valdust ei ole võimalik tagastada, sest kostja 2 on kinnistud heauskselt omandanud, paluvad hagejad kostjalt 1 välja mõista kahjuhüvitise, mis moodustub alljärgnevalt: Maa hind (ilma metsa väärtuseta) 14 309 eurot ; Raiutud metsa väärtus 116 476 eurot ; Ale kinnistul veel kasvava metsa väärtus 119 045 eurot. KOKKU: 14309+116 476+119 045=249 830 eurot. 13.09.2018 menetlusdokumentide lisadeks 1-3 on hindamisaktid, mille kohaselt on kinnistutelt raiutud metsa väärtusega 116 476 eurot (hinnatud august 2018 seisuga). Tegemist on summaga, millelt on juba maha arvestatud kulud tööle (ülestöötamiskulu, transport) seoses metsa raiumisega. Kinnistu nimi Raiutud metsa väärtus Akt Hindreku 42 447 TH-18-046, lk 5 Leiso 40 463 TH-18-045, lk 5 Ale 33 566 TH18-047, lk 5 Kokku 116 476. Kinnistute väärtus ehk metsamaa väärtus arvestamata kasvavat metsa oleks ilma hüpoteegita vastavalt kinnistu hindamisaktidele 14 309 eurot. Kinnistu nimi Maa väärtus Akti nr, punkt Hindreku 4 195 TH-17-038, b Leiso 4 660 TH-17-039, b Ale 5 454 TH-17-040, b Kokku 14 309. Metsaga kinnistute väärtust hindavad eksperdid viisil, et Lk 10 / 51

2-17-16752 liidetakse maatüki väärtus ja sellel kasvava metsa väärtus. Samamoodi hindab ka riik metsaga kinnistute väärtust, vt nt Vabariigi Valitsuse 08.07.2004 määrus nr 242 “Kaitstavat loodusobjekti sisaldava kinnisasja riigi poolt omandamise ja ettepanekute menetlemise kord n ning kriteeriumid, mille alusel loetakse ala kaitsekord kinnisasja sihtotstarbelist kasutamist oluliselt piiravaks, ning kinnisasja väärtuse määramise kord ja alused.” § 7 2 lg 1: “Metsaga kinnisasja väärust määratakse maatüki ja sellel kasvava metsa väärtuste summana.” Ale kinnistul kasvava metsa väärtuse arvutamisel on arvesse võetud aktis nr TH17-040 märgitud puidu kogus (hagi lisa 4, lk 3), mis kasvas kinnistul müügilepingu sõlmimise hetkel ja sellest on lahutatud kostjate poolt raiutud metsa maht (akt nr TH-18-047, lk 4. Nii on leitud puidu kogus, mis veel Ale kinnistul käesoleval hetkel kasvab. Teistel kinnistutel enam pärast kostja 2 raieid metsa ei kasva, mida oleks võimalik raiuda. Hüvitise summa 249 830 eurot võimaldaks hagejatel asendada Hendriku, Leiso ja Ale kinnistud ligikaudu sama suure metsamaaga, millel kasvab ligilähedane kogus ja sortiment puidutagavara. Juhul, kui hagejad ei saa kinnistute omandit ja valdust tagasi, peaks hüvitise suurus vastavalt VÕS § 127 lõikele 1 võimaldama soetada teised samaväärsed kinnistud. Hageja nõudest 249 830 eurot on tasaarvestatud summa, mille kostja 1 on juba tasunud (38 000 eurot). Kostja 1 peab tasuma veel 211 830 eurot. Riigikohus on asjas 3-2-1-25-15 p-s 10 otsustanud, et metsakinnistu omanikul, kes on metsamaterjali omandist ilma jäänud, saab nõuda kahju hüvitamist metsamaterjali taassoetamise hariliku väärtuse ulatuses: „Juhul kui kinnisasja omanik on teise isiku ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali omandi kaotanud või ei saa metsamaterjali muul põhjusel välja nõuda, saab ta õigusrikkujalt nõuda metsamaterjali kui vallasasja võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist, nõudes VÕS § 132 lg 1 alusel metsamaterjali taassoetamise hariliku väärtuse või sama paragrahvi teise lõike järgi metsamaterjali väärtuse hüvitamist (vt ka Riigikohtu 12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127- 08, p 12)“ VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kostja 1 põhjustas hagejatele kahju nende omandi rikkumisega, mistõttu on kahju tekitamine õigusvastane. VÕS § 1050 lõike 1 kohaselt eeldatakse kahju tekitaja süüd: „Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.“ Kostja 1 peaks seega vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 104 lõike 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Kostja 1 sai või pidi H.K.i ja Õ.K.iga tehingu tegemise ajal aru saama, et H.K. on piiratud teovõimega, mistõttu tekitas kostja 1 hagejatele kahju süüliselt. Käibes vajalik hool näeb ette, et kui isik saab aru, et teine tehingupool on piiratud teovõimega, siis ta ei sõlmi sellist tehingut ja ei võõranda saadud vara edasi, eesmärgiga vältida tehingu tagasitäitmist. A.T. ütluste kohaselt oli H.K.iga kohtudes kohe peale vaadates võimalik aru saada, et H.K. ei ole võimeline aru saama, mis tema ümber toimub. Väljavõte protokollist: “Kui te kohtusite H.K.iga, kas te saite kohe peale vaadates aru, et ta ei ole võimeline aru saama, mis tema ümber toimub? Ma küsin kohtu käest üle, et kas ma pean sellele vastama? Kohus: Jah vastake, kuidas te saate? Esmasel peale vaatamisel eelnevalt temaga vesteldes ta ei saa asjadest aru.” Samamoodi kinnitas kriminaalasjas üle kuulatud tunnistaja V.K. , et H.K.iga suheldes oli võimalik ka ilma eriteadmiseta isikul aru saada, et H.K. on dementne ja ei saa aru müügilepingu tähendusest. V.K. suhtles H.K.iga vahetult aprillis 2016 ehk ajal, kui H.K. sõlmis vaidlusalused tehingud ja sai H.K.iga suheldes aru, et ta on dementne ja ei saanud asjadest aru ning et tema taipamatus ja dementsus oli 2016. a kevadel äratuntav ja erihariduseta isikule. Sama kinnitab ka V.K. kriminaalasja istungil antud ütlustes. Väljavõte V.K. ütlused protokollist : „Milline teie nägemus oli H.K.i võimekus end arusaadavalt väljendas? Väike, ega ta aru ei saanud, millest räägitakse. Milles see väljendus? Ta ajas erinevad asjad segi, erinevad kinnistud segi, ta ei saanud asjadest aru. Rääkis üht ja mõtles teist asja. Te mõtlete aega? See oli 2016.a kevadel, Lk 11 / 51

2-17-16752 sügise poole oli enam vähem, siis ta sõitis autoga. Mis aeg sügis? Ma räägin 2015.a oktoober. Siis kui mõõdistamine toimus ja piiriprotokolli allkirjastamine, aga siis kui ta Maavalitsusse ostumüügi lepingut sõlmima läks, siis ta oli päris sassis. Kas teie arvates oli tema taipamatus, dementsus äratuntav erihariduseta isikule? Minu meelest küll.“ Kui teised isikud, kes H.K.iga samal perioodil (aprillis 2016) suhtlesid, said aru, et H.K. on piiratud teovõimega, pidi sellest aru saama ka Forza Tri OÜ esindaja, kes H.K.iga vahetult suhtles. VÕS § 113 lõike 1 kohaselt: „Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.“ Hagejad nõuavad kostjalt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates kohtusse hagi esitamisest kuni kostjate poolt oma kohustuste täitmiseni seadusjärgses määras. Hagejad paluvad rahuldada hagi. Tuvastada Forza Tri OÜ (registrikood: 10931320) ja Osaühing Karo Mets (registrikood: 11422840) vahelise tehingu tühisus, millega Forza Tri OÜ võõrandas Osaühingule Karo Mets kinnisasjad: - Hindreku Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:0553; registriosa nr 4298750; - Hindreku Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:0554; registriosa nr 4298750; - Leiso Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:0560; registriosa nr 403136; Ale Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:1610; registriosa nr 1020036; Tuvastada H.K.’i (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja Õ.K.’i (isikukood: xxxxxxxxxxx) ning Forza Tri OÜ (registrikood: 10931320) vahelise 7.04.2016 tehingu tühisus, millega H.K. ja Õ.K. võõrandasid Forza Tri OÜ-le kinnisasjad: - Hindreku Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:0553; registriosa nr 4298750; - Hindreku Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:0554; registriosa nr 4298750; - Leiso Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:0560; registriosa nr 403136; Ale Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:1610; registriosa nr 1020036; Asendada Osaühingu Karo Mets (registrikood: 11422840) tahteavaldus kinnisasjade: - Hindreku Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:0553; registriosa nr 4298750; - Hindreku Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:0554; registriosa nr 4298750; Leiso Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:0560; registriosa nr 403136. - Ale Lõõla küla Türi vald Järva maakond; katastritunnus: 93701:001:1610; registriosa nr 1020036; kohta kinnistusraamatu II jakku omanikukannete parandamiseks selliselt, et Osaühingu Karo Mets (registrikood: 11422840) kohta tehtud kanded kustutatakse ning kinnistute ühisomanikena kantakse kinnistusraamatusse K.K., A.K. ja Õ.K.; Mõista solidaarselt Osaühingult Karo Mets (registrikood: 11422840) ja Forza Tri OÜ-lt (registrikood: 10931320) hagejate kasuks välja 78 476 eurot ja viivis seadusjärgses määras 78 476 eurolt alates 8.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Mõista Osaühingult Karo Mets (registrikood: 11422840) hagejate kasuks välja 38 000 eurot ja viivis seadusjärgses määras 38 000 eurolt alates 8.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Alternatiivselt taotlustele 2-6: - mõista solidaarselt Osaühingult Karo Mets (registrikood: 11422840) ja Forza Tri OÜ-lt (registrikood: 10931320) välja 211 830 eurot; ja mõista solidaarselt Osaühingult Karo Mets (registrikood: 11422840) ja Forza Tri OÜ-lt (registrikood: 10931320) välja viivis seadusjärgses määras 211 830 eurolt alates 8.11.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Jätta menetluskulud kostjate kanda. Hagejad esitasid 10.06.2021 uue hagiavalduse tervikteksti, mille kohaselt 07.04.2016 sõlmisid H. ja Õ.K. kostjaga I kinnisasjade müügi- ja asjaõiguslepingu. Müügilepingu kohaselt omandas kostja I H. ja Õ.K. ́ilt Väätsa vallas, Lõõla külas asuvad järgmised kinnisasjad:  Hindreku, Lõõla küla, Türi vald, Järva maakond (katastritunnus: 93701:001:0553) (pindala 3,6 ha) (edaspidi nimetatud ka Hindreku I). Lepingus sisaldus ühtlasi avaldus nimetatud maatüki eraldamiseks kinnistusregistri registriosasse nr 400036;  Lk 12 / 51

2-17-16752 Hindreku, Lõõla küla, Türi vald, Järva maakond (katastritunnus: 93701:001:0554) (pindala 2,9 ha) (edaspidi nimetatud ka Hindreku II). Leping sisaldus ühtlasi avaldus nimetatud maatüki eraldamiseks kinnistusregistri registriosasse nr 400036. Selles ja eelmises punktis 4 nimetatud kinnisasjade omandamise eest kohustus kostja I H. ja Õ.K. ́ile 7 000,- eurot tasuma (lepingu p 10.2);  Leiso, Lõõla küla, Türi vald, Järva maakond (katastritunnus: 93701:001:0560) (pindala 9,5 ha) (edaspidi nimetatud ka Leiso) hinnaga 11 000,- eurot (lepingu p 10.4);  Ale, Lõõla küla, Türi vald, Järva maakond (katastritunnus: 93701:001:1610) (pindala 18,5 ha) (edaspidi nimetatud ka Ale) hinnaga 20 000,- eurot (lepingu p 10.6). Seega, kokku müüsid H. ja Õ.K. kostjale I 34,5 ha maad hinnaga 38 000,eurot (lepingu p 10.7). Müügileping sisaldas endas ühtlasi ka avaldust kinnisasjade kinnistamiseks kostja I omandisse. 13.04.2016 sõlmis kostja I kostjaga II p-s 3.1 nimetatud kinnisasjade kostjale II võõrandamiseks tehingud kogumaksumusega 105 000,- eurot. 3.3. H.K. ́i teovõime oli temal (2009. a lõpus kulgema hakanud) dementsuse tõttu kontinuatiivselt piiratud, seda ka p-s 3.1 nimetatud nimetatud tehingute tegemise ajal (vt menetluses esitatud ekspert A.T. psühhiaatrilist ekspertiisiakti nr 57, ekspert O.T. psühhiaatrilist ekspertiisi akti nr 161 ning maa- ja ringkonnakohtu lahendeid tsiviilasjas nr 2-18-3814). H.K. ́i „teovõimetu seisund“ oli äratuntav igale keskmisele mõistlikule kõrvaltvaatajale. 05.10.2017 seadis Pärnu Maakohus sel põhjusel H.K. ́ile koguni eestkoste, määrates eestkostjaks tema tütre – K.K. ́i. H.K. ́i teovõimetusest olid teadlikud nii kostja I kui ka kostja II (või vähemalt pidid sellest teadlikud olema). 2016. a sügisel raius kostja II p-s 3.1 nimetatud kinnisasjadel suures ulatuses metsa (kinnisasjadel on teostatud sisuliselt lageraie). Tunnustatud metsakorraldaja Ü.V. ́i (vt https://keskkonnaagentuur.ee/et/metsakorraldajad) poolt koostatud metsa väärtuse hindamise aktidest TH-18-045, TH-18-046, TH-18-047 (lk-d 5) nähtub, et kostja II poolt raiutud metsa väärtuseks oli august 2018 seisuga 116 476,- eurot (tegemist on summaga, millelt on metsa raiumisega seonduvad kulud (metsa ülestöötamine, transport) juba maha arvestatud. Eespool nimetatud metsakorraldaja Ü.V. ́i poolt koostatud metsa väärtuse hindamise aktidest TH-17-038, TH-17-039, TH-17-040 nähtub kinnisasjade väärtus akti koostamise hetkel ilma metsata, milleks on 14 309,- eurot. Kinnisasjal hetkel kasvava metsa väärtuseks arvutavad hagejad olevat 119 045,- eurot. Esialgne hageja I – H.K. – suri 10.10.2019. Tema asemel on menetluses tema pärijad. Hagejate nõue kinnisasjade tagastamiseks kostja II vastu põhineb VÕS § 1028 lg-l 1 (läbi TsÜS § 84 lg 1 II ls). TsÜS § 84 lg 1 II lause sätestab, et tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele (ehk VÕS § 1028). VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas (nt tehing on tühine – TsÜS § 84 lg 1 I ls), kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Sisuliselt on kinnisasju võimalik tagasi nõuda ka AÕS § 80 alusel (vt nt TsÜS komm, 2010, § 84, p 3.3: „/---/ Juhul kui lisaks kohustustehingule on tühine ka käsutustehing ning üle on antud asi, mis on alles, on võimalik see tagasi nõuda ka vindikatsioonihagi alusel (AÕS § 80) /---/“). Hagejate sellise nõude rahuldamiseks tuleb neil tõendada:  07.04.2016 (vt p 3.1) tehingu, millega H. ja Õ.K. võõrandasid p-s 3.1 nimetatud kinnisasjad kostjale I, tühisus, mis tuleb kõne alla VÕS § 11 lg 1 sätestatud eelduste täidetuse korral;  13.04.2016 (vt p 3.2) tehingu, millega kostja I võõrandas H. ja Õ.K. ́ilt omandatud kinnisasjad kostjale II, tühisus, mis tuleb kõne alla üksnes AÕS § 561 lg-s 1 sätestatud (kostja II pahausksuse) eelduste täidetuse korral;  et hagejad on kostjale midagi üle andnud ning et seda on tehtud tulevase või olemasoleva kohutuse täitmisena. Tõenäoliselt vaidlust selle üle, et hagejad on kostjale I „midagi“ üle andud ning et seda tehti ka kohustuse täitmisena, ei teki. Hagejate hinnangul ei saa mõistlikult võttes vaidlust tekkida aga ka selle üle, et 07.04.2016 tehing oli H.K. ́i teovõime puudumise tõttu tühine. Varasemas menetluses juba esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 161 kohaselt hakkasid H.K. ́il ilmnema vaimses tervises probleemid unustamise ja Lk 13 / 51

2-17-16752 taipmatuse näol mitu aastat enne vaidlusaluse tehingu sõlmimist. Ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 57 kohaselt esines H.K. ́il 07.04.2016 vaskulaarset tüüpi dementsus ning ta ei olnud sellel kuupäeval võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Lisaks on tsiviilasjas nr 2-18-3814 tehtud maa- ja ringkonnakohtu otsustes (esitatud menetluse varasemates etappides) leitud, et H.K. oli piiratud teovõimeline (tõsi, muu, kuid ajaliselt siiski lähestikku tehtud tehingu puhul), milline otsus on jõustunud. Seega, kuna H.K. oli 07.04.2016 tehingu tegemise ajal teovõimetu, on nimetatud tehing üheselt tühine (TsÜS § 11 lg 1 I ls). Kostja I või kellegi teise „teadmine“ H.K. ́i teovõimetusest ei oma 07.04.2016 tehingu tühisuse tuvastamise osas seejuures mingit tähtsust. „Teadmine“ ei ole siinkohal tehingu tühisuse eelduseks. Hagejate hinnangul on tühine ka kostjate vaheline 13.04.2016 tehing. Hagejad põhjendavad seda järgnevalt. AÕS § 561 lg 1 sätestab, et kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Teisisõnu tähendab see seda, et hagejatel tuleb tõendada, et kostja II teadis või vähemalt pidi teadma, et kostja I oli vaidlusalused kinnisasjad teovõimetult isikult „omandanud“ (ergo kinnistusraamatusse kantud andmed ei olnud õiged, sest teovõimetult isikult ei saa kehtivalt kinnisasju omandada). Hagejad on seisukohal, et kostja II teadis, et kostja I oli vaidlusaluste kinnisasjade formaalseks omanikuks saanud tühise tehingu tagajärjel – „omandades“ need isikult, kes oli piiratud teovõimeline. Olenemata eeltoodust on hagejad ka veendunud, et kostja II oleks pidanud teadma, et kinnisasjad „omandati“ piiratud teovõimega isiku käest (s.o tühiselt). Selleks et otsustada, kas isik pidi mingit asjaolu teadma või mitte, tuleb analoogia korras kohaldada VÕS § 15 lg 4, mis sätestab, et kui isik ei teadnud õiguslikku tähendust omavat asjaolu raske hooletuse tõttu, siis loetakse, et ta pidi seda asjaolu teadma. Raskeks hooletuseks loetakse käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist (VÕS § 104 lg 4). Objektiivselt tähendab see hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu (vt ka RKTKo 3-2-1-125-08, p 13). Hagejate hinnangul on eluliselt täiesti ebausutav, et kostja II ei teadnud, et kostja I oli vaidlusaluste kinnisasjade võõrandamiseks tehingu sõlminud piiratud teovõimega isikuga. Arvestades hageja 01.02.2020 seisukohas esitatud väiteid, on täiesti ilmne, et kostja II oli H.K. ́i piiratud teovõimest teadlik, milline asjaolu toob kaasa kostjate vahel 13.04.2016 sõlmitud tehingu tühisuse. Hagejad väidavad, et kostja II (s.h läbi oma volitatud esindaja M.M. ́i, vt TsÜS § 133) teadis, et H.K. ́ ja kostja I vahel sõlmitud tehing oli H.K.’ piiratud teovõime tõttu tühine, sest kostja II esindajad olid H.K. ́iga isiklikult suhelnud ajal, mil viimase dementsus oli juba selgelt väljendunud ja äratuntav. Et H.K. ́ teovõimetus oli äratuntav (või vähemalt pidi olema äratuntav) on tõendatav nt V.K. ́ ütlustega, aga samuti ka asjas esitatud H.K.’ vaimset tervist hinnanud ekspertide arvamustega, mille kohaselt oli H.K.’ haigusloos viiteid dementsusele juba 2009. a lõpus. Kostja II esindajad pidid mõistlikult võttes endale teadvustama, et iga 86-aastane inimene, kellele ei ole üldjuhul keerulisematest majanduslikest tehingutest arusaamine enam jõukohane ning kes müüb kinnistuid kolm korda turuhinnast madalamalt, ei saa ilmselt aru sellise tehingu sisust, mõttekusest ja majanduslikult kahjulikest tagajärgedest, sest – ükski teovõimeline isik ei müüks oma kinnisomandit võõrale isikule kordi turuhinnast odavamalt. Kinnisomand ei ole asi, mida müüdaks altruistlikel kaalutlustel võõrale isikule üliodavalt, kui tehingu tegemise eesmärgiks ei ole heategevus. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja II pidi 07.04.2020 tehingu tühistusest teadlik olema. Järelikult on eeldused VÕS § 1028 lg 1 järgse nõude rahuldamiseks kostja II vastu täidetud. VÕS § 1032 (nõude ulatus) lg 1 sätestab, et VÕS § 1028 lg-s 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu (sh kinnisasja) ja sellest saadud kasu, eseme (loogiliselt ka osalise) Lk 14 / 51

2-17-16752 hävitamise, äratarvitamise (nt kinnisasjal kasvanud metsa osalise raiumise ja müügi), kahjustamise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. VÕS § 1032 lg 2 sätestab, et kui saadu väljaandmine (sh kasvõi osaliselt) ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal (VÕS komm IV, 2020, § 1032, p 3.4.2: „/---/ eelkõige võib see esineda juhul, kui saajale üleantud ese on hävinenud, ära tarvitatud või saaja valdusest ja/või omandist välja läinud /---/ Õigustatud isikul on sellisel juhul võimalik valida, kummal alternatiivsel alusel ta nõude esitab (§ 1032 lg 1 ls 2 või § 1032 lg 2) /---/“). Saadu väljaandmine/tagasiandmine on võimalik (kinnisasi asub endiselt samal kohal planeedil, kus ennegi), kuid ilma metsata. Kinnisasja omandiõiguse võõrandamise eest hüvitisena omandatu – 105 000,- eurot (vt p 3.2) – tuleb hagejatele VÕS § 1032 lg 1 II ls järgi välja anda, millelt on maha arvestatud hagejate poolt juba kinnisasjade võõrandamise eest saadud 38 000, kokku seega 67 000 eurot. Hagejad leiavad, et kostjate vastutus on siinkohal VÕS §-st 65 tulenevalt solidaarne. Hagejate rahaline nõue (116 476,- eurot) kostja II vastu põhineb VÕS § 1037 lg-l 1 (läbi AÕS § 85 lg 1). VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Nõude eeldusteks on, et üks isik olek pannud toime teisele isikule sättel loetletud õiguse rikkumise (i), et see oleks toimunud ilma õigustatud isiku nõusolekuta (ii) ning et rikkuja oleks selle tulemusena rikastunud (iii). Enne VÕS § 1037 lg 1 järgse nõude rahuldamise otseste eelduste lahendamise juurde asumist tuleb üldsegi selgeks teha, kas kostja II oli 13.04.2016 tehingu alusel saanud vaidlusaluste kinnisasjade omanikuks. Hagejad tegid seda eelmises punktis (vt p 4.1). Hagejate hinnangul välistab 13.04.2016 tehingu tühisus ühtlasi kostja II tuginemise VÕS §-le 1038. Mõistlikku vaidlust selle üle, et kostja II ei oleks vaidlusalustelt kinnisasjadelt metsa raiumisega toime pannud hagejate õiguste rikkumist, et rikkumine toimus hagejate nõusolekuta ning et kostja II selle tulemusena rikastus, ilmselt pidada ei saa. Järelikult on eeldused ka VÕS § 1037 lg 1 järgse nõude rahuldamiseks kostja II vastu täidetud. Hagejad on kostja II vastu esitanud ka nõude ebaõigete omanikukannete parandamiseks (AÕS § 65) ning selleks vajalike tahteavalduste asendamiseks (TsÜS § 68 lg 5). AÕS § 65 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, võib nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab (ehk kostjalt II). Hagejad on ülal põhjendanud, et kostja II ei ole saanud vaidlusaluste kinnisasjade omanikuks (tehing, millega ta need kostjalt I „omandas“, on kostja II pahausksuse tõttu AÕS § 561 lg 1 tõttu tühine). Järelikult täna, vaidlusaluste kinnisasjade kinnistusraamatus olevad kanded kostja II omanikuks olemise kohta on ebaõiged ning need tuleb parandada. Kinnisasjade omanikena tuleb kinnistusraamatusse vahepeal toimunud pärimise tõttu sisse kanda Katrin, Andrus ja Õ.K.. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. AÕS § 65 lg-s 1 sätestatud eelduste täidetuse tõttu on kostja II kohustatud tegema hagi esemes nõutud tahteavaldusi. Juhul, kui kohus peaks leidma, et kostja II omandas p-s 3.1 nimetatud kinnisasjad heauskselt, jääb kinnisasjade omand kostjale II. Sellisel juhul nõuavad hagejad kostjatelt (alternatiivselt kummaltki eraldi) VÕS § 1043 lg 1 alusel solidaarselt 211 830,- euro hüvitamist, s.o kahju, mida hagejad pidid seoses sellega, et nad jäid kinnisasjade omandist, valdusest ja kinnisasjadel kasvanud metsast ilma, kandma (koos viivistega, VÕS § 113 lg 1), ning millest on juba maha arvestatud hagejatele 07.04.2016 tehingu eest tasutud 38 000,- eurot. VÕS § 1043 lg 1 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega Lk 15 / 51

2-17-16752 (mida antud juhul vaieldamatult tehtigi). Kahju tekitaja süüd eeldatakse (VÕS § 1050 lg 1). Hagejatele põhjustatud õigusvastane kahju (249 830,- eurot) koosneb järgmistest komponentidest:  kinnisasjade hind metsa väärtust arvestamata 14 309,- eurot (akt nr TH-17038, p b, akt nr TH-17-039, p b, akt nr TH-17-040, p b);  raiutud metsa väärtus (ülestootamiskulud v.a) 116 476,- eurot (akt nr TH-18-045, lk 5, akt nr TH-18-046, lk 5, akt nr TH-18-047, lk 5);  Ale kinnistul veel kasvava metsa väärtus 119 045,- eurot. Ale kinnistul kasvava metsa väärtuse on hagejad välja arvutanud ise, tehes seda järgmiselt: 07.04.2016 (H. ja Õ.K. ́i ning kostja I vahelise) tehingu tegemise hetkel Ale kinnistul kasvanud metsa väärtus (akt nr TH-17-040, lk 3) – pärast 07.04.2016 tehingu tegemist kostjate poolt Ale kinnistul raiutud metsa väärtus (akt nr TH-18-047, lk 4). Hüvitise summa võimaldaks hagejatel asendada Hindriku I & II, Leiso ja Ale kinnistud ligikaudu sama suure metsamaaga, millel kasvab ligilähedane kogus ja sortiment puidutagavara, mis peaks olema igati kooskõlas VÕS § 127 lg 1 kahju hüvitamise eesmärgiga (vt ka RKTKo 3-2-1-25-15, p 10: „/---/ Juhul kuikinnisasja omanik on teise isiku ebaseaduslikult raiutud metsamaterjali omandikaotanud või ei saa metsamaterjali muul põhjusel välja nõuda, saab ta õigusrikkujalt nõuda metsamaterjali kui vallasasja võõrandamisega tekitatud kahju hüvitamist, nõudes VÕS § 132 lg 1 alusel metsamaterjali taassoetamise hariliku väärtuse või sama paragrahvi teise lõike järgi metsamaterjali väärtuse hüvitamist /---/“). Hagejad osundavad siinkohal, et kehtiva õiguse kohaselt tähendab uue hagi tervikteksti esitamine edasise menetluse jaoks reeglina seda, et senine menetluslik nõue asendub uuega. Senine nõue ei ole enam menetluse ese ja kohus ei saa selle kohta hagi piiridest väljumata otsust teha (TsMS komm II, § 376, p 3.5.5.c). Eeltoodu tähendab, et kõik nõuded, milliseid hagejad käesolevas tekstis ei esita, ei oma enam tähtsust, neid ei eksisteeri (kui kohus käesolevat tervikteksti TsMS § 329 lg 2 I ls alusel n.ö aktsepteerib). Hagejatele arusaadavalt selliseid nõudeid siiski olla ei tohiks. Hagejate protsessuaalsed taotlused 1) Tuvastada H. ja Õ.K. ́i ning Forza Tri OÜ vahelise 07.04.2016 tehingu tühisus, millega H. ja Õ.K. võõrandasid Forza Tri OÜ-le järgmised kinnisasjad: 1.1) Hindreku, Lõõla küla, Türi vald, Järva maakond (katastritunnus: 93701:001:0553); 1.2) Hindreku, Lõõla küla, Türi vald, Järva maakond (katastritunnus: 93701:001:0554); 1.3) Leiso, Lõõla küla, Türi vald, Järva maakond (katastritunnus: 93701:001:0560); 1.4) Ale, Lõõla küla, Türi vald, Järva maakond (katastritunnus: 93701:001:1610). 2) Tuvastada Forza Tri OÜ ja Karo Mets OÜ vahelise 13.04.2016 tehingu tühisus, millega Froza Tri OÜ võõradas p-des 1.1 kuni 1.4 nimetatud kinnisasjad Karo Mets OÜ-le. 3) Kohustada tagastama Karo Mets OÜ-d hagejatele p-des 1.1 kuni 1.4 nimetatud kinnisasjad. 4) Parandada p-des 1.1 kuni 1.4 nimetatud kinnisasjade kinnistusraamatu II jaos tehtud omanikukanded, kandes kinnisasjade kehtivate omanikena sisse Katrin, Andrus ja Õ.K. ning kustutades kehtivad omanikukanded Karo Mets OÜ omanikuks olemise kohta. Asendada selleks vajaminevad Karo Mets OÜ tahteavaldused kohtuotsuse vastava resolutsiooniga. 5) Mõista solidaarselt Forza Tri OÜ-lt ja Karo Mets OÜ-lt või kummaltki eraldi hagejate kasuks välja kokku 67 000,- eurot ja sellelt summalt seadusjärgses määras viivis alates 08.11.2017 kuni põhinõude rahuldamiseni. 6) Mõista Karo Mets OÜ-lt hagejate kasuks välja 116 476,- eurot ja sellelt summalt seadusjärgses määras viivis alates 08.11.2017 kuni põhinõude rahuldamiseni. 7) ALTERNATIIVSELT (s.o p-des 1 kuni 6 toodud nõuete rahuldamata jätmisel) – mõista solidaarselt Karo Mets OÜ-lt ja Forza Tri OÜ-lt või kummaltki eraldi hagejate kasuks välja kokku 211 830,- eurot ja sellelt summalt seadusjärgses määras viivis alates 08.11.2017 kuni põhinõude rahuldamiseni. Jätta menetluskulud kostjate kanda. Kostjate kirjalikud vastuväited hagile

2-17-16752 Kostja I, olles tutvunud hageja poolt esitatud dokumentidele, vaidleb hagile täies ulatuses vastu. Kostja I jääb oma varasemalt esitatud dokumentaalsete tõendite ja ka kõigi varem esitatud seisukohtade juurde. Kostja 1 on seisukohal, et hagejate ja kosja 1 vahel sõlmitud leping ei ole tühine TsÜS § 11 lg 1 alusel, kuna ei ole tuvastatud, et hageja 1 oli Lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Vaatamata kohtuekspertiisis nr 57 toodud hinnangule, tuleb asuda seisukohale ,et ei ole tuvastatud, et H.K. oli lepingu sõlmimise ajal piiratud teovõimega. Nimelt esitati sama ekspertiisiakt tõendina ka kriminaalmenetluses nr 1-18-5166 ning kohtumenetluse käigus tuvastati, et H.K. ei olnud tehingu tegemise ajal piiratud teovõimega. Kostja I esindaja taotles antud kriminaalasjas eksperdi ülekuulamist, mis menetluse käigus ka toimus. Kriminaalmenetluse nr 1-18-5166 käigus on muuhulgas tuvastatud nii maa- kui ringkonnakohtu otsustega (tõendid esitatud kostja II esindajate poolt), et ei ole võimalik hinnata, millal isik teovõimetuks muutus. Kohtuotsused on tänaseks jõustunud. Kohtud on oma otsuses nimetatud küsimusi väga põhjalikult ja arusaadavalt analüüsinud ja selgitanud ning jõudnud tõendeid kogumis hinnates otsustuseni. Kostja I nõustub täielikult kohtute seisukohtadega, mille kohaselt: „A.T. ütluste kohaselt ta ei saa hinnata täpselt seda, millisest kuupäevast alates isik teovõimetuks muutus. Eksperdi selgituste kohaselt ei ole tegelikult võimalik tagasiulatuvalt täpselt tuvastada, mis kuupäeval isik teovõimetuks muutus, sest seda saab vaid oletada aga 100 % täpselt määratleda pole võimalik. Ekspert selgitas, et pelgalt isikuga vesteldes ei ole võimalik tuvastada dementsust. Kohus leiab, et seega ei ole tõendamist leidnud, et H.K. oleks tehingu sõlmimise ajal 07.04.2016 olnud teovõimetu või isegi mingiski mõttes piiratud teovõimega. Ka süüdistusaktis ei ole märgitud, et H.K. oleks olnud tehingu tegemise ajal täiesti teovõimetu. Ekspert märkis oma kohtuistungil antud selgitustes (eksperdi kriminaalmenetluse käigus antud ütlused – Lisa 1), et tema kohtus H.K.iga esmakordselt juunis 2018. Selleks, et hinnata H.K.i tervislikku seisundit analüüsis ekspert isiku meditsiinilisi andmeid, vestles temaga ja viis läbi erinevaid teste. Nende tulemusena jõudis ekspert järeldusele, et isik on teovõimetu. Ekspertiisiaktist nähtub, et Järvamaa Haigla statsionaarse epikriisi nr 11772472 järgi (26.05-30.05.2016) on H.K.il esmakordselt diagnoositud vaskulaarne dementsus mais 2016 (s.t mitte varem kui epikriisi esimene päev ehk 26.05.2016) Ekspert A.T. selgitas 05.04.2019 kriminaalasja kohtuistungil ütlusi andes, et ta ei saa hinnata tagasiulatuvalt kuupäevalise täpsusega seda, millisest kuupäevast alates isik teovõimetuks muutus, vaid saab teha üksnes oletusi. Eksperdi selgituste kohaselt saab kindlalt väita, et H.K. oli teovõimetu alates 26.05.2016 ehk alates sellest hetkest kui eelviidatud epikriisi kohaselt diagnoositi isikul esmakordselt vaskulaarne dementsus. Seega pole tegelikult võimalik tõsikindlalt tagasiulatuvalt tuvastada midagi enamat kui seda, et H.K. oli teovõimetu alates 26.05.2016 ehk alates vastava diagnoosi saamise päevast. Seda, kas isik oli teovõimetu enne kõnealuse diagnoosi saamist pole eksperdi hinnangul võimalik tõsikindlalt tuvastada. Samuti selgitas ekspert, et sellise haiguslooga isikutel nagu H.K. on tavapäraselt nii selgemaid kui ka nö segasemaid hetki ehk isiku meeleseisund võibolla ajas muutuv. Eksperdi ütluste kohaselt pole sellise diagnoosiga isikute puhul võimalik aru saada, kas ja kui siis milline osa isiku jutust on adekvaatne ja milline mitte. Järelikult on alusetu hageja väide, mille kohaselt oli isik 07.04.2016 tehingu ajal teovõimetu. Eksperdi poolt 05.04.2019 kohtuistungil antud ütlused lükkavad sellise järelduse üheselt ümber. Lisaks eeltoodule selgitas ekspert, et pelgalt H.K.iga vesteldes polnud tavaline meditsiinilisi eriteadmisi mitteomav isik võimeline aru saama sellest, kas isik on teovõimeline või mitte. Selle tuvastamine eeldab meditsiiniliste eriteadmiste olemasolu. Seega isegi kui hüpoteetiliselt oletada, et H.K. võis olla teovõimetu juba 07.04.2016 tehingu ajal (millega kostja kindlasti ei nõustu), siis ei olnud see teovõimetus keskmisele mõistlikule isikule selgelt tajutav ja tuntav. 05.04.2019 kohtuistungil kriminaalasjas 1-18-5166 on ekspert vastates sama ekspertiisiakti pinnalt esitatud küsimustele et „... vaskulaarne dementsus kulgeb lainetena, mingil ajahetkel on isiku seisund OK ja mingil ajahetkel on väga ebastabiilne“. Samuti ütles Lk 17 / 51

2-17-16752 ekspert kohtuistungil, et „Sellest hetkest kui diagnoos on välja pandud, on see kõikidele arusaadav .... et kui see diagnoos on välja pandud eriala spetsialisti poolt, et sellest hetkest alates ei saa olla mingit kahtlust ja kahetist mõtlemist“. Küsimusele, kui diagnoos pandi 25.05.2016 ja tehing toimus 07.04.2016, st poolteist kuud varem, kas saab kindlalt väita, et tal (H.K.’il) oli see seisund olemas juba poolteist kuud varem? Kas seda on võimalik täpselt määratleda? vastas ekspert, et „Sellise lühikese ajavahega kindlasti mitte ...“. Küsimusele „Ma saan siis aru, et 100% kindel ei saa olla ...?“ vastas ekspert „Ei saa jah“. Samuti vastas ekspert küsimusele, kas ja kuidas on võimalik kontrollida, kas ekspertiisiaktis välja toodud intervjueeritava poolt räägitu on adekvaatne, et „Ei olegi“. Seega kinnitavad eksperdi kriminaalasjas antud ütlused, et vaskulaarset dementsust põdev isik on ühel ajahetkel täiesti võimeline kõigest toimuvast aru saama ja teisel ajahetkel mitte. Lisaks kinnitas ekspert, et olukorras kus H.K.’il dementsuse esinemine diagnoositi 25.05.2016, ei saa kindlasti väita ega ka 100% kindel olla, et diagnoositud seisund esines H.K.’il ka poolteist kuud varem, st 07.04.2016. Vaatamata asjaolule, et H.K.’i dementsus diagnoositi poolteist kuud pärast Lepingu sõlmimist ja eksperdi ütluste kohaselt ei ole võimalik sellisel juhul tõsikindlalt väita ega 100% kindel olla, et H.K.il esines 07.04.2016 dementsus, ta ometi seda ekspertiisiaktis arvamuses avaldas. Eksperdi selgituste kohaselt saab kindlalt väita, et H.K. oli teovõimetu alates 26.05.2016 ehk alates sellest hetkest kui eelviidatud epikriisi kohaselt diagnoositi isikul esmakordselt vaskulaarne dementsus. Seega pole tegelikult võimalik tõsikindlalt tagasiulatuvalt tuvastada midagi enamat kui seda, et H.K. oli teovõimetu alates 26.05.2016 ehk alates vastava diagnoosi saamise päevast. Seda, kas isik oli teovõimetu enne kõnealuse diagnoosi saamist pole eksperdi hinnangul võimalik tõsikindlalt tuvastada. Samuti selgitas ekspert, et sellise haiguslooga isikutel nagu H.K. on tavapäraselt nii selgemaid kui ka nö segasemaid hetki ehk isiku meeleseisund võibolla ajas muutuv. Eksperdi ütluste kohaselt pole sellise diagnoosiga isikute puhul võimalik aru saada, kas ja kui siis milline osa isiku jutust on adekvaatne ja milline mitte. Järelikult on alusetu hageja väide, mille kohaselt oli isik 07.04.2016 tehingu ajal teovõimetu. Seega tuleb asuda seisukohale, et kui ei ole võimalik üheselt ja tõsikindlalt tuvastada, et isikul esines piiratud teovõime tehingu tegemise ajal, siis tuleb asuda seisukohale, et see asjaolu ei ole tõendamist leidnud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Siinkohal ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Kinnistute ostu-müügi tehing sooritati notari juures, kes pidi muuhulgas veenduma selles, et H.K. on teovõimeline ja saab tehingu sisust aru. Notaril ei tekkinud tehingut tehes mistahes kahtlusi isiku teovõimes, sest vastasel juhul poleks saanud notar tehingut teha. Pärnu Maakohtu otsusega nr 2-19-256 (otsus on jõustunud) tuvastas kohus, muuhulgas, et „Notar täitis tehingu tegemisel TõS § 13 lg 1 nõuet notariaalakt notari juuresolekul osalejatele ette lugeda, nende poolt heaks kiita ning osalejate ja notari poolt omakäeliselt allkirjastada, samuti TõS § 18 lg-st 1 tulenevat kohustust selgitada välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud, selgitada osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi ning kajastada notariaalaktis selgelt osalejate tahteavaldused. Notar mitte üksnes ei lugenud lepingut pooltele ette, vaid selgitas oma sõnadega lepingu sisu. Notar küsis üle, kas need on kinnistud, mida müüjad soovivad müüa, ja milline on hind. Samuti selgitas notar müüjatele, et ostuhind on tasutud notari deposiitkontole ja seda, kuidas toimub selle edasikandmine müüjatele. Seejuures kontrollis notar koos müüjatega kontonumbri õigsust. Lisaks helistas notar tehingueelselt H. ja Õ.K.ile nende kodusel lauatelefonil veendumaks, et nad soovivad tehingut teha. Esmalt vastas telefonile H.K., kes andis telefoni edasi Õ.K.ile. Õ.K. kinnitas notarile, et tema ja H.K. soovivad teha kõnealust tehingut. Notari küsimusele, kas Õie ja H. on kavandatava tehingu osas pidanud nõu oma lastega vastas Õ.K., et nad ei ole lastega rääkinud, kuna H. ei saa lastega läbi. H.K. osales nii 2016 kui ka 2017 aktiivselt õigustehingutes. H.K. ise (sh oma eestkostja K.K.i eestkostel), Õ.K. ega kolmandad isikud ei ole teda nendes muudes õigustehingutes piiratult teovõimeliseks pidanud.“ Viidatud kohtulahend käsitles Lk 18 / 51

2-17-16752 käesolevas asjas vaidlusaluse tehingu asjaolusid ning ei tuvastanud kohus samuti, et H.K. oli tehingut tehes teovõimetu. Lisaks eeltoodule osales Kinnistute ostu-müügi tehingus ka H.K.i abikaasa Õ.K., kelle teovõimes pole vähimatki põhjust kahelda. Kaitsja peab oluliseks märkida, et isegi H.K.i abikaasa Õ.K.ei osanud ütlusi andes seda selgitada, kas H.K. võis olla 07.04.2016 tehingu ajal teovõimetu või mitte. Õ.K.kinnitas üksnes seda, et H.K. sai kindlasti aru sellest, et ta läheb notarisse tehingut tegema aga ütles, et ei oska selgitada seda kui palju H.K. 07.04.2016 notariaalsest tehingust aru sai. Kostja I hinnangul kinnitab see ilmekalt, et kui isegi H.K.i enda abikaasa ei saanud sellest aru, et isik on teovõimetu, siis ei saanud ega pidanudki sellest aru saama ka kõrvalised isikud nagu Kostja I või notar E. Nuka, kelle kokkupuuted H.K.iga olid põgusad. Õ.K.’i kriminaalasja 1-18-5166 kohtueelses menetluses antud ütlused annavad tunnistust, et mõlemad müüjad teadsid, et lähevad 07.04.2016 notarisse metsakinnistuid müüma. Lisaks küsitles notar enne Lepingu tõestamist osalisi, sh ka müüjaid, mida nad müüa soovivad, milline on Müügihind jne. Seega teadsid H.K. ja Õ.K., mitut ja milliseid kinnisasju nad 07.04.2016 müüvad ja millise hinnaga. Nad ei avaldanud notarile, et nad pole soovinud müüa Lepingus märgitud kinnistuid. Vastupidi. Nad kiitsid Lepingu heaks ja allkirjastasid selle omakäeliselt. Järelikult ei saanud meditsiinilisi eriteadmisi mitteomav Kostja I põgusate kohtumiste pinnalt H.K.iga aru saada ega pidanudki aru saama sellest, et isik võib olla teovõimetu. Täpselt sama järeldus kehtib ka notar E. Nuka osas, kes kohtus H.K.iga üksnes notari tehingu ajal ja on samuti kinnitanud, et ta ei saanud sellest aru, et H.K. võiks olla teovõimetu. Lisaks ei saa tähelepanuta jätta, et H.K. on olnud piisavalt tegus ka pärast Kostja I toimunud tehingut ning omandanud 04.07.2016 (ca 3 kuud peale hagi aluseks oleva tehingu toimumist!) Aleääre kinnistu. Tõenditena esitatud Kinnistusraamatu väljavõte viitab sellele, et tegemist oli maa erastamisega maareformi seaduse alusel. Maa erastamiseks pidi kannatanu tegema avalduse ning eelduslikult kohtuma lepingu sõlmimiseks vallavalitsuse ametnikega või olema võimeline elektrooniliselt asju ajama. Nimetatud avalduse esitamine ja müügilepingu sõlmimine piiratud teovõimega isiku poolt ilma kaasabi saamata ei ole eluliselt usutav. Sealjuures on FIE-na registreerimine vajalik maareformi seaduse § 234 kohaselt metsamaa erastamiseks ja § 223 lg 2 kohaselt maa 0,5 sooduskoefitsiendiga ostmiseks. Eeltoodud asjaolud oma kogumis tõendavad, et H.K. tegutses nii ennast FIE-na registreerides kui ka maad soetades planeeritult ja läbi mõeldult ning sai oma tegevusest aru. Oluline on siinkohal ka märkida, et Õ.K.i ütluste kohaselt aktsepteeris ka H.K.i praegune eestkostja teda kui FIE-t, aidates tal FIE raamatupidamise toiminguid teha. Ehk siis kui juba H.K.i abikaasa ja lapsed ei juhtinud kordagi ühegi ametkonna tähelepanu H.K.i võimalikule toevõimetusele, siis kuidas pidi Kostja I sellest aru saama, et H.K.i tervisega on midagi korrast ära. Vaidlust ei ole sellest, et Õ.K. oli Kinnistute ostu-müügi tehingu ajal teovõimeline, seega sai kõigest toimuvast aru. Seega tehingu tegemise juures olid oli lisaks Kostja I-le ja H.K.ile ka adekvaatse tervisliku seisundiga Õ.K., Õ.K. oli tehinguga nõus. Õ.K. tuli tehingu juurde alles notaribüroos, kus notar E.N. tutvustas tehingu kõiki asjaolusid rohkem kui 1,5 tundi ning selgitas välja, millised olid müüjate teadmised ja soovid tehingu osas ning millised olid ostja soovid. E.N. kinnitas oma ütluses väga selgelt, et kõik tehingu juures viibivad osapooled said aru, et müügiobjektiks on kolm kinnistut, mille koguväärtuseks on 38000.00 eurot. Rõhutan siinkohal veel, et notar kontrollis üle kõigi tehingus osalevate isikute tahteavaldused. Õ.K. on oma ütlustes kinnitanud väga selgelt ja üheselt, et notar luges kogu lepingu ette ja see võttis aega vähemalt poolteist tundi. Notar Ene Nukka selgitas oma ütlustes põhjalikult (notari kriminaalmenetluse käigus antud ütlused), kuidas ta lepingu ette luges ja selgitas lepingu osalistele tehingu sisu. Asjaolu, et Õ.K. ei mäleta täpselt, mida ette loeti, ei muuda lepingu sisu. Õ.K. oli täie arusaamise juures ning tema teovõimes ei ole kordagi olnud põhjust kahelda. Õ.K. on oma allkirjaga ja vabatahtlikult kinnitanud, et müüdi just nimelt kolm kinnistut hinnaga 38000.00 eurot. Nagu eelnevalt selgitatud, ei ole kostja 1 ja hagejate vahel sõlmitud Leping tühine - ei müügileping ega asjaõiguslik leping. Seega ei ole hagejatel alust Lk 19 / 51

2-17-16752 nõuda saadu tagastamist ega selle hüvitamist. Lisaks ei ole hageja tõendanud kinnistu hariliku väärtust. Hagejad on esitanud dokumendid selle kohta, mis justkui tõendavad, et 2017 mai seisuga oli Kinnistute väärtus kokku 96 000 eurot. 2016 juuni (hindade aluseks võtud hindade tabelis on toodud hinnad 2016 aasta juuni – Lisa 1) seisuga 114000, Metsaekspertiisi hindade aluseks on võetud 2016 aasta IV kvartali ja II kvartali juunikuu hinnad, ehk siis hinnad, millega oli võimalik kinnistuid müüa Karo Mets OÜ-l. Kinnistute ülevaatuse ja ostmise ajal ei olnud võimalik neid hindasid aluseks võtta. Oluline on siinkohal märkida, et 2016 aastal oli metsamaterjalide hinnad oluliselt madalamad, kui aastal 2017, seega olid oluliselt väiksemad ka kinnistu väärtused. Seega tuleb asuda seisukohale, et hagejate esitatud tõendid kinnistu väärtuse kohta müügihetkel ei ole asjakohased ning nendele tuginemine ei ole võimalik. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kinnistute väärtus oli lepingu sõlmimise ajal 96000 eurot, ei tekkinud hagejatele kahju sellises ulatuses nagu hagiavalduses on näidatud. Lepingu sõlmimise tagajärjel on kostja I tasunud hagejatele 38 000 eurot, seega võimalik kahju, mis on hagejatele tekkinud ei saa olla suurem kui 58 000 eurot. Kostja I sai oma ostupakkumises hinnakujunduses lähtuda eelkõige tehinguliste väärtuste pinnaühiku mediaanhinnast Türi vallas. Nimetatud statistika avaldatakse Maa-ameti kodulehel aastate kaupa ning Kostjal I oli võimalik tutvuda ning arvestada mediaanhinnaga perioodil 01.01.2015 – 31.12.2015. Nimetatud perioodil oli Türi vallas mediaanhind pinnaühiku hektar kohta 1540,98 eurot. Tõendi mediaanhindade osas on kohtule esitatud ja kontrollitav. Hinnapakkumise tegemisel ei pea pakkuja lähtuma turuhinnast ega tellima eksperthinnangut turuhinna määramiseks. Enamus tehinguid tehakse kahe või enama osapoole vahel läbirääkimiste käigus välja kujunenud hinnast ja tingimustest lähtudes. Eksperte kaasatakse reeglina ainult poolte soovil ja sedagi suuremahuliste tehingute korral. Teatavasti on ettevõtte eesmärk eelkõige teenida kasumit, seega tuleb ka võimaliku kinnisasja ostmisel arvestada, et kinnistu edasi võõrandamine või kinnistul ise metsamaterjali ülestöötamine peab olema kasumlik. Kui Kostja I soovis soetada metsakinnistuid 34,5 hektari ulatuses, siis nende kinnistute mediaanväärtuseks sai Kostja I hinnata 53157,60 eurot, mis on 26-27% ulatuses kõrgem kui pakutud hind H.K.ile. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et kinnistutel lasus osaliselt ka looduskaitselisi piiranguid. Selline kasumimarginali lisamine on täiesti normaalne ja ei ole tegemist ebamõistlike hinnakääridega. Oluline on märkida, et Kostja I valduses ei olnud hinnapakkumise tegemisel dokumente, mis näitaksid, kui palju täpselt ja milline mets kinnistul kasvab. Ka tema võttis kinnistu soetamisega teatava riski, mis on samuti äritegevuses tavapärane. Hageja poolt esitatud ja väidetavalt Metsabüroo töötaja Ü.V.i poolt ajavahemikus 12.05.2017 – 14.05.2017 ja 01.06.2020 koostatud hindamisaktidega ei saa tõendada Kinnistute objektiivset turuväärtust 07.04.2016 tehingu toimumise aja seisuga. Ebaselge on see, millise isiku poolt ja millise pädevusega isiku poolt on need dokumendid üldse koostatud, sest kohtule on esitatud ainult 7 dokumendi koopiad, mille on väidetavalt koostanud keegi Ü.V.. Samas puudub igasugune teadmine selle kohta, kas ja kui siis millised on kõnealuse isiku metsaandusalased teadmised. Esitatud hindamisaktidega ei ole võimalik määrata kindlaks Kinnistute objektiivne turuväärtus 07.04.2016 tehingu toimumise aja seisuga. Nendes dokumentides on väidetavalt hinnatud iga kinnistu väärtust vastavalt dokumentide koostamise aja seisuga ehk Asjaolu, et A.A. tegeleb metsamaade ostmisega ja müümisega, ei tähenda seda, et tegemist on eriteadmisi omava isiku – s.o eksperdiga. A.A. sai oma ostupakkumises hinnakujunduses lähtuda eelkõige tehinguliste väärtuste pinnaühiku mediaanhinnast Türi vallas. Nimetatud statistika avaldatakse Maaameti kodulehel aastate kaupa ning A.A.ul oli võimalik tutvuda ning arvestada mediaanhinnaga perioodil 01.01.2015 – 31.12.2015. Nimetatud perioodil oli Türi vallas mediaanhind pinnaühiku hektar kohta 1540, 98 eurot. Hinnapakkumise tegemisel ei pea pakkuja lähtuma turuhinnast ega tellima eksperthinnangut turuhinna määramiseks. Enamus tehinguid tehakse kahe või enama osapoole vahel läbirääkimiste käigus välja kujunenud hinnast ja tingimustest lähtudes. Eksperte Lk 20 / 51

2-17-16752 kaasatakse reeglina ainult poolte soovil ja sedagi suuremahuliste tehingute korral. Teatavasti on ettevõtte eesmärk eelkõige teenida kasumit, seega tuleb ka võimaliku kinnisasja ostmisel arvestada, et kinnistu edasi võõrandamine või kinnistul ise metsamaterjali ülestöötamine peab olema kasumlik. Kui süüdistatav soovis soetada metsakinnistuid 34,5 hektari ulatuses, siis nende kinnistute mediaanväärtuseks sai A.A. hinnata 53 157,60 eurot, mis on 26-27% ulatuses kõrgem kui pakutud hind H.K.ile. Lisaks tuleb arvestada ka sellega, et kinnistutel lasus osaliselt ka looduskaitselisi piiranguid. Selline kasumimarginali lisamine on täiesti normaalne ja tegemist pole ebamõistlike hinnakääridega. Oluline on märkida, et A.A.u valduses ei olnud hinnapakkumise tegemisel dokumente, mis näitaksid, kui palju täpselt ja milline mets kinnistul kasvab. Ka tema võttis kinnistu soetamisega teatava riski, mis on samuti äritegevuses tavapärane. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja poolt on tõendamata kinnistute väärtus tehingu sõlmimise ajal. Juhul, kui kohus leiab, et tehingud on tühised ning kinnistud kuuluvad hagejatele tagastamisele ja omanikukanne parandatakse (kostja nimetatuga ei nõustu), siis on võimalik rääkida väärtuse vähenemise hüvitamisest. Hüvitise kindlaksmääramiseks tuleb arvestada kinnistute väärtus tehingu tegemise ajal, millest lahutatakse 38000.00 eurot (summa, mille hagejad on saanud) ning sellest tulemist lahutatakse kinnistute tänane väärtus. On ilmselge, et kinnistute hetkeväärtus ei ole 0 eurot. Juhul, kui kohus leiab, et tehingud on tühised (kostja nimetatuga ei nõustu) ning kinnistud ei kuulu hagejatele tagastamisele ja omanikukannet ei muudeta, siis on võimalik rääkida kinnistute väärtuse hüvitamisest tehingu tegemise aja seisuga. Hüvitise kindlaksmääramiseks tuleb arvestada kinnistute väärtus tehingu tegemise ajal, millest lahutatakse 38 000 eurot. Alternatiivse nõue on vastuolus VÕS § 15 lg 3. Kahju hüvitamise nõude esitamine hageja poolt ei ole seadusega lubatud. VÕS § 15 lg 3 kohaselt ei saa kahju hüvitamist nõuda juhul, kui lepingu kehtetust kaasatoovaks asjaoluks on lepingupoole piiratud teovõime või lepingu vastuolu heade kommetega. Piiratud teovõimest või heade kommete vastasusest tulenev lepingu tühisus ei anna võimalust ja õigust nõuda kahju hüvitamist, kuna tegemist on asjaoludega, mis TsÜS regulatsiooni kohaselt annavad ainult õiguse nõuda tühise lepingu järgi üleantu tagastamist alusetu rikastumise sätete järgi. Lähtudes eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et hageja alternatiivsete nõuete rahuldamine ei ole võimalik mitte ühelgi juhtumil. Kostja viited Riigikohtu 12.01.2009 lahendile nr 3-2-1-127-08 on asjakohatu, kuna tegemist ei ole olukorraga, kus tegemist oleks tühise tehinguga ning samuti ei ole nimetatud otsuse puhul mingit moodi tegemist piiratud teovõimega isiku poolt tehtava tehinguga. Asjakohane on siinkohal viidata Riigikohtu 02.05.2007 lahendi nr 3-2-1-33-07 punktile 10, mille kohaselt tekib lepingu tagasitäitmise nõue samal hetkel, kui ta selle lepingu täitis, sest leping oli tühine ja kehtetu algusest peale. Tehing ei olnud vastuolus heade kommetega. Seejuures on tähelepanuväärne, et hageja seisukoht pole mitte üksnes ekslik, vaid otseses vastuolus asjakohase Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et ükski tehing ei saa olla heade kommete vastane ainuüksi seetõttu, et ese on müüdud liiga odavalt või ostetud liiga kallilt (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-25-17, p 54). Antud juhul rajaneb kogu etteheide hageja käsitlusel, mille kohaselt oli tehing madala hinna tõttu vastuolus heade kommetega. Teisisõnu põhineb kogu hagi kehtiva õiguse ja asjakohase kohtupraktika ekslikul tõlgendamisel. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et tegemist oli tühise tehinguga H.K.i teovõimetuse tõttu, siis tuleb asuda seisukohale, et hageja Õ.K.i käitus lepingu sõlmimisel pahauskselt ning tekitas kahju ja vähendada viivisemäär nullini. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt juhul kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Lk 21 / 51

2-17-16752 3.Kostja II kirjalikus vastuses leidis, et hagejad ei ole 3 aasta vältel suutnud esitada arusaadavat hagi tervikteksti. 12.06.2020 teates võttis kohus kokku senise menetluse viibimise põhjused: „Hageja esitas kohtule hagi 08.11.2017.a. hageja täpsustas oma hagi 13.09.2018.a. Kohus andis eelistungil 09.12.2019 hagejatele tähtaja hagi tervikteksti esitamiseks. Hagejad esitasid kohtule kirjalikult 13.01.2020 hagiavalduse tervikteksti. Seejärel hageja esindajad loobusid hagejaid esindamast ja hagejad võtsid omale uue esindaja, kes esitas kohtu nõudel kohtule hagi tervikteksti 28.05.2020 ja veel uue tervikteksti 10.06.2020.“ 17.06.2020 (s.o teisel) eelistungil andis kohus pärast 3-tunnist sisulist arutelu hagejale: „aja esitada täpsustus rahaliste nõuete osas /.../ Samuti täpsustada kinnistu väärtust tehingu tegemise aja seisuga.“ Hagejad väidavad 14.08.2020 menetlusdokumendis aga taaskord, et: „17.06.2020 eelistungi protokollist ega 17.07.2020 kohtumäärusest ei ole kahjuks hagejatel võimalik täpselt aru saada – millist konkreetset nõuet ja mis suunas oleks vaja täpsustada ning kas vajalikuks peetud täpsustus peaks tulenema mõnest metoodilisest või formaaljuriidilisest puudusest, praegu ei ole see selge“, vaatamata kohtuistungi salvestusele (1:55 ja edasi), milles üksipulgi hagejate nõudeid arutati. Hagi ese ja alus on piiritletud 10.06.2020 hagi tervikteksti ja selle 14.08.2020 esitatud täiendustega. 17.06.2020 eelistungil anti hagejatele võimalus täiendada 10.06.2020 hagi tervikteksti ning esitada selles nimetamata asjaolusid ja tõendeid hiljemalt 14.08.2020. 14.08.2020 esitasid hagejad uued ekspertarvamused Kinnistute väärtuse osas. Muid tõendeid hagejad ei esitanud, v.a täpsustused seoses tunnistajate ütlustega. Juba ainuüksi see, et hagejad on esitanud 14.08.2020 kolmanda versiooni ekspertarvamusest selle kohta, mis oli Kinnistute väärtus 07.04.2016 seisuga, nõudnuks hagejatelt rahaliste nõuete täpsustamist. Kuna hagejad seda teinud ei ole ning kostjad ega kohus ei saa seda hagejate asemel teha, saab lähtuda vaid hagejate poolt 10.06.2020 esitatud hagist. Eeltoodut on kinnitanud nii hageja ise, selgitades, et uus hagi terviktekst asendab kõik senised nõuded: „Senine nõue ei ole enam menetluse ese ja kohus ei saa selle kohta hagi piiridest väljumata otsust teha“; kui ka TsMS § 363. Kostja II vastab käesolevaga hagejate 10.06.2020 ehk n-ö lõplikule hagiavaldusele. 14.08.2020 menetlusdokumendis hagejad hagi ja selle asjaolusid ei täiendanud, kui välja arvata taotlus ümberpööratud tõendamiskoormise rakendamiseks, millele kostja II siinkohal vastu vaidleb. Hageja väited on tõendamata , õiguslikult põhjendamatud ning nõuete rahuldamine on igal juhul piiratud hageja Õ.K.i enda heade kommete vastase käitumisega. Hagejad ei ole tõendanud faktilisi asjaolusid, millel nende nõue põhineb. 10.06.2020 hagi kohaselt põhineb kogu faktiline põhjendus, miks hagejad on kostja II suhtes nõude esitanud, järgmisel eeldusel: „Hagejad on seisukohal, et kostja II teadis, et kostja I oli vaidlusaluste kinnisasjade formaalseks omanikuks saanud tühise tehingu tagajärjel – „omandades“ need isikult, kes oli piiratud teovõimeline. Olenemata eeltoodust on hagejad ka veendunud, et kostja II oleks pidanud teadma, et kinnisasjad „omandati“ piiratud teovõimega isiku käest (s.o tühiselt).“ Ehk et hagejad väidavad, et kostja II pidi 07.04.2016 tehingus osalemata aru saama, et kostja I oli omandanud kinnistud piiratud teovõimega isikult. Hagi tühisuse aluseks väidab hageja seega teovõime puudumist (TsÜS § 11) ning sellest teadmapidamist, mitte enam heade kommetega vastuolu (TsÜS § 86). Hagejad ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud ühtki tõendit, vaid esitavad äraspidise eelduse, et kostja II mitte teadmine H.K.i väidetavast piiratud teovõimest on „ebausutav“. Olukorras, kus isegi H.K.i pere ja abikaasa ei kahtlustanud, et H.K.i teovõime võiks olla piiratud, pidanuks kostja II olema lausa selgeltnägija, et H.K.i väidetavat teovõime piiratust aimata. Kostjal II puudus igasugune kohustust uurida Kinnistute eelneva omaniku või tehingu täpsemate asjaolude kohta. See oleks käibes koormav ja mõeldamatu. Ammugi on see tarbetu notariaalsete tehingute puhul, kus võib eeldada, et notar on tuvastanud tehinguosaliste teovõime ja tehingu vastavuse heade kommetega (vt TõS § 4). Täielikult tõendamata on seejuures hagejate väide, et: „kostja II (s.h läbi oma volitatud esindaja M.M. ́i, vt TsÜS § 133) /...) K. ́iga isiklikult suhelnud ajal, mil viimase dementsus oli juba selgelt väljendunud ja äratuntav. Et H.K. ́ Lk 22 / 51

2-17-16752 teovõimetus oli äratuntav (või vähemalt pidi olema äratuntav)“. Kostja II on neid asjaolusid korduvalt eitanud. Esiteks, kostja II (ega tema volitatud esindaja M.M.) ei ole kunagi H.K.iga kohtunud. Kostja II sõlmis ja pidas läbirääkimisi Kinnistute osas kostjaga I, mitte H.K.iga. Kostja II on neid 13.04.2016 tehingu asjaolusid menetluses korduvalt selgitanud. Ka on kostja II muu hulgas esitanud ka tõendeid selle kohta, et rääkis tehingut läbi kostjaga I, kes talle Kinnistuid 07.04.2016 sõnumi teel müügiks pakkus (vt kostja II 06.12.2017 vastus, p 2; 31.01.2018 vastus, p 1.2). Teiseks, kostja II esindaja ei ole kuidagi seotud ega osalenud ka hagejate ja kostja I vahelise 07.04.2016 tehingu ettevalmistamise. Kolmandaks, kostja II ei olnud teadlik hagejate ja kostja I vahelise tehingu hinnast. Kostjal II ei olnud seejuures ka mingit täiendavat kohustust uurida, kellelt kostja I on Kinnistud omandanud või kui vana Kinnistute eelmine omanik oli või mis hinnaga kostja I need omandas – asjaolu, mida kostja I ei oleks ilmselgelt kostjaga II ka jaganud. Vastupidist kinnitavad tõendid puuduvad. Ka hagejate poolt 01.02.2020 esitatud seisukoht, millele hageja 10.06.2020 hagis tugineb, ei tõenda, et kostja II teadis / pidi teadma H.K.i väidetavast piiratud teovõimest. Kostja II on vastanud hagejate 01.02.2020 asjakohatutele väidetele 07.02.2020 ja 20.03.2020 menetlusdokumentides ega hakka end kordama. Küll aga rõhutab kostja II, et 01.02.2020 seisukohas ei ole esitatud ühtki asjaolu, veel vähem ühtegi tõendit selle kohta, et kostja II teadis või pidi teadma H.K.i väidetavast piiratud teovõimest. Hagejate 01.02.2020 seisukohas pole kordagi isegi mainitud mõistet „teovõime“. Väide, et hagejate 01.02.2020 seisukoht tõendab kuidagi kostja II teadmapidamist H.K.i väidetavast piiratud teovõimest, on seega alusetu. Kostja II vaidleb ühtlasi vastu hagejate taotlusele rakendada ümberpööratud tõendamiskoormist. Kostjalt II ei saa nõuda negatiivse asjaolu, s.o H.K.i väidetavast piiratud teovõimest mitte teadmise või mitte teadmapidamise tõendamist. TsMS § 230 lg 1 sätestatud presumptsiooni kohaselt ei saa lugeda hageja alusetuid väiteid tõendatuks, kui hagejad ei ole vaatamata sellele, et kostja II on järjepidevalt eitanud hagejate alusetuid väiteid, esitanud ühtki asjakohast tõendit. Küsimus H.K.i teovõimest tõusetus alles aasta pärast tehingute tegemist. See välistab juba kronoloogiliselt võimaluse, et kostja II oleks saanud väidetavast asjaolust olla teadlik 13.04.2016 tehingut sõlmides, st veel enne, kui ükski ekspert oli jõudnud H.K.i teovõimet hinnata, rääkimata enne H.K.i pereliikmeid. Täiesti teemakaugeks jääb arutlus tagatiskokkuleppe puudumisest või hoolsuskohustuse rikkumisest juhatuse liikme ja äriühingu vahelises suhtes, vt viide hagejate 14.08.2020 menetlusdokumendis p-s 7 Riigikohtu 15. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-16, p 14. Hagejate viidatud Riigikohtu lahendist ei tulene mingit üleüldist põhimõtet, et kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine oleks kuidagi hoolsuskohustuse rikkumine. Lepingulistes suhtes kehtis nii seni kui kehtib ka edaspidi vormivabaduse põhimõte, ehkki kostja II volitus M.M.le ja M.M.ile oli sõlmitud lausa notariaalselt tõestatud vormis ning esinduse täpsemaid tahke reguleerib TsÜS. Asjaolusid kogumis hinnates puudub alus arvata, et H.K.i teovõime oli 07.04.2016 piiratud. Kostjal II puudub täpsem teadmine 07.04.2016 tehingust kui see, mida tehingu osapooled menetluses on väitnud, kuid tehingus osalenud isikute tunnistused kriminaalmenetluses ja seotud menetlustes, nagu ka H.K.i muu tegevus (tegutsemine FIE-na, autojuhilubade olemasolu jne, vt lähemalt kostja II 31.01.2018 vastus, p 2.3), et ta oli ka tehingut sõlmides teovõimeline. Seda ei väära ka A.T. poolt koostatu ekspertiisiakt nr 57. Hagejate 10.06.2020 hagi nõue 1 on seega alusetu. Hagejate nõue Kinnistute tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja II on Kinnistud heauskselt omandanud. Hagejad ei ole tõendanud, et kostja II oli teadlik asjaolust, et kostja I omanikukanne on ebaõige. Ainuüksi see, kui kohus peaks tuvastama tagantjärele, et H.K. oli piiratud teovõimega 07.04.2016 tehingut tehes, ei tõenda asjaolu, et kostja II teadis või oleks pidanud teadma kande väidetavast ebaõigsusest. Selleks peaksid hagejad suutma lisaks tõendada, et kostja II teadis juba enne hageja abikaasat ja pereliikmeid, et H.K.i puhul oli tegemist piiratud teovõimega isikuga, ehkki kostjal II (ega tema volitatud eisndaja) ei ole H.K.iga isegi kohtunud. Olukorras, kus isegi H.K.i pereliikmed Lk 23 / 51

2-17-16752 ei pidanud H.K.i käitumist selliseks, mis oleks tinginud talle eestkoste taotlemist (eestkoste määrati alles oktoobris 2017), ei saanud H.K.iga mitte kordagi kokku puutunud isik kuidagi teada H.K.i väidetavast piiratud teovõimest. Kuna kostja II on seejuures tõendanud, et ta tugines kinnistusraamatu kannetele, on kostja II igal juhul Kinnistud heasukselt omandanud AÕS § 561 lg 1 alusel ning hagejate 10.06.2020 hagi nõuded 2 kuni 4 tuleb jätta rahuldamata (vt kostja II 28.11.2019 seisukoht, p-d 25 jj). Hagejatel puudub alusetust rikastumisest nõue kostja II vastu. Kostja II on ka korduvalt selgitanud, et alusetu rikastumise nõue saab 07.04.2016 tehingu tühisuse korral olla üksnes hagejate ja kostja I vahel ega hakka seda õiguslikku seisukohta kordama (vt kostja II 28.11.2019 seisukoht, p 17). „Saajaks“ on VÕS § 1032 ja § 1028 mõistes üksnes lepingu pool, kellele hagejad midagi lepinguga üle andsid, mitte mõni kolmas isik. Pealegi ei ole hagejad tõendanud, mis on kinnistute harilik väärtus, milleks on TsÜS § 65 kohaselt kohalik keskmine müügihind (vt kostja II 28.11.2019 seisukoht, p 21). 10.06.2020 hagiavalduse nõue, milles hagejad paluvad kostjatelt solidaarselt või kummaltki eraldi välja nõuda 67 000 eurot, tuleb jätta nii õiguslikult kui ka faktiliselt (nõude suuruse tõendamatuse tõttu) seega kostja II suhtes rahuldamata. Hagejatel puudub nõue kostja II vastu, kes on Kinnistud omandanud. Kuivõrd kostja II on Kinnistud heauskselt omandanud, ei ole hagejatel võimalik nõuda kostjalt II ka Kinnistutelt raiutud metsa eest mingit hüvitist, milles kostja II on hagejate väitel hagejate arvel rikastunud VÕS § 1037 alusel. Õiguslikult oleks selline hagejate nõue võimalik üksnes Kinnistuid käsutanud kostja I vastu. Pealegi on kostja tõendanud, et ta tasus kostjale I Kinnistute eest 105 000 eurot, kuid on saanud Kinnistutelt raiutud metsa müügist kasu üksnes summas 53 172 eurot. Sellest tuleks täiendavalt maha arvata juba Kinnistute eest saadu 38 000 eurot. Kostja II ei ole seega kuidagi rikastunud 116 476 euro võrra, nagu hagejad väidavad. 10.06.2020 hagiavalduse nõue , milles hagejad paluvad kostjalt II välja nõuda 116 476 eurot, tuleb jätta seega kostja II suhtes nii õiguslikult kui ka faktiliselt (nõude suuruse tõendamatuse tõttu) rahuldamata. Alternatiivne nõue, milles hagejad jaatavad Kinnistute heauskset omandamist, on õiguslikult perspektiivitu. Olukorras, kus hagejad möönavad, e kostja II on heauskselt saanud Kinnistute omanikuks, olles tasunud Kinnistute eest kostjale 105 000 eurot, ei saa hagejad samaaegselt nõuda kostjalt II kahju hüvitamist summas 211 830 eurot VÕS § 1043 alusel. Nõue oleks võimalik kostja II vastu esitada vaid juhul, kui hagejad oleksid jätkuvalt Kinnistute omanikud, mida nad aga ei ole. Kinnistute omanik on kostja II, st hagejatel puudub igasugune alus väita, et kostja II on kuidagi rikkunud hagejate omandit. Pealegi on hagejad 14.08.2020 seisukohas samaaegselt väitnud, et: „kinnistute väärtus seisuga 07.04.2020 koos metsaga oli 114 300,eurot ja ilma metsata (s.o ainult maa) oli 14 309,- eurot.“ Hagejad ei ole tõendanud seega nõuet suuremas ulatuses kui 114 300 eurot. 10.06.2020 hagiavalduse nõue, milles hagejad paluvad kostjalt II solidaarselt või eraldi välja nõuda 211 830 eurot, tuleb jätta seega kostja II suhtes nii õiguslikult kui ka faktiliselt (nõude suuruse tõendamatuse tõttu) rahuldamata. Hea usu põhimõtet arvesse võttes ei saa hagejal, kes on ise teinud teadvalt tühise tehingu, olla kaitstavat õigust nõuda tühise tehingu alusel üleantu tagastamist, nagu ringkonnakohus on varemgi VÕS § 15 kontekstis leidnud. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu, st olukorras, kus hageja ise sõlmis teadvalt tühise tehingu, jätab kohus kohaldamata ka normi, mis vastasel juhul nõuaks tühise tehingu alusel üleantu tagastamist alusetu rikastumise sätete kohaselt (TsÜS § 84 lg 1). Ka kostja II hinnangul on põhjendamatu nõuda kostjalt I, kelle kokkupuude H.K.iga oli tehingu asjaolusid arvestades nähtavasti üsnagi minimaalne, kõrgemat hoolsust kui hagejatest pereliikmetelt. H.K.i perekonnaliikmed ilmselgelt ei leidnud, et isiku teovõimes oleks puudujääke: hageja K.K. taotles H.K.ile eestkostja määramist alles aasta hiljem, olles veel 2017. aasta kevadel aidanud H.K.il raamatupidamist korras hoida. Veel vähem on teadmine või teadma pidamine H.K.i väidetavast piiratud teovõimest omistatav kostjale II, kelle esindaja ei ole H.K.iga üldse kunagi kokku puutunud. Isegi kui hagejatel oleks õigus Lk 24 / 51

2-17-16752 nõuda tühise tehingu alusel tagasitäitmist, ei saa hagejad täiendavalt nõuda kostjalt mingi kahju hüvitamist, kuna sel juhul tuleb lugeda, et Õ.K. oli niisamuti teadlik H.K.i piiratud teovõimest, kui see kohtu poolt kinnitamist peaks leidma. VÕS § 15 lg 3 kohaselt ei saa kahju hüvitamist vastavalt lõikes 2 sätestatule nõuda, kui ka teine lepingupool teadis või pidi teadma lepingu tühisust kaasatoovast asjaolust, samuti juhul, kui lepingu kehtetust kaasatoovaks asjaoluks on lepingupoole piiratud teovõime või lepingu vastuolu heade kommetega. Eeltoodu väljendab VÕS § 101 lg 3 sätestatud põhimõtet, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Juhul kui kohus peaks siiski kasvõi osaliselt rahuldama mõne rahalise nõude kostja II vastu (mida kostja II ei pea faktiliselt põhjendatuks ega ka õiguslikult võimalikuks), palub kostja II kohtul vähendada viivist nullini või muu kohtu hinnangul mõistliku suuruseni. Viivise vähendamine on VÕS § 113 lg 6 ja § 162 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus – antud juhul oleks viivis ebamõistlikult suur, kui arvestada viivist kogu perioodi eest, mil viivitus ei olnud tingitud mitte kostjast, vaid hagejatest. Muu hulgas tuleb kohtul arvestada ka kostjate õigustatud huvi. Hagejad on nõudnud viivist alates hagi esitamisest, s.o alates 08.11.2017. Kolm aastat ning kolm hagi tervikversiooni hiljem (vt hagejate 13.01.2020, 28.05.2020, 10.06.2020 hagid), arvestamata veel muid vahepealseid nõuete muutmisi (vt hagejate 13.11.2018 ja 22.04.2020 menetlusdokumendid), pole hagejad ikka suutnud üheselt ja selgelt oma nõudeid kostja II vastu esitada vaatamata korduvatele eelistungitele (vt 09.12.2019 ja 17.06.2020 eelistungite protokollid). Viivitus, mis on takistanud kohtul asja sisuliselt menetlemast, on põhjustatud üksnes ja ainult hagejate ebaselgetest nõuetest ning selle sissnõudmine kostjatelt oleks ebaõiglane. Riigikohus on pidanud hagi esitamisega liigset viivitamist mõjuvaks põhjuseks viivise vähendamise. Analoogselt tuleks pidada ka suutmatust kolme aasta vältel kohtule korrektse hagi esitamist pidada mõjuvaks põhjuseks viivise vähendamiseks nullini. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik

Lk 25 / 51

2-17-16752 Vastavalt kinnistusraamatu andmebaasile oli H.K. kinnistusraamatusse kantud järgmiste kinnistute omanikuna : 1.Leiso kinnistu asukohaga Leiso, Lõõla küla, Türi vald, Järva maakond, maatulundusmaa pindala 9,5 ha, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 403136 (I toimik tl. 39-40);

Lk 26 / 51

2-17-16752 7.1 Pärnu Maakohus määrusega 2-17-11041/05.10.2017 seadis H.K.`i üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja määras tema eestkostjaks K.K.`i (I toimik tl.53- 54). Eestkosteasjas oli H.K.`ile määratud 04.08.2017 kohtupsühhiaatriaekspertiis (I toimik tl.156- 157).Psühhiaater O.T. poolt koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr.161 /01.09.2017 kohaselt H.K. põeb raskel kujul väljendunud nõdrameelsust (dementsust) ja ei ole võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima ja selline võimetus on kestev, eestkostevajadus on kestev, vaimne seisund ei võimalda anda arvamust eestkostja isiku kohta ja eestkostja ülesannete ring peab olema kõikehõlmav (kaasa arvatud pisitehingud) (I toimik tl.55- 58). 7.2 Pärnu Maakohus määrusega 2-17-16752/ 10.05.2018 määras antud asjas H.K.`ile kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi , mille läbiviimise tegi ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi määratud eksperdile ( I toimik tl.172-175). Ekspertiisi teostas psühhiaater A.T. ja esitas kohtule 24.08.2018 kohtupsühhiaatria ekspertiisiakti nr.57 (I toimik tl. 13-16). Eksperdi arvamuse kohaselt H.K.`il esines anamnestiliste andmete ja psühhiaatrilise intervjuu põhjal tehtud järelduste põhjal 07.04.2016 vaskulaarset tüüpi dementsus (kognitiivse võimekuse langus, uuritava mõttekäik konkreetne, rigiidne, kausaalseose järgimine primitiivne, abstraktsioonivõime ning sümboliline mõtlemine minimaalsed , olulised lühi ja töömälu häired, keskendumisraskused, episoodiliselt esinevad luululised ja paranoilised mõttemustrid mõttekäigus, desorienteeritud ajas, olukorras, raskused kohanemisel uudses asukohas, olukorras. Vajab juhendamist igapäevaselt ning abi igapäevaelu toimetustega hakkamasaamisel – RKH-10 järgi dgn F 01.9. H.K. ei olnud 07.04.2016 võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Uuritav ei olnud võimeline kestvalt aru saama 07.04.2016 Paide notar E.N. juures sõlmitud kinnisasjade müügi ja asjaõiguslepingust ning kinnistamisavaldusest, notari ametitoimingute raamatu reg.osa nr.416. Uuritaval esines 07.04.2016 vaskulaarset tüüpi dementsus, mida iseloomustavad kognitiivse võimekuse langus, olulised lühi- ja töömäluhäired, keskendumisraskused, raskused kohanemisel uutes kohtades ja olukordades, orientatsioonihäired (ajas, asukohas, olukorras), otsustusvõime häired, mis välistasid tema võime õigesti hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. 7.3 Kohus kuulas ekspertiisi teostanud psühhiaater A.T. ära kohtuistungil 21.01.2021 ja ekspert jäi oma kirjalikult esitatud arvamuse juurde ( VII toimik tl. 38-43). Ekspert kohtuistungil selgitas, et algav dementia vascularis, mis küsimuses on välja toodud ajalise kriteeriumina 2012 on dokumentaalselt diagnoositud juba varem. Tervise infosüsteemi andmete järgi 16.02.2010 perearst T.M. on kirjutanud H.K.`ile välja antipsühhootikumi Aloperitol diagnoosiga F 01 vaskulaarne dementsus. 24.10.2011 psühhiaater J.G. Pärnu Haiglas on välja kirjutanud samuti antipsühhootikumi Aloperitol diagnoosiga F03 , mis on täpsustamata dementsus. Aastal 2010 teostatud peaaju kompuutertomograafilises uuringus on leitud aju vatsakeste vahelise valgaine tiheduse langus , mis vastab kroonilisele aju isheemiale ja selline kompuutertomograafiline väljendus korreleerub dementsuse arenguga. Võttes aluseks kliinilise dementsuse hindamise skaala ajatelg algab antud juhul esimesest teadaolevast viitest vaskulaarsele dementsusele mis oli 2010 aasta. Selle järgi 2013 juunis e. siis 6 kuud pärast hüpertoonilist kriisi esines uuritaval dementsus kerges raskusastmes. Võttes aluseks dementsuse skaala siis kerge dementsuse korral on remissiooni perioodil inimene võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima. Alates mõõdukast ja raskest dementsusest see võime puudub. Seda sel juhul kui dementsus on kerges raskusastmes , tal esineb haigusteadvus kui ravi soostumus, võtab temale määratud ravimeid arsti ettekirjutuse järgi, mis H.K.`il ei esinenud. Tervise infosüsteemi andmetel on jätnud talle ettekirjutatud ravimid välja ostmata ja seega need ka võtmata. See omakorda on tinginud temal esinenud vaskulaarse dementsuse kiire arengu. H.K.`il esines mõõdukas astmes dementsus 20142015 aastal. Vastus baseerub eksperdi subjektiivsel hinnangul, objektiivsetel testi tulemustel Lk 27 / 51

2-17-16752 ja uuritava anamneesi andmetel, mis on saadud tervise infosüsteemist. H.K. kaotas haiguse tagajärjel kestva võime aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida 2014- 2015 aasta. Täpset aega ei suuda anda. Seisund, et isik ei saanud kestvalt aru oma tegude tähendusest ei saabunud 2013 ega 2016. Selle välistab dementsuse ajatelje kasutatavate psühhomeetriliste instrumentide retrospektiivne kasutamine. Skaala 1 , CDR skaala, Fast skaala, Reisbergi skaala. Selle välistab ajaline kestvus. Esmakordselt H.K.`il oli hüpertooniline kriis 2012 ja selle arvestusega kerges raskusastmes dementsus kestab keskmiselt 2 aastat. Keskmine ajaperiood võib olla pikem kuni aasta ja selle tõttu tõi ta välja ka 2015 aasta. Juba mõõduka raskusastme korral on isik sellises seisundis , et ta ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. Mõõdukas raskusastmes isikul on olulisel määral häirunud probleemi lahenduse oskused, häirunud otsustusvõime , olulised mäluhäired nii lühi kui ka pikaajalise mälu osas, funktsioneerimine väljaspool kodu oluliselt häirunud. Raskes astmes lühiajaline mälu praktiliselt puudub, väljaspool kodu hakkama saama pole võimeline , vajab abi igapäeva tegevustes ja oma isiklike vajaduste rahuldamisel. Mõõdukal raskusastmel on ka ajatelg 2 aastat , mis on arvestuslik keskmine teaduspõhine aeg. ( VII toimik tl. 38-43). 7.4 Tunnistaja V.K.n 20.01.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtus tema H.K.`iga 2016 kevadel märtsikuus. Siis näitas H.K. talle ühte keskkonnainspektsiooni kirja ja ta ei saanud aru, mida H.K. sellega tahtis ja mis ta oleks vastanud. Ta ei saanud H.K.`i küsimusest aru. H.K.`il oli kiri, aga küsimusi esitas teise asutuse kohta. Ütles, et politsei saatis ta notarisse, et ta saaks kompensatsiooni metsa varastamise eest. Ta sai aru, et H.`ilt on metsa varastatud. Tema ei osanud H.K.`it aidata , kuna ei saanud tema probleemist aru. Ta arvab, et H.K. ei saanud ise ka asjadest aru. Varasemalt ta mõistis H.K.`i suhtlust. 2015 ta eriti ei suutnud end väljendada , aga nii hull asi ei olnud kui 2016. H.K. esitas ühte ja sama küsimust ja vastus mille ta esitas, sellest ei saanud H.K. aru. H.K. ei mõistnud üldse tema selgitusi. Töökaaslane oli kõrval ja kui H. ära läks siis töökaaslane küsis kas ma sain aru mida H. rääkis. Temal oli probleeme H.ist arusaamisel (VII toimik tl. 22-23). Tunnistaja T.K. 20.01.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt see võis olla 2014 kui H. ei tundnud teda enam ära ja küsis kes ta on. Peale seda tajus ta pidevalt, et H. ei tundnud teda ja ta ema ära. Ta läks poodi ja nägi, et H. oli küürus ja seisis seal ja kui ta küsis Õ.K.`ilt , mis ta seal teeb siis Õie vastas, et H. ei mäleta , et ta läheb ja seisab ja tuleb tagasi. Õie kartis H.`it ja jooksis tihti nende juurde pakku. Tema on kutsunud nii kiirabi kui politsei. H. tuli uksele ja ta sai rääkida nendega. Küsis mis toimub siis H. tõmbus tagasi. Hiljem Õie ütles, et H. on mingi asja välja mõelnud miks temaga riidleb. Ta oli välja mõelnud mingi armukadeduse loo mingi surnud mehega. Õie vahel ka ööbis nende juures , kuna ta kartis, et teda võidakse maha lüüa. See võis olla 2011 – 2015. Hiljem H. taltus ja oli nõus ka arstile minema. 2016 suvel, kui ta oli oma aias, olid ka K.`id oma aias. Järsku oli hädakisa ja H. oli kukkunud tikripõõsasse. Kui ta kohale läks siis ei olnud H.`il pükse jalas ja alakeha oli paljas ( VII toimik tl. 29-30). Tunnistaja V.H. 20.01.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt H.K. ei tundnud teda ära 2016 talvel veebruaris. Käisid oma perega seal külas ja siis H. küsis , kes ta on ja küsis ,kus on kuues. Jäi müstiliseks, kes pidi olema kuues. Nad loetlesid endid üles ja teatasid, et kuuendat ei ole. Nemad lahkusid, aga H. jäi kuuenda pereliikme kohta küsima. H.K. pidas 2015 aastal oma tütart ARK ́i ametnikuks ja laskus temaga vestlusse, millal ja mis tingimustel ta võib uuesti autoga sõita. Katrin selgitas, et kui saab arstitõendi siis ta saab uuesti sõita. Sellist äratundmist H.il ei olnud, et ta räägib oma tütrega. H.il oli ebaadekvaatne käitumine, mälulüngad ja tardumine poole sõna pealt. Ta alustas juttu ja siis hüüdis abikaasale, et ütle sina kuidas see asi oli. Kui küsida, mis asi siis ta vastas, et noh see asi. Selline kimbatus väljendus 2015 aastal. H. ei osanud väljuda ruumidest, kuhu ta oli läinud. Need olid kuur, garaaž, kus ta oli toimetanud kogu oma elu. Ta hakkas appi hüüdma Lk 28 / 51

2-17-16752 abikaasat ja hakkas lõhkuma ning laamendama. Alati ei olnud ta esimene , kes appi läks . Ta nägi neid kordi. Vaja oli vajutada link alla ja uks lahti teha. Tema ei ole H.`it näinud purjus olekus v. lõhnadega. Ta ei tea, kas H.K. on alkoholi tarbinud (VII toimik tl. 31-36). Tunnistaja I.I-H.20.01.2021 kohtuistungil antud ütluste kohaselt 2015 lõpetas tal lapselaps kooli. Läks poodi ja nägi H.it. H. oli asfaldi peale joone tõmmanud ja joone peale tikutoosi pannud. H. ütles, et peab auto komisjoni ja tervise komisjoni minema. Tahtis tõestada, et ta näeb hästi. See H.i käitumine tundus veider . See ei olnud mõistlik tegevus ( VII toimik tl. 28). 7.5 07.04.2016 notariaalakti (vaidlusalune tehing) on koostanud ja tõestanud Paide notar E.N., notari ametitoimingute registri number 416 ( I toimik tl.13-25). TÕS § 18 lg.1 järgi notar selgitab välja osalejate tahte ja õiguslikult korrektseks tehinguks olulised asjaolud. Samuti selgitab notar osalejatele tehingu tähendust, õiguslikke tagajärgi ja tehingu tegemise erinevaid võimalusi. Notar kajastab osalejate tahteavaldused notariaalaktis selgelt ja ühemõtteliselt. Seejuures hoolitseb notar selle eest, et välistataks eksimused ja kahtlused ega kahjustataks kogenematu ja asjatundmatu osaleja huve. Lg.2 järgi kui notaril tekib kahtlus tehingu seadusele ja osalejate tegelikule tahtele vastavuse suhtes, arutab ta selle osalejatega läbi. Kui notar kahtleb tehingu kehtivuses ja osalejad nõuavad sellele vaatamata tõestamist, märgib notar oma selgituse ja selle kohta esitatud osalejate põhjendused notariaalakti. Lg.3 järgi notar korraldab tehingu notariaalse tõestamise selliselt, et käesoleva paragrahvi lõigetest 1 ja 2 tulenevate kohustuste täitmine oleks tagatud. Notar E.N. kriminaalasjas 1-18-5166 kohtuistungil 03.04.2019 tunnistajana ülekuulamisel selgitas, et notaril tekib kohustus tehingu tegemisest keelduda kui inimene on teo- ja otsusevõimetu, ei saa asjadest aru, ei saa tehingust aru, kui esitatakse täiesti valeandmeid TsÜS-st tulenevalt. Antud tehingu puhul selliseid asjaolusid ei olnud. Teovõimet hindame nii, et võtame dokumendid ja küsime, miks nad tulid notarisse , mida nad teha soovivad, see on esmane küsitlus, mida müüja soovitakse ja milline on müügihind. Ta küsib need andmed uuesti üle vaatamata sellele, et eelnevalt on küsitud lepingu ettevalmistamisel (IV toimik tl. 143). Seega notar E.N. ei saanud tehingu tõestamisel aru, et H.K. on teovõimetu. Pärnu Maakohus otsusega 2-19256/18.12.2019 jättis rahuldamata H.K.`i ja Õ.K.`i hagi notari vastu kahju ja viivise nõudes, kuna ei tuvastanud notari poolt oma ametikohustuste rikkumist (IV toimik tl. 171-174). Pärnu Maakohtu otsus ei jõustunud ,kuna pooled sõlmisid peale otsuse tegemist kompromissi, mille Pärnu Maakohus kinnitas määrusega 2-19-256/15.01.2020 (IV toimik tl. 175). Ekspert A.T. on 21.01.2021 kohtuistungil selgitanud , et kolmandatele isikutele ei pidanud vaidlusaluse tehingu ajal olema arusaadav, kui isikul oli nn. relapsi periood . Ühel päeval 1,5 – 2 tunni jooksul ei pidanud nad sellest aru saama. Relapsi võib defineerida kui seisundi halvenemist. Remissioon on seisundi stabiliseerumine (VII toimik tl.41). Seega eksperdi ütlustega kohtuistungil on tõendatud , et ühe päeva jooksul mõne tunniga võõrad isikud ei pruukinud aru saada H.K.`i piiratud teovõimest. Seega on usutav, et notar kui võõras isik tehingu sõlmimisel ei saanud aru H.K.`i piiratud teovõimest. 7.6 Ekspertiisi teostanud ekspert A.T. on ära kuulatud ka kriminaalasjas 1-18-5166 kohtuistungil 05.04.2019 (IV toimik tl. 147-154). Kohus on eksperdi ära kuulanud antud tsiviilasjas ja eelnevalt hoiatanud eksperti vastutusest KarS § 321 järgi teadvalt vale arvamuse andmise eest ( VII toimik tl. 20). TsMS § 303 lg.4 järgi ekspert peab kohtu kutsel ilmuma ja andma talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamuse. Lg.5 järgi eksperdi ülekuulamisele kohaldatakse tunnistaja ülekuulamise kohta kehtivaid sätteid, kui käesolevas peatükis ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 251 lg.2 järgi kohus võib tunnistaja ülekuulamise asendada tema teises kohtumenetluses ülekuulamise protokolli kasutamisega, kui see ilmselt võimaldab menetlust lihtsustada ja võib eeldada, et kohus saab protokolli Lk 29 / 51

2-17-16752 vajalikul määral hinnata tunnistaja vahetu ülekuulamiseta. Kohus arvestab otsuse tegemisel eelkõige eksperdi poolt antud asjas kohtuistungil antud ütlustega, kuna ekspertiis on määratud antud kohtuasjas , ekspert on ära kuulatud vahetult antud asja kohtuistungil ja pooled on saanud eksperdile küsimusi esitada. Ekspert A.T. 21.01.2021 kohtuistungil arvamuse andmisel märkis, et täna arvamust andes on tal andmeid rohkem, kuid mitte rohkem kui kohtule avaldatud. Ekspert jäi kohtuistungil oma kirjaliku arvamuse juurde ( VII toimik tl. 41 pöördel). Seega antud asjas eksperdil kohtuistungil ülekuulamisel oli andmeid rohkem kui kriminaalasjas ülekuulamisel 2019 aastal (IV toimik tl. 147-150). 7.7 Kohus on kohtupsühhiaatria ekspertiisi määranud antud tsiviilasjas ja ekspertiisi teostanud ekspert A.T. ära kuulanud suuliselt kohtuistungil antud tsiviilasjas. Ekspert on jäänud asjas oma kirjaliku arvamuse juurde ja kohtuistungil arusaadavalt selgitanud miks ta arvab, et H.K. tehingu tegemise ajal s.o. 07.04.2016 ei olnud võimeline kestvalt aru saama oma tegude tähendusest ja neid juhtima. Kohtule oli eksperdi selgitus jälgitav ja arusaadav. Ekspert on selgitanud, et dementsusel on erinevad tüübid- kerge , mõõdukas ja raske raskusaste. Tervise infosüsteemi andmetel esmakordselt oli H.K.`ile 2010 perearst T.Mazkina poolt välja kirjutatud antipsühhootikumi Aloperitol diagnoosiga F 01 vaskulaarne dementsus. H.K.`il oli hüpertooniline kriis 2012 ja selle arvestusega kerges raskusastmes dementsus kestab 2-3 aastat ning seega ekspert leidis, et H.K. ei saanud aru oma tegude tähendusest ja ei suutnud neid juhtida hiljemalt 2015 aastal s.t. välja oli kujunenud mõõdukas raskusastmes dementsus. Ekspert on istungil ka märkinud, et ka mõõdukal raskusastmel on ajatelg 2 aastat ja see on arvestuslik keskmine teadusuuringu põhine aeg ( VII toimik tl. 43). Ka tunnistajate V.K.n`i , V.H.`i ja T.K.`u kohtuistungil antud ütlused kinnitavad , et H.K. 2015 lõpus ja 2016 aasta alguses käitus viisil, mis tõendab , et ta ei olnud võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning tunnistajate ütlused kinnitavad eksperdi arvamust. H.K.`i raviloo nr.79 kohaselt pöördus ta perearsti poole 09.03.2015 soovides korduvalt tervisetõendit. Diagnoosid vastunäidustuseks juhilubade saamisel. Suunatud psühhiaatrile. 16.03.2015 käis dr. Kuperjanovi juures. Dr. Kuperjanovi otsus : võib B-kategooria juhtida ( II toimik tl. 118- 119). H.K.`ile 2015 aastal juhilubade väljastamine ei välista, et H.K. oli aasta hiljem 07.04.2016 piiratud teovõimega s.o. kooskõlas ka ekspert A.T. ütlustega kohtuistungil, et dementsus mõõdukas raskusastmes kujunes välja hiljemalt 2015 aastal. 2016 H.K. korduvalt pöördunud perearsti poole saada autojuhi tervisetõendit , kuid seda talle enam ei väljastatud (II toimik tl.127 – 128). 7.8 Kohus arvestades asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et H.K. 07.04.2016 ei olnud kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima ning tema teovõime oli piiratud ja 07.04.2016 H.K.`i ja Õ.K.`i ning Kostja I vahel sõlmitud notariaalne leping kinnisasjade müügi ja asjaõigusleping ning kinnistamisavaldus on tühised tehingud TsÜS § 11 lg.1 mõttes. TsÜS § 84 lg.1 järgi tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele. 7.9 TsÜS § 85 kohaselt tehingu ühe osa kehtetus ei too kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Antud juhul tegid tehingu nii H.K. kui Õ.K. müüjana kahe kinnistu puhul. H.K. oli kinnistusraamatusse omanikuna kantud ja Õ.K. oli abikaasana ühisomanik , vara ei olnud jagatud ja ühisomanike osade suurused ei ole määratletud. Seega kohus leiab, et tehing ei ole osadeks jagatav ja ei saa eeldada , et tehing oleks tehtud ka tühise osata. Ühe kinnistu puhul oli H.K. ainuomanik. Seega on tühine 07.04.2016 kinnisasjade müügi ja asjaõigusleping tervikuna. 7.10 VÕS § 1028 lg.1 järgi kui isik ( saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva v. tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki v. kui kohustus langeb hiljem ära. Vastavalt TsÜS § 84 lg.1 tühise tehingu järgi saadu tagastatakse alusetu rikastumise sätete järgi, aga Kostjal I Lk 30 / 51

2-17-16752 ei ole võimalik kinnistuid tagastada, kuna vaidlusalused kinnistud on 13.04.2016 edasi võõrandatud Kostjale II , kes on käesoleval ajal Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 1020036, 403136 ja 4298750 omanikuna kantud kinnistusraamatusse.

2-17-16752 tavapärased sammud s.o. kinnistute päringud, käisid kinnistutega tutvumas , tasuvusanalüüsi , kooskõlastasid ostu kostja nõukoguga ning , et kostja äritegevuses ei ole ebatavaline, et pärast ostupakkumise saamist sõlmitakse tehing, kuivõrd vastasel juhul võivad selle omandada konkurendid. Kostja II on esitanud ka tõendid nimetatud toimingute kohta ( I toimik tl. 132-134, 142- 144). Kostja II puhul on tegemist metsafirmaga, kelle tegevusala vastavalt äriregistri andmebaasile oli tehingu tegemise ajal s.h. metsavarumine (III toimik tl. 133). 8.4 Kostja II poolt kinnistutele hüpoteekide seadmine iseenesest ei tõenda Kostja II pahausksust. Kostja II on selgitanud, et tegeleb metsavarumisega ning rahastab oma tegevust osaliselt ka laenude abil ja laenude tagatiseks on tavapärane seada kinnistutele hüpoteeke ( I toimik tl. 129). Vaidlusalused kinnistud ei ole koormatud hüpoteekidega koheselt peale kinnistute ostmist vaid ligi pool aastat hiljem. Vastavalt kinnistusraamatu andmebaasile on Kostja II poolt vaidlusalustele kinnistutele seatud hüpoteegid Swedbank AS kasuks ja kinnistusraamatusse kantud 26.09.2016 ( III toimik tl. 161- 166). Tegemist on vastavalt AÕS § 359 lg.1 ühishüpoteegiga ja kaaskoormatud kinnistuid on rohkem. Samuti on hilisemalt mitmel korral hüpoteegisummat suurendatud ja kaaskoormatud kinnistute arv on samuti oluliselt suurenenud. Äriühingu poolt laenu võtmisel on tegemist tavapärase tehinguga. 8.5 Kostja II on 12.01.2016 notariaalse volitusega volitanud M.M.`ilt ja M.M.`t mõlemat koos ja kumbagi eraldi esindaja OÜ-d kõikide füüsiliste ja juriidiliste isikute ees kõikides tehingutes ja toimingutes, mis seonduvad OÜ nimele kinnisvara omandamisega ja omandi vastuvõtmisega vastavalt OÜ Karo Mets nõukogu otsusele ning esitama volitaja nimel avaldust rahasummade notari deposiitarvele võtmiseks. Volikiri on edasivolitamise õiguseta ja kehtib tähtajaga kuni 31.12.2016 , notari ametitoimingute raamatu reg. nr.79 ( III toimik tl. 77-78). Kohus leiab, et Kostja II poolt volituse andmine M.M.`ile tehingute sõlmimiseks, ei tõenda Kostja II pahausksust. Seadus ei sätesta volituse andmist ainult osaühingu töötajale v. et lisaks volitusele tuleb sõlmida ka eraldi leping. Eraldi lepingu sõlmimata jätmine ei ole hoolsuskohustuse rikkumine. Kostja II on selgitanud , et lisaks M.Mängel`ile osales 13.04.2016 tehingu ettevalmistamisel kostja II poolt ka M.M. ning tehingu kiitsid heaks kostja nõukogu liikmed. Volitus M.Mängel`ile tuleneb kostja kontsernistruktuurist s.t. M.M. on osanik Eremika OÜ-s, mis kuni 24.04.2018 omas 50% osalust Karo Mets OÜ-s ( III toimik tl. 128-134). Kohtu arvates selline volitamine tehingu sõlmimiseks ei anna alust arvata, et Kostja II on pahauskne. Hagejate väited, et M.M. on A.A.`u tuttav ja kostja II ei saa väita, et kostja I ei rääkinud talle midagi esimese tehingu tühisuse kohta , sest kostja II ise vaidlusaluse tehingu osas kostjaga I ei suhelnud, on oletuslikud. Hageja ei ole kohtule tõendanud, et kostja II oli teadlik 07.04.2021 tehingu tühisusest H.K.`i teovõimetuse tõttu. Sellekohaseid tõendeid ei ole kohtule esitatud. Kohus on eelpool otsuse p.7.5 põhjendanud, et eksperdi arvates võõrad isikud ühel päeval paari tunni jooksul ei pruukinud aru saada H.K.`i teovõimetusest. Seega ka kostja I esindaja kohtumisel H.K.`iga ei pruukinud aru saada , et isik ei saa aru oma tegude tähendusest ja ei suuda neid juhtida. Hagejate väited, et Kostja I tasub M.M.`ile tasu sularahas on samuti oletuslikud ega ole tõendatud. See kui Kostjal I on sularaha kassas v. ta arveldab sularahas , ei tõenda sularahas tasu maksmist Kostja II volitatud esindaja M.M.`ile. Hagejad ei ole selgitanud ega esitanud tõendeid , millal ja kus väidetav tasu maksmine toimus. 8.6 Hagejate väitel Kostjal I Maramaa haldus OÜ-l puudus majandustegevus. Kostja I on esitanud kohtule 2016 majandusaasta aruande, millest nähtub, et seisuga 31.12.2016 osaühingu , varad kohustused ja omakapital kokku on 336 522 eurot , müügitulu 259 000 Lk 32 / 51

2-17-16752 eurot, aruandeaasta kasum on kokku 117 227 eurot( V toimik tl. 19-29). Hagejad ei ole kohtule tõendanud, et Kostjal I puudus majandustegevus. Kostja I puhul ei ole tegemist ka varatu firmaga. Kostjale I on kuulunud ja kuulub kinnisvara. Kostjale jäi vaidlusaluste kinnistute võõrandamisel 5 kinnistut reg.osa nr. 4148234, 3917934, 3778434, 2916034, 2357534 ( I toimik tl. 146- 150) ja kostja on omandanud peale vaidlusaluste lepingute sõlmimist kinnistud ( I toimik tl. 163-186). Kohus on hageja taotlusel määrusega 2-1716752/10.11.2017 kohaldanud hagi tagamist ja seadnud kostjale I kuuluvale kinnistule, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 113050 kohtuliku hüpoteegi summas 109 500 eurot hagejate kasuks (I toimik tl.108-111). 8.7 Hagejate väitel Kostja I ettevõte on üle läinud kostjale II. TsÜS § 66.1 järgi ettevõte on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb. VÕS § 180 lg.1 järgi ettevõtte üleandja võib omandajaga sõlmitud lepinguga kohustuda andma omandajale üle ettevõtte. Ettevõte võib omandajale üle minna ka seaduse alusel. Lg. 2 järgi ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud. Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad VÕS § 182 lg.2 esimese lause järgi omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused mh. töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate vastu, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ettevõtte ülemineku korral läheb omandajale üle ettevõte kui tervik ning kuna ettevõtte ülemineku eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste kogumi üleandmine, tuleb omandajale üle anda ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad ja õigused. TsMS § 230 lg.1 järgi on hagejate kohustuseks tõendada , et ettevõte on üle läinud. Selline on ka kohtupraktika - RKL 2-18-2908 p.11.2. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja I ettevõte on üle läinud kostjale II. Ainuüksi 3 kinnistu võõrandamine iseenesest ei tähenda ettevõtte üleminekut. Kostja I ei võõrandanud kogu oma vara. Kostjale jäi vaidlusaluste kinnistute võõrandamisel 5 kinnistut reg.osa nr. 4148234, 3917934, 3778434, 2916034, 2357534 ( I toimik tl. 146- 150) ja kostja on omandanud peale vaidlusaluste lepingute sõlmimist kinnistuid ( I toimik tl. 163-186). Kostja väitel oli tema tavapärane äritegevus metsamaa omandamine ja võõrandamine. Ei ole tõendatud , et on toimunud muude ettevõtte majandamisega seotud ja majandamist teenivate asjade , õiguste ja kohustuste üleminekut. Kostjal I ja II on erinev tegevuskoht ning ei ole ühed ja samad juhtorganite liikmed ega kattu ettevõtte osanikud. 8.8 Hagejate väitel on Kostja I on Kostja II huvides tegutsev varifirma. Asjaolu, et Kostja I on teinud mitmeid tehinguid Kostjaga II ei tõenda, et Kostja I puhul on tegemist Kostja II varifirmaga. Tehingud teistele isikutele kuuluvate kinnistutega ei oma antud asja lahendamisel tähtsust, kuna kohus lähtub vaidluse lahendamisel H.K.`i ja Õ.K.`i poolt võõrandatud kolme kinnistu tehingute asjaoludest. Ajaleheartiklid selle kohta, et Kostja I on püüdnud teistelt eakatelt välja petta raieõigust ei ole kohtu arvates usaldusväärsed tõendid. Hageja väitel Kostjal I puudub tegevuskoht ja kostja oli registreeritud juhatuse liikme elukoha aadressil. Hageja väited on vastuolulised. Seadus ei keela osaühingu asukohana juhatuse liikme elukohta ja seega ka ei ole õiged väited, et Kostjal I puudus tegevuskoht. Käesoleval ajal on äriregistri andmebaasi kohaselt Kostja I aadress Tihase 25-1, Tallinn. Hageja väitel kostjal I puuduvad töötajad. See kui osaühingu ainus töötaja on juhatuse liige ei tähenda, et tegemist on Kostja II huvides tegutseva varifirmaga. Hagejate väited on oletuslikud. 8.9 Hagejate väitel maksti H.K.`ile sularaha vähemalt 5000 eurot , et ta ei segaks raietöid (II toimik tl.96, 97). Hagejate poolt ei ole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et Kostja II oleks Lk 33 / 51

2-17-16752 H.K.`ile maksnud sularaha raietööde mittesegamise eest. H.K. ei ole sellekohaseid suulisi ütlusi kohtus andnud. TsMS § 229 lg.2 järgi tõendiks võib olla menetlusosalise vande all antud seletus. Kohus ei ole lubanud ekspertiisi tegemisel kasutada H.K. `i 06.05.2017 tehtud intervjuu videofaili , kuna kohtul puuduvad igasugused kontrollitavad andmed, millal ja mis tingimustel on antud intervjuu hagejate poolt tehtud ja tegemist pole usaldusväärse tõendiga ( II toimik tl. 190- 191, III toimik tl. 2-8). Arvestades , et H.K. oli sel ajal piiratud teovõimega ja ei mäletanud sündmusi, ei ole ka antud ütlused usaldusväärsed. Hageja väitel H.K.`i poolt metsa äärde üles pandud silt kirjaga „ K.ile kuuluvas metsas raiumine keelatud. H.K., nimi ja telefoninumber „ ei tõenda mingilgi viisil raha maksmist H.K.`ile ( V toimik tl. 78). Samuti puuduvad igasugused andmed väidetavalt makstud sularaha täpse koguse kohta. 8.10 Hagejate väitel Kostja II on jätnud vaidlusalustel kinnistutel metsauuendamise võtted kasutamata ja seega tunnistab oma käitumisega vaikimisi, et on soetanud kinnistud pahauskselt. Hagejate väitel langid peavad olema uuendatud 5 aasta möödudes raiest s.o. hiljemalt august 2021. Kohtu arvates metsauuendamise võtete kasutamata jätmine ei tõenda mingil viisil Kostja II pahausksust ja hagejate endi väitel ka vastav tähtaeg ei ole veel saabunud. 8.11 Pärnu Maakohus otsusega 1-18-5166/ 29.04.2019 mõistis õigeks A.A.`u ja Forza Tri OÜ esitatud süüdistuses KarS § 209 lg.2 p.3 ja lg.3 alusel (III toimik tl.96-119). Kohtuotsus on jõustunud. KarS § 209 kohaselt on kelmusena karistatav varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Antud kriminaalmenetluses ei tuvastatud , et A.A. oleks mingilgi moel H. ja Õ.K.`t teadlikult v. tahtlikult kinnistute objektiivse turuväärtuse v. müüdavate kinnistute arvu osas eksitusse viinud ( III toimik tl. 97- 113). 8.12 Arvestades eeltoodut kohus leiab, et hagejad ei ole kohtule usaldusväärselt tõendanud, et Kostja II omandas vaidlusalused kinnistud vastavalt AÕS § 56.1 lg.1 pahauskselt ning kostja I ja kostja II vahel 13.04.2016 sõlmitud vaidlusaluste kinnistute ostu-müügileping ning asjaõigusleping on kehtivad. Hagejate nõuded 13.04.2016 sõlmitud tehingu tühisuse tuvastamiseks , kinnistute tagastamiseks ning tahteavalduse andmise kohustamiseks kinnistusraamatus omanikukande kustutamiseks ning hagejate omanikuna sissekandmiseks, tuleb jätta rahuldamata.

2-17-16752 1.OÜ Metsabüroo Ü.V. metsa väärtuse hindamise akti TH-20-030, mille kohaselt Hindreku kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 4298750 metsamaa ja kasvava metsa väärtus 2016 aprillis oli 27 000 eurot (V toimik tl.190- 192). 2.OÜ Metsabüroo Ü.V. metsa väärtuse hindamise akti TH-20-031, mille kohaselt Leiso kinnistu, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 403136 metsamaa ja kasvava metsa väärtus 2016 aprillis oli 27 700 eurot ( V toimik tl. 193-194). 3.OÜ Metsabüroo Ü.V. metsa väärtuse hindamise akti TH-20-032 , mille kohaselt Ale kinnistu , Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 1020036 metsamaa ja kasvava metsa väärtus 2016 aprillis oli 59 600 eurot ( V toimik tl. 195-196). OÜ Metsabüroo on tegevusloaga metsakorraldusettevõte ( VI toimik tl.165, 173). Ü.V. on tunnustatud metsakorraldaja ( VI toimik tl. 187). Tegemist on eriteadmistega isiku arvamusega vastavalt TsMS § 272 lg.2. 9.2 Hagejad viimases hagiavalduse tervikteksti p.-is 5 paluvad kostjatelt välja mõista 67 000 eurot ja põhjendavad taotlust hagiavalduse tervikteksti p. 4.2 järgnevalt Kostjate I ja II vahelise tehingu hind 105 000 – hagejate poolt saadud 38 000 = 67 000 eurot ( V toimik tl. 145, 149). Kohtuistungil hagejate esindaja märkis, et nende nõue on 67 000 eurot ja saadu väärtusest on nad maha arvestanud saadud summa 38 000 eurot (VII toimik tl. 8). Hagejate esindaja selgitused kohtuistungil 19.01.2021 on ebaselged , aga esitatust saab järeldada, et hagejad hindavad saadu hariliku väärtusena tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal 105 000 eurot, mis ei ole vastuolus hageja poolt kohtule esitatud OÜ Metsabüroo Ü.V. kinnistute ja metsa väärtuse hindamise aktidega. Seega kohus leiab, et hagejate nõue Maramaa haldus OÜ vastu 67 000 eurot nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

2-17-16752 Kohus leiab, et kuna viivisenõue on alates hagi esitamisest ja seadusjärgses määras siis puuduvad alused viivisenõude vähendamiseks. Kohus pole tuvastanud Õ.K.`i pahausksust ja kuna tegemist on keeruka ja ajamahuka vaidlusega siis on ka menetlus olnud pikaajaline.

2-17-16752 lõikes 2 sätestatule nõuda, kui ka teine lepingupool teadis v. pidi teadma lepingu tühisust kaasatoovast asjaolust, samuti juhul, kui lepingu kehtetust kaasatoovaks asjaoluks on lepingupoole piiratud teovõime v. lepingu vastuolu heade kommetega. Piiratud teovõimest tulenev lepingu tühisus ei anna õigust nõuda kahju hüvitamist, kuna tegemist on asjaoludega , mis TsÜS regulatsiooni kohaselt annavad ainult õiguse nõuda tühise tehingu järgi üleantu tagastamist alusetu rikastumise sätete järgi. Seega alternatiivne nõue Kostjate I ja II vastu kahju hüvitamiseks tuleb jätta rahuldamata.

2-17-16752 vaidluse puhul , muu hulgas kinnistusraamatusse tehtud ebaõige omanikukande parandamise vaidluse puhul, määratakse hagihind asja väärtusega. Kõigile kinnistutele on enne hagi esitamist seatud ühishüpoteegid Swedbank AS kasuks kokku summas 400 000 eurot ja 1 066 000 eurot, kaaskoormatud kinnistuid rohkem ja hüpoteegid sisse kantud 26.09.2016 ja 13.04.2017 ( I toimik tl. 39-40, 43-44, III toimik tl. 163-164). Seega hagejad leiavad , et kõigi kinnistute väärtus on tegelikult 0 eurot. Kohus leiab arvestades eeltoodut tuleb varaliste nõuete hinnaks lugeda TsMS § 132 lg.1 järgi 3 kinnistut x 3500 eurot = 10 500 eurot. B) 67 000 eurot + 1 aasta viivis seadusjärgses määras s.o. 5360 eurot = 72 360 eurot; C)116 476 eurot + 1 aasta viivis seadusjärgses määras s.o.9318.08 eurot = 125 794.08 eurot. Seega on esmaste nõuete hagihind kokku 10 500 + 72 360+ 125 794.08 = 208 654.08 eurot. Alternatiivse nõude hagihind on 211 830 eurot + 1 aasta viivis seadusjärgses määras s.o. 16 946.40 eurot s.o. kokku 228 776.40 eurot. Seega on antud tsiviilasja hind suurema nõude järgi 228 776.40 eurot.

Maria Teder

töötunnid 0,15

Maria Teder

jrk nr

Kuupäev

Toiming

Tegija

0,15

Ühiku hind 190,00

Hind kokku 28,50

09.03.2021

08.03.2021

08.03.2021

26.02.2021

26.02.2021

23.02.2021

23.02.2021

22.02.2021

22.02.2021

22.02.2021

22.02.2021

19.02.2021

E-kirja ettevalmistamine: R.R., M.M. ülevaade menetluse käigust Dokumendiga tutvumine: Hagejate ja kostja I seisukoht protokolli parandamise taotluse osas Dokumendi ettevalmistamine: Seisukoht hagejate protokolli parandamise taotluse osas Telefonikõne: Pärnu maakohus, hagejate tähtaja pikendamise taotluse rahuldamine E-kirjaga tutvumine: Pärnu maakohus, hagejate tähtaja pikendamise taotluse rahuldamine Dokumendiga tutvumine: Kohtu tähtajad protokolli parandamiseks E-kirja ettevalmistamine: Seisukoht kohtule hagejate teeside tähtaja pikendamise taotluse osas Dokumendi ettevalmistamine: Seisukoht hagejate protokolli parandamise taotluse osas Dokumendiga tutvumine: Hagejate 22.02.2021 taotlus tähtaja pikendamiseks Dokumendi ettevalmistamine: Kohtuvaidluse teesid Dokumendi ettevalmistamine: Seisukoht hagejate protokolli parandamise taotluse osas Dokumendi ettevalmistamine: Karo Mets OÜ teesid

0,30

0,30

190,00

57,00

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,00

0,00

190,00

0,00

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

2,20

2,20

190,00

418,00

Maria Teder

0,25

0,25

190,00

47,50

Maria Teder

1,80

1,80

190,00

342,00

Maria Teder

2,20

2,20

190,00

418,00

Maria Teder

4,30

4,30

190,00

817,00

Lk 38 / 51

2-17-16752

12.02.2021

12.02.2021

12.02.2021

12.02.2021

21.01.2021

21.01.2021

21.01.2021

21.01.2021

20.01.2021

20.01.2021

20.01.2021

19.01.2021

19.01.2021

19.01.2021

18.01.2021

18.01.2021

15.01.2021

15.01.2021

13.01.2021

08.01.2021

28.12.2020

22.12.2020

15.12.2020

15.12.2020

10.12.2020

25.11.2020

25.11.2020

23.11.2020

17.11.2020

17.11.2020

17.11.2020

Dokumendiga tutvumine: 09.02.2021 allkirjastatud protokollid, helisalvestis Dokumendiga tutvumine: Hagejate protokolli parandamise taotlus Dokumendi ettevalmistamine: Protokolli parandamise taotlus Telefonikõne: Margo Põbo, protokolli parandamise taotlus Kohtuistungil osalemine: Pärnu maakohtu istung Kohtuistungil osalemine: Pärnu maakohtu istung Kohtuistungiks ettevalmistamine: Eksperdi ülekuulamisega seonduv Telefonikõne: M.M., ülevaade istungist

Maria Teder

1,90

1,90

190,00

361,00

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

0,75

0,75

190,00

142,50

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

3,75

3,75

190,00

712,50

Maria Teder

2,00

2,00

190,00

380,00

Maria Teder

1,40

1,40

190,00

266,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Kohtuistungil osalemine: Pärnu maakohtu istung Kohtuistungil osalemine: Tunnistajate ülekuulamine Kohtuistungiks ettevalmistamine: Tunnistajate ülekuulamine Kohtuistungiks ettevalmistamine: Suuline seisukoht hageja 29.09.2020 tõendite osas, muud seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil osalemine: 19.01.202121.01.2021 kohtuistung Pärnu Maakohtus Court appearance: 19.01.2021-21.01.2021 Pärnu Maakohtu istung Dokumendi ettevalmistamine: Menetluskulude ülevaade Kohtuistungiks ettevalmistamine: 19.01.202121.01.2021 Pärnu Maakohtu istung Telefonikõne: Kostja II esindaja M. Põbo, istungite ajakava ja korraldus Kohtuistungiks ettevalmistamine: 1921.01.2021 istung Pärnu kohtumajas Dokumendiga tutvumine: Hageja 12.01.2020 seisukoht E-kirjaga tutvumine: Pärnu maakohus, istungi ajakava Õiguslik analüüs: Menetlustaktika

Maria Teder

3,00

3,00

190,00

570,00

Maria Teder

2,80

2,80

190,00

532,00

Maria Teder

2,80

2,80

190,00

532,00

Maria Teder

2,30

2,30

190,00

437,00

Maria Teder

3,00

3,00

190,00

570,00

Maria Teder

1,50

1,50

190,00

285,00

Maria Teder

3,30

3,30

190,00

627,00

Maria Teder

5,30

5,30

190,00

1 007,00

Maria Teder

0,50

0,50

190,00

95,00

Maria Teder

3,80

3,80

190,00

722,00

Maria Teder

0,25

0,25

190,00

47,50

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

0,25

0,25

190,00

47,50

Dokumendiga tutvumine: Hageja 29.09.2020 seisukoht ja tõendid Dokumendiga tutvumine: Pärnu maakohtu 11.12.2020 määrus, hageja 29.09.2020 seisukohad E-kirja ettevalmistamine: M. Põbo, Forza Tri seisukoht hageja 29.09.2020 seisukoha osas Dokumendiga tutvumine: Kohtu e-kiri eksperdile E-kirja ettevalmistamine: R.R., M.M. - teavitus kohtule seoses hagi tagamisega Dokumendi ettevalmistamine: Teavitus kohtule seoses hagi tagamisega E-kirja ettevalmistamine: R.R., M.M., seisukoht hagi tagamise vaidlustamise osas Õiguslik analüüs: Hagejate hagi tagamise taotlus, võimalik vastus Telefonikõne: R.R., R.K., R.S., M.M., M.K. Pärnu Maakohtu 10.11.2020 hagi tagamise määrus Olukorra analüüs, kõne kliendiga

Maria Teder

0,80

0,80

190,00

152,00

Maria Teder

0,50

0,50

190,00

95,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,15

0,15

190,00

28,50

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

0,25

0,25

190,00

47,50

Maria Teder

0,90

0,90

190,00

171,00

Maria Teder

0,40

0,40

190,00

76,00

Anton Sigal

0,50

0,50

250,00

125,00

Lk 39 / 51

2-17-16752

10.11.2020

E-kirja ettevalmistamine: Pärnu maakohtu 10.11.2020 määruse lühianalüüs ja selle edastamine kliendile E-kirja ettevalmistamine: Pärnu Maakohus, hagi tagamisega seotud dokumentide nähtavakstegemine Harju Maakohtu teavitus uue istungiaja kohta, kliendi teavitamine E-kirja ettevalmistamine: Harju Maakohus, uue kohtutsingi aja sobivuse kinnitamine Kommunikatsioon: Margo Põbo, Forza Tri esindaja, kohtuistungi uus aeg E-kirjaga tutvumine: Pärnu Maakohus, uue kohtuistungi aja määramine Dokumendiga tutvumine: Hagejate 29.09.2020 seisukohad Dokumendi ettevalmistamine: Menetlustoimiku ülevaade, lõplik seisukoht seoses eelmenetluse lõppemisega 29.09.2020 E-kirja ettevalmistamine: R.R., M.M. kompromiss Assisteerimine: projektitoimiku täiendamine etoimiku kaasaabil Dokumendiga tutvumine: Menetlustoimiku ülevaade, lõplik seisukoht seoses eelmenetluse lõppemisega 29.09.2020 Dokumendiga tutvumine: Kohtuteade, hageja poolt 30.08.2020 esitatud dokumentide tähelepanuta jätmine E-kirja ettevalmistamine: Pärnu maakohus, korduv taotlus hageja hilinenult esitatud dokumentide tähelepanuta jätmiseks Telefonikõne: T.R., kostjate sisukoht, kompromissi arutamine Dokumendi ettevalmistamine: Vastus hagi terviktekstile ja täiendustele Telefonikõne: M. Põbo, kostjate seisukohad hagi terviktekstile Dokumendi ettevalmistamine: Hagi vastus

Maria Teder

0,25

0,25

190,00

47,50

10.11.2020

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

20.10.2020

Maria Teder

0,15

0,15

190,00

28,50

12.10.2020

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

09.10.2020

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

09.10.2020

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

30.09.2020

Maria Teder

0,70

0,70

190,00

133,00

29.09.2020

Maria Teder

2,90

2,90

190,00

551,00

29.09.2020

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

28.09.2020

Marta Valguta

1,50

1,50

100,00

150,00

28.09.2020

Maria Teder

1,40

1,40

190,00

266,00

24.09.2020

Maria Teder

0,15

0,15

190,00

28,50

23.09.2020

Maria Teder

0,30

0,30

190,00

57,00

15.09.2020

Maria Teder

0,15

0,15

190,00

28,50

14.09.2020

Maria Teder

3,20

3,20

190,00

608,00

14.09.2020

Maria Teder

0,30

0,30

190,00

57,00

11.09.2020

Maria Teder

6,90

6,90

190,00

1 311,00

08.09.2020

Maria Teder

0,40

0,40

190,00

76,00

01.09.2020

Telefonikõne: margus Põbo, kostja I esindaja, 14.09.2020 hagi vastuse ettevalmistamine Õiguslik analüüs: K. K.i 30.08.2020 seisukohad

Maria Teder

0,30

0,30

190,00

57,00

01.09.2020

Dokumendi ettevalmistamine: Hagi vastus

Maria Teder

1,20

1,20

190,00

228,00

26.08.2020

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

18.08.2020

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

18.08.2020

Maria Teder

0,40

0,40

190,00

76,00

14.08.2020

E-kirja ettevalmistamine: M.M., metsa hindamise aktid E-kirja ettevalmistamine: R.R., M.M. - hageja 14.08.2020 menetlusdokument ning küsimused eksperthinnangu osas Dokumendiga tutvumine: Hageja 14.08.2020 menetlusdokument Telefonikõne: M. Põbo, küsimused eksperdile

Maria Teder

0,30

0,30

190,00

57,00

14.08.2020

Maria Teder

1,60

1,60

190,00

304,00

14.08.2020

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

13.08.2020

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

01.07.2020

Maria Teder

0,60

0,60

190,00

114,00

Dokumendi ettevalmistamine: Küsimused eksperdile, ekspertiisiakti ja seotud dokumentide läbitöötamine Dokumendiga tutvumine: Forza Tri OÜ küsimused eksperdile E-kirja ettevalmistamine: M. Põbo, küsimused eksperdile Dokumendiga tutvumine: Kohtuistungi protokoll, päring kohtule seoses vale protokolliga

Lk 40 / 51

2-17-16752

18.06.2020

17.06.2020

17.06.2020

16.06.2020

16.06.2020

12.06.2020

12.06.2020

12.06.2020

11.06.2020

11.06.2020

11.06.2020

03.06.2020

03.06.2020

02.06.2020

02.06.2020

01.06.2020

01.06.2020

29.05.2020

29.05.2020

19.05.2020

14.05.2020

29.04.2020

31.03.2020

25.03.2020

25.03.2020

24.03.2020

23.03.2020

23.03.2020

20.03.2020

19.03.2020

E-kirja ettevalmistamine: R.R., M.M., ülevaade 17.06.2019 istungist Kohtuistungil osalemine: 17.06.2019 Pärnu Maakohtu istung Kohtuistungiks ettevalmistamine: 17.06.2019 Pärnu Maakohtu istung Kommunikatsioon: Margo Põbo, 17.06.2020 istung Kohtuistungiks ettevalmistamine: 17.06.2020 eelistung Kommunikatsioon: Margo Põbo, hagejate 10.06.2019 hagi terviktekst Dokumendiga tutvumine: Kohtu 12.06.2020 seisukoht seoses 17.06.2020 eelistungiga Kommunikatsioon: R.R., M.M., 17.06.2020 istung ja hagejate järjekordne hagi terviktekst E-kirja ettevalmistamine: Hagejate 11.06.2020 hagiavalduse terviktekst, taotlus seoses 17.06.2020 istungiga Kommunikatsioon: Pärnu Maakohus, hagejate 11.06.2020 hagiavalduse terviktekst Dokumendiga tutvumine: hagejate 11.06.2020 hagi terviktekst E-kirjaga tutvumine: M.M., R.R. - seisukoht K. K.i 02.06.2020 tõendite osas Kommunikatsioon: Harju maakohus, M. Põbo tähtajad vastuse esitamiseks Dokumendiga tutvumine: K. K.i pool menetlusse esitatud seisukoht ja tõendid Dokumendi ettevalmistamine: Taotlused seoses K. K.i poolt 02.06.2020 menetlusse esitatud tõenditega Dokumendi ettevalmistamine: Taotlus tähtaja andmise kohta Dokumendiga tutvumine: hagejate 28.05.2020 hagi terviktekst Dokumendiga tutvumine: Hagi uus terviktekst Telefonikõne: Margo Põbo, Forza Tri esindaja, tähtaja küsimine Dokumendiga tutvumine: Hageja 18.05.2020 tõendid ning seisukoha küsimine kliendilt E-kirja ettevalmistamine: R.R., M.M., kohtuteade hagejale tähtaegade määramise kohta Dokumendiga tutvumine: Ülevaade K.ite 22.04.2020 seisukohast E-kirja ettevalmistamine: Kinnitus kohtule eelistungi aja sobivuse osas Dokumendiga tutvumine: 25.03.2020 teavitus kohtuistungi edasilükkamise kohta E-kirja ettevalmistamine: R.R., T, R. kohtuistungi edasi lükkamine, kohtuistungi aja sobivuse kinnitamine Assisteerimine: projektitoimiku täiendamine etoimiku kaasabil Dokumendiga tutvumine: Kostja I seisukoht hageja tähtaja pikendamise taotluse osas Dokumendi ettevalmistamine: Kostja II seisukoht hageja tähtaja pikendamise taotluse osas Dokumendi ettevalmistamine: Seisukoht hageja 01.02.2020, 03.02.20202 ja 15.02.2020 täiendavate tõendite ja dokumentide osas Dokumendi ettevalmistamine: Seisukoht hageja 01.02.2020, 03.02.20202 ja 15.02.2020

Maria Teder

0,60

0,60

190,00

114,00

Maria Teder

3,00

3,00

190,00

570,00

Maria Teder

2,10

2,10

190,00

399,00

Maria Teder

0,35

0,35

190,00

66,50

Maria Teder

0,80

0,80

190,00

152,00

Maria Teder

0,30

0,30

190,00

57,00

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,40

0,40

190,00

76,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,25

0,25

190,00

47,50

Maria Teder

1,75

1,75

190,00

332,50

Maria Teder

0,40

0,40

190,00

76,00

Maria Teder

0,30

0,30

190,00

57,00

Maria Teder

0,50

0,50

190,00

95,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,40

0,40

190,00

76,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,60

0,60

190,00

114,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maretta Vainumäe Maria Teder

2,75

2,75

100,00

275,00

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

1,10

1,10

190,00

209,00

Maria Teder

1,10

1,10

190,00

209,00

Maria Teder

4,80

4,80

190,00

912,00

Lk 41 / 51

2-17-16752 täiendavate tõendite ja dokumentide osas

19.03.2020

E-kirja ettevalmistamine: Kinnitus kohtule hageja 16.03.2020 teavituse kättesaamise kohta Dokumendiga tutvumine: Kostja I 09.03.2020 seisukoht, järelepärimine esindajalt Dokumendi ettevalmistamine: Seisukoht hageja 01.02.2020, 03.02.20202 ja 15.02.2020 täiendavate tõendite ja dokumentide osas Dokumendi ettevalmistamine: Seisukoht hageja 01.02.2020, 03.02.20202 ja 15.02.2020 täiendavate tõendite ja dokumentide osas Dokumendiga tutvumine: K.K.i teavitus õigusabilepingu lõppemise kohta ning taotlus tähtaja pikendamise kohta Dokumendi ettevalmistamine: taotlus tähtaja pikendamiseks Dokumendiga tutvumine: K. K.i poolte edastatud dokumendid (KAPO pöördumine, lisad) Dokumendiga tutvumine: Kohtu 21.01 määrus, uued tähtajad, istungi edasilükkamine E-kirja ettevalmistamine: E-kiri kohtule, taotluste lahendamine enne 26.02 istungit Dokumendiga tutvumine: Forza Tri OÜ seisukoht hagi terviktekstile Dokumendi ettevalmistamine: Vastus hagi terviktekstile Dokumendi ettevalmistamine: Hagi vastuse lisade komplekteerimine Telefonikõne: Margo Põbo, hagi tervikteksti vastus Telefonikõne: M.M., vastus hagi terviktekstile

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

19.03.2020

Maria Teder

0,50

0,50

190,00

95,00

19.03.2020

Maria Teder

5,10

5,10

190,00

969,00

18.03.2020

Maria Teder

0,40

0,40

190,00

76,00

17.03.2020

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

26.02.2020

Maria Teder

0,40

0,40

190,00

76,00

21.02.2020

Maria Teder

0,60

0,60

190,00

114,00

21.02.2020

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

17.02.2020

Maria Teder

0,40

0,40

190,00

76,00

07.02.2020

Maria Teder

0,40

0,40

190,00

76,00

07.02.2020

Maria Teder

4,80

4,80

190,00

912,00

07.02.2020

Maria Teder

0,30

0,30

190,00

57,00

07.02.2020

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

07.02.2020

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

07.02.2020

Maria Teder

2,80

2,80

190,00

532,00

Maria Teder

3,70

3,70

190,00

703,00

Maria Teder

4,60

4,60

190,00

874,00

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,80

0,80

190,00

152,00

Maria Teder

1,20

1,20

190,00

228,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Maria Teder

0,15

0,15

190,00

28,50

03.02.2020

Dokumendi ettevalmistamine: Vastus hagi terviktekstile Dokumendi ettevalmistamine: Vastus hagi terviktekstile Dokumendi ettevalmistamine: Vastus hagi terviktekstile Telefonikõne: M.M., K.ite hagi tervikteksti vastus Telefonikõne: T.H., notar E.N. vastu lagatatud menetluses tehtud otsus ja kompromiss Dokumendiga tutvumine: Tsiviilasi nr 2-19-256 (Harju Maakohtu otsus ja kompromiss notar E.N. kohtuasjas) Dokumendi ettevalmistamine: Vastus hagi terviktekstile (vastuväide seoses täiendavate tõenditega) Telefonikõne: Margo Põbo, K.ite hagi terviktekst Telefonikõne: Pärnu Maakohus, mittetähtaegsed dokumendid ja tõendid K.ite hagis E-kirja ettevalmistamine: E.N. (notar), teabenõue seoses K.ite kaebusega notari tegevuse peale Telefonikõne: Paide notar, E.N. kontaktid

06.02.2020

06.02.2020

05.02.2020

05.02.2020

05.02.2020

05.02.2020

04.02.2020

04.02.2020

03.02.2020

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

03.02.2020

Telefonikõne: Margo Põbo, kriminaalasja käik

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

31.01.2020

E-kirjaga tutvumine: M.M., seoses 07.02.2020 hagi vastuse täiendavate seisukohtade ja tõenditega

Maria Teder

0,10

0,10

190,00

19,00

Lk 42 / 51

2-17-16752

31.01.2020

30.01.2020

29.01.2020

29.01.2020

22.01.2020

14.01.2020

13.01.2020

09.12.2019

09.12.2019

09.12.2019

08.12.2019

08.12.2019

08.12.2019

30.11.2019

28.11.2019

28.11.2019

28.11.2019

28.11.2019

27.11.2019

27.11.2019

27.11.2019

27.11.2019

27.11.2019

26.11.2019

25.11.2019

21.11.2019

19.11.2019

31.10.2019

25.10.2019

E-kirja ettevalmistamine: M.M., selgitused hagi eseme kohta, täiendavad tõendid kinnistute väärtuse kohta E-kirja ettevalmistamine: R.P.., M.M. - teavitus Forza Tri ja A.A.u kriminaalasja menetlusse võtmisest keeldumisest E-kirja ettevalmistamine: R.P.., M.M. - palve täiendavate andmete saamiseks vaidlusaluste kinnistute nüüdse väärtuse kohta Telefonikõne: Margo Põbo, K.ite hagi tervikteksti vastus Dokumendi ettevalmistamine: Kinnituskiri Graanul Invest audiitorile E-kirjaga tutvumine: T.S., täiendavad tõendid

Maria Teder

0,35

0,35

190,00

66,50

Maria Teder

0,15

0,15

190,00

28,50

Maria Teder

0,20

0,20

190,00

38,00

Maria Teder

0,50

0,50

190,00

95,00

Maria Teder

0,45

0,45

190,00

85,50

Maria Teder

0,15

0,15

190,00

28,50

Dokumendiga tutvumine: Hagejate 13.01.2020 hagi terviktekst, tõendid, ülevaade kliendile Kohtuistungil osalemine: 09.12.2019 istung Pärnu kohtumajas Kohtuistungiks ettevalmistamine: 09.12.2019 istungiks ettevalmistamine E-kirja ettevalmistamine: Karo Mets OÜ, ülevaade 09.12.2019 istungist Dokumendi ettevalmistamine: Menetluskulude nimekiri Dokumendi ettevalmistamine: ülevaade lahendamata taotlustest 09.12.2019 istungiks Kohtuistungiks ettevalmistamine: 09.12.2019 istung E-kirja ettevalmistamine: R.R.., T.R.., M.M., M.M. - menetlusse esitatud dokumendid, teave 09.12.2019 istungi kohta Töö kostja seisukohaga

Maria Teder

1,15

1,15

190,00

218,50

Maria Teder

2,00

2,00

180,00

360,00

Maria Teder

1,70

1,70

180,00

306,00

Maria Teder

0,55

0,55

180,00

99,00

Maria Teder

0,80

0,80

180,00

144,00

Maria Teder

1,70

1,70

180,00

306,00

Maria Teder

1,20

1,20

180,00

216,00

Maria Teder

0,10

0,10

180,00

18,00

Anton Sigal

0,75

0,75

220,00

165,00

Dokumendi ettevalmistamine: 28.11.2019 seisukohta lisade kokkupanemine Dokumendi ettevalmistamine: Seisukohad hagejate 2018. a täiendavate seisukohtade osas Dokumendi ettevalmistamine: Seisukohad hagejate 2018. a täiendavate seisukohtade osas Kommunikatsioon: T.R.., kinnituskirjad raiemahtude kohta Kommunikatsioon: M.M., 13.04.2017 tehingu ettevalmistamise asjaolud Kommunikatsioon: Margo Põbo, Forza Tri OÜ esindaja, kostja I täiendavad seisukohad Dokumendi ettevalmistamine: Hageja esitatud hüvitamisele kuuluvate arvutuste kontrollimine, arvutuskäigud tegelike andmetega Dokumendiga tutvumine: M.M., 13.04.2017 tehingu ettevalmistamise asjaolud Dokumendiga tutvumine: M.M.i ütlused kriminaalasjas nr 1-18-5166 Dokumendi ettevalmistamine: Seisukohad hagejate 2018. a täiendavate seisukohtade osas, täiendavad tõendid ja selgitused kliendilt Kommunikatsioon: Margo Põbo, Forza Tri OÜ lepinguline esindaja, ülevaade kriminaalmenetlusest Kommunikatsioon: Margo Põbo, Forza Tri OÜ lepinguline esindaja, ülevaade kriminaalmenetlusest Dokumendi ettevalmistamine: Seisukohad hagejate 2018. a täiendavate seisukohtade osas Dokumendi ettevalmistamine: Seisukohad hagejate 2018. a täiendavate seisukohtade osas

Maria Teder

0,35

0,35

180,00

63,00

Maria Teder

1,40

1,40

180,00

252,00

Maria Teder

1,70

1,70

180,00

306,00

Maria Teder

0,35

0,35

180,00

63,00

Maria Teder

0,35

0,35

180,00

63,00

Maria Teder

0,65

0,65

180,00

117,00

Maria Teder

2,10

2,10

180,00

378,00

Maria Teder

0,10

0,10

180,00

18,00

Maria Teder

0,30

0,30

180,00

54,00

Maria Teder

0,80

0,80

180,00

144,00

Maria Teder

0,70

0,70

180,00

126,00

Maria Teder

0,10

0,10

180,00

18,00

Maria Teder

0,50

0,50

180,00

90,00

Maria Teder

2,33

2,33

180,00

419,40

Lk 43 / 51

2-17-16752

24.10.2019

24.10.2019

23.10.2019

23.10.2019

23.10.2019

21.10.2019

21.10.2019

18.10.2019

04.10.2019

30.11.2018

Dokumendiga tutvumine: Vaidlusaluste kinnistute seisud ja hüpoteegid E-kirja ettevalmistamine: Margo Põbo, edasisest menetluse käigust Aviku kriminaalasja otsustega tutvumine, kirjavahetus E-kirja ettevalmistamine: Margo Põbo, Forza Tri OÜ-ga seonduv kriminaalmenetlus Dokumendiga tutvumine: Ringkonnakohtu ja maakohtu lahendid kriminaalasjas nr 1-18-5166 Asja materjalide ülevaatamine, töö kostja seisukohaga, kiri kliendile Dokumendi analüüs: K.'ide hagi, võimalikud tõendid kriminaalmenetlusest Dokumendiga tutvumine: Teatis menetlusosalise õigusjärgluse kohta E-kirja ettevalmistamine: Pärnu Maakohus, istungiaja kinnitamine Kõne kohtuga (e-toimiku nähtavus)

Maria Teder

0,30

0,30

180,00

54,00

Maria Teder

0,10

0,10

180,00

18,00

Anton Sigal

0,50

0,50

220,00

110,00

Maria Teder

0,10

0,10

180,00

18,00

Maria Teder

0,80

0,80

180,00

144,00

Anton Sigal

1,50

1,50

220,00

330,00

Maria Teder

0,50

0,50

180,00

90,00

Maria Teder

0,10

0,10

180,00

18,00

Maria Teder

0,10

0,10

180,00

18,00

Kristiina Reinson Chirag Mody

0,20

0,20

180,00

36,00

29.10.2018

Telefonikõne kliendiga

0,10

0,10

140,00

14,00

26.10.2018

25.10.2018

12.10.2018

Hagi täpsustuse analüüs, kostja II vastuse analüüs, e-kiri kliendile, vastuse koostamine hagi täpsustusele Seisukoha koostamine hagiavalduse täpsustusele Hagitäpsustuse ja kohtunõudega tutvumine

Chirag Mody

3,20

3,20

140,00

448,00

Chirag Mody

1,00

1,00

140,00

140,00

Chirag Mody

0,20

0,20

140,00

28,00

03.10.2018

Chirag Mody

0,10

0,10

140,00

14,00

19.09.2018

Chirag Mody

0,20

0,20

140,00

28,00

12.09.2018

Chirag Mody

0,50

0,50

140,00

70,00

21.08.2018

Ekspertiisi analüüs, strateegia planeerimine, kliendi teavitamine Menetluse seisu kontroll, e-kiri kliendile

Chirag Mody

0,10

0,10

140,00

14,00

09.07.2018

Hageja ja kohtu kirjaga tutvumine

Chirag Mody

0,20

0,20

140,00

28,00

30.05.2018

Chirag Mody

0,10

0,10

140,00

14,00

15.05.2018

Chirag Mody

0,10

0,10

140,00

14,00

26.02.2018

Kohtu 30.05.2018 kirjaga tutvumine seoses ekspertiisi tähtajaga Kohtumäärusega tutvumine ja kliendi teavitamine Hagejate tõendiga tutvumine, kiri kliendile

Chirag Mody

0,20

0,20

140,00

28,00

19.02.2018

Chirag Mody

0,20

0,20

140,00

28,00

31.01.2018

Mailis Meier

2,50

2,50

120,00

300,00

31.01.2018

Chirag Mody

2,00

2,00

140,00

280,00

31.01.2018

Mailis Meier

1,00

1,00

120,00

120,00

30.01.2018

Chirag Mody

3,60

3,60

140,00

504,00

29.01.2018

Mailis Meier

1,25

1,25

120,00

150,00

25.01.2018

Mailis Meier

0,30

0,30

120,00

36,00

22.01.2018

Mailis Meier

4,25

2,00

120,00

240,00

Kohtumäärusega tutvumine (ekspertiisimääruse parandamine) Ekspertiisi kohtumäärustega tutvumine

Telefonikõned Forza Tri esindaja ja kliendiga seoses kriminaalmenetluses esindamisega Kostja vastuse täiendamine, Forza Tri varasemate tehingute analüüs II vooru seisukoha täiendamine, küsimuste koostamine eksperdile, kohtule ja vastaspoolele esitamine ja kliendi teavitamine Kostja vastuse ülelugemine, lisade esitamiseks ettevalmistamine II vooru seisukoha koostamine, kliendile edastamine Vastuse täiendamine kliendilt saadud täiendava infoga Kliendi saadetud täiendavate andmetega tutvumine (registriväljavõtted, selgitused) Kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtete analüüs, seisukoha koostamine hagejate 28.12.2017 seisukohale, kompromissiettepanekuga tutvumine, kiri kliendile

Lk 44 / 51

2-17-16752

17.01.2018

E-kirjavahetus kliendiga

Chirag Mody

0,20

0,20

140,00

28,00

16.01.2018

Mailis Meier

2,75

2,75

120,00

330,00

15.01.2018

Chirag Mody

0,20

0,20

140,00

28,00

06.12.2017

Chirag Mody

2,10

2,10

110,00

231,00

05.12.2017

Chirag Mody

0,30

0,30

110,00

33,00

04.12.2017

Chirag Mody

4,00

4,00

110,00

440,00

01.12.2017

Forza Tri OÜ vastuse, hagejate vastuse ja hageja 14.01. kirjaga tutvumine ja analüüs seisukoha koostamiseks, päring tõendite kogumiseks Vastaspoole seisukoha ja kohtu kirja ülevaatamine ning kliendile edastamine Kostja vastuse täiendamine, kirjavahetus kliendiga + esitamine ja kliendi teavitamine Kostja vastuse täiendamine, kirjavahetus kliendiga Kostja vastuse koostamine, sh õiguslik ja asjaolude analüüs Kostja vastuse projekti koostamine

Mailis Meier

4,50

2,00

110,00

220,00

27.11.2017

Chirag Mody

0,50

0,50

110,00

55,00

27.11.2017

Mailis Meier

5,10

5,10

110,00

561,00

23.11.2017

Telefonikõne kliendiga, kirjavahetus, asjaoludega tutvumine (Karo Mets) Asja materjalidega tutvumine, kõne kohtule etoimiku ligipääsu saamiseks, kostja vastuse projekti koostamine Kirjavahetus kliendiga (Karo Mets)

Chirag Mody

0,10

0,10

110,00

11,00

22.11.2017

Analüüs ja e-kiri kliendile ülevaatega meie positsioonist (Karo Mets)

Chirag Mody

2,50

2,50

110,00

275,00

204,23

199,

34 890,90

Kostja OÜ Karo Mets muud menetluskulud (sõidukulud, päringud jms) jrk nr

Expense/Kulud

kuupäev

autor

Maksumus netos 17,50

maksud

Müügihi nd netos

ühikud

Kaidi Kirs

ühiku hind 17,50

Transpordikulu - lähetus 21.01.2021 Pärnu, Maria Teder

01.02.2021

0,00

17,50

1,00

Kinnistusraamatu päringud

31.01.2021

Silvia Rumm

1,00

3,00

0,00

3,00

3,00

Äriregistri päringud

31.07.2020

Kärol Viik

2,00

6,00

0,00

6,00

3,00

Transpordikulu - lähetus 17.06.2020 Pärnu, Maria Teder Kinnistusraamatu päringud

16.06.2020

Kaidi Kirs

25,20

25,20

0,00

25,20

1,00

31.03.2020

Kärol Viik

2,00

12,00

0,00

12,00

6,00

Transpordikulu - Pärnu, Maria Teder (takso)

09.12.2019

Kaidi Kirs

9,38

9,38

0,00

9,38

1,00

Transpordikulu - PärnuTallinn, Maria Teder

09.12.2019

Kaidi Kirs

6,67

6,67

0,00

6,67

1,00

06.12.2019

Kaidi Kirs

9,17

9,17

0,00

9,17

1,00

Transpordikulu - 09.12.2019 Tallinn-Pärnu, Maria Teder Printimiskulud

02.12.2019

Kärol Viik

0,13

40,56

0,00

40,56

312,00

Kinnistusraamatu päringud

26.11.2019

3,00

9,00

0,00

9,00

3,00

Kinnistusraamatu päringud

24.10.2019

3,00

9,00

0,00

9,00

3,00

Äriregistri päringud

23.07.2019

2,00

4,00

0,00

4,00

2,00

Printimiskulud

21.03.2019

19,63

19,63

0,00

19,63

1,00

Äriregistri päringud

21.08.2018

1,00

1,00

0,00

1,00

1,00

Äriregistri päringud

15.05.2018

2,00

2,00

0,00

2,00

1,00

Kinnistusraamatu päringud

06.12.2017

Annika Närripä Annika Närripä Annika Närripä Annika Närripä Annika Närripä Annika Närripä Kärol Viik

25,00

25,00

0,00

25,00

1,00

Äriregistri päringud

06.12.2017

Kärol Viik

2,00

2,00

0,00

2,00

1,00

Lk 45 / 51

2-17-16752

Äriregistri päringud

04.12.2017

Kärol Viik

2,00

2,00

0,00

2,00

1,00

Kinnistusraamatu päringud

01.12.2017

Kärol Viik

1,00

1,00

0,00

1,00

1,00

Äriregistri päringud

01.12.2017

Kärol Viik

2,00

2,00

0,00

2,00

1,00

Äriregistri päringud

22.11.2017

Kärol Viik

2,00

14,00

0,00

14,00

7,00

Kinnistusraamatu päringud

22.11.2017

Annika Närripä

3,00

9,00

0,00

9,00

3,00

229,11

0,00

229,11

355,00

Kostja II on kinnitanud , et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ja summad ei sisalda käibemaksu. 28.04.2021 on Kostja II täiendanud, et tabelis I tuleb maha arvata kulu nr.133 85,50 eurot , rida nr. 53 summas 150 eurot ja rida 97 summas 275 eurot. Samuti tuleb lisaks kohtuteeside ettevalmistamise kulu 14,1 tundi , tunnihind 190 eurot , kokku 2670 eurot. 15.2 Kohus leiab, et muudest kuludest (tabel 2 p. 9 ja 13 ) ei ole põhjendatud printimiskulud kokku summas 40,56 + 19,63 = 60,19 eurot, kuna menetlusdokumendid on esitatud kohtule digitaalselt siis kohus ei näe vajadust printimiskuluks. Arvestades Kostja II poolt kohtule esitatud kinnistusraamatu ja äriregistri väljavõtteid loeb kohus nende tasunõuded põhjendatuks ( 2,3,5,10,11,12,14,15,16,17,18,19,20,21,22) kokku summas 101 eurot. Kohus loeb põhjendatud kuludeks transpordikulud kohtuistungile ( p.-d 1,4,6,7,8 ) kokku summas 17.50 + 25.20+ 9.38+6.67+9,17 = 67.92 eurot. Seega põhjendatud kulu kokku 168.92 eurot. Kohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud kulud ei ole assisteerimise kulud 425 ( s.o. assistent Marta Valguta kulud projektitoimiku täiendamine e-toimiku kaasabil summas 150 eurot ja Maretta Vainumäe kulud projektitoimiku täiendamine e-toimiku abil 275 eurot) eurot. Kohtu arvates ei ole tegemist kuludega mida peaks tasuma teine menetlusosaline. 15.3 Kostja II õigusabikulu on kokku : 9,5 tundi x 110 + 12 tundi x 140 + 7,1 tundi x 110 + 9,8 tundi x 120 + 0,2 tundi x 180 + 21,78 tundi x 180 + 127,5 tundi x 190 + 2,75 tundi x 220 + 0,5 tundi x 250 = 33 593, 40 eurot + kohtuvaidluse teeside kulud 2670 ( 14,1 tundi x 190 ) = 36 263.40 eurot. Arvestades antud asja keerukust ja mahtu kohus leiab, et põhjendatud õigusabikulu tunnihinne antud asjas on maksimaalselt 200 eurot tund. Ka Riigikohus on pidanud tunnihinnet 200 eurot ilma käibemaksuta keerukamates vaidlustes põhjendatuks – RKL 2-16-3785 p.31.4. Kohus leiab, et Kostja II õigusabikulud on põhjendatud alljärgnevas ulatuses: A.Kulud tunnihinnaga 110 eurot s.o. materjalidega tutvumine, kliendiga nõupidamine , vastuse koostamine esialgsele hagile ( p. 191 – 198) on põhjendatud kokku 10 tundi x 110 = 1100 eurot. Kohus on tasu määramisel arvestanud , et 06.12.2017 vastus hagile on sisuliselt 4 lk. Vastuse esitamine nõuab ka hagimaterjalidega tutvumist ja konsulteerimist esindatavaga. B. Kulud tunnihinnaga 120 eurot ( p. 181, 183,185,186,187,189) on põhjendatud kokku 7 tundi x 120 eurot = 840 eurot ja kulud tunnihinnaga 140 eurot ( 182, 184,188,190) on põhjendatud kokku 5 tundi x 140 = 700 eurot arvestades, et materjalide analüüsi, ettevalmistamise ja kliendiga nõupidamise tulemusel on 31.01.2018 koostatud täiendav vastus hagile sisuliselt 8 lehel. Seega põhjendatud kulu kokku 1540 eurot. C. Kulud tunnihinnaga 140 eurot ( p. 168- 180). Kohus leiab, et põhjendatud kulu ei ole p.180 telefonikõned Forza Tri esindaja ja kliendiga seoses kriminaalmenetluses osalemisega. P.171- 179 dokumentidega tutvumised, ekspertiisi analüüs , kliendi teavitamine , e-kiri kliendile on põhjendatud kulud kokku 1,2 tundi x 140 = 168 eurot. P.168- 170 hagiavalduse täpsustusele seisukoha koostamine koos analüüsiga ja kõnega kliendile on põhjendatud kulu Lk 46 / 51

2-17-16752 kokku 2,3 tundi x 140 = 322 eurot arvestades, et 26.10.2018 kirjalik vastus hagi täpsustusele on sisuliselt ca 2 lk. Seega põhjendatud kulu kokku 3,5 x 140 = 490 eurot. D. Kulud tunnihinnaga 180 eurot ( p. 136- 142, 144-159, 161-162, 164 – 167) ja 220 eurot ( p. 143, 160, 163). P.158- 159, 162, 164-167 , mis on põhiliselt kõne kohtuga, kliendiga istungiaja kinnitamine , dokumentidega tutvumine , e-kirja ettevalmistamine on põhjendatud kulu kokku maksimaalselt 1 tund x 180 eurot. Kohtu arvates ei ole põhjendatud kulu p.161 e-kirja ettevalmistus M.Põbo, Forza Tri OÜ-ga seonduv kriminaalmenetlus 0,1 tundi. Kulud tunnihinnaga 200 eurot ( p.160, 163) on põhjendatud 1,5 tundi x 200 = 300 eurot. Kohus leiab, et dokumentidega tutvumise ja ettevalmistuskulud ei ole suuremas ulatuses põhjendatud. P. 157- 145 on seotud kostja II 28.11.2019 kirjaliku seisukoha ettevalmistamisega , täiendavate dokumentide s.h. kriminaalasja dokumentidega tutvumisega. Arvestades , et kirjalikud seisukohad on sisuliselt ca 8 lehel ja lisatud on ka tõendid siis kohus peab põhjendatud kuluks kokku 10 tundi x 180 eurot ja 0,75 tundi x 200 eurot = 1950 eurot. P. 136-142 s.o. 09.12.2019 kohtu korraldavaks eelistungiks ettevalmistus ja istungil osalemine, e-kirjad leiab kohus , et põhjendatud ja vajalik kulu on kohtuistungiks ettevalmistus ( s.h. lahendamata taotluste ülevaade) 4 tundi ja kohtuistungil osalemine 2 tundi s.o. 6 x 180 = 1080 eurot. Seega põhjendatud kulud kokku 180+ 300 +1950 +1080 = 3510 eurot. F. Kulud tunnihinnaga 190 eurot (p. 1-42, 44-52, 54- 96, 98- 132, 134- 135) ja tunnihinnaga 250 eurot ( p. 43). Punktides 119-121,123-129, 131-132, 134-135 on põhjendatud kulud kokku 2,5 tunni ulatuses x 190 =475 eurot. Kulud on seotud e-kirjade ja telefonikõnedega ja dokumentide tutvumisega. Kohus ei pea põhjendatuks antud kulu kõrge tunnihinnaga rohkem kui 2,5 tunni ulatuses. P.130 e-kiri R.R., M.M. teavitus Forza Tri ja A.Avik kriminaalasja menetlusse võtmisest keeldumisest ei ole üldse põhjendatud ega vajalik kulu, mille peaks hüvitama teine menetlusosaline. P.- des 112- 118 ja 122 on kulud seoses vastusega hagejate 13.01.2020 hagi terviktekstile. Kohus leiab, et kulud on põhjendatud kokku summas 15 tundi x 190 =2850 eurot. Vastus on sisuliselt ca 10 lehel ja lisatud on 5 lisa. Punktides 91- 96 ja 98- 111 kulud on seotud hageja poolt täiendavalt esitatud dokumentidega tutvumisega ja seisukoha esitamisega tõendite osas , e-kirjade saatmisega ,kliendiga kooskõlastamine, seisukoha esitamisega hageja tähtaja pikendamise taotlusele, kohtuistungi edasilükkamisega ja uue kohtuistungi aja kooskõlastamisega. Kohus leiab, et kulud on põhjendatud kokku summas 11 tundi x 190 = 2090 eurot. Kohus arvestab , et kostja II 20.03.2020 kirjalik seisukoht tõendite osas sisuliselt ca 4 lehel ja 23.03.2020 seisukoht ca 1 lehel. P.77-90 kulud seotud hagejate 2 uue hagiavalduse terviktekstiga seoses hagejate esindaja vahetusega. Vastused korduvatele hagi terviktekstidele on seotud sellega, et hageja menetluse kestel on vahetanud esindajat ja esitanud mitmel korral uue hagi tervikteksti ja lisaks veel korduvalt menetlusdokumente oma seisukohtadega, mis on tekitanud lisakulu kostjale ja seega ei ole põhjendatud antud kulu jätta Kostja II kanda. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole p. 84 märgitud kulu kommunikatsioon Harju Maakohus, M.Põbo tähtajad vastuse esitamiseks. Jääb arusaamatuks, mis kuluga on tegemist. Ülejäänud kulu dokumentidega tutvumiseks , telefonikõned , e-kirjad , taotlus seoses 17.06.2020 istungiga, taotlus seoses menetlusse esitatud dokumentidega , on põhjendatud kulu 3 tunni ulatuses x 190 = 570 eurot arvestades, et 02.juuni 2020 taotlus seoses dokumentidega ca 1,5 lehel. P 7276 kulud seoses kohtu korraldava eelistungiga 17.06.2020 on põhjendatud kulu kohtuistungiks ettevalmistus ja esindatavale ülevaade istungist 3 tundi ja kohtuistung 3 tundi x 190 = 1140 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalik kulu ei ole p.75 kommunikatsioon Margo Põbo 17.06.2020 istung 0,35 tundi. P.65- 71 ei ole põhjendatud kulu p. –des 67 ja 70 e-kiri ja telefonikõne M.Põbo küsimused eksperdile. Kohus arvates ei ole tegemist vajaliku kuluga ,mida teine pool peaks hüvitama kõrge tunnihinnaga. P.-des 65-66, 68-69 ja 71 on põhjendatud kulu kokku 2 tunni ulatuses x 190 = 380 eurot, mis on seoses Lk 47 / 51

2-17-16752 küsimuste ettevalmistamisega eksperdile ja arvestades seda, et Kostja II on 14.08.2020 menetlusdokumendis esitanud eksperdile 8 küsimust. P-des 51-52, 54- 64 on põhjendatud kulud kokku 14 tunni ulatuses x 190 = 2660 eurot. Kohus arvestab , et tegemist on lõplike seisukohtade esitamisega hagile 14.09.2020 sisuliselt ca 7 lehel ja 29.09.2020 sisuliselt ca 1 lehel ja sellega seotud ettevalmistusele ja kliendiga konsulteerimisele ning kompromissi arutamisele. Kohus leiab, et põhjendatud kulu ei ole p.59, 61 telefonikõned Kostja I esindajale seoses hagi vastuse ettevalmistamisel. Kohus ei näe nimetatud kulu vajalikkust. Pdes 33- 50 esitatud kulud on põhjendatud kokku summas 2 tunni ulatuses x 190 eurot ja 0,5 tunni ulatuses x 200 eurot = 480 eurot. Kirjavahetus kliendiga on seoses hagi tagamisega ja hagi tagamise dokumentidega tutvumine , õiguslik analüüs, Pärnu Maakohtu määrusega tutvumine ja õiguslik analüüs. Kostja II hagi tagamise määrust ei vaidlustanud ja ülejäänud ulatuses menetluskulud ei ole põhjendatud. Kohus leiab, et vajalikud ja põhjendatud kulud ei ole p.46, 47, 48 s.o. Harju Maakohtu teavitus uue istungiaja kohta , kliendi teavitamine, ekirja ettevalmistus Harju Maakohus uue istungiaja kohta ja kommunikatsioon Margo Põboga uue istungi aja kohta. Tegemist on ilmselt Harju Maakohtus menetluses oleva asja menetluskuludega. P.-des 27- 32 menetluskulud on seotud kohtuistungiks 19- 21.01.2021 ettevalmistusega ja on põhjendatud 6 tunni ulatuses x 190 = 1140 eurot. Põhjendatud ei ole p. 29 kulu telefonikõne M.Põbo istungi ajakava ja korraldus. Kohus ei näe vajadust istungi ajakava kooskõlastada Kostja I esindajaga. P.17- 26 on seotud kohtuistungil osalemisega , osaliselt ettevalmistusega suuliste seisukohtade osas, tunnistajate ülekuulamise osas ja eksperdi ülekuulamise osas. 19.01.2021 kohtuistung kestis ajaliselt 10.00- 15.30 s.o. 5,5 tundi, 20.01.2021 kohtuistung 10.00 -16.52 s.o. ca 7 tundi ja 21.01.2021 kohtuistung 10.00 – 15.28 s.o. 5,5 tundi. Kostja II esindaja kulud täiendavalt tunnistajate ja eksperdi ülekuulamisega , esindatavale ülevaate andmisega istungist ja kohtuistungil osalemise ajaga on põhjendatud kokku 22 tunni ulatuses x 190 = 4180 eurot. P-des 1- 9,11, 13-16 kulud on põhjendatud kokku 6 tunni ulatuses x 190 = 1140 eurot. Kulu on protokollidega tutvumisele, protokolli parandamise taotluse esitamine, seisukoht hagejate protokolli parandamise taotluse osas , seisukoht hageja teeside esitamise tähtaja pikendamise taotluse osas , esindatavale ülevaade menetluse käigust. Kohus on arvestanud , et tegemist on 3 päeva istungi protokollidega ja taotlused protokolli parandamiseks esitasid nii hagejad kui Kostja II ja kohus osaliselt ka taotluse rahuldas. Põhjendatud kulu ei ole p. 16 telefonikõne M.Põbole protokolli parandamise taotlus, kuna kohus ei näe selle põhjendatust. P-des 10 ja 12 on kohtuvaidluse teeside ettevalmistamise kulu 6,1 tundi + teeside koostamise kulu 14.1 tundi. Arvestades Kostja II kohtuvaidluse teese 15 leheküljel leiab kohus, et põhjendatud kulu on kokku 18 tundi x 190 = 3420 eurot. Seega põhjendatud kulud kokku 475+ 2850+ 2090+ 570+1140+380+2660 + 480+ 1140+ 4180 + 1140 + 3420 = 20 525 eurot. Kostja II põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku ( p.-id A- F) 1100+ 1540+ 490+ 3510+ 20525= 27 165 eurot ja sellele lisanduvad transpordikulud istungitele 67.92 eurot ja äriregistri ja kinnistusraamatu väljavõtete kulud 101 eurot. Seega Kostja II vajalikud ja põhjendatud kulud kokku 27 333.92 eurot, mis kuulub hagejatelt Kostja II kasuks väljamõistmisele. 15.4 TsMS § 165 lg.1 järgi kui otsus on tehtud kaashagejate või – kostjate kahjuks , vastutavad kaashagejad või – kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kohus leiab, et hagejad vastutavad Kostja II menetluskulude eest võrdsetes osades. Ja seega kuulub K.K.`ilt, Õ.K.`ilt ja A.K.`ilt igaühelt OÜ Karo Mets kasuks väljamõistmisele 27 333.92 : 3 = 9111.31 eurot. Kostja II nõudel tuleb menetluskuludelt vastavalt TsMS § 177

Lk 48 / 51

2-17-16752 lg.4 tasuda viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt Ivika Sillaots Kohtunik 18.10.2022 Tallinna Rinkonnakotu otsuse RESOLUTSIOON:

2-17-16752 METS kasvava metsa raieõiguse võõrandamise, metsa raiumise ja metsamaterjali väljaveo ning metsa raiumiseks ja metsamaterjali väljaveoks teistele isikutele käsundi andmise ja samasisuliste varasemate käsundite täitmise Hindreku kinnistu, Lõõla külas, Türi vallas, Järva maakonnas, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 4298750; Leiso kinnistu, Lõõla külas, Türi vallas, Järva maakonnas, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 403136 ja Ale kinnistu Lõõla külas, Türi vallas, Järva maakonnas, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 1020036 suhtes. 4.11 Tühistada Pärnu Maakohtu määrusega 2-17- 16752/ 03.12.2020 kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus arestis Osaühingule KARO METS kuuluvad järgmised kinnistud: Hindreku kinnistu, Lõõla külas, Türi vallas, Järva maakonnas, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 4298750; Leiso kinnistu, Lõõla külas, Türi vallas, Järva maakonnas, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 403136 ja Ale kinnistu Lõõla külas, Türi vallas, Järva maakonnas, Tartu Maakohtu kinnistusosakonna reg.osa nr. 1020036 ja kandis nimetatud kinnisasjade kohta reg.osade nr. 4298750, 403136 ja 1020036 kinnistusraamatusse käsutamise keelumärked Õ.K.i, K.K.i ja A.K.i kasuks. 4.12 Hagi tagamise tühistamine kuulub täitmisele peale hagi tagamise tühistamise osas kohtuotsuse jõustumist. Saata kohtuotsus peale jõustumist hagi tagamise tühistamise osas Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. 4.13 Jätta Osaühingu KARO METS menetluskulud maakohtus hagejate K.K.’i, Õ.K.’i ja A.K.’i kanda. Ülejäänud menetluskulud maakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda. 4.14 Välja mõista K.K.’ilt Osaühingu KARO METS kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus summas 7037,97 eurot. 4.15 Välja mõista Õ.K.’ilt Osaühingu KARO METS kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus summas 7037,97 eurot. 4.16 Välja mõista A.K.’ilt Osaühingu KARO METS kasuks vajalikud ja põhjendatud menetluskulud maakohtus summas 7037,97 eurot. 4.17 K.K., Õ.K. ja A.K. peavad tasuma Osaühingule KARO METS hüvitamisele kuuluvatelt maakohtu menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Lk 50 / 51

2-17-16752

Lk 51 / 51

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.