Tartu Maakohtu 15. aprilli 2021. a ja 6. mai 2021. a määrused
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Nutikas Kool OÜ (pankrotis) määruskaebus 15. aprilli 2021. a määruse peale, Mart Mängeli määruskaebus 6. mai 2021. a määruse peale ja UÜ Tikerber ja UÜ EcoBee määruskaebus 6. mai 2021. a määruse peale
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Nutikas Kool OÜ (võlgnik) (registrikood 12869789), juhatuse liikmed Siret Ollino ja Kauni Sillat
esindajad
Pankrotihaldur Andrus Õnnik Võlausaldajad:
1.Mart Mängel (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov
2.Siret Ollino (isikukood XXX)
3.UÜ Tikerber (registrikood 14472613)
4.UÜ EcoBee (registrikood 14095027) Võlausaldajate III ja IV vandeadvokaat Arsi Pavelts
6.Advokaadibüroo WALLESS OÜ (registrikood 14024560)
RESOLUTSIOON
Edasikaebamise kord
1.Jätta Kauni Sillati poolt Nutikas Kool OÜ (pankrotis) nimel esitatud määruskaebus Tartu Maakohtu 15. aprilli 2021. a määruse peale rahuldamata ning Tartu Maakohtu 15. aprilli 2021. a määrus muutmata.
2.Rahuldada Mart Mängeli määruskaebus 6. mai 2021. a määruse peale osaliselt.
3.Rahuldada UÜ Tikerber ja UÜ EcoBee määruskaebus 6. mai 2021. a määruse peale osaliselt.
4.Tühistada Tartu Maakohtu 6. mai 2021. a määrus.
5.Pankrotihalduril tuleb uuesti otsustada Mart Mängelile, UÜ-le Tikerber ja UÜ-le EcoBee häälte määramine järgmisel Nutikas Kool OÜ (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul PankrS §-s 82 sätestatud korras.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (PankrS § 32, § 82 lg 4, § 5 lg 2)
ASJAOLUD
1.Nutikas Kool OÜ (võlgnik) juhatuse liige Siret Ollino esitas võlgniku nimel 24. märtsil 2021 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on võlgnikul kohustusi umbes 79 000 eurot, võlgniku vara ei kata kohustusi ja võlgnik ei suuda oma majanduslikust olukorrast tulenevalt neid kohustusi täita. Võlgnikul puudub pikemaajaliselt aktiivne majandustegevus. Võlgnik on laenanud ühingu osanikult S. Ollinolt ja erinevatelt ettevõtjatelt raha kohtukulude tasumiseks, mida ei ole suudetud tagasi maksta. Võlgniku vara on laos, mille eest võlgnik ei suuda tasuda, ning igakuine lisanduv kulutus on 150 eurot. Omakapital on miinuses, äriühingu juhatuse liikmete ja osanike vahel on juba pikemat aega ületamatud erimeelsused ning puudub üksmeel majandustegevuse jätkamise osas.
2.Tartu Maakohus nimetas 25. märtsi 2021. a määrusega võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada. MAAKOHTU 15. APRILLI 2021. A MÄÄRUS
3.Tartu Maakohus rahuldas 15. aprilli 2021. a määrusega võlgniku avalduse pankroti väljakuulutamiseks, kuulutas välja võlgniku pankroti ja nimetas pankrotihalduriks A. Õnniku. Võlgniku alaline maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri aruandega ja sellele lisatud dokumentaalse materjaliga. Võlgnik on asutatud Kauni Sillati (osa 1250 eurot) ja Siret Ollino (osa 1250 eurot) poolt sissemakset tegemata. Juhatuse liikmeteks on alates
25.juunist 2015 K. Sillat ja S. Ollino, kellel on ühine esindusõigus Pärnu Maakohtu 22. märtsi 2021. a kohtumääruse alusel ajutise iseseisva esindusõigusega juhatuse liikmeks määratud Margus Lentsiusega.
Võlgniku põhitegevuseks on olnud Saksa mööblitootja VS Vereinigte pakutava kooli- ja kontorimööbli maaletoomine ning edasimüük Eestis. Ettevõttel ei ole kunagi olnud kontoriruume, juhatuse liikmed tegutsesid kodukontoris. Põhilised ostjad olid Inest Market AS, Saloni Büroomööbli AS ja teised kohalikud mööblitootjad ja turustajad ning koolid. Probleemid ühingu juhtimises tekkisidki seoses 2018. aastal toimunud suurema hankega, kus Saloni Büroomööbli AS tellis Tartu Raatuse kooli hanke võitjana võlgnikult 548 tooli. Võlgnik tellis VS Vereinigtelt toolid, mille tasumiseks tuli teha 40 000 euro suurune ettemaks. Kuna ühingul endal sellist raha, teostas juhatuse liige S. Ollino ettemakse Mart Mängelilt saadud laenu arvelt. Vahetult enne kaupade tarnet loobus Saloni Büroomööbli AS tellimusest, kuna väidetavalt leidis teise tootja/hankija. Saloni Büroomööbli AS hinnangul ei olnud tal võlgnikuga toolide tarne lepingut sõlmitud. Kuna kohalejõudnud toolidele sel hetkel ostjat ei olnud, sõlmis võlgnik toolide ladustamiseks Reldor AS-iga laopinna üürilepingu. Võlgnik esitas novembris 2018 hagi Saloni Büroomööbli AS vastu põhivõla 68 889 eurot 60 sendi, viiviste ja kahjuhüvitise 2022 euro 21 sendi väljamõistmiseks. Juhatuse liikmed asusid kõnealuse tehingu ning sellele järgnenud toimingute osas erinevatele seisukohtadele: S. Ollino hinnangul oli leping Saloni Büroomööbli AS-iga sõlmitud ning hagiavalduse esitamine oli hädavajalik; K. Sillati hinnangul oleks tulnud ebaõnnestunud tehingu tulemusena lattu ostetud toolid lihtsalt ära müüa, kuna tahtjaid leidus. Saadud rahast oleks tulnud tasuda võlg M. Mängelile ning jätkata ühingu tavapärast tegevust. Bilansiliselt on võlgnik juba 31. detsembri 2020. a seisuga selgelt maksejõuetu, müügitegevus puudub, kohustused ületavad oluliselt varasid, aasta lõppes märkimisväärse kahjumiga ning omakapital ei vasta seaduses ettenähtule. Võlgniku vara väärtus on kuni 4600 eurot 34 senti. Vara hulka ei ole loetud võlgnikule varudena kuulunud 354 tooli, kuna ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt on toolid läinud välja võlgniku omandist ja valdusest. 17. veebruari 2021. a tagatisloovutamise lepingu kohaselt loovutati laos asuvad toolid M. Mängelile laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks. Lepingu sõlmimise hetkel oli M. Mängeli nõude suuruseks 55 606 eurot. Esitatud andmetel oleks 354 tooli maksumuseks 26 603 eurot 10 senti. Toolide turuväärtus on teadmata. Võlgnik on 3. novembril 2020 esitanud Pärnu Maakohtule hagi S. Ollino vastu 68 143 euro 32 sendi ja viiviste väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt on S. Ollino võlgniku kontolt kandnud tema teise firma Living Space Systems UÜ kontole ligi 60 000 eurot. Hetkel ei ole nimetatud nõuet võlgniku vara hulka loetud, kuna tsiviilvaidlus on pooleli. Võlgniku kohustused on 83 397 eurot 54 senti. Nõuetest 19 632 eurot 84 senti ehk 23,54%, on võlgnevus S. Ollinole ja temaga seotud äriühingutele (EcoBee UÜ, Tikerber UÜ ja Living Space Systems UÜ). Nõuetest 58 419 eurot ehk 70,05%, on võlgnevus M. Mängelile (S. Ollino endine abikaasa). Nõuetest 5345 eurot 70 senti ehk 6,41%, on võlgnevus kolmandate isikute ees (advokaadibürood ja EMTA). Võlgnik on PankrS § 1 lg 2 tähenduses püsivalt maksejõuetu, ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on kohustusi 83 397 euro 54 sendi ulatuses ja võimaliku vara väärtus 4600 eurot 34 senti. Võlgniku sisuline majandustegevus on lõppenud 2019. aastal ja selle taaskäivitamine on väheperspektiivikas. Juhatuse liikmed on kulutanud 2020. aastal hagide esitamisega seotud menetluskuludeks 18 000 eurot osaühingu raha, mis on suuremalt osalt laenatud ühinguga seotud isikutelt. Võlgniku maksejõuetuse seisund on tekkinud hiljemalt 2020. aastal. Maksejõuetuse põhjuseks on ühingu omanike ja juhatuse liikmete vahelised vastuolud ja erimeelsused ühingu juhtimisel.
Võlgniku on 17. veebruari 2021. a lepingu puhul esinevad PankrS § 110 sätestatud tagasivõidetava tehingu tunnused. Kui tuvastatakse, et tehing kuulub tagasivõitmisele, tuleb nimetatud 354 tooli nõuda tagasi võlgniku vara hulka.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Võlgniku juhatuse liige K. Sillat esitas võlgniku nimel maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada 15. aprilli 2021. a määrus ning teha uus määrus, millega jätta võlgniku avaldus pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule. Määruskaebuse kohaselt puudus S. Ollinol iseseisev pankrotiavalduse esitamise õigus. S. Ollino esitas pankrotiavalduse 24. märtsil 2021 võlgniku nimel ainuisikuliselt, kuigi tema esindusõigus oli piiratud alates 23. märtsist 2021. PankrS § 13 lg 4 praegusel juhul ei kohaldu. PankrS § 13 lg 4 eesmärgiks on kaitsta nii äriühingut kui võlausaldajaid olukorra eest, kus ühingu sisesuhtest tulenevalt puuduks juhatuse liikmel võimalus osaühingu nimel tegutseda. Käesoleval juhul on S. Ollinole seatud esindusõiguse piirang aga kohtumäärusega. S. Ollino oleks pankrotiavalduse esitamise soovi korral pidanud pöörduma M. Lentsiuse poole, et erapooletu ja kohtu määratud ajutine juhatuse liige oleks saanud kontrollida pankrotiavalduse esitamise aluse esinemist või puudumist. Maakohus oleks pidanud tuvastama, et S. Ollino poolt ilma M. Lentsiuse teadmiseta esitatud pankrotiavaldus on puudusega ning oleks pidanud andma pankrotiavalduse puuduste kõrvaldamiseks täiendava tähtaja, et avaldada, kas M. Lentsius toetab pankrotiavaldust või mitte. Võlgniku püsivat maksejõuetust ei esine. Kohus on võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustuste ja vara kindlaks määramisel tuginenud ainuüksi S. Ollino poolt võlgniku pankrotiavalduses ja S. Ollino poolt ajutisele haldurile avaldatud andmetele. K. Sillati käest ei ole andmeid nõuete ja kohustuste ning vara väärtuse kohta küsitud. Ajutise halduri aruanne ega määrus ei kajasta võlgniku varade ja kohustuste seisu korrektselt. Ükski väidetav võlgniku võlausaldaja, isegi mitte M. Mängel, ei ole nõudnud võlgnikult ühegi sissenõutavaks muutunud nõude rahuldamist. S. Ollino poolt pankrotiavalduses esitatud info erineb sellest, mida S. Ollino on võlgniku vara ja kohustuste kohta avaldanud kohtule asja nr 2-20-16125 raames. S. Ollino on pankrotiavalduses näidanud võlgniku laenukohustusi tegelikkusest enam kui viis korda suuremana. 93,59% nõuetest on S. Ollino kui osaniku ja juhatuse liikme endaga seotud nõuded. Võlgniku arvelduskonto väljavõttest 2019. a kohta nähtub, et tegelikkuses võiks võlgniku väidetav võlgnevus ulatuda S. Ollino või temaga seotud äriühingute UÜ EcoBee, UÜ Tikerber või Living Space Systems UÜ ees maksimaalselt 827 euroni. S. Ollino ja tema ühingutega tehingute tegemise kohta pole osanikud kunagi äriseadustiku (ÄS) § 168 lg 1 p-st 10 tulenevat otsust teinud. Väidetavalt on M. Mängel laenanud võlgnikule laenulepingu alusel 40 000 eurot intressimääraga 24% aastas ja viivisemääraga 0,02% päevas. Allkirjastatud laenuleping, millega võlgnik oleks aktsepteerinud tavalistest turutingimustest niivõrd suure intressi- ja viivisemäära kohaldumist, puudub. Puudub ka osanike otsus tehingu tegemiseks. Vaidlustatud määrus on seega ebaõige vähemasti M. Mängeli kõrvalnõuete osas, s.o. suurusjärgus 18 419 eurot. Isegi kui eeldada võlgniku kohustuse olemasolu M. Mängeli ees, siis on võlgnik võlgnevust jooksvalt tasunud, mis nähtub võlgniku arvelduskonto väljavõttest. Võlgnik on
9.septembril 2019 teinud M. Mängelile ülekande 10 000 eurot makseselgitusega „Laenu tagastamine“. Laenu tagastamist tõendavad ka võlgniku majandusaasta aruanded. Ka ajutine haldur on pidanud ebatõenäoliseks, et võlgniku kohustus M. Mängeli ees on 58 419 eurot.
Toolide väärtust ei ole arvestatud. S. Ollino on vahetult enne pankrotiavalduse esitamist andnud oma endisele abikaasale M. Mängelile üle võlgniku olulisima vara hinnanguliselt 20 000 euro võrra suuremas väärtuses, kui on M. Mängeli nõue. Maakohus on sama kohustust arvestanud nii võlgniku kohustuste kui ka vara poolel nii, et M. Mängeli nõue oleks justkui mitmekordselt rahuldatud. Maakohus on jätnud võlgniku varalise seisu hindamisel arvestamata laoseisu. Võlgniku vara koosseisus oleks pidanud arvestama ka võlgniku poolt S. Ollino vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet. Kohus ei ole seda aga teinud. Ajutisele haldurile esitatud arved nr 1012 ja nr 1008 on vormistatud tagantjärele, et varjata võlgniku vara S. Ollino poolt ühingust välja viimist ning kunstlikult vähendada võlgniku vara (s.o. nõuete) väärtust. Kui kohus oleks õigesti arvestanud kohustusi kolmandate isikute ees väärtuses 5345 eurot 70 senti ning arvestanud võlgniku varade hulka ka nõude S. Ollino ja/või M. Mängeli vastu (s.o nii asjas nr 2-20-16125 menetluses olev kahjunõue kui ka tagasivõidetav vara või nõue toolide tagastamiseks või väärtuse hüvitamiseks), siis oleks kohus pidanud jätma võlgniku pankrotiavalduse rahuldamata. Isegi kui hetkel oleks võlgnikul likviidsusprobleemid, siis hagi rahuldamisel S. Ollino vastu see laheneks, mistõttu ei ole maksejõuetus püsiv. PankrS § 31 lg-s 4 sätestatud eeldus ei kehti. Võlgniku juhatuse liikmed ja osanikud on läinud omavahel tülli ning nende vahel on käimas mitu kohtumenetlust, mistõttu võib S. Ollinol olla huvi luua mulje võlgniku püsivast maksejõuetusest kohtuasjade lõpetamise eesmärgil. Kohus oleks pidanud võimaldama enda seisukoha avaldamist varade ja kohustuste kohta ka võlgniku teisele juhatuse liikmele ja osanikule K. Sillatile. Võlgniku teise juhatuse liikme nägemust võlgniku varalisest seisust ja kohustustest ei teinud kindlaks ka ajutine haldur. Pankrotiavalduse läbivaatamiseks oleks pidanud korraldama istungi ning hindama võlgniku majandustegevuse taaskäivitamise perspektiivi. Maakohus oleks pidanud lähtuma PankrS § 28 lg-st 2, mille kohaselt kui pankrotiavalduses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Kui võlgnik on püsivalt maksejõuetu, siis on selle põhjuseks olnud raske juhtimisviga S. Ollino poolt aastatel 2018 – 2020. Kohus oleks pidanud seda vaidlustatud määruses märkima.
5.Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Vastuse kohaselt on küsitav, kas K. Sillatil oli õigus ainuisikuliselt esitada kaebust, kuna alates
23.märtsist 2021 oli tema kui võlgniku juhatuse liikme esindusõigus piiratud. Kaebuse sõnastusest saab järeldada, et K. Sillat on sõlminud võlgniku pankrotimenetluse ajal võlgniku esindamiseks rahalisi kohustusi tekitava lepingu ning kohustused tuleb tasuda pankrotivara arvelt. PankrS § 35 lg 1 p-dest 1–3 ning § 36 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on ilma halduri nõusolekuta võlgniku nimel lepingulise esindaja palkamise tehing tühine. Seega juhul, kui K. Sillat ei sõlminud advokaadibürooga lepingut mitte isiklikult enda, vaid võlgniku nimel, ei ole lepingulise esindaja kasutamine õiguspärane. Halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Praeguses asjas oli aruande koostamisel aluseks umbes 100 erinevat dokumenti ja on mõeldamatu nende kõigi aruandele lisamine. Mis aga ei tähenda, et vastavaid dokumente, käesoleval juhul siis arveid, ei ole haldurile esitatud. S. Ollinol iseseisva pankrotiavalduse esitamise õigus ei ole K. Sillati määruskaebusega lahendatav, vaidlustada oleks tulnud Tartu Maakohtu 25. märtsi 2021. a määrus. Pooleliolevate hagimenetluste jätkamise üle otsustamine toimub pankrotiseaduses sätestatud viisil, mitte halduri ainuisikulise otsuse alusel. Halduri sõltumatust näitab ka see, et 4. mail 2021 toimunud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul haldur ühelegi S. Ollinoga seotud isikule PankrS § 82 lg 8 alusel hääli ei andnud ja kohus nõustus halduri ettepanekuga.
Ajutine haldur esitas päringud kõigile võlgniku juhatuse liikmetele, sh 30. märtsil 2021 K. Sillatile, kes vastas päringule 5. aprillil 2021. Hilisemalt esitas ajutine haldur K. Sillatile veel jooksvalt küsimusi võlgniku tegevuse, K. Sillati seisukohad on esitatud ajutise halduri aruandes. Nii haldur kui ka kohus on tuginenud erinevate registrite, pankade, avalike portaalide, ning juhatuse liikmete Margus Lentsius, Kauni Sillati ja Siret Ollino poolt esitatud andmetele. Ajutine haldur on võlgniku laenude osas kokkuvõtte tegemisel tutvunud võlgniku kontode väljavõtetega perioodi 1. jaanuar 2017 – 29. märts 2021 kohta. Ajutise halduri aruandes ja kohtumääruses kajastatud laenud on tekkinud ajavahemikul 19. juulist 2018 – 1. märtsini 2021 ning arvesse on võetud vaid selliseid kandeid, millel on märked „Laen“ või „Laenu tagastamine“. Kohustuste suuruse hindamisel on aluseks võetud ajutisele haldurile esitatud lepingud ning võlgniku ja võlausaldajate selgitused. Välja on toodud ka ebakõlad. Esitatud on kohustused võimalikus maksimaalmääras, et mitte tekitada ekslikku arusaama maksejõulisusest ja et pankroti väljakuulutamisega viivitamisel ei kahjustataks võlausaldajate huve. Pankrotimenetlust on võimalik lõpetada ja ettevõtte tegvust jätkata ka juhul, kui pankrotimenetluses nõuete kaitsmise käigus peaks nõudeid tunnustatama oluliselt väiksemas ulatuses ja pankrotivarast piisaks kõigi kohustuste tasumiseks. Käesolevas asjas ei ole võlgnikul põhivara ega tegevuse jätkamiseks vajalikku käibevara, mistõttu pole ka ohtu, et pankrotimenetluse käigus võõrandatakse tegevuse jätkamiseks vajalikud vahendid. Ajutisele haldurile esitatud teabe ja dokumentide kohaselt on toolid läinud välja võlgniku omandist ja valdusest. Teadmata on nende väljanõudmise / tagasivõitmise perspektiivikus ja sellega seotud võimalikud kulud. Toolide pankrotivarasse tagasisaamisel on ebaselge nende praegune väärtus. K. Sillati poolt esitatud andmetel on toolid ladustatud virnadesse tolmuses laos. Toolid on soetatud 2018. a ja nende soetusmaksumus oli 26 603 eurot 10 senti. Kaebaja ei ole tõendanud, et kolm aastat laonurgas seisnud toolide väärtuseks on tänasel päeval nende kahekordne soetusmaksumus. Võlgniku poolt S. Ollino vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet 68 143 eurot 32 senti ei ole võlgniku vara hulka loetud, kuna pooleli on tsiviilvaidlus, mille osas seisukoha võtmiseks puuduvad halduril andmed. Ajutisele haldurile on kõnealuste summade ülekandmise kohta esitatud Living Space Systems UÜ poolt 17. juunil 2019 koostatud arve nr 1008 summas 59 053 eurot 32 senti ja 1. augustil 2019 koostatud arve nr 1012 summas 9090 eurot. Halduril puudub pädevus dokumendi koostamise aja ekspertiisi tegemiseks. Määruskaebusele lisatud võlgniku konto väljavõttest nähtub, et Living Space Systems OÜ-le 23., 25. ja 26. juunil 2019 tehtud kannete selgituseks on „Arve nr 1008“ ja 10. augusti 2019. a kande selgituseks „Arve nr 1012“. Kui pangaülekannete tegemisel 2019 aastal on selgitusse märgitud kande aluseks olevate arvete numbrid, on pigem tõenäoline, et kõnealused arved olid reaalselt ka siis vormistatud, kuna algdokumendi numbrid olid siis juba kandesse märgitud. Seega on formaalselt ülekanded põhjendatud, kuid selle tegeliku sisu osas saab lahendi teha hagi menetlev kohus. Kehtiva pankrotiseaduse kohaselt ei pea kohus korraldama pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungit, kui menetlusosalised ei ole seda taotlenud. Istungi korraldamise taotluse esitamise võimalus oli ka võlgniku juhatuse liikmel K.Sillatil, kuid seda ta ei taotlenud. Puudub alus ettevõtte tegevuse jätkusuutlikkuse prognoosimiseks.
6.Võlgniku juhatuse liige S. Ollino vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2019. a, võlgnikul puudub müügitulu, võlgniku kohustused ületavad umbes 18 korda võlgniku vara, võlgnik ei suuda täita oma jooksvaid kohustusi, rääkimata pikaajalistest võlgnevustest. Ühingu osanikel ja juhatuse liikmetel on ületamatud erimeelsused, ühise tegevuse jätkamine on perspektiivitu. Pankrotihalduri ettekande
järgi on võlgniku sisuline majandustegevus lõppenud juba 2019. aastal ning ühing muutus püsivalt maksejõuetuks hiljemalt 2020. aastal. Määruskaebuse väide, et S. Ollinol puudus õigus esitada ühingu nimel pankrotiavaldus, on ebaõige. Olukorras, kus ühing on püsivalt maksejõuetu, on igal juhatuse liikmel nii õigus kui kohustus esitada pankrotiavaldus. Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse väide, nagu oleks S. Ollino põhjustanud võlgnikule kahju. MAAKOHTU 6. MAI 2021. A MÄÄRUS
7.Tartu Maakohus jättis 6. mai 2021. a määrusega võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajatele Mart Mängelile, UÜ-le Tikerber ja UÜ-le EcoBee hääled määramata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.mail 2021 toimus võlausaldajate esimene üldkoosolek, millel otsustati võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse kuuluvaid hääletamist vajavaid küsimusi. Häälte arvu määramise menetluses ei saa lahendada vaidlusi, mis oma sisult kuuluvad nõuete kaitsmise menetlusse. Õiguslik vaidlus nõude tunnustamiseks toimub PankrS § 1003 järgi võlausaldajate nimekirja kinnitamisel. Nõuete sisuline kontroll toimub nõuete kaitsmisel, kus võlausaldajate nõuetele on võimalik esitada kirjalikke põhistatud vastuväiteid. Mart Mängel esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 49 094 eurot 26 senti, millest põhivõlgnevus 36 367 eurot 67 senti, intress 12 195 eurot 62 senti, viivis 530 eurot 97 senti. M. Mängelile tuleb jätta hääled määramata PankrS § 82 lg 8 alusel, mille kohaselt kui võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär, osaniku või aktsionäri tütarettevõtja või on võlausaldaja saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, ei ole tal hääleõigust. Võlausaldaja M. Mängel oli 1. juunist 2001 kuni 9. jaanuarini 2017 abielus S. Ollinoga. Võlgnik asutati 25. juunil 2015 ning sellest ajast alates on registrikaardile osanikuna katnud ka S. Ollino. M. Mängel ja S. Ollino valisid 8. detsembri 2016 abieluvaralepinguga varasuhteks varalahususe ning võlgniku osalus jäi pärast seda S. Ollino lahusvaraks. Enne seda oli abikaasadel varaühisuse varasuhe. Seega omandas S. Ollino võlgniku osa varaühisuse varasuhte kehtivuse ajal. Perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt lähevad varaühisuse kestel omandatud abikaasade esemed ja muud varalised õigused abikaasade ühisomandisse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Seega olid varaühisuse varasuhte kestel võlgniku osa ühisomanikeks S. Ollino ja M. Mängel, kes teostasid osast tulenevaid õigusi ja kohustusi ühiselt ning kellel olid ka ühised ärilised ja majanduslikud huvid. Endaga seotud osaühingule laenu andmine pärast ühisvara jagamist ja abielu lõppemist võib viidata M. Mängeli jätkuvale ärilisele ja majanduslikule huvile võlgniku vastu ning endiste abikaasade vahelised võlgniku osaga seonduvad ärilised suhted võisid mingil määral jätkuda ka pärast osa jagamist. UÜ Tikerber esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 353 eurot 75 senti, millest põhinõue 315 eurot, intress 31 eurot 50 senti ning viivis 7 eurot 25 senti. UÜ EcoBee esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse summas 2745 eurot 17 senti. Pankrotihaldur jättis UÜ-le Tikerber ja UÜ-le EcoBee hääled määramata põhjendusel, et S. Ollino on UÜ Tikerber usaldusosanik ja UÜ EcoBee täisosanik. Maakohus nõustus pankrotihalduri seisukohtadega. Ehkki UÜ EcoBee ja UÜ Tikerber ei ole võlgniku osanikeks, tuleb neile hääled jätta PankrS § 82 lg 8 alusel määramata. Pankrotiseaduse eelnõu seletuskirja kohaselt on PankrS § 82 lg 8 eesmärgiks piirata osanikest ja aktsionäridest võlausaldajate hääleõigusi
pankrotimenetluses. Arvestades seletuskirjast tulenevat seadusemuudatuse eesmärki, tuleb kohtu hinnangul praegusel juhul võlausaldajate UÜ EcoBee ja UÜ Tikerber seotust pankrotivõlgnikuga hinnatagi S. Ollino kui kõigi nimetatud ettevõtetega seotud isiku osaluste kaudu. S. Ollino on võlgniku osanik ja juhatuse liige, UÜ Tikerber usaldusosanik ja UÜ EcoBee teine täisosanik. S. Ollino on aktiivselt seotud kõigi nimetatud äriühingute igapäevase majandustegevusega. UÜ EcoBee ja UÜ Tikerber nimel nõudeavaldused esitanud täisosanik Marek Ollino on alates 19. aprillist 2017 S. Ollino abikaasa. Seega on UÜ Tikerber ja UÜ Ecobee seotud võlgnikuga S. Ollino osaluste kaudu. Osanikevahelisi konfliktseid suhteid ja erimeelsusi arvestades viitab S. Ollino ja tema lähikondsete esitatud nõudeavalduste alusel võlausaldajate esimesel üldkoosolekul häälte määramise taotlemine soovile haarata kontroll pankrotimenetluse üle. Maakohus nõustus halduri seisukohaga, et UÜ Tikerber ja UÜ EcoBee nõudeavaldused ei ole nõuetekohaselt vormistatud ning avaldustele ei ole lisatud nõuete olemasolu kinnitavaid tõendeid. UÜ Tikerber ja UÜ EcoBee nõudeavaldused ei olnud allkirjastatud. Samuti ei nähtunud nendest piisavalt selgelt nõude kujunemine ning UÜ EcoBee nõudeavaldusele ei olnud lisatud tõenditena väidetava võlgnevuse aluseks olevaid arveid.
MÄÄRUSKAEBUSED
8.Võlausaldaja M. Mängel esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning teha uus määrus, millega määrata M. Mängelile hääled vastavalt PankrS §-le 82. Määruskaebuse kohaselt ei ole M. Mängel võlgniku osanik, mis nähtub äriregistri väljavõttest. Alates 8. detsembrist 2016 on S. Ollino ja M. Mängeli varasuhteks varalahusus ning S. Ollino on võlgniku ainuosanik. PankrS § 82 lg 8 ei võimalda laiendavat tõlgendamist ning antud sätte alusel saab jätta võlausaldajate üldkoosolekul hääled määramata üksnes isikutele, kes on nimetatud PankrS § 82 lg-s 8.
9.Pankrotihaldur vaidles M. Mängeli määruskaebusele vastu. M. Mängel on võlgniku osaniku ja ka võlgnikuga seotud isik. M. Mängel on S. Ollino endine abikaasa, kes on pärast abielu lahutamist andnud (väidetavalt seni tagastamata) laenu varasemalt ühisomandis olnud ühingule. M. Mängelil oli ja on ka praegu S. Ollinoga ühised ärilised ja majandushuvid. Võlgniku registriaadress ja M. Mängeli teadaolev elukoht kattuvad. UÜ EcoBee osa kuulub jätkuvalt S. Ollino ja M. Mängeli ühisvarasse. M. Mängeli nõude kohta esitatud dokumendid on vastuolulised ja on ebaselge, kas ja mis ulatuses võib olla tegemist fiktiivsete tehingutega. Pankrotimenetluse eesmärkidega on kooskõlas häälte arvu määramise menetluses välistada hääle andmine nõuetele, mille kohta esitatud dokumendid on vastuolulised või ebausutavad.
10.Võlausaldajad UÜ EcoBee ja UÜ Tikerber esitasid maakohtu määruse määruskaebuse, milles paluvad tühistada maakohtu määrus ning teha uus määrus, millega määrata võlausaldajatele hääled võrdeliselt nõuete suurustega. Määruskaebuse kohaselt on maakohtu määrus vastuolus seadusega. Võlausaldajad UÜ EcoBee ja UÜ Tikerber ei ole pankrotivõlgniku osanikeks ega aktsionäriks. Seega ei ole PankrS § 82 lg 8 neile kohaldatav. Pankrotihalduri ja kohtu väide, et võlausaldajatele tuleb jätta hääled määramata, kuna võlausaldajate poolt 28. aprillil 2021 esitatud nõudeavaldused olid allkirjastamata, on otsitud.
3.mail 2021 esitasid võlausaldajate seaduslikud esindaja uued, s.o allkirjastatud nõudeavaldused.
11.Pankrotihaldur vaidles võlausaldajate määruskaebusele vastu.
S. Ollino on samaaegselt nii võlgniku kui võlausaldajate osanik ja tegelik kasusaaja ning tema elukoht on registreeritud võlausaldajate aadressina. Häälte mittemääramisel on haldur tuginenud seaduse eesmärkidele ja varasemale kohtupraktikale. Käesoleval juhul jäeti võlausaldajatele hääled määramata nii PankrS § 82 lg 8, kui nõudeavalduste tingimustele mittevastavuse tõttu. Nõudeavaldused olid allkirjastamata ja edastatud e-kirja tekstina. Need ei olnud saadetud vastavate äriühingute avalikelt kontaktandmetelt. Ilma tõenditeta ei ole halduril võimalik häälte andmiseks nõudeid hinnata. PankrS § 82 lg 3 kohaselt peab võlausaldaja tema häälte arvu määramise aluseks olevad dokumendid esitama haldurile hiljemalt kolm tööpäeva enne üldkoosolekut. Taoline tähtaeg on kehtestatud selleks, et halduril jääks piisav aeg esitatud nõudeavaldustega tutvumiseks ja häälte andmiseks seisukoha võtmiseks. Nõuetele mittevastavate ja mittetäielike dokumentide puhul ei saagi haldur enne puuduste kõrvaldamist nõuete sisuga tegeleda. Kui häälte määramise aluseks olevad dokumendid esitatakse haldurile esimesele üldkoosolekule eelneval õhtul pärast tööpäeva lõppu, ei ole halduril piisavalt aega nõuetega tutvumiseks. Ajutise halduri aruandes ja halduri ettekandes kajastatakse üldpildi saamiseks kõik võlgnikul olevad võimalikud nõuded. Nimetatud aruandes ja ettekandes kajastatakse muu hulgas ka nt ebaselged, võlgniku omanike ja seotud isikute nõuded. Nõuete varasemates dokumentides kajastamine ei eelda automaatselt nende alusel esimesel üldkoosolekul häälte andmist. Halduri kasutuses olevate dokumentide alusel saab hääli anda vaid siis, kui tegemist on selgete nõuetega. Käesolevas menetluses ei saanud haldur olla kindel, et tegemist on selgete nõuetega.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme K. Sillati võlgniku nimel esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu 15. aprilli 2021. a määrus muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus leiab, et võlausaldajate määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ning maakohtu 6. mai 2021. a määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada. Osas, milles võlausaldajad taotlevad määrata võlausaldajatele hääled võrdeliselt nõuete suurustega, jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus lahendab esmalt 15. aprilli 2021. a määruse peale esitatud määruskaebust, seejärel annab hinnangu võlausaldajate määruskaebustele ning viimasena otsustab ringkonnakohus menetluskulude jaotuse.
13.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väitega, et S. Ollinol puudus iseseisev pankrotiavalduse esitamise õigus. PankrS § 13 lg 4 esimene lause sätestab, et juriidilisest isikust võlgniku nimel võib pankrotiavalduse esitada juhatuse või seda asendava juhtorgani iga liige ka siis, kui tal ei ole õigust juriidilist isikut üksinda esindada. Arvestades, et ÄS § 180 lg 51 sätestab koosmõjus TsÜS §-ga 36 osaühingu juhatuse või seda asendava organi liikme pankrotiavalduse esitamise kohustuse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, tuleneb ringkonnakohtu hinnangul PankrS § 13 lg-st 4 õigus iseseisvalt võlgniku nimel esitada pankrotiavaldus vaatamata esindusõiguse piirangule. Seejuures ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust, kas esindusõiguse piirang tuleneb ühingu sisesuhtest või on määratud kohtulahendiga. Samasugust normide tõlgendust tuleb ringkonnakohtu hinnangul kohaldada ka juhatuse liikme õigusele vaidlustada pankrotiavalduse rahuldamist iga juhatuse liikme poolt, vaatamata
esindusõiguse piirangule. Seega oli kohtu hinnangul K. Sillatil õigus esitada määruskaebus pankroti väljakuulutamise määruse peale. PankrS § 32 kohaselt võivad pankrotimääruse peale võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse põhjendatud määrusega. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Praegusel juhul ei ole alust asuda seisukohale, et määruskaebuse esitamisel ei olnud lepingulise esindaja kasutamine õiguspärane. Ringkonnakohus märgib, et õige on halduri väide, et 25. märtsi 2021. a määrust ajutise halduri nimetamise kohta ei ole vaidlustatud. See ei võta aga võlgnikult õigust vaidlustada pankroti väljakuulutamist, s.o 15. aprilli 2021. a määrust.
14.PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus välja võlgniku pankroti, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (rahavooline maksejõuetus). Sama paragrahvi lõige 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (bilansiline maksejõuetus või ülemäärane võlgnevus). Tegemist on kahe maksejõuetuse liigiga, kuid sageli on juriidiline isik olukorras, kus ta on nii maksejõuetu (ei suuda ära maksta vähemalt ühele võlausaldajale) kui ka ülemäärases võlgnevuses. Pankrotiõiguslikku tähendust omab vaid püsiv maksejõuetus. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Alalise (püsiva) maksejõuetuse tuvastamisel saab kohus mh lähtuda ajutise halduri aruandes esitatud andmetest võlgniku vara, sh kohustuste osas. PankrS § 22 lg 2 sätestab ajutise halduri kohustused, milleks on ka võlgniku vara, sh võlgniku kohustuste välja selgitamine ja maksejõulisuse hindamine. Oma kohustuste täitmiseks on ajutisel halduril õigus saada võlgnikult teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta (PankrS § 22 lg 3 p 1). Sellisele ajutise halduri õigusele korrespondeerub võlgniku juhtorgani liikme kohustus sellist teavet ajutisele haldurile anda. PankrS § 22 lg 4 kohaselt kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. Ajutise halduri aruande kohaselt (I kd, tl 24–30) on ajutine haldur nii ise kogunud kui ka temale on esitatud dokumente võlgniku kohta (aruande p 1). Tegelikkusele ei vasta määruskaebuse väide, et ajutine haldur ei teinud K. Sillati nägemust võlgniku varalisest seisust ja kohustustest kindlaks. K. Sillati seisukoht kajastub ajutise halduri aruandes. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul teadaolevaid kohustusi üle 80 000 eurot ning vara 4600 eurot, finantsandmetele tuginedes on võlgnik maksejõuetu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole määruskaebusega ümber lükatud, et võlgnik on suuteline majandustegevust jätkama. Kuigi võlausaldaja nõude olemasolu ning selle kuuluvus ja selgus ei ole pankroti väljakuulutamise üle otsustamise staadiumis tähtsusetu, toimub siiski nõuete suuruse ja põhjendatuse hindamine pankrotimenetluses, mitte pankroti väljakuulutamise staadiumis. Määruskaebuses esitatud väidetele, mis puudutavad nõuete suurust ja põhjendatust, antakse seega hinnang pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur leidis, et maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku omanike ja juhatuse liikmete omavahelised vastuolud. Samale seisukohale maksejõuetuse põhjuste kohta jõudis ka maakohus vaidlustatud määruses. Kuivõrd maakohus leidis, et maksejõuetuse põhjuseks
võlgniku omanike ja juhatuse liikmete omavahelised vastuolud, ei pidanud maakohus viitama määruses PankrS § 28 lg-le 2. Maakohus ei tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks olnud raske juhtimisviga. Vastupidised K. Sillati väited on tõendamata. Asjakohane ei ole etteheide istungi läbiviimata jätmise kohta. Kehtiv seadus ei näe kohustust istung läbi viia (PankrS § 13 lg 5). Maakohus on põhjendatult asunud ajutise halduri aruannet ja selle lisasid hinnates seisukohale, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole ka koos määruskaebusega esitanud maakohtu seda seisukohta kummutavaid tõendeid. Asjaolu, et kohtumenetluses on pooleli võlgniku nõue juhatuse liikme S. Ollino vastu, ei ole maakohtu määruse tühistamise aluseks. Ringkonnakohus nõustub ajutise halduri ja maakohtu hinnanguga võlgniku maksevõimele ja ei pea vajalikuks kõiki maakohtu määruses toodud põhjendusi selles osas korrata (TsMS § 654 lg 6). Võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses.
15.Võlausaldajad vaidlustavad oma määruskaebustes nendele häälte määramata jätmist. Maakohus jättis võlausaldajatele hääled määramata põhjusel, et võlausaldajad on seotud pankrotivõlgnikuga osaluste kaudu ja võlgnikuga seotud isikute läbi. Võlausaldajatele häälte määramise kord üldkoosolekul (kui võlausaldajate nõuded ei ole veel kaitstud) on sätestatud PankrS § 82 lg-tes 3 ja 4. PankrS § 82 lg 8 kohaselt ei ole juriidilisest isikust pankrotivõlgniku võlausaldajal hääleõigust ühe järgmise eelduse esinemise korral: võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osanik või aktsionär; võlausaldaja on juriidilisest isikust võlgniku osaniku või aktsionäri tütarettevõtja; võlausaldaja on saanud nõude loovutamise teel võlgniku osanikult või aktsionärilt või osaniku või aktsionäri tütarettevõtjalt kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Ringkonnakohus leiab, et PankrS § 82 lg-t 8 ei saa laiendavalt tõlgendada ja jätta hääled andmata ka neile juriidilisest isikust pankrotivõlgnikuga seotud isikutele, kes ei kuulu PankrS § 82 lg-s 8 selgelt nimetatud isikute hulka. Sellist tõlgendust ei toeta ka maakohtu viidatud seaduseelnõu seletuskiri. Maakohus on küll õigesti tuvastanud piirangu eesmärgina vältida praktikat, kus omanikud võtavad kontrolli pankrotimenetluse üle, kuid piirangu eesmärgist ei saa tuletada haldurile ega kohtule diskretsiooni PankrS § 82 lg-e 8 laiendavaks tõlgendamiseks. Vaidlust ei ole, et võlgniku osanikeks ja juhatuse liikmeteks on S. Ollino ja K. Sillat. Määruskaebusi esitanud võlausaldajad ei ole PankrS § 82 lg-s 8 nimetatud isikuteks. Seega tuleb maakohtu määrus võlausaldajatele häälte määramata jätmise kohta PankrS § 82 lg 8 alusel tühistada.
16.Ringkonnakohus ei rahuldada määruskaebuse esitajate taotlust määrata neile hääled võlgniku pankrotimenetluses. PankrS § 82 lg 3 kohaselt kuni nõuete kaitsmiseni määrab iga võlausaldaja häälte arvu haldur tema käsutuses olevate dokumentide alusel. Käesoleval juhul jättis haldur võlausaldajatele hääled määramata PankrS § 82 lg 8 alusel põhjusel, et võlausaldajad on võlgnikuga seotud isikud, kuid ei haldur ega maakohus ei ole hinnanud võlausaldajate nõuete suurust ja põhjendatust. Sellises menetluslikus olukorras ei saa ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel asendada halduri otsust. Halduril tuleb järgmisel võlausaldajate üldkoosolekul teha uus otsus võlausaldajatele häälte määramise või määramata jätmise kohta PankrS §-s 82 sätestatud korras. Ringkonnakohus märgib, et haldur saab jätta hääled siiski uuel läbivaatamisel määramata, kui leiab, et nõuete kohta esitatud dokumendid on vastuolulised ja / või nõuded on ebaselged. Seda
tuleb halduril otsuses põhjendada. Halduri otsusest peab seega nähtuma, milliste dokumentide alusel on haldur jõudnud järelduseni nõuete vastuolulisuse ja / või ebaselguse kohta. Ringkonnakohus märgib, et kui halduri otsus häälte arvu määramiseks on vaidlustatud, peab haldur esitama häälte arvu määramiseks vajalikud nõudeavaldused koos asjakohaste dokumentidega üldkoosolekul osalevale kohtunikule ja need tuleks üldjuhul võtta ka kohtutoimikusse. Vastasel juhul võib olla raskendatud asjas esitatud määruskaebuste läbi vaatamine. Maakohus peab vaidluse lahendamiseks vajalikud dokumendid (sh nõudeavalduse koos lisadega) haldurilt välja nõudma hiljemalt maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse saamisel.
17.TsMS § 172 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.