BC 31 Holding OÜ hagi Eesti Vabariigi, A. K. A. ja I. A. vastu vara arestist vabastamiseks ja arestitud vara valduse väljanõudmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: BC 31 Holding OÜ (registrikood 14319567, asukoht Liivalaia 33 lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tarvo Lindma (e-post: [email protected]); Kostja I: Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu, volitatud esindaja Riigiprokuratuuri abiprokurör Eliisa Sommer Kostja II: A. K. A. (isikukood xxxx kontaktaadress BC 31 Holding OÜ Liivalaia 33, Tallinn e post: xxxx); Kostja III: I. A. (isikukood xxxx elukoht xxxx e-post: xxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Võtta arvesse, et kostjatel menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse
2-20-10447 avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.BC 31 Holding OÜ (edaspidi hageja) esitas 16.07.2020 Harju Maakohtusse hagiavalduse (korrigeeritud 04.09.2020) Eesti Vabariigi (edaspidi kostja I), A. K. A. (edaspidi kostja II) ja I. A. (edaspidi kostja III) vastu vara arestist vabastamiseks ja arestitud vara valduse väljanõudmiseks kostjalt I. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ostjana ja kostja II 20.09.2019.a. müügilepingu (edaspidi müügileping 1), millega kostja II võõrandas hagejale kostjale II kuulunud sõiduauto Mercedes-Benz S 500 4MATIC, VIN kood: xxxx (edaspidi sõiduk 1). Samal päeval, 20.09.2019, sõlmisid hageja ostjana ja kostja III müüjana teise ja kolmanda müügilepingu (edaspidi müügileping 2 ja müügileping 3), millega kostja III võõrandas hagejale kostjale III kuulunud 2 sõiduautot: 1) Mercedes-Benz 350 Bluetec, VIN kood: xxxx (edaspidi sõiduk 2); 2) Maserati Quattroporte SQ4, VIN kood: xxxx (edaspidi sõiduk 3). Sõidukite müüki ja omandi üleandmist hageja liiklusregistris koheselt ei registreerinud. Sõiduk 1 anti üle hageja valdusesse. Sõidukid 2 ja 3 jäid müügi järgselt hageja nõusolekul müüja kostja III valdusesse, muuhulgas seetõttu, et kostja III on hageja juhatuse liikmeks oleva kostja II endine abikaasa ja laste isa).
2.28.11.2019.a. esitati kostjatele II ja III kahtlustused maksukuriteos ja samal päeval toimusid nende elukohtades läbiotsimised. Läbiotsimiste käigus võeti muuhulgas kostja II valdusest tahtevastaselt ära sõiduk 1 ja kostja III valdusest sõidukid 2 ja 3. Hageja registreeris 25.02.2020 liiklusregistris müügilepingute 1 ja 2 alusel sõidukite 1, 2 ja 3 omaniku vahetuse ning alates nimetatud kuupäevast on hageja kantud liiklusregistrisse sõidukite 1, 2 ja 3 omanikuna. Kuivõrd hagejale sai teatavaks, et kriminaalasja menetleja on esitanud Harju Maakohtule taotluse muuhulgas temale kuuluvate sõidukite 1, 2 ja 3 arestimiseks, esitas hageja 05.03.2020 Harju Maakohtule ja menetlejale avalduse, milles osutas, et sõidukid 1, 2 ja 3 kuuluvad hagejale, nende arestimiseks puudub õiguslik alus ja palus muuhulgas jätta sõidukid jätta arestimata. Kohtule ja menetlejale esitati sellekohased registriandmed. 13.03.2020.a. esitas hageja prokuratuurile nõudekirja muuhulgas sõidukite üleandmiseks omanikule, s.o. hagejale. Vastuseks prokuratuuri selgitustaotlusele esitas hageja 06.04.2020.a. prokuratuurile kostjate II ja III digiallkirjastatud kinnituskirjad, milles nad sõidukite 1, 2 ja 3 endiste omanikena kinnitasid, et sõidukite omand on hagejale üle antud (sõidukid on müüdud) ning seda juba enne liiklusregistris vastava kande tegemist. Vastuseks menetleja nõudekirjale edastas hageja 09.04.2020.a. menetlejale ärakirjad sõidukite 20.09.2019 müügilepingutest. xxxx.a. tegi Harju Maakohus määruse, millega arestis avalik-õigusliku nõudeõiguste tagamiseks sõidukid 1, 2 ja 3 kostjatele II ja III kuuluvate sõidukitena. Hageja leiab, et sõidukid 1, 2 ja 3 on seadusevastaselt arestitud, kuna hageja vastu ei ole nimetatud kriminaalasjas esitatud mistahes avalik-õiguslikku nõudeavaldust ning seadus võimaldab arestida avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks üksnes selle isiku vara, kelle vastu nõue on esitatud. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 (9)
2-20-10447 222 lg 1 alusel kolmanda isikuna, kellel on sundtäitmise eseme – käesoleval juhul sõidukite 1, 2 ja 3 - suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, st omandiõigus, vara arestist vabastamist, aga samuti asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 ja 2 alusel sõidukite valduse väljaandmist hagejale. Valduse väljaandmise nõude esitamine eraldisesiva nõudena on hageja arvates põhjendatud ja vajalik, kuivõrd kostja I võttis sõidukid enda valdusesse juba 6 kuud enne arestimist ilma mistahes õiguslikku alust esile toomata ning hoiab neid enda valduses ilma mistahes õigusliku aluseta. Seetõttu on hagejal piisav alus eeldada, et ka pärast aresti äralangemist jätkab kostja I sõidukite õigusliku aluseta kinni pidamist. Kostjate vastuväited
3.Kostjad II ja III hagile vastu ei vaidle ja paluvad see rahuldada. Kostjad II ja III osutavad, et hagi on nende vastu esitatud üksnes formaalsetel menetluslikel põhjustel ja sisuline vaidlus neil hagejaga puudub.
4.Kostja I ( Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi kaudu) vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja I selgitab, et kriminaalasjas nr xxxx on kostjatele II ja III 29.11.2019 esitatud kahtlustused karistusseadustiku (KarS) § 3891 lg 1 ja 2 alusel maksukuri-teo toimepanemises suurele ja eriti suurele kahjule vastavas summas. Maksu - ja Tolliamet (edaspidi MTA) on nimetatud kriminaalasjas esitanud 18.11.2019 avalik - õigusliku nõudeavalduse teiste hulgas kostja II vastu põhisummas 1 435 498,52 eurot (lisandub intress maksunõuete täieliku täitmiseni). Samuti on MTA nimetatud kriminaalasjas esitanud 18.11.2019 avalik - õigusliku nõudeavalduse teiste hulgas kostja III vastu põhisummas 720 165,00 eurot (lisandub intress maksunõuete täieliku täitmiseni). KrMS § 1414 alusel võib mh avalik – õigusliku nõudeavalduse tagamiseks vara arestida KrMS § 142 sätestatud korras või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta. Eeltoodut arvesse võttes taotles 28.04.2020 prokuratuur avalik - õiguslik nõudeavalduse tagamiseks 28.11.2019 teostatud läbiotsimistel leitud ja ära võetud kostja II sõiduki 1, turuväärtusega 69991 eurot, arestimist ning kanda riiklikku liiklusregistrisse käsutuskeelu märge. Sõiduk 1 leiti ja võeti ära kostja II elukohas Xxxx ning teisaldati Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) hoiuparklasse. Samuti taotles prokuratuur avalik - õiguslik nõudeavalduse tagamiseks 28.11.2019 teostatud läbiotsimisel leitud ja ära võetud kostja III sõiduki 2, turuväärtusega 40632 eurot, ja sõiduki 3, turuväärtusega 47900 eurot, arestimist ning riiklikku liiklusregistrisse vara käsutamise keelumärke kandmist. Sõidukid 2 ja 3 teisaldati 28.11.2019 PPA hoiuparklasse. xxxx tegi Harju Maakohus kriminaalasjas nr xxxx määruse, millega arestis avalik - õigusliku nõudeõiguse tagamiseks kostjatele II ja III kuuluvad sõidukid. Harju Maakohtu xxxx määruse peale esitasid kostjate II ja III kaitsjad ja kolmanda isikuna hageja esindaja määrusekaebused. Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2020 määrusega jäeti hageja määruskaebus läbi vaatamata ning kostjate II ja III kaitsjate määruskaebused rahuldamata ja Harju Maakohtu xxxx määrus muutmata.
5.Kostja I ei nõustu hageja väitega, et sõidukid 1, 2 ja 3 kuuluvad hagejale. Kostja I leiab, et sõidukite 1, 2 ja 3 omanikeks on jätkuvalt vastavalt kostjad II ja III ning 20.09.2019 müügitehingud, millega sõidukid võõrandati hagejale, on näilikud ja tühised, kuivõrd poolte tahe oli suunatud õigusnäivuse tekitamisele, et vältida sõidukite 1-3 arestimist pärast seda kui sõidukid olid teisaldatud PPA parklasse. Teisele seisukohale jõudes luuakse olukord, kus kahtlustatav saab kriminaalmenetluse kestel hõlpsasti pahatahtlikult omandit muuta ja end varatuks teha, vabanemaks nõuete tagamisest, mistõttu toimepandud kuriteod võivad ära 3 (9)
2-20-10447 tasuda. Kostja I hinnangul isegi kui möönda, et hageja ja kostjad II ning III on sõlminud asjaõigusliku kokkuleppe sõidukite omandiõiguse üleandmiseks, siis selline käsutustehing on vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine, kuna ebamoraalseks ja taunitavaks tuleb pidada olukorda, kus vara võõrandamise eesmärgiks on vältida nõuete täitmist, lubades seeläbi isikul kuritegude abil rikastuda. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastused koos poolte täiendavate seisukohtadega, samuti olles uurinud asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Lg 3 kohaselt hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Riigikohus on lahendis 2-19-4765 selgitanud (p 11.2), et sundtäitmist takistavaks õiguseks TMS § 222 lg 1 tähenduses saab mh olla kolmanda isiku omandiõigus. Seega on lähtudes hagi asjaoludeks hageja nõude eelduseks, et ta sundtäitmise esemeks olevate sõidukite 1-3 omanik. Sama eeldus on hageja nõude puhul sõidukite väljanõudmiseks kostja I valdusest (AÕS § 80 lg 1 ja 2).
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõend TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ja poolte poolt vaidlustamata asjaolude alusel (TsMS § 231 lg 2 ja 4) tõendatuks järgmised asjaolud: - 20.09.2019 seisuga oli kostjad II ja III vastavalt sõidukite 1 ja 2 ning 3 omanikud (müügilepingud tl 5-6, reg.tunnistuse ärakirjad tl 7-9); - 18.11.2019 esitas MTA kriminaalasjas nr xxxx avalik-õigusliku nõudeavalduse teiste hulgas kostja II vastu põhisummas 1 435 498,52 eurot (lisandub intress maksunõuete täieliku täitmiseni) ja kostja III vastu põhisummas 720 165,00 eurot (lisandub intress maksunõuete täieliku täitmiseni; - 28.11.2019 teostas PPA kriminaalasjas nr xxxx läbiotsimised kostja II elukohas Xxxx ja kostja III elukohas Xxxx ja võttis sealt ära sõidukid 1, 2 ja 3, mis teisaldati PPA parklasse Tallinnas Rahumäe 6 (LO protokollid ja teisaldamise aktid tl 74-80); - 28.-29.11.2019 on kriminaalasjas nr xxxx esitatud kostjale II ja kostjale III kahtlustused KarS § 3891 lg 1 ja 2 alusel maksukuriteo toimepanemises suurele ja eriti suurele kahjule vastavas summas; - 25.02.2020 on liiklusregistris sõidukite 1, 2 ja 3 omanikuna registreeritud hageja (reg.tunnistuste ärakirjad tl 7-9); - 03.03.2020 esitas prokuratuur Harju Maakohtule taotluse läbiotsimistel äravõetud sõidukite 1, 2 ja 3 arestimiseks ja 05.03.2020 esitas hageja lepinguline esindaja Harju Maakohtule, Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja PPA-le avalduse jätta arestimise taotlus rahuldamata, kuna sõidukid kuuluvad hagejale (tl 10-11); - 13.03.2020.a. esitas hageja prokuratuurile nõudekirja sõidukite 1-3 üleandmiseks hagejale (tl 12-14); 06.04.2020 esitas hageja prokuratuurile kostjate II ja III digiallkirjastatud 4 (9)
2-20-10447 kinnituskirjad, et sõidukite omand on üle antud hagejale enne liiklusregistris vastava kande tegemist (kinnituskirjad tl 15-18); - 09.04.2020 esitas hageja vastuseks menetleja nõudekirjale ärakirjad sõidukite 20.09.2019.a. müügilepingutest (tl 5-6, 20); - 28.04.2020 esitati prokuratuuri poolt Harju Maakohtule taotlus arestida avalik-õigusliku nõuete tagamiseks kostjatele II ja III kuuluvad sõidukid 1, 2 ja 3; - xxxx määrusega Harju Maakohus arestis avalik-õigusliku nõudeõiguse tagamiseks kostjatele II ja III kuuluvad sõidukid 1, 2 ja 3 (määrus tl 21-26); - 06.08.2020 määrusega jättis Tallinna Ringkonnakohus hageja määruskaebuse Harju Maakohtu xxxx määruse peale läbi vaatamata, kostjate II ja III määruskaebused aga rahuldamata (määrus tl 64-69, kostja II määruskaebus tl 89-92).
9.Hageja ja kostja I vaidlevad, kas hageja oli saanud sõidukite 1-3 arestimise hetkeks (xxxx) sõidukite omanikuks. Hageja leiab, et ta on sõidukite omanik juba alates 20.09.2019, so kostjatega II ja III 20.09.2019 müügilepingute sõlmimisest, mille alusel on tehtud ka omanikuvahetus liiklusregistris (tl 5-9). Kostja I leiab, et 20.09.2019 dateeritud müügilepingud on näilike tehingutena tühised (TsÜS § 89), samuti pole sõidukite 1-3 omandiõigus pole hagejale üle läinud, sh vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1).
10.Kostja I hinnangul on 20.09.2019 müügilepingud fiktiivsed ja sõidukite omand ei ole nende alusel hagejale üle läinud, kuna: 1) müügilepingud on vormistatud tegelikult peale sõidukite teisaldamist 28.11.2019.a Rahumäe tee 6, Tallinn asuvasse PPA hoiuparklasse, kus nad käesoleva ajani asuvad; kuna sõidukid ei olnud kostjate II ja III valduses, siis ei ole AÕS § 92 lg-le 1 tuginedes omand hagejale üle läinud. Vastavalt AÕS § 92 lg-le 1 ei piisa vallasomandi tekkeks kokkuleppest omandi ülemineku kohta, vaid lisaks sellele kokkuleppele on vallasomandi tekkimiseks vajalik vallasasja üleandmine. AÕS § 93 ja 94 näevad ette küll võimalused omandi üleminekuks ilma vallasasja üleandmiseta, kuid sellist kokkulepet müügilepingutest ega muudest tõenditest ei nähtu; 2) kui Riigiprokuratuuri prokurör palus 06.04.2020 kirjaga hageja lepinguliselt esindajalt sõidukite müügilepingute esitamist, siis nende asemel edastati vaid kostjate II ja III digitaalselt allkirjastatud kinnitused, et sõidukid on võõrandatud hagejale (tl 15-18, 70); 3) kui prokurör palus taaskord edastada eelnimetatud müügilepingud, vastas hageja lepinguline esindaja 07.04.2020, et hageja ei soovi esitada küsitud müügilepinguid (ekiri tl 71-72); 4) hageja lepinguline esindaja edastas müügilepingud alles vastuseks menetleja 09.04.2020 koostatud KrMS § 215 lg 1 taotlusele lepingute väljastamiseks; 5) hageja tegevusalaks on kinnisvara üürile andmine ja käitus (äriregistri väljavõte tl 73), mistõttu on arusaamatu, kuidas on sõidukid seotud hageja tegevusalaga ; 6) sõidukite 1-3 äravõtmisel kostjate II ja III elukohadest läbiotsimisel kriminaalasjas xxxx ei märkinud kostjad II ega III, et tegemist oleks hagejale kuuluvate sõidukitega (läbiotsimise protokollid tl 74-80), kuigi kostjale II tutvustati läbiotsimismäärust (tl 109-112) tema emakeeles ehk soome keeles, milles seisnes sõnaselgelt, et läbiotsimisi teostatakse mh kostjale II kuuluvates sõiduautodes, sh sõidukis 1; 7) samuti ei märkinud hageja lepinguline esindaja T.Lindma, kes on ka kostja II kaitsja kriminaalasjas nr xxxx, oma 05.02.2020 kirjas uurijale selle kohta, et sõidukid vajavad nõuetekohast hooldust ja hoidmistingimusi, et sõidukid kuuluvad hoopis hagejale (e-kiri tl 8183); 8) asjaolu, et hageja on sõidukite väidetavaks omanikuks, toodi esmakordselt välja alles hageja 05.03.2020 avalduses, kui pooled said teada kohtule esitatud arestimis-taotlusest (tl 1011); 9) kostja II on hageja juhatuse liige (äriregistri väljavõte tl 73) ja hageja osanikuks oleva SIA Capital Trust, juhatuse liige (Euroopa äriregistri väljavõte tl 84), millest tulenevalt pidi hageja kostja II kaudu juba alates 28.11.2019 olema teadlik sõiduki teisaldamisest PPA parklasse, kuid avaldas alles 05.03.2020 prokuratuurile, et tegemist on hagejale kuuluva varaga; 10) 20.09.2019 müügilepingud on allkirjastatud käsikirjaliselt, kuigi lepingupooled on 5 (9)
2-20-10447 kasutanud tavaolukorras pigem digitaalselt allkirjastamise võimalust; 11) liiklusregistri kanne kõrge väärtusega sõidukite 1-3 omandi ülemineku hagejale kohta tehti alles viis kuud hiljem pärast müügilepingu sõlmimist, kuigi liiklusseaduse § 77 lg 3 kohustab sõiduki registriandmete muutmist taotlema viie tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest; 12) kostja III on ühe arestitud sõidukitest, s.o. sõiduki 3, pannud alates 29.08.2019 veebiportaalis www.auto24.ee müüki, kusjuures nimetatud sõiduki müügikuulutus oli aktiivne kuni 04.12.2019 ehk üle kahe kuu pärast väidetava müügitehingu tegemist, kusjuures kostja II on nimetatud müügikuulutuse aktiivsust pikendanud 28.10.2019 ehk ka pärast väidetava müügilepingu tegemist hagejaga (vastus nõudekirjale 85-88); 13) isegi kui möönda, et hageja ja kostjad II ning III on sõlminud asjaõiguslikud kokkulepped sõidukite 1-3 omandi üleandmiseks hagejale, on need tühised. Kostja I viitab Riigikohtu seisukohale (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26; Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 30-31), et käsutustehing, mille eesmärk on ebamoraalne ja taunitav, on vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Kostja I hinnangul tuleb just siinkohal ebamoraalseks ja taunitavaks pidada olukorda, kus vara võõrandamise eesmärgiks on vältida nõuete täitmist, lubades seeläbi isikul kuritegude abil rikastuda. Arvestades, et hageja seaduslikuks esindajaks on kostja II ise ning juriidiline isik saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu, siis selline kokkulepe, kus sisuliselt üks isik kahes erinevas kehas teeb vara arestimise vältimiseks tehingu, tuleb lugeda tühiseks.
11.Hageja leiab vastuseks kostja I seisukohtadele, et: 1) kostja I poolt sõidukite PPA parklas hoidmine, kohtule taotluse esitamine sõidukite arestimiseks, sõidukite valdajate või omanike kriminaalasjas kahtlustatavaks tunnistamine jne ei loo ega too mitte ühegi seaduse kohaselt kaasa keeldu sõidukite käsutamiseks ega sea mistahes piiranguid sõidukite omanike poolt sõidukite käsutamisele; 2) asjaolu, et hageja ei soovinud esitada prokuröri päringu alusel prokurörile sõidukite müügilepinguid, ei tõenda hagejal sõidukitele omandiõiguse puudumist ega välista selle tekkimist, kuna hageja kui eraõiguslik isik ei ole kohustatud esitama ühelegi isikule, sh prokurörile, enda sõlmitud lepinguid ega muid dokumente kui sellist kohustust ei tulene seadusest; 3) hageja kui eraõiguslik isik ei ole kohustatud põhjendama oma eraõiguslikes suhetes (sh. müügilepingute sõlmimisel ning nende tutvustamisest keeldumisel) tehtud valikuid; 4) asjaolu, et hageja äriregistrist nähtuvaks tegevusalaks on kinnisvara üürile andmine ja käitus, ei keela hagejal omandada sõidukeid ega muuda sõidukite omandamist mittekehtivaks; 5) asjaolu, et kostjad II ja III ei märkinud 28.11.2019 läbiotsimise protokollis, et sõidukid kuuluvad hagejale, ei oma õiguslikku tähendust, kuna ükski normaalne isik ei ole läbiotsimise olukorras võimeline tegema avaldusi nt sõidukite omandiõiguse osas; 6) hageja esindaja (kes ühtlasi on ühtlasi kostja II kaitsja nimetatud kriminaalasjas) 05.02.2020.a. e-kirjas (tl 10-11) ei ole väidetud, et sõidukite omanikeks oleksid kostjad II ja III ning et sõidukid ei oleks olnud nende valduses, mistõttu viimastel oli õigus tunda huvi sõidukite seisundi ja hoidmise tingimuste vastu; 7) isegi kui müügilepingud allkirjastati hiljem 20.09.2019, piisab hagi rahuldamiseks kui tuvastada, et sõidukite omand oli enne xxxx hagejale üle läinud; 8) kostjate II ja III 06.04.2020 kinnituskirjadest sõidukite võõrandamise kohta hagejale piisab tõendamaks nende omandiõiguse üleminekut hagejale, kuna ükski müügisuhte pooleks mitteolev isiks ei saa vaidlustada omandi üleandmist põhjendusega, et pole tõendatud kokkulepe asja müüja valdusesse jätmise kohta, olukorras, kus müüja ja ostja kinnitavad, et on omandi üle andnud; 9) asjaolu, et hageja ja kostjad II ja III on allkirjastanud müügilepingud käsikirjaliselt, mitte digitaalselt, ei mõjuta müügilepingute kehtivust ega õiguslikke tagajärgi, kuna sõiduki müügilepingule ei ole kohustuslikku vormi ette nähtud; 10) isegi kui 20.09.2019 dateeritud müügilepingud olid allkirjastatud hiljem, ei saa olla vaidlust, et need olid sõlmitud hiljemalt 25.02.2020, kuna liiklusregistris omanikukande muutmiseks on vajalik senise omaniku nõuetekohane tahteavaldus; 11) kostja I poolt määratud ekspertiisi akti kohaselt puudub eksperdil võimalus kindlaks teha 20.09.2020 dateeritud sõidukite müügilepingute all6 (9)
2-20-10447 kirjastamise aega (tl 212); 12) asjaolu, et liiklusregistri kanne sõidukite võõrandamise kohta hagejale tehti mitu kuud pärast müügitehinguid ei oma omandi ülemineku seisukohalt õiguslikku tähendust; 13) asjaolu, et kostja III müüs peale 20.09.2019 sõidukit 3 ei tähenda, et sõiduk kuulus jätkuvalt kostjale III, vaid viimane tegi seda hageja huvides, et sõiduki müügist raha kiiremini kätte saada; 14) kostja I väited selle kohta, et sõidukite käsutustehing on heade kommetega vastuolu tõttu tühine, sest eesmärk oli ebamoraalne ja taunitav, on paljasõnalised ja tõendamata, kuna olukorras, kus kostjale II kuni 04.03.2020.a. ja kostjale III kuni xxxx.a. ei olnud keegi selgitanud ega avaldanud, miks on sõidukid ära võetud (sh. seda, et kavatsetakse taotleda nende arestimist avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks) , ei saa rääkida eesmärgist vältida arestimist või konfiskeerimist.
12.Kohus nõustub kostjaga I, et kostja I poolt osutatud tõendeid kogumis hinnates võib järeldada, et 20.09.2019 dateeritud sõidukite 1-3 müügilepingud on koostatud ja allkirjastatud tegelikult hiljem, so pärast seda kui sõidukid olid 28.11.2019 teisaldatud PPA parklasse. Sellele viitavad asjaolud, et sõidukite 1-3 äravõtmisel kostjate II ja III elukohadest 28.11.2019 ei teavitanud kostjad II ja III, et tegemist oleks hagejale kuuluvate sõidukitega, samuti ei osutanud sellele hageja ja kostja II lepinguline esindaja oma 05.02.2020 kirjas menetlejale. Hageja vastavaid selgitusi, et läbiotsimisel sellekohaseid küsimusi kostjatele II ja III esitatud või et ükski normaalne isik ei ole läbiotsimise olukorras võimeline tegema avaldusi sõidukite omandiõiguse osas või et kuna sõidukid olid pärast hageja poolt omandamist jätkuvalt kostjate II ja III valduses, oli viimastel õigus tunda huvi sõidukite seisundi ja hoidmise tingimuste vastu, loeb kohus paljasõnaliseks. Samas kohus leiab, et isegi kui müügilepingud allkirjastati hiljem kui 20.09.2019, ei muuda ainuüksi see asjaolu neid kehtetuks. Riigikohus on lahendis 2-1714766 selgitanud (p 15), et ainuüksi see, et dokument on allkirjastatud hiljem, mitte lepingus märgitud ajal (intellektuaalne võltsimine), ei välista lepingust tulenevate õiguslike tagajärgede tekkimist (Riigikohtu 03.04.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785/114, p 14; Riigikohtu 23.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-13, p 34). Kohus leiab sarnaselt hagejaga, et kuna sõidukite omanikukanne oli liiklusregistris muudetud 25.02.2020, siis tuleb järeldada, et müügilepingud olid allkirjastatud enne 25.02.2020 või hiljemalt sel kuupäeval. Põhjendatud on hageja osutus, et liiklusregistris omanikukande muutmiseks on vajalik senise omaniku nõuetekohane tahteavaldus. Kuivõrd liiklusregistris on vastav omanikumuudatuse kanne tehtud, siis järelikult olid liiklusregistrile esitatud hageja ja kostjate II ning III allkirjastatud müügilepingud, mille alusel on kanne tehtud. Samuti kohus nõustub hagejaga, et kostja I kui müügisuhte pooleks mitteolev isiks ei saa vaidlustada kostjate II ja III poolt hagejale vallasasja omandi üleandmist olukorras, kus müüja ja ostja kinnitavad, et on omandi üle andnud ja on registreerinud vastava õigusmuudatuse. Seega kohus leiab, et näilikkusest tulenevalt (TsÜS § 89) müügilepingud tühised ei ole.
13.Küll aga nõustub kohus kostjaga I, et tuvastatud asjaoludel on sõidukite hagejale üleandmise 25.02.2020 kohustus-ja käsutustehingud tühised ja seega ka ebaõiged omanikukanded liiklusregistris vastuolu tõttu heade kommetega (TsÜS § 86 lg 1). Riigikohus on lahendis 3-21-156-12 selgitanud (p 11), et käsutustehingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda sellise tehingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi (vt ka Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 13 ja 14; 15.01.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, p 20). Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (vt Riigikohtu 16.10.2002 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-02, p 10). Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ega saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Seega saab heade kommete vastasus üldjuhul puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Siiski on Riigikohus erandina jaatanud 7 (9)
2-20-10447 käsutustehingu vastuolu heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 26; Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p-d 30-31).
14.Kohus leiab, et kuna sellest, kas hagejale omandiõiguse üleandmise käsutustehingud on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühised, võib sõltuda, kas sõidukite 1-3 arest kostja I avalik-õigusliku nõudeõiguse tagamiseks kostjate II ja III suhtes on kehtiv, siis saab sellise käsutustehingu tühisusele tugineda ka kostja I kui tehingu pooleks mitteolev isik, kelle õigusi käsutustehing mõjutas. Kohus jagab kostja I arusaama, et ebamoraalseks ja taunitavaks tuleb pidada olukorda, kus vara võõrandamise eesmärgiks on vältida isiku suhtes esitatud avalikõiguslike nõuete täitmist, võimaldades seeläbi isikul kuritegude abil rikastuda. Kohus leiab, et kostjate II ja III poolt hagejale sõidukite 1-3 võõrandamisel ja hageja poolt nende omandamisel ei olnud muud eesmärki kui takistada kostjal I kostjate II ja III suhtes esitatud avalik-õiguslike nõudeavalduste tagamiseks kallihinnalisi sõidukeid arestida ja samal ajal võimaldada kostjatel II ja III sõidukeid edasi vallata ja kasutada või neid edasi võõrandada. Sellele viitab asjaolu, et kostjatel II ja III puudus mõistlik põhjus selliste sõidukite võõrandamiseks hagejale ja hagejal selliste sõidukite omandamiseks. Nii ei ole hagejal kui kinnisvara üürimisega või käitusega tegeleval äriühingul mitte ühtegi töötajat (tl 73), sõidukid jäid lepingute kohaselt jätkuvalt võõrandajate valdusesse, samuti puudus hagejal enda kinnituste kohaselt raha, et sõidukite 2 ja 3 eest tasuda, mistõttu sõiduki 3 edasimüügiga pidi ka peale müügitehingut tegelema kostja III (eesmärgiga, et hagejal tekiksid rahalised vahendid sõidukite eest tasumiseks!). Hageja väiteid, et kostjad II ja III polnud kuni 04.03.2020 teadlikud, et sõidukid kuuluvad avalik-õigusliku nõudeõiguse tagamiseks arestimisele, loeb kohus paljasõnaliseks. Nii nähtub kostjale II 28.11.2019 tutvustatud läbiotsimismäärusest, et läbiotsimise eesmärgiks oli mh leida vara avalik-õiguslik nõudeavalduse tagamiseks (tl 109-111). Hageja väiteid, et sõidukite 1-3 äravõtmine toimus 28.11.2019 läbiotsimise kontekstis ebaseaduslikult, loeb kohus käesolevas asjas mitte asjasse puutuvateks.
15.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjate II ja III poolt sõidukite 1-3 võõrandamine hagejale on tühine ning kostjad II ja III on tegelikult (ebaõigest liiklusregistri kandest hoolimata) jätkuvalt sõidukite 1-3 omanikeks, mistõttu kohus loeb hagi sõidukite 1-3 arestist vabastamiseks ja hagejale väljaandmiseks põhjendamatuks ja jätab selle rahuldamata. Kuna kostjad I, II ja III on TMS § 222 lg 3 tulenevalt menetluslikult vältimatud kaaskostjad, kehtib selline otsustus tulenevalt TsMS § 207 lg 3 ka kostjate II ja III suhtes, kuigi viimased on hagi õigeks võtnud. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
8 (9)
2-20-10447
17.Kostja I avalduse kohaselt tal menetluskulusid ei ole tekkinud. Kostjad II ja III ei ole menetluskulude nimekirjasid esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus arvestab, et kostjatel menetluskulud puuduvad.
18.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.