Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-17-12910 (summas 24 586,50 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kätte toimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(8)

2-17-12910 kõigist menetluskuludest. Hageja vastuväited vastuhagile olid läbi kogu menetluse formaalsed ning lähtusid läbivalt hageja põhihagis esitatud positsioonidest. Hageja on oma 10.07.2020 menetlusdokumendis püüdnud näidata vastuhagile vastuvaidlemiseks kulunud aega suuremana, kui see tegelikkuses oli. Hageja on väitnud, et tal kulus ainuüksi vastuhagile vastamiseks 8,1 tundi, samas oli hageja poolt esitatud vastuhagi sisulise vastuse pikkuseks üksnes ca 3 lehekülge ning menetlusdokumendile oli tõendina lisatud vaid üks tõend. Vastuhagi sisulise vastuse kandev argumentatsioon moodustus hageja põhihagi argumentatsiooni kordustest. Seega ei ole kostja meelest hageja vastuhagiga otseselt seonduva töö maht 1 510 eurot põhjendatud. Hageja püüab väita, et vastuhagiga otseselt seonduvale tööle summas 1 510 eurot tuleks liita veel 960 eurot ringkonnakohtu menetluses ning veel 1 372 eurot Riigikohtu, ringkonnakohtu ning teistkordse kassatsioonkaebuse eest. Kostja sellise käsitlusega ei nõustu. Hageja vastuväited vastuhagile kogu menetluse vältel lühikesed ja formaalsed. Seega ei ole hageja käsitlus, et tema menetluskulud olid seoses vastuhagiga suuremad, kui 10% kogu hageja menetluskulust, õige. Kostja palub kohtul hageja vastuhagiga seonduvate menetluskulude kindlaksmääramisel kontrollida hageja vastavate kulutuste vajalikkust ja põhjendatust.

2-17-12910 Riigikohtu otsuse tegemist kantud kulud on esitatud hilinemisega ning neid arvestada ei saa. Hageja palub jätta kostja menetluskulude hüvitamise taotlus rahuldamata ja kohtul menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust kontrollida.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2020 otsusega jäeti kõigis kohtuastmetes põhihagiga seotud menetluskulud Aktsiaseltsi TREF kanda ning kõigis kohtuastmetes vastuhagiga seotud menetluskuludest 32% Aktsiaseltsi TREF kanda ja 68% ORICA EESTI OSAÜHINGU kanda. Kohtuotsus on jõustunud 01.06.2020. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukuluks on riigilõiv. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 15.02.2012 lahend nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 lahend nr 3-2-1-65-13 p 14). Menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus. Riigikohus on ka korduvalt rõhutanud (nt 03.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-163785, p 31.3), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Riigikohtu praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 170 eurot (käibemaksuta) (27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-159-16). Seega on hageja, kui ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu määr 120 eurot on põhjendatud, kui ka kostja esindaja tunnitasu määr 160 eurot on põhjendatud. Kohus leiab, et tegemist oli vaidlusega, mille menetlemine, sh kostja esindamine, nõudis olulisi pingutusi. Seetõttu ei ole alust muuta ka esindaja tunnitasu hinda. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt põhihagiga seonduvate õigusabikulude summa on 14 670 eurot. Otseselt vastuhagiga seonduvate õigusabikulude summa on 1510 eurot, kuid leiab, et keeruline on väga täpselt määratleda täpset hagi/vastuhagi proportsiooni. Lisaks kulus ringkonnakohtu menetluses vastuhagi arutamisele 960 eurot ja riigikohtu menetluses ja edaspidises ringkonnakohtu ja riigikohtu menetlustes kulus 1372 eurot. Seega kokku on vastuhagiga seotud menetluskulud 3842 eurot. Hageja

4(8)

2-17-12910 menetluskulud kokku moodustavad 16 280 eurot (14 670 + 1510). Kostja on seisukohal, et hageja vastuhagiga seotud menetluskulude 10% osakaal on põhjendatud, kuid need ei saa ületada 10% hageja kõigist menetluskuludest. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas, et ajavahemikul 06.08.2018-27.08.18 on vastuhagiga seotud toiminguteks kulunud aega kokku 8,1h, summas 1140 eurot. Vastuhagile esitatud vastus on ca 5 lk pikk. Kohus ei tuvastanud, et menetluskulude nimekirjades oleks kuskil veel eraldi välja toodud vastuhagiga seotud menetluskulusid. Seega leiab kohus, et vastuhagiga seotud menetluskulud on põhjendatud summas 1140 eurot, kuid kulutused summas 960 eurot ja 1372 eurot on põhjendamata, nende kohta puuduvad menetluskulde nimekirjad ja täpsed asjaolude kirjeldused. Kostja nõustub, et 10% osakaal on põhjendatud, kuid kohus rahuldab hageja vastuhagiga seotud menetluskulud väiksemas ulatuses. Kohus leiab, et hageja vastuhagiga seotud menetluskulud summas 1140 eurot on põhjendatud ja vajalikud. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid maakohtus menetluskulud 23 980,74 eurot, ringkonnakohtus 4972 eurot, Riigikohtus 1520 eurot, ringkonnakohtus teisel korral 3744 eurot, Riigikohtus teisel korral 1994,80 eurot, kokku 36 211,54 eurot. Vastuhagi koostamise kulu õigusabile maakohtus oli kokku 832 eurot (ilma km). Uues ringkonnakohtu menetluses, oli kostja õigusabi kulu 2544 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku vastuhagiga seotud menetlukulud 3376 eurot. Kostja on seisukohal, et vastuhagi puudutav osakaal õigusabile tehtud kulutustes oli suurusjärgus 10%. Kohus kontrollis kostja menetluskulude nimekirjades esitatud lepingulise esindaja ajakulu asjas olemasolevate materjalide alusel ning hinnates tsiviilasja asjaolusid ja asub seisukohale, et kostja õigusabikulud on osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatud. Kokku on kostjal kulunud maakohtus 114,4h, ringkonnakohtus esimesel korral 24,2h, Riigikohtus 9,5h, ringkonnakohtus teisel korral 18,4h, Riigikohtus 9,1h. Kokku teeb see 175,6h. Menetluskulude väljamõistmisel tuleb eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega. Kostja esindaja on esitanud maakohtule 02.10.17 vastuse hagiavaldusele, 18.01.18 seisukoha koos taotlusega, 13.03.18 seisukoha ja taotlused, 23.03.18 teate, 23.05.18 seisukoha ja taotluse, 28.05.18 seisukoha, 29.05.18 taotluse protokolli parandamiseks, 05.07.18 seisukoha, 03.08.2018 vastuhagi, 30.08.18 seisukoha, 12.09.18 kohtukõne teesid, 19.09.2018 menetluskulude nimekirja, 24.09.2018 seisukoht hageja menetluskulude kohta. 14.03.18 toimus Maakohtus istung, toiminguks kulunud ajaks on märgitud 4h summas 640 eurot (valmistumine istungiks, esindamine, suhtlus) istung kestis 1h,9minutit; toimingud ajavahemikul 23.03.18 kuni 10.05.18 on seotud paikvaatlusega, ajakuluga 12,5h, summas 2000 eurot, sh teade kohtule ja paikvaatlusel osalemine; 30.05.18- 18.06.18 tehtud toimingud on seotud 31.05.18 toimunud kohtuistungiga (istung kestis 3h,5 minutit) ajakuluks märgitud kokku 10,3 h, summas 1648 eurot. Kostja on esitanud kohtule erinevad arved ja maksekorralduse, so maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta vastuhagilt summas 1000 eurot ning asja läbivaatamise kuludena kandnud kulusid seoses tellitud eksperdi hinnanguga, eksperdi paikvaatlusel ja 31.05.18 kohtuistungil osalemisega ning tõlgi kulu 31.05.18 ja 12.09.18 kohtuistungitel osalemisega kokku summas 4 687,24 eurot. 12.09.18 kohtuistung kestis, üle 6h, sh esitatud kohtukõne teesid, ajakulu 10h, summas 1600 eurot. Kokku on kostjal kulunud maakohtus 114,4h, summas 23 980,74 eurot, sh vastuhagiga seotud kulud maakohtus oli kokku 832 eurot (ilma km). 5(8)

2-17-12910

Hageja vaidlustab osaliselt vastaspoole esindaja toiminguid ja nendele kulunud aega. Maakohtu menetluses kostjal kulus kogu asjaga tegelemise peale umbes 115 tundi, hagejal aga ligi 30 tundi vähem. Riigikohus on leidnud, et poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb TsMS § 175 lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (18.05.2010 lahend nr 3-2-1-43-10 p 17). Riigikohus on asunud ka seisukohale, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega (nt 26.10.2011 lahendis nr 3-2-1-88-11 p 12). Siiski leiab kohus, et kostja õigusabikulud on ülepaisutatud ja osaliselt põhjendamatud. Hageja vastuväite kohaselt, 31.05.18 istungil tõlkimist ei toimunud ning tõlgi kaasamine polnud vajalik. 12.09.18 istungiks ettevalmistumise osa ei ole põhjendatud, põhjendatuks saab lugeda vaid tõlget istungil. Lisaks pole kostja põhjendanud, mida ettevalmistumine sisaldab ning miks seda peaks lugema põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. Nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2 teine lause). See tähendab, et nõustaja istungil ja paikvaatlusel osalemise kulusid ei ole võimalik välja mõista. Ühegi isiku sõidukulu pole põhjendatud, kuna vastavat kulu ei loeta kohtupraktikas põhjendatuks kuluks. Kohus nõustub hageja vastuväitega ja leiab, et 18.09.2018 arvel nr 17/18-00439109 on põhjendatud kuluks 315 eurot, so tõlge 12.09.18 istungil, kuna 31.05.18 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et istungil oleks tõlget kasutatud. Kostja on esitanud arveid summas kokku summas 4 687,24 eurot. Kohus leiab, et kostja poolt tõendina esitatud arved (nr 172176, nr 435, nr 477, nr 533 ja nr 542) on asjatundja arvamuse kulu, mis on käsitletav dokumentaalsete tõendite saamise kuluna TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kuluna ning kulu on põhjendatud ja vajalik, va nr 17/18-00439109 (mis on põhjendatud osaliselt, summas 315 eurot). Kohus leiab, et dokumentaalsete tõendite saamise kuluna on põhjendatud summa 4232,24 eurot. Kohus peab maakohtus põhjendatud ajakuluks 90 tundi, so summas 14 400 eurot, millele lisanduvad arved summas 4232,24 eurot, ja riigilõiv vastuhagilt summas 1000 eurot, kokku 19 632,24 eurot. Ringkonnakohtus esimesel korral on kostja kohtule esitanud 25.10.18 apellatsioonkaebuse, 12.03.19 osalenud kohtuistungil, 12.03.2019 esitanud kohtukõneteesid, 12.03.2019 menetluskulude nimekirja. Ringkonnakohtu kuld koosnevad 4972 eurost, sh riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1100 eurot ja kulunud on 24,2h. Hageja leiab, et põhjendatud kuluks apellatsioonkaebuse esitamisel võib olla kuni 8h, see kordab varasemates menetlusdokumentides väljendatud seisukohti, teesid koosnevad varasemalt esitatud seisukohtadest ja nende refereeringust, mistõttu on teeside koostamise ajakulu põhjendamatu. Kohus leiab, et kostja menetluskulud (ringkonnakohtus esimesel korral) 24,2h on põhjendamatult suured. Kostja on ringkonnakohtusse esitanud apellatsioonkaebuse, kohtukõneteesid ning menetluskulude nimekirja ja osalenud kohtuistungil. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks võib pidada 15h, so summas 2400 eurot, lisandub riigilõiv apellatsioonkaebuselt summas 1100 eurot, kokku 3500 eurot. Riigikohtusse esimesel korral kostja dokumente ei esitanud, kuid menetluskulude nimekirjas on märkinud 29.03.19 ringkonnakohtu otsuse analüüs, suhtlus kliendiga ja 01.04.19 suhtlus kliendiga, ajakulu 0,7h summas 112 eurot, 03.05.19-23.07.19 tehtud toimingud ajakuluga 8,5h, summas 1360 eurot on seotud kassatsioonkaebusega Riigikohtus. Kokku Riigikohtus kulunud 9,5h, summas 1520 eurot. Hageja vastuväite kohaselt, kulus kostjal

6(8)

2-17-12910 kassatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kokku ligi 8 tundi. Leiab, et tegemist on eelnevates kohtuastmetes koostatud menetlusdokumentide kopeerimisega. Põhjendatud ajakuluks võib lugeda maksimaalselt 2 tundi. Kohus leiab, et hageja vastuväide on põhjendatud osaliselt ja peab kostja põhjendatud Riigikohtus ajakuluks 3h, summas 480 eurot. Teisel korral ringkonnakohtusse on kostja esitanud 24.07.19 vastuse kassatsioonkaebusele, 04.10.19 menetluskulude nimekirja ja 07.10.19 arvamuse, kokku kulud 3744 eurot, sh OÜ Park Prjokt arve summas 800 eurot, ajakulu 18,4h. Hageja leiab, et kostja esitatud Ringkonnakohtu vastuhagi menetluses menetluskuludest saab vajalikuks pidada üksnes Riigikohtu otsusega tutvumise ning 25.02.2020 istungiga seotud kulusid. Ülejäänud kulu on seotud põhjendamatu taotluse esitamisega. Kõik kulud perioodil 16.12.2019 – 17.02.2020 on seega ebavajalikud. Järelikult ei ole tegemist vajaliku kuluga TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning see kulu tuleb jätta igal juhul kostja enda kanda. Enne Riigikohtu otsuse tegemist kantud kulud on esitatud hilinemisega ning neid arvestada ei saa. Kohus nõustub hageja seisukohaga, 16.12.2019 – 17.02.2020 tehtud kulud on ebavajalikud, kuna Riigikohtu istungi protokollist nähtub, et 17.02.2020 kostja poolt esitatud dokumendid on tagastatud, seoses hilinemisega. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 9,4h, summas 1504 eurot, lisandub OÜ Park Prjokt arve summas 800 eurot, mis on käsitletav dokumentaalsete tõendite saamise kuluna TsMS § 143 p 2 mõttes, seega asja läbivaatamise kuluna ning kulu on põhjendatud ja vajalik. Kokku 2304 eurot. Teisel korral Riigikohtus on kostja esitanud 13.04.20 kassatsioonkaebuse, kokku kulutused summas 1994,88 eurot, sh kassatsioonkautsjon summas 655,88. Kohus peab põhjendatud ajakuluks 4h, summas 640 eurot, lisandub kassatsioonkautsjon summas 655,88 eurot, kokku 1295,88 eurot. Kohus leiab, et kostja taotlustes esitatud õigusabikulud on osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Kohtumine, nõupidamine ning suhtlus kliendiga, ei ole selliseks ajakuluks, mille eest peaks vastaspool vastutama. Üldjuhul peaks menetlusosalise esindamiseks kulunud aeg olema hõlmatud õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses oli osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, so. kohtule menetlusdokumentide koostamisega. Kohus ei sea küll kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, milliseid sisulisi taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Lisaks märgib kohus, et kostjat on kogu menetluse vältel esindanud üks esindaja, kes peaks olema tsiviilasjaga juba piisavalt hästi kursis ning. Kohus leiab, et arvestades kostja esindaja poolt koostatud menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, on kostja esindaja õigusabikulud põhjendatud - Maakohtus 90h ulatuses, summas 14 400 eurot; - Ringkonnakohtus esimesel korral 15h, summas 2400 eurot; - Riigikohtus esimesel korral 3h, summas 480 eurot; - Ringkonnakohtus teisel korral 9,4h, summas 1504 eurot; - Riigikohtus teisel korral 4h, summas 640 eurot; - Õigusabikulule lisandub riigilõiv vastuhagilt 1000 eurot, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1100 eurot, kassatsioonkautsjon summas 655,88 eurot, asja läbivaatamise kulud, mille kohta on esitatud arved arved summas 552,24 eurot, 7(8)

2-17-12910 1250 eurot, 360 eurot, 997,50 eurot, 757,50 eurot, (arve summas 770, mille kohus rahuldab osaliselt summas 315 eurot) ja 800 eurot, kokku 5032,24 eurot. Kohus peab kostja esindaja põhjendatud ajakuluks 121,4h, summas 19 424 eurot, millele lisanduvad riigilõivud, kassatsioonkautsjon ja asja läbivaatamise kulud kokku summas 7788,12 eurot, kokku 27 212,12 eurot. Kuna kohus on rahuldanud kostja menetluskulud summas 27 212,12 eurot ja kostja on kinnitanud, et vastuhagiga puudutav osakaal õigusabile on suurusjärgus 10%, siis peab kohus vastuhagiga seotud põhjendatud kuluks 2721,21 eurot, so 10% rahuldatud menetluskuludest. Kostja põhihagiga seotud menetluskulud moodustavad 24 490,91 eurot. Vastavalt Tartu Ringkonnakohtu 16.03.2020 otsusega jäeti kõigis kohtuastmetes põhihagiga seotud menetluskulud Aktsiaseltsi TREF kanda ning kõigis kohtuastmetes vastuhagiga seotud menetluskuludest 32% Aktsiaseltsi TREF kanda ja 68% ORICA EESTI OSAÜHINGU kanda. Kohus rahuldas hageja vastuhagiga seotud menetluskulud summas 1140 eurot. Seega hageja vastuhagiga seotud menetluskulud summas 775,20 eurot jäävad kostja kanda (so 68%) ja hageja enda kanda 364,80 eurot (so 32%). Kohus rahuldas kostja vastuhagiga seotud menetluskulud summas 2721,21 eurot. Seega kostja vastuhagiga seotud menetluskulud summas 870,79 eurot jäävad hageja kanda (so 32%) ja kostja enda kanda jäävad 1850,43 eurot (so 68%). Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel poolte vastastikused menetluskulude nõuded. Tasaarvestuse tulemusena peab hageja tasuma kostjale 24 586,5 eurot (24 490,91+ 870,79 – 775,20). Seega mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 24 586,50 eurot (käibemaksuta). Lähtudes kostja taotlusest ja TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu lahendiga.

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.