Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 28.09.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-12910/52
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 28.09.2018
Staatus: Osaliselt jõustunud
Sõnade arv: 9125

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-12910

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. september 2018, Jõhvi Kohtuistungi

toimumise aeg

12.09.2018.a.

Tsiviilasja number

2-17-12910

Tsiviilasi

Aktsiaselts TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHING vastu rahalise kohustuse väljamõistmise nõudes

Hagi hind

ORICA EESTI OSAÜHING vastuhagi kahju hüvitamise nõudes 65 587,50 eurot

Vastuhagi hind

49 334,56 eurot

Menetlusosalised ja nende Hageja (vastuhagis kostja): Aktsiaselts TREF, RK esindajad 10080052, asukoht: Teguri 55, 51013 Tartu Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Robert Sarv, Advokaadibüroo RS MERCATORIA, asukoht: Tartu mnt 7, 10145 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja (vastuhagis hageja):

ORICA EESTI

OSAÜHING, RK 10186632, asukoht: Jaama 10, Jõhvi, 41533 Ida-Viru maakond, e-post: [email protected] Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat P Viirsalu, Advokaadibüroo TGS Baltic, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi. Mõista kostjalt ORICA EESTI OSAÜHING hageja aktsiaseltsi TREF kasuks välja 60 655,31 € (kuuskümmend tuhat kuussada viiskümmend viis eurot 31 senti).

1 / 23

2-17-10520 Mõista kostjalt ORICA EESTI OSAÜHING välja hageja aktsiaseltsi TREF kasuks hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivis summas 79,77 € (seitsekümmend üheksa eurot 77 senti).

Sarnased lahendid

Võlaõigus

30.08.2016 teostatud tööde akt nr 97, mille alusel kostja kohustus hagejale tasuma 60 655,31 eurot (I kt tl 30); • 24.07.2017 – 01.08.2017 e-kirjavahetus, milles kostja keeldus läbirääkimistest, akti allkirjastamisest ning jäi enda väidete juurde (I kt tl 31-32); • 31.07.2017 kiri, milles hageja kordas ettepanekut lahendada asi kohtuväliselt (I kt tl 3335); • 01.08.2017 e-kiri, milles kostja keeldus hageja väidete ja ettepanekute aktsepteerimisest (I kt tl 31); • 14.08.2017 asjatundja A. K. arvamus, millega leidsid kinnitust kõik hageja väited selle kohta, et tal ei olnudki kohustust kaldeid rajada, vaid ta pidi üksnes pealmise kulumiskihi ära vahetama (I kt tl 36-39); • 27.06.2017 e-kiri, milles kostja rõhutab, et alla 5 cm ei ole võimalik tema objektil asfalti paigaldada, sest kostja objekti teenindavate masinate teljekoormus ei võimalda väiksemat kihti (kohtule pole e-kirja hagiavalduse lisana esitatud); • 14.11.2017 hageja poolt Lemminkäinen Eesti AS-ile (LEAS) tehtud päring, mis tõendab LEAS-ile esitatud küsimusi ja päringu tegemist, lisaks ka asfaldiplatsi kallete ehitamise metoodika kohta küsimuse esitamist (II kt tl 9-13); • 20.11.2017 LEAS vastus hageja päringule, mis tõendab kokkuvõtvalt seda, et kostja väidetav kahju on ilmselgelt liialdatud, kahju ulatuse suuruse kindlaksmääramiseks tehtud hinnapäring ebatäpne ja manipulatiivne (II kt tl 14-15); • 24.11.2017 A. K. täiendav arvamus, millega hageja tõendab kokkuvõtvalt P. P. arvamuse andmise aluseks olnud metoodikas esinenud põhimõttelised vead (II kt tl 1620); • Asfaldiliidu standard AL-ST 1-02, millega hageja tõendab tehtud töö kvaliteedi kontrollimise kokkuleppeid (II kt tl 21-109); • A. K. kutsetunnistus nr 088125, mis tõendab, et hageja asjatundjal on kõrgeim volitatud teedeinseneri kaheksas tase (II kt tl 110); • P. P. kutsetunnistus nr 084526, mis tõendab, et kostja asjatundjal on diplomeeritud ehitusinseneri tase 7 (II kt tl 111); • Diplomeeritud 7. taseme ehitusinseneri kutse kokkuvõte, mis tõendab, et P. P.l on diplomeeritud ehitusinsenerina õigus spetsialiseeruda üksnes hoonete ehituse, sadamaehituse või geotehnika valdkondades, mis järelikult välistab P. P. kutse tema tegutsemise teedeehituse valdkonnas (II kt tl 112-113); • 16.02.2018 hageja poolt Narva-Jõesuu linnavalitsusele esitatud teabenõue, mis tõendab KOV-ile esitatud päringut (II kt tl 155-156); • 02.03.2018 Narva-Jõesuu linnavalitsuse vastus, millele lisatud plaanidest nähtuvad konkreetsed maapinnaaluste trasside kulgemise kohad (II kt tl 157-162); • 05.03.2018 hageja poolt volitatud teedeinsenerile A. K.le esitatud päring (II kt tl 163164); • 06.03.2018 A. K. arvamus, millega hageja soovib tõendada seda, et ebaloomuliku vee äravoolu soone tekkimise aluseks on asfaldialuse pinnaga seotud asjaolud, mitte ebakvaliteetne asfalteerimine (II kt tl 165-168); • 11.05.2018 päring SA Kutsekoda poole (III kt tl 44-45); 5 / 23

18.05.2018 SA Kutsekoda vastus, millest nähtub, et P. P.l puudub pädevus teedeehituse valdkonnas ekspertiiside ja auditite koostamiseks (III kt tl 46-48); 23.05.2018 A. K. arvamus paikvaatluse järgselt, millega on tõendatud, et hageja ei vastuta väidetava ebapiisava vee äravoolu eest, kuivõrd tema töös ei esine puuduseid (III kt tl 49-53); Majandus- ja taristuministri 3. augusti 2015. a määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ Lisa 2, millest nähtub, et platsidel ei esine lubamatuid ebatäpsuseid 3meetrise lati all (lubatud kuni 10 mm ehk 1 cm pikisuunas ja 6 mm põiksuunas) (III tk tl 54); Pildid, millest nähtub, et hoone lähedal olev u 50 cm laiune riba, mis on tihendatud vibroplaadiga, ei vähenda tööde kvaliteeti, kuna antud alal puudub igasugune koormus (majast välja ulatuv seade takistab seal nagunii sõidukite liikumist) (III tk tl 55-56); 23.05.2018 W. OÜ e-kiri, mille kohaselt ei ole võimalik W.i freesidega betooni freesida. Seega ei saanud hageja lisaks asfaldile ka betooni freesida (III kt tl 57); 30.05.2018 A. K. arvamus, millega hageja soovib tõendada, et asfaltplatsi üldised kalded ei ole piisavad vee äravoolu kiiruse tagamiseks, samuti täpsustatakse asfaltplati defektide sisu ja ulatust (III kt tl 88-90); 15.06.2018 W. OÜ seletus, mille kohaselt lükatakse ümber kostja väide, et hageja freesis olemasolevas platsi kalded „valeks“ (III kt tl 119-120); 28.08.2018 A. K. asjatundja arvamus, mis lükkab ümber kostja väite, justkui oleks hageja rikkunud töövõtulepingut (III kt tl 194-198); 24.07.2018 R. OÜ ehitustööde objektipäevikud, mis tõendavad veelgi R. OÜ poolt tehtud töid hageja objektil ning hageja töös esinenud puuduseid (IV kt tl 7-12) Samuti on kohus 12.09.2018 toimunud istungil ära kuulanud hageja tunnistajad E. A. (A.) ja J. K. (K.), kes olid hageja töötajateks kostjale kuuluval objektil ning teostasid lepingulisi töid, samuti suhtlesid tööde teostamise ajal vahetult kostja töötajaga (kostja tunnistaja A. S.), kes tunnistajate selgituste kohaselt oli kostja kontaktisikuks ehitustööde ajal.

3,6 kuni 8 cm. Vastavalt poolte kokkuleppele pidi asfaldikihi paksus olema 5 cm (I kt tl 113-117); 20.09.2017 Teede Tehnokeskus AS katseprotokoll nr 5302/17, mille kohaselt on ülemise asfaldikihi paksus 5 cm asemel kohati isegi 3,6 cm või lausa 8 cm ning ka asfaltkatte poorsus erineb tellimuskirjaga kokku lepitud normist (AL ST 1-02 2007) kuni kaks korda (7% vs 2 – 4,5%) (I kt tl 118-120); 28.09.2017 P Parki asjatundja arvamus lõhkeA.etehase asfaltbetoonkattega teede ja platside kulumiskihi kohta koos lisadega, millega on ümber lükatud hageja ebaõige väide nagu oleks tema poolt kostja tehase platsidel tehtud töö nõuetekohaselt ning nagu ei esineks hageja poolt tehtud töös puuduseid (I kt tl 121-157); 01.09.2017 e-kiri koos 3 fotoga kostjalt Lemminkäinen Eesti AS-ile ettepanekuga teha hinnapakkumine ettepanekus kirjeldatud puuduste kõrvaldamiseks ja Lemminkäinen Eesti AS 04.09.2017 hinnapakkumine summas 59 828,30 eurot + KM, millega on tõendatud hageja poolt puudustega tehtud töö parandamise maksumus (I kt tl 180-184); 04.01.2018 P P. täiendav asjatundja arvamus, millega kostja lükkab täiendavalt ümber hageja väited ning hageja asjatundja A. K. täiendavas arvamuses esitatud väited (II kt tl 134-142); 12.03.2018 P. P. täiendav asjatundja arvamus, millest nähtub, et hageja on vee äravoolukaevude kõrgust muutnud (s.o tõstnud neid kõrgemaks), mis on üheks vee äravoolu probleemi põhjuseks (II kt tl 175-181); R AS 31.10.2017 arve nr 731958; R AS 28.12.2017 arve nr 732252; R AS 08.01.2018 arve nr 830011; R AS 14.02.2018 arve nr 830122, R AS 27.02.2018 arve nr 830195, millest nähtuvalt on kostja kulutanud hageja praaktöö tõttu killustikule kokku 14 166,65 eurot (III kt tl 10-14); Pilt, millel on näha poorne adfaldiplats kostja tehase territooriumil, millest nähtub hageja töö puudulik kvaliteet (III kt tl 15); 23.05.2018 riiklikult tunnistatud ehituseksperdi P. P. arvamus, milles on jõutud järeldusele, et pooltevahelise lepingu moodustavates tellimuskirjades kokkulepitud info on Mustanina kostja platside asfalditööde kvaliteetseks teostamiseks piisav (III kt tl 1636); 04.07.2016 ehitusobjekti päevik nr 3, mille kohaselt hageja W. OÜ seletuse freesi W210i platsil ei kasutanud, vaid kasutas vanemat maanteefreesi W2100 (III kt tl 131); W. W1000 tehniline spetsifikatsioon koos relevantse osa tõlkega, millest nähtub, et W. W1000 freesil puudus mistahes automaatika, mis jälgiks freesitava pinna kaldeid (III kt tl 132-140); 27.06.2018 W. OÜ kinnitus, millest nähtub, et hageja poolt kostja platsidele toodud frees W. W1000 oli 2016. aasta suveks, mil hageja kostja platsidele freesimistöid teostas, enam kui 20 aastat vana (III kt tl 141); W. W2100 tehniline spetsifikatsioon koos relevantse osa tõlkega, millest nähtub, et hageja poolt kasutatud freesil W. W2100 puudub standardvarustuses freesi automaatne nivelleerimise süsteem ja kaldejuhtimise andur (III kt tl 142-150); Väljavõte W.i külmafreeside manuaalist koos relevantse osa tõlkega, millest nähtub, et väikestel platsidel tuleb kasutada kompaktseid ja väikese trumliga freese (III kt tl 151-153);

5.Viru Maakohus korraldas 10.05.2018 kostja kinnisel asfalteeritud platsil paikvaatluse, mille läbiviimise kaardistamiseks kasutas kohus Teede Tehnokeskuse AS 14.09.2017 katseprotokoll nr 5098/17 juures olevat fotot (asukohaga I kd tlk 170). Paikvaatluse läbiviimisel kasutas kostja poolt kaasatud ekspert, volitatud teedeinsener A. K. mõõtevahendina 3-meetrist kaldemõõdikut KM-3 koos mõõtekiiludega, et tuvastada platsil vee äravooluks vajalike kallete olemasolu või puudumist. Paikvaatluse ajal oli õues soe (www.ilmateenistus.ee vaatlusandmetel oli Narva-Jõhvi piirkonna temperatuur 17-18°C) ning päikseline, vaadeldav asfaltkate oli täiesti kuiv. Kostjale kuuluva tehnikaga kasteti veega järjest vastavalt paikvaatluse liikumisele objektil kõik kostja poolt välja toodud probleemsed alad, et objektilt oleks võimalik näha poriloike ning vee äravoolu suunda ning kiirust. Paikvaatluse käigus ilmnes kohtule, et tegemist on kinnise territooriumiga, kuhu pääseb üksnes kostja loa saanud isikute ring ning territooriumile pääsemiseks tuleb läbida kostja poolt teostatav turvakontroll, kanda turvavarustust ja kaitseprille. Vaidlusalusele platsile ja kõnniteedele on visuaalsel vaatlusel ühtlaselt paigaldatud sile asfaltkate. Silmaga nähtavaid auke, konarusi või ebatasasusi ei ole. Kostja esindaja näitab plaanil hoone nr 1 kõrval olevat kuiva asfaltkatet, millel kostja sõnul on asfalt on liiga poorne ja hakkab ilmastikumõjul lagunema. Kohtu korraldusel mõõdab ekspert A. K. vahemaad hoone seinast algava probleemse poorse asfaldiala laiust tollipulgaga. Ala on ühtlaselt piki seina kulgevalt 50 cm laiune. Asfaltkattel on silmaga nähtav piirjoon struktuurse ja sileda asfaldi vahel. Hageja poolt kaasatud ekspert (tööde insener) mõõdab kaldemõõdikuga KM-3 selle ala kallet. Kalle on 0,1%. (ekspert märgib, et kalle peaks olema vähemalt 0,5%.) Kostja esindaja teeb etteheite, et asfaltkate ei ole piisavalt tihendatud, kivid tulevad lahti. Proovib käega kive lahti lükata, ei õnnestu. Sellel alal kostja sõnul vee äravoolu kiirusel probleeme ei esine. Hageja esindaja selgitab, et tegemist on alaga, kus ei ole võimalik teerulliga töid teha, kuna see asub hoonele liiga lähedal. Hoone välisseinal on konstruktsioon, mis takistab tehnika kasutamist konkreetse seina ääres. Kasutatud on vibroplaati tasandamisel. Hageja on avaldanud valmisolekut, et võiks seda parandada, et oleks esteetilisema välimusega asfalt. Kostja ei ole hagejal võimaldanud seda probleemi kõrvaldada. Kohus märgib, et hageja puuduste kõrvaldamise võimaluste olemasolu küsimuses tuleb muuhulgas arvesse võtta asjaolu, et hagejal puudus vabapääs kostja territooriumile ning hageja pääs territooriumil sõltus otseselt kostja loast. Hageja töötajad iseseisvalt kostja territooriumile ei pääse, selleks on vaja kostja igakordset luba. 10 / 23

Kohus märgib, et tegemist on platsi üldist pindala (5600 m2) arvesse võttes lühikese (mitte enam kui 5-6 meetri pikkuse) ja kitsa (50 cm laiuse) asfaldiribaga hoone seina ääres. Kostja töötajad kastsid asfaltplatsi, et vee äravool või selle puudumine ja veelombid oleksid nähtavad. Paikvaatlusel osalenud hageja, ekspert, volitatud teedeinsener A. K. mõõtis platsi erinevates paikades, kus ilmnesid probleemid vee äravooluga, et tuvastada platsil olemasolevaid kaldeid, mis tagaksid vee äravoolu. Kohus, olles vaadelnud tervet asfalteeritud platsi ja ära kuulanud eksperdi selgitused ning tutvunud mõõtmistulemuste ja kostja esindaja kohapeal antud selgitustega, on tuvastanud järgmist: Visuaalsel vaatlusel on tegemist tasase ja sileda asfalteeritud platsiga, millel selgelt nähtavaid konarusi ega ebatasasusi enne veega kastmist ei esine. Kostja poolt veokist veega kastetud platsil täheldab kohus, et vee liikumine kaevude suunas on siiski üldiselt olemas, vesi valgub kogumiskaevude ümbrusse ja hageja poolt tööde teostamise käigus tehtud rennidesse. Eksperdi teostatud kaldemõõtmistest nähtuvalt on platsi kalded vee äravooluks ilmselgelt ebapiisavad. Samas märgib kohus, et tunni aja möödumisel platsi kastmisest on näha, et enamus platsist on kuiv, kuid renni põhja ja kaevude ümber on jäänud vähese sügavusega jääkveelombid, mille sügavus mõõtmisel jääb üldiselt alla 10 mm (välja arvatud hageja poolt ehitatud renni põhjas). Kohus tuvastas, et visuaalsel vaatlusel oli vee äravool kogumiskaevude ümbruses ja rennides aeglane. Kohus tuvastas, et asfaltkattesse on üritatud luua täiendavaid tingimusi vee äravooluks – sadeveerennide kujundamine. Seda asjaolu kinnitab ka kostja poolt hagiavaldusele vastuses toodud selgitus – kostja püüdis hageja poolt välja toodud puuduste kõrvaldamise käigus kaldeid luua, kuid see ei õnnestunud. Kohus vaatles kõigi puurkehade võtmise kohti, ning ühestki kohast ei ole puurkehi võetud mitmest roopajäljest. Kohus möönab, et on ilmne, et kõik Teede Tehnokeskuse puurkehad on võetud probleemsetest kohtadest, kuhu ilmselgelt on hageja üritanud puuduste kõrvaldamise raames luua kaldeid 5 cm paksuse paigaldatud asfaldikihi piires. Kohus tuvastas paikvaatluse käigus tervikuna, et kostja välja toodud peamised probleemid, miks kostja keeldub hageja teostatud tööde vastuvõtmisest, kujutavad endast lisaks varemmA.itud hoone nr 1 seinaäärele ka sadeveekaevude ümbruses paiknevatesse äravoolualadesse (raadiusega mitte enam kui 1-2 meetrit) tekkivaid veelompe, mis talvel jäätuvad ja ühte pöörmekohta, kus kalde suund peaks muutuma vastupidiseks. 5600m2 platsi kohta on probleemseid alasid, mis hageja pretensioone põhjustavad arvutuslikult ca 40 m2, mis moodustab 0,7% platsi katvast asfaldikattest. Ülejäänud asfaltkatte osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Samas on kostja puuduste kõrvaldamise korras nõudnud kogu 5600 m2 asfaldi eemaldamist ning uut paigaldust koos kallete ehitamise ja alusmõõdistuste tegemisega.

2-17-10520 selle üle, kas tehtud töö vastab lepingutingimustele, kas kostja on töö vastu võtnud või saab teda lugeda töö vastu võtnuks ning kas kostja on kohustatud maksma hagejale lepingus ette nähtud tasu ning millises ulatuses tuleb tasu maksta. Töövõtulepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. VÕS § 7 lg 1 kohaselt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks ning VÕS § 7 lg 2 sätestab, et mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust, tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Tulenevalt VÕS § 29 lg 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Samuti tuleb eelistada tõlgendust mille kohaselt leping jääb kehtima võimalikult suures ulatuses. Tulenevalt VÕS § 641 lg 1 peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 loetleb mitteammendavad kriteeriumid, millal töö loetakse mittevastavaks lepingutingimustele: tööl ei ole kokkulepitud omadusi; kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse; töö kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida töövõtja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Tulenevalt VÕS § 641 lg 3 ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Tulenevalt VÕS § 637 lg 4 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sisse nõutavaks, kui töö on tellija poolt vastu võetud või töö saab vastuvõetuks lugeda. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kostja on kogu menetluse vältel olnud seisukohal, et sõlmitud leping oleks kehtetu, ning kostja vastuväited põhinevad argumendil, et töö ei vasta lepingus kokku lepitud kvaliteedile, selles esinevad olulised puudused ning selle tõttu on kostjal õigus omapoolsest tasu maksmise kohustusest keelduda. Kostja on läbivalt selgitanud, et kui hageja valdkonna professionaalina enne töid (tellimust saades) või tööde käigus tuvastas või pidi mõistlikult tuvastama, et lepingu tingimustele vastava töö tegemine ei ole objektiivselt mingil põhjusel võimalik, või et lepingus sätestatud nõuete saavutamiseks tuleb muuta kostja poolt ette antud nõudeid, siis oleks hageja pidanud sellest kostjat teavitama. Hageja leiab, et kostja ise on tellimistingimusi määratledes jätnud tellimata vajalikud lisatööd (platsi mõõdistamine ja puudu olevate aluspinna kallete ehitamine), millele hageja on kostja tähelepanu korduvalt ja nõuetekohaselt juhtinud. Hageja leiab, et hageja on täitnud teavitamiskohustuse ning töös ei esine olulisi puudusi, mis välistaksid töö vastuvõtmise ja tasu maksmise kohustuse.

12.Hageja on kohtule esitanud põhjalikud tõendid hageja poolt kasutatud tee-ehitustehnika (erinevad asfaldifreesid) tööpõhimõtetest, tehnilistest joonistest ning kuulanud tunnistajatena ära hageja töötajad, kes vaidlusalusel platsil töötasid. Kohus on seisukohal, et kõik hageja tunnistajad, kes objektil viibisid, said tööde teostamisel teadlikuks vee äravooluks vajalike kallete puudumisest objektil juba enne asfaldi freesimist, sest freesiti vee võimalikku voolusuunda arvesse võttes ning asfaldifrees näitab freesimistööde käigus freesitavas pinnas eelnevalt olemas olevate kallete olemasolu või nende puudumist juba enne freesimise alustamist. Kohus loeb hageja ja kostja tunnistajate ütlustega tõendatuks ka asjaolu, et tööde teostamise käigus informeeris tunnistaja J. K. viivitamatult tööde juures viibivat kostja esindajat, kelleks ta pidas kostja tunnistaja A. S.it, korduvalt asjaolust, et platsil puuduvad vee äravoolu jaoks vajalikud aluspinna kalded. Hageja taotletud ekspert A. K. selgitab oma 23.05.2018 ekspertarvamuses järgmist Asfaldinormide nõue, et loikusid ei tohi jääda, kehtib vaid sel juhul, kui üldine kalle on eeltoodud 0,5% võimalik. Üldise väiksema kalde puhul on loigu teke igal juhul võimalik. Üldine väiksem kalle viitab vastuolule projekteerimisnormidega, mida ei ole võimalik lahendada asfalteerimisprotsessis. Suure tõenäosusega on terviklik kalle betoonkaldpinnalt jätkuva asfaltkatte osas väiksem kui normidega lubatud miinimum. Kalde suurendamine eeldab tõenäoliselt sademeveesüsteemi kaevude rekonstrueerimist, et oleks võimalik kaevu lasta allapoole praegusest reguleerimispiirist. Torustikes probleeme ei ole. Seega, lahenduse võimalikkus asfalteerija vaatevinklist selgub geodeetilise kontrollmõõtmisega. Tööde teostaja on püüdnud formeerida vee äravoolu tagamiseks renni, kuid platside kalle ei ole olnud piisav. 3-meetrise latiga mõõtes võib väita, et tegelik üldine kalle on ca 0,2% ehk poole väiksem kui loiguvabaks katteks vajalik. Sisult eksperdi seisukohaga identse selgituse esitasid ka objektil töid teostanud hageja tunnistajad J. K. ja E. A., kes selgitasid mõlemad, et kallete puudumisel 14 / 23

2-17-10520 äravooluga. Asfaltplatsidel on majandus- ja taristuministri 03.08.2015 määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ lisa 2 lubatud ühekihilise kattega kõnniteede ja platside puhul pikisuunas kuni 10 mm kõrvalekalle, põiksuunas 6 mm. Paikvaatlusel mõõdetud tulemused ei ületa neid piirmäärasid. Lisaks ei mõjuta paikvaatlusel mõõdetud kõrvalekalded kuidagi vee äravoolu kiirust.“ Seega selgitab ekspert üheselt, et ühekihilise kattega kõnniteede ja platside puhul peab teele varasemalt olema rajatud kalle, et tagada vee äravoolu ning jäävpoorsus ei mõjuta vee äravoolu. Ekspert K. arvamuse punktis 8, 9 ja 10 käsitleb ekspert asfaldi töötlemise erinevaid tehnikaid ning omadusi ja selgitab vaatlusel kogetut: Asfaldi laotamine ja tihendamine alal, kus on raske manööverdada asfaldilaoturi ja teerulliga, teostatakse käsitsi ja käsitehnikaga (vibroplaat või koguni tamper, kui ala on ka vibroplaadile raskesti juurdepääsetav). Reeglina käsitsi töödeldavad alad ei ole otsesed sõidukite liikumisalad ning seal on lubatud asfaltsegu suurem poorsus. Jäävpoorsus tuleneb seguretseptist, segu temperatuurist laotamishetkel ja tihendusprotsessis. Asfaldi jäävpoorsus ja nihkekindlus on pöördvõrdelises seoses – liiga suur poorsus võib kaasa tuua madalama külmakindluse, liiga väikese poorsusega asfaltkate on väga tundlik kuuma ilmaga staatilisele koormusele ja ka korduvkoormusele (asfaldisse jäävad raskesõidukite jäljed). Asfaltkatte ekspluatatsioonis võib jäävpoorsus kahaneda läbi materjali järeltihenemise (reeglina esimese sooja suvega) koormuse all. Poorsus on näitaja, mis tagab asfaltkatte elastsuse – materjali kokkusurudes on võimalik õhk poorides kokku suruda ning koormuse eemaldamisel taastab materjal oma kuju. Liiga madala poorsusega materjalil on kalduvus plastsetele deformatsioonidele, mis väljendub jälgedes ja vajumites. Varikatuse all on asfaldis jäljed raskesõidukite ratastest, see on iseloomulik väikseteralistele asfaltsegudele. Suurema tera kasutamine (AC 20 surf) annab parema nihkekindluse, kuid visuaalselt on pind krobelisem. Staatilisele koormusele vastupidavad segud sisaldavad tsementi – Confalt/Densifalt segu. Samuti aitab staatilise koormuse vastu minimaalse paksusega asfaldi kasutamine tsemendiga stabiliseeritud või betoonalusel. Traditsioonilise peeneteralise asfaltbetooniga (AC 12 surf) ei ole võimalik tagada vastupidavust staatilisele koormusele. Seega ei ole tegemist töövõtja lepingurikkumisega. Lühidalt viitab ekspert sellele, et tellija poolt tellitud kattematerjal AC 12 surf ei pea vastu staatilisele koormusele, mida tekitavad kattele veokid ning katte kahjustused ei tulene mitte töö puudustest, vaid valest kattematerjali valikust. Antud juhul on tõendatud, et tingimuse kasutada materjali AC 12 surf on seadnud tellija. Paikvaatlusel on tuvastatud, et tekkinud ebatasasused (roopajäljed) on paigas, kus veokite koormus teekattele on olnud kõige suurem. Samas märgib kohus, et paikvaatlus on läbi viidud mais 2018, kuid asfaldi paigaldas hageja kostja platsile juba juulis 2016, seega oli paikvaatluse teostamise ajaks vaidlusaluse asfaldikihi paigaldamisest möödunud peaaegu 2 aastat, mille jooksul kostja on paigaldatud asfaldiplatsi igapäevase tootmistegevuse käigus kasutanud, muuhulgas on platsil toimunud raskeveokite igapäevane liikumine. Kohus märgib, et kostja tõendina esitatud Teede Tehnokeskuse võetud puurkehade analüüsid kinnitavad kohtu hinnangul eelkõige hageja argumenti, et hageja on püüdnud olukorras, kus lähteülesandeks oli paigaldada 5 cm paksune asfaltkate, järgida kostja kohapealse kontaktisiku ning ka kostja seadusliku esindaja poolt hiljem e-kirjades antud juhendeid, ning hageja on püüdnud 5 cm paigaldatud katte piires luua võimalusi vee äravooluks: hoonete lähedusest, kus vesi peab eemale valguma, on asfaldikihi paksus suurem ja kaevude ning rennide läheduses, mida hageja 17 / 23

18.Samuti analüüsib kohus, kas kostja poolt välja toodud puudused on käsitletavad oluliste puudustena, mis välistaksid valminud töö üleandmise ja kasutusele võtmise ning tasu maksmise kohustuse (VÕS § 636 lg1; 637 lg 3; 638). Tulenevalt VÕS § 641 lg 3 ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tuleneb tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. Kohus on seisukohal, et hageja töövõtjana kontrollis tööde teostamisel kostja soovitud tulemuse saavutamise eeltingimusi (asfaldiplatsi kaldeid) kogu objekti ulatuses, leidis need olevat ebapiisavad ja edastas info viivituseta kostja kontaktisikule objektil. Kohus märgib veelkord, et kostja ei ole hagejale kordagi esitanud täiendavat tellimust kallete projekteerimiseks ja ehitamiseks, mis oleks tööde teostamise käigus võimaldanud tekkinud probleemi juba tööde teostamise ajal ära hoida. Ekspert A. K. on töödes esinevate puuduste kohta märkinud järgmist (arvamuse p 14-15): Asfaldiga kaetud ala arvutus ja defektne ala. Täpsema ala pinna saab määrata dokumentatsioonist CAD vahenditega, defektidega protsent on praegu hinnanguliselt mitte üle 1%. Hindan asfalditööde pindalaks 5763 ruutmeetrit, millest otseselt defektseks saab hinnata ca 40 ruutmeetri ala (0,7%). Defektseks ei hinda hoonete lähiala vibroplaadiga tihendatut. Defektseks ei hinda ka asfaltkatet alal, kus pole tagatud korralik veeäravool sest veeäravoolu lahendamine eeldab vertikaalplaneeringut, mida ei tellitud. Kokkuvõte. Ühegi paikvaatlusel vaadeldud platsi osa kasutamine pole takistatud. Praeguse vaidluse on tinginud korraliku projekti puudumine tellija poolt, sest paikvaatlusel mõõdetud kalded ei anna välja minimaalset 0,5% kallet. Kuna minimaalset kallet pole tagatud, ei saa kehtida asfaldinormide nõuded vee äravoolu kohta, sest nende normide kohaselt peab aluspinna kalle olema vähemalt 0,5%. Kalded oleks saanud nõuetekohaselt rajada korraliku projekti olemasolu korral. Eksperdi seisukoht läheb kokku kohtu poolt paikvaatlusel tuvastatud ja vaadeldud kostja poolt viidatud puudustega (problemaatilised alad hoone nr 1 seina ääres, vee kogumiskaevude (mida kogu 5600m2 suurusel platsil oli kokku 7) vahetus ümbruses, mitte enam kui 2 m raadiuses. Samas on kostja oma pretensioonis hageja töö mittevastavusele nõudnud puuduste kõrvaldamist kogu teostatud töö ulatuses, lisades sellele juurde tehnilise mõõdistamise ja sellest tuleneva kallete ehitamise nõude. Hageja on algusest peale olnud seisukohal, et tegemist on täiendavate töödega, mida kostja hagejalt tellinud ei ole. Kokkuvõtvalt nõustub kohus hagejaga ja leiab, et hageja ei ole teostanud lepingutingimustele mittevastavat tööd, mis võimaldaks kostjal keelduda tööde vastuvõtmisest. Hageja on teostanud kostja tellimuse selle kogu ulatuses ning juhtinud kostja tähelepanu õigeaegselt asjaolule, et tellitud töödest ei piisa kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Samuti on töö koheselt peale valmimist (ka siis kui esinesid puudused) olnud kostjale üle antud ja ka igapäevategevuses viivitamatult kostja poolt kasutusse võetud (kostja tootmine asfalteeritud platsil jätkus koheselt peale asfalditööde faktilist lõpetamist. Seega tulenevalt VÕS § 637 lg 4 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on tellija poolt 18 / 23

2-17-10520 vastu võetud või tellitud töö saab vastuvõetuks lugeda. VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kehtiv kohtupraktika ja Riigikohus on korduvalt võtnud seisukoha, mille kohaselt selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastu võtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (RK 3-2-1-145-14, p 17). Kohus nõustub hageja argumendiga, et hageja on kostjale andnud korduvalt tähtaegu tööde vastuvõtmiseks ning kostja on tööde vastuvõtmise protsessis korduvalt esitanud pretensioone ja märkuseid teostatud tööde aktide kohta. Kohus on kõiki neid pretensioone, märkusi ning vastuväiteid ja viiteid puudustele kogumis analüüsinud ning jõudnud kokkuvõtvalt seisukohale, et hageja aktsiaseltsi TREF poolt teostatud töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 mõttes ning kostjal puudus alus tööde vastuvõtmisest ja tööde eest tasu maksmisest keelduda. Kostja enda teadlik tegevusetus olukorras, kus kostja ise on hagejalt tellitud töö tulemuse koheselt kätte saanud ja kasutusse võtnud ning faktiliselt mitme aasta vältel igapäevaselt eesmärgipäraselt kasutanud, on loonud olukorra, kus kostja on esitanud pretensioonid, mille täitmine eeldaks hagejalt tööde lõpetamist, teostades sealjuures olulises mahus lisatöid, mida hageja algselt ei tellinud ega tunnistanud nende tööde teostamise vajadust. Kohus on seisukohal, et tulenevalt VÕS § 641 lg 3 tellija juhised ei saa panna töövõtjat olukorda, kus tal ei ole võimalust tagada tellija ootuspärast tulemust põhjusel, et tellitud tööde nimistu ja maht on ebapiisavad, ning neile puudustele viidates soovib tellija tellida puuduste kõrvaldamise all ka lisatööd, mille eest ta varasemalt kostjale ei tasunud, kuid nüüd soovib need kulutused jätta kostja kanda. Kohus on seisukohal, et hageja on teostatud tööde eest, milles ei esine kostja viidatud puudusi, õigustatud tasu saama. Seega kuulub hageja hagi tervikuna rahuldamisele. II Vastuhagi

29.Kohus nõustub osaliselt kostja vastuväitega selles osas, et kostja ei peaks menetluskuludena hüvitama hageja lepingulise esindaja tööd enne hagiavalduse koostamist (s.o alates 01.06.2017 kuni 09.08.2017). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Eeltoodust tulenevalt kuuluvad hüvitamisele üksnes kohtumenetlusega seotud lepingulise esindaja kulud, st kulud, mis on kaasnenud esindaja osalemisega kohtumenetluses. Suhtlemist kliendiga seoses hagiavalduse ettevalmistamisega on hageja menetluskulude nimekirjas nimetatud alles 09.08.2017. Alates 09.08.2017 kuni hagiavalduse esitamiseni 30.08.2017 on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg 6 tundi 20 minutit, mida kohus loeb põhjendatud ajaks, mis kulub hagiavalduse koostamiseks. 01.06.2018 kuni 09.08.2017 tehtud toimingute puhul loeb kohus siiski põhjendatuks 01.06.2017 nõupidamise kliendiga, tutvumise materjalidega (40 minutit) ja 19.06.2017 tutvumise materjalidega, õiguslik analüüs, kohtumine kliendiga (1 tund 45 minutit). Tegemist on põhjendatud ajaga, mis kulub hagiavalduse aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. Lisaks peab kohus ajavahemikus 01.06.2017 kuni 09.08.2017 põhjendatuks 02.08.2017 nõupidamist kliendiga (1 tund 5 minutit) ja 02.08.2017 asjatundja arvamuse andmiseks küsimuste ettevalmistamist (30 minutit). Nõudekirja koostamist vastaspoolele, nõudekirja vastusega tutvumist ja uue vastuskirja koostamist, mis olid tehtud enne hagiavalduse koostamist, ei loe kohus põhjendatud kuluks, mida kostja peab hagejale hüvitama, kuna tegemist polnud kohtumenetlusega seotud toimingutega (24.07.2017 kuni 31.07.2017 ajakulu 2 tundi 20 minutit). Samuti ei loe kohus põhjendatuks suhtlemist kliendiga 30.06.2017 (15 minutit), kuna ei ole teada, kas tegemist on suhtlemisega seoses kohtumenetlusega või seoses nõudekirja koostamisega. Lisaks nõustub kohus kostja vastuväitega hageja esindaja 03.08.2017 kohtumisega V OÜ-ga osas, kuna nimetatud ettevõte ei ole seotud käesoleva vaidlusega ning seega ei saa kindlasti tegemist olla kuluga, mis oli seotud hagiavalduse koostamisega (1 tund). Eelnevalt nimetatud põhjustel vähendab kohus hageja menetluskulusid järgmiste toimingute osas (kokku 4 tundi 35 minutit – 430 eurot): • • •