Aktsiaseltsi TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu rahalise kohustuse väljamõistmiseks ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi aktsiaseltsi TREF vastu leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
65 587,50 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. septembri 2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
ORICA EESTI OSAÜHINGU apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. veebruar 2020
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja/vastuhagis hageja): ORICA EESTI OSAÜHING (rk: 10186632), esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu Vastustaja (hageja/vastuhagis kostja): aktsiaselts TREF (rk: 10080052), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. septembri 2018 otsus osas, milles maakohus rahuldas Aktsiaseltsi TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu ning jättis tervikuna rahuldamata ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi Aktsiaseltsi TREF vastu.
2.Teha asjas uus otsus ning lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu rahalise kohustuse väljamõistmiseks.
2.2.Rahuldada osaliselt ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi Aktsiaseltsi TREF vastu ning mõista Aktsiaseltsilt TREF välja 14 509,21 eurot ORICA EESTI OSAÜHINGU kasuks leppetrahvi ja lepingu rikkumisega tekitatud kahju katteks.
2.3.Mõista Aktsiaseltsilt TREF välja viivis ORICA EESTI OSAÜHINGU kasuks alates 02.10.2017 kuni 16.03.2020 summas 2731,32 eurot ja lisanduv viivis seadusjärgses määras põhinõudelt 14 509,21 eurot alates 17.03.2020 kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
4.Rahuldada ORICA EESTI OSAÜHINGU apellatsioonkaebus osaliselt.
5.Jätta kõigis kohtuastmetes põhihagiga seotud menetluskulud Aktsiaseltsi TREF kanda ning kõigis kohtuastmetes vastuhagiga seotud menetluskuludest 32% Aktsiaseltsi TREF kanda ja 68% ORICA EESTI OSAÜHINGU kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts TREF (hageja, töövõtja) esitas 30. augustil 2017 maakohtule hagi ORICA EESTI OSAÜHING (kostja, tellija) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 60 655 eurot 31 senti, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 79 eurot 77 senti ning jooksvalt lisanduva viivise kuni põhinõude suuruseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tellimuskirja aktsepteerimisega töövõtulepingu, mille esemeks oli kostja kinnistul Vaivara vallas asfaldi ülemise kulumiskihi freesimine ja seejärel laotamine 5 cm ulatuses kostja tellimuskirja järgi. 28. juulil 2016 esitas kostja hagejale pretensiooni, mille kohaselt ei ole hageja töö kvaliteetne, sest objektil on veelombid. Lisaks heitis kostja ette, et asfaldipind tervikuna lainetab, on kohati poorne ning pragunenud jm. Hageja kõrvaldas kostja loetletud puudused 2016. a sügisel. 26. septembril 2016 kordas kostja oma pretensiooni vee äravoolu kohta, millest nähtuvalt hageja kõrvaldas puudused, kuid pooled
vaidlevad tööde täpse mahu üle. Töövõtu piirides oli üksnes pealmise tee kulumiskihi asendamine, mitte vee äravoolu tagavate kallete tegemine (tee alusega seotud tööd). Hageja ei olnud nõus vee äravooluga seotud puuduseid kõrvaldama, sest üksnes pealmise asfaldi kulumiskihi asendamine objekti parameetreid ei muuda. Kostja ei ole osutanud normidele, mille vastu oleks hageja tööde tegemisel eksinud. Hageja on nõuetekohase töö kostjale üle andnud ning see on igapäevases kasutuses. Kostja pretensioonid on esitatud tellimust ja tööde iseloomu arvestades põhjendamatud. Hageja nõudis kostjalt 24. juuli 2017 nõudekirjaga rahalise kohustuse täitmist, kuid kostja tööde eest ei tasunud.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväidetel ei vasta hageja tehtud tööd poolte kokkuleppele ega kehtivatele normidele, mistõttu keeldus kostja õigustatult tööde vastuvõtmisest, ning hagejal ei ole tema vastu sissenõutavat tasunõuet. Hageja ei ole pärast kostja pretensioone suutnud puudusi (eelkõige veelompide probleemi) kõrvaldada. Hageja püüdis mh tekitada äravoolukaevude juures veelompide tekkimise kõrvaldamiseks kaldeid, kuid see ei õnnestunud. Pooled vahetasid korduvalt e-kirju tööde aktsepteerimise, töös esinevate puuduste ja nende kõrvaldamise üle. Kostja andis oma 25. juuli 2017 vastuses hageja nõudekirjale veelkord täiendava tähtaja (1. september 2017) puuduste kõrvaldamiseks ja hoiatas, et vastasel juhul tellib ta töö teiselt ettevõtjalt ning nõuab sellega seotud kulud, kahjud ning leppetrahvi hagejalt sisse. Kuivõrd hageja ei kavatse oma lepingulisi kohustusi täita ja nõuetekohast tööd üle anda, lõpetab kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu hageja olulise lepingurikkumise tõttu.
3.Kostja esitas vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja kahju 35 017 eurot 56 senti, leppetrahvi 9786 eurot 99 senti, viivise vastuhagi esitamise seisuga 1872 eurot 50 senti ja viivise sealt edasi arvutatuna kahju- ja leppetrahvi summast seadusjärgses määras kuni nende nõuete rahuldamiseni. Alternatiivselt palus kostja tasaarvestada hageja nõude kostja nõudega ning mõista tasaarvestusest ülejääv kostja nõude osa hagejalt kostja kasuks välja. Kostja kahjunõudeks on kulutused killustiku ostmiseks libeduse tõrjeks kahel järjestikusel talvel, kokku 14 166 eurot 65 senti, ja hageja praaktöö parandamise kulud 20 850 eurot 91 senti (kogu töö tuli uuesti teha). Hageja sai professionaalse tee-ehitajana aru, et kui ta ei tee tööd kvaliteetselt ja paigaldab nõuetele mittevastava asfaldi, tekivad platsidele muu hulgas veeloigud, mis talvel jäätuvad, ning lõppastmes on puuduste kõrvaldamiseks vaja kogu töö uuesti teha.
4.Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata, leides, et see on põhjendamatu ja tõendamata.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus rahuldas 28. septembri 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 60 655 eurot 31 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 79 eurot 77 senti ning jooksvalt lisanduva viivise seaduses sätestatud ulatuses kuni põhinõude suuruseni. Vastuhagi jättis maakohus rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli töövõtulepingust tulenev õigussuhe (VÕS § 635 lg 1). Pooled ei vaidle, et kostja tellis hagejalt 10. juunil 2016 kostja tehase sõidutee ja platside asfaltkatte remondi hinnaga 65 246 eurot 60 senti tarnetähtajaga 28. juuni kuni 6. juuli 2016. Lepinguna on käsitatav 13. juunil 2016 allkirjastatud tellimusleht, millel märgiti tööde loetelu ja tingimused. Pooled nõustuvad, et vee äravalgumist vaidlusaluselt asfaltplatsilt sademeveekaevudesse takistab see, et platsil ei ole vajalikke kaldeid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjal ei olnud enne hageja tööde alustamist plaane ega muid materjale, millelt nähtuks platsi tee-ehituslikult olulised andmed (kallete olemasolu, kõrgus ja kallete suund).
Maakohus jättis tõendite hulgast kõrvale asjatundja Peeter Pargi (edaspidi kostja asjatundja) arvamused, kuna tal ei ole asjaomast kutsetunnistust ja teda ei saa pidada tee-ehituse eriteadmistega eksperdiks. Eksperdi arvamustena saab käsitada üksnes Ain Kendra (edaspidi hageja asjatundja) arvamusi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on asfaldi freesimisel 5 cm paksuses kihis freesinud ühtlasi maha platsil varem olnud vee äravoolu kalded. Kostja ei ole tõendanud olukorda objektil (kallete olemasolu) enne hageja tööde tegemist. Poolte tunnistajate ütlustega (hageja töötajad J.K., E.A. ning kostja kontaktisikuks peetud kostja töötaja A.S.) on tõendatud, et hageja informeeris viivitamatult kostja kontaktisikut sellest, et platsil ei ole äravoolu jaoks vajalikke aluspinna kaldeid, ning et kui vee äravoolu tagavaid kaldeid ei ole, siis ei ole neid 5 cm asfaldikihi paigaldamisel võimalik tekitada. Viimati nimetatud seisukohal on ka hageja asjatundja. Eeltoodut arvestades ei ole tõendatud, et kostja on teinud ehitusvea või jätnud hageja teavitamata. Kostja tegi etteheiteid ka asfaldi jäävpoorsusele. Hageja asjatundja arvamuse kohaselt peab selleks, et tagada ühekihilise kattega kõnniteedel ja platsidel vee äravool, olema teele varem rajatud kalle ning jäävpoorsus vee äravoolu ei mõjuta. Asjatundja osutab ka sellele, et kostja tellitud kattematerjal ei pea veokite tekitatud staatilisele koormusele vastu ning katte kahjustused ei tulene töö puudustest, vaid kattematerjali valikust. Asjas on tõendatud, et kostja seadis tingimuse kasutada just seda materjali. Tõendid kinnitavad eelkõige hageja väidet, et hageja on püüdnud olukorras, kus lähteülesandeks oli paigaldada 5 cm paksune asfaltkate, järgida kostja kohapealse kontaktisiku ning ka kostja seadusliku esindaja e-kirjades antud juhiseid ning püüdnud 5 cm paigaldatud katte piires luua võimalusi vee äravooluks. Viidatud puudused ei tulenenud hageja ebakvaliteetsest tööst, vaid kostja kui tellija enda tellimusest ja juhistest (VÕS § 641 lg 3). Hageja kontrollis töövõtjana tööde tegemisel kostja soovitud tulemuse saavutamise eeltingimusi (asfaltplatsi kaldeid) kogu objekti ulatuses, leidis need olevat ebapiisavad ja edastas info viivituseta kostja kontaktisikule. Kostja ei ole hagejale esitanud täiendavat tellimust kallete projekteerimiseks ja ehitamiseks, mis oleks võimaldanud tekkinud probleemi juba tööde tegemise ajal ära hoida. Hageja ei ole teinud lepingutingimustele mittevastavat tööd, mis võimaldaks kostjal tööde vastuvõtmisest keelduda. Hageja on tellimuse täitnud ning juhtinud õigel ajal kostja tähelepanu sellele, et tellitud töödest ei piisa kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Samuti on töö kohe pärast valmimist (ka siis kui esinesid puudused) kostjale üle antud ja kostja võttis selle kasutusse. Tuvastatud asjaoludel tuleb lugeda hageja tehtud töö VÕS § 638 mõttes vastuvõetuks ja kostjal ei olnud alust tööde vastuvõtmisest ja tööde eest tasumisest keelduda. Kostja vastuhagi jäi rahuldamata, sest tema etteheited hageja töödele olid põhjendamatud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Alternatiivselt palus kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt tegi hageja praaktööd. Kostja tellimuskirjas toodu oli piisav, et professionaalne töövõtja saaks aru töö sisust ning suudaks hinnata töö kvaliteetseks tegemiseks vajalike tegevuste olemust ja ulatust. Maakohtu seisukoht, et kostja oleks pidanud juba töö tellimisel tellima hagejalt ka mõõdistamise ja projekteerimise, ei ole põhjendatud. Hageja oleks pidanud juba tööd vastu võttes juhtima kostja tähelepanu võimalikele probleemidele platside kalletega. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et olukord objektil enne hageja tööd ei ole tõendatud. Tunnistaja A.S. kinnitas, et enne hageja tööd platsidel loike ei olnud. Seeläbi on tõendatud, et enne hageja tööd olid platsidel vajalikud kalded, mis tagasid vee äravoolu.
Maakohus on ebaõigesti hinnanud hageja teavitamiskohustuse sisu ja selle täitmist. Ei hageja ega kostja tunnistaja ütlustest ei tulene maakohtu väidetu, nagu oleks hageja kostjat teavitanud, et hageja töö raames ei ole võimalik vajalikke kaldeid tekitada, vaid et selleks oleks vaja olnud tellida eraldi tasustavaid lisatöid. Maakohtu viide VÕS § 641 lg-le 3 ei ole asjakohane. Kostja tellijana ei ole hagejale mingeid juhiseid seoses väidetavate lisatööde või nendest loobumisega andnud. Maakohus on alusetult ja üllatuslikult jätnud kõrvale asjatundja P. Pargi arvamuse. Maakohus ei ole analüüsinud asjatundja A. Kendra seisukohti süstemaatiliselt ja koosmõjus teiste tõenditega. Kuna hageja hagi ei kuulu hageja töös esinevate puuduste tõttu rahuldamisele, siis kuulub rahuldamisele kostja vastuhagi, mis põhineb hageja praaktöö parandamisest tuleneval nõudel. Ebaõigesti on kindlaks määratud ka hageja menetluskulud, kohus ei ole menetluskulude põhjendatust sisuliselt analüüsinud.
7.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Vastuväidete kohaselt ei ole kostja tõendanud, et pooled leppisid tellimuskirja alusel kokku selles, et hageja peab teostama kogu objekti mõõdistamise ja planeerimise. Kostja soovis üksnes pealmise kulumiskihi asendamist. Kostja pole tõendanud, et ta juhtis ebapiisavatele kalletele tähelepanu või esitas hagejale tellimuse kogu asfaltplatside uueks loomiseks. Kostja püüab eksitavalt luua mulje, justkui platsidel olid eelnevalt olemas vajalikud kalded (tõendamata väide) ja et hageja rikkus need ära. Seejärel püüab kostja eksitada kohut selles, et kalded olidki algusest peale ebapiisavad (tõendatud) ning seega pidi hageja ebapiisavatest kalletest kostjat informeerima (mida ka tehti). Hageja täitis lepingu nõuetekohaselt. P. Pargi arvamused pole kohtukõlbulikud tõendid. A. Kendra arvamused on põhjendatud.
EELNENUD APELLATSIOONI- JA KASSATSIOONIMENETLUS
8.Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. märtsi 2019 otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning rahuldas osaliselt vastuhagi. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi 9786 eurot 99 senti, lepingu rikkumisega tekitatud kahju 25 573 eurot 13 senti ning seadusjärgses määras viivise alates vastuhagi esitamisest
2.oktoobril 2017 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud summas 3320 eurot 94 senti. Samuti mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja jooksvalt lisanduva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 35 360 eurot 12 senti alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 79% hageja kanda ja 21% kostja kanda.
9.Riigikohtu tsiviilkolleegium rahuldas 6. detsembri 2019 otsusega hageja kassatsioonkaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2019 otsuse osas, milles rahuldati osaliselt ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi aktsiaseltsi TREF vastu, samuti menetluskulude jaotuse osas, ning saatis asja selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas (st osas, milles jäeti aktsiaseltsi TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu rahuldamata) jättis tsiviilkolleegium ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu otsuse kohaselt märkis ringkonnakohus vastuhagi rahuldamise alusena VÕS § 135 lg 1, s.o ringkonnakohus leidis, et uue töö tegemiseks sõlmitud leping on käsitatav asendustehinguna. Ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et tegemist
oli sama tööga, jättes siinjuures hindamata hageja vastavad väited ja hageja esitatud asjatundja asjakohased arvamused. Ringkonnakohus ei ole sisuliselt hinnanud kahe lepingu ilmset erinevust, s.o seda, et hagejalt telliti 5 cm paksuse asfaldikihi paigaldamine, aga teiselt töövõtjalt keskmiselt 6 cm paksuse asfaldikihi paigaldamine. Ringkonnakohus ei ole arvestanud ega hinnanud hageja asjatundja 27. augusti 2018 arvamust, mille p-s 2 on asjatundja märkinud, et erinev on tellimuse ülesanne (kallete saavutamise vajadus) ja et keskmine kihipaksus 6 cm võimaldab oluliselt suuremat tööulatust kui 5 cm asendamine. Ringkonnakohus, jättes hindamata osa asjassepuutuvaid tõendeid, ei ole piisavalt põhjendanud vastuhagi rahuldamist lepingute hinnavahe hüvitamiseks VÕS § 135 lg 1 alusel. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama kõiki asjaolusid ja asjakohaseid tõendeid ning otsustama vastuhagi rahuldamise või rahuldamata jätmise hinnavahe hüvitamise nõude osas. Ringkonnakohus saab vastata ka hageja muudele vastuväidetele, mis puudutavad vastuhagi lahendamist. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks hagi rahuldamata jätmise osas.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Riigikohtu 6. detsembri 2019 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2019 otsus osas, millega rahuldati osaliselt ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi aktsiaseltsi TREF vastu, samuti menetluskulude jaotuse osas. Nimetatud osas saadeti asi ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, milles jäeti aktsiaseltsi TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu rahuldamata, jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Riigikohtu otsusest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vastuhagi ja menetluskulude jaotuse osas.
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada vastuhagi tervikuna rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab osaliselt ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi aktsiaseltsi TREF vastu ning mõistab aktsiaseltsilt TREF ORICA EESTI OSAÜHINGU kasuks välja 14 509,21 eurot, sh leppetrahvi 9786,99 eurot, kahjuhüvitise 4722,22 eurot, viivise kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni 2731,32 eurot ja viivise alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Ühtlasi muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
12.Leppetrahvi nõue Vastavalt tellimuskirjale (I kd, tl 16) oli tööde teostamise tähtaeg 06.07.2016. Tellimuskiri sisaldas ka tingimust, mille kohaselt leppetrahv tähtaja ületamise eest oli 0,5% tellimuse summast päevas, kuid mitte rohkem kui 15%. Lähtudes tellimuse summast 65 246,60 eurot, nõuab tellija leppetrahvi maksimumsuuruses, kuna töövõtja talle lepingujärgseid töid üle ei andnud. Asja materjalidest nähtuvalt vaidles töövõtja leppetrahvi nõudele vastu põhjendusel, et ta ei ole töövõtulepingut rikkunud. Nagu eelnevalt on tuvastatud, rikkus töövõtja oluliselt töövõtulepingut (ei ole lepingujärgset tööd tellijale üle andnud) ja tellijal oli õigus lepingust taganeda. Lepingust taganemine ei võta tellijalt õigust nõuda sissenõutavaks muutunud leppetrahvi (VÕS § 188 lg 2). Ringkonnakohus on seisukohal, et leppetrahv tööde üleandmise tähtaja ületamise eest ei ole mõeldud katmaks sama kahju, mida tellija nõuab hüvitisena puudustega töö
kasutamisega seotud lisakulude katteks. Seega ei ole põhjendatud lugeda kahju hüvitamise nõuet leppetrahviga kaetuks (VÕS § 161 lg 2). Maakohtu otsus, millega jäeti tellija leppetrahvi nõue rahuldamata, on seega põhjendamatu. Aktsiaseltsilt TREF kuulub ORICA EESTI OSAÜHINGU kasuks väljamõistmisele leppetrahv summas 9786,99 eurot.
13.Killustiku lisakulude hüvitamise nõue Kostja põhjendas vastuhagis nõuet killustiku kulude hüvitamiseks summas 14 166,65 eurot sellega, et kulu tekkis ainuüksi vajadusest katta talvisel ajal jäätunud asfaldiplatsi ning minimeerida libedusest tingitud ohtusid. Kulud tekkisid talvel 2016/2017 ja 2017/2018. Nimetatud kulude tõendamiseks on kostja esitanud AS Rudus arved (I kd, tl 109-112), milledelt nähtub, et kostja on tellinud 2016. a novembris ja detsembris ning 2017 jaanuaris ja veebruaris graniitkillustikku (3-6 mm) kokku 7237,32 euro eest. Perioodi 2017 november kuni 2018 veebruar kohta on esitatud arved (III kd, tl 10-15) kokku summas 6929,33 eurot. Kostja väitel on killustik vajalik selleks, et katta talvel hageja praaktöö tõttu jäätunud platse, vältimaks sõidukite ja inimeste libisemist. Kostja vaidles nõudele vastu ja leidis, et nõue on tõendamata. Ringkonnakohus leiab, et kostja on kulutuste tegemise graniitkillustikule tõendanud. Kulutused on tehtud talveperioodil, mis on kooskõlas väitega, et killustik on vajalik libeduse tõrjeks. Puudustega tööst tingitud sellelaadsed lisakulutused on iseenesest vastavuses VÕS § 128 lg-ga 3 kui kahju tekitamisega seotud kulud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks. Kulutusi graniitkillustikule on tehtud ühe talvekuu (november-veebruar) kohta keskmiselt 1770 euro eest, mis Rudus AS arvetelt nähtuvalt vastab ligikaudu 35-36 tonnile killustikule (ühikuna on märgitud „tn“ ja selle hinnana 49,20). Kohtule ei ole esitatud tõendeid aga selle kohta, kui suur on libedusetõrjel tavapärane graniitkillustiku kulunorm näiteks ühe ruutmeetri kohta ja millise sagedusega on vaja territooriumi graniitkillustikuga katta. Kui lähtuda keskmisest graniitkillustiku kogusest ühe kuu kohta, siis igapäevase killustikuga katmise korral pidanuks kuluma kogu territooriumi (pindala 5895 m2) ühtlaseks katmiseks vähemalt üks tonn killustikku (35 tonni jagatuna arvestuslikult 30 päevaga kuus). Kogu talve jooksul kulunuks sellise arvestuse korral ca 143 tonni graniitkillustikku, s.o 24 kg territooriumi iga ruutmeetri kohta (143 kg : 5895 m2). Üldteadaolevaks saab pidada seda, et lume ja jää sulamise korral jääb killustik alles ning see tuleb asfaldilt kokku koguda. Seega tekkib ka küsimus killustiku taaskasutamisest. Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus põhistatuks täies ulatuses graniitkillustikule tehtud kulutuste suurust. Lisaks ei ole ringkonnakohtu arvates täies mahus tõendatud põhjuslik seos töövõtja poolse lepingurikkumise ja tellijal libedatõrje kulude tekkimise vahel. Nimelt ei pea ringkonnakohus eluliselt usutavaks, et kvaliteetselt tehtud asfaldiplatsi puhul ei oleks üldse vajadust libedatõrjeks tekkinud. Loikude teke ja jäätumine asfaldiplatsil võis küll libeduse ohtu suurendada, kuid põhistatud ei ole, et sile asfalt talve jooksul niiskuse ja külmakraadide mõjul üldse libedaks ei muutuks. Muuhulgas on asjatundja A. Kendra oma 27.08.2018 seisukohas (III kd, tl 192) märkinud, et isegi normikohaste kallete puhul ei ole külmaga välistatud, et vesi jäätub juba enne restkaevu jõudmist. Kuna asja materjalide kohaselt ei tekkinud loigud mitte kogu territooriumi ulatuses ühtlaselt, vaid üksnes platsi teatud osades, ei saaks lugeda töövõtja puudustega tööst tingituks kogu territooriumi ühtlast katmist graniidipuruga. Arvestades eeltoodud kaalutlusi, s.o libedatõrjeks kasutatava graniitkillustiku vähemalt osalise taaskasutamise võimalikkust ning seda, et põhistatuks ei saa pidada libedatõrje vajadust üksnes asfaldil loikude olemasolu korral, rahuldab ringkonnakohus vastuhagi sellekohase nõude
osaliselt. Kuna kahju täpset suurust ei saa ringkonnakohtu hinnangul kindlaks teha (VÕS § 127 lg 6), siis leiab ringkonnakohus, et põhjendatud on libedusetõrjega seotud lisakulude nõue 1/3 ulatuses. Ringkonnakohus mõistab seega aktsiaseltsilt TREF ORICA EESTI OSAÜHINGU KASUKS välja 4722,22 eurot (14 166,65 : 3). Maakohus on lähtunud vastuhagi rahuldamata jätmisel üksnes ekslikust eeldusest, et hageja ei ole lepingut rikkunud ning hagi rahuldamine on põhjendatud.
14.Hinnavahest tulenev kahjunõue
14.1.Vastuhagi kohaselt rikkus hageja oluliselt pooltevahelist lepingut ja lepingujärgset tööd kostjale üle ei andnud. Sellest tingituna tellis kostja praaktöö kõrvaldamise Roadler OÜ-lt, kellele maksis käibemaksuta 71 397 eurot, s.o 20 850,91 eurot enam kui oli kokku lepitud hagejaga sõlmitud lepingus. Seega nõudis kostja hagejalt hinnavahe hüvitamist, mis on kvalifitseeritav VÕS § 135 lg 1 järgi. VÕS § 135 lg 1 järgi kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama tagajärje, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Kahju arvutamine VÕS § 135 lg-s 1 sätestatu järgi on võimalik üksnes juhul, kui asendustehing on tehtud mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul pärast taganemist. Et asendustehing oleks tehtud mõistlikul viisil, peab see olema tehtud esialgse lepinguga võimalikult samaväärsetel tingimustel, mida antud asjaoludel on mõistlikult võimalik saavutada. Vastavalt TsMS § 693 lg-le 2 on Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Riigikohus leidis samas asjas 6. detsembril 2019 tehtud otsuses, et ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 ja § 654 lg-tes 4 ja 5 tulenevat otsuse põhjendamiskohustust ning ei ole sisuliselt hinnanud kahe lepingu ilmset erinevust.
14.2.Ringkonnakohus leiab, et kostja hinnavahest tuleneb kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Hageja seisukohtadest nähtuvalt ei ole võrreldavad lepingud sõlmitud samaväärsetel tingimustel, kuna hagejaga sõlmiti leping tehase sõidutee ja platside asfaltkatte ülemise kihi freesimiseks ja uue asfaldikihi 5 cm paigaldamiseks, samas kui Roadler OÜ-ga sõlmiti leping olemasoleva platsikatte freesimise vajalike kallete saavutamiseks, asfalteerimiseks keskmiselt 6 cm paksuselt ja teostusjoonise koostamiseks. Hageja vastuväiteid kinnitavad eelkõige järgmised tõendid. Hageja asjatundja 27.08.2018 arvamuse p-st 2 (III kd, tl 190) nähtub, et erinev on nii tellimuste ülesanne kui ka töö sisu, sest erinevalt AS-le TREF töö andmisest tõi tellija välja kallete saavutamise vajaduse, keskmine kihipaksus 6 cm võimaldab oluliselt suuremat tööulatust kui 5 cm asendamine. AS-le TREF ei antud ülesandeks kallete loomist, vaid 5 cm freesimist ja asfalteerimist. Lisaks nähtub hageja asjatundja 23.05.2018 arvamusest (III kd, tl 51), et vee äravool seondub ainult kaldega, mis normi järgi peaks olema vahemikus 0,5%-6,0% soovitud vee äravoolu suunas. Kalle tagatakse vertikaalplaneeringuga ning asfaldialuse kaudu. 14.08.2017 arvamuses on hageja asjatundja märkinud (I kd, tl 37), et freesimisega on võimalik pinna kallet reguleerida marginaalses ulatuses, millega on nõustunud ka kostja asjatundja 28.09.2017 arvamuses (I kd, tl 130). Arvestades eelmärgitud tõendite kogumit nõustub ringkonnakohus hageja vastuväidetega ning leiab samuti, et kuna Roadler OÜ-lt telliti 6 cm paksuse asfaldikihi paigaldamine (hagejalt 5 cm paksuse asfaldikihi paigaldamine) ning vajalike kallete tegemine (hagejalt kallete tegemist ei tellitud), siis ei ole Roadler OÜ-ga sõlmitud leping (III kd, tl 164) tehtud võimalikult samaväärsetel tingimustel võrreldes hagejaga sõlmitud lepinguga.
Seetõttu tuleb vastuhagi jätta hinnavahest tuleneva kahjunõude osas rahuldamata.
15.Viivised Kostja vastuhagi kuulub rahuldamisele kokku 14 509,21 euro ulatuses, sh leppetrahv 9786,99 eurot ja kahju hüvitamise nõue 4722,22 eurot. Kostja palus vastuhagi rahuldamisel mõista hagejalt välja viivised seadusjärgses määras alates vastuhagi esitamisest 02.10.2017. Kostja soovis hüvitist seoses kulutuste tegemisega killustikule talveperioodi 2016/2017 eest 7237,32 eurot. Ringkonnakohus leidis eespool, et killustiku hüvitamise nõue on põhjendatud osaliselt, s.o kahe talve peale kokku summas 4722,22 eurot. Sellest lähtudes peab ringkonnakohus võimalikuks arvestada viivist hüvitiselt pooles ulatuses, s.o summalt 2361,11 eurot. Lisaks tuleb arvestada viivist alates 02.10.2017 leppetrahvi nõudelt 9786,99 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 02.10.2017 – 22.05.2018 eest summalt 12 148,10 (2361,11+9786,99) eurot 620,39 eurot. Alates 23.05.2018 tuleb viivist arvestada summalt 14 509,21 eurot, kuna lisandus talveperioodi 2017/2018 killustiku kulu 2361,11 eurot. Perioodi 23.05.2018 – 16.03.2020 (ringkonnakohtu otsuse tegemise aeg) eest on viivise suuruseks 2110,93 eurot. Kokku moodustab sissenõutavaks muutunud viivise suurus 16.03.2020 seisuga 2731,32 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast tuleb hagejalt mõista välja viivis võlgnevuselt 14 509,21 eurot seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni.
16.Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad hagiga seotud menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuhagi nõue oli 44 804,55 eurot, mis rahuldati 14 509,21 euro, s.o ca 32% ulatuses. Sellest tulenevalt jäävad vastuhagiga seotud menetluskulud 32% ulatuses hageja ja 68% ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 2 ettenähtud korras mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.