Eesistuja Kalev Saare, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Aktsiaseltsi TREF Nord hagi Eesti Vabariigi vastu töövõtulepingust taganemise tuvastamiseks ning Eesti Vabariigi vastuhagi Aktsiaseltsi TREF Nord vastu 188 903 euro 12 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2020. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi TREF Nord kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
911 404 eurot 2 senti
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Aktsiaselts TREF vandeadvokaat Robert Sarv
Nord,
lepinguline
esindaja
Kostja Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok Asja läbivaatamise kuupäev
3. mai 2021. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
1.Aktsiaselts TREF Nord (hageja) esitas 31. mail 2015 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Transpordiameti (end Maanteeamet) kaudu) (kostja) vastu. Hageja palus tuvastada, et ta on taganenud kostjaga sõlmitud töövõtulepingust, ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hagi kohaselt korraldas kostja riigimaantee nr 11115 teelõigu remondiks riigihanke, millel hageja osales odavama pakkumusega ja mille tulemusena sõlmisid pooled 30. detsembril 2014
2-15-8204 töövõtulepingu (töövõtuleping). Kuna projekti dokumentides ei olnud teekatendi arvutusi, küsis hageja kostjalt neid 11. märtsil 2015. Kostja esitas 16. märtsil 2015 katendiarvutused, mille alusel leidis hageja, et projekt on oluliste puudustega. Hageja teatas kostjale, et katendid on aladimensioneeritud ega vasta projekteerimise nõuetele. Kostja asus seisukohale, et katendiarvutused ei ole lepingudokumendiks, ega nõustunud projekti dokumentide puudusi kõrvaldama ja juhiseid täpsustama. Hageja andis 8. mail 2015 kostjale täiendava tähtaja juhise parandamiseks, märkides mh, et ta ei saa võtta puudustega projekti alusel tee ehitamisest tekkivat riski, kuna katendiarvutuste järgi on tõenäoline, et tee ei kesta kavandatud aja lõpuni ja selle kasutamisel ilmnevad puudused. Kostja keeldus 20. mail 2015 juhiseid parandamast, nõudis hagejalt töö alustamist ega olnud nõus tegema projekti dokumentidele ekspertiisi. Hageja taganes 29. mail 2015 töövõtulepingust kostja rikkumise tõttu põhjusel, et tal ei ole võimalik töövõtulepingut ilma juhist parandamata täita. Kuna kostja tellis hagejalt kergkatendi, aga andis siirdekatenditüübile vastava projekti, on selge, et hageja kohustused suurenevad, sest ta peab lepingu järgi ehitama kergkatendi nõuetele vastava teekatte. Hagejal ei ole majanduslikult mõistlik ehitada teed, mis ei kesta selle eeldatava eluea või garantiiaja lõpuni. Hageja lähtus pakkumust tehes eeldusest, et projekt on nõuetekohane ja katendid ei ole aladimensioneeritud. Ehitusprojekt peab olema koostatud sellises mahus ja kvaliteediga, mis võimaldaks teha töö nõuetekohaselt, ilma lisaprojekteerimise ja ekspertiisita.
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud, mistõttu ei olnud hagejal õigust lepingust taganeda. Kostjal ei olnud kohustust anda hagejale täiendavat juhist. Asjas ei ole oluline, kas projekt vastab nõuetele või mitte. Kuna kostja kinnitas hagejale, et projekt vastab nõuetele, pidi hageja asuma lepingut täitma. Hageja keeldus alusetult lepingut täitmast. Asjaolu, et hageja ei alustanud isegi nende töödega, mille kohta tal etteheiteid polnud, viitab sellele, et hagejal on soov vabaneda lepingu täitmisest. Projekt on nõuetekohane ja selle alusel on võimalik saavutada lepingu eesmärk. Hagejale on antud kõik vajalikud juhised. Kostja ei ole lepingut rikkunud, sest ta on selgelt väljendanud, et projekt vastab nõuetele ja sellega saab lepingu eesmärgi saavutada. Hageja ei ole näidanud, millised projekti olulised puudused takistavad tal lepingut täita või muudavad selle võimatuks. Katendikonstruktsioon ei ole aladimensioneeritud, tee kandevõime vastab projektile. Katendiarvutus ei ole lepingu dokument, sest seda ei olnud ega pidanud olema hankedokumentide juures. Pakkumust esitades ja töövõtulepingut sõlmides pidi hageja mõistma, et lepingudokumentide alusel on võimalik töö teha. Kostja ei pidanud tegema projektile ekspertiisi.
3.Kostja esitas 2. novembril 2015 hageja vastu vastuhagi, paludes mõista temalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 94 375 eurot 56 senti, leppetrahvi 68 160 eurot, kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 10 559 eurot 79 senti, leppetrahvilt sissenõutavaks muutunud viivise 9625 eurot 83 senti ja edasiulatuva viivise. Kuna hageja keeldus alusetult töövõtulepingut täitmast, saatis kostja 11. juunil 2015 hagejale vastuse, mis sisaldas lepingust taganemise avaldust, leppetrahvinõuet ja teadet kahju hüvitamise nõude esitamise kohta. Kostja korraldas uue riigihankemenetluse eesmärgiga sõlmida hagejaga kokkulepitud töö tegemiseks asendusleping. Asendustöövõtjaga sõlmiti leping mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil ning sellega saavutati hagejaga sõlmitud lepinguga sama eesmärk. Kostja asenduskahjuks on 162 535 eurot 56 senti, millest tuleb arvata maha leppetrahv 68 160 eurot. Töövõtulepingu järgi peab hageja tasuma kostjale lepingust taganemise korral leppetrahvi 10% lepingu taganemise ajaks tegemata tööde maksumusest. Kuna hageja ei alustanud lepingus kokkulepitud tööd, on tegemata töö hind 681 600 eurot, millest 10% on 68 160 eurot. Nii kahjuhüvitiselt kui ka leppetrahvilt tuleb maksta seaduses sätestatud viivist. 2(9)
2-15-8204
4.Hageja vaidles vastuhagile vastu. Asendustehingu sõlmimine on tõendamata. Asenduskahjust tuleb maha arvata 20 289 eurot 25 senti, mille võrra oli kostja asendustöövõtja ebakvaliteetse töö tõttu lepinguhinda alandanud. Vastasel korral rikastuks kostja 20 289 euro 25 sendi võrra alusetult. Kostja on asendustehingu tingimusi alusetult muutnud, mille tõttu muutus asendustehingu materjali hind.
5.Harju Maakohus jättis 26. veebruari 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi osaliselt. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 74 086 eurot 31 senti, s.o kahjuhüvitise 5926 eurot 31 senti ja leppetrahvi 68 160 eurot ning kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 2048 eurot 84 senti ja leppetrahvilt sissenõutavaks muutunud viivise 23 564 eurot 27 senti ning edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu otsuse kohaselt ei vaidle pooled selle üle, et hageja osales pakkumusega kostja korraldatud riigihankel ning pooled sõlmisid 30. detsembril 2014 riigimaantee nr 11115 teelõigu remondiks töövõtulepingu. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nad pidasid alates 11. märtsist 2015 kirjavahetust projekti dokumentide puuduste üle, hageja ei teinud töövõtulepingu täitmiseks tööd ja taganes
29.mail 2015 töövõtulepingust. Hagejal ei olnud alust töövõtulepingust taganeda. Hageja taganemisõigus ei sõltu sellest, kas kostja rikkus töövõtulepingut. Asja lahendamiseks on oluline, kas hageja pidi enne pakkumuse esitamist ja töövõtulepingu sõlmimist kontrollima projekti vastavust nõuetele ja kas selle kohustuse täitmata jätmine on vabandatav. Hageja taganes töövõtulepingust katendi tugevusarvutuste puudumise tõttu, mida ta pidi märkama juba enne pakkumuse esitamist ja lepingu sõlmimist. Pakkumuse tegemine ja lepingu sõlmimine näitab, et hageja ei pidanud katendi tugevusarvutuste puudumist projektis puuduseks. Hageja tutvus katendiarvutustega esimest korda alles 11. märtsil 2015, s.o enam kui kaks kuud pärast töövõtulepingu sõlmimist. Töövõtjal, kes peab töö tegemisel tuginema kolmanda isiku koostatud plaanile, tuleb kontrollida, kas need plaanid on sobivad, ja puuduste korral teavitada tellijat. Hagejal oli VÕS § 14 ja § 635 lg 1 koostoimest tulenevalt kohustus jälgida hoolsust hankemenetluses pakkumise tegemisel. Riigihangete seaduse (RHS) §-de 45 ja 46 järgi oli hagejal õigus nõuda kostjalt hankemenetluses lisateavet, kuid hageja ei kontrollinud kostja projekti dokumente hoolsusega, mis võimaldanuks tal välistada vaidluse töövõtulepingu tingimuste täitmise üle. Hageja hoolsuskohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna kostja soovis hageja väidetud puudustele vaatamata töövõtulepingu täitmist, tuli hagejal VÕS § 8 lg 2 ja § 641 lg 1 järgi seda teha. Vaidluse korral töö kvaliteedi üle oleks hageja saanud tugineda VÕS § 641 lg-le 3. Hageja esitatud asjatundja A. Kendra arvamus ei ole asjakohane tõend, sest see ei sisalda arvamust pakkumuse koostamiseks oluliste asjaolude kohta, ega ole põhjendatud. Tee-ehituse valdkonna asjatundja arvamus ei ole kohtule kohustuslik ja kohus ei hinda seda arvamust tõendina. Kostja on töövõtulepingust taganenud. Asendustehingu tingimused olid sarnased poolte sõlmitud töövõtulepingu tingimustega ning asendustehinguga saavutati sama eesmärk, mis oleks olnud saavutatud poolte sõlmitud töövõtulepinguga. Asendustehingu väärtuse arvutamisel tuleb arvestada asendustehingu alanenud väärtust, mistõttu ei saa 20 289 eurot 25 senti, mille võrra kostja asendustehingu hinda alandas, kostjale tekkinud kahju suuruse arvutamisel arvestada. Asendustehingu juures saab arvestada ettenägematute tööde maksumust 22 895 eurot 29 senti, kuna selles olid pooled töövõtulepingus kokku leppinud ja see oli hagejale ettenähtav (VÕS § 7 ja § 127 lg 3) ning on kostjale VÕS § 135 järgi hüvitatav. Seega on kostja kahjuhüvitise nõue põhjendatud 74 086 euro 31 sendi (94 375,56 ˗ 20 289,25) ulatuses, millest tuleb maha arvata leppetrahv 68 160 eurot. Seega peab kostja hüvitama hagejale kahju 5926 eurot 31 senti ning maksma leppetrahvi 68 160 eurot ja viivist. 3(9)
2-15-8204 Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda, kuna kostja on põhjustanud korduvate menetlusdokumentide esitamisega kohtumenetluse edasilükkamise ja täiendavate menetluskulude tekkimise hagejale.
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Maakohus leidis valesti, et hagejal oli kohustus teha töö puudustega projekti alusel, kui ta ei näinud projekti vigu enne töövõtulepingu sõlmimist. Hageja sai eeldada, et pakkumuse tegemiseks esitatud dokumentide arvutused on õiged. Hageja võis töö ettevalmistamisel arvutusi kontrollida, kuid ei pidanud eeldama, et kostja esitatud teave on puudustega. Maakohus kohaldas valesti VÕS § 641 lg-t 3, sest hageja ei olnud töö tegemisega alustanud. Kostja on kinnitanud, et hageja oli hankemenetluses hoolas. Katendiarvutusi ei ole ehitamiseks vaja, kuid need on olulised projekti kontrollimiseks. Kostja ei võinud nõuda hagejalt aladimensioneeritud katendi tegemist. Maakohus jättis valesti kohaldamata VÕS § 14 lg-d 1 ja 2, mis andsid hagejale õiguse täitmisest loobuda või nõuda juhise parandamist. Kuna hageja alustas töövõtulepingu täitmisega, pidanuks maakohus kohaldama ka VÕS § 652 lg-t 2. Kostja andis katendiarvutused hagejale pärast töövõtulepingu sõlmimist, mistõttu sai hageja projekti puudused tuvastada alles pärast lepingu sõlmimist. Maakohus leidis valesti, et hageja ei ole kostja rikkumist tõendanud. Õige ei ole seisukoht, et kuna hageja ei avastanud puudusi enne töövõtulepingu sõlmimist, kaotas ta õiguse tugineda neile lepingu täitmise ajal. Puudustega projekti korral ei saa nõuda töövõtjalt töö tegemist ja ta võib tööst keelduda. Maakohus oleks pidanud sõltumata vaidluse tulemusest mõistma kostjalt hageja kasuks välja vähemalt 410 euro suuruse menetluskulu.
7.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada vastuhagis nõutud kahjuhüvitise 68 160 euro ning kahjuhüvitiselt ja leppetrahvilt nõutud sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Kostja ei vaidlustanud kahjuhüvitise vähendamist 20 289 euro 25 sendi võrra. Maakohus vähendas ekslikult kostja nõutud leppetrahvi 68 160 euro võrra, mida kostja oli juba hagi esitades arvestanud. Maakohus pidanuks mõistma hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise 74 086 eurot 31 senti ja lähtuma sellest ka viivise väljamõistmisel. Lisaks eksis maakohus leppetrahvilt viivise arvutamise ajaga, mõistes selle põhjendamatult välja alates 2. novembrist 2015. Maakohus oleks pidanud jätma menetluskulud hageja kanda, sest kostja põhjustas ainult ühe kohtuistungi edasilükkamise.
8.Pooled vaidlesid teineteise kaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23. oktoobri 2020. a otsusega maakohtu otsuse vastuhagi rahuldamata jätmise osas osaliselt ja menetluskulude jaotuse osas ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega mõistis hagejalt kostja kasuks lisaks välja kahjuhüvitise 68 160 eurot, kahjuhüvitiselt viivise 23 564 eurot 28 senti ja leppetrahvilt viivise 1999 eurot 33 senti ning jättis 95% maakohtu menetluskuludest hageja ja 5% kostja kanda, v.a kohtuistungi edasilükkamisest tingitud kulud, mis jäid kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäid hageja kanda. Maakohus leidis õigesti, et hagejal ei olnud õigust lepingust taganeda. Põhjendatud ei ole aga maakohtu seisukoht, et hageja õigus lepingust taganeda ei sõltu kostja rikkumisest. Asjaolu, kas hageja oli lepingu sõlmimisel piisavalt hoolas, on oluline hindamaks, kas hageja esitas õigel ajal 4(9)
2-15-8204 vastuväite projekti nõuetele mittevastavuse kohta. Enne pidanuks maakohus hindama, kas kostja viivitas VÕS § 652 lg 2 järgi, mille tõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda. Maakohus pidi hageja nõude lahendamiseks tuvastama, kas kostja oli viivituses ja rikkus sellega oluliselt lepingut. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juhiseks on enne töövõtulepingu sõlmimist hankemenetluses esitatud projektdokumentatsioon. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja taotles esimest korda
11.märtsil 2015 kostjalt projekteerija koostatud katendiarvutusi, kuna neid ei olnud projekti dokumentides, ning juhtis pärast arvutuste saamist 18. märtsil 2015 kostja tähelepanu sellele, et projektis ettenähtud katendikonstruktsioon ei vasta arvutustele. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja oleks pidanud andma hagejale täiendava juhise (muutma projekti). Seejuures peab olema tegemist juhisega, mille puudumine takistaks hagejal töö tegemist vastavalt esialgsele juhisele (projektile). Asja lahendamiseks tuleb esmalt hinnata, millist tulemust kostja soovis ja kas projekti alusel oli seda tulemust võimalik saavutada. Pooled keskendusid menetluses liigselt kostja tellitud katendi liigile. Projekti nõuetekohasuse hindamisel tuleb tuvastada, kas kostja projekt tagab piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamise. Maakohus ei käsitlenud seda otsuses, mistõttu ei hinnanud kohus ka kostja projekti ja asjatundjate arvamusi projekti nõuetekohasuse kohta. Projektist ja asjatundjate arvamustest ei saa teha maakohtust erinevat järeldust, kuna nendest ei nähtu, et projektiga ei ole tagatud piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamine. Projekti kohaselt on teelõigu remondi eesmärgiks parandada selle kandevõimet projektis esitatud konstruktsioonitüüpide järgi. Hageja pidi tõendama, et projekt ei võimalda saavutada kostja soovitud eesmärki. Hageja esitas teedeinsener A. Kendra arvamuse, milles ei ole projektis ettenähtud tee kandekonstruktsiooni piisavust käsitletud. Selle kohta ei ole asjatundjalt ka küsitud. Kostja kaasatud asjatundja S. Sillamäe arvamuse kohaselt on projektis katendi tugevus tagatud ning see vastab nõuetele. Kuigi A. Kendra on oma lisaarvamustes leidnud, et S. Sillamäe hinnangus ei ole kontrollarvutuste arvandmeid põhjendatud, ei ole ta märkinud, milliseid arvandmeid oleks kostja kaasatud asjatundja pidanud kasutama ja kuidas need oleksid mõjutanud hageja järeldust, et projektis esitatud nõuded ei taga piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamist. A. Kendra ei ole esitanud kontrollarvutust ega hinnangut projekti kohta. Seega ei ole hageja tõendanud, et projektiga ei tagatud piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamist. Hageja väitel on projekt puudustega, sest teekate on aladimensioneeritud, ja see ilmnes alles pärast töövõtulepingu sõlmimist. Hageja nõustub, et katendiarvutusi ei olnud ehitamiseks vaja, kuid need on olulised projekti kontrollimisel. Maakohtu tuvastatud asjaoludest järeldub, et hankemenetluse ajal ei leidnud hageja projektis puudusi, millele ta oleks pidanud juhtima kostja tähelepanu või nõudma lisateavet. Seega pidas hageja projekti töö tegemiseks piisavaks. Hageja esitatud A. Kendra arvamusest järeldub, et hageja tegelik probleem oli kostja hilisemate katendiarvutuste ja projekti vastuoludes, mitte töö tegemise võimalikkuses projekti alusel. See ei muuda projekti töö jaoks ebasobivaks. Seega ei ole VÕS § 652 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud. Kuna kostja ei pidanud hagejale uut juhist andma, sest projekti alusel oli võimalik töö teha ja kostja soovitud eesmärk saavutada, ei ole kostja lisajuhise andmata jätmisel viivitanud. Hagejal ei olnud alust lepingust taganeda ka põhjusel, et kostja ei teavitanud teda hankemenetluses sellest, et tee katendiarvutused puuduvad. Hankemenetluses arvutuste esitamata jätmisest ei saa järeldada lepingueelsete kohustuste rikkumist. Hageja seisukoha järgi ei takista katendiarvutuste puudumine tee ehitamist, hageja möönab, et osa projekti avaldamata jätmine ei tähenda, et projekt oleks puudustega või vajaks lisakontrolli. Seega ei saanud hagejal olla selle vastu äratuntavat olulist huvi VÕS § 14 lg 2 tähenduses. Lisaks ei ole hageja hankemenetluses kontrollinud, kas need arvutused on olemas. Kui hageja oleks lepingu sõlmimisel pidanud neid arvutusi sedavõrd oluliseks, et sellest sõltunuks lepingu sõlmimine, oleks ta pidanud neid kostjalt nõudma, mitte eeldama nende 5(9)
2-15-8204 olemasolu. Hageja viidatud projekti kohasuse eeldus ei muuda tema vajadust kontrollida projekti, kui ta pidi töö tegema teise isiku koostatud plaani järgi. Olukorras, kus projekti puuduste tõttu võis kaasneda oht hageja huvidele, pidanuks ta eriti hoolsalt kontrollima projekti juba hankemenetluses ja juhtima kostja tähelepanu sellele, et selles ei ole katendiarvutusi. Kui töövõtja ei kontrolli enne lepingu sõlmimist piisavalt, kas projekt on nõuetekohane, saab ta projekti puudustele viidata ka lepingu täitmise ajal, kuid ta ei saa nõuda tellijalt projekti parandamist ja projekti parandamata jätmine ei ole lepingu rikkumine. Kostja soovis tee ehitamist tehnilise projekti järgi ning kostja nõustus sellega, esitades pakkumuse ja sõlmides töövõtulepingu. Kuna hageja juhtis pärast töövõtulepingu sõlmimist kostja tähelepanu sellele, et teekate on aladimensioneeritud ja kostja soovis vaatamata sellele olemasoleva projekti alusel teekatte rajamist, pidi hageja lepingut täitma. Hageja vabanenuks vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi. Maakohus mõistis põhjendatult hagejalt kostja kasuks välja töövõtulepingu ja asenduslepingu hinnavahe ja leppetrahvi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lg 6), kuid jättis ekslikult hagejalt välja mõistmata tehingute hinnavahe tõttu kostjale tekkinud kogu kahju. Kostja palus vastuhagis mõista hagejalt välja 94 375 eurot 56 senti, olles arvanud leppetrahvi asenduskajust VÕS § 161 lg 2 alusel maha. Maakohus kohaldas ekslikult VÕS § 161 lg-t 2 teist korda ja arvas asenduskahjust leppetrahvi uuesti maha. Seetõttu tuleb mõista hagejalt kostja kasuks välja lisaks 68 160 eurot. Eeltoodu tõttu eksis maakohus ka kahjuhüvitiselt nõutud viivise väljamõistmisel. Kostja asenduskahju on 74 086 eurot 31 senti, mistõttu peab hageja maksma kostjale viivist sellelt summalt. Kuna kostja on palunud viivise välja mõista kindla summana alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, tuleb alates vastuhagi esitamisest 3. novembril 2015 kuni maakohtu otsuse tegemiseni 26. veebruaril 2020 mõista hagejalt välja sissenõutavaks muutunud viivis kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 järgi, kokku 25 613 eurot 12 senti. Maakohus mõistis hagejalt ekslikult välja viivise leppetrahvilt alates 3. novembrist 2015, kuigi kostja nõudis leppetrahvilt viivist alates 23. juunist 2015, mil möödus leppetrahvi tasumiseks antud tähtaeg. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ei ole mõistetud viivist välja ajavahemiku 23. juuni 2015 kuni 2. november 2015 eest. Seetõttu tuleb mõista hagejalt kostja kasuks lisaks välja leppetrahvilt viivis 1999 eurot 33 senti. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel valesti poolte endi kanda, sest ei tuvastanud selle sätte kohaldamiseks vajalikke erandlikke asjaolusid. TsMS § 169 lg 1 võimaldab jätta kostja kanda 11. aprilli 2017. a kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulud. Ülejäänud ulatuses tuleb menetluskulud jaotada TsMS § 163 lg 1 alusel ning jätta maakohtu menetluskuludest 95% hageja ja 5% kostja kanda.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub kohtute otsused tühistada ning rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata või saata asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Ringkonnakohus eksis hageja lepingust taganemise põhjuse tuvastamisel ja kohaldas seetõttu valesti VÕS § 14 lg-d 1 ja 2. Hageja ei ole kunagi väitnud, et taganemise aluseks oli üksnes asjaolu, et kostja ei esitanud katendiarvutusi enne töövõtulepingu sõlmimist. Hageja taganes lepingust, kuna katenditüüp oli aladimensioneeritud, st katendiarvutused olid puudustega. Hagejal oli mõistliku pakkujana katendiarvutuste vastu oluline huvi. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja oli pahauskne, sest ei olnud hankedokumentides katendi arvutusi avaldanud. Hageja ei pidanud enne 6(9)
2-15-8204 töövõtulepingu sõlmimist hankemenetluses küsima katendiarvutusi ega tegema kostja projektile ekspertiisi. Hageja oli enne töövõtulepingu sõlmimist piisavalt hoolas ja võis eeldada, et kostja projekt vastab nõuetele. Enne töövõtulepingu sõlmimist avaldatud andmete ebaõigsuse riski kannab kostja. Kohtute otsused tuleb tühistada, sest kohtud ei tuvastanud poolte kokkuleppe sisu, kuigi pooled olid sõlminud töö kvaliteedi kohta selge kokkuleppe, mille järgi oli kohtul võimalik hinnata, kas kostja rikkus juhise andmise kohustust VÕS § 652 lg 1 tähenduses. Ringkonnakohus jättis tuvastamata, mis liiki katendi ehitamises kokku lepiti ja milliste ehitusnormide järgi tuleb seetõttu projekti kontrollida. Järelikult ei saanud ringkonnakohus otsustada, kas projekt vastas töövõtulepingule ja ehitusnormidele. Poolte kokkuleppe järgi pidi hageja ehitama kergkatendi, kuid hageja esitatud asjatundja arvamuse kohaselt ei vasta projekt kergkatendi nõuetele. Ringkonnakohus ei võinud tugineda S. Sillamäe arvamusele, sest temal ei olnud riiklikult tunnustatud kutset ja seega pädevust iseseisvalt asjatundjana arvamust avaldada. Lisaks jättis ringkonnakohus A. Kendra arvamust hinnates tähelepanuta, et viimane kontrollis hageja arvutusi ja leidis, et projekt ei vasta kergkatendi nõuetele. Otsused tuleb tühistada, kuna rikutud on selgitamiskohustust. Ringkonnakohus leidis otsuses üllatuslikult ja pooltega arutamata, et nad on pööranud liigset tähelepanu katendi liigile ning hageja peab tõendama, et tal ei olnud võimalik projektiga tulemust saavutada. Kohtud jätsid tähelepanuta A. Kendra selgitused kutseala praktika kohta, mille järgi peavad projekti dokumendid olema piisavad, et töövõtja saaks teha adekvaatse pakkumusotsustuse ja kontrollida projekti õigusaktidele vastavust. Ringkonnakohus jõudis A. Kendra arvamust valesti hinnates järeldusele, et projekt on nõuetekohane, kuigi selles valitud lahendus ei vasta arvutusele. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 652 lg-t 1, kui leidis, et hageja ei saanud nõuda kostjalt projekti muutmist ega võinud keelduda puudustega projekti järgi ehitamisest. VÕS § 641 lg 3 kohaldamiseks ei pidanud hageja pakkuma kostjale lahendusi. Kohtud jätsid tähelepanuta kostja raske hooletuse ja selle, et tema käitumine ja seisukohad on menetluses muutunud. Kuigi algul tugines kostja sellele, et katendiarvutused ei ole lepinguga seotud, on ta hiljem asunud väitma, et need ei ole lepingu dokumendiks. Lisaks hagi ekslikule rahuldamata jätmisele on kohtud valesti rahuldanud vastuhagi. See tuleb jätta rahuldamata vähemalt 20 289 euro 25 sendi ulatuses, millises osas tuleb kostjale tekkinud kahjust arvata maha asendustehingu hinna alandamine. Kostja kahjuks saab olla üksnes asendustehingu raames tehtud töö tegelik väärtus. Nii asendustehingu kui ka poolte töövõtulepingu juures tuleb arvestada ettenägematute tööde maksumust 22 895 eurot 29 senti.
11.Kostja palub jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 691 p 1 kohaselt jätta muutmata, kuid osaliselt muuta otsuse põhjendusi. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli õigus töövõtulepingust taganeda. Maakohus leidis, et hagejal ei olnud sellist õigust, kuna ta ei olnud enne lepingu sõlmimist projekti kontrollinud ja tema hoolsuskohustuse rikkumine ei olnud vabandatav. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja ei olnud hankemenetluses piisavalt hoolas, kuid leidis ka seda, et hageja õiguse töövõtulepingust taganeda välistab see, et kostja ei viivitanud projekti kui juhise muutmisega ja hageja ei tõendanud, et projekt ei taganud piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamist.
14.Kohtud leidsid iseenesest põhjendatult, et töövõtja, kellel tuleb oma töö teha kolmandate isikute koostatud plaanide alusel, peab kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning 7(9)
2-15-8204 puuduste korral neist tellijat teavitama (Riigikohtu 12. aprilli 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-12, p 13; 27. oktoobri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-76-16, p 15 ja 19. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15662/55, p-d 17 ja 19). Üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse märgitust laiemate kohustustega. Muu hulgas peab töövõtja tegema oma töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77) (vt ka Riigikohtu 28. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 13; 6. detsembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12910/70, p 13). Töövõtja kõrgema hoolsusstandardi sätestab ka VÕS § 641 lg 3, mis kohaldub olukorras, kus tellija juhise puudused ja selle kahjulikud tagajärjed ilmnevad pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale. Kolleegium leiab, et eeltoodust ega ka VÕS § 635 lg 1 koostoimest VÕS §-ga 14, samuti RHS §-dest 45 ja 46, mis võimaldavad töövõtjal küsida tellijalt hankemenetluses lisateavet, ei tulene siiski töövõtja kohustust teha projektile ekspertiisi. Töövõtjalt ei saa eeldada tellija esitatud projekti, mille on koostanud oma majandus- ja kutsetegevuses projekteerija, üksikasjalikku kontrollimist. Kui tellija on esitanud töövõtjale professionaalse projekteerija koostatud projekti, peab töövõtja kontrollima projekti mahus, mis võimaldaks avastada ilmselged projekteerimisvead. Töövõtja ei saa vastutusest vabanemiseks tugineda projektis sisalduvatele vigadele, kui ta projekti järgi ehitades rikuks ehitamist reguleerivaid õigusakte, millest kõrvalekaldumine ei ole lubatud, eelkõige kui ehitis, ehitamine ja ehituse kasutamine ei ole ohutud (vt ka Riigikohtu 28. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-11, p 13). Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud kohtute seisukoht, et hageja oleks pidanud nõudma kostjalt hankemenetluses pakkumust tehes projekti aluseks olevaid katendiarvutusi.
15.Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtuga ka selles, et hageja taganemisõiguse kindlakstegemiseks tuli hinnata, kas kostja viivitas juhise andmisega VÕS § 652 lg 2 tähenduses. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli esitanud hagejale projekti. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on hageja nõustunud, et katendiarvutusi ei ole ehitamiseks vaja. Hageja ei ole väitnud, et ringkonnakohus on selle asjaolu tuvastamisel eksinud. Järelikult ei kohaldu praeguses asjas VÕS § 652, mille eelduseks on asjaolu, et tellijal on töövõtulepingust tulenev kohustus teha tegu (nt anda juhis), millest sõltub töövõtja töö alustamine või tegemine, ja ta ei ole seda teinud.
16.Eeltoodu ei anna siiski alust ringkonnakohtu otsust tühistada. Olukorras, kus töö on enne valmimist muutunud tellija juhise tõttu teostamatuks ja töövõtja on tellija juhist piisavalt kontrollinud (VÕS § 641 lg 3), kohaldub VÕS § 653, mille järgi võib töövõtja lepingu üles öelda ja nõuda tehtud tööle vastavat tasu osa ja tasus mittesisalduvate kulude hüvitamist. Kui töövõtja väidab, et projekt on puudustega, mis ei võimalda tööd nõuetekohaselt teha, peab ta seda TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama. Seega isegi kui lähtuda sellest, et hageja oli hankemenetluses piisavalt hoolas, peab ta tõendama, et kokkulepitud tööd ei olnud võimalik teha kostja juhise tõttu. Ringkonnakohus on projekti ning asjatundjate arvamusi hinnates leidnud, et hageja ei ole tõendanud projekti puudusi, millest saaks järeldada, et projekti alusel ei olnud võimalik töövõtulepingut täita. Hageja leiab kassatsioonkaebuses, et kohtud leidsid valesti, et asjatundja A. Kendra arvamused ei tõenda projekti puudusi. Maakohus põhjendas, miks ei saa A. Kendra arvamusi tõendina arvestada. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt ei ole asjatundja 3. novembri 2015. a arvamuses hinnanud projekti kandekonstruktsiooni piisavust ega 17. veebruari 2016. a ja 22. märtsi 2016. a arvamustes märkinud, milliseid arvandmeid pidanuks kostja kaasatud asjatundja kasutama ja kuidas need oleks mõjutanud järeldust projektis esitatud nõuete ebapiisavuse kohta. Ringkonnakohus märkis ka seda, et A. Kendra
21.augusti 2019. a arvamusest nähtub, et probleem oli projekti ja hagejale esitatud katendiarvutuste vastuolus, mitte projekti alusel töö tegemise võimatuses. Kolleegiumi hinnangul hindas ringkonnakohus A. Kendra arvamusi piisavalt põhjalikult, kui leidis, et need ei tõenda hageja seisukohti. Kassatsioonkaebuse väited ei anna alust leida, et ringkonnakohus on tõendite hindamisel 8(9)
2-15-8204 eksinud, ega ringkonnakohtust erinevale seisukohale asuda. Sellest tulenevalt lähtub kolleegium kooskõlas TsMS § 688 lg-tes 4 ja 5 sätestatuga ringkonnakohtu tuvastatud faktilistest asjaoludest ega uuri tõendeid. Ringkonnakohus tuvastas asjatundja S. Sillamäe arvamuse alusel, et projektis on tagatud teekatendi tugevus ja see vastab nõuetele. Ringkonnakohus hindas S. Sillamäe kui eriteadmistega isiku arvamust kooskõlas TsMS § 229 lg-s 2, §-s 272 ja § 293 lg 2 teises lauses sätestatuga dokumentaalse tõendina. Asjaolu, et asjatundjal ei olnud arvamuse koostamise ajal riiklikult tunnustatud kutset, ei anna alust leida, et ringkonnakohus rikkus tõendite hindamisel TsMS § 232. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et asjatundjal ei olnud vaidlusaluses valdkonnas eriteadmisi. Kutsestandardi täitmise nõuet ei ole asjatundjale ette nähtud. Kolleegium märgib lisaks, et ka eksperdiks võib kohus määrata isiku, kellele ei ole väljastatud kutsetunnistust, kuid kellel on arvamuse andmiseks vajalikud teadmised ja kogemused (TsMS § 294 lg 1).
17.Kostja vastuhagi rahuldamise osas järgib kolleegium ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid (TsMS § 689 lg 5). Vastuseks kassatsioonkaebusele märgib kolleegium, et õige ei ole hageja arusaam, et temalt mõisteti mh välja 20 289 eurot 25 senti, mille võrra oli kostja asendustehingu hinda alandanud. Nii maakohtu otsusest kui ka ringkonnakohtu otsuses märgitud terviklikust resolutsioonist nähtuvalt jäi vastuhagi selles osas rahuldamata. Kuna kostja ei vaidlustanud maakohtu otsust vastuhagi 20 289 euro 25 sendi ulatuses rahuldamata jätmise osas ega ole ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebust esitanud, on maakohtu otsus selles osas jõustunud ja kolleegiumil ei ole alust selle põhjendatust kontrollida (TsMS § 456 lg 4 teine lause ja § 688 lg 1). Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et temalt väljamõistetud asenduskahju tuleb vähendada ettenägematute tööde hinna 22 895 euro 29 sendi ulatuses. Maakohus tuvastas, et ettenägematute tööde tasu lepiti kokku nii poolte töövõtulepingus kui ka asendustehingus, ning leidis, et see kahju oli hagejale VÕS § 7 ja § 127 lg 3 järgi ettenähtav ja kostjale VÕS § 135 järgi hüvitatav. Ringkonnakohus järgis selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Hageja ei väitnud apellatsioonkaebuses ega väida ka kassatsioonkaebuses, et kohtud on lepingutingimuste tuvastamisel eksinud. Kolleegiumi hinnangul on kohtute järeldus ettenägematute tööde tasu arvestamise kohta kooskõlas kohtute kohaldatud õigusnormidega.
18.Riigikohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
19.Kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon arvatakse TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.