Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Peeter Jerofejev ja Ants Kull
Kohtuasi
Aktsiaseltsi TREF hagi ORICA EESTI OSAÜHINGU vastu 60 655 euro 31 sendi ja viivise väljamõistmiseks ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi aktsiaseltsi TREF vastu leppetrahvi, kahjuhüvitise ja viiviste väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aktsiaseltsi TREF kassatsioonkaebus
Tsiviilasja hind Riigikohtus
65 587 eurot 50 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja aktsiaselts TREF, esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja ORICA EESTI OSAÜHING, esindaja vandeadvokaat Peeter Viirsalu
Asja läbivaatamise kuupäev
7. oktoober 2019. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. märtsi 2019. a otsus osas, milles rahuldati osaliselt ORICA EESTI OSAÜHINGU vastuhagi aktsiaseltsi TREF vastu, samuti menetluskulude jaotuse osas. Saata asi selles osas samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
1.Aktsiaselts TREF (hageja, töövõtja) esitas 30. augustil 2017 Viru Maakohtule hagi ORICA EESTI OSAÜHING (kostja, tellija) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 60 655 eurot 31 senti, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 79 eurot 77 senti ning jooksvalt lisanduva viivise kuni põhinõude suuruseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tellimuskirja aktsepteerimisega töövõtulepingu, mille esemeks oli kostja kinnistul Vaivara vallas asfaldi ülemise kulumiskihi freesimine ja seejärel laotamine 5 cm ulatuses kostja tellimuskirja järgi. 28. juulil 2016 esitas kostja hagejale pretensiooni, mille kohaselt ei ole hageja töö kvaliteetne, sest objektil on veelombid. Lisaks heitis kostja ette, et asfaldipind tervikuna lainetab, on kohati poorne ning pragunenud jm. Hageja kõrvaldas kostja loetletud puudused 2016. a sügisel. 26. septembril 2016 kordas kostja oma pretensiooni vee äravoolu kohta, millest nähtuvalt hageja kõrvaldas puudused, kuid pooled vaidlevad tööde täpse mahu üle. Töövõtu piirides oli üksnes pealmise tee kulumiskihi asendamine, mitte vee äravoolu tagavate kallete tegemine (tee alusega seotud tööd). Hageja ei olnud nõus vee äravooluga seotud puuduseid kõrvaldama, sest üksnes pealmise asfaldi kulumiskihi asendamine objekti parameetreid ei muuda. Kostja ei ole osutanud normidele, mille vastu oleks hageja tööde tegemisel eksinud. Hageja on nõuetekohase töö kostjale üle andnud ning see on igapäevases kasutuses. Kostja pretensioonid on esitatud tellimust ja tööde iseloomu arvestades põhjendamatud. Hageja nõudis kostjalt 24. juuli 2017 nõudekirjaga rahalise kohustuse täitmist, kuid kostja tööde eest ei tasunud.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Kostja vastuväidetel ei vasta hageja tehtud tööd poolte kokkuleppele ega kehtivatele normidele, mistõttu keeldus kostja õigustatult tööde vastuvõtmisest, ning hagejal ei ole tema vastu sissenõutavat tasunõuet. Hageja ei ole pärast kostja pretensioone suutnud puudusi (eelkõige veelompide probleemi) kõrvaldada. Hageja püüdis mh tekitada äravoolukaevude juures veelompide tekkimise kõrvaldamiseks kaldeid, kuid see ei õnnestunud. Pooled vahetasid korduvalt e-kirju tööde aktsepteerimise, töös esinevate puuduste ja nende kõrvaldamise üle. Kostja andis oma 25. juuli 2017 vastuses hageja nõudekirjale veelkord täiendava tähtaja (1. september 2017) puuduste kõrvaldamiseks ja hoiatas, et vastasel juhul tellib ta töö teiselt ettevõtjalt ning nõuab sellega seotud kulud, kahjud ning leppetrahvi hagejalt sisse. Kuivõrd hageja ei kavatse oma lepingulisi kohustusi täita ja nõuetekohast tööd üle anda, lõpetab kostja hagejaga sõlmitud töövõtulepingu hageja olulise lepingurikkumise tõttu.
3.Kostja esitas vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks välja kahju 35 017 eurot 56 senti, leppetrahvi 9786 eurot 99 senti, viivise vastuhagi esitamise seisuga 1872 eurot 50 senti ja viivise sealt edasi arvutatuna kahju- ja leppetrahvi summast seadusjärgses määras kuni nende nõuete rahuldamiseni. Alternatiivselt palus kostja tasaarvestada hageja nõude kostja nõudega ning mõista tasaarvestusest ülejääv kostja nõude osa hagejalt kostja kasuks välja. Kostja kahjunõudeks on kulutused killustiku ostmiseks libeduse tõrjeks kahel järjestikusel talvel, kokku 14 166 eurot 65 senti ja hageja praaktöö parandamise kulud 20 850 eurot 91 senti (kogu töö tuli uuesti teha). Hageja sai professionaalse tee-ehitajana aru, et kui ta ei tee tööd kvaliteetselt ja paigaldab nõuetele mittevastava asfaldi, tekivad platsidele muu hulgas veeloigud, mis talvel jäätuvad, ning lõppastmes on puuduste kõrvaldamiseks vaja kogu töö uuesti teha.
4.Hageja palus jätta kostja vastuhagi rahuldamata, leides, et see on põhjendamatu ja tõendamata.
5.Viru Maakohus rahuldas 28. septembri 2018 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 60 655 eurot 31 senti, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 79 eurot 77 senti ning jooksvalt lisanduva viivise seaduses sätestatud ulatuses kuni põhinõude suuruseni. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, määras menetluskulud rahaliselt kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu ja viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse 2(10)
2-17-12910 (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli töövõtulepingust tulenev õigussuhe (VÕS § 635 lg 1). Pooled ei vaidle, et kostja tellis hagejalt 10. juunil 2016 kostja tehase sõidutee ja platside asfaltkatte remondi hinnaga 65 246 eurot 60 senti tarnetähtajaga 28. juuni kuni 6. juuli 2016. Lepinguna on käsitatav
13.juunil 2016 allkirjastatud tellimusleht, millel märgiti tööde loetelu ja tingimused. Pooled nõustuvad, et vee äravalgumist vaidlusaluselt asfaltplatsilt sademeveekaevudesse takistab see, et platsil ei ole vajalikke kaldeid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostjal ei olnud enne hageja tööde alustamist plaane ega muid materjale, millelt nähtuks platsi tee-ehituslikult olulised andmed (kallete olemasolu, kõrgus ja kallete suund). Maakohus jättis tõendite hulgast kõrvale asjatundja Peeter Pargi (edaspidi kostja asjatundja) arvamused, kuna tal ei ole asjaomast kutsetunnistust ja teda ei saa pidada tee-ehituse eriteadmistega eksperdiks. Eksperdi arvamustena saab käsitada üksnes Ain Kendra (edaspidi hageja asjatundja) arvamusi. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on asfaldi freesimisel 5 cm paksuses kihis freesinud ühtlasi maha platsil varem olnud vee äravoolu kalded. Kostja ei ole tõendanud olukorda objektil (kallete olemasolu) enne hageja tööde tegemist. Poolte tunnistajate ütlustega (hageja töötajad Joel Kohjus, Elar Alber ning kostja kontaktisikuks peetud kostja töötaja Aleksandr Safonov) on tõendatud, et hageja informeeris viivitamatult kostja kontaktisikut sellest, et platsil ei ole äravoolu jaoks vajalikke aluspinna kaldeid, ning et kui vee äravoolu tagavaid kaldeid ei ole, siis ei ole neid 5 cm asfaldikihi paigaldamisel võimalik tekitada. Viimati nimetatud seisukohal on ka hageja asjatundja. Eeltoodut arvestades ei ole tõendatud, et kostja on teinud ehitusvea või jätnud hageja teavitamata. Kostja tegi etteheiteid ka asfaldi jäävpoorsusele. Hageja asjatundja arvamuse kohaselt peab selleks, et tagada ühekihilise kattega kõnniteedel ja platsidel vee äravool, olema teele varem rajatud kalle ning jäävpoorsus vee äravoolu ei mõjuta. Asjatundja osutab ka sellele, et kostja tellitud kattematerjal ei pea veokite tekitatud staatilisele koormusele vastu ning katte kahjustused ei tulene töö puudustest, vaid kattematerjali valikust. Asjas on tõendatud, et kostja seadis tingimuse kasutada just seda materjali. Tõendid kinnitavad eelkõige hageja väidet, et hageja on püüdnud olukorras, kus lähteülesandeks oli paigaldada 5 cm paksune asfaltkate, järgida kostja kohapealse kontaktisiku ning ka kostja seadusliku esindaja e-kirjades antud juhiseid ning püüdnud 5 cm paigaldatud katte piires luua võimalusi vee äravooluks. Viidatud puudused ei tulenenud hageja ebakvaliteetsest tööst, vaid kostja kui tellija enda tellimusest ja juhistest (VÕS § 641 lg 3). Hageja kontrollis töövõtjana tööde tegemisel kostja soovitud tulemuse saavutamise eeltingimusi (asfaltplatsi kaldeid) kogu objekti ulatuses, leidis need olevat ebapiisavad ja edastas info viivituseta kostja kontaktisikule. Kostja ei ole hagejale esitanud täiendavat tellimust kallete projekteerimiseks ja ehitamiseks, mis oleks võimaldanud tekkinud probleemi juba tööde tegemise ajal ära hoida. Hageja ei ole teinud lepingutingimustele mittevastavat tööd, mis võimaldaks kostjal tööde vastuvõtmisest keelduda. Hageja on tellimuse täitnud ning juhtinud õigel ajal kostja tähelepanu sellele, et tellitud töödest ei piisa kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Samuti on töö kohe pärast valmimist (ka siis kui esinesid puudused) kostjale üle antud ja kostja võttis selle kasutusse. Tuvastatud asjaoludel tuleb lugeda hageja tehtud töö VÕS § 638 mõttes vastuvõetuks ja kostjal ei olnud alust tööde vastuvõtmisest ja tööde eest tasumisest keelduda. Kostja vastuhagi jäi rahuldamata, sest tema etteheited hageja töödele olid põhjendamatud.
6.Kostja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata ning rahuldada vastuhagi. Alternatiivselt palus kostja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. 3(10)
2-17-12910
Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 29. märtsi 2019. a otsusega maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ning rahuldas osaliselt vastuhagi. Ringkonnakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja leppetrahvi 9786 eurot 99 senti, lepingu rikkumisega tekitatud kahju 25 573 eurot 13 senti ning seadusjärgses määras viivise alates vastuhagi esitamisest 2. oktoobril 2017 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud summas 3320 eurot 94 senti. Samuti mõistis ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks välja jooksvalt lisanduva seadusjärgses määras viivise põhinõudelt 35 360 eurot 12 senti alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskuludest 79% hageja kanda ja 21% kostja kanda. Ringkonnakohus leidis, et maakohus jättis põhjendamatult tõendina arvestamata kostja asjatundja arvamused. Kostja asjatundjat ei saanud lugeda isikuks, kellel ei ole asjas vajalikke eriteadmisi. Kuna asjas ei ole ekspertiisi tehtud, on nii kostja asjatundja kui ka hageja asjatundja arvamused käsitatavad ühtviisi dokumentaalsete tõenditena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 järgi. Tuvastatud asjaoludel oli poolte kokkuleppeks remontida kostja tehase territooriumi ja sissesõidutee asfaltkate, mis pidi hõlmama 5 cm ulatuses vana asfaltkatte eemaldamist ja samas ulatuses uue paigaldamist. Seega tuli saavutada, et tehase territoorium oleks asfalteeritud vähemalt keskmise kvaliteediga. Tellimuskirjas sisaldusid viited valdkonnas kehtivatele tavapärastele standarditele ja juhendmaterjalidele. Järelikult oli hageja ülesandeks mh tagada, et töö tulemusena valmiks asfaltplats, mis vastab vähemalt tavapäraselt seda liiki objektidele esitatavatele nõuetele ja kasutusotstarbele. Töövõtulepingu järgi oli hageja põhikohustuseks asfaltkatte uuendamine, kuid kuna eraldi tellimust platsi kallete kontrollimiseks või vajaduse korral ümberprofileerimiseks ei esitatud, siis oli tegemist hageja lepingujärgse kõrvalkohustusega kontrollida töö teostatavust ja tagada lõpptulemusena sademevee piisav äravalgumine olemasolevates tingimustes. Professionaalsel töövõtjal tuleb teha endast olenev nõuetekohase lõpptulemuse saavutamiseks, ilma et tellija peaks üksipulgi kõiki selleks vajalikke samme tellimuses ette kirjutama. Kostja tõendite kohaselt piirdutakse ka Maanteeameti asfalditööde tellimisel eemaldatava ja paigaldatava asfaldikihi paksuse ning paigaldatava asfalditüübi äranäitamisega. Seega on tellimuste niisugusel viisil esitamine valdkonna praktikas tavapärane. Kostja esitas asfaltplatsil olevate veeloikude kohta fotod ning hagejal tuli tõendada, et veeloikude tekkimine ja püsimine fotodelt nähtavas mahus vastab tavapärastele asfalteerimistöödel kehtivatele nõuetele ja standarditele. Hageja seda ei tõendanud. Hageja asjatundja arvamusest ei tulene üldist hinnangut, et töö vastaks vähemalt keskmistele kvaliteedinõuetele selles, et veelompide hulk jääb aktsepteeritavatesse piiridesse. Pigem tuleneb hageja asjatundja arvamusest, et korrektselt tehtud tööde korral peaks vee äravool olema paremini tagatud. Kostja asjatundja arvamuse kohaselt ei vasta paigaldatud kulumiskihi tasasus ega visuaalsed nõuded osaliselt Eesti Asfaldiliidu standardis toodud nõuetele. Asjatundja tuvastas kuni 13 mm sügavusi ebatasasusi, milles moodustuvad loigud. Pind ei ole osaliselt ühtlase faktuuriga ega tasane ning pärast vihma jääb asfaltkattele loike, see ei kuiva ühtlaselt. Maakohus jaotas valesti tõendamiskoormuse, kui leidis, et kostja ei ole tõendanud olukorda objektil enne hageja tööde tegemist. Tõendid ei kinnita, et kostja tellitud töö oli ebastandardne ning objekti eripärasid arvestades ei olnud kvaliteetset lõpptulemust võimalik saavutada. Kui hageja soovis tugineda väitele, et kostja tellitud tööde objekt ei võimaldanudki oma konstruktsioonivigade, liiga väikeste üldiste kallete jne tõttu saavutada asfalteerimisel nõuetekohast tulemust, tuli hagejal tõendada, et ta kontrollis enne lepingu täitmisele asumist või hiljemalt lepingu täitmise käigus piisava 4(10)
2-17-12910 põhjalikkusega, kas etteantud oludes on võimalik teha kvaliteetne töö. Töövõtjal lasuvad tema eeldatava professionaalsuse tõttu laialdased kontrolli- ja informatsioonikohustused, eriti kui tellija on vastaval tegevusalal eriteadmisteta isik. Juhul kui töövõtjal tekkis nõuetekohase tulemuse saavutatavuse kohta kahtlusi, tuli tellijat probleemidest teavitada. Asjas ei ole esile toodud asjaolusid, millest järelduks, et kostja jättis hagejale mingitest olulistest asjaoludest teatamata. Vastupidi, kostja on kinnitanud, et enne hagejalt tööde tellimist objektil vee äravooluga probleeme ei olnud ning seega ei ole alust eeldada, et objekt oli algusest peale rajatud vale kaldega. Hageja ei ole tõendanud, et ta kontrollis piisavalt objekti omadusi ja tellija juhise asjakohasust. Hageja on tuginenud kohtumenetluse (paikvaatluse) käigus tagantjärele saadud andmetele, kuid VÕS § 641 lg 3 järgi pidi töövõtja vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta veendus objekti olukorras ja tellija juhiste asjakohasuses juba lepingu täitmise käigus. Hageja ei ole tõendanud, et veeloigud objektil ning muud kostja osutatud puudused (asjas on tõendatud, et asfaldikihti paigaldati kohati erineva paksusega, mitte ühtlaselt 5 cm kihina; kulumiskihi jäävpoorsus on üle lubatud piiri; tihendustegur ei vasta osaliselt nõuetele) oleks kooskõlas lepingujärgsete kvaliteedinõuetega. Hageja on rikkunud eeltoodut arvestades töövõtulepingust tulenevaid kohustusi (s.o teinud puudustega töö). Hageja vastutab puudustega tehtud töö eest. Ta ei ole tõendanud, et teavitas tööde käigus ilmnenud takistusest (kallete probleemist) kostjat viisil, mis oleks tinginud kostja täiendavate otsuste langetamise (sh nt vajadus tellida lisatöid tagamaks ootuspärane lõpptulemus). Samuti ei ole hageja tõendanud kostja teavitamist sellest, et olemasolevate aluspinna kallete juures võib osutuda võimatuks täiesti sileda ja loikudevaba asfaltpinna saavutamine. Maakohus leidis põhjendamatult, et hageja töötajad teavitasid viivitamatult kostja esindajat tööde tegemisel ilmnenud probleemidest. Hageja töötajate ütlustest nähtub, et nad ise teadvustasid kallete probleemi, kuid ei teavitanud kostja esindajat olukorrast sellisel viisil, et kostja oleks saanud kaalutletult otsustada edasise tegevuse võimaluste üle. Kostja töötaja ütluste kohaselt edastati talle info selliselt, et hageja nägi ette probleemide tekkimise tõenäosust, kuid ühtlasi pidas võimalikuks need töö käigus oma jõududega kõrvaldada ja seda ilma kostja kaasabita. Tõenditest ei nähtu, et hageja oleks seadnud kostja ette valiku ning selgitanud, et täiesti loikudeta asfaldipinna saavutamiseks on vajalik teha geodeetilised mõõtmised ning tellida vertikaalplaneering. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kostja on järjekindlalt keeldunud niisuguste lisatööde tellimisest. Ainuüksi territooriumi kasutuselevõtt kostja igapäevases majandustegevuses ei anna alust järeldada, et kostja on hageja tehtud tööd oma tegevusega VÕS § 638 tähenduses vastu võtnud. Kostja keeldus põhjendatult hageja tehtud tööde vastuvõtmisest. VÕS § 116 lg 2 p 5 järgi oli tegemist hageja olulise lepingurikkumisega, kuivõrd töö tehti puudustega, kostja andis 5. oktoobri 2016. a e-kirjaga täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja (VÕS § 114) ning tähtaeg möödus tagajärjetult. Samale tulemusele viib VÕS § 647 kohaldamine. Kostja teatas hagejale töö lepingule mittevastavusest 2016. a suvel ning järgneva aasta vältel hageja puuduseid ei kõrvaldanud. Sellisel juhul loetakse töövõtjat samuti töövõtulepingut oluliselt rikkunuks. Kostja on kasutanud seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid olukorras, kus ta ei olnud rahul hageja tehtud töö kvaliteediga ja kus hageja väljendas pikema aja vältel nõusolekut tulla puudusi kõrvaldama. Kostja on töövõtulepingust kehtivalt taganenud osas, mis puudutas tehasehooneid ümbritseval kinnisel territooriumil tehtavaid asfalteerimistöid. Lepingust taganemine on VÕS § 118 lg 1 järgi tähtaegne. Lepingust taganemise aluseks on VÕS § 116 lg 2 p 5 koostoimes sama sätte lg-ga 1, samuti VÕS § 647 lg-d 1 ja 3. Kostja ei ole lepingust taganedes oma õigusi kuritarvitanud, ei ole viiteid sellele, et kostja käitumise eesmärgiks oleks olnud vastaspoole kahjustamine. Lepingust taganemise tagajärjena vabanevad VÕS § 188 lg 2 järgi mõlemad lepingupooled vaidlusaluses osas omavaheliste 5(10)
2-17-12910 lepinguliste kohustuste täitmisest. Seega vabaneb ka kostja kohustusest tasuda hagejale 60 655 eurot 31 senti koos võimalike viivistega ja hagi tuleb jätta rahuldamata. VÕS §-de 189–191 kohaselt tekib lepingust taganemise korral tagasitäitmise võlasuhe. Hageja ei ole esitanud nõudeid lepingu alusel üleantu tagastamiseks ning asja materjalidest ka ei nähtu, et hagejal võiks niisugune nõue kostja vastu olla. Hageja on teinud asfalteerimistöid ning paigaldanud tellija territooriumile materjali, mis on kinnisasjaga ühendamise tagajärjel muutunud kinnisasja osaks. Vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt ja hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 35 360 eurot 12 senti järgmistel põhjendustel. Kostja leppetrahvi nõue 9786 euro 99 sendi saamiseks tuleb rahuldada. Tellimuskirja kohaselt oli leppetrahv tähtaja ületamise eest 0,5% tellimuse summast päevas, kuid mitte rohkem kui 15%. Lepingust taganemine ei võta tellijalt õigust nõuda sissenõutavaks muutunud leppetrahvi (VÕS § 188 lg 2). Kostja libedusetõrjega seotud lisakulude nõue 14 166 eurot 65 senti tuleb rahuldada 1/3 ulatuses, st hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 4722 eurot 22 senti. Kostja põhjendustel tekkis see kulu talvel 2016/2017 ja 2017/2018 vajaduse tõttu katta jäätunud asfaltplatsi ning minimeerida libedusest tingitud ohtusid. Kulu tõendamiseks on esitatud arved 2016. a talve kohta, samuti ajavahemiku november 2017 kuni veebruar 2018 kohta. Kulutuste tegemine graniitkillustikule on tõendanud. Kulutused on tehtud talvel, mis on kooskõlas väitega, et killustik oli vajalik libeduse tõrjeks. Kulutusi graniitkillustikule on tehtud ühe talvekuu (november–veebruar) kohta keskmiselt 1770 euro eest, mis AS Rudus arvetelt nähtuvalt vastab ligikaudu 35–36 tonnile killustikule. Esitatud ei ole andmeid selle kohta, kui suur on libedatõrjel tavapärane graniitkillustiku kulunorm näiteks ühe ruutmeetri kohta ja millise sagedusega on vaja territooriumi liivatada. Kui lähtuda keskmisest graniitkillustiku kogusest ühe kuu kohta, siis igapäevase liivatamise korral pidanuks kogu talve jooksul kuluma kogu territooriumi ühtlaseks katmiseks ca 143 tonni liivatamiskillustikku, s.o 24 kg territooriumi iga ruutmeetri kohta. Kuivõrd üldteadaolevalt jääb lume ja jää sulamisel killustik alles ja see tuleb asfaldilt kokku koguda, ning kogu territooriumi ühtlane katmine graniitpuruga ei ole hageja puudustega tööd arvestades põhjendatud (veeloigud olid üksnes platsi mõningates osades), ei ole kostja nõue kogu ulatuses põhjendatud. Samuti ei ole eluliselt usutav, et siledama asfaltplatsi puhul ei oleks üldse vajadust libedatõrjeks tekkinud. Kostja nõue tuleb rahuldada 1/3 ulatuses. Kostja nõue praaktöö parandamiseks tehtud kulutuste 20 850 euro 91 senti hüvitamiseks tuleb rahuldada. Kahjunõude suurus tuleneb sellest, et hagejale tasudes oleks kostja netokulu 50 546 eurot 9 senti ja kolmandale isikule on netokuluna tasutud 71 397 eurot, mis teeb summade vaheks 20 850 eurot 91 senti. Sisuliselt tegi kolmas isik kogu töö täies mahus uuesti. Kahju arvestus põhineb eeldusel, et kostjal ei tule maksta hagejale nendevahelisest lepingust tulenevat tasu, kuid kuna kolmanda isiku tehtud töö osutus hageja pakutuga võrreldes oluliselt kallimaks, siis tuleb hagejal kostjale hüvitada kahjuna vahe, mille võrra kostjal tuli soovitud tulemuse saavutamiseks maksta kõrgemat hinda. Töö tegemiseks sõlmis kostja kolmanda isikuga asendustehingu eesmärgiga katta tehase territoorium asfaldiga, mis vastaks tavapärastele nõuetele (VÕS § 135 lg 1). Kolmanda isiku aktist tehtud tööde kohta ei tulene ühest järeldust, et kolmandalt isikult telliti hoopis teistsuguse sisuga töö ning et asenduslepingu esemeks oli mh vertikaalplaneering. Kohustus paigaldada asfaltkate selliselt, et lõpptulemus vastaks kehtivatele nõuetele, oli töövõtjal ka ilma tellijalt selleks eraldi juhiseid saamata. Olemasoleva katte freesimine on käsitatav pigem ettevalmistava tööna, mis peab eelnema uue katte paigaldamisele, ning ka hagejal oli ülesanne teha freesimine nii, et pealiskatte saaks paigaldada kvaliteetselt. Võrreldes hageja nõude aluseks oleva
30.augusti 2016 aktiga, on kolmanda isiku aktis märgitud tööde mahud samades suurusjärkudes. 6(10)
2-17-12910 Freesimistööde maksumus on mõlema töövõtja puhul sarnane ning vastava töö kogumaksumuse osakaal töö koguhinnas on sarnane. Aktide võrdlusest nähtub, et maksumuse erinevus tuleneb peamiselt asjaolust, et kolmandal isikul kulus asfalteerimisele ruutmeetri kohta 3 eurot 59 senti rohkem. Asfalteerimise kogumaksumuse vahe platsil (v.a kõnniteed) oli 19 037 eurot 55 senti. Hageja seisukoha järgi olid kasutatud asfaldisegud sarnased ning materjali hind ei ole vaidluse all. Tööde erineva mahu tingis see, et kui hagejalt telliti 5 cm paksuse asfaldikihi paigaldus, siis kolmas isik paigaldas asfalti 6 cm paksuse kihina. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et 1 cm võrra paksema asfaldikihi paigaldamise vajaduse (s.o suurema asfaldikulu) tingis hageja ebakvaliteetselt tehtud töö (asfalt oli ebaühtlase paksusega) ning probleeme tekitas see, et hageja kasutas territooriumi suurust arvestades liiga suurt freesi. 1 cm võrra paksema asfaldikihi paigaldamine ei ole selliseks kõrvalekaldeks, mis välistaks asendustöö käsitamise mõistliku asendustehinguna. Hageja ei ole asendustöö maksumusele esitanud sisulisi vastuväiteid, muu hulgas ei ole hageja väitnud, et tegemist ei oleks mõistlike tingimustega lepinguga või et sellised tööd oleks saanud 2018. aastal teha oluliselt odavamalt. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ka seadusjärgses määras viivis alates vastuhagi esitamisest
2.oktoobril 2017 kuni ringkonnakohtu otsuse tegemiseni, kokku 3320 eurot 94 senti, samuti jooksvalt lisanduv viivis seadusjärgses määras alates ringkonnakohtu otsuse tegemisele järgnevast päevast kuni täieliku täitmiseni.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Hageja palub kassatsioonkaebuses ringkonnakohtu otsuse tühistada ning jätta jõusse maakohtu otsus või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 635 lg-t 1, kui laiendas põhjendamatult kostja tellitud tööde sisu. Ühestki asjas esitatud tõendist ei nähtu, et kokkulepitud töö (5 cm asfaldikihi asendamine) hõlmas lisatöödena kallete muutmist jm (kaldeid ei olnud ja hageja ei pidanud neid rajama). Ringkonnakohus hindas tõendeid valesti, kui leidis, et hageja töötajad ei teavitanud kostjat ebapiisavatest kalletest enne töö alustamist. Tõendite kohaselt pidas kostja olemasolevaid kaldeid piisavaks ning lasi tööd lõpetada. Eeltoodut arvestades kohaldas ringkonnakohus VÕS § 641 lg-t 3 teavitamiskohustuse sisustamisel valesti. Ringkonnakohus leidis valesti, et hageja tegi puudustega töö. Ringkonnakohus kohaldas valesti VÕS § 641 lg-t 2, kui ei tuginenud ühelegi õigusaktile, mille vastu hageja on eksinud. Ringkonnakohus ei hinnanud oma järelduse tegemisel tõendeid nõuetekohaselt ning rikkus otsuse põhjendamise kohustust, kui luges kostja asjatundja arvamused usaldusväärseks (see arvamus ei ole usaldusväärne, sest kolmemeetrise mõõdulati asemel kasutati kahemeetrist mõõdulatti, usaldusväärne on hageja asjatundja arvamus) ning ei käsitlenud hageja sellekohaseid vastuväiteid. Ringkonnakohus rahuldas ebaseaduslikult vastuhagi. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et kostja tellis kolmandalt isikult hoopis teise lähteülesande alusel hoopis teise töö, ning kui arvestada tööde maksumust sama lähteülesande alusel, siis oli see kolmanda isiku tööde maksumusest 11 568 eurot 70 senti soodsam (selle summa ulatuses tuleb jätta vastuhagi igal juhul rahuldamata). Ka ei saanud ringkonnakohus asuda hindama killustiku kasutamist, sest selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit.
9.Kostja vaidleb hageja kassatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7(10)
2-17-12910
10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 2 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu vastuhagi rahuldamise osas. Asi tuleb tühistatud osas saata samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas tuleb jätta muutmata. Kassatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Asja materjalidest nähtuvalt keeldus kostja maksmast hageja tehtud töö eest kokkuvõtvalt seetõttu, et asfaldile jäid pärast vihmasadu veeloigud, mis ei voolanud ära ega kuivanud piisavalt kiiresti. Maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi selle asjaolusid käsitlemata rahuldamata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi.
12.Vastuhagi rahuldamise alusena märkis ringkonnakohus VÕS § 135 lg 1, so ringkonnakohus leidis, et uue töö tegemiseks sõlmitud leping on käsitatav asendustehinguna. Hageja väitel ei olnud teiselt töövõtjalt tellitud töö puhul tegemist sama tööga, mis telliti hagejalt. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud oma seisukohta, et tegemist oli sama tööga, jättes siinjuures hindamata hageja vastavad väited ja hageja esitatud asjatundja asjakohased arvamused. Tulenevalt TsMS § 654 lg 5 teisest lausest kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta seisukoht poolte poolt maakohtu menetluses esitatud kõikide väidete ja vastuväidete kohta. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus rikkus TsMS § 442 lg-st 8 ja 654 lg-st 4 ja 5 tulenevat otsuse põhjendamiskohustust. VÕS § 135 lg 1 järgi kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingjärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinnavahe tasumist. Et asendustehing oleks tehtud mõistlikul viisil, peab see olema tehtud esialgse lepinguga võimalikult samaväärsetel tingimustel, mida antud asjaoludel on mõistlikult võimalik saavutada. Hageja väitel ei ole võrreldavad lepingud sõlmitud samaväärsetel tingimustel, kuna hagejaga sõlmiti leping tehase sõidutee ja platside ja asfaltkatte ülemise kihi freesimiseks ja uue asfaldikihi 5 cm paigaldamiseks, samas kui teise töövõtjaga sõlmiti leping olemasoleva platsikatte freesimine vajalike kallete saavutamiseks, asfalteerimiseks keskmiselt 6 cm paksuselt ja teostusjoonise koostamiseks. Ringkonnakohus leidis, et hageja väited, et lepingud ei ole samaväärsed, ei ole põhjendatud. Hageja pidi oma erialal tegutseva professionaalina juhinduma sellest, missugust lõpptulemust soovis tellija temalt lepingu alusel saada (kvaliteetne ja kehtivatele nõuetele vastav asfaltkate). Selleks pidi töövõtja tutvuma objektiga ning kontrollima piisavalt tellija poolt antud juhiste asjakohasust. Kahtluste tekkimise korral tuli töövõtjal tellijat sellest teavitada ning küsida täiendavaid juhiseid. Samuti on ringkonnakohus märkinud, et kohustus paigaldada objektile asfaltkate selliselt, et lõpptulemus vastaks kehtivatele nõuetele, oli töövõtjal ka ilma tellijalt selleks eraldi juhiseid saamata, samuti et hagejal oli ülesanne teostada freesimine nii, et pealiskatte saaks paigaldada kvaliteetselt. Ringkonnakohus järeldas, et kui teisel töövõtjal õnnestus kostja kinnitusel saavutada samade tööde (vana katte freesimine ja uue asfaldi paigaldamine) tellijat rahuldav tulemus, siis ei saa pidada põhjendatuks hageja väiteid, mille kohaselt olemasolev aluspind ei võimaldanudki nõuetekohast tulemust saavutada. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu järeldus ei ole piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus pidas vertikaalplaneerimist ja kallete freesimist hageja lepinguliseks kõrvalkohustuseks kontrollida olemasolevate kallete piisavust ja vajadusest teavitada tellijat probleemidest seoses kalletega (ringkonnakohtu otsuse p-d 19-21). Ringkonnakohus ei tuvastanud, et hageja töö sisuks oli vajalike kallete tegemine. Samas nähtub teise töövõtjaga sõlmitud lepingust, et töövõtja pidi muu hulgas tegema ka vajalikke kaldeid.
8(10)
2-17-12910 Ringkonnakohus on tuvastanud, et lepingute maksumuse erinevus tuleneb peamiselt asfalteerimise suuremast kulust (vahe 19 037 eurot ja 55 senti). Kolleegium nõustub selle seisukohaga ja pooled selle üle ka ei vaidle. Samas on ringkonnakohus leidnud, et 1 cm võrra paksema asfaldikihi paigaldamine ei ole selliseks kõrvalekaldeks, mis välistaks tehtud asendustöö käsitamise mõistliku asendustehinguna. Ringkonnakohus on siinjuures märkinud, et kostja esindaja selgituse kohaselt tingis paksema asfaldikihi paigaldamise vajaduse (s.o suurema asfaldikulu) hageja ebakvaliteetselt tehtud töö; hageja paigaldatu ei vastanud kokkulepitule, olles ebaühtlase paksusega; probleeme tekitas liiga suure freesi kasutamine. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ringkonnakohtu seisukoht on vastuoluline, sest 1 cm võrra paksema asfaldikihi paigaldamine eeldab juba iseenesest asfalteerimise suuremat kulu. Teiseks on hageja vastu vaielnud sellele, et ta olevat kasutanud liiga suurt freesi, selle kohta ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit. Ringkonnakohus ei ole viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks kostja väidet liiga suure freesi kasutamise kohta. Mis puutub kostja väitesse hageja paigaldatud asfaldikihi ebaühtluse kohta, siis ei ole ringkonnakohus ka ise, viidates kõigepealt tunnistaja selgitustele, et asfalti paigaldati kohati erineva paksusega ja mitte ühtlaselt 5 cm kihina just sel eesmärgil, et saavutada sademevee äravooluks vajalikud kalded, asunud seisukohale, et kulumiskihi paksust puudutavas osas ei ole tellija esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid pidada kohatisi kõrvalekaldeid kokkulepitud paksusest iseenesest oluliseks lepingutingimuste rikkumiseks (ringkonnakohtu otsuse p 22). Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole sisuliselt hinnanud kahe lepingu ilmset erinevust, s.o seda, et hagejalt telliti 5 cm paksuse asfaldikihi paigaldamine (I kd, tl 12 ja 16), aga teiselt töövõtjalt keskmiselt 6 cm paksuse asfaldikihi paigaldamine (III kd, tl 164). Ringkonnakohus ei ole arvestanud ega hinnanud hageja asjatundja 27. augusti 2018 arvamust, mille p-s 2 on asjatundja märkinud, et erinev on tellimuse ülesanne (kallete saavutamise vajadus) ja et keskmine kihipaksus 6 cm võimaldab oluliselt suuremat tööulatust kui 5 cm asendamine (III kd, tl 190). Samuti ei ole ringkonnakohus arvestanud ega hinnanud hageja asjatundja 23. mai 2018 arvamust, et vee äravool seostub ainult kaldega, mis normi järgi peaks olema vahemikus 0,5–6% ja et kalle tagatakse vertikaalplaneeringuga ning asfaldialuse kaudu (III kd, tl 51). Lisaks ei ole ringkonnakohus arvestanud ega hinnanud hageja asjatundja 14. augusti 2017 arvamust, et ülemise kulumiskihi freesimisega on võimalik pinna kallet reguleerida marginaalses ulatuses (I kd, tl 37), millega on nõustunud ka kostja asjatundja
28.septembri 2017 arvamuses (I kd, tl 130). Kolleegiumi hinnangul seavad nimetatud tõendid kahtluse alla ringkonnakohtu järelduse, et kui teisel töövõtjal õnnestus kostja kinnitusel saavutada samade tööde (vana katte freesimine ja uue asfaldi paigaldamine) tellijat rahuldav tulemus, siis ei saa pidada põhjendatuks hageja väiteid, mille kohaselt olemasolev aluspind ei võimaldanudki nõuetekohast tulemust saavutada. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et ringkonnakohus, jättes hindamata osa asjassepuutuvaid tõendeid, ei ole piisavalt põhjendanud vastuhagi rahuldamist lepingute hinnavahe hüvitamiseks VÕS § 135 lg 1 alusel. Asja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus hindama kõiki asjaolusid ja asjakohaseid tõendeid ning otsustama vastuhagi rahuldamise või rahuldamata jätmise hinnavahe hüvitamise nõude osas. Ringkonnakohus saab asja uuel läbivaatamisel vastata ka hageja muudele vastuväidetele, mis puudutavad vastuhagi lahendamist.
13.Kolleegiumi hinnangul ei anna kassatsioonkaebuse väited alust ringkonnakohtu otsuse tühistamiseks hagi rahuldamata jätmise osas. Kassatsioonkaebuse väidetele vastab kolleegium järgmist. Hageja väitel on ringkonnakohus ilma eriteadmistele tuginemata laiendanud tööde sisu, leides, et poolte kokkulepe sisaldas ka kallete muutmist, vertikaalplaneerimist ja mõõtmistöid. Kolleegium leiab, et hageja väide ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus ei tuvastanud, et poolte kokkulepe sisaldas 9(10)
2-17-12910 ka eelnimetatud töid. Ringkonnakohus leidis, et hageja pidi professionaalse töövõtjana tagama, et lepinguga kokkulepitud töö tulemus vastaks Eestis kehtivate õigusaktidega sätestatud normidele, muu hulgas nõudele, et platsilt vee äravoolu tagamiseks on normi järgi nõutav üldine kalle vähemalt 0,5%. Ringkonnakohus leidis, et kuna eraldi tellimust platsi kallete kontrollimiseks või vajaduse korral ümberprofileerimiseks ei olnud, siis oli tegemist hageja lepingujärgse kõrvalkohustusega kontrollida töö teostatavust ja vajaduse korral pidi hageja informeerima kostjat probleemidest. Kolleegium nõustub selle seisukohaga. See on kooskõlas VÕS § 641 lg-s 3 sätestatuga, mille järgi peab töövõtja vastutusest vabanemiseks lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes muu hulgas tellija juhistest või kolmanda isiku eeltöödest, piisavalt kontrollima tellija juhiseid või eeltöid. Seega leidis ringkonnakohus põhjendatult, et hageja pidi muu hulgas kontrollima, kas aluspõhja kalded olid normikohased selleks, et töö tulemusena oleks tagatud asfalteeritud platsi normikohane, s.o vähemalt 0,5% üldine kalle vee äravooluks. Hageja väitel teavitati kostja määratud esindajat ebapiisavatest kalletest, kuid kostja esindaja võttis küll info teadmiseks, aga ei teinud sellega midagi ja tööd lasti lõpuni teha. Kostja väitel ei olnud hageja nimetatud isik kostja esindajaks, kes küll tunnistajana ütlusi andes seletas, et juttu oli probleemidest kalletega küll, aga töövõtja pidas võimalikuks töö käigus probleemid kõrvaldada. Ringkonnakohus, hinnates tunnistajate ütlusi, leidis, et tunnistajate ütlustest ei saanud teha järeldust, et hageja oleks kostjat selgelt informeerinud, et 5 cm asfaldikihi asendamisega ei ole võimalik vajalikke kaldeid rajada ja loikudeta asfaldipinna saavutamiseks on vajalik teha geodeetilised mõõtmised ning tellida vertikaalplaneering. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu selle järeldusega.
14.Kolleegium ei pea vajakuks vastata hageja ülejäänud kassatsioonkaebuse väidetele, kuna juba ringkonnakohtu tuvastatud VÕS § 641 lg-st 3 tuleneva tellija informeerimise kohustuse (teavitada platsi ebapiisavatest aluskalletest ja võimatusest tagada kokkulepitud tööga platsi normidele vastav üldine kalle) rikkumine ja hageja paigaldatud asfaldikihi üldise kalde mittevastavus normidele andis kolleegiumi hinnangul ringkonnakohtule põhjendatud aluse jätta hagi rahuldamata.
15.Kuna asi saadetakse ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks, jagab ringkonnakohus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi ka menetluskulud.
16.Kassatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel kassatsioonikautsjon tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. Hageja on palunud tagastada kautsjon selle tasunud Advokaadibüroo EMERALDLEGAL OÜ-le. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal, Peeter Jerofejev, Ants Kull
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.