Kohtuasja number
2-19-14461
Määruse kuupäev
Tartu, 23. veebruar 2021. a
Kohtukoosseis
Eesistuja Kalev Saare, liikmed Kai Kullerkupp ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Kraana Kaks OÜ kaebus kohtutäituri otsuse peale täiteasjas nr 034/2019/1053
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 26. mai 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtutäitur Kristiina Feinmani määruskaebus Alexander Grekovi määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Kraana Kaks OÜ, esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja vandeadvokaat Hanna Pahk Puudutatud isik kohtutäitur Kristiina Feinman Puudutatud isik Alexander Grekov, esindaja vandeadvokaat Urmas Arumäe
Asja läbivaatamise kuupäev
1. veebruar 2021. a, kirjalik menetlus
2-19-14461 riigituludesse Riigikohtu määruse jõustumisest alates 15 päeva jooksul vastavalt määrusele lisatud makseinfole. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni täitmiseni.
2(7)
2-19-14461 Võlgnik peab tasuma sissenõudjale iga kuu kuni tema elu lõpuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud alampalga suurust hüvitist, arvestades sissenõudjale Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud püsiva töövõimetuse ulatust. Sotsiaalkindlustusameti 9. mai 2019. a kirjaga ja arsti 25. juuni 2019. a arvamusega on tõendatud, et sissenõudjal on tuvastatud töövigastuse tõttu töövõimekaotus 100%. Sissenõudja täitis kompromissi tingimused, esitades dokumendid temale määratud töövõimetuse kohta. Sissenõudja tervist hinnatakse ekspertiisiga iga viie aasta tagant, mistõttu on 2017. a ekspertiis kehtiv.
3(7)
2-19-14461 jäid kohtutäituri kanda ning menetluskulude rahaline suurus maakohtu otsustada pärast lõpplahendi jõustumist. Maakohus sisustas valesti täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi, mille järgi ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Täitemenetluse alustamisel peab kohtutäitur otsustama, kas täitedokument on täidetav täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitedokumenti tuleb täita sõnastuses, nagu see on otsuses kirjas. Täitmine muul viisil on asja sisuline lahendamine, milleks kohtutäituril ei ole õigust ja mis on formaliseerituse printsiibi rikkumine. Täitedokumendiks on maakohtu 19. jaanuari 2011. a määrus, millega kinnitatud kompromissi p-d 1.3 ja 1.4 seovad võlgniku makstava hüvitise sissenõudjale Sotsiaalkindlustusameti otsusega määratud püsiva töövõimetuse ulatusega. Sissenõudjal oli kompromissi p 1.4 järgi kohustus esitada võlgnikule kehtiv Sotsiaalkindlustusameti otsus kahe nädala jooksul iga otsuse tegemisest. Pärast kompromissi kinnitamist on õiguslik olukord muutunud. Sissenõudja esitas kohtutäiturile koos täitmisavaldusega Sotsiaalkindlustusameti 9. mai 2019. a kinnituse, mille kohaselt tuvastas Eesti Töötukassa 3. aprilli 2017. a otsusega sissenõudjal töövõime kaotuse ajavahemikuks 7. märts 2017 kuni 22. detsember 2018. Lisaks esitas sissenõudja arsti arvamuse, mis kinnitab sissenõudja 2011. a-l saadud vigastust ja aastate taguse ekspertiisiga tuvastatud töövõimetuse ulatust. Kohtutäitur lähtus töövõimetuse määra sisustamisel ka TTOS § 244 lg-st 3, mille järgi jätkab Sotsiaalkindlustusamet viimati määratud hüvitise igakuist maksmist tähtajatult vanaduspensioniikka jõudnud isikule, kellel enne vanaduspensioniikka jõudmist on Eesti Töötukassa tuvastanud osalise või puuduva töövõime ja kellele Sotsiaalkindlustusamet on hüvitanud tööõnnetusest või kutsehaigusest tingitud tervisekahjustusega tekitatud varalise kahju. Kohtutäitur asus täitedokumenti tõlgendama ulatuses, mis väljus tema pädevusest. Alates 1. jaanuarist 2017 hinnatakse isiku töövõimetuse asemel tema töövõimet ja seda teeb ainult Eesti Töötukassa. Kui kohtutäituril ei olnud võimalik täitedokumenti täita selle sõnastuses ja täitedokumendi sisustamiseks oli vajalik kasutada dokumente, mida täitedokumendis ei olnud märgitud, pidanuks kohtutäitur asuma seisukohale, et täitedokument ei ole täitemenetluse algatamiseks piisavalt selge. Kohtutäitur rikkus formaliseerituse põhimõtet, sest asus tõlgendama, kas Sotsiaalkindlustusameti töövõimetuse otsust saab võrdsustada Eesti Töötukassa töövõime otsusega, ning asus kohaldama ja tõlgendama TTOS § 244 lg-t 3. Kohtutäituril ei olnud täitemenetluse algatamisel õigust vastata sisulistele küsimustele, millele vastamine on kohtu pädevuses. Kohtutäitur peab eeldama täitedokumenti täitmisele võttes selles märgitud andmete õigsust ega saa muuta täitedokumenti või laiendada selles märgitut. Kuna kohus ei saa kohtutäituri otsuse tühistamise korral kohtutäituri asemel uut otsust teha, peab kohtutäitur võlgniku kaebuse uuesti läbi vaatama ning otsustama uuesti ka tasu kindlaksmääramise.
2-19-14461
2-19-14461 täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see on kohtulahendis või muus täitedokumendis kirjas (vt nt Riigikohtu 15. mai 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-07, p 11;
2-19-14461 advokaadibüroo kaudu, mille pidaja on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule ja riigi õigusabi osutamise kuludele käibemaks. Seega tuleb määrata puudutatud isikule II kassatsiooniastmes riigi õigusabi osutanud advokaadi advokaadibüroole makstavaks tasuks 324 eurot (sh km). Eeltoodud riigi õigusabi tasu mõistab kolleegium TsMS § 190 lg 6 alusel välja avaldajalt. TsMS § 179 lg 5 alusel peab avaldaja tasuma raha riigituludesse 15 päeva jooksul arvates määruse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb menetluskulusid tasuma kohustava lahendi täitmisega viivitamise korral tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.