Võlausaldaja T T (isikukood: xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak (Advokaadibüroo Kasak & Lepikson, e-post: [email protected]) Võlgnik A P (isikukood: xxx, elukoht xxx e-post: xxx), lepinguline esindaja Erki Casar (e-post: [email protected]) Ajutine pankrotihaldur Kalev Mägi (OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid, asukoht Purje 9, 11911 Tallinn, tel: 665 9955, 503 6854, e-post: [email protected])
Ärakuulamise aeg
26.02.2019 Ärakuulamisel osalenud isikud Võlausaldaja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Kasak Ajutine pankrotihaldur Kalev Mägi Kohtumääruse resolutsioon
1.Rahuldada T T avaldus A P’i pankroti väljakuulutamiseks.
2.Kuulutada välja A P’i (isikukood: xxx) pankrot 03. detsembril 2020 kell 15.00.
3.Nimetada A P’i pankrotihalduriks Kalev Mägi (OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi ja Partnerid, asukoht Purje 9, 11911 Tallinn, tel: 665 9955, 503 6854, e-post: [email protected]).
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 14. jaanuar 2021 algusega kell 15.00 Tallinnas Lubja 4 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 3007.
5.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti
väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Kohustada võlgnikku A P kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 14. jaanuaril 2021 kell 15.00. Kui võlgnik vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
8.Kohustada võlgnikku A P esitama hiljemalt 13. jaanuaril 2021 pankrotihaldurile täpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning võlgniku poolt sõlmitud lepingud perioodil 01.01.2017 kuni 25.02.2017.
9.Menetluskulud jätta võlgniku A P’i kanda.
10.Määrata ajutise pankrotihalduri Kalev Mägi tasuks 900 eurot.
11.Kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 29,65 eurot (sh käibemaks).
12.Ajutise halduri tasu ja kulutused mõista välja võlgniku A P’i pankrotivarast. Väljamakse teostada Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid arveldusarvele nr X.
13.Määrata kindlaks, et võlausaldaja T T põhjendatud menetluskulud on summas 1764 eurot (300 eurot riigilõiv + 120 eurot kohtutäiturikulud + 1344 eurot õigusabikulud).
14.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja ajutine haldur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada. Asjaolud
1.Võlausaldaja T T esitas 12.10.2018.a. kohtule avalduse võlgniku A P’i pankroti väljakuulutamiseks. Kohus nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Kalev Mägi.
2.Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Võlgniku A P igakuiseks sissetulekuks on pension summas 366,81 eurot ja sotsiaaltoetus summas 26,85 eurot. Võlgnik on abielus, ülalpeetavad puuduvad. Abieluvararegistri andmeil on tehtud abieluvararegistrisse kanne nr 924850 21.06.2018 sõlmitud abieluvaralepingu alusel ning abikaasade poolt valitud varasuhteks on varalahusus. Ajutine pankrotihaldur esitas võlgnikule teabenõude nõudmaks dokumente ja lepinguid, millised on vajalikud võlgniku maksevõime hindamiseks ja varade ning võlgade väljaselgitamiseks. Võlgnik on ajutise pankrotihalduri teabepäringu kätte saanud, kuid ei ole nõutud tähtajaks ühtegi dokumenti esitanud. Kuna võlgnik ajutise pankrotihalduri poolt esitatud korduvatele päringutele ei ole vastanud, on võlgade väljaselgitamiseks kasutatud avalikke allikaid ja kolmandelt isikutelt saadud andmeid. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ees on võlgnikul kohustus summas 330 000 eurot. Kohustus tuleneb võlausaldaja ja võlgniku vahel 27.01.2017 sõlmitud käenduslepingust. Laenusaaja x OÜ (registrikood xxx) laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused on lõpetatud ning aktiivsed menetlused puuduvad. Maksu- ja Tolliameti informatsiooni kohaselt võlgnikul maksuvõlad puuduvad. Võlgniku AS Swedbank pangakonto väljavõttest nähtub, et võlgniku pangakontole nr xxx on tehtud perioodil 28.04.2017- 16.10.2018 regulaarselt ülekandeid OÜ xxx pangakontolt kokku summas 126 750 eurot (võlgnik oli äriühingu juhatuse liige kuni 14.12.2018 ja osanik kuni 15.08.2017). Makse selgituseks on märgitud „kassasse“ või „ülekanne“. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed selle kohta, kas nimetatud kanded võlgniku pangakontole
olid põhjendatud või oli tegemist laenulepingutega. Võimalik, et eelnimetatud äriühingul on nõue võlgniku vastu ülekantud summa osas. Võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud residendist füüsilise isiku 2017.a. tuludeklaratsioonis eelnimetatud summasid tuluna kajastatud ei ole. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on võlgnikule kuuluvatele kinnistutele seatud hüpoteegid kokku summas 165 853,80 eurot. Kuna võlgnik ei ole pankrotimenetluses esitanud ühtegi nõutud dokumenti puuduvad andmed kinnistutele seatud hüpoteekide jäägi kohta. Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt on võlgnik sõlminud 07.01.2019 laenulepingu xxx OÜ-ga ning saanud laenu summas 20 000 eurot. Võlakohustuste suurus ei ole lõplik, kuna intresside ja viiviste võrra võivad kohustused suureneda. Kokku on seega võlgniku teadaolevad võlakohustused summas umbes 330 000 eurot, millele võivad lisanduda hüpoteegiga tagatud nõuded ja võimalik nõue OÜ xxx poolt kantud summade osas. Pankadest saadud informatsiooni kohaselt olid võlgniku kontode jäägid pankades alljärgnevad: - Luminor Bank AS konto nr x 10,41 eurot - Luminor Bank AS konto nr x DKK 0 eurot - Swedbank AS konto nr x 902,97 eurot konto nr x 781,41 eurot Kokku rahalised vahendid krediidiasutustes summas 1 694,79 eurot. Võlgniku on/oli seotud alljärgnevate äriühingutega: Äriühingu nimi
Registrikood Juhatuse liige
Osalus
x
12976203
A P (alates 11.01.2016)
Ainuosanik, osa nimiväärtus 2500 eurot
x
14311991
A P 12.12.2018)
(14.08.2017- Ainuosanik 11.12.2018
23.08.2017-
x
11429752
A P 14.12.2018)
(20.04.2012- Ainuosanik 15.08.2017
13.06.2014-
x
10573955
Likvideerija A P (alates Osakapital 774 609 eurot, 09.01.2009) ühisomand A P ja L Pa (alates 06.06.2018)
Võlgniku poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud 2017. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonis on märgitud võlgniku tuluna 2017. aastal pension summas 2789,46 eurot ja välisriigist saadud tuluna pension summas 1189,32 eurot (Vene Föderatsioon). Samuti on deklareeritud tuluna OÜ x osa eest saadud 2556 eurot. Deklareeritud tulu kokku summas 6 534,78 eurot. Kinnistusraamatu andmeil kuuluvad võlgnikule alljärgnevad kinnistud: Kinnistu registriosa nr
Katastritunnus
Sihtotstarve
3.ja 4. jao andmed
x
x
Maatulundusmaa Hüpoteek summas 1 milj 7,84ha EEK M-D T kasuks, hüpoteek summas 27500 eurot Eesti Vabariik kasuks
x
x
Maatulundusmaa Puuduvad, ühisomand L Pa, 2,46 ha AP
x
x
Maatulundusmaa Kohtulik hüpoteek 0,93 ha Vabariik kasuks
Eesti
Maanteeameti liiklusregistri andmeil võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnikule kuulunud sõiduk Mitsubishi Pajero Sport reg. nr x, esmane registreerimine 2004, on võõrandatud 01.10.2014, võlgnik on sõiduki vastutav kasutaja. Ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnik kohustusliku kogumispensioniga liitunud ei ole. Täitemenetluse seadustiku § 132 (12) alusel (jõustunud 10.06.2018) võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kokkuvõtteks võib hinnata esialgselt võlgniku vara suuruseks igakuiselt laekuva pensioni ja sotsiaaltoetuse ning võlgnikule kuuluvad kinnistud, millede turuväärtust on raske hinnata, kuna kinnistud on koormatud hüpoteekidega ja üks kinnistu on ühisomandis võlgniku abikaasaga. Võlgnikule kuuluvate äriühingute x OÜ ja x OÜ (likvideerimisel) osade turuväärtus on ajutisele pankrotihaldurile teadmata, kuna puuduvad andmed nende äriühingute finantsseisundi kohta. Võlgniku poolt andmete esitamisel on võimalik anda ligikaudne hinnang äriühingu osade väärtuse kohta. Tuginedes avalikele vararegistritele, võlgniku ja kolmandate isikute poolt edastatud ning ajutise halduri poolt kogutud informatsioonile, on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku teadaolevad kohustused ületavad tema vara kordades, võlgnikule kuulub kolm kinnistut, mis on koormatud hüpoteekidega ning üks kinnistu on ühisomand koos abikaasaga. Ajutine haldur on arvamusel, et kinnistute reaalne turuhind ei kata võlgniku teadaolevaid ja võimalikke kohustusi, mistõttu on võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur esialgselt asjaolu, et võlgnik on võtnud talle kuuluvale äriühingule laenu ning olnud laenu käendajaks. Peale laenulepingu ja käenduslepingu sõlmimist on võlgnik võõrandanud talle kuulunud äriühingu OÜ x osa hinnaga 2556 eurot. Ajutine haldur on arvamusel, et maksejõuetuse tekke põhjuseks ei ole esialgu kuriteo tunnustega tegu ega raske juhtimisviga, maksejõuetuse tekke põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Analüüsides võlgniku erinevaid pangakontosid, selgub, et 2017. ja 2018. aastal on võlgnik teinud regulaarseid ülekandeid võlgniku omanduses olevale äriühingule x OÜ selgitusega „tagastus kassasse“ kokku summas 25 393 eurot. Perioodil 28.04.2017-16.10.2018 on tehtud OÜ x poolt ülekandeid võlgniku kontole kokku summas 126 750 eurot, valdavalt on märgitud makse selgituseks „kassast“ või „ülekanne“. Ülekantud summadest on tagastatud 30 925 eurot. OÜ-le x (likvideerimisel) on tehtud 2018. aastal ülekandeid kokku summas 3155 eurot, tagastatud on 900 eurot. Kõik eelviidatud äriühingud olid seotud võlgnikuga. Ajutisel pankrotihalduril puuduvad andmed maksete majandusliku põhjendatuse kohta, kuna võlgnik ei ole täitnud Harju Maakohtu kohtumääruse resolutsiooni p-s 6 sätestatud kohustust ning PankrS 85 sätestatud kohustusi. Käesoleval juhul esinevad alused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust
pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Haldur leiab, et käesolevas pankrotimenetluses on põhjendatud teha võlausaldajatele ettepanek kanda menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti vähemalt 2500 eurot. Summa on põhjendatud, kuna võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et selgitada välja võimalikud debitoorsed võlgnevused ning võlgnevuse mittetasumisel hagide esitamine võlgnike vastu. Kohtusse pöördumisel eeldatakse riigilõivu tasumist vähemalt osaliselt menetlusest huvitatud võlausaldajate poolt, mis oleks samuti põhjendatud tasuda deposiidi arvelt. Eeltoodust tulenevalt palub ajutine pankrotihaldur lõpetada A P’i pankrotimenetlus raugemise tõttu. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 900 eurot Kalev Mägi kasuks, konto nr EE x ja tehtud kulutused summas 29,65 eurot OÜ Pankrotihalduribüroo Mägi & Partnerid kasuks konto nr X. Juhul, kui kohus kuulutab välja A P’i pankroti, võtta võlgnikult vanne ja kohustada võlgniku esitama varade ja kohustuste nimekirja ning võlgniku poolt sõlmitud lepingud perioodil 01.01.2017-25.02.2017.
3.13.03.2019 esitas A P kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks, tsiviilasi nr 2-19-3810. Juhindudes PankrS § 4 lg 3 ja VÕVS § 14 lg 1 liitis kohus avaldused ühte menetlusse tsiviilasja nr 2-18-15384 alla.
4.Harju Maakohus keeldus 14.03.2019.a. kohtumäärusega menetlusse võtmast võlgniku avaldust võlgade ümberkujundamiseks ja kuulutas välja võlgniku pankroti. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 11.07.2019.a. kohtumäärusega Harju Maakohtu 14.03.2019.a. määruse pankroti väljakuulutamise, menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas ning saatis tühistatud osas tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast võlgniku avaldust võlgade ümberkujundamiseks, jättis ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muutis määruse põhjendusi. Ringkonnakohtu otsus jõustus 11.11.2019.a.
5.Kohus andis pooltele 20.11.2019 e-kirjaga tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks ning teatas, et teeb käesolevas asjas lahendi teatavaks 19.12.2019.
6.Ajutine pankrotihaldur märkis 16.12.2019 seisukohas, et ajutise pankrotihalduri aruandes oli välja toodud võlgniku varana rahalised vahendid krediidiasutustes kokku summas 1 694,79 eurot ning teiste võlgnikule kuuluvate osaluste hulgas ka x OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot. x OÜ on äriregistrist kustutatud 23.04.2019. Seega ei saa seda vara võlgniku varana enam arvestada. Võlgniku rahaliste vahendite jääk krediidiasutustes on kokku summas 3 922,60 eurot ning ainsaks sissetulekuks endiselt pension ja sotsiaaltoetus. Võlausaldajate üldkoooslekul 28.06.2019 esitati kaitsmiseks nõudeid kokku summas 774 475 ,73 eurot. Võlgnik esitas vastuväite nõuetele summas 89 591,93 eurot. Teiste nõuete osas võlgnik vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt jääb ajutine pankrotihaldur kohtule esitatud ajutise pankrotihalduri aruande juurde ning leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
7.16.12.2019 esitas A P Harju Maakohtule korduva avalduse võlgade ümberkujundamiseks, mille kohus liitis 18.12.2019 kohtumäärusega käesoleva menetluse alla.
8.Kohus lükkas 18.12.2019 e-kirjaga pankroti väljakuulutamise otsustamise edasi vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) §-le 14 lg 2.
9.Harju Maakohus keeldus 27.01.2020 kohtumäärusega ümberkujundamiseks menetlusse võtmisest.
A
P’i
avalduse
võlgade
10.Tallinna Ringkonnakohus jättis 30.04.2020 määrusega võlgniku määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Harju Maakohtu 27.01.2020 kohtumäärus jõustus 07.09.2020, mil Riigikohus jättis võlgniku määruskaebuse menetlusse võtmata.
11.Kohus andis pooltele 24.11.2020 e-kirjaga tähtaja täiendavate seisukohtade esitamiseks ning
teatas, et teeb käesolevas asjas lahendi teatavaks 03.12.2020.
12.Võlausaldaja T T jääb 30.11.2020 seisukohas kõikide käesolevas menetluses esitatud väidete, seisukohtade, tõendite ja taotluste juurde. Võlausaldaja hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu ja palub kuulutada välja tema pankrot. Võlgniku majanduslikus olukorras ei ole vahepealsel ajal positiivseid muutuseid toimunud. Vastupidi, käesolevaks hetkeks on võlgniku rahaline olukord muutunud veelgi halvemaks. Võlgnik ei ole käesoleva hetkeni esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks, et tal oleks vara, mille arvel oleks võimalik võlausaldajate nõuded rahuldada. Käeoslevaks hetkeks on x OÜ (pankrotis) pankrotihaldur esitanud võlgniku vastu alusetust rikastumisest (alternatiivselt juhatuse liikme vastutusest ja õigusvastaselt tekitatud kahjust) tuleneva põhinõude 124 250 euro suuruses summas, millele lisanduvad viivised seadusjärgses määras. Nimetatud hagi menetletakse tsiviilasja nr 2-20-6209 raames.
13.Võlgnik jääb 30.11.2020 seisukohas kõikide varasemalt esitatud vastuväidete juurde, st pankrotihoiatus on jäänud võlgnikule kätte toimetamata, nõue ei ole selge, võlgnik on esitanud asjakohased vastuväited, mistõttu peab võlausaldaja oma nõude esitama hagimenetluses. Võlgniku kohustuse summaks on maksimaalselt üksnes 99 465,80 eurot ning kui võlausaldaja leiab, et rohkem, siis selle peab vaidlema selgeks hagimenetluses, mitte pankrotimenetluses. Võlgnik esitab täiendava tõendina x OÜ (likvideerimisel) poolt võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluses 16.12.2019 esitatud garantiikirja, millega garantii andja garanteerib võlausaldajale 100 000 euro tasumise. Lisaks märgib võlgnik, et tsiviilasjas nr 2-205367, kus hagejaks on võlausaldaja ning kostjaks x OÜ, on hageja ja kostja vahel rahaline vaidlus summas üle 150 000 euro, mis põhineb 21.01.2017 laenulepingul ja käenduslepingul, mille alusel on esitanud võlausaldaja pankrotiavalduse võlgniku vastu. Sama asja raames on koormatud võlausaldaja kasuks x OÜ omandis olevad kaks kinnistut ning nende hüpoteekide summa on üle 170 000 euro. Eelpool viidatud garantiikirjaga on tagatud võlgniku veel tasumata jäänud võimalikud kohustused võlausaldaja ees. Samuti märgib võlgnik, et üksnes võlausaldaja tegevuse tagajärjel ei ole viimane saanud kätte garantiikirjaga tagatud 100 000 eurot, sest võlgnik ei olnud nõus võlgade ümberkujundamise kavaga ning pöördus kohtusse alusetu garantiikirja alusel. Samuti on võlgnik tsiviilasjas nr 2-20-5367 keeldunud x OÜ poolt pakutud kompromissist, mille tulemusena oleks hageja saanud 115 000 eurot ning pooled oleksid lõpetanud võlgniku pankrotimenetluse. Võlgnik soovib võlausaldajaga kompromissi sõlmida. Kohtumääruse põhjendused
14.Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku A P’i pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalev Mägi. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
15.Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot, kuivõrd võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul võlgasid summas vähemalt 330 000 eurot ning võlgniku 13.03.2019 avalduse kohaselt vähemalt 900 000 eurot, kuid varaks kolm kinnistut, millede turuväärtust on raske hinnata, kuna need on koormatud hüpoteekidega ja üks kinnistu on ühisomandis võlgniku abikaasaga. Ajutine pankrotihaldur märkis 16.12.2019 seisukohas, et teiste võlgnikule kuuluvate osaluste hulgas oli ka OÜ x OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot, kuid x OÜ on äriregistrist kustutatud 23.04.2019, mistõttu ei saa seda vara võlgniku varana enam arvestada. Võlgniku rahaliste vahendite jääk krediidiasutustes on kokku summas 3 922,60 eurot
ning ainsaks sissetulekuks endiselt pension ja sotsiaaltoetus. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse kohaselt „muu põhjus“.
16.Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur ei ole välistanud tagasivõitmise võimalusi.
17.PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatas väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks 2 500 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldaja T T eest on tasutud kohtu deposiitkontole 2 500 eurot.
18.PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
19.Lisaks kohustab kohus ajutise pankrotihalduri taotlusel võlgnikku A P esitama hiljemalt 01. aprillil 2019.a pankrotihaldurile täpsustatud vara ja võlgade nimekiri ning võlgniku poolt sõlmitud lepingud perioodil 01.01.2017 kuni 25.02.2017.
20.Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 900 eurot väljamaksmisega ajutisele pankrotihaldurile ning kinnitada ajutise pankrotihalduri kulutused summas 29,65 eurot (sh käibemaks) väljamaksmisega büroole, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
21.PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).
22.Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri töötasuks 900 eurot ja kinnitada kulutused summas 29,65 eurot (sh käibemaks). PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Menetluskulud
23.Võlausaldaja T T esitas kohtule 26.02.2019 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldusest nähtub, et võlausaldaja menetluskuludeks on riigilõiv summas 300 eurot, kohtutäiturikulud 120 eurot ja õigusabikulud summas 2436 eurot, kokku 2856 eurot.
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude
rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 alusel, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
25.Vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu käesolevas asjas 11.07.2019 tehtud kohtumääruse juhistele (p 68) määrab kohus käesolevalt kindlaks võlausaldaja põhjendatud menetluskulud, kuid ei saa neid pankrotivara arvelt välja mõista. Kindlaksmääratud menetluskulud kuuluvad hüvitamisele pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi.
26.TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14).
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Võlausaldaja menetluskuluks on riigilõiv summas 300 eurot, kohtutäiturikulud summas 120 eurot ja õigusabikulud summas 2436 eurot. Kohus peab pankrotiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summas 300 eurot ja kohtutäiturikulu summas 120 eurot põhjendatuks ja vajalikuks kuluks.
28.Edasi kontrollib kohus võlausaldaja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Võlausaldaja palub välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 2436 eurot, mille moodustab õigusabi osutamine 14,5 tunni eest tunnihinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus, tutvunud esitatud menetluskulude nimekirjaga ning toimiku materjalidega, on seisukohal, et võlausaldaja õigusabikulud on ülepaisutatud ega ole mõistlikud, mistõttu vähendab kohus neid 14,5 tunnilt 8 tunnile. Kohus leiab, et 8 tunni näol summas 1344 eurot (sh käibemaks) on tegemist põhjendatud ajakuluga. Seega leiab kohus, et võlausaldaja põhjendatud menetluskulud on kokku summas 1764 eurot (300 eurot riigilõiv + 120 eurot kohtutäiturikulud + 1344 eurot õigusabikulud).
29.Võlausaldaja on palunud mõista võlgnikult välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist kuni nende täieliku tasumiseni. Kohus selgitab, et pankroti väljakuulutamisega PankrS § 35 lg 1 p 6 kohaselt lõpetatakse intressi ja viiviste arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Kohtumääruse põhjendusi on täiendatud TRK lahendiga.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.