Eesistuja Peeter Jerofejev, liikmed Ants Kull ja Kaupo Paal
Kohtuasi
Kohtla-Järve linn, Lehola tn 4 korteriühistu avaldus Natalja Satani vastu paigaldatud videovalvesüsteemi seadmeid eemaldama kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kohtla-Järve linn, Lehola tn 4 korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Kohtla-Järve linn, Lehola tn 4 korteriühistu, lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Puudutatud isik Natalja Satan
Asja läbivaatamise kuupäev
5. oktoober 2020. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 4. juuni 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11279. Jätta jõusse samas asjas tehtud Viru Maakohtu 14. aprilli 2020. a määrus.
2.Rahuldada Kohtla-Järve linn, Lehola tn 4 korteriühistu määruskaebus.
Jätta apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulud Natalja Satani kanda.
4.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kohtla-Järve linn, Lehola tn 4 korteriühistu (avaldaja) esitas 26. juulil 2018. a Viru Maakohtule avalduse Natalja Satani (puudutatud isik) vastu, milles palus kohustada puudutatud isikut maha võtma tema paigaldatud valvekaamerad. Avalduse kohaselt paigaldas puudutatud isik 2017. a maja kandeseintele ja sissekäigu juurde videokaamerad. Avaldaja 28. jaanuari 2018. a üldkoosolekul otsustati häälteenamusega, et korteriomanikud ei ole nõus videokaamerate paigaldamisega ning need tuleb demonteerida. Puudutatud isik osales sellel üldkoosolekul isiklikult. Avaldaja nõudis puudutatud isikult videokaamerate demonteerimist, kuid puudutatud isik keeldus üldkoosoleku otsuse täitmisest ja
2-18-11279 kaameraid ei demonteerinud. Kandeseinad ja aknad on kaasomandi esemed ning nende kasutamiseks on vajalik teiste kaasomanike nõusolek. Kaameratega töödeldakse lubamatult ka isikuandmeid.
2.Puudutatud isik vaidles avaldusele vastu. Puudutatud isik oli sunnitud kaamerad paigaldama enda turvalisuse tagamiseks ja ka vara kaitseks. Korteri nr 3 omanik ründas puudutatud isiku tütart ja tuttavat ning kahjustas puudutatud isiku autot. Öösiti jäetakse trepikodade uksi lahti, mille tõttu on oht vargusteks. Samuti on puudutatud isiku kuuri seinale soditud joonistusi. Üks paigaldatud kaameratest on suunatud puudutatud isiku sõiduki parkimiskohale ja teine garaažile. Tegemist on avaliku ruumiga, kus eeldatakse kõigilt isikutelt õiguskuulekat käitumist ja seega ei saa kaamerad riivata teiste isikute õigusi. Puudutatud isik on paigaldanud sildid, mis teavitavad kaamerate olemasolust. Üldkoosoleku otsus ei kohusta kaameraid demonteerima ja sellist küsimust ei olnud ka üldkoosoleku päevakorras. Puudutatud isik paigaldas kaamerad aknaraamidesse, mis on puudutatud isiku omand.
3.Viru Maakohus rahuldas 14. aprilli 2020. a määrusega avalduse ja kohustas puudutatud isikut 21 päeva jooksul eemaldama tema paigaldatud kaamerad. Maakohus leidis, et kaamerate paigaldamiseks ei ole õiguslikku alust. Kaasomandis olevatesse ruumidesse videovalvesüsteemi seadmete paigaldamise üle otsustamine on tavapärase valitsemise raamesse jääva küsimuse üle otsustamine korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 tähenduses. Selle üle võivad korteriomanikud otsustada häälteenamusega. Tegemist ei ole asja majandusliku otstarbe muutmisega ega ka kaasomandi eseme säilitamiseks vajaliku toiminguga KrtS § 37 lg 1 mõistes, mida korteriomanik saaks teha teiste korteriomanike ja korteriühistu nõusolekuta. Kuna puudutatud isikul ei olnud õigust kaameraid paigaldada, tuleb need eemaldada. Olukorda ei muuda ka see, kuhu korteriomanik on kaamerad paigaldanud, kuna kaamerate tegevusraadius ja mõju ei piirdu ainult korteriomandi reaalosaga. Filmimine on ka isikuandmete töötlemine isikuandmete kaitse seaduse tähenduses, nagu avaldaja õigesti märgib.
4.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata.
5.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Ringkonnakohus rahuldas 4. juuni 2020. a määrusega määruskaebuse, tühistas maakohtu määruse ja tegi uue määruse, millega jättis avalduse rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt on maakohus jätnud nõude õigusliku aluse välja selgitamata ja on rikkunud sellega määruse põhjendamise kohustust. Avaldaja nõuet saab pidada täitmisnõudeks võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 2 alusel või nõudeks KrtS § 30 lg-te 2 ja 4 alusel. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et seitsme korteri omanikud on kaamerate paigaldamisele vastu. Koosolek ei otsustanud kohustada puudutatud isikut kaameraid eemaldama. Protokollist eraldiseisev dokument „üldkoosoleku otsused“ ei ole protokoll ega väljenda koosolekul otsustatut. See ei tõenda, et koosolek otsustas kohustada kaameraid eemaldama. Kuna koosolekul ei pandud puudutatud isikule
2(5)
2-18-11279 kohustust kaameraid eemaldada ja ei antud selleks ka tähtaega, on täitmise nõue VÕS § 108 lg 2 alusel välistatud. KrtS § 30 lg-s 2 nimetatud nõude korral tuleb hinnata kaasomandi kasutamise vastavust korteriomanike kokkuleppele, seadusele ja omanike huvidele ning kaasomandi kasutamise otstarbele. Kokkulepet kaamerate kohta polnud, seega tuleb hinnata, kas kaamerate paigaldamine vastas omanike üldistele huvidele ja kaasomandi otstarbele. Kaasomandi osa otstarbekohast kasutamist ei saa ühistu takistada (KrtS § 30 lg 1 p 2). Puudutatud isiku tegevus ei ole kaasomandi valitsemine (KrtS § 35), vaid kaasomandi kasutamine (KrtS § 30). Puudutatud isik on põhjendanud, et tal on kaameraid vaja turvalisuse suurendamiseks, kuna on esinenud rünne. Turvalisuse eesmärgil kaamerate paigaldamine ei ole kaasomandi otstarbevastane kasutamine ja selleks on kaasomanikul õigus ka ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Omanikul on õigus kaitsta ennast, oma pereliikmeid ja vara. Võib eeldada, et kaasomandi otstarbeline kasutamine ei ole teiste kaasomanike huvide vastane. Kui mõni kaasomanik leiab, et kaamerad rikuvad tema omandiõigust (nt privaatsust), võivad need kaasomanikud esitada puudutatud isiku vastu hagi ja kohus saab hinnata, kas need isikud on kohustatud omandiõiguse riivet taluma. Kuna sellist nõuet ei saa esitada ühistu, ei hinda ringkonnakohus ka omandiõiguse riivet ning ei kohalda talumiskohustuse hindamisel ka isikuandmete kaitse seadust.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus. Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et korteriomanikud ei ole otsustanud kohustada puudutatud isikut kaameraid eemaldama. Korteriomanikud otsustasid seda 28. jaanuari 2018. a üldkoosolekul. Kaamerate paigaldamine on tavapärane valitsemine KrtS § 35 lg 2 p 1 mõttes, mille üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel.
8.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 691 p 5, § 692 lg 1 p 1, § 695 ja § 701 lg 3 alusel materiaalõiguse normi väära tõlgendamise tõttu tühistada ja jätta jõusse maakohtu määrus. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
10.Avaldaja on pöördunud kohtusse eesmärgiga kohustada puudutatud isikut eemaldama tema paigaldatud valvekaamerad korterelamu kandeseintelt ja akendelt. KrtS § 30 lg 2 esimese lause kohaselt võib korteriomanik nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. KrtS § 30 lg 4 alusel saab sellise nõude esitada ka korteriühistu. Seega saab avaldaja nõude õiguslik alus olla KrtS § 30 lg 2 koos lg-ga 4.
11.Maakohus leidis, et kui üks korteriomanik paigaldab kaasomandi eset filmivad valvekaamerad, siis väljub see kaasomandi eseme otstarbekohase kasutuse piiridest KrtS § 30 lg 1 p 2 tähenduses, mida üks korteriomanik võiks teha ilma teiste korteriomanike nõusolekuta. Vastava nõusoleku saavad korteriomanikud anda häälteenamusega tehtava otsuse kaudu (KrtS § 35). Ringkonnakohus leidis
3(5)
2-18-11279 erinevalt maakohtust, et tegemist on kaasomandi kasutamisega KrtS § 30 lg 1 p 2 mõttes, mida võib üks korteriomanik teha ilma teiste nõusolekuta. Kolleegium ringkonnakohtu seisukohaga ei nõustu. Praegusel juhul häirib teisi korteriomanikke ja korteriühistut eelkõige see, et üks korteriomanik jäädvustab kaameratega kaasomandi esemel (trepikojas ja maatükil) toimuvat. Valvekaamerate paigaldamine selliselt, et kaameratega saab filmida kaasomandil toimuvat, ei ole käsitatav kaasomandi eseme otstarbekohase kasutamisena KrtS § 30 lg 1 p 2 mõttes ehk see ei jää kaasomandi eseme tavakasutuse piiresse, milleks korteriomanikul ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut. Vastupidine seisukoht viiks selleni, et iga korteriomanik võiks soovi korral paigaldada kaameraid, mis jäädvustavad kõikide kaasomanike tegevust kaasomandil. Samas ei saa üldjuhul eriomandit kasutada ilma kaasomandit kasutamata. See omakorda võiks viia selleni, et iga korteriomanik võiks ilma teiste korteriomanike nõusolekuta jälgida ja jäädvustada kõikide teiste korteriomanike ja korteriomandeid kasutavate isikute kaasomandi kasutamist ja osaliselt ka eriomandi kasutamist. Puudutatud isik põhjendab kaamerate paigaldamist turvalisuse suurendamise vajadusega. Kolleegium märgib, et kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavate kaamerate paigaldamise üle saavad korteriomanikud otsustada häälteenamusega (KrtS § 35 lg 1) vähemalt siis, kui järgitakse teiste korteriomandeid kasutavate isikute privaatsust tagavaid meetmeid. Seega, kui korteriomanik leiab, et turvalisuse tagamiseks tuleks paigaldada kaamerad, mis jäädvustavad kaasomandil toimuvat, võib ta teha teistele korteriomanikele ettepaneku vastava otsuse vastuvõtmiseks. Eelkõige võiks kaamerad paigaldada korteriühistu, kes kontrollib jäädvustamist ja otsustab kaameratega salvestatu väljaandmise üle. Juhul, kui korteriomanike enamus ei ole nõus kaamerate paigaldamise otsust vastu võtma, võib korteriomanik põhjendatud juhul kaamerate paigaldamist teistelt korteriomanikelt ka nõuda (KrtS § 30 lg 2).
12.Kolleegium märgib veel, et kaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vaja korteriomanike kokkulepet. Korteriomanikel on õigus privaatsusele. Kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral, võib nende paigaldamiseks piisata korteriomanike häälteenamusest. Korteriomanike õigust privaatsusele aitab tagada nt see, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustavad kaamerad paigaldab ühistu ja kaameratega jälgimine ja salvestatu väljaandmine on reguleeritud näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud juhtudel, nt süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks, ning valvekaamerate valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega avalikustada. Sellistel tingimustel valvekaamerate paigaldamiseks piisab üldjuhul korteriomanike häälteenamusest. Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele. Igal juhul on valvekaamerate paigaldamiseks tarvis vähemasti korteriomanike enamuse otsust, mida maakohtu tuvastatud asjaolude kohaselt praegu ei ole. Maakohus on tuvastanud, et korteriomanikud otsustasid
28.jaanuari 2018 üldkoosolekul, et nad ei nõustu videokaamerate paigaldamisega.
13.Avaldaja nõue on käsitatav KrtS § 30 lg-test 2 ja 4 tuleneva nõudena. Vastava nõude esitamine ei eelda eraldi sellekohase üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist. Seetõttu ei ole tähtsust, kas korteriomanike üldkoosolekul võeti vastu otsus, millega kohustati puudutatud isikut kaameraid eemaldama. Seega jätab kolleegium tähelepanuta puudutatud isiku väited ja esitatud tõendi selle kohta, kas üldkoosolekul otsustati kaamerate eemaldamise üle või kaamerate paigaldamise seaduslikkuse üle.
4(5)
2-18-11279
14.Maakohus leidis, et on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kolleegium ei muuda maakohtu menetluskulude jaotust. Menetluskulud apellatsiooni- ja kassatsiooniastmes jäävad puudutatud isiku kanda, sest maakohus tegi seadusliku lahendi ja selle vaidlustamine oli alusetu. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine jääb TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2 kohaselt maakohtu otsustada.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada. TsMS § 149 lg 8 järgi tagastatakse kautsjon menetlusosalisele, kes selle tasus või kelle eest see tasuti, või tema korraldusel muule isikule. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.