Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Kaupo Paal
Kohtuasi
XXX avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu
17.detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse osalise tühisuse tuvastamiseks või osaliselt kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 25. augusti 2022. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XXX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja XXX Puudutatud isik Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu, seaduslik esindaja Marina Fronovica
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada nii Harju Maakohtu 8. märtsi 2022. a kui ka Tallinna Ringkonnakohtu
25.augusti 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549 osas, milles jäeti rahuldamata XXX avaldus Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks osas, millega oli otsustatud paigaldada valvekaamerad (otsuse p 2). Teha selle kohta uus määrus, millega rahuldada XXX avaldus ning tuvastada, et Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus on eelnimetatud osas tühine.
2.Jätta muutmata sama ringkonnakohtu sama määrus osas, millega jäeti muutmata maakohtu määrus osas, milles maakohus oli jätnud rahuldamata XXX avalduse tunnistada kehtetuks Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku otsus osas, millega oli otsustatud nõuda korteriomandite nr 621 ja nr 622 omanikult korteriomandite võõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise päevast (otsuse p 5).
3.Tühistada ringkonnakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ning teha selles osas uus määrus, millega jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus menetlusosaliste endi kanda.
4.Rahuldada XXX määruskaebus osaliselt.
2-20-2549
5.Keelduda dokumentaalse tõendina vastu võtmast Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu
13.veebruaril 2023 esitatud määruskaebuse vastusele lisatud dokumenti 19. augustil 2022 tsiviilasjas nr 2-20-18261 esitatud hageja vastuse kohta.
6.Jätta menetluskulud Riigikohtus menetlusosaliste endi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXX (avaldaja) esitas Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Randla tn 15 korteriühistu (korteriühistu) korteriomanike 17. detsembri 2019. a üldkoosoleku (üldkoosolek) otsuse osalise tühisuse tuvastamiseks või osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt võeti üldkoosolekul ühel häälel vastu mh järgmised otsused: • kinnitada 2018. a majandusaasta aruanne (otsuse p 1); • paigaldada majja 40 valvekaamerat, väliskaamerad paigaldada hiljem (otsuse p 2); • kinnitada 2020. a majanduskava (otsuse p 3); • nõuda korteriomandite nr 621 ja nr 622 võõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise päevast (otsuse p 5). Avaldaja leidis, et need üldkoosolekul vastu võetud otsustused on tühised, sest üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lg 2 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. Korteriühistus on 160 liiget ja pool sellest oleks olnud 80, kuid üldkoosolekul osales üksnes 40 liiget. Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et korteriomanike 3. juuli 2018. a üldkoosoleku otsusega kinnitati väidetavalt korteriühistu uus põhikiri, mille p-de 3.3.5 ja 3.4.3 kohaselt on korteriomanike üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Uut põhikirja ei kinnitatud kehtivalt. Otsustusvõime puudumise tõttu oli tegemist mitteotsusega. Uue põhikirja kinnitamiseks oleks olnud varasema, 22. novembri 2001. a põhikirja p 6.5 kohaselt vajalik, et üldkoosolekust oleks osa võtnud vähemalt 51% korteriühistu liikmetest, kuid uue põhikirja poolt hääletas 160 korteriühistu liikmest üksnes 30. Kuna uut põhikirja ei kinnitatud kehtivalt, kehtis praeguses asjas vaidlustatud üldkoosoleku otsuste tegemise ajal varasem põhikiri, mille järgi oleks üldkoosolekul otsuste tegemise poolt pidanud hääletama vähemalt 51% korteriühistu liikmetest või nende esindajatest. Avaldaja on vaidlustanud korteriomanike 3. juuli 2018. a üldkoosoleku otsuse, mida menetletakse maakohtus (tsiviilasi nr 2-18-13079). Avaldaja leidis, et üldkoosoleku otsus on osas, millega kinnitati 2020. a majanduskava, tühine või alternatiivselt tuleks kehtetuks tunnistada majanduskava p-de 1, 2, 3, 4, 6, 7 ja 8 osas ka vastuolu tõttu KrtS §-dega 35 ja 40. Otsustus paigaldada valvekaamerad on vastuolus KrtS §-ga 35, sest valvekaamerate paigaldamise kulu ei ole korteriühistu tavapärase valitsemise kulu. Majanduskavas on üüri suurus kindlaks määratud, kuid puudub korteriühistu otsus eseme üürile võtmise kohta.
2.Korteriühistu vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ta leidis, et üldkoosoleku otsuse tegemisel ei rikutud kvooruminõudeid, sest uue põhikirja p-de 3.3.5 ja 3.4.3 kohaselt oli üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Uus põhikiri kinnitati 3. juulil 2018 kehtivalt, sest seda tehti korduval koosolekul, mis oli KrtS § 23 lg 1 järgi otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Osa korteriomanikke ei pea kütte ja sooja vee eest tasuma, sest nende korterites neid ei tarbita, hooldustariifid on erinevad, sest äripinna sissepääsud asuvad maja otsas ja koristaja neid ei korista, äripindadel on teine tariif, sest äripindade rentnikud lifte ei kasuta, vee ja elektrinäitude osas on eesmärk tagada õiglus võrreldes elanikega, kes on näidud esitanud, valvekaamerate paigaldamine on vajalik turvalisuse tagamiseks ning üüritasu on korteriühistu tulu, mille saamise keelamine tooks korteriühistule kahju. 2(9)
2-20-2549
3.Harju Maakohus rahuldas 8. märtsi 2022. a määrusega avalduse osaliselt, tuvastades, et üldkoosoleku otsus on tühine osas, millega kinnitati 2018. a majandusaasta aruanne ja 2020. a majanduskava. Muus osas jättis maakohus avalduse rahuldamata ning menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi menetlusosaliste endi kanda. Maakohus leidis, et üldkoosoleku kvooruminõudeid ei ole rikutud, sest uue põhikirja p-de 3.3.5 ja 3.4.3 kohaselt oli üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Uus põhikiri oli kinnitatud kehtivalt. Seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Maakohus leidis ka, et üldkoosoleku otsused on üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised osas, millega kinnitati 2018. a majandusaasta aruanne ja 2020. a majanduskava. KrtS § 29 lg 1 sätestab, et korteriomanike üldkoosoleku otsus on tühine, kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid. Koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on otsuse tühisuse alus ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-s 2 sätestatud üldpõhimõtte järgi. Üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti maakohtu arvates oluliselt sellega, et avaldajale ei tehtud enne üldkoosolekut kättesaadavaks nõuetele vastavat 2018. a majandusaasta aruannet ega 2020. a majanduskava. Selline tegevusetus oli vastuolus KrtS § 20 lg-tes 3 ja 4 ning põhikirja p-s 3.3.6 sätestatud nõuetega, mille järgi tuleb koosoleku teates tuua välja majandusaasta aruande või majanduskavaga tutvumise koht ja kord ning saata seotud dokumendid korteriomanikule e-kirjaga või panna dokumendid e-posti aadressi puudumisel postkasti. 2018. a majandusaasta aruanne ei vastanud nõuetele, sest selles ei olnud märgitud iga korteriomandi majandamiskulude suurust KrtS § 51 lg 3 mõttes, majandusaasta aruanne oli allkirjastamata ning puudusid andmed, et juhatus oleks majandusaasta aruande eelnevalt heaks kiitnud. Avaldaja ei saanud enne üldkoosolekut tutvuda nõuetekohase 2020. a majanduskavaga, sest andmed üldkoosolekul kinnitatud ja avaldajale saadetud 2020. a majanduskavas olid erinevad. Seetõttu ei saanud avaldaja tutvuda veeteenuse ja elektri prognoositava koguse ja maksumusega ega saada selles osas KrtS § 41 lg 1 kohast ülevaadet korteriühistu kavandatavate tulude ja kulude kohta. Maakohus leidis, et avaldus tuleb jätta rahuldamata osas, milles avaldaja vaidlustas üldkoosoleku otsuseid valvekaamerate paigaldamise ning korteriomandite nr 621 ja nr 622 võõrandamise nõudmise kohta. Nende küsimuste otsustamine kuulus maakohtu arvates üldkoosoleku pädevusse, üldkoosolek oli otsustusvõimeline ning nende otsuste tühisuse ja kehtetuks tunnistamise aluseid ei esinenud. Valvekaamerate paigaldamine võib Riigikohtu praktika kohaselt olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vaja korteriomanike kokkulepe (vt Riigikohtu 29. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11279/33, p 12). Praegusel juhul piisas valvekaamerate paigaldamise kohta otsuse vastuvõtmiseks korteriomanike häälteenamusest, sest avaldaja ei toonud välja, et kaamerate paigaldamine rikub tema privaatsust või on muul moel ebaseaduslik. Korteriomandite nr 621 ja nr 622 võõrandamise nõude põhjendatust saab kontrollida alles võõrandamisnõude kohta hagi esitamisel KrtS § 33 lg 1 mõttes. Üldkoosoleku otsuse vaidlustamisel piirdub kohtulik kontroll üksnes otsuse vastuvõtmise tingimuste, mitte aga korteriomandite võõrandamise sisuliste põhjenduste hindamisega. Praegusel juhul võivad üldkoosoleku protokollis välja toodud asjaolud olla eelnimetatud korteriomandite võõrandamise aluseks KrtS § 32 lg 2 p 2 järgi.
3(9)
2-20-2549
4.Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata avalduse osas, milles avaldaja oli vaidlustanud üldkoosoleku otsuse valvekaamerate paigaldamise ning korteriomandite nr 621 ja nr 622 võõrandamise nõude esitamise kohta, samuti osas, milles menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda.
5.Korteriühistu vaidles avaldaja määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Maakohus võttis avaldaja määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS § 663 lg 5 kohaselt läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
7.Tallinna Ringkonnakohus jättis 25. augusti 2022. a määrusega avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi. Ringkonnakohus rahuldas korteriühistu taotluse võtta vastu lisatõendid, jättis menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt korteriühistu kasuks välja 616 eurot 50 senti ja seadusjärgse viivise sellelt summalt.
7.1.Ringkonnakohus märkis, et maakohtu määrus on jõustunud osas, milles maakohus tuvastas, et üldkoosoleku otsused päevakorra p-des 1 ja 4, millega kinnitati 2018. a majandusaasta aruanne ja 2020. a majanduskava, on koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumise tõttu tühised.
7.2.Ringkonnakohus leidis, et üldkoosoleku otsus valvekaamerate paigaldamise kohta ei ole tühine ning seda ei ole alust tunnistada ka kehtetuks, kuid täiendas selles osas maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus leidis, et maakohus rikkus uurimispõhimõtet ning maakohtu määrus oli üllatuslik osas, milles maakohus jättis avalduse valvekaamerate paigaldamist puudutavas osas rahuldamata põhjusel, et avaldaja ei toonud esile, et valvekaamerate paigaldamine riivab tema privaatsust. Ringkonnakohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada avaldaja privaatsuse riive kohta lisatõendeid ja -selgitusi, kuid nõustus lõpptulemusena maakohtu järeldustega. Ta leidis samuti, et valvekaamerate paigaldamine on käsitatav korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemisena KrtS § 35 lg 1 mõttes. Kuna korteriühistu oli võtnud kasutusele piisavalt meetmeid, et tagada valvekaamerate paigaldamisel avaldaja ja teiste korteriomanike privaatsus, võis nende paigaldamise üle otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega. Valvekaamerad paigaldas ja neid hooldab turvasüsteemidega tegelev pikaajalise kogemusega ettevõte ning valvurite töövõtulepingutes on seatud piirangud töö käigus teatavaks saanud isikuandmete kasutamise kohta. Valvur ja monitor asuvad eraldi tööruumis, mille aknad on osaliselt toonitud ning kaetud ruloodega, valvuritel puudub võimalus salvestiste tegemiseks ja video taasesitamiseks, kaameratega ühendatud salvestusseade paikneb turvauksega ametiruumis lukustatud karbis ning korteriühistu juhatus on väljastanud salvestisi vaid politsei palvel süütegude ja muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks. Tõendatud ei ole avaldaja väited, et valvekaamerad on paigaldatud korteriomanike jälgimiseks.
7.3.Ringkonnakohus leidis, et korteriomandite nr 621 ja nr 622 võõrandamise nõude esitamise otsust ei ole alust kehtetuks tunnistada avaldaja väidetud põhjusel, et nimetatud korteriomandite omanik ei ole tegelikult rikkunud kohustusi, mis olid korteri võõrandamise nõude aluseks. Maakohus leidis põhjendatult, et ta saab TsÜS § 38 lg 1 kohaselt kontrollida üksnes üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise tingimusi, mitte aga korteriomandite võõrandamise põhjendatust. Küsimust, kas korteriomanik on oma kohustusi rikkunud ning kas rikkumine on piisav võõrandamisnõude rahuldamiseks, hindab 4(9)
2-20-2549 kohus alles võõrandamisnõude lahendamisel KrtS § 33 lg 1 mõttes. Seega on asjakohatu avaldaja väide, et üldkoosoleku otsust ei ole korteri võõrandamise nõude osas põhjendatud. Üldkoosoleku protokollist nähtub, et eelnimetatud korteriomandite võõrandamise nõude esitamise aluseks on majandamiskulude tasumisega viivitamine, protokollis on välja toodud ka võlgnevuse suurus.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.Avaldaja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtute määrused osaliselt tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus täielikult rahuldada. Avaldaja leiab, et valvekaamerate paigaldamine korteriomanike turvalisuse ja kindlustunde tagamiseks ei ole kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise toiming KrtS § 35 lg 1 mõttes, mille oleks saanud otsustada üldkoosolekul korteriomanike häälteenamusega. Valvekaamerate paigaldamine ei riiva avaldaja õigusi vähesel määral. Asjaolu, et valvekaamerate paigaldamise eesmärk on jälgida korteriomanikke, näitab see, et valvekaamerad on paigaldatud välisukse ja liftide juurde. Valvekaamerate paigaldamine ei täida ühtegi KrtS § 35 lg 2 eesmärki ning seda ei saa seetõttu käsitada tavapärase valitsemise toiminguna. Avaldaja privaatsus ei ole piisavalt tagatud, sest jäädvustatud videomaterjalid on kättesaadavad korteriühistu juhatuse liikmetele, kolmele valvurile ja nende külalistele, kes saavad kaamera pilti jälgida ning neid vajaduse korral ka mobiiltelefoniga salvestada. Valvekaamerate pilti salvestatakse IP-salvestiga, mida saavad interneti vahendusel vaadata kõik, kellel on IP-salvesti parool. Avaldaja leiab samuti, et korteri võõrandamise nõude otsustamine KrtS § 32 mõttes eeldab, et korteriomandi võõrandamise nõude põhjused esitatakse korteriomanike üldkoosoleku otsuses. Ei ole piisav, kui need põhjendused on esitatud üldkoosoleku protokollis. Praegusel juhul oli üldkoosoleku protokolli kohaselt korteriomandite võõrandamise põhjuseks majandamiskulude võlgnevus vastavalt 5395 eurot 54 senti ja 2404 eurot 68 senti, kuid need summad ei ole tõesed ning sellega eksitati pahatahtlikult üldkoosolekul osalenuid. Tegelikult oli võlgnevus vastavalt 603 eurot 42 senti ja 886 eurot 54 senti ning ülejäänud osas olid nõuded aegunud. Ekslik on kohtute lähenemine, et korteriomandite võõrandamise otsustamist saab vaidlustada üksnes hagimenetluses KrtS § 33 lg 1 mõttes.
9.Korteriühistu vaidleb avaldaja määruskaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Korteriühistu esitas 13. veebruari 2023. a määruskaebuse vastuse lisana dokumendi 19. augustil 2022 tsiviilasjas nr 2-20-18261 esitatud hageja vastuse kohta.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et kohtute määrused tuleb TsMS § 701 lg 3 järgi tühistada osas, milles jäeti rahuldamata avaldaja avaldus üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks osas, millega oli otsustatud paigaldada valvekaamerad. Kolleegium teeb selles osas uue määruse, millega tuvastab, et üldkoosoleku otsus valvekaamerate paigaldamise kohta on tühine. Ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 691 p 1 ja § 695 järgi jätta muutmata osas, milles ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu määruse, millega maakohus jättis rahuldamata avalduse tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsus osas, millega otsustati esitada korteriomandite nr 621 ja nr 622 võõrandamise nõue. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
11.Avaldaja leiab määruskaebuses, et üldkoosoleku otsus valvekaamerate paigaldamise kohta on tühine või et see tuleb kehtetuks tunnistada põhjusel, et valvekaamerate paigaldamine riivab tema privaatsust, valvekaamerate paigaldamine välisukse ja liftide juurde teenib eesmärki korteriomanikke
5(9)
2-20-2549 jälgida, valvuritel on igapäevane ligipääs kaameratele ning kuna videokaamerate pilti saab vaadata internetis iga korteriühistu liige, kellel on IP-salvesti parool, riivatakse avaldaja privaatsust oluliselt.
11.1.Kolleegium märgib esmalt, et maakohus leidis põhjendatult, et üldkoosoleku kvooruminõudeid ei rikutud, sest uue põhikirja p-de 3.3.5 ja 3.4.3 kohaselt oli üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui korteriomanike üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline või kui otsuse poolt ei antud piisaval arvul hääli, on üldkoosoleku otsus seadusega vastuolu tõttu kehtetuks tunnistatav (vt Riigikohtu 30. novembri 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13599/26, p 14.4; 16. veebruari 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-17009/40, p 21). Kuna korteriühistu 3. juuli 2018. a üldkoosoleku otsust, millega võeti vastu uus põhikiri, ei ole kehtetuks tunnistatud ja seda otsust ei ole alust pidada tühiseks, siis on põhjendamatu avaldaja väide, et uus põhikiri ei kehti.
11.2.Kohtud leidsid, et korteriomanikud võisid üldkoosolekul vastu otsuse valvekaamerate paigaldamise kohta häälteenamusega, sest valvekaamerate paigaldamine oli korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärane valitsemine KrtS § 35 lg 1 mõttes. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu ja põhjendab seda alljärgnevalt.
11.3.Kolleegium leiab, et isikutest videosalvestise tegemine on käsitatav isikuandmete töötlemisena. Isikuandmete kaitset isikuandmete töötlemisel reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) nr 2016/679, üldmäärus). Füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel täpsustab ja täiendab isikuandmete kaitse seadus (vt selle seaduse (IKS) § 1 lg 1 p 1). Isikutest videosalvestise tegemine on isikuandmete töötlemine ehk tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta käiva teabega toimingu tegemine üldmääruse art 4 p-de 1 ja 2 mõttes. Euroopa Kohus on leidnud, et kaameraga videovalvesüsteemi korral toimub isikuandmete automatiseeritud töötlemine, kui paigaldatud seade võimaldab salvestada ja säilitada niisuguseid isikuandmeid nagu füüsiliste isikute tuvastamist võimaldavaid videokujutisi (vt Euroopa Kohtu
11.detsembri 2019. a otsus kohtuasjas nr C-708/18, TK, p-d 34 ja 35; 11. detsembri 2014. a otsus kohtuasjas nr C‐212/13, Ryneš, p 25).
11.4.Kolleegium on varem selgitanud, et valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale võib olla kaasomandi eseme tavapärane valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad KrtS § 35 lg 1 kohaselt häälteenamuse alusel, kuid võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille jaoks on KrtS § 38 lg 1 kohaselt vaja korteriomanike kokkulepe. Kui valvekaamerate paigaldamine riivab korteriomanike õigusi vähemal määral, võib nende paigaldamiseks piisata korteriomanike häälteenamusest, kuid korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele (vt Riigikohtu 29. oktoobri 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11279/33, p 12). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde ning täpsustab neid.
12.Kolleegium leiab, et kuna valvekaameraga töödeldakse isikuandmeid automatiseeritult, siis tuleb järgida üldmääruse art-s 5 ja IKS §-s 14 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Muu hulgas peab isikuandmete töötlemine olema seaduslik. Isikuandmete töötlemine peab vastama mõnele üldmääruse art-s 6 toodud tingimusele. Üldmääruse art 6 lg 1 p a kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil. Kolleegium leiab, et olukorras, kus korteriühistu paigaldab valvekaamera ja paneb selle tööle, siis töötleb ta korteriomanike isikuandmeid seaduslikult, kui selleks on nende nõusolek. Korteriomanike nõusolek 6(9)
2-20-2549 enda isikuandmete töötlemiseks saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike kokkuleppes. Käesolevas asjas ei ole korteriomanikud valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud. Seetõttu ei saa avaldaja isikuandmete kõnealusel viisil töötlemine olla üldmääruse art 6 lg 1 p a alusel seaduslik.
13.Üldmääruse art 6 lg 1 p f järgi loetakse andmesubjekti nõusolekuta toimuv isikuandmete töötlemine seaduslikuks vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid. Seega võiks avaldaja isikuandmete töötlemine kõnealusel viisil olla, vaatamata tema nõusoleku puudumisele, seaduslik üldmääruse art 6 lg 1 p f alusel.
13.1.Euroopa Kohus on leidnud, et isikuandmete töötlemine on mh lubatud, kui esinevad kolm eeldust: vastutaval töötlejal või andmeid saaval kolmandal isikul või kolmandatel isikutel on õigustatud huvi, isikuandmete töötlemine on vajalik õigustatud huvi teostamiseks ja sellist huvi ei kaalu üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja -vabadused (vt Euroopa Kohtu 11. detsembri 2019. a otsus kohtuasjas nr C-708/18, TK, p 40; 4. mai 2017. a otsus kohtuasjas nr C‐13/16, Rīgas satiksme, p 28).
13.2.Euroopa Kohus on pidanud lubatavaks isikuandmete töötlemist, mis kaasneb elumajana kasutatava kortermaja ühiskasutuses olevatesse ruumidesse andmesubjektide nõusolekuta videovalvesüsteemi paigaldamisega, et viia ellu inimeste ja vara turvalisuse ja kaitse tagamise õigustatud huvi, kui seda ei kaalu üles andmesubjektide põhiõigused ja -vabadused (vt Euroopa Kohtu
11.detsembri 2019. a otsus kohtuasjas nr C-708/18, TK, p 60).
13.3.Kolleegium leiab, et ka praegusel juhul võisid korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes üldmääruse art 6 lg 1 p-le f. Seda aga eeldusel, et sellise otsuse poolt hääletanud korteriomanikel oli valvekaamerate paigaldamiseks õigustatud huvi, valvekaamerate paigaldamine oli vajalik sellise õigustatud huvi teostamiseks ning avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused ei kaalunud üles üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud korteriomanike õigustatud huvi avaldaja isikuandmeid kõnealusel viisil töödelda.
13.4.Ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel paigaldas korteriühistu valvekaamerad maja välisuste ja liftide juurde isikute turvalisuse ja kindlustunde tagamiseks, mh selleks, et tabada teolt võimalikud vargad. Valvekaamerate paigaldamine oli väidetavalt vajalik, sest tegemist on endise ühiselamu tüüpi hoonega, kus on kõrgendatud vajadus turvalisuse tagamiseks, sest paljud korterid on välja üüritud ning hoones on korduvalt nähtud liikumas narkomaane. Kolleegium leiab, et sellistel põhjendustel võis olla tegemist õigustatud huviga üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes.
13.5.Lisaks õigustatud huvi olemasolule üldmääruse art 6 lg 1 p f mõttes tuleb sama sätte järgi kaaluda, kas üldkoosoleku otsuse poolt hääletanud isikute õigustatud huvi töödelda avaldaja isikuandmeid kaalub üles avaldaja huvid või põhiõigused ja -vabadused. Kolleegium leiab, et eelnimetatud kaalutlusotsust valvekaamerate paigaldamiseks saavad korteriomanikud üldkoosolekul häälteenamusega teha vaid olukorras, kus häälteenamusega otsustatakse ka valvekaamerate kasutamise tingimused, mis sisaldavad üldmääruse art-s 13 sätestatud teavet. Kuna praegusel juhul selliste tingimuste kehtestamist üldkoosolekul hääletamisele ei pandud, siis ei tohtinud korteriomanikud valvekaamerate paigaldamist häälteenamusega otsustada.
14.Kolleegium jääb oma varasema seisukoha juurde, et kui korteriomanike üldkoosolekul võetakse häälteenamusega vastu otsus, mille jaoks oleks olnud vajalik kõigi korteriomanike nõusolek, siis on 7(9)
2-20-2549 selline otsus TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine, sest see rikub avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet (vt Riigikohtu 1. juuni 2022. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-16450/58, p 15). Eeltoodut arvestades on üldkoosoleku otsuse p 2, millega otsustati valvekaamerate paigaldamine, TsÜS § 38 lg 2 esimese lause kohaselt tühine. Asjakohatud on ringkonnakohtu põhjendused selle kohta, mis tingimustel korteriühistu plaanib valvekaameratega salvestatut kasutama hakata. Oluline on see, et kaamerate paigaldamise ja kasutamise tingimused tuleneksid otsusest või kokkuleppest, millega kaamerate paigaldamine otsustatakse. Seega on kohtud materiaalõigust kohaldanud üldkoosoleku otsuse p 2 kehtivuse hindamisel valesti, mistõttu tühistab kolleegium selles osas ringkonnakohtu määruse ning teeb uue määruse, millega rahuldab avalduse üldkoosoleku otsuse p 2 tühisuse tuvastamiseks.
15.Kolleegium selgitab, et valvekaamerate kasutamise tingimustes peavad üldmääruse art-st 13 tulenevalt olema mh välja toodud korteriühistu kontaktandmed, viide võimalusele tutvuda enda kohta kogutud isikuandmetega, isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus ning täpsustatud peab olema ka see, kellel on valvekaamera salvestistele juurdepääs, milline on isikuandmete säilitamise aeg jne. Soovitatav on välja panna sellekohane teavitussilt.
16.Kolleegium selgitab veel, et juhul, kui valvekaamerate paigaldamist plaanitakse otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega, tuleb kõigile korteriomanikele anda võimalus tutvuda enne üldkoosoleku toimumist valvekaamerate kasutamise plaanitavate tingimustega. See on vajalik hea usu põhimõttest (KrtS § 12 lg 2) tulenevalt selleks, et kõik korteriomanikud saaksid hinnata neid tingimusi ja kujundada enne üldkoosolekut seisukoha, kas nende arvates vastavad tingimused üldmääruses sätestatud nõuetele. Kolleegium selgitab, et piisab ka sellest, kui üldkoosoleku kutses on viide selle, kus saavad korteriomanikud enne üldkoosoleku toimumist valvekaamerate kasutamise tingimustega tutvuda. Eeltoodud nõude rikkumine tähendab kolleegiumi arvates korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulist rikkumist, mis toob kaasa üldkoosoleku otsuse tühisuse KrtS § 29 lg 1 järgi.
17.Avaldaja leiab määruskaebuses, et üldkoosoleku otsuse p 5, millega korteriomanike üldkoosolek otsustas nõuda korteriomandite nr 621 ja nr 622 võõrandamist kolme kuu jooksul alates nõude esitamise päevast, tuleb kehtetuks tunnistada, kuna sellise nõude põhjendusi ei ole üldkoosoleku otsuses välja toodud, korteriühistu ei ole võõrandamisnõude aluseks olevat põhivõlgnevust tõendanud ning tegelik võlgnevus on olnud väiksem. Kolleegium leiab, et korteriomandi võõrandamise nõude esitamise otsustamine KrtS § 32 järgi eeldab, et võõrandamisnõude põhjus on korteriomanike üldkoosoleku otsuses kajastatud. Ekslik on avaldaja väide, et üldkoosoleku protokollis kajastatud korteriomandite võõrandamise nõude põhjus ei ole üldkoosoleku otsuse osa. Kolleegium nõustub kohtutega, et KrtS § 32 järgi tehtud korteriomanike üldkoosoleku otsuse korral ei hinda kohus seda, kas esinevad korteriomandi võõrandamise nõude eeldused KrtS § 32 lg 2 mõttes. Seetõttu ei ole tähtust ka avaldaja väitel, et võõrandamisnõude aluseks olevad võlgnevused on üldkoosoleku protokollis kajastatud valesti. Selles osas saab isik, keda kohustati korteriomandit võõrandama, esitada vastuväiteid hiljem, vajaduse korral ka KrtS § 33 alusel algatatud hagimenetluses. Eeltoodu tõttu ei ole alust tunnistada kehtetuks üldkoosoleku otsust osas, milles korteriomandite nr 621 ja nr 622 omanikke kohustati KrtS § 32 järgi korteriomandeid võõrandama.
18.Korteriühistu oli 13. veebruari 2023. a määruskaebuse vastusele lisanud dokumendi 19. augustil 2022. a tsiviilasjas nr 2-20-18261 esitatud hageja vastuse kohta. Kolleegium leiab, et selle dokumendi 8(9)
2-20-2549 vastuvõtmisest dokumentaalse tõendina tuleb TsMS § 688 lg 5 ja § 695 järgi keelduda, sest Riigikohus tõendeid ei kogu ega uuri.
19.Kolleegium leiab, et kuigi üldjuhul kannab hagita menetluses menetluskulud TsMS § 172 lg 1 kohaselt isik, kelle huvides lahend tehakse, ei ole põhjendatud jätta menetluskulusid avaldaja kanda. Kolleegium leiab, et avalduse osalise rahuldamise tõttu tuleb jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 172 lg 1 teise lause kohaselt poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.