Aktsiaseltsi TREF Nord hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu töövõtulepingust tellija süül taganemise tuvastamiseks ja Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastuhagi Aktsiaseltsi TREF Nord vastu 188 903,12 euro ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.02.2020 otsus
Kaebuste esitajad ja liigid ning kaebuste hinnad
Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) apellatsioonkaebus, mille hind on 75 646,21 eurot ja Aktsiaseltsi TREF Nord apellatsioonkaebus, mille hind on 105 626,32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant/vastustaja): Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746), lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Kostja (apellant/vastustaja): Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu; registrikood 70001490), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 26.02.2020 otsus osas, milles maakohus jättis Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise summas 68 160 eurot, viivise kahjuhüvitiselt summas 23 564,28 eurot ning viivise leppetrahvilt summas 1 999,33 eurot. Teha selles osas uus otsus, millega mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi kasuks eelnimetatud summad täiendavalt välja. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas ja teha selles osas uus otsus, millega jaotada menetluskulud teisiti. Samuti täiendada maakohtu
otsuse sissejuhatavat osa hagi ja vastuhagi hinnaga. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Lugeda Harju Maakohtu 26.02.2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:
2.1.Jätta Aktsiaseltsi TREF Nord hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu töövõtulepingust tellija süül taganemise tuvastamiseks rahuldamata.
2.2.Rahuldada osaliselt Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastuhagi Aktsiaseltsi TREF Nord vastu.
2.3.Mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) kasuks välja kahjuhüvitis 74 086,31 eurot ja leppetrahv 68 160 eurot, kokku 142 246,31 eurot.
2.4.Mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) kasuks välja viivis kahjuhüvitiselt (s.o 74 086,31 eurolt) kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o 26.02.2020) summas 25 613,12 eurot ja alates 27.02.2020 põhinõudelt (74 086,31 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras
2.5.Mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) kasuks välja viivis leppetrahvilt (s.o 68 160 eurolt) kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o 26.02.2020) summas 25 563,60 eurot ja alates 27.02.2020 põhinõudelt (68 160 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
2.6.Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastuhagi Aktsiaseltsi TREF Nord vastu kahju hüvitamiseks summas 20 289,25 eurot.
2.7.Jätta menetluskulud 5% ulatuses kostja kanda ja 95% ulatuses hageja kanda, välja arvatud 11.04.2017 kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Hageja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Apellatsioonimenetluse kulud jätta hageja kanda. Määrata tsiviilasjas nr 2-15-8204 hagihinnaks 715 680 eurot ja vastuhagi hinnaks 195 724,02 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
2-15-8204
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts TREF Nord esitas 31.05.2015 Harju Maakohtule hagi Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) vastu. Hageja palub tuvastada, et hageja kui töövõtja on kostja kui tellija süül kehtivalt taganenud poolte vahel 30.12.2014 sõlmitud töövõtulepingust nr 14-00255/422. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 30.12.2014 töövõtulepingu (edaspidi leping) nr 14-00255/422 riigimaantee nr 11115 (Kurna – Tuhala) kilomeetritel 12,0-20,0 asuva teelõigu remondi teostamiseks. Pank väljastas hagejale garantiikirja, millega garanteeris kostjale esimesel nõudmisel kuni 68 160 euro suuruse summa tasumise garantiikirjas toodud tingimustel. Hageja esitas garantiikirja kostjale kui töövõtulepingu p 7.1 kohase täitmise tagatise.
3.Hageja palus 11.03.2015 kostjal esitada projekteerija poolt koostatud katendiarvutused, kuna vastav info projektdokumentatsioonis puudus. 16.03.2015 saatis kostja esindaja soovitud katendiarvutused.
4.Hageja avastas kostja poolt esitatud katendiarvutuste alusel projekti (kostja juhiste) kontrollimise käigus olulised puudused, millele hageja 18.03.2015 viivitamata kostja tähelepanu juhtis. Hageja teavitas samas kirjas kostjat projektiga ette nähtud katendikonstruktsiooni mittevastavusest. Hageja teatas kostjale, et projekteeritud katendid on aladimensioneeritud ega vasta projekteerimise nõuetele. Hageja jäi ootama kostja seisukohta ebakohase juhise korrigeerimise osas. Kostja asus 02.04.2015 kirjas seisukohale, et tema poolt edastatud katendiarvutused ei ole „lepinguline dokument“ ning eeltoodu edastati hagejale ainult informatiivse materjalina. Samas kirjas kinnitas kostja teadmist katendiarvutuste erinevusest ehk sisuliselt mittevastavusest projekteerimise nõuetele. Kostja ei nõustunud projektdokumentatsiooni puuduste kõrvaldamisega ega juhiste täpsustamisega. 13.04.2015 kirjas palus hageja kostjat vastata sisuliselt projektdokumentatsiooni puudutavatele tähelepanekutele. Hageja pööras kostja tähelepanu sellele, et katendiarvutused on üldtuntud füüsikateadmistele tuginev teave, mida ei ole võimalik töövõtulepingu alusel juhiste andmisel ega ehitamisel eirata. Katendiarvutused on maanteede projekteerimisnormidest lähtuvalt maantee remondi projekti lahutamatu osa – seda isegi juhul, kui katendiarvutused ei ole formaalselt või füüsiliselt töövõtulepingule lisatud. 30.04.2015 kirjas jäi kostja enda varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Samu seisukohti kordas kostja enda 04.05.2015 kirjas. 08.05.2015 kirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja juhise korrigeerimiseks. Hageja märkis kirjas, et ta ei saa võtta endale põhjendamatut ja määratlematut riisikot ebakohase projektdokumentatsiooni alusel ehitatava rajatise näol, sest juba ainuüksi katendiarvutuste pinnalt on ülimalt tõenäoline, et rajatis ei kesta planeeritud aja lõpuni ning rajatise ekspluatatsiooni käigus ilmnevad puudused. Kostja ei saa hea usu põhimõtte vastaselt hagejalt nõuda ehitamist vigase projektdokumentatsiooni järgi. Kostja ei soostunud 20.05.2015 kirjast nähtuvalt ebakohaseid juhised parandama ka pärast hageja täiendava tähtaja möödumist. Kostja jäi enda nõude juurde, et hageja alustaks ehitustöödega ning ehitaks objekti valmis ebakohase juhise (nõuetele mittevastava projektdokumentatsiooni) alusel. Kostja keeldus ka olemasoleva projektdokumentatsiooni suhtes ekspertiisi läbiviimisest.
5.29.05.2015 kirjaga taganes hageja töövõtulepingust kostja olulise lepingurikkumise tõttu, mis seisnes selles, et kostja nõudis hagejalt jätkuvalt töövõtulepingu täitmist, olles teadlik projektdokumentatsiooni puudustest ning vajadusest viia projekt kehtivate nõuetega kooskõlla,
2-15-8204 kuid ei ole sellele vaatamata parandanud enda ebakohaseid juhiseid. Antud olukorras ei saa hageja töövõtulepingut täita.
6.Kostja on põhjendamatult asunud projekteerimisdokumentatsiooni puuduseid varjama ning on püüdnud hagejat sealjuures korduvalt eksitada (siirde- ja kergkatendi teemal). Kostja on sealjuures selgelt rikkunud töövõtulepingu punkti 4.3.1, mis sätestab, et töövõtjal on õigus saada tellijalt informatsiooni ja juhiseid.
7.Hagejal puudub majanduslik ja äriline mõte ehitada valmis objekt, mis ei kesta tema eeldatava eluea (ja isegi garantiiperioodi) lõpuni. Sellega võtab hageja enda kanda riski, mida hageja pakkumuse esitamisel ei teadnud ja millega hageja arvestada ei osanud. Hageja lähtus riigihanke käigus pakkumuse tegemisel põhjendatult eeldusest, et projekteerimine on olnud nõuetekohane ning katendid ei ole aladimensioneeritud.
8.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et katendiarvutused ei ole teede ehituse projekti juurde kuuluvaks dokumendiks. Hageja on seisukohal, et ükskõik missugune üldtuntud teave on käsitletav lepinguga hõlmatud teabena. Teede- ja sideministri 28.09.1999 määruse nr 55 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi määrus nr 55) lisa punkt 20 sätestab, et maantee projekti lahutamatuks osaks on katendi arvutused. Samuti on kostja riigi kõrvalmaantee nr 11115 Kurna – Tuhala kilomeetritel 12,0-20,0 asuva lõigu remondi projekteerimistingimustes seadnud järgmise ülesande: „koostada katendi arvutuse aruanne. Katendi konstrueerimisel arvestada, et kruusatee peab olema kvaliteetne ja kasutuskõlblik (sh vastupidav metsaveotranspordile ilma massipiirangut kehtestamata) ka ilma freespurust katte rajamiseta“.
9.Taotletava lahenduse näol on tegu kergkatendiga, kuid kostja väidab, et tegemist on siirdekatendiga. Projekti seletuskirja p-s 4.6 viidatakse kergkatendile, mitte siirdekatendile. Kostja poolt 16.03.2015 esitatud katendiarvutus on koostatud kergkatendile, mitte siirdekatendile. Eeltoodust järeldub, et tegu ei saa olla siirdekatendiga. Projektiga põhiteele ette nähtud konstruktsiooni tüübid I, II ja III ei ole vastavuses esitatud katendi arvutustega. Kui panna kokku projekti seletuskirjas kasutatud kergkatendi minimaalne elastsusmoodul ning igasuguste muude selgituste puudumist hankemenetluse ajal, siis on väljaspool mõistlikku kahtlust, et hageja sai lugeda, et kostja soovib kergkatendi ehitamist. Olukorras, kus kostja tellib kergkatendi, kuid annab ehitamiseks ette siirdekatenditüübile vastava projekti, tähendab see, et hageja kohustused suurenevad, sest lepingu järgi peab hageja valmis ehitama kergkatendi nõuetele vastava teekatte. Sel põhjusel on väga oluline tuvastada õige katendi tüüp, kuivõrd sellest sõltub hageja kohustuste ulatus. Konkreetselt väljendub vahetegu selles, et garantiiperioodi lõpus peab hageja kõrvaldama oluliselt enam võimalikke puuduseid, sest kui kergkatendil on kasutusaeg 10 a ja defektide maht 10% ning siirdekatendil 7 a ja 37%, siis arusaadavalt ilmneb siirdekatendi puhul suurem vajadus garantiitööde järele. Kui projekt on koostatud kergkatendi normatiivide järgi, pole võimalik nõuda siirdekatendi ehitamist, sest siirdekatendi normatiivid on kergkatendi normatiividest kvaliteedi osas oluliselt kehvemad. Viimane toob kaasa töövõtjale üsna kurva tagajärje: kui tee hakkab lagunema, saab tellija nõuda puuduste kõrvaldamist kõrgemate normide järgi.
10.Hageja ei ole eksinud pakkumuse tegemisel, vaid kostja eksis projektdokumentatsiooni koostamisel. Pakkumuse koostamise etapis eeldab töövõtja andmete täielikkust ja õigsust juhul, kui projektdokumentatsioonis ei esine silmnähtavaid vastuolusid või eksimusi. Hankedokumentide (sh projekti) korrektsuse eest vastutab kostja: praktikas ei lasu ehitajal kohustust teha projektile ekspertiisi, ehitaja saab õigustatult tugineda tellija informatsioonile. Hageja sai projekti tõlgendamisel mõistlikult eeldada, et kostja on tellinud kergkatendi ehituse: kostja ei esitanud vastupidist infot, projekti seletuskirjas oli kirjas vaid kergkatend ja hilisemad
2-15-8204 katendi arvutused kinnitasid, et projekt koostati kergkatendi jaoks. Hagejal ei olnud kohustust asuda ilma selgete vastuolude ilmnemiseta kostja soovitud töö sisu üle täpsustama: hageja ei pea mõistliku isikuna eeldama, et end maanteede kompetentsikeskuseks nimetav asutus eksib hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel ning hageja peab hakkama iga aspekti üle küsima. Kostja esitas pakkumuse tegemiseks pooliku informatsiooni, sest jättis välja enda kaalutlused katendi tüübi osas. Pakkujad usaldavad kostja poolt eelduslikult juba kontrollitud ehitusprojekti ning teevad täpsed arvutused ja muu vajaliku alles vahetult enne tööde alustamist. See aga oligi hetk, millal puudused ilmnesid.
11.VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tuleneb lepingupoole kohustus esitada teisele lepingupoolele kogu informatsioon ammendavalt ja sellises mahus, mille vastu on teisel poolel õigustatud huvi. Ilmselgelt on ehitajal huvi selle vastu, missuguse katendi tüübi kvaliteedinormide järgi lepingu täitmist hinnatakse ehk missugune katend rajada tuleb. Samad põhimõtted sätestas ka hanke ajal kehtinud riigihankeseaduse (RHS) § 31 lg 2 p-d 2, 3 ja 4. Kostja pidi hankijana esitama kirjalikus vormis selgelt ja üheselt arusaadavalt kõik tingimused ja asjaolud, mille kohta ta soovis pakkumist saada. Kostja esitatud informatsioon oli pakkumuse tegemiseks piisav. See, et kostja jättis enda teada ja varjas kõigi pakkujate eest olulise tähtsusega asjaolusid (nt et projekti muudeti omaalgatuslikult, asendati katendi tüüp jne) ning ei pannud neid hankedokumentidesse kirja, on ainult kostja riisiko. Kostja ei saa hiljem panna antud asjaolude varjamise riisikot pakkuja kanda. Kostja pole tõendanud ega isegi selgitanud, kuidas oleks hageja pidanud väidetavast puudusest varem aru saama.
12.Hageja nõustub kostjaga osas, mille kohaselt tellijal tulebki vastutada lepingust tulenevate tagajärgede eest, kui ta on ise eksinud lepingus kirjeldatud lähteülesande püstitamisel. See ei anna aga tellijale õigust jätta projekt kehtiva õiguse nõuetega kooskõlla viimata. Projekt peab igal juhul vastama kehtiva õiguse nõuetele. Ehitusprojekt peab olema koostatud sellises mahus ja kvaliteediga, mis võimaldaks tööde nõuetekohast tegemist ilma täiendavate projekteerimistööde ja ekspertiisideta. Järelikult ei saa ka ehituspraktikas omaks võetud üldtingimuste kohaselt hagejale midagi ette heita ning tugevusarvutuste teostamise, kontrollimise esitamise kohustus lasus just kostjal. Tugevusarvutuste olemasolu oli lepingu täitmiseks vältimatu. Asjaolu, et hiljem viidi tööd lõpule asendustöövõtja poolt tugevusarvutusteta, ei oma tähtsust, kuna pole teada, kas need tööd oleksid vastanud lepingutingimustele või üleüldisele kvaliteedistandardile. Kostja vastuväited
13.Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja leiab, et ta pole lepingut rikkunud, vaid on täitnud kõiki oma lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Seega ei ole hageja lepingust taganemise avaldusel õiguslikke tagajärgi.
14.Kostjal ei olnud kohustust täiendava juhise andmiseks, hageja pole ka ära näidanud, millest täpselt selline kohustus kostjale tuleneb. Käesoleval juhul ei oma sisulist tähtsust, kas projekt vastab nõuetele või mitte. Kuivõrd lepingu eesmärgi saavutamine on hageja põhikohustus, oleks ta pärast kahtlustega projekti nõuetelevastavuse osas kostja poole pöördumist ja temalt kinnituse saamist, et kõik on korras, pidanud asuma lepingut täitma. Käesoleval juhul aga on hageja alusetult keeldunud lepingu täitmisest, otsides selleks erinevaid põhjuseid. Hageja ei alustanud isegi nende tööde tegemist, mille kohta tal küsimusi ega etteheiteid polnud (näiteks raadamine, kraavide puhastamine ja kaevamine jne). See viitab asjaolule, et hagejal on olnud iga hinna eest soov lepingu täitmisest vabaneda ja seda ilmselt majanduslikel põhjustel (olles teinud ilmselge alapakkumise).
2-15-8204
15.Projekt vastab nõuetele ning selle alusel on võimalik nõuetekohaselt saavutada lepingu eesmärk. Hageja kahtlus, et tee ei kesta planeeritud aja lõpuni, ei ole piisav, et lugeda eesmärgi saavutamist võimatuks. Sellist käsitlust aktsepteerides oleks töövõtjatel ehituse valdkonnas imelihtne lepingu täitmisest vabaneda.
16.Hagejale on antud kõik vajalikud juhised (eelkõige projekt). Hageja arvamus, mille kohaselt projekt ei vasta nõuetele ja kostjal tuleb hageja arvates anda uus juhis (muuta projekti), ei ole käsitletav lepingu rikkumisena, sest kostja on selgelt väljendanud oma seisukohta, et projekt vastab nõuetele ja selle alusel saab korrektselt saavutada lepingu eesmärgi. Kostja hinnangul võiks rääkida kostja poolsest lepingu rikkumisest juhul, kui kostja juhis või täiendava juhise mitteandmine takistaks lepingu eesmärgi saavutamist. Hageja ei ole näidanud, millised on tema arvates need projektiga seotud olulised puudused, mis takistavad tal lepingu täitmist või muudavad selle võimatuks.
17.Siinkohal tuleb arvestada, et tellijaks on Eesti Vabariigi valitsusasutus Maanteeamet, kes seadusest tulenevalt vastutab kõikide Eesti Vabariigi riigimaanteede teehoiu (ehitus, remont jms) eest. See tähendab seda, et olukorras, kus hageja on avaldanud arvamust projekti puuduste kohta, millele kostja on vastanud ning esitanud omapoolse seisukoha, mille kohaselt on projekt korrektne, oleks hageja pidanud asuma täitma lepingust tulenevat põhikohustust, milleks on tee remontimine. Juhul, kui tulevikus peakski ilmnema, et kostja juhis (nt projekt) põhjustab töö mittevastavuse lepingu tingimustele, vabaneb hageja selles osas vastutusest, st kostja ei saa esitada hageja vastu selles osas nõudeid ega rakendada õiguskaitsevahendeid.
18.Katendikonstruktsioon vastab käesoleval juhul nõuetele ega ole aladimensioneeritud. Kostja on lasknud mõõta ja lisaks ka veel ise mõõtnud olemasoleva tee kandevõimet – see vastab suures osas juba praegu, st remondieelsel ajal (isegi kõige ebasobivamal aastaajal ehk kevadiste suurvete aegu), projekteeritud kandevõimele. Käesoleval juhul tehti projekteerimisel katendiarvutus teatud ajahetkel ja väljapakutud (paksemale) katendile. Kuivõrd sellise katendi maksumus oleks olnud hinnanguliselt ~ 100 000 eurot/km, otsustas kostja lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust valida õhema (ja odavama) katendikonstruktsiooni, millele projekteerija katendiarvutust ei teinud. Hankedokumentide juures katendiarvust ka ei olnud ega pidanudki olema, mistõttu ei ole tegemist lepingu dokumendiga, millest hageja peab juhinduma. Esitades pakkumuse ja sõlmides kostjaga lepingu, pidi hageja mõistma, et tööde tegemine on lepingudokumentide alusel võimalik ega ole mingil viisil takistatud. Hageja väide, mille kohaselt tuleks igale ehitustöövõtulepingule lisada „lepingu dokumendina“ kogu ehitusfüüsika teadmisi koondav andmekogu, on absurdne.
19.Hankemenetluse käigus ei viidanud ükski pakkuja, sealhulgas hageja asjaolule, et katendiarvutused hankedokumentatsioonis puuduvad. Samas ei anna tugevusarvutuste puudumine õigust lepingust taganemiseks, kuna katendi tugevusarvutuste puudumine ei takistanud mingil moel lepingu täitmist ega projektijärgset ehitamist. Kogu töövõtjale ehitamiseks vajalik informatsioon sisaldus projektis ja kululoendis. Hageja pidi katendi tugevusarvutuste puudumise avastama hankemenetluse käigus enne pakkumuste esitamist ehk enne lepingu sõlmimist. Juhul, kui hagejal arvas, et ta ei saa tugevusarvutusteta lepingut täita ja projektijärgselt ehitada, siis pidanuks ta riigihankemenetluses enne pakkumuse esitamist küsima kostjalt tugevusarvutuste esitamist või jätma pakkumuse esitamata.
20.Mõistmatuks jääb hageja etteheide kostjale, et viimane on keeldunud projektile ekspertiisi läbiviimisest. Kostja on vaadanud läbi hageja poolt esitatud kahtlused projekti nõuetele mittevastavuse osas ning hagejale vastanud ja selgitanud, et muretsemiseks põhjust pole ja hagejal tuleb asuda lepingut täitma, s.o teed remontima.
2-15-8204 Kostja vastuhagi
21.Kostja esitas 02.11.2015 vastuhagi, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 104 123,72 eurot, leppetrahvi 68 160 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1975,28 eurot ja täiendava viivise. 27.03.2017 vähendas kostja varalise kahju hüvitamise nõuet ja palub hagejalt välja mõista kahjuhüvitis 94 375,56 eurot, leppetrahvi 68 160 eurot, vastuhagi esitamise seisuga kahjuhüvitiselt sissenõutavaks muutunud viivise 10 559,79 eurot, leppetrahvilt sissenõutavaks muutunud viivise 9625,83 eurot ja edasiulatuva viivise.
22.Lepingu p 3.1 kohaselt pidi kostja töö teostamist alustama projektijuhi kirjalikus korralduses märgitud kuupäeval. Projektijuht andis hagejale alustamiskorralduse 30.01.2015. 18.03.2015 saatis hageja kostjale kirja, milles teavitas väidetavast katendikonstruktsiooni mittevastavusest. 20.05.2015 kirjas andis kostja hagejale täiendava tähtaja kuni 01.06.2015 lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 29.05.2015 esitas hageja kostjale avalduse lepingust taganemise kohta. Hageja on õigusliku aluseta keeldunud lepingu täitmisest. 11.06.2015 saatis kostja hagejale vastuskirja, mis sisaldas ka lepingust taganemise avaldust, leppetrahvinõuet ja teadet kahjunõude esitamise kohta.
23.Kostja viis läbi uue riigihankemenetluse, mille eesmärgiks oli hageja poolt teostamata jäänud töö teostamise hankimine. Kostja 07.08.2015 korraldusega nr 0103 tunnistati kõnealusel riigihankel edukaks madalaima maksumusega LEONHARD WEISS VIATER EHITUS AS (registrikood 10406105) ja OÜ KIIRWARREN.KL (registrikood 11169541) ühiselt esitatud pakkumus. Töövõtuleping asendustöövõtjaga sõlmiti 27.08.2015.
24.Asendusleping on sõlmitud mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil (avatud riigihankemenetluse tulemusel). Asenduslepinguga saavutati sama eesmärk, mida tuli saavutada hagejaga sõlmitud lepinguga – riigimaantee nr 11115 Kurna – Tuhala km 12,0-20,0 teelõigu remont. Lepingu ja asenduslepingu tööde koosseisu ja mahtu kirjeldavad kululoendid on identsed (v.a muinsuskaitse osa) ja nii lepingu kui asenduslepingu lisaks on sama projekt: SKA Inseneribüroo OÜ töö nr 13047 „Riigi kõrvalmaantee nr 11115 Kurna – Tuhala km 12,020,0 lõigu remondi tehniline projekt“, valminud novembris 2014.
25.Asenduslepingu alusel on kostja poolt asendustöövõtjale tasutud koos käibemaksuga 852 431,92 eurot. Asendustöövõtja poolt esitatud arvetel märgitud summades on tehtud mahaarvamisi asendustöövõtja poolt teostatud ebakvaliteetse töö eest. Asendustöövõtjale makstavat tasu alandati seetõttu 20 289,25 euro võrra. Kahju suuruse arvutamisel ei tohiks antud juhul asendustöövõtjale maksmisele kuuluvast summast lahutada summat suuruses 20 289,25 eurot, kuivõrd tegemist on hinna alandamise rakendamisega asendustöövõtja poolt asenduslepingu rikkumise tõttu. Asjaolu, et asendustöövõtja teostas töö ebakvaliteetselt, ei mõjuta kostjale tekkinud kahju suurust. Tulenevalt eeltoodust oleks kostja pidanud asenduslepingu alusel teostatud kvaliteetse töö eest asendustöövõtjale tasuma summa suuruses 730 649,18 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, kokku 876 779,01 eurot. Selles sisaldub ka tööde „Muinsuskaitseline eeluuring“ ja „Muinsuskaitseline järelevalve (meetod järelevalve, vajadusel väljakaevamine)“ maksumus 5532 eurot ja ettenägematute tööde maksumus 22 895,29 eurot. Ettenägematuid töid oleks teostanud ka hageja.
26.Kostja kohustunuks hagejale lepingu nõuetekohase täitmise korral tasuma summa suuruses 714 243,45 eurot (koos käibemaksuga). Seega on asenduskahjuks (876 779,01 - 714 243,45) 162 535,56 eurot. Nimetatud kahjusummast tuleb maha arvestada lepingust tulenev leppetrahv summas 68 160 eurot. Eeltoodu tulemusel jääb lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude suuruseks 94 375,56 eurot.
2-15-8204
27.Lepingu p 11.2 kohaselt tasub hageja kostjale lepingust taganemisel kostja süül leppetrahvi 10% lepingu taganemise ajaks tegemata tööde maksumusest (käibemaksuga). Kuna hageja ei alustanudki lepingu esemeks olevate tööde teostamist, on tegemata tööde maksumus (koos käibemaksuga) 681 600 eurot, millest 10% moodustab 68 160 eurot.
28.Leppetrahvinõue (68 160 eurot) muutus sissenõutavaks 23.06.2015, sest hagejal tuli leppetrahv kostjale tasuda hiljemalt 22.06.2015. Kuivõrd hageja ei ole leppetrahvi tasunud, on ta vastuhagi esitamise seisuga (s.o 27.03.2017) viivitanud leppetrahvi tasumisega 643 päeva (23.06.2015-26.03.2017). Kokku nõuab kostja leppetrahvinõudelt seadusjärgset viivist 26.03.2017 seisuga 9625,83 eurot. Kahju (summas 94 375,56 eurot) tasumisega viivitamise eest moodustab viivis vastuhagi esitamise seisuga summas 10 559,79 eurot. Hageja seisukoht vastuhagi osas
29.Hageja vaidleb vastuhagile vastu. Asendustehingu sõlmimine on tõendamata. Hageja ei nõustu kostjaga, et hageja peab hüvitama asendustehingu vahe raames ka asendustehingu hinna osa (20 289,25 eurot), mille võrra kostja kolmanda isiku suhtes lepinguhinda alandas. Kostja kahjuks saab olla vaid reaalne rahas mõõdetav summa, mis väljendab asendustehingu käigus tehtud töö tegelikku väärtust. Hageja ei vastuta kolmanda isiku lepingurikkumise eest. Sisuliselt viiks kolmanda isiku lepingurikkumine kostja alusetu rikastumiseni 20 289,25 euro võrra. Hageja hinnangul ei olnud kostja õigustatud muutma bituumeni hinna korrigeerimise baaskuud, sest selleks puudus igasugune põhjendus. Baaskuu muutmine mõjutab oluliselt bituumeni hinda. Kostja ei ole mõistlikult selgitanud, miks oli vaja baaskuud muuta. Asendustehingu tingimuste säilimiseks oleks pidanud jätma baaskuu samaks. Maakohtu otsus ja põhjendused
30.Harju Maakohus jättis 26.02.2020 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt vastuhagi. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitiseks tekitatud kahju eest 5 926,31 eurot ja leppetrahvi 68 160 eurot, kokku 74 086,31 eurot. Samuti mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja viivise kahjuhüvitiselt (s.o 5 926,31 eurolt) kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o 26.02.2020) summas 2 048,84 eurot ja alates 27.02.2020 põhinõudelt (5 926,31 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ning leppetrahvilt (s.o 68 160 eurolt) kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o 26.02.2020) summas 23 564,27 eurot ja alates 11.02.2020 põhinõudelt (68 160 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
31.Hagi osas leidis maakohus, et vaidlust ei ole järgmistes asjaoludes: kostja avas eriigihangete keskkonnas hanke viitenumbriga 157323 ja nimetusega Riigimaantee nr 11115 Kurna-Tuhala km 12,0-20,0 teelõigu remondiks; hageja osales nimetatud hankemenetluses maksumuselt väiksema pakkumuse tegijana ja sellest tulenevalt sõlmisid pooled 30.12.2014 töövõtulepingu nr 14-00255/422 riigimaantee nr 11115 (Kurna – Tuhala) km 12,0 - 20,0 teelõigu remondi tegemiseks; pank väljastas hagejale garantiikirja, millega garanteeris kostjale esimesel nõudmisel kuni 68 160 euro suuruse summa tasumise garantiikirjas toodud tingimustel; hageja esitas garantiikirja kostjale kui töövõtulepingu p 7.1 kohase täitmistagatise; alates 11.03.2015 peeti poolte vahel kirjavahetust projektdokumentatsiooni puuduste küsimuses; 29.05.2015 kirjaga esitas hageja töövõtulepingust taganemisavalduse; hageja töövõtulepingu alusel töid ei teostanud.
32.Maakohus leidis, et hagejal lepingust taganemiseks alus puudub. Maakohtu hinnangul on pooled ekslikult leidnud, et hageja õigus lepingust taganeda sõltub sellest, kas kostja on
2-15-8204 rikkunud poolte vahelist lepingut või mitte. Asja lahendamisel omab olulist tähtsust asjaolu, kas hageja pidi enne pakkumise tegemist ja töövõtulepingu sõlmimist kontrollima projekti nõuetele vastavust või mitte ning kas õigeaegse kontrollikohustuse teostamise mittetäitmisel esinevad vabandavad asjaolud. Hageja taganes lepingust põhjusel (katendi tugevusarvutuste puudumine), mille olemasolu pidi hageja avastama juba enne lepingu sõlmimist ja enne pakkumuse esitamist. Pakkumuse esitamine ja lepingu sõlmimine hageja poolt näitab seda, et hageja ei pidanud projektis katendi tugevusarvutuste puudumist probleemiks. Hageja ei ole enne lepingu sõlmimist vaidlusaluste katendiarvutustega tutvuda soovinud, vaid tegi seda esmakordselt alles 11.03.2015 ehk enam kui kaks kuud pärast töövõtulepingu sõlmist. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning puuduste korral neist tellijat informeerima. Maakohus leidis, et RHS § 45 ja § 46 kohaselt oli hagejal võimalik hankemenetluses kostjalt täiendavat teavet nõuda, kuid hageja ei täitnud hankemenetluses nõuetekohast hoolsusstandardit ega kontrollinud kostja projektdokumentatsiooni sellise hoolsusega, mis võimaldanuks tal välistada hilisemad vaidlused töövõtulepingu tingimuste täitmise üle. Lisaks leidis maakohus, et hageja poolne hankemenetluses ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus toime pandud hoolsuskohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
33.Vastuhagi osas leidis maakohus, et kostja on lepingust taganenud, asendustehingu tingimused olid sarnased poolte vahel sõlmitud lepingu tingimustega ja asendustehinguga saavutati sama eesmärk, mis oleks olnud saavutatud poolte vahelise lepinguga. Maakohus leidis, et asendustehingu väärtuse arvestamisel tuleb arvesse võtta ka asendustehingu alanenud väärtust, mistõttu ei saa 20 289,25 eurot, mille võrra kostja asendustehingu hinda alandas, kostjale tekkinud kahju suuruse arvutamisel arvestada. Ettenägematute tööde summat 22 895,29 eurot saab aga asendustehingu juures arvestada, kuna nende tööde eest tasumine oli kokku lepitud ka poolte vahel sõlmitud lepingus. Eeltoodust tulenevalt on maakohus seisukohal, et kostja kahjuhüvitise nõue 74 086,31 euro (94 375,56 – 20 289,25) ulatuses on põhjendatud. Sellest summast arvas maakohus maha leppetrahvi summa 68 160 eurot, saades kahjuhüvitise suuruseks 5 926,31 eurot. Lisaks leidis maakohus, et hageja leppetrahvi ja viivise nõue on põhjendatud.
34.Menetluskulud jättis maakohus poolte kanda, kuna kostja on põhjustanud korduvate menetlusdokumentide esitamisega kohtumenetluse edasilükkamise ja täiendavate menetluskulude tekkimise hagejale. Hageja apellatsioonkaebus
35.Hageja esitas 30.03.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
36.Hageja vaidlustab maakohtu otsuse õiguslikud järeldused. Pooled faktiliste asjaolude üle sisuliselt ei vaidle ning maakohus ei ole asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud. Samuti vaidlustab hageja täielikult vastuhagi osalise rahuldamise ning menetluskulude jaotuse.
37.Maakohus eksis, kui leidis, et töövõtjal on igal juhul kohustus ehitada vigase projekti alusel, kui töövõtja lepingu sõlmimisele eelnevalt projektis sisalduvat viga ei avastanud. Töövõtja saab eeldada, et pakkumuse esitamiseks üle antud dokumentatsioon põhineb korrektsetel arvutustel. Kehtib projekti kohasuse eeldus. Töövõtja võib töö ettevalmistamise käigus arvutusi kontrollida, kuid töövõtja ei pea eeldama, et pakkumuse esitamiseks antud
2-15-8204 informatsioon sisaldab vigu. Maakohus pole enda järeldust hageja hoolsuskohustuse kohta sisustanud ning maakohtu järeldus on paljasõnaline. Seejuures on maakohus vääralt hinnanud tõendeid.
38.Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 641 lg-t 3, kuna see reguleerib vastutust pärast tööde (või töö osa) tegemise lõpetamist. Praegusel juhul ehitamiseni ei jõutud.
39.Hageja leiab, et maakohus oleks pidanud hindama, kas töövõtjal on kohustus ehitada puudustega projekti alusel, kui hiljem pole töödes tekkivate puuduste puhul võimalik eristada, kas tegemist on ehitus- või projekteerimisveaga.
40.Kostja on menetluses kinnitanud, et hageja oli hankemenetluses hoolas. Teatud projekti osa avaldamata jätmine ei tähenda, et projekt oleks puudustega või vajaks täiendavat kontrolli. Hageja nõustub, et katendi arvutusi pole ehitamiseks tõesti vaja, kuid need on olulised projekti nõuetekohasuse kontrollimisel. Pärast kostja poolt arvutuste esitamist avastas hageja, et teekate on aladimensioneeritud. Tellija võib nõuda majanduslikult ebaefektiivse lahenduse realiseerimist, kuid tellija ei saa nõuda aladimensioneeritud lahenduse realiseerimist.
41.Maakohus jättis kohaldamata VÕS § 14 lg 1 ja 2. See tähendab, et kui tellija jätab töövõtjale pakkumuse koostamise etapis olulise info esitamata, saab töövõtja hiljem lepingu täitmisest loobuda või nõuda tellijalt juhise parandamist.
42.Hageja alustas töövõtulepingu täitmisega ning seega tuli maakohtul kohaldada VÕS § 652 lg-t 2, kuid maakohus seda ei teinud. Kostja andis katendi arvutused üle pärast lepingu sõlmimist ning hageja saigi sellest tulenevalt avastada projekti puudused alles pärast lepingu sõlmimist.
43.Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, leides, et tõendamata on hageja väide, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut rikkus kostja ja nimetatu andis hagejale aluse lepingust taganeda. AK on andnud arvamused selle kohta, mis põhjustel saab pidada projektis esinevaid puudujääke oluliseks ning mis põhjusel sisaldavad need töövõtja jaoks suurt riski. Põhjus, miks praegusel juhul oli enne töödega teel alustamist vaja korda teha projektis esinevad vead, seisneb selles, et tööde valmimise järgselt pole võimalik tuvastada, kas tegemist on projekteerija praagiga (katte aladimensioneerimine) ehk tellija vastutusalaga või töövõtja praagiga (halb ehituskvaliteet).
44.Hageja ei nõustu, et juhul kui töövõtja ei avasta puuduseid projektis lepingu sõlmimise faasis ja töövõtja sõlmib tellijaga lepingu, kaotab töövõtja õiguse tugineda projekti puudustele lepingu täitmise käigus. Kui tellija projekt pole kohane, ei saa nõuda töövõtjalt ehitustööde tegemist ning töövõtja võib töö tegemisest keelduda.
45.Maakohus oleks pidanud jätma hageja 02.05.2017 taotluse alusel menetluse venimisest tekkinud kulud täies ulatuses kostja kanda. Seega oleks maakohus pidanud sõltumata menetluse lõpptulemusest kostjalt hageja kasuks välja mõistma vähemalt 410 eurot. Kostja apellatsioonkaebus
46.Kostja esitas 27.03.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise summas 68 160 eurot, viivise kahjuhüvitiselt summas 74 086,31 eurot ja viivise leppetrahvilt alates 23.06.2015 kuni 02.11.2015 ning palub selles osas teha uue otsuse, millega nimetatud summad hagejalt kostja
2-15-8204 kasuks välja mõista. Samuti vaidlustab kostja menetluskulude jaotuse. Kostja ei vaidlusta seda, et maakohus on kostja kahjunõuet vähendanud 20 289,25 euro ulatuses.
47.Maakohus on ekslikult juba kostja poolt leppetrahvi summa (68 160 eurot) võrra vähendatud kahjuhüvitise suurusest omakorda veel ühe korra leppetrahvi maha arvanud. Sellest tulenevalt on ebaõige ka kahjusummalt arvestatud viivise suurus. Maakohus oleks pidanud mõistma hagejalt kostja kasuks välja kahju hüvitise summas 74 086,31 eurot ja arvestama sellelt summalt viivise.
48.Samuti on maakohus eksinud leppetrahvilt viivise arvutamise algusajaga. Kostja arvestas viivist alates 23.06.2015, maakohus on põhjendamatult viivise välja mõistnud alates 02.11.2015.
49.Maakohus eksis ka menetluskulude poolte enda kanda jätmisel. Kohus on heitnud kostjale ainult ühel korral ette menetlusdokumendi hilinenud esitamist ja sellega istungi edasilükkumise põhjustamist. Maakohus oleks pidanud menetluskulud jätma tervikuna hageja kanda. Vastustajate seisukohad
50.Pooled vaidlevad vastaspoole apellatsioonkaebusele vastu, paluvad jätta selle rahuldamata ja menetluskulud apellatsioonkaebuse esitaja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
51.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kahjuhüvitise summas 68 160 eurot, viivise kahjuhüvitiselt summas 23 564,28 eurot ning viivise leppetrahvilt summas 1 999,33 eurot. Samuti tuleb menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Kolleegium teeb tühistatud osas uue otsuse asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata, mõistab hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise ja viivise suuremas summas, kui seda tegi maakohus ning jaotab teisiti menetluskulud. Maakohtu otsus hagi rahuldamata jätmise osas tuleb jätta muutmata, kuid kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 muuta osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
52.Ringkonnakohus käsitleb kõigepealt maakohtu poolt hagi rahuldamata jätmist (I), seejärel vastuhagi osalist rahuldamist (II), maakohtu menetluskulude jaotust (III) ning kõige lõpuks apellatsioonimenetluse kulude jaotust ja tsiviilasja hinda (IV), vastates ühtlasi apellatsioonkaebuste väidetele. I
53.Maakohus leidis kolleegiumi hinnangul lõppjäreldusena õigesti, et hagejal puudub lepingust taganemiseks alus. Kolleegium ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et pooled on ekslikult leidnud, et hageja õigus lepingust taganeda sõltub sellest, kas kostja on rikkunud poolte vahelist lepingut või mitte. Maakohus pidas oluliseks tuvastada eelkõige, kas hageja pidi enne pakkumise tegemist ja lepingu sõlmimist kontrollima projekti nõuetele vastavust või mitte ning kas õigeaegse kontrollikohustuse teostamise mittetäitmisel esinevad vabandavad asjaolud. Kolleegiumi hinnangul on asjaolu, kas hageja oli lepingu sõlmimisel piisavalt hoolas, oluline hindamaks hageja poolt projekti nõuetele mittevastavuse kohta esitatud vastuväidete õigeaegsust. Eelnevalt pidanuks maakohus hindama, kas esines VÕS § 652 lg 2 kohaselt tellija
2-15-8204 viivitus, millest tulenevalt on hagejal õigus lepingust taganeda. Hageja viitas oma apellatsioonkaebuses õigesti sellele, et maakohtul tulnuks kohaldada VÕS § 652 lg-t 2, mis sätestab, et kui tellija peab töö tegemiseks tegema mingi teo, muu hulgas muretsema materjali, andma juhise või aitama muul viisil töö tegemisele kaasa, ja ta viivitab selle teo tegemisega ning rikub sellega ühtlasi oluliselt lepingut, võib töövõtja lepingu üles öelda. Seega tuleb esmalt hageja nõude lahendamisel tuvastada, kas kostja on olnud viivituses ja sellega oluliselt rikkunud lepingut. Kolleegium muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
54.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja juhisena tuleb käsitleda enne 31.12.2014 töövõtulepingu sõlmimist hankemenetluses esitatud projektdokumentatsiooni. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja palus esmakordselt 11.03.2015 kostjal esitada projekteerija poolt koostatud katendiarvutused, kuna vastav info projektdokumentatsioonis puudus ning pärast katendiarvutuste saamist juhtis hageja 18.03.2015 kostja tähelepanu projektiga ette nähtud katendikonstruktsiooni mittevastavusele arvutustega. Seega on vaidluse all, kas kostja oleks pidanud andma hagejale täiendava juhise (muutma projekti). Seejuures peab olema tegemist juhisega, mille puudumine takistaks hagejal töö tegemist vastavalt esialgsele juhisele (projektile).
55.Kolleegiumi hinnangul tuleb selleks kõigepealt hinnata, millist tulemust kostja soovis ja kas selle tulemuse saavutamine oli projekti alusel võimalik. Kostja väitel tellis ta hagejalt vaidlusalusele teelõigule siirdekatendi ehitamise. Hageja leiab, et kostja on soovinud kergkatendi ehitamist. Kolleegiumi hinnangul on pooled menetluses liigselt keskendunud sellele, kuidas kostja tellitud katendit liigitada. Projekti nõuetekohasuse hindamisel on vajalik tuvastada, kas kostja projekti alusel on tagatud piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamine. Selline on ka kostja seisukohtadest nähtuvalt kostja poolt soovitud tulemus. Maakohus ei käsitlenud otsuses asjaolu, kas projekti alusel oli tagatud piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamine ning jättis ebaõigesti seetõttu hindamata tsiviilasjas esitatud tõendid – tellija koostatud projekti ja asjatundjate arvamused projekti nõuetekohasuse kohta.
56.Kolleegiumi hinnangul ei saa nimetatud tõenditest teha lõppkokkuvõttes maakohtust erinevat järeldust. Vastavalt Riigi kõrvalmaantee nr 11115 Kurna-Tuhala km 12,0-20,0 lõigu remondi tehnilisele projektile on kruusatee remonditööde eesmärgiks parandada teelõigu kandevõimet, milleks on osale teelõigule projekteeritud konstruktsioonitüüp I, kus olemasolevale kruuskattele on ette nähtud 10 cm paksune freespurust kiht, mida pinnata tardkivikillustikuga kahekordse pindamistehnoloogiaga. Teisele osale on sõiduteele projekteeritud konstruktsioonitüüp II, kus olemasolevale kruuskattele on samuti ette nähtud 10 cm paksune freespurust kiht, mida pinnata kahekordse pindamistehnoloogiaga. Kolmandale lõigule on projekteeritud konstruktsioonitüüp III, kus olemasolevale kruuskattele on ette nähtud paigaldada geovõrk, mille peale on ette nähtud 25 cm paksune kruusakiht, mille peale omakorda on ette nähtud 10 cm paksune freespurust kiht. Neljandale lõigule projekteeritud konstruktsioonitüüp IV, kus olemasolevale mustkattele on ette nähtud minimaalselt 10 cm paksune freespurust kiht. Lisaks on määratletud mahasõitude katmine freespurust kattega ning vete ärajuhtimissüsteemi korrastamine või rajamine (III kd tl 136-153). Töövõtja, kes tugineb tellija poolsele rikkumisele, peab seda rikkumist ka tõendama. Seejuures peab töövõtja tõendama, et tellija juhis on puudustega ja ei võimalda selle alusel tööde teostamist. Käesolevas asjas pidi seega hageja esitama tõendid selle kohta, et kostja projekt ei võimalda kostja soovitud eesmärgi saavutamist. Hageja esitas Tallinna Tehnikaülikooli teedeinsener AK 03.11.2015 eksperthinnangu Kurna-Tuhala tee remondi projektdokumentatsiooni kohta (II kd tl 5-10). Selles ei ole kolleegiumi hinnangul asjatundjale esitatud küsimust selle kohta, kas projekt näeb ette piisava kandekonstruktsiooniga tee
2-15-8204 ehitamise. Seda asjaolu ei ole ka eksperthinnangus käsitletud. Eksperthinnangus on keskendutud sellele, kas tugevusarvutused peavad sisalduma projektdokumentatsioonis. Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor SS eksperthinnangust riigi kõrvalmaantee nr 11115 KurnaTuhala km 12,0-20,0 projektdokumentatsiooni kohta nähtub, et SS hinnangul on selles projektis katendi tugevus tagatud ning vastab Maanteeameti peadirektori käskkirjas 30.04.13 nr 0171 p. 1.3 [1] esitatud nõudele. SS on oma eksperthinnangus algandmete valikut põhjendanud ning selles on märgitud, et AS Teede Tehnokeskus sooritas Maanteeameti tellimusel Kurna-Tuhala objektil kandevõimemõõtmised 27.04.2015 ehk ajal, mil pinnasvee tase on veel kõrge. SS hinnangul nähtub kandevõime mõõtetulemusi analüüsides, et olemasoleva tee keskmine kandevõime suunal Kurna – Tuhala oli 142 MPa ja suunal Tuhala – Kurna 129 MPa, mis ületab projekteerija poolt arvestatud kandevõimet 120 MPa ning kas ületab või on praktiliselt sama, kui määruses sätestatud miinimum 130 MPa. Seoses teelõigu geoloogilise läbilõike ja niiskusolude varieeruvusega kõikusid ka mõõdetud kandevõimeväärtused märkimisväärselt, mis tingib vajaduse teekatendi remontimiseks, kuna mitmete punktide mõõdetud kandevõimed jäid alla 120 MPa (projekteerija määratletud) ja 130 MPa (määruses sätestatud). SS hinnangul tuleb arvestada veel seda, et kandevõimete mõõtmiste ajal oli tegemist kõrge pinnasvee tasemega ning kohati halvasti toimiva drenaažiga, mille parandamist nähti projektis ette. Seejuures parandab asjatundja hinnangul tee kuivendamine teekatendi kandevõimet märkimisväärselt (II kd tl 22-26). Hageja poolt esitatud AK täiendavates 17.02.2016 ja 22.03.2016 arvamustes kritiseerib AK SS eksperthinnangut, viidates sellele, et SS eksperthinnangus ei ole põhjendatud kontrollarvutuste tegemisel erinevate arvandmete kasutamist (II kd tl 47-52 ja II kd tl 100-104). Samas ei ole AK esile toonud, milliseid arvandmeid oleks kostja poolt kaasatud asjatundja pidanud kasutama ja kuidas need oleksid mõjutanud järeldust selle kohta, et projektis esitatud nõuded ei taga piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamist. Omapoolset kontrollarvutust ega hinnangut projektile ei ole AK oma arvamustes esile toonud. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et projektiga ei oleks tagatud piisava kandekonstruktsiooniga tee ehitamine. Eeltoodust tulenevalt ei ole kolleegiumi hinnangul võimalik projektis sätestatud tingimusi kahtluse alla seada ulatuses, milles see ei võimaldaks projekti alusel piisava kandevõimega tee ehitamist.
57.Hageja väitel on projekt puudustega, kuna teekate on aladimensioneeritud ja see puudus ilmnes kostja poolt pärast lepingu sõlmimist esitatud katendiarvutustest. Seejuures nõustub aga hageja sellega, et katendiarvutusi pole ehitamiseks vaja, kuid need on olulised projekti nõuetekohasuse kontrollimisel. Maakohtu poolt tuvastatud asjaoludest järeldub, et projektis endas hageja hankemenetluse käigus puuduseid ei avastanud ning maakohus viitas seejuures õigesti sellele, et puuduste olemasolul oleks hageja pidanud nendele tähelepanu juhtima hankemenetluses või nõudma kostjalt täiendavat infot. Seega pidas kolleegiumi hinnangul hageja projekti tööde teostamiseks piisavaks. Samuti on hageja poolt esitatud AK 21.08.2019 arvamuses märgitud, et kui projektdokumentatsioonis ei esine vastuolusid ega muid äratuntavaid kõrvalekaldeid, siis saab töövõtja põhjendatult järeldada, et projekt vastab kõigile nõuetele ning et projektiga soovitakse valmis ehitada projektis nimetatud objekt, mitte et tellija muudab meelt ja nõuab projektis nimetamata töö tegemist (IX kd tl 30-32). Kolleegiumi hinnangul nähtub viidatud AK arvamusest, et tegelik probleem ei olnud mitte projekti alusel tööde teostamise võimalikkuses, vaid selles, et kostja hilisemalt esitatud katendiarvutuse ja projekti vahel ilmnesid vastuolud. See ei muuda aga projekti ennast tööde teostamise jaoks ebasobivaks. Kolleegium leiab, et käesoleval juhul puuduvad VÕS § 652 lg 2 sätestatud eeldused selleks, et hageja kui töövõtja saaks lepingust taganeda või selle üles öelda. Tegemist ei ole kostja viivitusega täiendava juhise andmata jätmisel ja seda põhjusel, et kostja ei pidanud
2-15-8204 täiendavat juhist hagejale andma, kuna kostja juhise (projekti) alusel oli võimalik töö teostamine ja kostja soovitud eesmärgi saavutamine.
58.Hageja heidab maakohtule ette, et kohus ei ole kohaldanud VÕS § 14 lg-t 1 ja 2. See tähendab hageja väitel, et kui tellija jätab töövõtjale pakkumuse koostamise etapis olulise info esitamata, saab töövõtja hiljem lepingu täitmisest loobuda või nõuda tellijalt juhise parandamist. Maakohus ei hinnanud otsuses hageja poolt menetluses esitatud väidet selle kohta, et tegemist võib olla lepingueelsete kohustuste rikkumisega, mille tõttu võib samuti olla hagejal õigus lepingust taganemiseks. VÕS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt peab lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil ettevalmistav isik teatama teisele poolele kõigist asjaoludest, mille vastu on teisel poolel lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Riigikohus on lepingueelset teavitamiskohustust analüüsinud varasemates lahendites (vt nt Riigikohtu 19.11.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-111-07, p 14; 05.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-6213, p 14; 18.03.2015 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-171-14, p 12) ja leidnud, et kui lepingueelsete kohustuste rikkumine selgub pärast lepingu sõlmimist, tuleb pooltevahelist suhet vaadelda ühtse lepingulise suhtena, mille sisuks on lisaks lepingust tekkinud kohustustele ka kohustused, mis on tekkinud juba enne lepingu sõlmimist. Ka VÕS § 14 lg 2 esimeses lauses sätestatud kohustuse rikkumine võimaldab lepingupoolel lepingust taganeda (vt Riigikohtu 27.05.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-43-15, p 14). Kolleegiumi hinnangul puudus hagejal alus lepingust taganemiseks ka põhjusel, et kostja jättis hagejat hankemenetluses teavitamata sellest, et tee katendiarvutused puuduvad. Hageja väitel eeldas ta, et arvutused on olemas (viidates määrusele nr 55, mille kohaselt pidi see olema projekti lisa). Hageja tugines seejuures ka asjaolule, et kostja näol on tegemist kompetentse tellijaga, kelle puhul võib eeldada, et kõik vajalikud arvutused on tehtud. Kolleegiumi hinnangul ei saa hankemenetluses arvutuste esitamata jätmisest järeldada lepingueelsete kohustuste rikkumist. Hageja seisukohtade kohaselt ei takista katendiarvutuste puudumine tee ehitamist ning hageja möönab, et teatud projekti osa avaldamata jätmine ei tähenda, et projekt oleks puudustega või vajaks täiendavat kontrolli. Seega ei saanud olla tegemist sellise andmekogumiga, mille vastu oli hagejal äratuntav oluline huvi VÕS § 14 lg 2 tähenduses. Lisaks ei ole hageja kontrollinud hankemenetluses, kas vastavad arvutused on olemas või mitte. Siinkohal on olulised maakohtu poolt otsuses esitatud põhjendused selle kohta, et hageja ei olnud hankemenetluses piisavalt hoolas. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ja siinkohal neid ei korda. Kolleegium rõhutab, et juhul kui hageja oleks lepingu sõlmimisel pidanud neid arvutusi sedavõrd oluliseks, et sellest sõltunuks lepingu sõlmimine, oleks hageja pidanud neid ka nõudma, mitte jääma lootma sellele, et tulenevalt kostja kompetentsusest on need olemas. Töövõtja, kes teeb tööd kellegi teise poolt koostatud plaani alusel, on kohustatud neid plaane kontrollima (vt Riigikohtu 27.10.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-76-16, p 15). Piisaval määral kontrollimiseks ei saa lugeda pelgalt arvamust, et vastavate plaanide juurde peaksid kuuluma ka mingid lisad. Hageja poolt viidatud projekti kohasuse eeldus (viitega Riigikohtu lahenditele asjades nr 2-15-15662, ja nr 3-2-1-5006), ei muuda töövõtja poolset projekti kontrollimise vajadust olukorras, kus töövõtja peab kellegi teise (sealhulgas tellija) poolt koostatud plaani alusel töö tegema.
59.Hageja väide, et kostja on menetluses korra avaldanud arvamust, et hageja oli hankemenetluses hoolas, ei oma seejuures tähtsust. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hankemenetluse käigus ei viidanud hageja asjaolule, et katendiarvutused hankedokumentatsioonis puuduvad. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja on ise endale seadnud kõrgendatud hoolsusstandardi. Hageja väitel on projektis esinevate puuduste tõttu hiljem raske kui mitte võimatu tuvastada, kas tegemist on projekteerimis- või ehitusveaga. Mööndes, et olukorras, kus projekti puuduste tõttu võib kaasneda oht töövõtja huvidele, pidanuks hageja seetõttu eriliselt hoolsalt projekti juba hankemenetluses kontrollima ja juhtima kostja tähelepanu sellele, et selles puuduvad katendiarvutused.
2-15-8204
60.Kolleegium leiab, et kui töövõtja ei kontrolli enne lepingu sõlmimist piisavalt, kas projekt on nõuetekohane, saab ta projekti puudustele viidata ka lepingu täitmise faasis, kuid ta ei saa nõuda tellijalt projekti parandamist ja kostja poolt projekti parandamata jätmisega pole kostja lepingut rikkunud. Kostja on soovinud tee ehitamist vastavalt Riigi kõrvalmaantee nr 11115 Kurna-Tuhala km 12,0-20,0 lõigu remondi tehnilisele projektile. Hageja on sellega nõustunud, tehes hankemenetluses pakkumise ja sõlmides kostjaga tööde teostamiseks lepingu. Riigikohus on leidnud, et kui tellija valib variandi, mis töö spetsiifiliseks kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb töövõtja vastutusest VÕS § 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast variantide väljapakkumist tellijale selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule kindlaks“ (vt Riigikohtu 05.04.2019 otsust tsiviilasjas nr 2-16-16481, p 20). Kuna hageja juhtis lepingu sõlmimise järgselt kostja tähelepanu sellele, et teekate on aladimensioneeritud ja kostja vaatamata sellele soovib teekate rajamist olemasoleva projekti alusel sellisena nagu see on, tuleb hagejal lepingut täita. Sellest tulenevalt ei ole ka hageja kartus võimalikust tema vastutusest põhjendatud, kuna VÕS § 641 lg 3 ongi sätestatud eesmärgiga maandada töövõtja vastutust olukorras, kus ta on projekti puudustele tähelepanu juhtinud. Lisaks märgib kolleegium, et töövõtjal puudub alus lepingust taganemiseks põhjendusel, et hiljem on raske tuvastada, kas tegemist oli ehitus- või projekteerimisveaga. II
61.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus tuvastas, et hagejalt kuulub kostja kasuks välja mõistmisele lepingu ja asenduslepingu hinnavahe ning leppetrahv. Ringkonnakohus neid põhjendusi TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda. Maakohus on aga ekslikult jätnud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kogu kostjale tehingute hinnavahe tõttu tekkinud kahju. Kostja esitas vastuhagis nõude hagejalt 94 375,56 euro välja mõistmiseks, olles saanud selle summa asenduskahjust (162 353,56 eurot) VÕS § 161 lg 2 alusel leppetrahvi maha arvamisel. Maakohus kohaldas ekslikult aga teistkordselt VÕS § 161 lg-t 2 ja arvas asenduskahjust leppetrahvi summa täiendavalt maha. Sellega vähenes kostjale tekkinud asenduskahju kahekordse leppetrahvi summa võrra. Ringkonnakohus parandab selle vea ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja täiendavalt 68 160 eurot, mistõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kokku 74 086,31 eurot, mis on saadud hageja nõudest 94 375,56 eurot 20 289,25 euro maha arvamisel (asendustöövõtjale makstud tasu alandamise ulatuses).
62.Samuti on eelnevast tulenevalt maakohus eksinud hagejalt kostja kasuks viivise välja mõistmisel. Kuna kostja kasuks hagejalt väljamõistmisele kuuluvaks asenduskahju suuruseks on 74 086,31 eurot, tulnuks maakohtul viivist arvestada sellelt summalt, mitte 5 926,31 eurolt. Kostja on palunud viivise välja mõista kindla summana alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, mistõttu tuleb alates vastuhagi esitamisest 03.11.2015 maakohtu otsuse seisuga (26.02.2020) hagejalt kostja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summalt 74 086,31 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kokku 25 613,12 eurot.
63.Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 113 lg-t 1 ja mõistnud hagejalt kostja kasuks välja viivise leppetrahvilt (68 160 eurot) alates 03.11.2015, jättes tähelepanuta, et kostja nõudis leppetrahvilt viivist alates 23.06.2015. Kohtuotsuses puudub ka põhjendus, miks on kohus jätnud viivise välja mõistmata perioodi eest 23.06.2015 kuni 02.11.2015. Sellise põhjenduse puudumine on kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumine (TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8). Kostja esitas vastuhagis nõude leppetrahvilt viivise välja mõistmiseks alates 23.06.2015. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest. Vaidlust ei ole käesolevas asjas selles, et kostja esitas 11.06.2015 hagejale leppetrahvi nõude summas 68 160 eurot selle
2-15-8204 tasumise tähtajaga 22.06.2015. Seega muutus leppetrahvi nõue sissenõutavaks 23.06.2015 ja sellest kuupäevast alates on kostjal õigus nõuda hagejalt viivist. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis leppetrahvilt (68 160 eurot) täiendavalt perioodi eest alates 23.06.2015 kuni 02.11.2015 summas 1 999,33 eurot. Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks välja mõistmisele viivis leppetrahvilt summas 25 563,60 eurot. III
64.Ringkonnakohtu hinnangul tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Õige ei ole maakohtu lähenemine, et antud juhul peaksid need jääma poolte endi kanda. Maakohus leidis, et menetluskulude poolte endi kanda jätmise tingib ühelt poolt vastuhagi osaline rahuldamine, teisalt aga kostja poolne menetluse venitamine. Kolleegium ei nõustu kummagi argumendiga. Maakohus oleks pidanud kohaldama mitte TsMS § 162 lg-t 4, vaid hagi rahuldamata jätmisel TsMS § 162 lg-t 1 ja vastuhagi osalisel rahuldamisel TsMS § 163 lg-t 1. TsMS § 162 lg 4 näeb ette erandina võimaluse kõrvale kalduda üldisest menetluskulude jaotamise põhimõttest „kaotaja maksab“, kui see oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (vt Riigikohtu 26.01.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis TsMS § 162 lg 4 kohaldamist õigustaksid. Menetluse venimise tuvastamisel oleks maakohus pidanud konkreetsest menetlustoimingust, millest tulenevalt menetlus venis, tekkinud kulud jätma TsMS § 169 lg 1 alusel selle põhjustanud menetlusosalise kanda. TsMS § 169 lg 1 ei näe ette tervikuna menetluse kulude menetlusosalise enda kanda jätmist.
65.TsMS § 169 lg 1 1.lause kohaselt kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus oleks pidanud kostjast tingitud asja arutamise edasilükkamisega seotud menetluskulud jätma kostja kanda. Kostja esitas üks päev enne 11.04.2017 toimunud kohtuistungit täiendava taotluse tõendi vastuvõtmiseks, olukorras, kus kohus oli andnud lõplike taotluste esitamise tähtajaks 27.03.2017. Nähtuvalt 11.04.2017 kohtuistungi protokollist võttis maakohus hilinenult esitatud tõendi vastu ja lükkas istungi edasi ning andis hagejale tähtaja seisukoha esitamiseks (VII kd tl 149-150). Kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §des 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Hilinenud avaldust menetledes rakendab kohus diskretsiooniõigust (vt Riigikohtu 29.10.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-99-07, p 19; 06.02.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 12), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid piiratult. Kui tagantjärele ilmnebki, et avaldust ei oleks pidanud TsMS § 331 lg 1 järgi menetlema, ei ole ainuüksi see otsuse tühistamise põhjus, eriti kui uus avaldus on võimalik esitada uues menetluses. Otsust tühistades ei ole võimalik tagasi saada avalduse asjatule menetlemisele kulunud aega, pigem venitaks see menetlust veelgi. Küll võib menetluse venimise põhjustanud menetlusosalise kanda jätta TsMS § 169 lg 1 järgi menetluskulud (vt Riigikohtu 31.03.2011. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-10, p 14). Kolleegiumi hinnangul ei olnud kostja poolt taotluse hilinenult esitamine 10.04.2017 põhjendatud. Kostja põhjendas taotluse esitamise viibimist sellega, et Maanteeametil on palju objekte, mistõttu kõigiga iga jurist kursis olla ei jõua ning kohtule esitamist vajav tõend sai juristidele teatavaks alles üks päev enne kohtuistungit. Kolleegium leiab, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega. Informatsiooni piisav kättesaadavus kostja asutuse siseselt on asutuse töökorralduse küsimus, mille puudulikkuse riski kannab kostja. Seega ei saaks sõltumata asja lahendusest sellise tõendi hilinenult esitamisest tekkinud
2-15-8204 menetluskulusid jätta vastaspoole kanda. Sellest tulenevalt tulnuks maakohtul eristada otsuses 11.04.2017 kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulude jaotust ja jätta need kulud kostja kanda.
66.Samas ei ole õige menetlusosaliste arusaam, et vastaspool peaks täies ulatuses kõik kulud kandma. Hagi jäi käesolevas asjas tervikuna rahuldamata ja vastuhagi jäi rahuldamata 20 289,25 euro ulatuses, mistõttu jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel maakohtu menetluskulud 95% ulatuses hageja ja 5% ulatuses kostja kanda, välja arvatud eelpool märgitud 11.04.2017 kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulud. IV
67.Kuna hageja apellatsioonkaebust ei rahuldata ja kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele valdavas ulatuses, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel tervikuna hageja kanda.
68.Maakohus on otsuse sissejuhatavas osas jätnud märkimata tsiviilasja hinna. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg 2 punkti 51. Riigikohus on selgitanud, et kui maakohus on oma otsuse sissejuhatavas osas jätnud hagi hinna märkimata, peab ringkonnakohus selle vea parandama sõltumata sellest, kas hagi hinna maakohtu lahendisse märkimata jätmist on vaidlustatud (vt Riigikohtu 30.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-177-12, p 13). Lähtudes tsiviilasja toimikust on maakohus käsitlenud hagi hinnana 3 500 eurot. Kolleegiumi hinnangul on maakohus hagi hinna ebaõigesti määranud. Tegemist ei ole mittevaralise nõudega, vaid tuvastushagiga, mille puhul tuleb tsiviilasja hind määrata TsMS § 125 järgi. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude tuvastada töövõtulepingust taganemise kehtivus, mistõttu tuleb lähtuda selle tehingu väärtusest. Tehingu väärtuseks on antud juhul 715 680 eurot, mistõttu tuleb hagi hinna määramisel sellest lähtuda.
69.Maakohus määras tulenevalt 02.11.2015 esitatud vastuhagist, selle hinnaks 188 903,12 eurot. Lähtudes 27.03.2017 kostja kahju hüvitise nõude vähendamisest ning sissenõutavaks muutunud viivise nõude suurendamisest, on vastuhagi hinnaks 195 724,02 eurot (94 375,56 + 10 559,79 + 7550,04 + 68 160 + 9 625,83 + 5452,8).
70.TsMS § 137 lg 11 alusel muudab ringkonnakohus maakohtu määratud hagi hinda ja määrab hagi hinnaks 715 680 eurot ja vastuhagi hinnaks 195 724,02 eurot ning täiendab nende hindadega maakohtu otsuse sissejuhatavat osa. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Jõustunud Riigikohtu 02.06.2021 toodud muudatustega
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2020. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.
2-15-8204
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Aktsiaseltsi TREF Nord kanda.