Määruse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2024. a, Tallinn Kohtuasja number
2-15-8204
Kohtuasi
Aktsiaseltsi TREF Nord hagi Eesti Vabariigi vastu töövõtulepingust taganemise tuvastamiseks ning Eesti Vabariigi vastuhagi Aktsiaseltsi TREF Nord vastu 188 903 euro 12 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.07.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Aktsiaseltsi TREF Nord määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Aktsiaselts TREF Nord (registrikood 10217746), lepinguline esindaja advokaat Märt Mürk Kostja: Eesti Vabariik (Transpordiameti kaudu, registrikood 70001490), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.07.2022 määrus osas, millega määrati kindlaks Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) menetluskulud 27 985,23 eurot ületavas osas ja mõisteti Aktsiaseltsi TREF Nord menetluskuludega 1222,85 eurot tasaarvestuse tagajärjel Aktsiaseltsilt TREF Nord välja Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) kasuks menetluskulud 26 762,38 eurot ületavas osas ning mõisteti välja edasiulatuv viivis menetluskulude 26 762,38 eurot ületavalt osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) menetluskulud kindlaks määramata 27 985,23 eurot ületavas osas ja Aktsiaseltsi TREF Nord menetluskuludega 1222,85 eurot tasaarvestuse tagajärjel Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) menetluskulud Aktsiaseltsilt TREF Nord Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) kasuks välja mõistmata 26 762,38 eurot ületavas osas, samuti jätta edasiulatuv viivis menetluskulude 26 762,38 eurot ületavalt osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistmata. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata, täiendades määruse põhjendusi.
4.1.Rahuldada osaliselt Aktsiaseltsi TREF Nord avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
4.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Eesti Vabariigilt (Transpordiameti kaudu) välja Aktsiaseltsi TREF Nord kasuks menetluskulud summas 1222,85 eurot.
4.3.Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi TREF Nord avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 18 794,15 euro ulatuses.
4.4.Rahuldada osaliselt Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
4.5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord välja Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) kasuks menetluskulud summas 27 985,23 eurot.
4.6.Jätta rahuldamata Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 6319,17 euro ulatuses.
4.7.Tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista Aktsiaseltsilt TREF Nord välja Eesti Vabariigi (Transpordiameti kaudu) kasuks menetluskulud summas 26 762,38 eurot.
4.8.Aktsiaseltsi TREF Nord poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (26 762,38 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Harju Maakohus jättis 26.02.2020 otsusega Aktsiaselts TREF Nord (hageja) hagi rahuldamata ja rahuldas osaliselt Eesti Vabariigi (kostja) vastuhagi ning jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.10.2020 otsusega maakohtu otsuse osaliselt ning jättis menetluskulud 5% ulatuses kostja kanda ja 95% ulatuses hageja kanda, välja arvatud 11.04.2017 kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulud, mis jäävad kostja kanda. Apellatsioonimenetluse kulud jäeti hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 02.06.2021 otsusega, millega jäeti ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muudeti otsuse põhjendusi. Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt moodustasid tema maakohtu menetluskulud kokku 24 457 eurot, millest:
2.1.Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 114,59 eurot (käibemaksuta) 194,25 tundi. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema maakohtu menetluskulud kokku 28 454,40 eurot, millest: − õigusabikulud 25 623 eurot (käibemaksuga); − dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2831,40 eurot (käibemaksuga).
3.1.Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) 164,25 tundi. Kostja menetluskulude nimekirjade kohaselt moodustasid tema ringkonnakohtu menetluskulud (õigusabikulud) 3978 eurot (käibemaksuga) ja Riigikohtu menetluskulud (õigusabikulud) 1872 eurot (käibemaksuga). Kokku 5850 eurot (käibemaksuga). Kostjale osutati õigusabi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) 37,50 tundi. Kostja kinnitab, et ta ei saa advokaadibüroole tasutud õigusabiarvetelt ega Tallinna Tehnikakõrgkoolile tasutud arvamuste arvetelt käibemaksu tagasi arvestada. Selleks, et riigiasutus saaks konkreetselt kulutuselt sisendkäibemaksu maha arvata, peab ta olema registreeritud käibemaksukohustuslasena tavakorras. Kulutus peab olema otseselt seotud ka maksustatava käibega. Käesolevas kohtuvaidluses kostjale osutatud õigusabi ja ekspertide hinnangud ei ole seotud kostja maksustatava käibega. Kostja ei saa käibemaksu tagasi arvestada ja kostja tasutud menetluskuludelt kuulub käibemaks hüvitamisele. Hageja esitas 27.11.2019 ja 06.10.2020 seisukoha kostja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludele, milles vaidleb vastu nende vajalikkusele ning põhjendatusele. Hageja ei esitanud Riigikohtus seisukohta kostja menetluskuludele. Kostja esitas 27.11.2019 seisukoha hageja maakohtu menetluskuludele, milles vaidleb vastu nende vajalikkusele ja põhjendatusele. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus rahuldas 14.07.2022 määrusega osaliselt hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (p 1) ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1222,85 eurot (p 2). Maakohus jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 18 794,15 euro ulatuses (p 3). Maakohus rahuldas osaliselt kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks (p 4) ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 32 218,68 eurot (p 5). Maakohus jättis rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks 1422,72 euro ulatuses (p 6). Maakohus tasaarvestas hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõistis hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 30 995,83 eurot (p 7). Maakohus määras, et hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (30 995,83) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (p 8).
7.1.Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema maakohtu menetluskulud järgmistest toimingutest: tasutud riigilõiv, materjalide õiguslik analüüs, nõupidamine kliendiga, hagiavalduse koostamine, erinevate taotluste koostamine, kohtumäärustega tutvumine, kostja
2-15-8204 vastuste ja taotlustega tutvumine, kostja seisukohtadele vastuste koostamine, ettevalmistus istungiteks, osalemine kohtuistungitel, asjatundjatega konsulteerimine jms. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud siinse kohtumenetlusega ja ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu õigusabikulud ei sisalda käibemaksu. Kohus ei pidanud vajalikuks menetluskulude kindlaksmääramisel hakata hindama iga üksiku menetlustoimingu ajakulu põhjendatust. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulud (sh nimekirjas märgitud toimingud ja nende ajakulu) vajalikud ning põhjendatud. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt ja kostjalt tuleb välja mõista menetluskulud 1222,85 eurot (so 5% hageja maakohtu menetluskuludest 24 457 eurost).
7.2.Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad tema menetluskulud kolmes kohtuastmes järgmistest toimingutest: tsiviilasja materjalide analüüs, nõupidamine kliendiga, kohtukõne kirjalike teeside koostamine, ettevalmistus kohtuistungiteks, kohtuistungitel osalemine, kostja seisukohtade koostamine, hageja vastuste analüüs, hageja taotluse analüüs ja neile vastuste koostamine, kohtuotsuse analüüs, apellatsioonkaebuse koostamine, hageja apellatsioonkaebuse analüüs ja vastuse koostamine, hageja kassatsioonkaebuse analüüs, ringkonnakohtu otsuse analüüs, varasemate menetlusdokumentide analüüs ja kassatsioonkaebusele vastuse koostamine. Kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud siinse kohtumenetlusega. Kostja taotleb õigusabikulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kohus ei pidanud vajalikuks menetluskulude kindlaksmääramisel hakata hindama iga üksiku menetlustoimingu ajakulu põhjendatust. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud (sh nimekirjas märgitud toimingud ja nende ajakulu) vajalikud ning põhjendatud. Kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt ja hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud 32 218,68 eurot (so 95% kostja maakohtu menetluskuludest 28 454,40 eurost, tervikuna kostja ringkonnakohtu ja Riigikohtu menetluskulud).
7.3.Kohus määras tasaarvestada tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 ja TsMS § 463 lg 2 järgi hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 30 995,83 eurot (=32 218,68 – 1222,85). Kostja palus mõista hagejalt välja viivise hüvitamisele kuuluvalt menetluskulu summalt VÕS § 113 lg 1 teisest lausest tulenevas määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni. Määruskaebus Hageja esitas määruskaebuse, taotledes 14.07.2022 määruse p-de 5 ja 7 ning 8 tühistamist. Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata kindlaks, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud ja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1222,85 eurot. Hageja palub alternatiivselt teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 21 247,53 eurot. Hageja palub ka tasaarvestada poolte vastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ja tasaarvestuse tagajärjel mõista hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud summas 20 024,68 eurot. Hageja palub määrata, et hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (20 024,68 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.1.Maakohus jättis tähelepanuta hageja varasemad vastuväited kostja menetluskuludele. Kostjat esindas menetluse alguses kostja töötaja. 2017. aastal palkas kostja ennast esindama vandeadvokaadi. Kostjal ei olnud põhjendatud vajadust palgata poole menetluse pealt ennast esindama vandeadvokaati. Seetõttu tulnuks kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.
2-15-8204
8.2.Hageja leiab alternatiivselt, et väljamõistetud menetluskulude summa on põhjendamatult suur. Kostja põhjendatud menetluskulud esimeses kohtuastmes on summas 22 487,40 eurot (=28 454,40 - 5967) (sh käibemaks). Kostja maakohtus kantud menetluskulud jäid hageja kanda 95% ulatuses ja sellest tuleb lahutada 5% ning kostja põhjendatud menetluskulud esimeses kohtuastmes on 21 363,03 eurot (sh käibemaks). Hageja vaidlustab maakohtus: täies ulatuses kostja esindaja vahetamise menetluskulu (ajaline kulu toimikuga tutvumisele) 16,25 tunni ulatuses, kostja 31.10.2017 koondseisukoha menetluskulu 12 tunni ulatuses, kostja lepingulise esindaja kulu 31.01.2018 istungi ettevalmistamiseks 7 tunni ulatuses ja esindajal 11.06.2019 kulunud istungi ettevalmistamise ajakulu 3 tunni ulatuses.
8.2.1.Kostja põhjendatud menetluskulud teises kohtuastmes on summas 2262 eurot (=3978 – 1716) (sh käibemaks). Hageja vaidlustab kostja apellatsioonkaebuse koostamise menetluskulu 4 tunni ulatuses ja hageja apellatsioonkaebusele vastamise ajakulu 7 tunni ulatuses. Kostja kandis Riigikohtus menetluskulusid 1872 eurot, mida hageja alternatiivselt ei vaidlusta.
8.2.2.Kostja põhjendatud kulud käibemaksuga on 25 497,03 eurot (=21 363,03 + 2262 + 1872). Kostjal ei ole võimalik nõuda menetluskulusid käibemaksuga. Kostja on käibemaksukohustuslane ja tsiviilasi põhineb töövõtulepingul, mis on otseselt seotud kostja peamise tegevusalaga. Hageja hinnangul tuleks kostja kasuks välja mõistetud menetluskuludelt käibemaks maha arvata. Kostja põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud ilma käibemaksuta on kokku 21 247,53 eurot. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1222,85 eurot. Hageja ja kostja põhjendatud menetluskulude tasaarvestamise tulemusena peab hageja hüvitama kostja menetluskulud 20 024,68 eurot (=21 247,53 - 1222,85). Menetluse edasine käik Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.
9.1.Kostja vaidles hageja kaebusele vastu. Kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on taotlenud lepingulisele esindajale vandeadvokaat Raiko Lipstokile tehtud kulutuste hüvitamist alates 15.09.2017. Hagejale pole tekitatud topelt kompenseerimise kohustust. Vandeadvokaat Raiko Lipstok ei asendanud kostja töötajat Kristo-Taavi Ruusi, vaid Kaidi Sulge. Tegemist ei olnud kostja initsiatiivil toimunud esindaja vahetusega. 30.05.2017 kohtuistungil kõrvaldas kohus kostja senise esindaja Kaidi Sule menetlusest. Kohtuistungitel oli koos Kaidi Sulega kaasesindajaks ka kostja õigusosakonna juht Kristo-Taavi Ruus, kellel oli toetav roll. Kristo-Taavi Ruus ei tegelenud kostja esindamise juhtimisega ja menetlusdokumentidega ning hageja menetlusdokumentide analüüsiga. Kostjal oli õigus palgata end esindama vandeadvokaat ja kostjal oli vaja leida endale uus sisuline esindaja. Kostja peab pahatahtlikuks tema õigusabikulude suuruse kritiseerimist olukorras, kus hageja õigusabikulu esimeses kohtuastmes oli suurem. Kostja arvates ei tohi ka 1 lehekülge menetlusdokumendi teksti võrdsustada 1 töötunniga. Selline võrdsustamine ei arvesta menetlusdokumendi vormistuslike eripärasid. Kostja apellatsioonkaebus on Verdana 9 teksti suurusega 7 lehekülge ja Times New Roman 12 teksti suurusega 10 lehekülge. Hageja eksib ka käibemaksu hüvitamise osas. Kostja on käibemaksukohustuslasena registreeritud ja käibemaksukohustuslasena üksnes Maanteemuuseumi piiratud tulutoovates tegevustes. Käesolevas kohtuvaidluses kostjale osutatud õigusabi ei ole seotud kostja maksustatava käibega. Kostja ei saa tasutud summadelt arvestatud käibemaksu tagasi arvestada. Kostja poolt tasutud menetluskuludelt kuulub tasutud käibemaks hüvitamisele. Seda on leitud kostja osavõtul kohtuvaidlustes Eesti kohtutes kui ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtus.
2-15-8204 Maakohus rahuldas 16.05.2023 määrusega osaliselt hageja kaebuse vaidlustatud maakohtu 14.07.2022 määrusele (p 1) ja täiendas vaidlustatud maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi (p 2) ning jättis vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata (p 3). Maakohus edastas kaebuse osas, millega jättis selle rahuldamata ehk hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks TsMS § 663 lg 5 järgi menetlemiseks ringkonnakohtule (p 4).
10.1.Kohus nõustus hagejaga, et ei ole piisavalt hageja vastuväiteid kostja menetluskuludele käsitlenud. Kohus analüüsis erinevalt vaidlustatud määrusest detailsemalt kostja esindaja ajakulu, mille osas on hageja esitanud vastuväiteid. Kohtu hinnangul on vajalik ja põhjendatud kostja esindaja maakohtu ajakulu. 15.09.2017 – 25.09.2017 on põhjendatud kostja esindaja ajakulu kokku 32 tundi ja 30 minutit: kohtutoimiku materjalidega tutvumine, analüüs ja kohtukõne kirjalike teeside koostamine. Hagiavaldus esitati 31.05.2015 ja vajalik oli, et esindaja tutvuks kõigi asja materjalidega, mis olid esitatud enne esindaja poolt kohtumenetluses osalemist. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 11.10.2017 – 31.10.2017 ajakulu kokku 44 tundi ja 30 minutit: koondseisukoha koostamine ja toimikuga tutvumine ning taotluse koostamine. Tegemist oli keeruka vaidlusega ja esitatud materjalid olid mahukad. 31.10.2017 kostja esindaja poolt esitatud kostja seisukohtade kokkuvõte oli sisuliselt 21 lehekülge. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 29.01.2018 – 31.01.2018 ajakulu kokku 15 tundi: kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine. Tegemist oli keeruka õigusvaidlusega ja ajaliselt kaua kestnud istungiga, mistõttu oli põhjendatud istungiks ettevalmistamise aeg 9 tundi. 31.01.2018 kohtuistung kestis protokollist nähtuvalt 6 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 11.06.2019 istungiks ettevalmistamise ajakulu 5 tunni osas (12.06.2019 istung kestis üle 2 tunni) ja 20.11.2019 toimunud kohtuistungi ettevalmistamise ajakulu 7 tundi. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik ka 22.08.2019 – 28.08.2019 ajakulu 10 tundi, mis kulus vastuse koostamiseks hageja 21.08.2019 seisukohale. Kohus arvestas hageja seisukoha sisu ja mahtu (4 lehekülge) ning kostja seisukoha mahtu (6 lehekülge).
10.2.Kohtu hinnangul on ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalik kostja esindaja ajakulu 10 tundi maakohtu otsuse analüüs ja apellatsioonkaebuse koostamine. Kohus arvestas kohtuotsuse mahtu (45 lehekülge) ning apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu (7 lehekülge). Kohtu hinnangul on põhjendatud ka kostja esindajakulu 15 tundi ja 30 minutit, mis kulus hageja apellatsioonkaebuse analüüsiks ja seisukoha koostamiseks. Hageja apellatsioonkaebus oli sisuliselt 12 lehekülge ja kostja 08.06.2020 seisukoht 7 lehekülge. Kohtu hinnangul nõuab nii apellatsioonkaebuse koostamine kui vastaspoole apellatsioonkaebusele seisukoha esitamine enam ajakulu kui keskmise keerukusega õigusdokumentide kohtule koostamine.
10.3.Kohtu hinnangul on arvestades asja keerukust põhjendatud ja vajalik ka kostja dokumentaalsete tõendite hankimise kulu 2831,40 eurot. Kostja esitatud asjatundjate arvamuste saamise kulud on tasutud Tallinna Tehnikakõrgkoolile 19.01.2016 ekspertarvamuse ja 08.03.2016 täiendavate selgituste eest, mis esitati kohtule.
10.4.Kostja menetluskulud on õigusabi osutamise eest tasutud esindajakulu vandeadvokaadile Raiko Lipstokile. Kostja ei taotlenud esindajatasu Kaidi Sule toimingute osas või seoses KristoTaavi Ruusi menetluses osalemisega. Kostja selgitas, miks ta ei saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja menetluskulud tuleb välja mõista koos käibemaksuga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu 16.05.2023 määruse resolutsioon vaidlustatud määruse peale esitatud kaebuse lahendamisel õiguslikult siduv. Maakohus ei saa TsMS § 663 lg-st 4 tulenevalt teha määrust, millega osaliselt rahuldab hageja kaebuse menetluskulude
2-15-8204 kindlaksmääramise määrusele. Maakohtul tuli jätta kaebus rahuldamata ja määrus muutmata ning saata kaebus lahendamiseks ringkonnakohtule, kui kaebus ei ole täielikult põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab käsitleda maakohtu seisukohti 16.05.2023 määruses sarnaselt kaaskirja seisukohtadega, millega maakohus saadab kaebuse ringkonnakohtule lahendamiseks. Maakohtul on kaaskirjas võimalik esitada ringkonnakohtule seisukoht kaebuses esitatud probleemide ja etteheidete kohta ning märkida, et kaebus on põhjendatud osaliselt. Samas ei asenda maakohtu täiendavad selgitused vaidlustatud määrusest puuduvaid põhjendusi. Ringkonnakohus hindab, kas vaidlustatud maakohtu määrus oli seaduslik ja põhjendatud. Vaidlustatud määrus ei saa muutmata jääda, kui selle tegemisel ei täidetud põhjendamiskohustust (vt ka TsMS III komm, § 663 p-d 3.5.a ja 3.5.c ning 3.7.c.). Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks kostja menetluskulud 27 985,23 eurot ületavas osas ja mõistis hageja menetluskuludega 1222,85 eurot tasaarvestuse tagajärjel hagejalt välja kostja kasuks menetluskulud 26 762,38 eurot ületavas osas ning mõistis välja edasiulatuva viivise menetluskulude 26 762,38 eurot ületavalt osalt VÕS§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab kostja menetluskulud kindlaks määramata 27 985,23 eurot ületavas osas ja hageja menetluskuludega 1222,85 eurot tasaarvestuse tagajärjel kostja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 26 762,38 eurot ületavas osas, samuti jätab edasiulatuva viivise menetluskulude 26 762,38 eurot ületavalt osas VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras välja mõistmata. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata, täiendades määruse põhjendusi. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kohaselt esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole edasi kaevatud. Hageja ei vaidlusta määrust osas, millega rahuldati osaliselt hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks (p 1) ja määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõisteti kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1222,85 eurot (p 2). Hageja ei vaidlusta määrust ka osas, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 18 794,15 euro ulatuses (p 3) ja rahuldati osaliselt kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks (p 4) ning jäeti rahuldamata kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1422,72 euro ulatuses (p 6). Kostja ei vaidlustanud määrust. Seega on vaidlustatud määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) alusel resolutsiooni p-de 1, 2, 3, 4 ja 6 osas jõustunud. Vastuseks määruskaebusele, et kostjal ei olnud põhjendatud vajadust palgata poole menetluse pealt ennast esindama vandeadvokaati ja kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, märgib ringkonnakohus järgmist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb menetluskuludena hüvitada lepingulise esindaja kulud. Lepinguliseks esindajaks on kohtus mh advokaat (TsMS § 218 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et antud juhul ei ole tegemist kostja initsiatiivil toimunud esindaja vahetusega. Kostjat esindas põhjendatult vandeadvokaat Raiko Lipstok, kuna maakohtu 30.05.2017 istungi protokollist nähtuvalt kõrvaldati varasem kostja töötajast lepinguline esindaja Kaidi Sulg menetlusest. Kostja taotleb menetluskulude nimekirjadest nähtuvalt menetluskulude hüvitamist üksnes õigusabi osutamise eest lepingulise esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstoki poolt alates 15.09.2017. Lepingulise esindaja kulude hüvitamist ei välista ainuüksi asjaolu, et kostja juures töötavad juristid (vt ka RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15 p 10).
2-15-8204 Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaolude, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt RKTKm 14.04.2021, 2-19-10324, p 17). Kostja lepinguline esindaja on menetluskulude nimekirjades eraldi välja toonud piisava põhjalikkusega tehtud menetlustoimingud ja neile kulunud aja. Asja sisuline menetlus toimus kõigis kohtuastmetes ja asjas toimusid kohtuistungid. Kostja menetluskulud on peamiselt tekkinud menetlusdokumentidega tutvumisest ja koostamisest ning kohtule esitamisest. Samuti suhtlusest kliendiga ja istungitel esindamisest. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) maakohtus 164,25 tundi ning ringkonnakohtus ja Riigikohtus kokku 37,50 tundi. Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja esitas selle kohta usutavad selgitused. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei saa tsiviilasja lahendav kohus hakata lahendama maksuvaidlust. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kostja menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Kohus ei pea eraldi esile tooma ja hindama iga rida menetluskulu nimekirjas või kuludokumendis. Kohus peab eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna (vt ka RKTKm 17.04.2024, 2-17-124505 p 12). Maakohus on andnud hinnangu kostja lepingulise esindaja kulude suurusele igas kohtuastmes tervikuna ja jõudnud tsiviilasja käiku ning kostja menetluskulude nimekirjades toodut arvesse võttes järeldusele, et saab vastavalt kostja taotletule täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu järgmiselt. Maakohtus tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) 164,25 tundi, mille rahalisest väärtusest kuulub menetluskulude jaotuse järgi hüvitamisele 95%. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga) kokku 37,50 tundi. Arvestades, et põhimenetluses lahendatud vaidlus oli õiguslikult piisavalt keerukas, peab ka ringkonnakohus kostja vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks vastavalt taotletule 156 eurot (käibemaksuga). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud ja ringkonnakohtul pole alust asuda teistsugusele seisukohale, v.a järgnevalt käsitletus. Osaliselt on põhjendatud hageja kriitika seoses maakohtu poolt järgmiste kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu hindamisega maakohtus.
20.1.Kostjal kulus seoses esindaja vahetamisega toimikuga tutvumisele ja selleks vajalikeks toiminguteks (sh materjalide analüüs, kliendisuhtlus) perioodil 15.09.2017 kuni 20.09.2017 (v.a kohtukõne kirjalike teeside koostamine) kokku aega 16,25 tundi. Maakohus pidas kõnealuseid kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Antud juhul kuuluvad toimikuga tutvumise kulud hüvitamisele, kuna need tekkisid lepingulise esindaja põhjendatud vahetamise vajaduse tõttu. Maakohus kõrvaldas kostja varasema lepinguline esindaja menetlusest. Kostja esindajal oli 20.09.2017 seisuga toimikuga tutvumiseks peamiselt vaja analüüsida: 31.05.2015 hagiavaldust sisulise tekstiga ligikaudu 7-l lehel ja selle lisasid ning 27.03.2017 esitatud hagiavalduse tervikteksti 18-l lehel, 02.06.2015 hagi tagamise määrust sisulise tekstiga ligikaudu kahel lehel, 02.06.2015 hagi menetlusse võtmise määrust kahel lehel,
2-15-8204 25.06.2015 määruskaebust hagi tagamise määrusele sisulise tekstiga ligikaudu kolmel lehel, 25.06.2015 vastust hagile sisulise tekstiga ligikaudu 7-l lehel ja selle lisasid ning 07.04.2017 vastuse täiendust hagile sisulise tekstiga 22-l lehel, ringkonnakohtu 22.07.2015 määrust hagi tagamise kaebuse kohta sisulise tekstiga ligikaudu kolmel ja poolel lehel, 02.11.2015 vastuhagi sisulise tekstiga ligikaudu 7-l lehel ja selle lisasid ning 27.03.2017 esitatud vastuhagi tervikteksti 13-l lehel, 09.11.2015 vastuhagi menetlusse võtmise määrust kahel lehel, 16.11.2015 vastust vastuhagile sisulise tekstiga ligikaudu kahel ja poolel lehel ning 07.04.2017 vastuse täiendust vastuhagile sisulise tekstiga kahel lehel, 17.11.2015 ja 27.01.2016 ja 02.03.2016 ja 07.04.2016 ja 28.02.2017 ja 11.04.2017 ning 30.05.2017 kohtuistungite protokolle, menetluse kestel täiendavalt esitatud tõendeid. Kohus arvestab, et toimikuga esmakordne tutvumine eeldab põhjalikumat materjalidega tutvumist. Arvestades kuni 20.09.2017 seisuga toimiku mahtu ja sisu ning asja keerukust, peab ringkonnakohus toimikuga tutvumise põhjendatud ajakuluks kokku 8 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Kolleegium peab eraldi vajalikuks märkida, et toiminguid tegi vandeadvokaadist lepinguline esindaja, mistõttu eelduslikult on õigusteenuse osutamine efektiivne ja toiminguteks kulub vähem aega kui mitteadvokaadist esindajal. Taotletud maakohtu ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud 8,25 (=16,25-8) tunni ulatuses.
20.2.Kostjal kulus 31.10.2017 seisukoha koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks perioodil 11.10.2017 kuni 31.10.2017 (v.a toimingud seoses toimikuga) kokku aega 37 tundi. Maakohus on pidanud kõnealuse menetlusdokumendi koostamisega seotud kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kostja kordab 31.10.2017 seisukohas peamiselt enda varasemaid seisukohti ja sisuliselt on tegemist varasemate menetlusdokumentide põhjal tehtud kokkuvõtliku vastusega hagile ja vastuhagi terviktekstiga. Arvestades 31.10.2017 seisukoha mahtu (sisulist teksti ligikaudu 20-l lehel, millele lisanduvad lisad), selle sisu ja asja keerukust ning seda, et kostja esindaja on varasemalt 15.09.2017 kuni 20.09.2017 põhjalikult materjalidega tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud ning arvestades, et menetlusdokumendi koostas vandeadvokaat, peab ringkonnakohus toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 22 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Taotletud maakohtu ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud 15 (=37-22) tunni ulatuses.
20.3.Kostjal kulus maakohtu 31.01.2018 istungil osalemiseks ja ettevalmistuseks perioodil 29.01.2018 kuni 31.01.2018 kokku aega 15 tundi, millest nähtuvalt istungi kestvusest (6 tundi) moodustab ettevalmistus istungiks 9 (=15-6) tundi. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et istungi ettevalmistuse ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades, et kostja esindaja on eelnevalt põhjalikult asja materjalidega tutvunud ja õiguslikku positsiooni kujundanud, siis on esindaja istungi ettevalmistuse põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Taotletud maakohtu ajakulu seonduvalt istungi ettevalmistusega ei ole põhjendatud 4 (=9-5) tunni ulatuses. Osaliselt on põhjendatud ka hageja kriitika seoses maakohtu poolt kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu hindamisega ringkonnakohtus. Kostjal kulus 08.06.2020 apellatsioonkaebuse vastuse koostamiseks ja selleks vajalikeks toiminguteks (sh hageja apellatsioonkaebuse analüüsiks) perioodil 22.05.2020 kuni 27.05.2020 kokku aega 15,5 tundi. Maakohus on pidanud kõnealuse kaebuse koostamisega seotud kulusid täies ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et nimetatud õigusabitoimingute ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Arvestades 08.06.2020 apellatsioonkaebuse vastuse mahtu (sisulist teksti ligikaudu 7-l lehel), sisu ja seda, et kostja esindaja on varasemalt põhjalikult materjalidega tutvunud ja õigusliku positsiooni kujundanud ning arvestades, et selles korratakse ka varasemaid seisukohti, peab ringkonnakohus nimetatud
2-15-8204 toimingute põhjendatud ajakuluks kokku 10 tundi tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Taotletud ringkonnakohtu ajakulu ei ole vajalik ja põhjendatud 5,50 (=15,50-10) tunni ulatuses. Muus osas nõustub ringkonnakohus maakohtu ajakulu hinnanguga ning määruskaebuses toodud väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja lepingulise esindajaga seotud menetluskulusid maakohtus kokku vähendada 27,25 (=8,25+15+4) tunni ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Seega on kostja lepingulise esindaja kulud maakohtus põhjendatud 137 tunni (=164,25-27,25) ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga), mis rahaliselt moodustab 21 372 eurot (=137 x 156), millele lisandub dokumentaalsete tõendite saamise kulu 2831,40 eurot. Kokku on enne menetluskulude jaotust kostja põhjendatud maakohtu menetluskulud 24 203,40 eurot. Kostja ei taotle maakohtus 11.04.2017 kohtuistungi edasilükkamisest tingitud menetluskulusid, mis menetluskulude jaotuse järgi jäävad kostja kanda. Menetluskulude jaotuse järgselt on kostja põhjendatud maakohtu menetluskulud 22 993,23 eurot (95% 24 203,40 eurost).
23.1.Kostja lepingulise esindajaga seotud menetluskulusid tuleb ringkonnakohtus kokku vähendada 5,50 tunni ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga). Menetluskulud jäid ringkonnakohtus ja Riigikohtus tervikuna hageja kanda. Seega on kostja lepingulise esindaja kulud ringkonnakohtus ja Riigikohtus põhjendatud 32 tunni (=37,50-5,50) ulatuses tunnihinnaga 156 eurot (käibemaksuga), mis rahaliselt moodustab 4992 eurot (=32 x 156).
23.2.Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulud 27 985,23 eurot (=22 993,23+4992). Ringkonnakohus vähendab hageja poolt kostjale hüvitatavaid menetluskulusid maakohtu määratust 4233,45 euro võrra (=32 218,68–27 985,23). Ringkonnakohus jättis rahuldamata hageja poolt kostjale hüvitatavaid menetluskulud võrreldes kostja taotletuga summas 6319,17 eurot (=28 454,40 + 5850 - 27 985,23). Eelnev on kooskõlas menetluse käigu, teostatud menetlustoimingute ja asja keerukusega. Vaidlustatud määrus on jõustunud osas, millega mõisteti kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud summas 1222,85 eurot. Vastavalt TsMS § 445 lg 1 teisele lausele (koosmõjus TsMS § 463 lg-ga 2) tuleb poolte vastastikused menetluskulude nõuded tasaarvestada. Selle tulemusena tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 26 762,38 (=27 985,23-1222,85) eurot. Kostja on taotlenud vastaspoolelt väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte vastastikused nõuded kattuvas osas ja viivis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista tasaarvestuse tulemusena hüvitamata jäävalt menetluskulude osalt 26 762,38 eurolt (vt ka RKTKo 26.10.2016, 3-2-1-91-16 p 18). TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 696 lg 1 ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Maris Kuurberg
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.