Võlaõigus › Töövõtulepingud

2-15-8204 kaheksakümmend kuus eurot ja 31 senti).

Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad

2-15-8204 projektdokumentatsiooni puuduste kõrvaldamisega ega juhiste täpsustamisega. Kostja ei põhjendanud, missugusel õiguslikul alusel saab ta avaliku ressursi otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutava asutusena eirata ilmselgeid puuduseid projektdokumentatsioonis ning nõuda eeltoodust hoolimata hagejalt töö tegemist. 13.04.2015 kirjas palus hageja kostjat vastata sisuliselt projektdokumentatsiooni puudutavatele tähelepanekutele. Hageja pööras kostja tähelepanu sellele, et katendiarvutused on üldtuntud füüsikateadmistele tuginev teave, mida ei ole võimalik töövõtulepingu alusel juhiste andmisel ega ehitamisel eirata. Katendiarvutused on maanteede projekteerimisnormidest lähtuvalt maantee remondi projekti lahutamatu osa – seda isegi juhul, kui katendiarvutused ei ole formaalselt või füüsiliselt töövõtulepingule lisatud. 30.04.2015 kirjas jäi kostja enda varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Samu seisukohti kordas kostja enda 04.05.2015 kirjas. 08.05.2015 kirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja seoses juhise korrigeerimisega. Kokkuvõtvalt asus hageja seisukohale, et kuna kostja juhised töövõtulepingu täitmiseks ei ole kohased tagamaks kehtiva õiguse nõutele vastava ja püsiva rajatise ehitamist, peab kostja juhiseid täpsustama ning viima nad tegelike nõuetega vastavusse. Hageja ei saa võtta endale põhjendamatut ja määratlematut riisikot ebakohase projektdokumentatsiooni alusel ehitatava rajatise näol, sest juba ainuüksi katendiarvutuste pinnalt on ülimalt tõenäoline, et rajatis ei kesta planeeritud aja lõpuni ning rajatise ekspluatatsiooni käigus ilmnevad puudused. Kostja ei saa hea usu põhimõtte vastaselt hagejalt nõuda ehitamist vigase projektdokumentatsiooni järgi. Tellija 20.05.2015 kirjast nähtuvalt ei soostunud kostja ebakohaseid juhised parandama ka pärast hageja täiendava tähtaja möödumist. Kostja jäi enda nõude juurde, et hageja alustaks ehitustöödega ning ehitaks objekti valmis ebakohase juhise (nõuetele mittevastava projektdokumentatsiooni) alusel. Kostja keeldus ka olemasolevale projektdokumentatsiooni suhtes ekspertiisi läbiviimisest. Ekspertiisi läbiviimine oleks selgelt osundanud praeguse projektlahenduse mittevastavustele ning probleemidele. 29.05.2015 kirjaga taganes hageja töövõtulepingust kostja olulise lepingurikkumise tõttu. Hageja asus kokkuvõtvalt seisukohale, et kuna kostja nõuab hagejalt jätkuvalt töövõtulepingu täitmist (sh koosolekutel osalemist jne), kuid ei ole parandanud enda ebakohaseid juhiseid, ei saa hageja töövõtulepingut kostja olulise lepingurikkumise tõttu täita. Kuna kostja rikub teadlikult ja järjepidevalt töövõtulepingut, ei jää hagejal muud üle, kui töövõtulepingust taganeda. Samuti ei ole kostja reageerinud hageja kompromissiettepanekutele olemasoleva projekt-dokumentatsiooni tegelike oludega kooskõlla viimiseks. Hageja hinnangul rikkus kostja oluliselt töövõtulepingut, kui jättis ka pärast talle hageja poolt 08.05.2015 kirjaga täiendava tähtaja andmist ebakohase lepingu täitmise juhise (projekti) parandamata (kehtivate nõuetega kooskõlla viimata). Kuna kostja keeldumine on kategooriline, ei jäänud hagejal muud üle, kui öelda töövõtuleping üles. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus nõuda hagejalt kehtiva õiguse normidele mittevastava rajatise ehitamist. Samuti ei saa kostja nõuda hagejalt rajatise ehitamist, kui juba ainuüksi projekti pinnalt on väljaspool mõistlikku vaidlust, et rajatis ei säili tema eeldatava eluea lõpuni ning pooled peavad asuma vaidlema töö kvaliteeti puudutavate küsimuste üle. Kuna hageja annab kostjale garantiiperioodi tagatise, siis on hageja võrreldes kostjaga selgelt kehvemas positsioonis, sest kostja saab ilma enda väidete tõendamiseta garantiiperioodi tagatise realiseerida ja sellega hagejale kahju põhjustada. Hageja hinnangul on tegemist absurdse olukorraga, kus kostja nõuab hagejalt (juba ette teada) ebakvaliteetse tulemuse saavutamist. Hageja hinnangul keelab hea usu põhimõte kostjal sellise nõude esitamise.

2-15-8204 Kostja on olnud töövõtulepingu rikkumises alates 23.03.2015, sest ei ole tähtaegselt – st kooskõlas töövõtulepingu p 12.4 – vastanud hageja nõudele ebakohase juhise parandamiseks ega ole juhist parandanud. Hageja peab kostja poolseks lepingurikkumiseks olukorda, kus kostja nõuab hagejalt ehitamist kehtiva õiguse nõuetele mittevastava projekti alusel ajal, mil kostja on teadlik projektdokumentatsiooni puudustest ning vajadusest viia projekt kehtivate nõuetega kooskõlla. Kostja on põhjendamatult asunud projekteerimisdokumentatsiooni puuduseid varjama ning püüdnud hagejat sealjuures korduvalt eksitada (nt siirde- ja kergkatendi teemal). Kostja on sealjuures selgelt rikkunud töövõtulepingu p 4.3.1, mis sätestab, et töövõtjal on õigus saada tellijalt informatsiooni ja juhiseid. Arusaadavalt saab kostja anda hagejale üksnes kehtivate normidega kooskõlas olevaid juhiseid, sest lepingu sõlmimise hetkel kehtinud ehitusseaduse § 3, § 12 lg 1 esimene lause ja § 18 lg 2 keelavad ehituse, mis on vastuolus ehitusprojektiga ning ehitusprojekt peab vastama heale ehitustavale ning olema kvaliteetne. Lisaks kohustab EhS § 29 lg 1 p 3 ehitise omanikku tagama projektikohase ehituse. Projekteerimine ja ehitamine on liiga paljusid isikuid ning liiga suurt avalikku huvi puudutavad tegevused – selles osas peab seadusandja tagama, et projekteerija vastutus ei oleks hoonest tulenevate riskide ja rajatise eluea suhtes ebamõistlikult lühike. Tee-ehitusprojekt peab olema koostatud selliselt, et selle järgi ehitatav tee vastaks heale ehitustavale ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ning ei tekitaks ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Teele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada tee või selle osade kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured. Kuna kostja eirab hageja nõuet ebakohase juhise täpsustamiseks ja nõuab jätkuvalt hagejalt kehtiva õiguse nõuetele mittevastava ja olemasolevate ekspluatatsioonitingimusi eirava projektlahenduse teostamist ning hageja ei ole nõus ehitama kehtiva õiguse nõuetele mittevastavat objekti (võttes määratlematu riski töö kvaliteedi osas), on hagejal õigus töövõtulepingust taganeda. Projekteeritud katendite aladimensioneerituse tõttu on juba käesoleval hetkel väljaspool mõistlikku vaidlust, et valmis ehitatud objekt ei kestaks praeguse liikluskoormuse all üle aasta (st isegi kokkulepitud garantiiperioodi lõpuni). Ka omanikujärelevalve ja kostja on möönnud teadmist projekteeritud katendite aladimensioneerituse probleemist ning sellele sisulise lahenduse leidmise vajadusest. Hagejal puudub majanduslik ja äriline mõte ehitada valmis objekt, mis ei kesta tema eeldatava eluea (ja isegi garantiiperioodi) lõpuni. Sellega võtab hageja enda kanda riski, mida hageja pakkumuse esitamisel ei teadnud ja millega hageja arvestada ei osanud. Hageja lähtus riigihanke käigus pakkumuse tegemisel põhjendatult eeldusest, et projekteerimine on olnud nõuetekohane ning katendid ei ole aladimensioneeritud. Ebamõistlik oleks valmis ehitada niivõrd oluliste projekteerimisvigadega objekti. Kuna töövõtulepingu täitmise korral ilmneksid juba praegu etteprognoositavad tööde mittevastavused, peaks hageja vastutama garantiiperioodil puuduste eest, mis ei kuulu tema vastutusalasse. Hageja ei saa võtta endale tööde alustamisel seda riisikot, et tööde lõpetamise korral tekib temast sõltumatutel asjaoludel kohustus kanda täiendavaid kulusid ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks. Poolte vahel seisneb põhimõtteline vaidlus küsimuses, kas katendiarvutused on „lepinguline dokument“ või mitte. Kostja arvates ei ole katendiarvutused lepingu täitmisel kasutatavaks teabeks, sest katendiarvutused ei ole „lepinguline dokument“ ehk füüsiliselt töövõtulepingule lisatud. Hageja on seisukohal, et ükskõik missugune üldtuntud teave on käsitletav lepinguga hõlmatud teabena. Pooltel ei ole võimalik hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt eirata

2-15-8204 lepingu täitmisel üldtuntud teavet, mille alusel saab sisustada poolte kohustusi ning kontrollida tellija juhiste korrektsust. Ka Riigikohus on asjas nr 3-2-1-56-02 leidnud, et üldkohustuslike ehituskvaliteedinäitajate puudumisel tuleb kohaldada naaberriigi (nt Soome) vastavaid ehitustegevuses kohaldatavaid norme kui tava, mida tuleb järgida, sõltumata sellest, kas pooled on lepingus seda ette näinud. Antud nõue tuleneb selgelt teede- ja sideministri 28.09.1999 määruse nr 55 „Tee projekteerimise normid“ lisa punktist 20, mis sätestab, et maantee projekti lahutamatuks osaks on katendi arvutused. Siit järeldub, et katendiarvutused on projekti lahutamatu osa ning kui katendiarvutused näitavad, et projektijärgne lahendus on puudulik, tuleb projekt kehtiva õigusega vastavusse viia. Kostja on riigi kõrvalmaantee nr 11115 Kurna – Tuhala km 12,0-20,0 lõigu remondi projekteerimistingimustes, mis on samuti projekti lahutamatu osa, seadnud järgmise ülesande: „koostada katendi arvutuse aruanne. Katendi konstrueerimisel arvestada, et kruusatee peab olema kvaliteetne ja kasutuskõlblik (sh vastupidav metsaveotranspordile ilma massipiirangut kehtestamata) ka ilma freespurust katte rajamiseta“. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et projekti koostamise eesmärgiks oli muuhulgas ka katendiarvutuste koostamine ning pikaajalise kvaliteedi tagamine, sest tehniline kirjeldus näeb ette, et kruusatee peab olema kvaliteetne ja kasutuskõlblik (sh vastupidav metsatranspordile ilma massipiirangut kehtestamata) ka ilma freespurust katte rajamiseta. Eeltoodust tulenevalt nõuab juba ainuüksi kehtiv õigus katendiarvutuste koostamist ning nendega teede projekteerimisel arvestamist. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik tõlgendada lepingut laiendavalt, võttes arvesse lepingu olemust ja eesmärki, poolte lepingulist käitumist ja kohaldatavaid norme. Seega on katendiarvutused igal juhul „lepingu dokumendiks“ ehk katendiarvutustest kui üldtuntud informatsioonist ei saa lepingu täitmisel kuidagi mööda vaadata. Poolte vahel on vaidlus selles, missugust tüüpi katendiga tegu on. Katendi tüübist sõltuvad katendile kohalduvad nõuded. Hageja väidab, et taotletava lahenduse näol on tegu kergkatendiga; kostja väidab, et tegemist on siirdekatendiga. Projekti seletuskirja p-s 4.6 viidatakse kergkatendile, mitte siirdekatendile. Projekteerimise lähteülesanne ei räägi katendi liigist, vaid räägib vajadusest koostada katendiarvutus. Kostja esindaja Ksenia Haavistu poolt 16.03.2015 esitatud katendiarvutus on koostatud kergkatendile, mitte siirdekatendile. Eeltoodust järeldub, et tegu ei saa olla siirdekatendiga. Hageja on korduvates pöördumistes esile toonud, et projektiga põhiteele ette nähtud konstruktsiooni tüübid I, II ja III ei ole vastavuses esitatud katendi arvutustega. Põhjendamatult on arvutustes freesipurust katte asemel kasutatud mustkatet. Nimetatud kihid töötavad ja jagavad koormust konstruktsioonides erinevalt, millest tulenevalt erinevad oluliselt ka vastavate kihtide E-moodulite väärtused. Mustkatte kihi paksus 15 cm ei vasta samuti projektis toodud freespurust kihi paksusele 10 cm (pindamist kandevõime arvutustes ei arvestata). Katendite projekteerimisjuhendis on kirjeldatud varutegurite sisu ja kasutust. Kõigis katendite projekteerimise juhendites (eelkõige aga P4.2 (2)) järgi võetakse katendi arvutuslikuks kasutusajaks mitte vähem kui – 7 aastat siirdekatendile, 10 aastat kergkatendile, 15 aastat püsikatendile. Seega kui kostja kõneleb siirdekatendist (ja tasub justkui siirdekatendi eest), aga töö kvaliteeti kontrollib kergkatendi normide alusel, toimub see hageja õiguspäraste huvide arvelt. Nimelt peab hageja tegema põhjendamatult kulutusi kvaliteedi taseme tagamiseks, mida kostja ei ole tegelikult tellinud. Elastsete teekatendite projekteerimisjuhendis (2001-52; P6) on kirjeldatud varutegurite sisu ja kasutust. Töökindlustegur Ktk näitab, kui palju tohib katendi kasutusaja jooksul katendi seisund halveneda, st kui palju võib kasutusaja lõpuks võib esineda katte pinna defekte (mitmesuguseid jäävdeformatsioone, sh ebatasasust, pragunemist, remonditud auke jne). Juhendi tabeli 6.1 järgi on etteantud töökindlustegur kergkatendil 0,9 (kümnendal aastal võib olla 10% katte pinnast defektne) ja siirdekatendil 0,63 (seitsmendal aastal võib olla katte pinnast 37% defektne).

2-15-8204 Arvestades lepingujärgset garantiiaega (viis aastat), nõuab tellija (kostja) garantiiaja jooksul 100% kvaliteeti (lubatud defektide ala null protsenti). Kergkatendil on võrreldes siirdekatendiga pikem etteantud kasutusaeg ja suurem varuteguri väärtus – see tähendab lubatud väiksemat defektide ala kasutusaja lõpuks. Seega, kui kostja tellib kergkatendi, kuid annab ehitamiseks ette siirdekatenditüübile vastava projekti, tähendab see, et hageja kohustused suurenevad, sest lepingu järgi peab hageja valmis ehitama kergkatendi nõuetele vastava teekatte. Sel põhjusel on väga oluline tuvastada õige katendi tüüp, kuivõrd sellest sõltub hageja kohustuste ulatus. Konkreetselt väljendub vahetegu selles, et garantiiperioodi lõpus peab hageja kõrvaldama oluliselt enam võimalikke puuduseid, sest kui kergkatendil on kasutusaeg 10 a ja defektide maht 10% ning siirdekatendil 7 a ja 37%, siis arusaadavalt ilmneb siirdekatendi puhul suurem vajadus garantiitööde järele. Kostja ei saa vähendada projektile esitatavaid nõudeid läbi eksitava katenditüübi muutmise. Kui kostja tellib kergkatendi, siis tuleb projekti kohasust hinnata kergkatendile esitatavate nõuete järgi. Seega kui siirdekatendit käsitletakse sisuliselt kergkatendina, toob see hageja jaoks kaasa ebaproportsionaalsed nõuded katendi tööea ning seisundi kohta garantiiaja lõpuks. Seega on äärmiselt oluline määratleda katendi tüüp õigesti ning kostja eksib selles, et tegemist on siirdekatendiga. Kuna hageja on andnud kostjale täitmistagatisena pangagarantii ning kostja on ähvardanud hagejat töövõtulepingu mittetäitmise korral pangagarantii realiseerimise ja sanktsioonide rakendamisega, palub hageja kohtul tuvastada, et ta on kehtivalt taganenud töövõtulepingust kostja süül, sh kostjal puudub õigus nõuda hagejalt ehitustööde teostamist ebakohase projektdokumentatsiooni alusel. Hageja on 12.07.2019 kohtumäärust täites esitanud täiendava seisukoha. Hageja leiab, et ta ei ole eksinud pakkumuse koostamisel, sest hageja lähtus projekt-dokumentatsioonist, mille seletuskirjas viidati ainult kergkatendile ning mille kululoendi töö nimetus läks „Kergkatete ehitamise juhise“ kohaselt kergkatendi nimetuse alla. Teiseks ei olnud hagejale teada kostja kaalutlusi ega mõttekäiku. Kostja esitas kümnete lehekülgede pikkusi selgitusi pärast pakkumuse esitamist, kuid hankedokumentidesse ei pidanud nende lisamist vajalikuks. Ka kordushankes jättis kostja nimetatud olulise info esitamata. Hageja ei saa kostja sellist meelemuutust prognoosida, hangete puhul tuleb kogu oluline info hankedokumentidesse kirja panna. Hageja tugineb A. K. asjatundja arvamusele, mis tõendab fakti, et pakkumuse koostamise etapis eeldab töövõtja andmete täielikkust ja õigsust juhul, kui projektdokumentatsioonis ei esine silmnähtavaid vastuolusid või eksimusi. Töövõtja usaldab pakkumuse esitamise faasis tellijat, sest tellija ostis projekti ning kontrollis seda piisava põhjalikkusega. Eeltoodu kehtib eriti Maanteeameti puhul – Maanteeamet on Eestis vaieldamatult suurim tee-ehitustööde tellija. A. K. arvamus on asjakohane tõend, sest tõendab TsÜS § 75 lg 2 viimase lause ja VÕS § 29 lg 5 p 1 (lepingueelsed läbirääkimised), p 3 (käitumine enne lepingu sõlmimist) ja p 5 (vastava tegevusala mõistekasutus) tähenduses kostja tahteavalduse (hankedokumentide projekti) tõlgendamist praktikas. Hageja tugineb A. K. arvamusele täies ulatuses ilma seda antud taotlusse ümber kopeerimata. A. K. arvamusest nähtub järgmine: hankedokumentide (sh projekti) korrektsuse eest vastutab kostja (arvamuse p 1): praktikas ei lasu ehitajal kohustust teha projektile ekspertiisi, ehitaja saab õigustatult tugineda tellija informatsioonile. Kui informatsioon on puudulik või vigane, peab tellija projekti korrigeerima; hageja sai projekti tõlgendamisel mõistlikult eeldada, et kostja on tellinud kergkatendi ehituse (arvamuse p 2): kostja ei esitanud vastupidist infot, projekti seletuskirjas oli kirjas vaid kergkatend ja hilisemad katendi arvutused kinnitasid, et projekt koostati kergkatendi jaoks; hagejal ei olnud kohustust asuda ilma selgete vastuolude ilmnemiseta kostja soovitud töö sisu üle täpsustama (arvamuse p 3): hageja ei pea

2-15-8204 mõistliku isikuna eeldama, et end maanteede kompetentsikeskuseks nimetav asutus eksib hankedokumentatsiooni ettevalmistamisel ning hageja peab hakkama iga aspekti üle küsima; kostja praktikas on sarnaseid kaasuseid lahendatud eelkõige projekti korrigeerimise või lisatöödes kokkuleppimise kaudu (arvamuse p 4). Kokkuvõtvalt tõendab A. K. arvamus, et hageja ei eksinud pakkumuse tegemisel, vaid eksis kostja. Kostja esitas pakkumuse tegemiseks pooliku informatsiooni, sest jättis välja enda kaalutlused katendi tüübi osas. Kuna projektdokumentatsioonis kõneleti vaid kergkatendist ning kululoendi nimetus läks „Kergkatete ehitamise juhises“ ka kergkatendi alla, siis sai hageja põhjendatult lähtuda kergkatendi ehitamisest. Kostja tõi enda 30.04.2015 kirjas nr 17-2/14-00957/014 välja, et töövõtjale edastatud katendiarvutus oli projekti koostamisel katendi valiku tegemiseks esitatud töövariant, mis ei olnud aluseks konstruktsiooni valikul. Konstruktsiooni valik tugines kergkatete ehitamise juhisele ning kogemustele sarnastel objektidel. Hageja ja kostja arusaamine langevad kokku Maanteeameti juhise nr 2007-10 „Kergkatete ehitamise juhis“ kasutamise osas. Kuna eelviidatud juhis käsitleb täpselt sama nimetusega tööd kui kergkatendit ning kostja lähtus sellest juhisest, siis järeldus on ühene: projektis räägiti vaid ja ainult kergkatendi ehitamisest. Seega nägi kostja (Maanteeameti) enda juhis ette, et tegemist on kergkatendiga. Kergkatete ehitamise juhis (200710) kirjeldab kergkatete tüüpidena: Ridakillustikuga pindamine; Klaaskiulisandiga pindamine; Freespurust bituumenemulsiooniga stabiliseerimine (BS); Freespurust mustkate; Freespurust mineraalsete sideainetega stabiliseerimine (TS); Puhtast freespurust katete ehitamine (erandkorras, ilma killustikku ja sideainet lisamata, kui on täidetud lisaeeldused sideainesisalduse ja terastikulise koostise kohta, teedel mille liiklussagedus on kuni 300 a/ööp, kihipaksus 6-8 cm paigaldatakse asfaldilaoturiga), mis pinnatakse rida- või fraktsioneeritud killustikuga. Eeltoodud juhise kohaselt oli kostja üle antud projektis nõutud kergkatendi ehitamist. Kui panna kokku projekti seletuskirjas kasutatud kergkatendi minimaalset elastsusmoodul ning igasuguste muude selgituste puudumist hankemenetluse ajal, siis on väljaspool mõistlikku kahtlust, et hageja sai lugeda, et kostja soovib kergkatendi ehitamist. Hageja leiab, et kostja hankedokumentidest välja jäänud ja pärast pakkumuse esitamist antud seletused ei saa tähtsust omada. Praegusel juhul esitas kostja kümneid lehekülgi selgitusi ja põhjendusi pärast pakkumuse esitamist. Ükski mõistlik pakkuja ei saa eeldada, et riigihankedokumentatsioonist on välja jäetud kümnete lehekülgede kaupa olulist informatsiooni. VÕS § 14 lg-test 1 ja 2 tuleneb lepingupoole kohustus esitada teisele lepingupoolele kogu informatsioon ammendavalt ja sellises mahus, mille vastu on teisel poolel õigustatud huvi. Ilmselgelt on ehitajal huvi selle vastu, missuguse katendi tüübi kvaliteedinormide järgi lepingu täitmist hinnatakse ehk missugune katend rajada tuleb. Samad põhimõtted sätestas ka hanke ajal kehtinud RHS § 31 lg 2 p-d 2, 3 ja 4. Kostja pidi hankijana esitama kirjalikus vormis selgelt ja üheselt arusaadavalt kõik tingimused ja asjaolud, mille kohta ta soovis pakkumist saada. Seega peab/pidi kostja tellijana esitama riigihankes informatsiooni läbipaistvalt ja arusaadavalt. Kostja esitatud informatsioon oli pakkumuse tegemiseks piisav. See, et kostja jättis enda teada ja varjas kõigi pakkujate eest olulise tähtsusega asjaolusid (nt et projekti muudeti omaalgatuslikult, asendati katendi tüüp jne) ning ei pannud neid hankedokumentidesse kirja, on ainult kostja riisiko. Kostja ei saa hiljem panna antud asjaolude varjamise riisikot pakkuja kanda. Kõik asjas kogutud tõendid; projekti seletuskirjas kasutatud kergkatendi näitajad ning hiljem hagejale esitatud katendi arvutused; kostja positsiooni pidev muutumine ning järjepidevalt uute argumentide otsimine ja väljamõtlemine ning pärast pakkumuse esitamist esitatud pikad selgitused (kusjuures pole siiani põhjendatud, miks seda infot hangetes varjati!) tõendavad kogumis, et kostja eksis hankedokumentide ettevalmistamisel ning et projekt on puudustega. Fakt on, et kostja jättis teadlikult hankedokumentidest välja kõigile pakkujatele olulise informatsiooni. Tagantjärele antud selgitused enam tähtsust ei oma. Kostja ei oleks eksinud vaid

2-15-8204 ühel juhul: kui kogu see jutt, millele kostja on kümnetel lehekülgedel – pärast hageja kohtueelselt tehtud pöördumisi ja kohtumenetluses – hiljem tuginenud, oleks olnud kirjas hankedokumentatsioonis. Vaid sellisel juhul oleks olnud kostja – hilinemisega alles kohtumenetluses esitatud – mõttekäik kohe algusest peale selge, tellimusülesanne korrektselt, läbipaistvalt ja täpselt formuleeritud ning iga pakkuja oleks saanud enda riske õigesti ja õiglaselt hinnata. Kostja hilisemad selgitused on õigustühised ning ei oma pakkumuse esitamise seisukohalt õiguslikku tähendust. Kuna projektdokumentatsiooni tuleb hinnata hankedokumentide pinnalt ja hanke korraldamise seisuga, ei oma kostja hilisemad „täiendused“ tähtsust. Hankijal / tellijal pole võimalik hiljem dokumente täiendada. Eeltoodust ilmneb üheselt, et kostja eksis hankedokumentide koostamisel ning hageja esitas pakkumuse hankedokumentide pinnalt. Hageja taotleb tema endise ehitus- ja arendusosakonna juhataja T. V. tunnistajana ülekuulamist. T. V. vastutas antud riigihankes pakkumuse esitamise protsessi korraldamise ja pakkumuse ettevalmistamise ning esitamise eest. T. V. saab anda kohtus ütlusi hageja pakkumuse ettevalmistamise sammude ja tegevuste kohta: hankedokumentide avamisel loeti projekti seletuskirja ning vaadati kululoendit. Seejärel loeti „Kergkatete ehitamise juhist“ ning leiti ühiselt, et tegemist on kergkattega. Kostja hankedokumentatsioon oli piisavalt selge, et hageja mõistis, et tegemist on kergkatendi tellimisega. T. V. saab selgitada, et kuna projektdokumentatsiooni seletuskirjas viidati kergkatendi minimaalsele elastsusmoodulile ning kululoendi nimetus läks juhise kohaselt kergkatendi alla, oli hagejale selge, et ta peab ehitama kergkatendi. Selle järgi sai ka pakkumus esitatud. Hageja taganes töövõtulepingust VÕS 116 lg 2 p 5 alusel lepingust põhjusel, et kostja keeldus õigustamatult – ka pärast täiendava tähtaja andmist – projektdokumentatsiooni kehtiva õigusega kooskõlla viimisest. Seega on taganemise õiguslikuks aluseks kostja kohustuste täitmata jätmine ka pärast täiendava tähtaja andmist. Rikutud kohustus seisnes kehtiva õiguse nõuetele mittevastava projekti parandamata jätmises. Nimelt tõi hageja 18.03.2015 kirjas välja, et projekteeritud konstruktsioonid ei taga [kerg]katendile nõutavat minimaalset elastsusmoodulit 120 MPa, nihkekindlust ja katendi külmakindlust. Projekti seletuskirjas oli aluseks võetud aga just kergkatendi minimaalne elastsusmoodul. 08.05.2015 kirjas tõi hageja välja just eelnimetatud mittevastavuse. A. K. arvamustest nähtub sama: projekt oli puudustega, sest teostatud arvutused ei andnud välja kergkatendi minimaalseid väärtuseid ehk katend oli aladimensioneeritud. Sisuliselt taandub kohtu tõstatatud küsimuses vaidlus sellele, kas hageja ei pidanud märkama projektdokumentatsiooni puudust juba pakkumise ettevalmistamise ja esitamise faasis. Hageja siinse dokumendi seisukohtadest ja tõenditest nähtub, et hageja ei saanud ega pidanudki vastava oletusega tegelema, sest dokumendid olid koostatud kergkatendi tellimise eesmärgiga. Sõltumata sellest, kas hageja ei pidanud märkama puudust pakkumise ettevalmistamise ja esitamise faasis, on väljaspool mõistlikku vaidlust, et projekt oli ebakohane ning selle järgi poleks saanud töövõtulepingut täita. Kui projekt on koostatud kergkatendi normatiivide järgi, pole võimalik nõuda siirdekatendi ehitamist, sest siirdekatendi normatiivid on kergkatendi normatiividest kvaliteedi osas oluliselt kehvemad. Viimane toob kaasa töövõtjale üsna kurva tagajärje: kui tee hakkab lagunema, saab tellija nõuda puuduste kõrvaldamist kõrgemate normide järgi. Kostja on kohtupraktikale tuginedes järeldanud, et hagejal oli kohustus põhjalikult kontrollida põhiprojekti nõuetekohasust ning puuduste korral kostjat neist informeerida juba pakkumuse esitamise etapis; hageja pidi juba pakkumuse esitamise etapis nägema, et projekt on koostatud puudustega; kui töövõtjal polnud enne lepingu sõlmimist alust kahelda, et projektis on puudusi, kuid hiljem lepingu täitmisel siiski ilmneb hinda mõjutav projekti puudus, siis vastutab kallinemise eest tellija (uus väide). Hageja nõustub kostjaga osas, mille kohaselt tellijal tulebki

2-15-8204 vastutada lepingust tulenevate tagajärgede eest, kui ta on ise eksinud lepingus kirjeldatud lähteülesande püstitamisel. See ei anna aga tellijale õigust jätta projekt kehtiva õiguse nõuetega kooskõlla viimata. Projekt peab igal juhul vastama kehtiva õiguse nõuetele. Ülejäänud kostja järeldused aga on õigustamatud ning moonutavad kehtivat seadust ja kohtupraktikat. Kahtlemata esineb töövõtjal kohustus talle antud lähteülesannet n-ö „kriitilise pilguga vaadata“. Küll aga on oluline eristada, kuskohast jookseb piir töövõtja hoolsuskohustuse ja tellija kohustuse vahel anda pakkumuse tegemiseks üle korrektne projekt. Kostja viidatud kohtupraktikas viidatakse VÕS § 641 lg-le 3 ning leitakse, et töövõtjal on kohustus eeltöid kontrollida. Lahendis pole aga sõnagagi juttu sellest, nagu esineks töövõtjal kohustus lõpuni ja ääretu põhjalikkusega (projekti ekspertiisi tasemel) kontrollida tellija poolt antud lähteülesannet. Kohtu seisukoha ja kostja tõlgenduse erinevus on selgitatav sellega, et lahendi asjaolud erinevad olulises ulatuses käesolevast asjast. Tehtud eeltööde kontrollimine ei võrdu projektdokumentatsiooni kontrollimise kohustusega. Need on sisult ja mahult täiesti erinevad kohustused. Töövõtjal on kohustus kontrollida eeltöid, et jätkata korrektselt tööde tegemist. Küll aga ei pea töövõtja pakkumuse tegemise etapis tegema projektile ekspertiisi, sest projekti kohasuse eest vastutab ainult tellija. Puuduse varjatuse kohta annab aimu ka hageja ja kostja varasem suhtlus ning kostjapoolne pidev eksitav informatsioon. Projekti puudus ilmnes alles eraldi küsitud arvutuste kontrollimise tulemusel. Seega ei saanudki projekti puudused varem ilmneda, sest töövõtja sai mõistlikult eeldada projekti nõuetekohasust. See seisukoht riimub hageja 21.08.2019 menetlusdokumendis välja toodud ekspertarvamusega, kus oli selgelt leitud, et projekti kontrollimise kohustus lasub hankijal (tellijal). Samuti kinnitab lahend ka ekspertarvamuses toodud teisi väiteid, et projekti nõuetekohasust puudutavad ekspertiisid tuli tellida kostjal ning et pakkuja saab hankel osalemisel eeldada, et talle on esitatud korrektne dokumentatsioon. Kostja pole tõendanud ega isegi selgitanud, kuidas oleks hageja pidanud väidetavast puudusest varem aru saama. Kostja ei arvesta ka seda, et tal puudub alus nõuda pakkujatelt hankedokumentide ääretult põhjalikku analüüsimist ning kõikide analüüside ja arvutuste kontrollimist ning uuesti tegemist. Seda eelkõige kahel põhjusel. Esiteks on kostja isik / asutus, kes omab Eestis teedeehituses kõrget pädevust ning kelle usaldusväärsuses ning kompetentsis ei ole kellelgi vähimatki alust kahelda. Teiseks aga ei tulene kuskilt eeldust, et pakkujad peavad asuma tegema äärmiselt ressursi- ja ajamahukat tööd asja projektdokumentatsiooni ekspertiisi näol. Eriti veel olukorras, kus töövõtjatel ei pruugi olla kompetentsi projekti ekspertiisi teostamiseks. Seetõttu on ka õigustatud, kui pakkujad usaldavad kostja poolt eelduslikult juba kontrollitud ehitusprojekti ning teevad täpsed arvutused ja muu vajaliku alles vahetult enne tööde alustamist. See aga oligi hetk, millal puudused ilmnesid. Hageja tugineb Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-15-15662 tehtud lahendi punktis 19 toodud seisukohale, mille kohaselt saab poolte kohustuste sisustamisel arvestada ehituse töövõtulepingu üldtingimusi (ETÜ) kui majandus- ja kutsetegevuses kohalduvaid üldiseid standardeid (viitega VÕS § 29 lg 5 p-dele 5 ja 6). ETÜ punkt 3.1.1 järgi vastutab tellija selle eest, et ehitusprojekt vastaks kõikidele kehtivatele õigusaktidele, sh selle eest, et ehitusprojektile oleks tehtud ekspertiis, kui see on õigusaktide kohaselt nõutav. Ehitusprojekt peab olema koostatud sellises mahus ja kvaliteediga, mis võimaldaks tööde nõuetekohast tegemist ilma täiendavate projekteerimistööde ja ekspertiisideta. Järelikult ei saa ka ehituspraktikas omaks võetud üldtingimuste kohaselt hagejale midagi ette heita ning tugevusarvutuste teostamise, kontrollimise esitamise kohustus lasus just kostjal. ETÜ punkt 3.1.2 järgi kohustub töövõtja tellijat teavitama, kui ehitusprojektis peaksid esinema puudused. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ja kostja vaheline suhtlus on olnud põhjalik ning hageja teavitas kostjalt kohaselt projekti puudustest. Vaidlust ei ole ka selle üle, et kostja keeldus puudust likvideerimast. Kostja poolt lepingu rikkumist kinnitab ka ETÜ punkt 2.8, mille kohaselt peab tellija garanteerima tema poolt esitatud andmete ja dokumentide õigsuse. ETÜ ja Riigikohtu praktika paralleelse analüüsimise tulemusena on ilmne, et kostja on töövõtulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Asjas ei ole

2-15-8204 vaidlust, et hageja juhtis rikkumistele kostja tähelepanu niipea, kui nendest ise teada sai. Kuna kostja keeldus kohustuse kohasest täitmisest, on täidetud kõik VÕS § 116 lg 2 p-s 5 sätestatud materiaalsed eeldused. Hageja hinnangul omab olulist tähtsust katendi liik. Hageja leiab, et kostja püüab jätkuvalt eksitada selles osas, et katendi liigitamine kergkatendiks või siirdekatendiks ei oma tähtust. Hageja hinnangul omab see põhimõtteliselt tähtsust, sest selle järgi määratakse tee kvaliteedinõuded ehk lepingu täitmise nõuded. Kui projekti seletuskirjas on võetud aluseks kergkatendile esitatavad nõuded, ei saa teed siirdekatendi nõuete järgi ehitada. Teede- ja sideministri 28.09.1999 määruse nr 55 „Tee projekteerimise normid“ alates 15. augustist 2014 kehtivale redaktsiooni punktile 24, mille kohaselt viiakse enne 01.07.2014 algatatud teeehitusprojektide, teetööde kirjelduste koostamine ning teede ehitamine ja remont lõpuni lepingu sõlmimise hetkel kehtinud nõuete kohaselt. Sama põhimõte sisaldub ka sama määruse alates 2012. a kehtivas redaktsiooni punktis 23: enne määruse kehtima hakkamist (15.06.2012) algatatud tee-ehitusprojektide koostamine viiakse lõpuni algatamise hetkel kehtinud nõuete kohaselt. Kergkatete ehitamise juhis 2007-10 käsitleb kruusateedele kergkatete ehitamist. Siit tulenevalt on vähemalt kuni projekteerimisnormide uuema redaktsiooni kehtima hakkamiseni, juhendi 2007-10 alusel ehitatud teekattega katendid liigitatud kergkatenditeks, seda sõltumata aluse ja lisakihtide olemasolust ja liigitusest. Kui tellija soovib juhinduda uuemast redaktsioonist, mis jõustub pärast projekti valmimist, fikseeritakse see eraldi ja kirjeldatakse viide ka projektis. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingus on selgelt ja üheselt ära toodud ka „Kergkatete ehitamise juhis 2007-10“. Iga lepingu üldosaga saab jõustada suvalisi dokumente antud lepingu täitmise tarbeks. Nii ka antud juhul – juhise 2007-10 mainimine lepingu juhendmaterjalide loetelus tähendab, et antud juhisest tuleb lähtuda. Kostja arvamus lähtub ebaõigest eeldusest, et käesoleval juhtumil rakendub määrus, mis kehtestati alates 15.08.2014. Paraku on just selles määruses viide, et kehtib projekteerimishanke ajal kehtinud määruse redaktsioon, sest projekti sisustatakse ja hinnatakse projekti koostamisel kehtinud määruse järgi. Seega tuleb sisustada projekt ning selles kasutatud mõisted lepingus sätestatud juhiste ja projekti koostamise ajal kehtinud kehtiva õiguse alusel. Hageja leiab, et tugevusarvutuste olemasolu oli lepingu täitmiseks vältimatu. Kohtupraktika seisukohti ning majandus- ja kutsetegevuses kohalduvaid standardeid arvesse võttes tuli kostjal (või tema projekteerijal) tugevusarvutused teostada ning hagejale ühes muu dokumentatsiooniga esitada. Kostja väide selle kohta, et tööd teostati hiljem teise töövõtja poolt ilma tugevusarvutusteta, on asjassepuutumatu. Kostja väidab, et tööd teostati hiljem asendustöövõtja poolt. See võis küll nii olla, kuid käesoleva asja lahendamisel ei oma see vähimatki tähtsust. Asendustöövõtja poolt tehtud töödele ekspertiisi läbi viidud ei ole. Samuti ei ole mingeid tõendeid selle kohta, et need tööd oleksid vastanud lepingutingimustele või üleüldisele kvaliteedistandardile. Ka see, kui tööd vastasid lepingutingimustele ning mingisuguseid puudusi ei ilmnenud, ei mõjuta hageja poolt lepingu rikkumise fakti. Sisuliselt tähendab see seda, et hea õnne tulemusena midagi valesti ei läinud. Kogu käesoleva asja sisuline probleem seisnebki ju selles, et hageja soovis töid teostada kehtiva õiguse nõuetele vastava projekti järgi ja selliselt, et nende lepingule vastavus oleks garanteeritud ning et tööl ei esineks hiljem puuduseid. VÕS § 116 lg 2 p-s 5 sätestatud mõte on tegelikult vägagi lihtne – kui pool on lepingut rikkunud ning ta ei kõrvalda rikkumist teise poole märkusest hoolimata, saab teine pool lepingust taganeda. Need eeldused olid aga juba täidetud hetkest, mil kostja teatas, et ta enda lepingulisi kohustusi ei täida.

2-15-8204 II Kostja vastuväited

2-15-8204 tellija vastupidisest kinnitusest peaks viimane hakkama töövõtjale erinevaid võimalusi kasutades tõendama projektdokumentatsiooni nõuetekohasust, samas kui töövõtja jätab põhimõtteliselt kõik tellija seisukohad ja argumendid tähelepanuta ning vastab, et jääb enda juurde ega asu lepingut täitma. Kostja leiab, et on tema, mitte hageja otsustada, millise projekti (juhise) alusel ehitada soovitakse. Õiguslike alustena on hageja kostja väidetava lepingu rikkumise ja lepingust taganemisega seoses viidanud üksnes lepingu p-le 4.3.1 ja VÕS § 652. Lepingu p 4.3.1 sätestab, et hagejal on õigus saada kostjalt töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid. Nimetatud kohustust ei ole kostja käesoleval juhul rikkunud, sest hagejale on antud kõik vajalikud juhised (eelkõige projekt). Hageja arvamus, mille kohaselt projekt ei vasta nõuetele ja kostjal tuleb hageja arvates anda uus juhis (muuta projekti), ei ole käsitletav lepingu rikkumisena, sest kostja on selgelt väljendanud oma seisukohta, et projekt vastab nõuetele ja selle alusel saab korrektselt saavutada lepingu eesmärgi. Lepingust taganemisel VÕS § 652 lg 2 kohaldamiseks peab aga kostja olema viidatud sättes nimetatud vastuvõtuviivituses. VÕS §-ga 652 lg 2 on hõlmatud üksnes sellised tellija vastuvõtuviivituse juhud, kus viivitus takistab töövõtja poolt lepingute alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalike tööde alustamist või läbiviimist. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul põhjendanud ega tõendanud, et kostja oleks enda poolseid kohustusi üleüldse rikkunud. Samuti ei ole hageja põhjendanud ega tõendanud, et kostjapoolne väidetav rikkumine oleks mingil moel takistanud hagejal tööde alustamist või teostamist. Hageja on üksnes väitnud, et ta ei saa endale võtta põhjendamatut ja määratlematut riisikot ebakohase projekti alusel ehitatava rajatise näol. Samas ei ole hageja näidanud, millised on tema arvates need projektiga seotud olulised puudused, mis takistavad tal lepingu täitmist või muudavad selle võimatuks. Lepingust taganemise avalduses ei ole hageja pidanud vajalikuks neid probleeme lahata, vaid on ka selle väite osas jäänud üld-ja paljasõnaliseks. Isegi juhul, kui projekt oleks (oluliste) puudustega, mida kostja ei tunnista, peaks hageja selleks, et projekti võimalikke puudusi ja nende kõrvaldamata jätmist käsitleda kostja poolse lepingu rikkumisena, ära näitama ja tõendama projekti puudusest ja/või väidetavast kostja poolt (täiendava) juhise mitteandmisest tulenevad negatiivsed tagajärjed (näiteks, et tööde valmimise järgselt tekitab rajatisohtu inimeste elule/tervisele/varale või keskkonnale). Käesoleval juhul ei ole hageja seda aga teinud. Hageja põhjendamatud kahtlused projekti puuduste või ehitatava/remonditava rajatise püsivuse osas ei saa olla aluseks lepingu täitmise täielikul keeldumisel, eriti mitte aga juhul, kui kostja on hagejale selgesõnaliselt kinnitanud, et puudusi ei esine. Kostja on seisukohal, et põhimõtteliselt on tema otsustada, millise projekti (juhise) järgi ta tööde teostamist soovib ning hageja saab üksnes juhtida kostja tähelepanu võimalikele puudustele projektis. Kui kostja on jäänud algse projekti juurde ega ole seda muutnud, pidanuks hageja algse projekti alusel asuma lepingut täitma ja töid teostama. Kostjal on töövõtulepingu täitmisel VÕS § 23 lg-st 2 tulenev kohustus teha hagejaga koostööd, võimaldamaks tal lepingut korrektselt täita, st vajadusel osutada kaasabi mingite lubade või kooskõlastuste hankimisel vms, samuti anda juhiseid. Projekti puudusest tingitud tööde venimise korral ei oleks kostjal koosmõjus VÕS § 641 lg-ga 3 õigust rakendada VÕS § 101 lg-st 3 tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Kostja viivitus töö tegemisele kaasaaitamiseks vajaliku teo tegemisel võiks hagejale anda ka VÕS § 652 lg 1 järgi õiguse sellest tingitud kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Eeltoodu viitab sellele, et hagejal puudub õigus keelduda omapoolse lepinguga võetud põhikohustuse täitmisest. Juhul, kui tulevikus peakski ilmnema, et kostja juhis (nt projekt) põhjustab töö mittevastavuse lepingu tingimustele, vabaneb hageja selles osas vastutusest, st kostja ei saa esitada hageja vastu selles osas nõudeid ega rakendada

2-15-8204 õiguskaitsevahendeid. Kostja hinnangul võiks rääkida kostja poolsest lepingu rikkumisest juhul, kui kostja juhis või täiendava juhise mitteandmine takistaks lepingu eesmärgi saavutamist. VÕS § 652 reguleerib olukordi, kus töövõtja kohustuse täitmine on takistatud tellijapoolse lepingust tuleneva kohustuse rikkumise või muu tellijast tuleneva asjaolu tõttu. Tellija viivitusega on VÕS § 652 lg 1 kohaselt hõlmatud üksnes sellised tellija viivituse juhud, kus tellijaviivitus takistab töövõtja poolt töövõtulepingu alusel võlgnetava tulemuse saavutamiseks vajalike tööde alustamist või läbiviimist. Pooled on nähtuvalt omavahelisest kirjavahetusest eriarvamusel küsimuses, kas projekt on puudulik või mitte. Kuigi kostja on seisukohal, et projekt vastab nõuetele ja selle alusel on hagejal võimalik edukalt töö teostada, mis on hageja põhikohustuseks lepingu täitmisel, ei oma käesoleval juhul tegelikult sisulist tähtsust, kas projekt (kostja juhis) vastab nõuetele või mitte. Siinkohal tuleb arvestada, et tellijaks on Eesti Vabariigi valitsusasutus Maanteeamet, kes seadusest tulenevalt vastutab kõikide Eesti Vabariigi riigimaanteede teehoiu (ehitus, remont jms) eest. See tähendab, et kostjat ei saa käesoleval juhul käsitleda isikuna, kellel puuduvad vastaval tegevusalal (teedeehitus) eriteadmised, mistõttu on hagejal lepingu täitmise raames lasuvad kontrolli-ja informeerimiskohustused ka oluliselt väiksemad, kui need oleksid eriteadmisi mitteomava tellija puhul. See tähendab antud kontekstis kostja hinnangul seda, et olukorras, kus hageja on avaldanud arvamust projekti puuduste kohta, millele kostja on vastanud ning esitanud omapoolse seisukoha, mille kohaselt on projekt korrektne, oleks hageja pidanud asuma täitma lepingust tulenevat põhikohustust, milleks on tee remontimine. Kuigi pooled on eriarvamusel projekti nõuetele vastavuse osas, puudus hagejal siiski alus lepingu mittetäitmiseks. Hageja etteheited projekti mittevastavuse ja kostja poolse lepingu rikkumise kohta on otsitud ja põhjendamatud. Lepingu kohase töö tegemine ja sellega taotletava eesmärgi saavutamine on hageja põhikohustuseks, samas kui nn kontrollikohustus on kostja kõrvalkohustus. Samuti tuleb tähele panna, et kostja poolt hagejale juhiste andmise ja koostöö tegemise kohustus on samuti kõrvalkohustus. Kostja hinnangul oleks lubamatu ja lepingust tulenevaid õigusi/kohustusi ebaproportsionaalselt tasakaalust väljaviiv ning seega hea usu põhimõtte vastane olukord, kus hageja ei asu täitma oma põhikohustust, tuginedes õigustamatult põhjendamata kahtlustele ja selle kaudu kostja poolt väidetavalt täitmata jäetud kõrvalkohustus(t)ele. Hageja pole ka näidanud, millisest lepingu või seaduse sättest tuleneb talle õigus keelduda omapoolse põhikohustuse täitmisest, vaid üksnes lähtunud põhjendamata väitest (arvamusest), et rajatis ei kesta planeeritud aja lõpuni, ja soovimatusest võtta endale riske. Lepingust taganemine on kostja hinnangul nn ultima ratio õiguskaitsevahend, mida põhimõtteliselt peaks saama rakendada üksnes juhul, kui kõik muud õiguskaitsevahendid on ennast ammendanud ega ole tulemusi andnud. Hageja oleks antud juhul pidanud asuma lepingut täitma ja hiljem, kui oleks selgunud, et projekt olekski olnud oluliste puudustega ega võimaldaks lepingu eesmärki täita (takistaks seda), oleks hageja saanud nõuda lepingu tähtaja pikendamist ja/või kahju hüvitamist. Lepingu täitmisele mitteasumine ei olnud käesoleval juhul aga mingil viisil põhjendatud – leping on pooltele täitmiseks kohustuslik, seda isegi näiteks võimaliku majandusliku ebasoodsuse korral. Arvestades eeltoodut, leiab kostja, et ta pole hageja poolt etteheidetavat lepingu rikkumist (juhise andmata jätmine) toime pannud, vaid lepingu lisaks on ja oli juba lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankemenetluse käigus korrektne projekt, mis on kõige olulisem kostja juhis hagejale. Saades pärast omapoolsete kahtluste edastamist kostjalt kui eriteadmistega isikult kinnituse, et projekt vastab nõuetele, oleks hageja pidanud alustama lepingulise põhikohustuse täitmist, mitte otsima põhjuseid kostja poolse lepingu rikkumise kohta. Kuivõrd kostja ei ole tegelikkuses

2-15-8204 lepingut rikkunud, vaid pooled üksnes on asunud erinevatele seisukohtadele projekti nõuetele vastavuse osas, puudub hagejal alus lepingust taganemiseks. Katendikonstruktsioon vastab käesoleval juhul nõuetele ega ole aladimensioneeritud. Kostja on lasknud mõõta ja lisaks ka veel ise mõõtnud olemasoleva tee kandevõimet – see vastab suures osas juba praegu, st remondieelsel ajal (isegi kõige ebasobivamal aastaajal ehk kevadiste suurvete aegu), projekteeritud kandevõimele. Seda on kostja hagejale ka maininud. Hageja vastavasisulised kahtlused on ka sellest tulenevalt seega alusetud. Käesoleval juhul tehti projekteerimisel katendiarvutus teatud ajahetkel ja väljapakutud (paksemale) katendile. Kuivõrd sellise katendi maksumus oleks olnud hinnanguliselt ~ 100 000 eurot/km, otsustas kostja lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust valida õhema (ja odavama) katendikonstruktsiooni, millele projekteerija katendiarvutust ei teinud. Hankedokumentide juures katendiarvust ka ei olnud ega pidanudki olema, mistõttu ei ole tegemist lepingu dokumendiga, millest hageja peab juhinduma. Lepingudokumentide loetelule on viidatud lepingus. Pakkumisdokumentatsioon hankemenetluses sisaldas kõiki vajalikke dokumente ja oli kõigile võrdselt kättesaadav. Esitades pakkumuse ja sõlmides kostjaga lepingu, pidi hageja mõistma, et tööde tegemine on lepingudokumentide alusel võimalik ega ole mingil viisil takistatud. Hageja väide, mille kohaselt tuleks igale ehitustöövõtulepingule lisada „lepingu dokumendina“ kogu ehitusfüüsika teadmisi koondav andmekogu, on absurdne. Hankemenetluse käigus ei viidanud ükski pakkuja, sealhulgas hageja asjaolule, et katendiarvutused hankedokumentatsioonis puuduvad. Kostja selgitab, et sisuliselt on tegemist kahe eraldi tööga: kruusatee remont ja sellele freespuru katte rajamine – neid sooviti käesoleval juhul tellida koos ühe riigihankeraames. Selliseid töid on kostja korduvalt tellinud ka varem, ilma et lepingu dokumentide hulgas oleks eraldi katendiarvutusi. Kõik remonditud rajatised on ettenähtud aja vastu pidanud ja ainsaltki töövõtjalt ei ole laekunud ainsatki pretensiooni selles osas. Ka hageja ise on samal teel (km 19,56 –20,52) 2012. aastal paigaldanud freespuru katte ja see püsib nõuetekohane käesoleva ajani. Kostja on varem lähtunud ja lähtus ka käesoleva töö tellimisel muuhulgas oma kogemustest ja eriteadmistest teedeehituse valdkonnas, katendi püsivust on kontrollitud ning kostja on selles veendunud, mistõttu on hageja kahtlused rajatise püsivuse osas ilmselgelt alusetud. Töövõtulepingu raames, eriti juhul, kui kostja on eriteadmistega isik, ei pea kostja juhul, kui hagejal tekivad erinevad kahtlused, hakkama hagejale tõendama soovitava lahenduse korrektsust. Ka käesoleval juhul on hageja üksnes avaldanud kahtlust rajatise püsivuse osas, mille on kostja põhjendatult ümber lükanud ja korduvalt kinnitanud, et soovib lepingu täitmist just sellisel viisil. Mõistmatuks jääb hageja etteheide kostjale, et viimane on keeldunud projektile ekspertiisi läbiviimisest. Kostja on vaadanud läbi hageja poolt esitatud kahtlused projekti nõuetele mittevastavuse osas ning hagejale vastanud ja selgitanud, et muretsemiseks põhjust pole ja hagejal tuleb asuda lepingut täitma, s.o teed remontima. Kui kostja hakkaks igal objektil iga töövõtja kahtlus(t)e tõttu kompromissläbirääkimisi pidama ja/või ekspertiisi läbi viimaja sellele raha kulutama, jääks kostja põhiline eesmärk, milleks on teede ehitamine/remont, saavutamata. Sellisel juhul saaks kostja põhitööks oma lahenduste (eelkõige projektid) õigsuse tõendamine, mis aga pole kostja eesmärgiks teedeehituse valdkonnas. Oluline asjaolu käesolevas vaidluses on ka see, et hageja on lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankemenetluses teinud ilmselge alapakkumise. Jõudnud veendumuseni, et lepinguga võetud kohustuste täitmine (tee remontimine) on majanduslikult ebasoodne, soovib hageja vältida lepingu täitmist, otsides selleks erinevaid juriidilisi ja tehnilisi põhjuseid. Riigihanke 05.12.2014 pakkumuste avamise protokollist nähtuvalt on hageja pakkumuse maksumus 596 400 eurot. Maksumuselt järgmine odavaim pakkumus oli 765 874.11 eurot. Hinnavaheks on siin

2-15-8204 169 474.11 eurot. Kõikide pakkumuste (aritmeetiline) keskmine on 789 408,16 eurot, mis erineb hageja pakkumisest 193 008.16 euro ehk koguni 24,4%võrra. Seega ei saa olla vaidluse all, et hageja pakkumus on märkimisväärselt madalam ülejäänud kõnealuse riigihankemenetluse käigus tehtud pakkumustest. Hageja on ilmselt avastanud oma vastava vea, mis tehti liiga madala maksumusega pakkumuse esitamisega ja soovib nüüd lepingu täitmisest vabaneda, sest tal oli majanduslikult kasulikum keelduda lepingu täitmisest kui seda täitma asuda. Samas oli pakkumus formaalselt korrektselt vormistatud ja maksumus jäi hanke eeldatava maksumuse piiresse, mistõttu polnud kostjal vajadust hankemenetluse käigus madala hinnaga seonduvat täpsustada. Kostja on 12.07.2019 kohtumäärust täites esitanud täiendava seisukoha. Kostja leiab, et hageja õigustab oma alusetut lepingust taganemist projektiveaga, milleks hageja peab projektis katendi tugevusarvutuste puudumist. Kostja on kogu aeg kinnitanud, et projektis tõepoolest ei sisaldunud katendi tugevusarvutusi. Samas ei anna tugevusarvutuste puudumine õigust lepingust taganemiseks, kuna: katendi tugevusarvutuste puudumine ei takistanud mingil moel lepingu täitmist ega projektijärgset ehitamist. Katendi tugevusarvutused ei sisalda töövõtjale ehitamiseks vajalikku informatsiooni. Kogu töövõtjale ehitamiseks vajalik informatsioon sisaldus projektis ja kululoendis. Katendi tugevusarvutuste puudumine ei omanud mõju projekteeritud katendi tugevuse nõuetekohasusele. Projekt ei pidanudki katendi tugevusarvutusi sisaldama. Samas, isegi kui pidi, siis sellise teekatte puhul ei pruugi tugevusarvutused oma eesmärgiks olevat kontrollfunktsiooni täita. Peamine on aga see, et isegi, kui projekt pidanuks tugevusarvutusi sisaldama, siis nende puudumine ei takistanud kuidagi lepingu täitmist ega projektijärgset ehitamist, mistõttu hageja taganemine oli igal juhul õigustamatu. Hageja pidi katendi tugevusarvutuste puudumise avastama hankemenetluse käigus enne pakkumuste esitamist ehk enne lepingu sõlmimist. Riigikohtu praktika kohaselt on töövõtjal projekti nõuetekohasuse kontrollfunktsioon. Riigikohtu praktika kohaselt peab töövõtja projekti nõuetekohasust kontrollima juba enne, kui ta sõlmib lepingu projektijärgseks ehitamiseks. Töövõtja peab enne hinnapakkumise tegemist põhjalikult tutvuma ehitamise aluseks oleva projektiga. Projektiga tutvumise eesmärgiks on kujundada veendumus, et töövõtja on valmis projekti järgi ehitama, mille tulemusel teeb töövõtja pakkumuse, millistel tingimustel (hind) on ta valmis projekti järgi ehitama. Seega, kui töövõtja avastab projektiga tutvumisel projekti vea, siis peab ta sellest tellijat informeerima ja võtma seda oma pakkumuse tegemisel ka arvesse. Riigikohus on õigustatult pidanud võimalikuks olukorda, kus mõned hinda mõjutavad projektivead võivad ilmneda alles lepingu täitmisel. Seetõttu on Riigikohus leidnud, et kui töövõtjal polnud enne lepingu sõlmimist alust kahelda, et projektis on puudusi, kuid hiljem lepingu täitmisel siiski ilmneb hinda mõjutav projekti puudus, siis vastutab kallinemise eest tellija. Muudel juhtudel on kõik kallinemised töövõtja vastutada. Hageja pidi nägema juba enne pakkumuse esitamist, et projektis puuduvad katendi tugevusarvutused. projektis katendi tugevusarvutusi ei sisaldunud. See pidi olema nähtav kõigile pakkujatele, kes projektiga tutvusid. Ilma projektiga tutvumiseta polnud võimalik riigihankes pakkumust esitada. Järelikult pidi hageja projektiga tutvuma ja tutvumisel avastama, et tugevusarvutused puuduvad. Juhul, kui hagejal oleks tugevusarvutuste puudumise avastamisel tekkinud seisukoht, et ta ei saa ilma tugevusarvutusteta lepingut täita ja projektijärgselt ehitada, siis pidanuks ta riigihankemenetluses enne pakkumuse esitamist küsima kostjalt tugevusarvutuste esitamist või jätma pakkumuse esitamata. Selles hankes ei küsinud mitte ükski pakkuja kostjalt tugevusarvutuste esitamist. Hageja taganes lepingust põhjusel (katendi tugevusarvutuste puudumine), mille olemasolu pidi hageja avastama juba enne lepingu sõlmimist ja enne pakkumuse esitamist. Pakkumuse

2-15-8204 esitamine ja lepingu sõlmimine hageja poolt näitab seda, et hageja ei pidanud projektis katendi tugevusarvutuste puudumist probleemiks. Hageja tuginemine VÕS §-le 641 lg 3 on arusaamatu. Riigikohtu praktikast tuleneb, et VÕS § 641 lg 3 annab aluse vastutusest vabanemiseks, kui töö ei vasta lepingutingimustele VÕS § 641 lg-te 1 ja 2 järgi, kuid VÕS § 641 lg 3 ei oma tähtsust olukorras, kus pooled ei vaidle töö lepingutingimustele vastavuse üle. Antud juhul hageja aga ei asunudki lepingut täitma, vaid taganes lepingust alusetult ja lubamatult. III Vastuhagi

2-15-8204

Vastukostja on lepingust taganemisel tuginenud asjaolule, justkui oleks projekteeritud katend aladimensioneeritud ja nõudnud vastuhagejalt projektdokumentatsiooni katendiarvutustega kooskõlla viimist. Vastuhageja selgitas vastukostjale korduvalt, et katendiarvutused, mille vastukostja vastuhagejale edastas, ei ole koostatud lepingujärgsele katendikonstruktsioonile, vaid projekteerimise käigus projekteerija poolt väljapakutud esialgsele katendile. Samuti ei ole vastukostja poolt koostatud katendiarvutused koostatud korrektselt ja neile tuginedes ei saa teha järeldusi lepingujärgse katendikonstruktsiooni kohta. Vastuhageja kinnitas korduvalt, et lepingu kohaselt tööd teostades on tee kandevõime tagatud. Ka vastukostja ise on 16.11.2015 esitatud vastuses vastuhagile märkinud, et tegemist on vähemalt keskmise kvaliteediga teelõiguga, mis pole liiklejatele ohtlik ja millel pole liiklust kuidagi piiratud. Asendustöövõtja ei ole vastukostja poolt käesolevas vaidluses esitatud asjaoludel nõudnud asenduslepingu muutmist. Vastukostja ei tutvunud 30.12.2014 töövõtulepingu sõlmimisele eelnenud hankemenetluse ajal projektdokumentatsiooniga piisavalt põhjalikult ja vastukostja võis lepingu sõlmimisele eelnenud riigihankemenetlustes olla pakkunud lepingu täitmise hinnaks sellist hinda, millega lepingu täitmine osutus vastukostja jaoks niivõrd ebarentaabliks, et kostja pidas lepingu täitmise lõpetamist koos sellest tulenevate tagajärgedega (kahju hüvitamine, leppetrahvi maksmine jms) kasulikumaks kui lepingu täitmisega jätkamine. 20.05.2015 kirja punktis 3.3 andis vastuhageja vastukostjale täiendava tähtaja kuni 01.06.2015, et asuda täitma lepingust tulenevaid kohustusi ja punktis 3.8 palus vastuhagejat kirjalikult teavitada soovist asuda lepingut nõuetekohaselt täitma. Asjaolust, et vastukostja esitas 29.05.2015 lepingust taganemise avalduse, nähtus ühemõtteliselt, et vastukostja ei plaaninudki lepingut täitma hakata. Seega ei jäänud vastuhagejal muud üle, kui lepingust ise taganeda. Enne vastukostja poolset taganemist 29.05.2015 oli vastuhageja juhtinud vastukostja tähelepanu vajadusele rikkumised lõpetada. Enne vastukostja taganemist oli vastuhageja oma 20.05.2015 kirjas esitanud vastukostja rikkumiste loetelu ja teavitas vastukostjat, et nimetatud rikkumiste tõttu on vastuhagejal õigus lepingust taganeda ning nõuda kahju hüvitamist ja leppetrahvi. Hoolimata vastuhageja püüdlustest saavutada tekkiva kahju vältimiseks vastukostja poolne lepingu täitmise jätkamine, ei asunud vastukostja siiski lepingut täitma, vaid taganes lepingust. Seetõttu ei jäänud vastuhagejal üle muud, kui lepingust ise taganeda, et asuda läbi viima uut riigihankemenetlust asendustöövõtja leidmiseks. Vastuhageja viis läbi uue riigihankemenetluse viitenumbriga 164608, mille eesmärgiks oli vastukostja poolt teostamata jäänud töö teostamise hankimine. Vastuhageja 07.08.2015 korraldusega nr 0103 tunnistati kõnealusel riigihankel edukaks madalaima maksumusega LEONHARD WEISS VIATER EHITUS AS (registrikood 10406105) ja OÜ KIIRWARREN.KL (registrikood 11169541) ühiselt esitatud pakkumus. Töövõtuleping asendustöövõtjaga sõlmiti 27.08.2015. Lepingu punkti 9.3 kohaselt on vastukostja kohustatud hüvitama lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega vastuhagejale tekitatud kahju ja vastuhageja poolt seoses vastukostja poolse lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Seega on vastukostjal tulenevalt lepingust kahju hüvitamise kohustus. Vastukostjale tuleneb vastuhagejale tekitatud kahju hüvitamise kohustus ka VÕS §-st 115. Sealjuures VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kostja poolse kahju hüvitamise eesmärk hageja asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles hageja oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Antud juhul on kogu käesolevas vastuhagis nimetatud vastuhageja kahju olnud tingitud vastukostja poolsest lepingu mittetäitmisest. Kui vastukostja oleks lepingut kohaselt täitnud, poleks vastuhageja pidanud

2-15-8204 tegema käesolevas vastuhagis nimetatud kulutusi asendustöövõtja palkamiseks. Seega on vastuhagejal kahju tekkimine vastukostja poolse lepingu rikkumise tagajärg ehk esineb VÕS §-s 127 lg 4 nõutav põhjuslik seos. Vastuhagejale tekkinud kahju näol on tegemist otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 3 mõttes. Kuivõrd vastukostja on oluliselt lepingut rikkunud, on vastuhageja lepingust taganenud ja vastukostjale teatanud, et nõuab vastukostjalt muuhulgas kahju hüvitamist. Vastuhageja tugines lepingust taganemisel vastukostja poolt lepingu punktidest 4.4.4. ja 7.1 ning lepingu lisa 3 punktidest 1.1, 1.2, 1.17, 2.1.2 ja 2.1.7 tulenevate kohustuste rikkumisele ja asjaolule, et vastukostja ei asunud nimetatud lepingu punktidest tulenevaid kohustusi täitma ka hageja poolt antud täiendava tähtaja jooksul. Vastuhageja käsitleb käesolevas vastuhagis nimetatud hankemenetluste tulemusena asendustöövõtjale kokku makstud summasid täielikult vastuhageja täiendava kuluna, mida tal ei oleks olnud vaja kanda, kui vastukostja oleks lepingut nõuetekohaselt täitnud ning lepingus nimetatud tööd kokkulepitud hinna eest teostanud. Vastava täiendava kulu kandmise vajadus tekkis vastuhagejal üksnes seetõttu, et vastukostja keeldus lepingut täitmast. Vastuhageja käsitleb vastukostja poolt tekitatud kahjuna rahasummat, mille võrra on asenduslepingu maksumus suurem lepingu maksumusest. VÕS § 135 lg 1 kohaselt on vastuhagejal õigus nõuda vastukostjalt lepingust ja asenduslepingust tuleneva hinnavahe tasumist, kui asendusleping sõlmiti mõistliku aja jooksul pärast lepingu lõppemist, asendusleping sõlmiti mõistlikul viisil ja asenduslepinguga saavutatakse sama eesmärk, mille pidi saavutama lepinguga. Vastuhageja on seisukoha, et kõik nimetatud eeldused on täidetud. Vastuhageja hinnangul on asendusleping sõlmitud mõistliku aja jooksul. Leping lõppes vastuhageja poolse taganemise tõttu 11.06.2015. Asenduslepingu sõlmimiseks vajaliku riigihankemenetluse (viitenumber 164608) algatas vastuhageja hanketeate avaldamisega 08.07.2015. Kõnealune periood oli seega 27 päeva, mis oli vastuhagejale vajalik asenduslepingu sõlmimiseni viinud riigihankemenetluse ettevalmistamiseks. Asendusleping sõlmiti riigihankemenetluse tulemusena 27.08.2015. Seega sõlmiti asendusleping mõistliku aja jooksul pärast lepingu lõppemist. Asendusleping on sõlmitud mõistlikul viisil. Nii leping kui ka asendusleping on sõlmitud avatud hankemenetluse tulemusena, mis on kõige läbipaistvam ja suuremat konkurentsi tagav hankemenetluse liik ning millega on võimalik saavutada vastuhageja (riigi) vahendite kõige säästlikum kasutamine. Nii nagu lepingu puhul, oli ka asenduslepingu sõlmimiseni viinud hankemenetluses ainsaks hindamiskriteeriumiks madalaim hind. Seega valis vastuhageja asenduslepingu sõlmimiseks kõige mõistlikuma viisi – avatud riigihankemenetluse. Asenduslepinguga saavutati sama eesmärk, mida tuli saavutada lepinguga – riigimaantee nr 11115 Kurna – Tuhala km 12,0-20,0 teelõigu remont. Lepingu ja asenduslepingu tööde koosseisu ja mahtu kirjeldavad kululoendid on identsed (v.a muinsuskaitse osa) ja nii lepingu kui asenduslepingu lisaks 2 on sama projekt: SKA Inseneribüroo OÜ töö nr 13047 „Riigi kõrvalmaantee nr 11115 Kurna – Tuhala km 12,0-20,0 lõigu remondi tehniline projekt“, valminud novembris 2014. Vastukostjal jäi lepingu eesmärk saavutamata, kuivõrd ta ei asunud lepingut täitma. Seega saavutati asenduslepingu täitmisega sama eesmärk, mille pidi lepingu täitmisega saavutama vastukostja.

2-15-8204 Asenduslepingus olid võrreldes lepinguga järgmised erinevused: - lisatud on p 3.3.2, mille kohaselt juhul, kui töövõtja rakendab tehnoloogilist pausi, tuleb talveperioodil tagada remonditaval lõigul sõidetavus (liiklemiseks, hooldamiseks jne); - muudetud on lepingu punkti 7.5 (muudetud on arvete esitamise tähtaega viielt päevalt seitsmele ning arvete esitamise formaati ja e-posti aadressi, millele arved edastada tuleb); - lepingu lisale 3 on lisatud punktid 1.21 ja 1.22, mis käsitlevad freesitud materjali ladustamise tingimusi (nimetatud tingimuste lisamise vajadus tulenes asjaolust, et freesitud materjali sai vastuhageja ladustada esialgsel laoplatsil kuni 30.12.2015, st asendustöövõtja pidi freespuru ladustamiseks saavutama kokkulepe esialgse laoplatsi aluse maa omanikuga või leidma uue laoplatsi); - lepingu lisas 3 on täpsustatud nõudeid töövõtja projektijuhile (sisulisi nõudeid ei muudetud, täpsustused seotud ehitusseadustiku jõustumisega 01.07.2015 vahetult enne asenduslepingu sõlmimisele eelnenud riigihankemenetlust); - lepingu lisa 6 punktis 3 muudeti bituumeni hinna korrigeerimise baaskuud (bituumeni hinna korrigeerimise baaskuuks on lepingu sõlmimisele eelneva riigihanke väljakuulutamise kuu: lepingu puhul november 2014. a, asenduslepingu puhul juuli 2015. a); - asenduslepingu lisa 1 „Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus ja kululoendis“ on võrreldes lepingu lisa 1 „Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus ja kululoendiga“ lisatud muinsuskaitselise uuringu läbiviimine ja muinsuskaitselise järelevalve teostamine, nimetatud tööd jäid lepingu lisast 1 välja vastuhageja eksimuse tõttu. Asenduslepingu tingimused olema lepingutingimustega samaväärsed määral, mida mõistlikult oli võimalik saavutada, ega pidanud lepingu tingimustega võrreldes olema identsed. Kuna asenduslepingu tingimuste identsus ei ole hinnavahe hüvitamise eeltingimuseks, siis järelikult võisid esineda mõningad erinevused asenduslepingu tingimustes võrreldes lepingutingimustega. Eeltoodust tulenevalt on VÕS § 135 lg 1eeldused käesoleval juhul täidetud, mistõttu on vastuhagejal õigus vastukostjalt nõuda lepingu ja asenduslepingu hinnavahe hüvitamist. Asenduslepingu alusel on vastuhageja poolt asendustöövõtjale tasutud koos käibemaksuga 852 431.92 eurot. Asendustöövõtja poolt esitatud arvetel märgitud summades on tehtud mahaarvamisi asendustöövõtja poolt teostatud ebakvaliteetse töö eest. Asendustöövõtjale makstavat tasu alandati 20 289.25 euro võra. Vastuhageja on seisukohal, et vastukostja poolt tekitatud kahju ulatuse kindlaks määramiseks tuleks arvesse võtta asenduslepingu alusel makstavad summa ilma asendustöövõtja poolt ebakvaliteetse töö eest mahaarvamisteta. Kahju suuruse arvutamisel ei tohiks käesolevas vaidluses asendustöövõtjale maksmisele kuuluvast summast lahutada finantsarvutustes märgitud summat suuruses 20 289.25 eurot, kuivõrd tegemist on hinna alandamise rakendamisega asendustöövõtja poolt asenduslepingu rikkumise tõttu. Asjaolu, et asendustöövõtja teostas töö ebakvaliteetselt, ei mõjuta vastuhagejale tekkinud kahju suurust. Tulenevalt eeltoodust oleks vastuhageja pidanud asenduslepingu alusel teostatud kvaliteetse töö eest asendustöövõtjale tasuma summa suuruses 730 649.18 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 146 12984 eurot, kokku 876 779.01 eurot. Lepingu lisa 1 vastukostja poolt esitatud hinnapakkumus ja kululoend ning asenduslepingu lisa 1 töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus ja kululoend on omavahel täiesti identsed, v.a kahe rea osas - vastukostjaga sõlmitud lepingu alusel teostatavate tööde koosseisust puudusid muinsuskaitselise uuringu läbiviimine ja muinsuskaitselise järelevalve teostamine, nimetatud tööd jäid kululoendist välja vastuhageja eksimuse tõttu. Vastukostja esitas hinnapakkumise nimetatud töö osadele 16.03.2015 e-kirjaga, millega vastuhageja nõustus. Vastukostja poolt esitatud pakkumuse kohaselt oli muinsuskaitselise uuringu ja muinsuskaitselise järelevalve

2-15-8204 teostamise tasu 1668 eurot (koos käibemaksuga). Asenduslepingu lisa 1 ridade 20502 „Muinsuskaitseline eeluuring“ ja 20503 „Muinsuskaitseline järelevalve (meetod järelevalve, vajadusel väljakaevamine) maksumus kokku on 6000 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 1200 eurot, kokku 7200 eurot. Seega on asenduskahju suuruseks muinsuskaitselise uuringu läbiviimise ja muinsuskaitselise järelevalve teostamise eest (7200-1668) 5532 eurot. Muinsuskaitselise uuringu läbiviimise ja muinsuskaitselise järelevalve teostamise eest vastukostja ja asendustöövõtja pakkumustes esinenud erinevust on vastuhageja arvutustes arvesse võtnud. Lepingu ja asenduslepingu punktide 7.3 kohaselt tehtud tööde arvestus toimub tegelikult tehtud tööde järgi, töövõtja projektijuht fikseerib "Tehtud tööde aktis" kalendrikuu jooksul tegelikult tehtud tööde mahud ja arvutab ühikuhindade alusel tööde maksumused. Kuivõrd asenduslepingu alusel on töö käesolevaks hetkeks teostatud, saab asenduskahju suuruse arvutamisel aluseks võtta asendustöövõtja poolt tegelikult teostatud tööde mahud. Kuna asendusleping sõlmiti täpselt samadel tingimustel kui leping (v.a muinsuskaitse osa), oleksid tööde mahud kostja poolt lepingu alusel teostatud tööde korral olnud samad, mis asenduslepingu kohaselt teostatud tööde korral. Asenduskahju leitakse järgmiselt: asenduslepingu alusel teostatud tööde maht x asendustöövõtja poolt asenduslepingu hankes pakutud ühikhind – asenduslepingu alusel teostatud tööde maht x kostja poolt lepingu hankes pakutud ühikhind). Seega põhineb vastuhageja kahjuhüvitisnõue asenduslepingu alusel teostatud tööde mahtude maksumuse võrdlusel lepingust tulenevate ühikhindade ja asenduslepingust tulenevate ühikhindade korral. Asenduslepingu punkti 6.1.2 kohaselt kohustus vastuhageja asendustöövõtjale tasuma ettenägemata tööde eest kuni 35 578.49 eurot (5% punkt 6.1.1. summast), millele lisandub käibemaks 20% summas 7115.70 eurot, kokku 42 694.19 eurot. Vastuhageja on seisukohal, et vastukostja poolt tekitatud kahju ulatuse kindlaks määramiseks tuleks arvesse võtta kogu asenduslepingu alusel vastuhageja poolt väljamakstud summa koos ettenägematute tööde eest tasutud summadega suuruses 19 079.41 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ehk 3815.88 eurot, kokku 22 895.29 eurot, kuivõrd vastuhageja on seisukohal, et nimetatud ettenägematuid töid oleks teostanud ka vastukostja. Nii lepingu kui asenduslepingu lisa 6 „Juhend ettenägematute tööde summa kasutamiseks ja bituumeni hinna korrigeerimiseks“ punkti 2 kohaselt on ettenägematu töö lepingu mõistes töö, mida on vaja teha töö iseloomust ja täitmise käigust tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt pooled ei võinud ega saanud lepingu sõlmimisel ette näha. Seega on ettenägematu töö näol tegemist töödega, mis on vajalikud lepingu eesmärgi saavutamiseks. Lepingu ja asenduslepingu lisa 6 „Juhend ettenägematute tööde summa kasutamiseks ja bituumeni hinna korrigeerimiseks“ punkti 3 kohaselt korrigeeritakse tööde maksumust bituumeni hinna korrigeerimise teel tulenevalt asjaolust, et täitmisajal võib teekatendi ehitustöödel kasutatavates asfaltbetoonsegudes ja katendikihtide kruntimisel sisalduva bituumeni turuhind märkimisväärselt kõikuda maailmamajandust mõjutavate poliitiliste ja majanduslike sündmuste tagajärjel, põhjustades sellega olulist erinevust arvestuslike ja tegelike kulude vahel. Igale kuule vastav bituumeni maailmaturu baashind arvutatakse sellele kuule eelnenud kalendrikuu 'HSFO 3.5% FOB ARA Spot Barges' päeva sulgemishindade põhjal, bituumeni hinda korrigeeritakse baaskuu suhtes igakuiselt kogu Täitmisaja jooksul. Lepingus oli bituumeni hinna korrigeerimise baaskuuks 2014. a november, asenduslepingus 2015. a juuli. Bituumeni hinna korrigeerimine mõjutab lepingu alusel makstavat tasu sõltuvalt sellest, millisel ajal töid teostatakse ning mis on lepingu kohaselt bituumeni hinna korrigeerimise baaskuuks. Bituumeni hinna korrigeerimine mõjutab lepingu lisa 1 „Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus ja kululoend“ ning asenduslepingu lisa 1 „Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus ja kululoend“ jaotuses

2-15-8204 „KULUTUSED nr 4: KATEND“ toodud art nr 44005 all märgitud töö osa „sõidutee kahekordne pindamine tardkivikillustikuga fr 8/12 ja 4/16; sideaine C67B4“ maksumust. Vastuhageja on kahju suuruse arvutamisel ning töö osade maksumuste võrdlemisel vastukostja ühikuhindade määramisel võtnud arvesse bituumeni hinna korrigeerimist nii, et baaskuuks on vastavalt lepingu lisa 6 punktile 3 2014. a november ning lähtudes vastukostja poolt nii 01.02.2015 esitatud tööde teostamise graafikust kui 31.03.2015 esitatud tööde teostamise graafikust arvestanud, et vastukostja oleks pindamist teostanud perioodil 29.06.2015-08.08.2015. Vastuhageja kohustunuks vastukostjale lepingu nõuetekohase täitmise korral tasuma summa suuruses 714 243.45 eurot (koos käibemaksuga). Seega on asenduskahjuks (876 779.01 714 243.45) 162 535.56 eurot. Nimetatud kahjusummast suuruses 162 535.56 eurot tuleb VÕS § 161 lg 2 alusel maha arvestada lepingust tulenev leppetrahv summas 68 160 eurot. Eeltoodu tulemusel jääb lepingust tuleneva kahju hüvitamise nõude suuruseks 94 375.56 eurot, mille väljamõistmist vastuhageja vastukostjalt taotleb. Lisaks tõi vastukostja poolne rikkumine kaasa lepingu alusel leppetrahvi tasumise nõudeõiguse. Vastuhageja esitas vastukostjale 11.06.2015 koos lepingust taganemise avaldusega ka leppetrahvinõude. Vastukostja ei ole leppetrahvi käesoleva vastuhagi esitamise aja seisuga tasunud. Lepingu punkti 4.4.6 kohaselt on vastukostjal kohustus tasuda leppetrahvi vastavalt lepingu punktile 9.6, mille kohaselt on vastuhagejal juhul, kui vastukostja ei täida lepingu tingimusi, õigus rakendada leppetrahve vastavalt lepingule. Lepingu p 11.2 kohaselt tasub vastukostja vastuhagejale lepingust taganemisel kostja süül leppetrahvi 10% lepingu taganemise ajaks tegemata tööde maksumusest (käibemaksuga). Kuivõrd vastukostja ei alustanudki lepingu esemeks olevate tööde teostamist, on tegemata tööde maksumus (koos käibemaksuga) 681 600 eurot, millest 10% moodustab 68 160 eurot. Vastuhageja palub nimetatud leppetrahvi vastukostjalt välja mõista. Leppetrahvinõue (68 160 eurot) muutus käesoleval juhul sissenõutavaks 23.06.2015, sest vastukostjal tuli leppetrahv vastuhagejale tasuda hiljemalt 22.06.2015. Kuivõrd vastukostja ei ole leppetrahvi tasunud, on ta käesoleva vastuhagi esitamise seisuga viivitanud leppetrahvi tasumisega 643 päeva (23.06.2015-26.03.2017). Kokku nõuab vastuhageja leppetrahvinõudelt seadusjärgset viivist 26.03.2017 seisuga 9625.83 eurot. Eeltoodust tulenevalt palub vastuhageja vastukostjalt välja mõista põhinõudena kahjuhüvitise summas 94 375.56 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivise käesoleva vastuhagi esitamise seisuga (s.o 27.03.2017) summas 10 559.79 eurot, viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni kahjuhüvitiselt kindla summana ning sealt edasi viivis protsendina kahjuhüvitiselt vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 kuni kahjunõude täitmiseni ja kõrvalnõudena leppetrahvi summas 68 160 eurot ja selle tasumisega viivitamise eest viivise käesoleva vastuhagi esitamise seisuga (s.o 27.03.2017) summas 9625.83 eurot ja viivise kuni kohtuotsuse tegemiseni leppetrahvinõudelt kindla summana ning sealt edasi viivis protsendina leppetrahvinõudest vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 kuni leppetrahvinõude täitmiseni.

IV Vastus vastuhagile

2-15-8204 Katendiarvutused olid pooltevahelise töövõtulepingu lahutamatuks osaks. Asjatundja A. K. ja vastukostja poolt koostatud arvutused näitavad, et ehitusprojekt on puudulik ja selle alusel valmis ehitatud tee ei peaks vastu isegi garantiiperioodi lõpuni. Vastukostja ei saa töövõtjana võtta endale määratlematut riski selles, et ta realiseerib puudustega ehitusprojekti ning seejärel hakkab garantiiperioodil kõrvaldama puuduseid. Garantiiperioodil ilmnevate puuduste eest vastutavat isikut pole võimalik kindlaks teha, mis tähendab vastukostjale määratlematut riski – sisuliselt peaks vastukostja üksnes töövõtulepingu täitmise tõttu vastutama ka projekteerija ebakvaliteetse töö eest. Viimane on aga selges vastuolus hea usu põhimõttega. Tellija ei saa nõuda töövõtjalt kehtivatele nõuetele mittevastava ehitusprojekti realiseerimist. Eriti peaks see kehtima avaliku ressursi kasutamise korras ehitustööde tellimisele. Vastukostja ei vaidle vastu vastuhagis esitatud faktilistele asjaoludele, s.o poolte töövõtulepingu sõlmimisele, vastukostja alustamiskorralduse tegemisele ning vastukostja poolt taganemisavalduse edastamisele. Poolte vahel pole vaidlust ka selles, et mõlemad pooled on esitanud teisele poolele taganemisavalduse. Vaidlus käib selle üle, kas ühel või teisel poolel oli õigus sellises olukorras lepingust taganeda. Vastuhageja lepingust taganemine sõltub täielikult vastukostja taganemisavalduse kehtivusest. Kuivõrd vastukostja taganes lepingust enne vastuhagejat, siis tema taganemisavalduse kehtivuse tuvastamisel puudub vastukostja taganemisavaldusel õiguslik perspektiiv. Asendustehingu sõlmimine on tõendamata. Samuti ei ole vastuhageja tõendanud asjaolu, et projekteerija andis kinnituse selle kohta, et projekt vastab kõigile nõuetele. Isegi kui projekteerija andis sellise kinnituse, ei ole vastuhageja – hoolimata korduvatest pöördumistest – antud kinnitust kordagi vastukostjale teatavaks teinud. Projekteerija ei saa enda tööd sisuliselt kontrollida – tema tööd saab kontrollida üksnes vastava pädevusega kolmas isik (nt A. K.). Seega ei oma projekteerija väidetav kinnitus siinses asjas mingit tähtsust. Oluliseks tõendiks tuleb lugeda A. K. antud arvamus projekti nõuetele mittevastavuse kohta. Vastuhageja ei kaasanud projekteerijat ühelegi koosolekule ega nõupidamisele. Vastukostjale teadaolevalt jättis vastuhageja projekteerija kaasamata põhjusel, et vastukostja muutis projektdokumentatsiooni ning projekteerijal puudus sellest tulenevalt igasugune puutumus muudetud projekti (ta ei saanudki kommenteerida projekti, mida ta pole koostanud). Vastuhageja väited selle kohta, et liiklejatele on oluline antud ehitustöö võimalikult kiire realiseerimine, on tõendamata ja asja lahendamise seisukohalt ebaolulised. Väljaspool vaidlust on, et tegemist on vähemalt keskmise kvaliteediga teelõiguga, mis pole liiklejatele ohtlik ning millel pole liiklust kuidagi piiratud. Hageja leppetrahvinõue tuleb jätta rahuldamata samuti põhjusel, et kostja taganes töövõtulepingust seaduslikult ja põhjendatult. Kuna hageja põhinõuded on põhjendamatud, siis tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue. 07.04.2017 esitas vastukostja oma kirjaliku seisukoha 27.03.2017 vastuhagi terviktekstile. 07.04.2017 vastuväites on vastukostja märkinud, et ta ei nõustu vastuhageja seisukohaga, et vastukostja peab vastuhagejale hüvitama asendustehingu vahe raames ka asendustehingu hinna osa (20 289.25 eurot), mille võrra vastukostja kolmanda isiku suhtes lepinguhinda alandas. Vastuhageja hinnangul tuleb vastukostjale tekkinud kahjust maha arvata hinna alandamise tõttu tasust lahutatud 20 289.25 eurot. Vastuhageja kahjuks saab olla vaid reaalne rahas mõõdetav summa, mis väljendab asendustehingu käigus tehtud töö tegelikku väärtust. Vastukostja ei vastuta kolmanda isiku lepingurikkumise eest. Sisuliselt viiks kolmanda isiku lepingurikkumine

2-15-8204 vastuhageja alusetu rikastumiseni 20 289.25 euro võrra sest vastuhageja saaks sisuliselt kahelt isikult 20 289.25 eurot. Hinna alandamisega muutis vastuhageja ise ühepoolse kujundusõiguse kasutamise teel asendustehingu hinda. Kuna VÕS § 135 lg 1 käsitleb asendustehingu väärtust siis ei saa vastuhagis jätta asendustehingu alanenud väärtust tähelepanuta. Eeltoodust tulenevalt kuulub vastuhagi igal juhul rahuldamata jätmisele vähemalt 20 289.25 euro ulatuses. Vastavas ulatuses tuleb automaatselt vähendada ka viivisenõuet. Vastuhageja on asunud vastuhagi terviktekstis seisukohale, et asendustehingu juures tuleb arvestada ka ettenägematute tööde summat (22 895.29 eurot). Vastukostja on eeltooduga osaliselt nõus. Kuivõrd ettenägematud tööd olid nii vastuhagejale, vastukostjale kui ka kolmandast isikust töövõtjale ettenägematud, kuid samal ajal ei oleks saanud vastuhageja ega kolmandast isikust alltöövõtja jätta neid töid tegemata, siis tuleb kahju ulatuse kindlakstegemisel ettenägematud tööd asendustehingu vahest maha lahutada. Alternatiivselt võib sama summa juurde liita vastuhagejaga sõlmitud töövõtulepingu maksumusele – tulemus on mõlemal juhul sama. VÕS § 127 lg 1 näeb ette, et hüvitamisele kuulub vaid tegelik otsene kahju ehk kahjusumma, mille osas on õigustatud isik kahju kannatanud. Seega ei ole võimalik VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud põhimõtte tõttu arvestada ettenägematuid kulusid asendustehingu kahju hulka või samu kulusid tuleb arvestada töövõtulepingu maksumuse hulka. VÕS § 127 lg 3 sätestab kahju ettenähtavuse põhimõtte. Antud sätte kohaselt ei kuulu hüvitamisele kahju, mida võlgnik ei pidanud ette nägema. See on alternatiivne alus, mille pinnalt ei ole võimalik asendustehingu kahju ulatuse juures arvestada ettenägematute tööde tegemiseks kulunud summat. Mõlema sätte kohaldamine viib sama tulemuseni, et asendustehingu kahjust tuleb maha lahutada 22 895.29 eurot. Eeltoodust tulenevalt, kui asendustegevuse kahjust lahutada ka hinna alandamise osa, on vastuhageja nõue põhjendamatu vähemalt 43 184.54 euro ulatuses. Vastuhageja väidab vastuhagi terviktekstis, et lepingutingimused olid täpselt ühesugused ja lepingutingimustes tehti üksnes marginaalseid muudatusi. Vastukostja hinnangul ei olnud vastuhageja õigustatud muutma bituumeni hinna korrigeerimise baaskuud, sest selleks puudus igasugune põhjendus. Baaskuu muutmine mõjutab oluliselt bituumeni hinda. Vastuhageja ei ole mõistlikult selgitanud, miks oli vaja baaskuud muuta. Asendustehingu tingimuste säilimiseks oleks pidanud jätma baaskuu samaks. Sisuliselt ei olnud asendustehingu tingimused samad, kuivõrd bituumeni hind mõjutas oluliselt asendustehingu hinda. Tähtsust ei oma asjaolu, kas baaskuu muutmine mõjutas hinda üles või allapoole, oluline on, et baaskuu muutuse tõttu muutus automaatselt ka lepingu hinnastamise reeglistik. Vastukostjaga sõlmitud lepingus ei olnud ette nähtud tehnoloogilise pausi võimalust ja lepingu täitmise tähtaeg oli lühem. Järelikult ei olnud kolmanda isikuga sõlmitud lepingu tingimused sarnased, sest täitmise tähtaeg oli pikem (8 kuud vs 11 kuud) ja sisaldas tehnoloogilise pausi võimalust. Kui töövõtja pidi tehnoloogilise pausi rakendamisel tee sõidetavuse tagama, tõstab see lepingu hinda. Tegemist ei olnud sama hankega ega võrdväärse asendustehinguga, sest teise hanke puhul pidi vastuhageja avaldama katendi arvutused. Kordushankel küsiti katendi arvutusi, kuid vastuhageja jättis need põhjendamatult esitamata, kuigi kehtiv õigus näeb ette, et projekti koosseisu kuuluvad ka katendi arvutused. Seega on vastuhageja väide asendustehingu tegemisest olemuslikult eksitav, kuivõrd kui. kordushankel pakkumuse esitanud isikud oleksid olnud teadlikud katendi arvutustest, oleksid nad jätnud eelduslikult pakkumuse üldse esitamata

2-15-8204 Hageja leppetrahvinõue tuleb jätta rahuldamata samuti põhjusel, et kostja taganes töövõtulepingust seaduslikult ja põhjendatult. Kuna hageja põhinõuded on põhjendamatud, siis tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõue. V Kohtu põhjendused

I Hagi

2-15-8204 on ähvardanud hagejat töövõtulepingu mittetäitmise korral pangagarantii realiseerimise ja sanktsioonide rakendamisega, tuvastada, et ta on kehtivalt taganenud töövõtulepingust kostja süül, sh kostjal puudub õigus nõuda hagejalt ehitustööde teostamist ebakohase projektdokumentatsiooni alusel. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

2-15-8204

Kostja on olnud ja jääb seisukohale, et projekt vastab nõuetele ning selle alusel on võimalik nõuetekohaselt saavutada lepingu eesmärk. Sellest tulenevalt ei saa ka rääkida kostja poolsest lepingu rikkumisest, milleks hageja hinnangul oli juhise andmata jätmine. Isegi kui hageja tõendaks, et projekt ei vasta kas ebaolulises või olulises osas nõuetele (nt ekspertiis), ei oleks tal ikkagi õigust seetõttu lepingu täitmisest ja töö tegemisest keelduda, sest vastavat riski kannab töövõtulepingu olemusest tulenevalt kostja. Hageja väidetel on kostja rikkunud oluliselt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkti 4.3.1, mille kohaselt töövõtjal on õigus saada tellijalt informatsiooni ja juhiseid (I kd, tl 45 pöördel). Hageja hinnangul seisnes kostja poolne töölepingu punktist 4.3.1. tulenevat informatsiooni andmise kohustuse rikkumine selles, et pärast seda, kui hageja oli pärast lepingu sõlmimist avastanud olulise vea kostja projektdokumentatsioonist ja sellele tähelepanu juhtinud, keeldus kostja olemasoleva projektdokumentatsiooni suhtes ekspertiisi läbiviimisest. Ekspertiisi läbiviimine oleks selgelt osundanud praeguse projektlahenduse mittevastavustele ning probleemidele. Hageja hinnangul seisneb projektdokumentatsiooni puudus selles, et projektis puuduvad katendi tugevusarvutused. Kostja hinnangul ei takista katendi tugevusarvutuste puudumine mingil moel lepingu täitmist ega projektijärgset ehitamist, sest katendi tugevusarvutused ei sisalda töövõtjale ehitamiseks vajalikku informatsiooni. Kogu töövõtjale ehitamiseks vajalik informatsioon sisaldus projektis ja kululoendis. Kohtu hinnangul seisneb poolte vaidlus selles, kas kostja projektdokumentatsioonis esinevad vead ja kas need olid sellised, mida hageja töövõtjana oleks pidanud avastama juba pakkumismenetluses või mitte. Kohtu hinnangul on pooled ekslikult leidnud, et hageja õigus lepingust taganeda sõltub sellest, kas kostja on rikkunud poolte vahelist lepingut või mitte. Kohus leiab, et tulenevalt hageja nõudest tuvastada asjaolu, et hageja on kehtivalt taganenud poolte vahel 31.12.2014 sõlmitud töövõtulepingust, omab asja lahendamisel olulist tähtsust asjaolu, kas hageja pidi enne pakkumise tegemist ja töövõtulepingu sõlmimist kontrollima projekti nõuetele vastavust või mitte ning kas õigeaegse kontrollikohustuse teostamise mittetäitmisel esinevad vabandavad asjaolud. Eeltoodust tulenevalt kohustas kohus pooli avaldama oma kirjalik seisukoht selle kohta, kas hageja pidi enne hankemenetluses pakkumise tegemist ja töövõtulepingu sõlmimist kontrollima projekti nõuetele vastavust või mitte ning kas õigeaegse kontrollikohustuse teostamise mittetäitmisel esinevad vabandavad asjaolud. Kostja hinnangul pidi hageja katendi tugevusarvutuste puudumise avastama hankemenetluse käigus enne pakkumuste esitamist ehk enne lepingu sõlmimist. Riigikohtu praktika kohaselt on töövõtjal projekti nõuetekohasuse kontrollfunktsioon. Riigikohtu praktika kohaselt peab töövõtja projekti nõuetekohasust kontrollima juba enne, kui ta sõlmib lepingu projektijärgseks ehitamiseks. Hageja pidi nägema juba enne pakkumuse esitamist, et projektis puuduvad katendiarvutused. Hageja taganes lepingust põhjusel (katendi tugevusarvutuste puudumine), mille olemasolu pidi hageja avastama juba enne lepingu sõlmimist ja enne pakkumuse esitamist. Pakkumuse esitamine ja lepingu sõlmimine hageja poolt näitab seda, et hageja ei pidanud projektis katendi tugevusarvutuste puudumist probleemiks. Hageja leiab, et kostja järeldused moonutavad kehtivat seadust ja kohtupraktikat. Hageja hinnangul vastutab tellija lepingust tulenevate tagajärgede eest, kui ta on ise eksinud lepingus kirjeldatud lähteülesande püstitamisel. See ei anna aga tellijale õigust jätta projekt kehtiva õiguse nõuetega kooskõlla viimata. Kahtlemata esineb töövõtjal kohustus talle antud lähteülesannet n-ö „kriitilise pilguga vaadata“. Küll aga on oluline eristada, kuskohast jookseb piir töövõtja hoolsuskohustuse ja tellija kohustuse vahel anda pakkumuse tegemiseks üle korrektne projekt. Hageja leiab, et Riigikohtu praktika kohaselt ei esine töövõtjal kohustus lõpuni ja ääretu

2-15-8204 põhjalikkusega (projekti ekspertiisi tasemel) kontrollida tellija poolt antud lähteülesannet. Tehtud eeltööde kontrollimine ei võrdu projektdokumentatsiooni kontrollimise kohustusega. Need on sisult ja mahult täiesti erinevad kohustused. Töövõtjal on kohustus kontrollida eeltöid, et jätkata korrektselt tööde tegemist. Küll aga ei pea töövõtja pakkumuse tegemise etapis tegema projektile ekspertiisi, sest projekti kohasuse eest vastutab ainult tellija. Hageja leiab, et kostja on projektis esinevaid puuduseid varjanud ja esitanud hagejale eksitavat informatsiooni. Projekti puudus ilmnes alles eraldi küsitud arvutuste kontrollimise tulemusel ja seega ei saanudki projekti puudused varem ilmneda, sest töövõtja sai mõistlikult eeldada projekti nõuetekohasust. Hageja leiab, et kostjal puudub alus nõuda pakkujatelt hankedokumentide ääretult põhjalikku analüüsimist ning kõikide analüüside ja arvutuste kontrollimist ning uuesti tegemist, sest kostja on isik / asutus, kes omab Eestis teedeehituses kõrget pädevust ning kelle usaldusväärsuses ning kompetentsis ei ole kellelgi vähimatki alust kahelda. Ka ei tulene kuskilt eeldust, et pakkujad peavad asuma tegema äärmiselt ressursi- ja ajamahukat tööd asja projektdokumentatsiooni ekspertiisi näol. Eriti veel olukorras, kus töövõtjatel ei pruugi olla kompetentsi projekti ekspertiisi teostamiseks.

2-15-8204 kirjas andis hageja kostjale täiendava tähtaja seoses juhise korrigeerimisega, kuna leidis, et kostja juhised töövõtulepingu täitmiseks ei ole kohased tagamaks kehtiva õiguse nõutele vastava ja püsiva rajatise ehitamist, peab kostja juhiseid täpsustama ning viima nad tegelike nõuetega vastavusse. Kostja tegi 20.05.2015 avalduse hagejale töövõtulepingust taganemise kohta ja lepingus täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta. Kirjast nähtuvalt ei soostunud kostja ebakohaseid juhised parandama ka pärast hageja täiendava tähtaja möödumist. Muu hulgas on kostja kirjas märkinud, et kuna lepingu dokumendid avaldati riigihangete registris juba 12.11.2014 ja töövõtuleping sõlmiti 30.12.2014, mil töövõtja sai teada lepingust ja selle dokumentidest, ei saa töövõtja nõuet pidada mõistlikult esitatuks (I kd, tl 42 ja 42 pöördel). 29.05.2015 kirjaga taganes hageja töövõtulepingust kostja olulise lepingurikkumise tõttu. (I kd, tl 1, 1 pöördel, 20-46). Hageja väidetel avastas ta peale töövõtulepingu sõlmimist töövõtulepingu lisaks oleva projekti kontrollimise käigus olulised puudused. Kostja on 20.05.2015 avalduses märkinud, et kuna lepingu dokumendid avaldati riigihangete registris juba 12.11.2014 ja töövõtuleping sõlmiti 30.12.2014, mil töövõtja sai teada lepingust ja selle dokumentidest, ei saa töövõtja poolt pärast lepingu sõlmimist esitatud projektile ekspertiisi tegemise nõuet pidada mõistlikult esitatuks (I kd, tl 42 ja 42 pöördel), samuti on kostja välja toonud, et hankemenetluses ei ole hageja soovinud projektdokumentatsiooni lisaks olevate katendiarvutustega tutvuda. Hageja ei ole kostja väidet vaidlustanud. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. TsMS § 231 lg 4 kohaselt eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole enne lepingu sõlmimist vaidlusaluste kantendiarvutustega tutvuda soovinud vaid tegi seda esmakordselt alles 11.03.2015 ehk enam kui kaks kuud pärast 30.12.2014 sõlmitud töövõtulepingu sõlmist.

2-15-8204 korduvalt eksitada (nt siirde- ja kergkatendi teemal), ka on kostja rikkunud töövõtulepingu p 4.3.1, mille kohaselt on töövõtjal õigus saada tellijalt informatsiooni ja juhiseid. Hageja hinnangul on kostja olnud töövõtulepingu rikkumises alates 23.03.2015, sest ei ole töövõtulepingu p 12.4. tuleneva tähtaja jooksul vastanud hageja nõudele ebakohase juhise parandamiseks ega ole juhist parandanud. Hageja peab kostja poolseks lepingurikkumiseks olukorda, kus kostja nõuab hagejalt ehitamist kehtiva õiguse nõuetele mittevastava projekti alusel ajal, mil kostja on teadlik projektdokumentatsiooni puudustest ning vajadusest viia projekt kehtivate nõuetega kooskõlla. Hageja leiab, et kostja saab hagejale anda üksnes kehtivate normidega kooskõlas olevaid juhiseid, sest lepingu sõlmimise hetkel kehtinud ehitusseaduse § 3, § 12 lg 1 esimene lause ja § 18 lg 2 keelavad ehituse, mis on vastuolus ehitusprojektiga ning ehitusprojekt peab vastama heale ehitustavale ning olema kvaliteetne. Lisaks kohustab EhS § 29 lg 1 p 3 ehitise omanikku tagama projektikohase ehituse. Samuti ei saa kostja nõuda hagejalt rajatise ehitamist, kui juba ainuüksi projekti pinnalt on väljaspool mõistlikku vaidlust, et rajatis ei säili tema eeldatava eluea lõpuni ning pooled peavad asuma vaidlema töö kvaliteeti puudutavate küsimuste üle. Kuna hageja annab kostjale garantiiperioodi tagatise, siis on hageja võrreldes kostjaga selgelt kehvemas positsioonis, sest kostja saab ilma enda väidete tõendamiseta garantiiperioodi tagatise realiseerida ja sellega hagejale kahju põhjustada. Hageja hinnangul on tegemist absurdse olukorraga, kus kostja nõuab hagejalt (juba ette teada) ebakvaliteetse tulemuse saavutamist. Hageja hinnangul keelab hea usu põhimõte kostjal sellise nõude esitamise. Kostja vastuväite kohaselt õigustab hageja oma alusetut lepingust taganemist projektiveaga, milleks hageja peab projektis katendi tugevusarvutuste puudumist. Kostja on kogu aeg kinnitanud, et projekt ei sisaldunud katendi tugevusarvutusi. Tugevusarvutuste puudumine ei andnud hagejale õigust lepingust taganemiseks, kuna katendi tugevusarvutuste puudumine ei takistanud mingil moel lepingu täitmist ega projektijärgset ehitamist ja katendi tugevusarvutused ei sisalda töövõtjale ehitamiseks vajalikku informatsiooni. Kogu töövõtjale ehitamiseks vajalik informatsioon sisaldus projektis ja kululoendis. Seetõttu ei küsinud ükski pakkuja lepingu sõlmimiseni viinud hankemenetluses tugevusarvutusi. Samuti ei esitatud tugevusarvutusi asendustöövõtjale, kellega sõlmiti leping asendushankes ja kes remontis tee täpselt sama projekti järgi, mille järgi pidanuks tee remontima hageja. Kostja leiab, et hageja pidi katendi tugevusarvutuste puudumise avastama hankemenetluse käigus enne pakkumuste esitamist ehk enne lepingu sõlmimist. Riigikohtu praktika kohaselt on töövõtjal projekti nõuetekohasuse kontrollfunktsioon. Riigikohtu praktika kohaselt peab töövõtja projekti nõuetekohasust kontrollima juba enne, kui ta sõlmib lepingu projektijärgseks ehitamiseks. Hageja pidi nägema juba enne pakkumuse esitamist, et projektis puuduvad katendi tugevusarvutused. Hageja taganes lepingust põhjusel (katendi tugevusarvutuste puudumine), mille olemasolu pidi hageja avastama juba enne lepingu sõlmimist ja enne pakkumuse esitamist. Hageja vaidleb kostja seisukohale vastu ja leiab, et kostja varjas tema eest projektis esinevaid puuduseid. Hageja leiab, et see, et kostja jättis enda teada ja varjas kõigi pakkujate eest olulise tähtsusega asjaolusid, näiteks et projekti muudeti omaalgatuslikult, asendati katendi tüüp jne ning ei pannud neid hankedokumentidesse kirja, on ainult kostja riisiko. Kostja ei saa hiljem panna antud asjaolude varjamise riisikot pakkuja kanda. Kohus leiab, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peab töövõtja, kellel tuleb oma töö teha, tuginedes kolmandate isikute koostatud plaanidele, kontrollima, kas need plaanid on sobivaks aluseks tema töödele ning puuduste korral neist tellijat informeerida (Riigikohtu lahend tsiviilasjades nr 3-2-1-76-16, p 15 ja 3-2-1-32-12, p 13). Eelviidatud kohtupraktikas on asunud seisukohale, et üldjuhul tuleb töövõtjal töö tegemisel arvestada töövõtulepingusse konkreetselt märgitust laiemate kohustustega. Muuhulgas peaks töövõtja tegema oma tööd, lähtudes ka kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest, et tagada selle vastavus

2-15-8204 keskmisele kvaliteedile (VÕS § 641 lg 2 p 2, § 77) (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-1158942/229, P 22). Töövõtja kui professionaali kõrgem hoolsusstandard tuleneb ka VÕS § 641 lgst 3. VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid piisavalt kontrollis. (Riigikohtu lahend tsiviilasjades nr 2-15-15662/55, p 17). Eeltoodud kohtupraktikast nähtub üheselt, et töövõtjal ehk hageja oli kohustus kontrollida kostja plaanide sobivust oma tööde teostamiseks. Kohus leiab, et töövõtja hoolsusstandardi ulatus oleneb iga konkreetse töövõtusuhte asjaoludest, s.h teostatava töö olemusest ning poolte omadustest ja võimetest. Kohtu hinnangul võib töövõtja toovõtusuhtes suuremat vastutust kandva poolene alati kehtestada kõrgema hoolsusstandardi. Kohus leiab, et käesolevas asjas ongi hageja töövõtjana seadnud endale kõrgemad hoolsusstandardid. Hagejapoolsete kõrgemate hoolsusstandardite seadmine väljendub selles, et hageja on erinevalt kostjast leidnud, et ta ei saa võtta endale põhjendamatut ja määratlematut riisikot kostja projektdokumentatsiooni alusel ehitatava rajatise näol, sest juba ainuüksi katendiarvutuste pinnalt on ülimalt tõenäoline, et rajatis ei kesta planeeritud aja lõpuni ning rajatise ekspluatatsiooni käigus ilmnevad puudused. Hageja väidetel tuvastas ta projektis esinevad puudused kostja poolt hageja nõudmistel esitatud katendiarvutste alusel. Eeltoodud hageja seisukohtadest lähtuvalt leiab kohus, et hageja on teadlik ja on nõustunud väljakujunenud seisukohtadega, mille kohaselt töövõtjal on kohustus kontrollida tema tööde aluseks olevat tellija projekti, millest tulenevalt on hageja kõrgendatud hoolsusstandardi seadnud ja asunud seisukohale, et kostja projektdokumentatsioon ei võimalda ehitada puudusteta rajatist.

2-15-8204 sellest tulenevalt sõlmisid pooled 30.12.2014 töövõtulepingu nr xxxx riigimaantee nr 11115 (Kurna – Tuhala) km 12,0 - 20,0 teelõigu remondi tegemiseks. Riigihankeseaduse (RHS) § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. RHS § 110 lg 2 kohaselt peab pakkumus vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. RHS § 110 lg 3 kohaselt kinnitab pakkuja pakkumuse esitamisega kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Kohus leiab, et tulenevalt RHS § 110 lg 2 ja 3 kohaselt pidi hageja kostja avatud hankemenetluses osalemisel ja pakkumise esitamisel arvestama asjaoluga, et hankemenetluses osalemisega ja pakkumise esitamisega kaasneb ka kohustus tagada, et esitatav pakkumus vastab riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele ja pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Poolte vahelise vaidluse lahendamisel on kohus eelnevalt tuvastanud, et hageja on seadnud endale väljakujunenud kohtupraktikast ja VÕS § 641 lg 3 tulenevalt kõrgema hoolsusstandardi ja leidnud, et hankemenetluse alusdokumendiks ja poolte vahelise töövõtulepingu osaks olev projektdokumentatsioon on puudustega, mistõttu see ei võimalda ehitada puudusteta rajatist. Eeltoodust järeldub, et hageja, kes pidi hankemenetluses osalemisel ja pakkumuse esitamisel arvestama riigihanke alusdokumentatsiooniga ja eeldama, et parimaks tunnistatud pakkumise korral on tal võimalik sõlmida töövõtuleping, mille sõlmimisega ja täitmisega kaasnevad VÕS 641 lg 3 tuleneb kõrgendatud hoolsusstandard tellija juhendmaterjalide ja teostatavate ülesannete osas, pidi riigihanke alusdokumente kontrollima sellise hoolsusega, mis võimaldanuks tal edaspidises töövõtusuhtes täita riigihankemenetluses seatud ülesandeid. Kohtu hinnangul ei täitnud hageja hankemenetluses nõuetekohast hoolsusstandardit ja ei kontrollinud kostja projektdokumentatsiooni sellise hoolsusega, mis võimaldanuks tal välistada hilisemad vaidlused töövõtulepingu tingimuste täitmise üle. Kohus leiab, et hageja väited kostja poolsele lepingu rikkumisele on alusetud, kuna vaidlusalused küsimused katendiarvutuste kohta, mille puudulikkus hageja hinnangul välistab puudusteta rajatise ehitamise, oleks võimalik olnud välja selgitada juba hankemenetluse käigus. Kostja hinnangul võimaldab hankemenetluse alusdokumentide hulka kuuluv projekt nõuetekohase rajatise rajada, mis kordushanke tulemusel ka rajati. Kohus leiab, et juhul, kui hageja oleks hankemenetluses pakkumist ette valmistades alusdokumente piisava hoolsusega kontrollinud, oleks ta avastanud tema väidetavad puudused juba pakkumist ette valmistades. RHS § 45 ja § 46 kohaselt oli hagejal võimalik hankemenetluses kostjalt täiendavat teavet nõuda. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja oleks pidanud juhul, kui ta leidis, et vaidlusaluse hanke alusdokumentides ehk projektdokumentatsioonis on olulised puudused, s.h neile ei ole lisatud katendiarvutusi, mida hageja oluliseks pidas, juhtima kostja tähelepanu nimetatu asjaolule ja nõudma hankemenetluses täiendavat informatsiooni, mis võimaldanuks tal tuvastada puudused, millele ta poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust taganemisel tugines. Kohtu hinnangul oleks hageja kõrgendatud hoolsusstandardit kohaldades ja projektdokumentatsiooni kohta täiendavat teavet kogudes ja analüüsides jõudnud samadele järeldustele, milleni hageja jõudis töövõtulepingust taganedes. Eeltoodust järeldub, et kuna hageja hinnangul on kostja projektdokumentatsioon puudustega ja see ei võimalda puudusteta rajatist ehitada, siis oli tal võimalus loobuda hankemenetluses pakkumise esitamisest, kuna tema hinnangul ei ole võimalik kostja projektdokumentatsiooni alusel nõuetekohast rajatist ehitada. Eeltoodust tulenevalt oleks hagejal hankemenetluses nõuetekohase hoolsusstandardi ilmutamisel olnud võimalus avastada puudused, mis tema

2-15-8204 hinnangul välistasid töövõtulepingu täitmise ja kuna hagejal ei olnud seadusest tulenevat kohustust vaidlusaluses hankemenetluses pakkumust esitada, siis puudus tal vajadus seda teha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tõendamata on hageja väide, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut rikkus kostja ja nimetatu andis hagejale aluse lepingust taganeda.

2-15-8204 Kohus leiab, et hageja hankemenetluses ja lepingueelsete läbirääkimiste käigus toime pandud hoolsuskohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Hageja väidete kohaselt on teedeehitus oma olemuselt hooajaline ja seetõttu kuulutab Maanteeamet väga suure hulga riigihankeid ühe korraga ja seetõttu ei ole hankemenetluses pakkumise tegemisel selle lühikese perioodi jooksul võimalik kõikidesse mahukatesse töötingimustesse süveneda, mis on põhjuseks, miks vaidlusalune projekteerimisviga tuli välja alles lepingu täitmise käigus ja mitte varem. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole novembri teises pooles, kui vaidlusalune hanketeade avaldati, pakkumuste esitamise kõrghooaeg või hageja töö kõrghooajaga. Alates 15. novembrist algab tehnoloogiline paus, ehk teedeehitusfirmad enam teedeehitustöid ei tee, pakkumuste kõrghooaeg on veebruarist kuni maini. Periood 14.11-05.12 ei ole töö tegemise kõrghooaeg ega ka pakkumuste tegemise kõrgaeg. Kostja on ka selgitanud, et Riigihangete registris on vaidlusalune hanketeade avaldatud 12.11.2014, viitenumber 157323, nimetus on Riigimaantee nr 11115 Kurna-Tuhala km 12,0-20,0 teelõigu remont. Hanketeade avaldati 12.11.2014, pakkumuste esitamise tähtaeg oli 05.12.2014 ehk pakkumiste esitamise tähtaeg oli üks nädal vähem kui üks kuu. Vaidlusaluses hankemenetluses esitati kokku 19 küsimust, ka hageja esitas küsimusi, kuid mitte vaidlusalusel teemal. Juhul, kui hankemenetluses oleks tekkinud vajadus, oleks hanke tähtaega pikendatud. Kostja selgituste kohasaelt tuleb juhul, kui mingi küsimus tingib hanke alusdokumentatsiooni muutmise, kostjal riigihankeseadusest kohustus pikendada pakkumuste esitamise tähtaega minimaalselt poole võrra sellest algsest tähtajast. (31.01.2018 protokoll lk 16, 12.06.19 protokoll lk 7, 20.11.2019 protokoll lk 4). Eeltoodud poolte seisukohtadest tuleneb, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja ei ole kostjalt hankemenetluses küsinud täiendavaid selgitusi või hankega seotud dokumente. Poolte väited selle kohta, kas vaidlusalune hankemenetlus toimus ajal, mil Maanteeamet kuulutab samaaegselt välja suure hulga riigihankeid või mitte, on vastukäivad ja paljasõnalised. Kohus leiab, et isegi juhul, kui vastab tõele hageja väide, et Maanteeamet avaldab väga suure hulga riigihankeid ühe korraga ja seetõttu ei ole hankemenetluses pakkumise tegemise lühikese perioodi jooksul võimalik kõikidesse mahukatesse töötingimustesse süveneda, mistõttu vaidlusalune projekteerimisviga tuli välja alles lepingu täitmise käigus, ei õigusta nimetatu hageja kohustust hankemenetluses pakkumise tegemisel ja lepingu sõlmimisel ega välista hilisemat vastutust. Hagejal oli VÕS § 635 lg 1 ja VÕS § 14 koostoimest tulenevalt kohustus jälgida hoolsust hankemenetluses pakkumise tegemisel. Seetõttu oli hagejal kohustus hankemenetluses välja selgitada pakkumise tegemise eelduseks olevad asjaolud. Riigihangete seaduse (RHS) § 45 ja § 46 võimaldas hagejal hankemenetluses kostjalt täiendavat teavet nõuda. Seega oleks hageja juhul, kui ta leidis, et vaidlusaluse hanke alusdokumentides ehk projektdokumentatsioonis on olulised puudused, pidanud juhtima kostja tähelepanu nimetatu asjaolule ja nõudma hankemenetluses projektdokumentatsiooni muutmist. Riigihankeseaduse § 82 alusel oleks kostjal olnud võimalik riigihanke tähtaega pikendada seoses alusdokumentide muutmisega. Kuna hageja ei toonud hankemenetluses välja tema poolt tuginetud projektdokumentatsiooni puuduseid, mille olulisusele ta on töövõtulepingust taganemisel ja käesolevas kohtumenetluses rõhutanud ning puuduvad objektiivsed asjaolud, mis oleks hagejal takistanud eelviidatud puudustele hankemenetluses tuginemast, siis järeldub eeltoodust, et hageja ei ilmutanud hankemenetluses pakkumist tehes piisavat hoolsust. Kuna poolte vahel sõlmiti töövõtuleping hankemenetluses hageja pakkumises toodud tingimustel, siis on poolt tegevus, s.h hageja pakkumise esitamine, hankemenetluses käsitletav lepingueelsete läbirääkimistena. Kohus märgib, et hagejal puudub seadusest tulenev kohustus riigihankemenetluses osaleda, seega oli tal õigus lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt otsustada, kas osaleda vaidlusaluses

2-15-8204 hankemenetluses või mitte, samuti oli tal õigus pakkumise tegemisel esitada temale sobivad tingimused. Kuna hageja otsustas vaidlusaluses hankemenetluses osaleda ja esitas selle käigus pakkumise, mille alusel pooled lepingu sõlmisid. Kuna tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, siis tuli hagejal lepingu sõlmimisel sellist hoolsust ilmutada, et lepingus kokku lepitud tingimustel oleks lepingu täitmine võimalikuks osutunud. Kuna hageja nimetatut ei teinud, siis ei ole tema hoolsuskohustuse rikkumine hankemenetluses, lepingueelsete läbirääkimiste käigus ja lepingu sõlmimisel vabandatav.

2-15-8204 siis hinnatakse sellega seotud asjaolusid lähtuvalt kehtivast seadusest ja väljakujunenud kohtupraktikast. Tulenevalt TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 1 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kohus leiab, et A. K., kui asjatundja selgitused on A. K. järeldused, milleni jõudmist ei ole asjatundja põhjendanud. Ainsa põhjendusena on asjatundja tuginenud Majandus- ja Taristuministri ehitusseaduse § 13 lg 1 alusel vastu võetud määrusele „tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“, mille § 4 lg 2 võtvat kokku prioriteedid, mille 06.07.2015 kehtinud sõnastuse kohaselt lähtutakse vastuolude esinemisel erinevate tee ehitusprojekti dokumentide vahel kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest tee ehitusprojektis sisalduvatest dokumentidest. Kohtu hinnangul ei anna ka viide eeltoodud määrusele alust asjatundja arvamusest juhindumiseks, kuna eeltoodud asjatundja arvamus ei ole antud pakkumuse koostamiseks oluliste asjaolude kohta, s.h ei sisalda õiguslikke hinnanguid. Kohtu hinnangul ei saa mingi konkreetse töövaldkonna väljakujunenud tava olla juhiseks kohtule menetlusosalise hoolsuskohustuse hindamisel, eriti käesoleval juhul, kus asjatundja järeldused ei ole jälgitavad. Eeltoodust tulenevalt ei saa teedeehituse valdkonna asjatundja arvamus olla kohtule järgimiseks kohustuslik ja kohus nimetatud arvamust tõendina ei hinda. Muud poolte seisukohad ja asjas esitatud tõendid ei ole asjakohased.

II Vastuhagi

2-15-8204

esitatud poolte vaheline leping, mis asub toimiku I kd tl 6-19, V kd, tl 125-287 ja VI kd, tl 1-92 ei ole täielik, mistõttu nendest ei tule lähtuda), mis sõlmiti riigihankemenetluse nr xxxx „Riigimaantee nr 11115 Kurna –Tuhala km 12,0-20,0 teelõigu remont“ (avaldatud riigihangete registris 12.11.2014) tulemusena. Vastukostja tegi nimetatud hankes pakkumuse, mille vastuhageja tunnistas madalaima maksumuse tõttu edukaks. Poolte vahelise lepingu punkti 1 kohaselt on lepingu esemeks riigimaantee nr 11115 Kurna –Tuhala km 12,0-20,0 teelõigu remont, mida vastukostja kohustus tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades toodud tingimustele. Lepingu p 3.1 kohaselt pidi töö teostamist alustatama vastuhageja projektijuhi kirjalikus korralduses märgitud kuupäeval. Projektijuht andis vastukostjale alustamiskorralduse 30.01.2015. Lepingu p 3.3.1 kohaselt oli töö teostamisel ka vahetähtaeg, nimelt freesipuru pidi objektil olema paigaldatud ja pinnatud hiljemalt 08.08.2015. AS TREF Nord ei asunud täitma poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut ja taganes 29.05.2015 kirjaga töövõtulepingust. AS TREF Nord põhjendas töövõtulepingust taganemist Eesti Vabariigi (Maanteeameti kaudu) poolse olulise lepingurikkumise tõttu. Tulenevalt asjaolust, et AS TREF Nord taganes poolte vahel sõlmitud töövõtulepingust, mis oli sõlmitud riigihanke viitenumbriga 157323 ja nimetusega Riigimaantee nr 11115 Kurna-Tuhala km 12,0-20,0 teelõigu remondiks täitmiseks, siis vastuhageja läbi uue riigihankemenetluse viitenumbriga 164608, mille eesmärgiks oli vastukostja poolt teostamata jäänud töö teostamise hankimine. Vastuhageja 07.08.2015 korraldusega nr 0103 tunnistati kõnealusel riigihankel edukaks madalaima maksumusega Leonhard Weiss Viater Ehitus AS (registrikood 10406105) ja OÜ KIIRWARREN.KL (registrikood 11169541) ühiselt esitatud pakkumus. Kostja ja Leonhard Weiss Viater Ehitus AS ning OÜ Kiirwarren.kl vahel on sõlmitud töövõtuleping nr xxxx (IV kd, tl 94-273) 27.08.2015. Vastuhageja on seisukohal, et AS TREF Nord ja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) vahel sõlmitud lepingu (nr xxxx) punkti 9.3 kohaselt on vastukostja kohustatud hüvitama lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega vastuhagejale tekitatud kahju ja vastuhageja poolt seoses vastukostja poolse lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Seega on vastukostjal tulenevalt lepingust kahju hüvitamise kohustus. Vastukostja on seisukohal, et ta ei ole töövõtulepingust põhjendamatult keeldunud, kuna vastuhageja poolt esitatud ehitusprojekt ei vastanud nõuetele. Vastukostja AS TREF Nord esitas samas tsiviilasjas hagi, milles palus tuvastada, et AS TREF Nord on kehtivalt taganenud Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) ja AS TREF Nord vahel 30.12.2014 sõlmitud töövõtulepingust nr xxxx. Kohus on käesolevas tsiviilasjas jätnud AS TREF Nord hagi Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) vastu täielikult rahuldamata.

2-15-8204 Kiirwarren.kl esindajana on töövõtulepingu digitaalselt allkirjastanud Olaf Rooba. VÕS § 11 lg 4 esimese lause kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna teetööde töövõtuleping xxxx on tellija (s.o Maanteeameti) ja töövõtja (s.o Leonhard Weiss Viater Ehitus AS ja OÜ Kiirwarren.kl) poolt allkirjastatud, siis on vastukostja 16.11.2015 vastuses esitatud väide, et kohtule ei ole esitatud asendustehingu allkirjastatud lepingudokumenti, alusetu. Vastuhagi kohaselt oli asenduslepingu alusel teostatud kvaliteetse töö eest asendustöövõtjale tasumisele kuuluva summa suuruseks 876 779.01 eurot (sh käibemaks). Teetööde töövõtulepingu xxxx p 6.1 kohaselt põhineb leping ühikhindadel. Töö maksumus on kuni 896 577.91 eurot (sh käibemaks) (VI köide, tl 96). Teetööde töövõtulepingu xxxx p 6.1.1 kohaselt kohustus tellija (s.o Maanteeamet) tasuma töövõtjale kvaliteetselt ja tähtaegselt tehtud töö eest 711 569.77 eurot, millele lisandub käibemaks 142 313.95 eurot, kokku 853 883.72 eurot (VI köide, tl 96). Teetööde töövõtulepingu xxxx alusel tehtud tööde akti nr 3 2016 (V köide, tl 96-103) kohaselt oleks vastuhageja pidanud asenduslepingu nõuetekohase täitmise korral tasuma asendustöövõtjale kokku 730 649.18 eurot, millele lisandub käibemaks, kokku 876 779.01 eurot. Vastuhageja on asenduslepingu alusel asendustöövõtjale viimase poolt esitatud arvete alusel tasunud 852 431.92 eurot (sh käibemaks). Nimetatud summa tasumist tõendavate dokumentidena on kohtule esitatud maksekorraldused (V köide, tl 68, 70,73, 74). Vastuhageja on 31.10.2017 menetlusdokumendis selgitanud, et asendustöövõtja poolt esitatud arvetel (V köide, tl 67, 69, 71, 72) märgitud summade osas on tehtud mahaarvamisi asendustöövõtja poolt teostatud ebakvaliteetse töö eest 20 289.25 euro võra. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastuhageja on tõendanud, et tasus asenduslepingu eest 852 431.92 eurot, mis sisaldab käibemaksu.

2-15-8204 Kohus nõustub vastukostja seisukohaga, et asendustehingu väärtuse arvestamisel tuleb arvesse võtta ka asendustehingu alanenud väärtust. Vastavalt VÕS § 135 lg 1 kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Kuivõrd vastuhageja on ise möönnud, et ta alandas asendustehingu hinda 20 289.25 euro võrra, siis tuleb vastavat hinna alandamist lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe arvutamisel ja kahjuhüvitise suuruse määramisel arvestada. VÕS § 135 lg 1 eesmärgiks ei saa olla sellise olukorra tekitamine, kus hageja on õigustatud saama kahju hüvitisena suurema summa, kui lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna reaalne vahe. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 20 289.25 eurot, mille võrra vastuhageja asendustehingu hinda alandas, ei saa vastuhagejale tekkinud kahju suuruse arvutamisel arvestada.

2-15-8204 oli kokku lepitud ka vastuhageja ja vastukostja vahel sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx punktis

2-15-8204 VÕS § 135 lg 1 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist. Seega on hinnavahe tasumise eeldusteks asenduslepingu sõlmimine mõistliku aja jooksul pärast lepingu lõppemist; asenduslepingu sõlmimine mõistlikul viisil ja asenduslepinguga sama eesmärgi saavutamine, mille pidi saavutama lepinguga. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping nr xxxx. Vastuhagi kohaselt sõlmiti asendusleping vastukostjaga algselt kokku lepitud tingimustel, v.a järgnevad erisused: - lisatud on p 3.3.2, mille kohaselt juhul, kui töövõtja rakendab tehnoloogilist pausi, tuleb talveperioodil tagada remonditaval lõigul sõidetavus (liiklemiseks, hooldamiseks jne); - muudetud on lepingu punkti 7.5 (muudetud on arvete esitamise tähtaega viielt päevalt seitsmele ning arvete esitamise formaati ja e-posti aadressi, millele arved edastada tuleb); - lepingu lisale 3 on lisatud punktid 1.21 ja 1.22, mis käsitlevad freesitud materjali ladustamise tingimusi (nimetatud tingimuste lisamise vajadus tulenes asjaolust, et freesitud materjali sai vastuhageja ladustada esialgsel laoplatsil kuni 30.12.2015, st asendustöövõtja pidi freespuru ladustamiseks saavutama kokkulepe esialgse laoplatsi aluse maa omanikuga või leidma uue laoplatsi); - lepingu lisas 3 on täpsustatud nõudeid töövõtja projektijuhile (sisulisi nõudeid ei muudetud, täpsustused seotud ehitusseadustiku jõustumisega 01.07.2015 vahetult enne asenduslepingu sõlmimisele eelnenud riigihankemenetlust); - lepingu lisa 6 punktis 3 muudeti bituumeni hinna korrigeerimise baaskuud (bituumeni hinna korrigeerimise baaskuuks on lepingu sõlmimisele eelneva riigihanke väljakuulutamise kuu: lepingu puhul november 2014. a, asenduslepingu puhul juuli 2015. a); - asenduslepingu lisa 1 „Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus ja kululoendis“ on võrreldes lepingu lisa 1 „Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus ja kululoendiga“ lisatud muinsuskaitselise uuringu läbiviimine ja muinsuskaitselise järelevalve teostamine, nimetatud tööd jäid lepingu lisast 1 välja vastuhageja eksimuse tõttu. Pooled ei vaidle selle üle, et asendusleping sõlmiti mõistliku aja jooksulpärast poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx lõppemist. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et asendusleping sõlmiti mõistlikul viisil. Pooled ei vaidle ka selle üle, et asenduslepinguga saavutati sama eesmärk, mille pidi saavutama poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga nr xxxx. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte vahel sõlmitud lepingu ja asenduslepingu tingimused olid ühesugused või mitte. Vastuhageja leiab, et lepingutingimused olid täpselt ühesugused ja lepingutingimustes tehti üksnes marginaalseid muudatusi. Vastukostja on seisukohal, et lepingutingimused olid erinevad. Asenduslepingu lisa 6 punktis 3 muudeti bituumeni hinna korrigeerimise baaskuud. Vastukostja leiab, et vastuhageja ei olnud õigustatud muutma bituumeni hinna korrigeerimise baaskuud, sest selleks puudus igasugune põhjendus. Baaskuu muutmine mõjutab oluliselt bituumeni hinda. Asendustehingu tingimuste säilimiseks oleks pidanud jätma baaskuu samaks. Samuti polnud vastukostjaga sõlmitud lepingus ette nähtud tehnoloogilise pausi võimalust ja lepingu täitmise tähtaeg oli lühem. Vastuhageja on välja toonud, et asenduslepingusse lisati p 3.3.2, mille kohaselt kui töövõtja rakendab tehnoloogilist pausi, siis tuleb tal talveperioodil tagada remonditaval lõigul sõidetavas (liiklemiseks, hooldamiseks jne). Vastukostja on seisukohal, et kui töövõtja pidi tehnoloogilise pausi

2-15-8204 rakendamisel tagama tee sõidetavuse, siis tõstab see lepingu hinda. Vastuhageja on seisukohal, et töövõtuleping ja asendusleping on samaväärsed hoolimata sellest, et asenduslepingus oli muudetud bituumeni hinna korrigeerimise baaskuud ja poolte vahel sõlmitud lepingus ei olnud tehnoloogilise pausi võimalust ette nähtud, kuid asenduslepingus oli. Vastukostja ei ole oma vastustes välja toonud, millise konkreetse summa ulatuses bituumeni hinna baaskuu muutmine ja tehnoloogilise pausi rakendamine vastukostja hinnangul kahjuhüvitise summat mõjutavad. 31.10.2017 seisukohas on vastuhageja selgitanud, et poolte vahel sõlmitud lepingus oli baaskuuks 2014. a november, aga asenduslepingus 2015. a juuli. Bituumeni hinna korrigeerimise baaskuuks saab olla üksnes pakkumuse esitamise kuu, kuna tähtsust omab, missugune on bituumeni maailmaturuhind pakkumuse esitamise hetkel, kuna just sel hetkel kehtivat hinda arvestavad pakkujad pakkumuse tegemisel. Sisutu oleks nõuda, et pakkuja võtaks pakkumuse tegemise hetkel arvesse 8 kuud tagasi kehtinud bituumenihinna, kuna sellise hinnaga ei ole enam võimalik asenduslepingu täitmisel töövõtja täitmiskulusid planeerides arvestada. Seetõttu oli asenduslepingus bituumenihinna baaskuuks 2015. a juuli kui pakkumuste esitamise kuu. Kohus nõustub vastuhageja seisukohaga bituumeni hinna baaskuu korrigeerimise osas ja leiab, et bituumeni hinna korrigeerimise baaskuu muutmist ei saa lugeda lepingu ja asenduslepingu tingimuste erinevuseks. Kohus nõustub vastuhageja seisukohaga, et asenduslepingu sõlmimisel 2015.a augustis ei saanud vastuhageja lähtuda samast bituumeni hinnast, mis kehtis vastukostjaga lepingu sõlmimise ajal detsembris 2014. 31.10.2017 seisukohas on vastuhageja selgitanud, et vastukostja pidi asuma poolte vahel sõlmitud lepingut täitma 02.02.2015. Alates sellest kuupäevast sai vastukostja asuda tegelema sisuliselt kõigi eeltöödega ja ka paljude ettevalmistustöödega. Kui vastukostja oleks oma kohustusi täitnud nõuetekohaselt, siis oleks ta pidanud lepingu punkti 3.3.1 kohaselt lepingu täitma ette nähtud tähtajaks selliselt, et freesipuru oleks pidanud olema objektile paigaldatud hiljemalt 08.08.2015. Seega oli vastukostjal aega lepingut täita rohkem kui 6 kuu vältel. Maanteeameti peadirektori 13.02.2014 käskkirjaga nr 0063 kinnitatud „Pindamisjuhise“ kohaselt on ilmastikust tulenevalt lubatud pindamisega tegeleda alates mai algusest kuni hiljemalt septembri keskpaigani (juhul, kui ilm seda lubab). Kuna asendustöövõtjaga sõlmiti asendusleping 27.08.2015, siis ei olnud asendustöövõtjal mingisugust võimalust leping täita ca 15 päevaga ehk juba 2015. a septembri keskpaigaks. Kui vastukostjale oli tööde teostamiseks ette nähtud üle 6 kuu, siis samu töid ei olnud võimalik teostada 15 päevaga. Sellest tulenevalt oli tehnoloogiline paus asenduslepingus vältimatu, kuna septembrist kuni maini ei olnud lubatud pindamisega tegeleda. Kohus nõustub vastuhageja seisukohaga, et tehnoloogilise pausi võimalust asenduslepingus ei saa käsitleda sisulise erinevusena poolte vahel sõlmitud lepingu ja asenduslepingu vahel. Tehnoloogilise pausi sätestamine asenduslepingus oli tingitud asjaolust, et asendusleping vastuhageja ja asendustöövõtja vahel sõlmiti 27.08.2015, kuid vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.02.2014 käskkirjaga nr 0063 kinnitatud „Pindamisjuhisele“ ei ole septembrist kuni maikuuni lubatud pindamisega tegeleda. Seega ei oleks asendustöövõtja saanud kõiki vajalikke töid ühekorraga ära teha. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et tehnoloogilise pausi võimalus oli ette nähtud ka poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx punktis 3.4, mille kohaselt juhul, kui töö teostamisega alustamine viibib tellijast põhjustatud asjaoludel ja sellest tulenevalt ei ole ilmastikuolude tõttu võimalik tööd lõpetada enne talve saabumist, võivad pooled punktis 3.2. sätestatud töö teostamise tähtaja kulgemise peatada kehtestades tehnoloogilise pausi ning jätkata töö teostamist esimesel võimalusel.

2-15-8204

2-15-8204

tasunud. Lepingu punkti 4.4.6 kohaselt on vastukostjal kohustus tasuda leppetrahvi vastavalt lepingu punktile 9.6, mille kohaselt on vastuhagejal juhul, kui vastukostja ei täida lepingu tingimusi, õigus rakendada leppetrahve vastavalt lepingule. Lepingu p 11.2 kohaselt tasub vastukostja vastuhagejale lepingust taganemisel kostja süül leppetrahvi 10% lepingu taganemise ajaks tegemata tööde maksumusest (käibemaksuga). Kuivõrd vastukostja ei alustanudki lepingu esemeks olevate tööde teostamist, on tegemata tööde maksumus (koos käibemaksuga) 681 600 eurot, millest 10% moodustab 68 160 eurot. Vastuhageja palub nimetatud leppetrahvi vastukostjalt välja mõista. Leppetrahvinõue (68 160 eurot) muutus käesoleval juhul sissenõutavaks 23.06.2015, sest vastukostjal tuli leppetrahv vastuhagejale tasuda hiljemalt 22.06.2015. Kuivõrd vastukostja ei ole leppetrahvi tasunud, on ta käesoleva vastuhagi esitamise seisuga viivitanud leppetrahvi tasumisega 643 päeva (23.06.2015-26.03.2017). Kokku nõuab vastuhageja leppetrahvinõudelt seadusjärgset viivist 26.03.2017 seisuga 9625.83 eurot. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr xxxx (III kd, tl 55-217 ja IV kd, tl 1-59) punkti 4.4.6 kohaselt oli töövõtjal (s.o vastukostjal) kohustus tasuda leppetrahvi vastavalt lepingule. Töövõtulepingu nr xxxx p 9.6 kohaselt on tellijal (s.o vastuhagejal) juhul, kui töövõtja ei täida lepingu tingimusi, õigus rakendada leppetrahve vastavalt lepingule. Töövõtulepingu nr xxxx punkti 11.2 kohaselt lepingust taganemisel töövõtja süül tasub töövõtja tellijale leppetrahvi 10% lepingu taganemise ajaks tegemata tööde maksumusest (käibemaksuga). Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata töövõtjale tasumisele kuuluvast summast. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et vastukostja ei alustanudki töövõtulepingu nr xxxx esemeks olnud tööde teostamist. Töövõtulepingu nr xxxx punkti 6.1.1 kohaselt oli vastuhageja kohustatud vastukostjale kvaliteetselt ja tähtaegselt tehtud töö eest 568 000 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 113 600 eurot, kokku 681 600 eurot. Kuna vastukostja tööde teostamist ei alustanudki, on vastuhageja tegemata tööde maksumuseks arvestanud töövõtulepingu 1400255/422 punktis 6.1.1 märgitud summa, s.o 681 600 eurot, millest 10% moodustab 68 160 eurot. Vastukostja ei ole leppetrahvi summa suurust vaidlustanud. Vastukostja on seisukohal, et kuna ta taganes töövõtulepingust seaduslikult ja põhjendatult, siis puudub vastuhagejal õigus leppetrahvi nõudmiseks. Kohus on jätnud rahuldamata põhihagis esitatud nõude töövõtulepingust nr xxxx tellija, s.o Maanteeameti süül taganemise tuvastamiseks. Seega on kohus põhihagi lahendamisel tuvastanud, et vastukostja ei ole eespool nimetatud töövõtulepingust seaduslikult ja põhjendatult taganenud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuivõrd pooled on töövõtulepingu nr xxxx punktis 11.2 kokku leppinud, et töövõtja süül lepingust taganemisel on tal kohustus tasuda tellijale leppetrahvi 10% lepingu taganemise ajaks tegemata tööde maksumusest, siis on vastuhagejal õigus nõuda vastukostjalt leppetrahvi tasumist summas 68 160 eurot.

2-15-8204

Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustusega rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kohus on eelnevalt leidnud, et vastukostjalt on põhjendatud välja mõista kahjuhüvitis summas 5 926.31 eurot ja leppetrahv summas 68 160 eurot, siis on nimetatud summadelt viivise väljamõistmine põhjendatud. Vastuhageja on täpsustatud vastuhagis palunud vastukostjalt välja mõista viivise summas 10 559.79 eurot arvestatuna kahjuhüvitiselt summas 94 375.56 eurot seisuga 27.03.2017 ja edasi kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi protsendina kahjuhüvitiselt vastavalt VÕS § 113 lg 1 kuni kahjunõude täitmiseni. Kuna kohus rahuldas vastuhageja nõude kahjuhüvitise väljamõistmiseks osaliselt, siis tuleb vastukostjalt välja mõista viivis väljamõistetud kahjuhüvitise summalt, s.o 5 926.31 eurolt. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos hagiga esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna vastuhageja on palunud viivise välja mõista kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest, siis tuleb vastukostjalt välja mõista viivis kahjuhüvitiselt (s.o 5 926.31 eurolt) kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o 26.02.2020) summas 2 048.84 eurot (viiviseraport toimiku IX kd, tl 87) ja alates 27.02.2020 põhinõudelt (5 926.31 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Vastuhageja on täpsustatud vastuhagis palunud vastukostjalt välja mõista viivise 9625.83 eurot arvestatuna leppetrahvinõudelt 68 160 eurot seisuga 27.03.2017 ja edasi kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi protsendina leppetrahvi nõudelt vastavalt VÕS § 113 lg 1 kuni kahjunõude täitmiseni. Kuna kohus on vastuhageja leppetrahvi nõude rahuldanud, siis tuleb vastukostjalt mõista viivis leppetrahvilt (s.o 68 160 eurolt) kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o 26.02.2020) summas 23 564.27 eurot (viiviseraport toimiku IX kd, tl 86) ja alates 27.02.2020 põhinõudelt (68 160 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2-15-8204 menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 177 lg 1 p 1 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus leiab, et kuigi ta hagi rahuldas, on käesoleval juhul põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 162 lg 4. Kohtu hinnangul on kostja Eesti Vabariik (Maanteeameti kaudu) põhjustanud korduvate menetlusdokumentide esitamisega kohtumenetluse edasilükkamise ja täiendavate menetluskulude tekkimise hagejale. Kostja on korduvate menetlusdokumentide asja juurde esitamist tunnistanud oma 31.10.2017 menetlusdokumendis. Kostja poolt korduvalt esitatud menetlusdokumendid muutsid asja sisust ja asja juurde esitatud menetlusdokumentidest ülevaate saamise keerulisemaks. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2020 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 26.02.2020 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.