W hagi X vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 008/2018/1510 ja 008/2018/151
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: W (isikukood xxxxxxxxxxx) esindajad Hageja lepingulised esindajad: Carmen Tars ja MirjamMari Marastu (e-post: xxx, xxx) Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja Q (isikukood xxxxxxxxxxx) Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nigul Saar ([email protected]) Asja läbivaatamine
kohtuistungil 25.08.2020
RESOLUTSIOON
Jätta W hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
1.Jätta menetluskulud W kanda.
2.Rahuldada X avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
3.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista Wlt X kasuks välja menetluskulud 7063,40 eurot (sh õigusabikulu 6638,40 eurot ja riigilõiv 425 eurot).
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt summas 1886,40 eurot tuleb Wl tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik
1.W esitas 17.09.2018 hagi X vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 008/2018/1511 ja nr 008/2018/1510 ning nende aluseks oleva lepingu kehtetuse tuvastamiseks. Harju Maakohtu 27.05.2019 otsusega kohus rahuldas hagi ning tunnistas sundtäitmise mõlemas täiteasjas lubamatuks. 27.05.2019 lahendis kohus leidis, et hageja tegi täitedokumendiks oleva tehingu otsusevõimetuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 13 lg 1 tähenduses.
2.Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2019 otsusega kohus tühistas Harju Maakohtu 27.05.2019 otsuse. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt ei ole toimikus esile toodud asjaolude ja tõendite pinnalt võimalik järeldada, et hageja oli elatise kokkuleppe sõlmimisel ebaadekvaatses seisundis TsÜS § 13 lg 1 mõttes. Ringkonnakohtu arvates hageja seletuste kohaselt oli pigem tegemist olukorraga, kus hageja sai küll aru tehingu tingimustest, kuid andis neile ebaõige hinnangu. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esialgseks aluseks olid asjaolud, mille kohaselt on leping sõlmitud eksimuse mõjul, hageja on selle kehtivalt tühistanud ja seetõttu on kokkulepe kehtetu. Ringkonnakohtu juhiste kohaselt peab maakohus hindama kas hageja on kehtivalt 05.01.2018 sõlmitud lepingu tühistanud. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud
3.W esitas 17.09.2018 hagi X vastu sundtäitmiste lubamatuks tunnistamiseks täiteasjades nr 008/2018/1511 ja nr 008/2018/1510 ning nende aluseks oleva lepingu kehtetuse tuvastamiseks. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sündis hageja ja Q abielust X. Hageja, kostja ja kostja ema sõlmisid 05.01.2018 notariaalse lapsele elatise maksmise ja ülalpidamislepingu (edaspidi leping). Lepingu p 2.1 kohaselt pooled (hageja, kostja ja kostja ema) on kokku leppinud, et W maksab seadusest tuleneva lapse ülalpidamise kohustuse täitmiseks Xle igakuiselt elatusraha 500 eurot, kuni Xi 18-aastaseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni põhi-, kesk- või kõrgkoolis või kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lepingu p 2.2 kohaselt elatusraha tuli maksta Q arvelduskontole iga kuu 10. kuupäevaks. Pooled leppisid kokku, et pdes 2.1 ja 2.2 sätestatud ülalpidamise kohustuse mittetäitmisel kohustub W vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 alluma kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus (TMS) ettenähtud korras.
4.Hageja saatis 21.06.2018 Qle allkirjastamiseks lepingu tühistamise kokkuleppe. Kostja ema seda ei allkirjastanud. Hageja esitas 26.06.2018 Qle lepingu ülesütlemise avalduse. Q pidi ülesütlemise avalduse kätte saama hiljemalt 06.07.2018, kuna tema volitatud esindaja Y esitas 06.07.2018 hagejale vastuse.
5.Hageja sai 07.09.2018 Tallinna kohtutäiturilt Mati Kadakult 25.07.2018 koostatud täitmisteated täitmisasjades nr 008/2018/1511 ja nr 008/2018/1510. Täitmisasjas nr 008/2018/1511 nõuab kostja elatisraha võlgnevust perioodi 01.01.2018-31.07.2018 eest. Täitmisasjas nr 008/2018/1510 nõuab kostja elatisraha 500 eurot kuus alates 01.08.2018 kuni 29.11.2023.
6.Hageja leiab, et 05.01.2018 sõlmitud leping on kehtetu ning seetõttu ei saa see olla täitedokumendiks nimetatud täiteasjades. Hageja tugineb asjaolule, et leping oli sõlmitud eksimuse tõttu. Hageja tuli notari juurde lepingut sõlmima teadmises, et see puudutab abielu lahutamist. Alles notari juures selgus, et see puudutab lapse elukoha määramist ja elatise maksmist. Hagejat eelnevalt sellest ei teavitatud ega saadetud lepinguprojekti tutvumiseks. Hageja leiab, et Q ja tema lepinguline esindaja kasutasid ära hageja teadmatust ja vähest eesti keele oskust ning jätsid ta eksimusse tegelikest asjaoludest. Hageja sai 09.01.2018 juristi selgituste abiga aru, et tegemist on elatise maksmise lepinguga mitte abielu lahutuse lepinguga. Lepingu sõlmimise juures oli soome keele vandetõlk. Hageja jäeti teadmatusse asjaolust, et lapse osas elatiskokkuleppe sõlmimine ei ole ühise abielu lahutamise avalduse esitamise eelduseks. Veelgi enam, hagejale anti mõista, et lapse osas elatise kokkuleppe sõlmimine on abielu lahutamise eelduseks ning elatise kokkulepe esitati hagejale allkirjastamiseks enne abielu lahutamise avalduse allkirjastamist. Samuti ei teavitatud hagejat elatise miinimumsummast, mida üks vanem peab kandma.
7.Hagi uuel läbivaatamisel maakohtus hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmised hageja vastu, kuivõrd sundtäitmise aluseks olev dokument on kehtetu. Sundtäitmise aluseks olev tehing on kehtetu, kuivõrd hageja sõlmis selle olulise eksimuse mõjul. Hageja esitas tühistamise avalduse seaduses ettenähtutud tähtaja jooksul ning kostja on selle kätte saanud. Alternatiivselt palub hageja tunnistada sundtäitmised hageja vastu lubamatuks, kuivõrd sundtäitmise aluseks olevad nõuded on rahuldatud. Hageja vastu algatatud sundtäitmised on lubamatud ka põhjusel, et ta täitis ka ülalpidamiskohustust ja see, et laps ja ema elasid Hispaanias hagejale kuuluvas korteris. Kõik korteriga seonduvad kulud tasus hageja. Kostja seisukoht
8.Kostja vaidles hagile vastu ning nõuet õigeks ei võtnud. Hagivastuse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud notariaalselt tõestatud lepingu. Hageja ei saanud olla lepingut sõlmides eksimuses, kuna hageja palus lepingust eemaldada osad tingimused ning pärast lepingus tehtud muudatusi andis oma allkirja. Mõistlik inimene ei saa arvata, et elatise kokkulepe on abielu lahutamise eelduseks. Hageja oli juba enne notari juurde tulekut täitnud abielulahutuse blanketi. Elatise seaduses sätestatud alammäär ja sellest teadmine ei oma tähtsust, vaid hinnata tuleb lapse väljakujunenud elustandardit. Notar ega vandetõlk ei rikkunud oma kohustusi. Notar selgitas hagejale lepingu sisu, sh ka seda, kui suur on elatise miinimummäär. Hagejal ei olnud pretensioone. Tehingu sisu oli eelnevalt läbi arutatud ja ka notari juures arutati seda peaaegu tund. Hageja määras lepingu tingimused ja andis allkirja pärast lepingus muudatuste tegemist. Kohtuotsuse põhjendused
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.TMS § 221 lg 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Hageja suhtes läbiviidava sundtäitmise täitedokumendiks on TMS § 2 lg 181 kohane elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Sellise täitedokumendi puhul saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele (TMS § 221 lg 11).
11.Hageja tugineb sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esmalt sellele, et ta sõlmis lepingu eksimuse tõttu ning ta ütles lepingu kehtivalt üles. Hageja alternatiivse nõude kohaselt tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks, kuivõrd sundtäitmise aluseks olevad nõuded on hageja poolt täidetud.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: • hageja, kostja ja kostja ema Q sõlmisid 05.01.2018 notariaalse lapsele elatise maksmise ja ülalpidamislepingu (I kd tlk 10-11p); • hageja vastu on 25.07.2018 alustatud kaks täitemenetlust (I kd tlk 22-23, 27-28). Täitmisasjas nr 008/2018/1511 nõuab kostja elatisraha võlgnevust perioodi 01.01.2018-31.07.2018 eest. Täitmisasjas nr 008/2018/1510 nõuab kostja elatisraha 500 eurot kuus alates 01.08.2018 kuni 29.11.2023. • kostja ja kostja ema elasid tasuta Hispaanias hagejale kuuluvas korteris kuni august 2018 ning hageja tasus nende eluasemekulud; • hageja maksis kindlustuslepingu eest raha kostja kontole ning tegi ülekandeid kostja kontole.
13.Käesolevas asjas ei vaielda selle üle, et tehingu tühistamise formaalsed eeldused on täidetud, kuna poolte vahel sõlmitud elatise kokkuleppe tühistamise avaldus on jõudnud TsÜS § 98 lg 1 esimene lause tähenduses kostjani TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Nimelt asja materjalidest nähtuvalt hageja esitas esmalt kostjale ja tema emale allkirjastatud kokkuleppe ülalpidamiskokkuleppe tühistamiseks (I kd tlk 14). Kokkulepet ei allkirjastatud. Hageja esitas seejärel 26.06.2018 ülalpidamiskokkuleppe tühistamise avalduse (I kd tll 13A-13E) TsÜS § 98 lg 1 tähenduses. Q pidid selle kätte saama hiljemalt 06.07.2018, kuna Q volitatud esindaja Y esitas 06.07.2018 hagejale vastuse (I kd tl 15-18). Kostja elab koos Qga ning seega pidi ka kostja hiljemalt 06.07.2018 tühistamisavalduse kätte saama.
14.Tehingu tühistamiseks peavad olema aga täidetud ka materiaalsed eeldused, sest üksnes juhul, kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see TsÜS § 90 lg 1 kolmanda lause järgi algusest peale kehtetu ning seda sõltumata vastaspoole vastuvaidlemisest (vt ka nt Riigikohtu 13. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 35).
15.Tehingu saab TsÜS § 92 lg 3 järgi eksimuse alusel tühistada järgmiste eelduste tuvastamisel (RKTKo 3-2-1-9-16, p 34): • tehingu teinud isik oli eksimuses (TsÜS § 92 lg 1); • eksimus oli oluline (TsÜS § 92 lg 2); • eksimuse põhjustas teise poole käitumine (TsÜS § 92 lg 3 p-d 1 ja 2, § 95) või jagatud eksimus (TsÜS § 92 lg 3 p 3); • eksimuse riisikot kannab vastaspool (TsÜS § 92 lg 5).
16.Eksimuse mõiste annab TsÜS § 92 lg 1, mille kohaselt eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Elatise maksmise kokkuleppe sõlmis kostja ja tema emaga hageja isiklikult. Kohus leiab, et hageja poolt 14.03.2019 kohtuistungil vande all antud ütlustega on tõendamist leidnud, et hageja ei teadnud lapsele elatise maksmise kokkuleppe allkirjastamise hetkel, et abielu saab lahutada ka ilma elatise maksmise kokkuleppe sõlmimiseta. Samuti on hageja poolt kohtuistungil vande all antud ütlustega leidnud tõendamist, et hageja arvas, et Eesti Vabariigis on elatise maksmise igakuiseks kohustuslikuks miinimumsummaks 500 eurot (II kd tlk13p-14).
17.Tehingu tühistamiseks peab eksimus TsÜS § 92 lg 3 järgi olema oluline. Tehing on TsÜS § 92 lg 2 järgi tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Võttes arvesse lepingu sisu (elatise maksmine enda alaealisele lapsele) ja lepingupoolte elustandardit (nt elukoha omamine Hispaania Kuningriigi n-ö kuurortlinnas), siis ei saa pidada kokkulepet, igakuiselt 500 euro maksmist lapse ülalpidamiseks, ebamõistlikuks. Kohtule esitatust ei saa järeldada, et eksimus oleks oluline.
18.Kohus leiab, et isegi kui eksimus oleks olnud oluline, kandis eksimuse riisikot siiski hageja. Kuigi kostja ema ei saatnud enne notari juures kohtumist hagejale lepingut tutvumiseks (VÕS § 14 lg 1, 2), sai hageja sellega siiski tutvuda notari juures. Hageja enda sõnul tehti algses lepingus parandused, millega jäeti välja kostja ema rahalise toetamise kokkulepe. Lisaks teise poole teavitamiskohustusele lasus ka eksinud poolel enesel kohustus teavet hankida (RKTKo 3-2-193-05, p 17). Kohus ei sedastanud, et hageja oleks notari juures küsinud kas üks tehing (abielu lahutamine) sõltub teisest (elatise maksmise kokkulepe) ega seadusest tuleneva elatise miinimumi suurust. Kõnesoleva notariaalakti p 5 teise ja üheksanda alapunkti kohaselt notar selgitas lepingupooltele, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (perekonnaseadus § 101 lg 1), vastavalt Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusele nr 189 on hetkel kehtiv kuupalga alammäär 500 eurot.; vastavalt täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 181 on täitedokumendiks elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Notariaalakti p 5.5 kohaselt Lepingu teksti on notar lepinguosalistele enne enda juuresolekul allakirjutamist esitanud läbivaatamiseks, ette lugenud, selle sisu ja õiguslikud tagajärjed selgitanud, vandetõlk on lepingu teksti ja kõik notari selgitused suuliselt tõlkinud eesti keelest soome keelde, pooled on lepingu heaks kiitnud, omakäeliselt allkirjastanud ja see vastab poolte tahtele (I kd tlk 10-11p). 07.05.2019 kohtuistungil tunnistaja Yi poolt antud ütluste kohaselt tehingu toimumise ajal notar küsis veelkord üle, kas poolte tahe on tehingut sooritada, mille peale mõlemad tehingupooled, nii W kui Q vastasid jaatavalt. Lepiti kokku veel üksikasjad või nüansid tehingus, kelle kontole tuleb raha kanda. Alguses hr W nõudis, et kantakse tütre kontole, hiljem aga nõustus, et see kantakse Q kontole. Sellega oli peaaegu tund aega kestnud tehing lõppenud (II kd tlk 63 p).
19.Kohus leiab, et elatise miinimumsuuruse mitteteadmine ei mängi ka siinjuures rolli, kuna seadus sätestab elatise miinimum suuruse, mitte maksimum suuruse (perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1). Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (PKS § 99).
20.TsÜS § 92 lg 5 kohaselt tehingu teinud isik ei või tehingut tühistada, kui ta vastavalt tehingu tegemise asjaoludele ja tehingu sisule kandis eksimuse riisikot. Kohus on eelnevalt leidnud, et hageja kandis eksimuse riisikot.
21.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kuna ei ole leidnud tõendamist, et esineksid elatise maksmise kokkuleppe tühistamise materiaalsed alused, siis ei ole hageja poolt 05.01.2018 sõlmitud elatise kokkulepet kehtivalt tühistatud ja 05.01.2018 sõlmitud elatise maksmise kokkulepe on jätkuvalt kehtiv.
22.Järgnevalt kontrollib kohus kas hageja on nõude (osaliselt) rahuldanud. Perioodil 01.01.201831.07.2018 tasus hageja lapse ülalpidamiskulusid kokku vähemalt 7622,50 eurot, s.o keskmiselt 1088,93 eurot kuus. Kostja on elanud hageja juures perioodidel 10.02.-27.02.2018, 07.06.08.08.2018, 01.09.-30.11.2018 ja jõuludel kaks nädalat (s.o ca 5 kuud). Hageja võimaldab kostjal koos emaga elada hagejale kuuluvas korteris Hispaanias. Seetõttu puuduvad Ql kulutused nii enda kui ka lapse eluasemel. Hageja on lisaks eluasemekuludele tasunud ka kõik kostja koolikulud, hobidega seotud kulud ning valdava enamuse rõivaste, interneti, telefoni arvuti, õmblusmasina, kitarri jne kuludest.
23.Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule ning kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil (VÕS § 76 lg 1 ja 3). Lepingu p 2.2 kohaselt elatusraha tuli maksta Q arvelduskontole XXXXXXXXXXXX iga kuu 10. kuupäevaks. Hageja on kohtule esitanud maksekorraldused mille kohaselt on hageja teinud kolmel korral (09.03.2018, 18.04.2018 ja 05.06.2018) ülekanded igal korral 250 eurot (kokku 750 eurot) Q arvelduskontodele nr XXXXXXXXXXXXX, nr XXXXXXXXXXXXXX (I kd tlk 79-89). Hageja esitas enda ja Q vahelise kirjavahetuse (I kd tl 117-176). Hageja soovib kirjavahetusega tõendada, et hageja toetab jooksvalt rahaliselt nii last kui ka Q, kuigi tal viimase osas vastavat kohustust pole. Kõrvutades Qle ülekande tegemise kuupäevi sama kuupäeva vestlustega (hageja tõlkinud eesti keelde ja märkinud kollaseks), siis ei selgu, et tegemist oleks olnud elatisrahaga lapsele. Nimetatut kinnitab ka asjaolu, et ülekanne tehti summas ja arvelduskontole milliseid kokkuleppes ei ole märgitud. Vestlustest 09.03.2018 ja 06.06.2018 (I kd tlk 132, 14) võib järeldada, et hageja kandis 09.03.2018 ja 05.06.2018 raha elamuga seotud teenuste eest (nt aedniku teenustasu) (tõlkimata soome keelne tekst) ning 18.04.2018 lapse ravikindlustuskaardi arve eest (I kd tlk 135 p). Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingut kohaselt täitnud.
24.Kohus selgitab, et erandina on võimalik lugeda ülalpidamiskohustus täidetuks ka siis, kui ülalpidamiskohustus täideti otse lapsele, sh raha kanti lapse arveldusarvele. Seejuures tuleb aga arvestada asjaoluga, et lapsel, s.o alla 18-aastasel füüsilisel isikul on TsÜS § 8 lg 2 ls 2 kohaselt piiratud teovõime. Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega isikule, siis loetakse kohustus VÕS § 92 lg 2 ls 1 järgi täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja kiitis täitmise heaks. Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale. Viidatud sätete kohaselt ei saa reeglina ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (RKTKo 3-2-1-3-07, p 12). Kohus ei ole sedastanud kostja ema nõusolekut ega heakskiitu lepinguga kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmisega kostjale.
25.Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata hageja nõue TMS § 221 lg alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
26.Kohus selgitab täiendavalt. Olukorras, kus vanemad on leppinud kokku lapsele makstava elatise suuruses ja elatise suurust mõjutavad asjaolud on oluliselt muutunud, võib see anda alust öelda ülalpidamiskokkulepe kui kestvusleping VÕS § 196 lg 1 alusel erakorraliselt üles mõjuval põhjusel, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või
etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kolleegiumi hinnangul võib ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks anda alust mh asjaolu, et kohustatud vanemalt ülalpidamist saama õigustatud isikute ring on muutunud või kohustatud vanema sissetulek on oluliselt vähenenud või õigustatud vanema oma suurenenud. Seejuures võib elatise suurust mõjutavate asjaolude muutumine anda alust öelda leping üles ka üksnes osaliselt, s.o osas, milles elatist maksma kohustatud vanemalt ei saa kõiki asjaolusid arvestades mõistlikult nõuda ülalpidamiskokkuleppe täitmist kokkulepitud suuruses kokkulepitud tähtpäevani, s.o üldjuhul lapse täisealiseks saamiseni. Kolleegiumi arvates saab elatist maksma kohustavat lepingut lugeda selles mõttes osadeks jagatavaks. Vanematevahelise ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemiseks ei pea ülalpidamist andma kohustatud vanem pöörduma kohtu poole, vaid saab seda VÕS § 195 lg 1 järgi teha ülesütlemisavalduse esitamisega teisele vanemale. Hageja saab mõjuval põhjusel sellise ülalpidamiskokkuleppe VÕS § 196 lg 1 alusel kohtuväliselt erakorraliselt üles öelda, mh osaliselt. Kui sellise kokkuleppe alusel on alustatud täitemenetlust, saab kohustatud vanem (võlgnik) esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi TMS § 221 kohaselt, tuginedes ülalpidamiskokkuleppe osalisele või täielikule ülesütlemisele (RKTKm 3-2-1-101-15, p 17, 18). Menetluskulude jaotus ja menetluskulude suuruse kindlaksmääramine
27.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi ei kuulu rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
28.Kostja esitas 07.05.2019 ja 08.05.2019 maakohtumenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Kostjale on osutatud õigusabiteenust 33,5 tundi kokku maksumusega 4824 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 144 eurot (koos käibemaksuga). Kuupäev 18.09.2018 18.09.201819.09.2018 20.09.2018 12.10.2018 15.10.2018 07.11.2018 21.01.2019 22.01.2019 24.01.2019 25.01.2019 28.01.2019 19.02.2019 22.02.2019 13.04.2019 14.03.2019 21.03.2019 26.03.2019 27.09.2019 28.03.2019
Teenus Hagiga ja hagi tagamise taotlusega tutvumine Kliendiga arutamine Hagi tagamise taotlusele vastuse koostamine, kohtule esitamine Hagi vastuse ja taotluse projekti koostamine, kliendiga arutamine Hagivastuse ja taotluse redigeerimine, kohtule esitamine Hageja 26.10.2018 seisukoha ja hagi täiendamisega tutvumine, kliendiga arutamine Kohtuistungiks valmistumine Kohtuistungil osalemine Hageja 28.09.2018 taotluse asjaolude ja lisadega tutvumine Kohtuistungi protokolliga tutvumine ja parandustaotluse esitamine Hageja kompromissi arutamine kliendiga ja seisukoha koostamine Hageja 18.02.2019 taotlusega tutvumine ja analüüsimine Seisukoha projekti koostamine, redigeerimine ja kohtule esitamine Kohtuistungiks valmistumine Kohtuistungil osalemine Kohtuistungi protokolliga tutvumine Seisukoha ja taotluse tunnistajate taotluse koostamine ja esitamine Hageja 27.03.2019 taotlusega tutvumine Hageja 28.03.2019 vastuväitega tutvumine
Ajakulu tundides
0,5
3,25 0,5 1,25 1,5 1,25 0,5 0,5 0,75
1,5 1,5
0,25 1,5 0,5 0,5
01.04.2019 01.04.2019 08.04.2019 16.04.2019 06.05.2019 07.05.2019 Kokku
Hageja vastuväitele vastuväite koostamine ja kohtule esitamine Kohtu tagatise nõudega tutvumine ja kliendiga arutamine Kohtu nõude täitmine, koostamine ja esitamine kohtule Tunnistaja A küsimuste koostamine ja esitamine Kohtuistungiks valmistumine Kohtuistungil osalemine ja kliendile ülevaate andmine
0,5 0,5 0,25 1,5
33,5
29.Kohus andis 07.05.2019 toimunud istungil tähtaja poolte menetluskuludele vastuväite esitamiseks ühe päeva vastava menetluskulude nimekirja kättesaamisest arvata. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
30.Kostja (apellant) esitas 19.11.2019 ringkonnakohtumenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulud koosnevad apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust 425 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 3366 eurot. Kostjale osutati õigusabiteenust 16,5 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 204 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub menetluskulud välja mõista koos VÕS § 113 lg 1 ette nähtud viivisega. Kuupäev 17.06.2019 21.06.2019 25.06.2019 26.06.2019 Kokku
31.Hageja (vastustaja) esitas 25.11.2019 oma seisukoha kostja (apellandi) 19.11.2019 esitatud menetluskuludele. Hageja leiab, et tulenevalt esindaja vahetumisest on tekkinud ebavajalik kulu kliendi ärakuulamise näol 1,5 tundi, maakohtu toimikuga tutvumisel 5 tundi ning apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud aeg 3 tunni ulatuses, s.o Hageja hinnangul sai olla esitatud apellatsioonkaebuse koostamisele kulunud mõistlik aeg 7 tundi (kaebuse sisuline osa koosneb 5 leheküljest). Hageja hinnangul on kostja õigusabikulud tunnihinda 120 eurot (sh käibemaks) ületavas osas põhjendamatud.
32.Kostja esitas 26.08.2020 maakohtumenetluses asja uuel läbivaatamisel kantud menetluskulude nimekirja. Kostjale on osutatud õigusabiteenust 3 tundi kokku maksumusega 510 eurot. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu on 170 eurot (koos käibemaksuga). Kostja palub menetluskulud välja mõista koos VÕS § 113 lg 1 ette nähtud viivisega. Kuupäev
Teenus
25.08.2020
Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2019 otsuse analüüs ja istungiks ettevalmistumine Kohtuistungil osalemine
25.08.2020 Kokku
Ajakulu tundides
33.Kohus andis 25.08.2020 toimunud istungil tähtaja poolte menetluskuludele vastuväite esitamiseks kuni 04.09.2020. Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.
34.Hageja on kinnitanud, et ta ei saa käibemaksu tagasi. Seetõttu käsitleb kohus summasid koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu
hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
35.Kostja on taotlenud menetluskuluna välja mõista hagejalt õigusabikulu maakohtumenetluses 36,5 tunni eest 5334 eurot ning ringkonnakohtu menetluses apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulu 16,5 tunni eest 3366 eurot.
36.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
37.TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. TsMS § 137 lg 1 järgi on apellatsioonkaebuse esitamise puhul tsiviilasja hind sama, mis esimeses kohtuastmes, arvestades kaebuse ulatust. Tsiviilasja hind maakohtus oli 6000 eurot. Apellant (kostja) vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses, seega oli tsiviilasja hinnaks ringkonnakohtus samuti 6000 eurot. RLS § 59 lg-de 1 ja 15 ning lisa 1 kohaselt on tsiviilasja hinna puhul kuni 6000 eurot kaebuse esitamisel riigilõiv 425 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostja menetluskuluna tasutud riigilõiv. Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja 425 eurot.
38.Kohus lähtub menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel kohtumenetluse parima praktika edendamise suunistest. Kohus hindab menetluskulusid lühidalt ja konkreetselt, arvestades menetluse mahtu ja laskumata üksiktoimingute sisusse (suuniste p 10.2). Kohus ei vähenda menetluskulu suurust juhul, kui on esitatud lühike ja konkreetne menetlusdokument. Kohus hindab asja keerukust ja eeltöö mahtu, mis on vajalik positsiooni lühidalt ja konkreetselt esitamiseks (suuniste p 10.3).
39.Kohus on seisukohal, et arvestades asja keerukust ja mahtu, on kostja lepingulise esindaja toimingud ja nende ajakulu maakohtus põhjendatud ning ringkonnakohtus põhjendatud osaliselt. Kostja lepinguline esindaja on osutanud õigusabi maakohtus 36,5 tundi. Harju Maakohtu 22.01.2019 istung algas kell 10.00 ja lõppes kell 11.18 (istung kestis 1,3 tundi). Harju Maakohtu 14.03.2019 istung algas kell 11.30 ja lõppes kell 13.26 (istung kestis ümardatult 2 tundi). Harju Maakohtu 07.05.2019 istung algas kell 11.30 ja lõppes kell 13.00 (istung kestis 1,5 tundi). Menetlustoimingutele kulunud aeg ning istungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise aeg (v.a 25.08.2020 toimunud istung) on adekvaatne. Harju Maakohtu 25.08.2020 istung algas kell 10.00 ja lõppes kell 11.36 (istung kestis 1,6 tundi). Kostja lepingulise esindaja ajakulu 0,4 tunni ulatuses on põhjendamatu.
40.Kostja ei ole põhjendanud lepingulise esindaja vahetamise vajadust. Kohus ei pea põhjendatuks ringkonnakohtumenetluses lepingulise esindaja ajakulu 6,5 tunni ulatuses (kliendi selgituste ärakuulamine, maakohtu toimikuga tutvumine).
41.Kohus loeb põhjendatuks ja vajalikuks kuluks kostja lepingulise esindaja kulu maa- ja ringkonnakohtumenetluses kokku 46,1 tundi.
42.Kostjale osutati õigusteenust tunnihinnaga 144 eurot, 170 eurot ja 204 eurot. Tegemist on keskmisest mõnevõrra lihtsama menetlusega, menetluses ei määratud ekspertiisi ega tulnud kohaldada EL õigust; ka menetlusdokumentide maht ei olnud selline mis õigustaks keskmisest suurema tunnitasu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul tunnitasu suurus põhjendatud ja ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu üle 144 euro ei pea kohus põhjendatuks. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu
määraks 144 eurot.
43.Kohus rahuldab kostja taotluse hüvitada lepingulise esindaja kulu 46,1 tunni eest 6638,40 eurot (46,1 x 144). Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7063,40 eurot (sh õigusabikulu 6638,40 eurot ja riigilõiv 425 eurot).
44.Vastavalt kostja 19.11.2019 ja 26.08.2020 esitatud taotlusele ning TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis, et osaliselt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist. Viivist tuleb maksta ringkonnakohtumenetluses ja asja uuel läbivaatamisel kantud põhjendatud kuludelt, s.o 1886,40 eurolt (10,5 x 144 + 2,6 x 144).
45.Kostja on tasunud 05.04.2019 tunnistaja A tunnistaja tasu ja kulude katteks ettemaksu 600 eurot. Kohus tagastab kostjale ettemaksu vastava avalduse esitamisel.