lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-18696/36

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 14.08.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-19-18696/36
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
14.08.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1297
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
RÕS § 37 lg 1, 3Riigi õigusabi osutamine nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülapidamiskohustuste küsimustes aluselTsMS § 340Menetlusdokumendi puuduste kõrvaldamineRÕS § 12 lg 1Taotluse vorm ja taotluses sisalduvad andmedRÕS § 13 lg 1Taotlusele lisatavad dokumendidRÕS § 15 lg 8Riigi õigusabi andmise otsustamineTsMS § 372Hagi menetlusse võtmise otsustamineTsMS § 663Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr: 2-19-18696

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

Tsiviilasi 2-19-18696

Määruse tegemise aeg ja koht

14.08.2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Indrek Soots, Ulvi Loonurm

Kohtuasi

DSi taotlus riigi õigusabi saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.06.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse DSi määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): DS (isikukood esindajad xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx, e-post: xxxxxxx ) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Harju Maakohtu 02.06.2020 määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta määruse õiguslikke põhjendusi.
2.DSi määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Asjaolud
1.27.11.2019 esitas DSi (avaldaja) Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks, mida täiendas 01.12.2019.
2.Taotluse kohaselt taotleb avaldaja advokaadi määramist, kes esitaks kaebuse Euroopa Inimõiguste Kohtusse tsiviilasjades nr x-xx-xxxx, x-xx-xxxx, x-xx-xxxxx, x-xx-xxxxx, xxx-xxxx ja x-xx-xxxx. Nendel juhtudel tegid Eesti kohtud ebaseaduslikud otsused või ei teinud üldse otsuseid, mis jätsid avaldaja õigused kaitseta. Avaldaja töötab poole palga eest ja avaldajal ei ole raha kogunenud. Avaldaja on pikka aega olnud haiguslehel. Avaldaja palub neil põhjustel anda riigi kulul advokaat, kes aitab taastada tema varalise olukorra seoses Eesti Vabariigis ette nähtud hüvitisega.

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
3.09.12.2019 määrusega jättis Harju Maakohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, millele avaldaja esitas määruskaebuse.
4.28.04.2020 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Harju Maakohtu 09.12.2019 määruse ning saatis asja tagasi maakohtule avaldajale riigi õigusabi andmise

1(4)

Tsiviilasi nr: 2-19-18696 otsustamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus taotluse ennatlikult rahuldamata. Kuna tegemist on kõrvaldatavate puudustega, tuleb maakohtul anda avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

5.11.05.2020 määrusega jättis Harju Maakohus avaldaja taotluse käiguta ning palus kõrvaldada taotluses esinevad puudused. Kohus leidis, et taotlus ei vasta riigi õigusabi seaduse nõuetele. Taotlus ei sisalda riigi õigusabi andmise vajalikkuse hindamiseks piisavalt informatsiooni. Kohtule ei ole arusaadav, mil põhjusel on riigi õigusabi taotlejale vajalik. Käesoleval juhul ei ole taotleja riigi õigusabi taotluses välja toodud mingisuguseid põhjendusi, mis võimaldaksid kohtul hinnata taotleja kaebuste sisulist eduväljavaadet. Taotluse põhjal ei ole tuvastatav, et kaebused taotluses nimetatud tsiviilasjades ei oleks selgelt põhjendamatud konventsiooni artikli 35 lg 3 p a tähenduses (RKPJKm nr 5-17-31, p-d 16 ja 17). Eesti riigi poolt õigusabi andmiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise aluseks ei saa olla üksnes taotleja selgitused, et Eesti kohtud tegid väidetavalt ebaseaduslikud otsused või ei teinud üldse otsuseid, mis jätsid taotleja õigused kaitseta. Taotlejal tuleb iga tsiviilasja osas selgitada, milles seisneb taotleja õiguste rikkumine. Käesoleval juhul ei ole taotleja viidanud taotluses ühelegi inimõiguste ja põhivabaduste rikkumisele, mis võimaldaksid kohtul hinnata taotleja kaebuse perspektiivikust. Seega ei ole kohtul taotleja taotluse põhjal võimalik välja selgitada, kas esineb konventsioonist tulenev kaebuse vastuvõetavust välistav asjaolu või mitte, mis omakorda võimaldaks kohtul hinnata ka riigi õigusabi andmisest keeldumist RÕS § 37 lg 3 alusel. Taotlejal tuleb taotlust nimetatud osas täpsustada. Lisaks eeltoodule ei vasta taotlus RÕS § 12 lg 1 nõuetele. Taotlejal tuleb esitada kohtule taotlus, mis vastab RÕS § 12 lg 1 nõuetele. Kohtule on esitamata ka RÕS § 13 lg 1 kohane teatis avaldaja majandusliku seisundi kohta.
6.30.05.2020 esitas avaldaja Harju Maakohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, kus märkis, et alates 2016. aastast on Eesti inimõiguste süsteem töötanud tema suhtes ühepoolselt. Kohtud teevad objektiivseid otsuseid ainult juhul, kui taotleja on kostja. Taotleja on pöördunud Euroopa Kohtusse kohtuasjades x-xx-xxxx; x-xx-xxxx; x-xx-xxxx. Taotleja pole kindel, kas täitis dokumente õigesti, soovib juristilt nõu ja abi. Taotlusele oli lisatud pangakonto saldoseisu kajastav tõend. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus keeldus 02.06.2020 määrusega avaldaja taotlust riigi õigusabi saamiseks menetlusse võtmast.
8.Määruse põhjenduste kohaselt leidis kohus, et avaldaja ei ole kõrvaldanud kohtu poolt osundatud puudusi. Taotleja ei ole esitanud RÕS § 12 lg-s 1 nimetatud andmeid, samuti ei esitanud taotleja RÕS § 13 lg 1 kohast teatist oma majandusliku seisundi kohta. Lisaks ei ole kohtule jätkuvalt arusaadav, mis põhjusel on riigi õigusabi taotlejale vajalik. Käesoleval juhul ei ole taotleja riigi õigusabi taotluses välja toodud mingisuguseid põhjendusi, mis võimaldaksid kohtul hinnata taotleja kaebuste sisulist eduväljavaadet. Taotluse põhjal ei ole tuvastatav, et kaebused taotluses nimetatud tsiviilasjades ei oleks selgelt põhjendamatud konventsiooni artikli 35 lg 3 p a tähenduses (RKPJKm nr 5-17-31, p-d 16 ja 17). Eesti riigi poolt õigusabi andmiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise aluseks ei saa olla üksnes taotleja selgitused, et Eesti kohtud tegid väidetavalt ebaseaduslikud otsused või ei teinud üldse otsuseid, mis jätsid taotleja õigused kaitseta. Taotleja ei ole iga tsiviilasja osas selgitanud, milles seisneb taotleja õiguste rikkumine. Käesoleval juhul ei ole taotleja viidanud ühelegi inimõiguste ja põhivabaduste rikkumisele, mis võimaldaksid kohtul hinnata taotleja kaebuse perspektiivikust. Seega ei ole kohtul taotleja taotluse põhjal võimalik välja selgitada, kas esineb konventsioonist

2(4)

Tsiviilasi nr: 2-19-18696 tulenev kaebuse vastuvõetavust välistav asjaolu või mitte, mis omakorda võimaldaks kohtul hinnata ka riigi õigusabi andmisest keeldumist RÕS § 37 lg 3 alusel.

9.Eeltoodust ning TsMS § 3401 lg-st 2 ja § 371 lg 1 p-ist 9 tulenevalt keeldus kohus riigi õigusabi taotluse menetlusse võtmisest, kuivõrd taotleja ei ole kõrvaldanud taotluses esinevaid sisulisi puudusi kohtu määratud tähtaja jooksul. Määruskaebus
10.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja määrata riigi õigusabi korras advokaat.
11.Määruskaebuse kohaselt on Eesti võtnud alates 2016 aastast avaldajalt PS 1 osa artiklist 15 tuleneva õiguse. Dokumente, mis kinnitavad avaldaja töövõimetust, avaldaja näinud ei ole. Samuti ei tehtud avaldaja suhtes põhjalikku psühholoogilist ja psühhiaatrilist kontrolli vastavalt rahvusvahelistele meditsiinistandarditele. Avaldaja püüab oma õigusi kaitsta Euroopa Inimõiguste kohtus. Menetluse edasine käik
12.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
13.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna kohtumääruse tühistamiseks alust. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega, välja arvatud osas, milles määrust vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 ple 21 ja käesoleva määruse põhjendustele muudab (p 17) ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg 6 käesolevas lahendis neid ei korda. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
14.Määruskaebuse rahuldamiseks puudub seaduslik alus, kuivõrd avaldaja ei ole ka kaebusega suutnud kõrvaldada avalduses esinenud puudusi.
15.Avaldaja on küll määruskaebuses väitnud, et Eesti on alates 2016 aastast võtnud temalt põhiseaduse artiklist 15 tuleneva õiguse, tema suhtes ei tehtud põhjalikku psühholoogilist ja psühhiaatrilist kontrolli vastavalt rahvusvahelistele meditsiinistandarditele ning ta ei ole näinud dokumente, mis kinnitavad tema töövõimetust, kuid on endiselt jätnud välja toomata, milliseid avaldaja inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist tulenevaid õigusi tsiviilasjades nr x-xx-xxxx, x-xx-xxxx, x-xx-xxxxx, x-xx-xxxxx, x-xxxxxx ja x-xx-xxxx konkreetselt kohtute poolt rikutud on. Ringkonnakohus märgib, et ei saa ise avaldaja eest avaldust sisustama hakata.
16.Kui kohtule on esitatud RÕS § 37 lg 1 alusel riigi õigusabi taotlus kaebusega EIK-sse pöördumiseks, peab kohus muude asjaolude seas tegema sama paragrahvi lõikest 3 tulenevalt kindlaks, kas esitatav kaebus oleks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (konventsioon) artikli 35 kohaselt vastuvõetav (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 18.12.2017 määrus kohtuasjas nr 5-17-31, p 13).
17.Avaldaja poolt avalduses kõrvaldamata puuduste tõttu ei ole jätkuvalt võimalik sisuliselt hinnata Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) esitada soovitava kaebuse perspektiivikust ja avaldajale riigi õigusabi andmise võimalikkust, mistõttu tuleb jätta maakohtu otsustus avalduse menetlusse võtmisest keeldumise kohta muutmata. Maakohtu määruse põhjendustest tuleb siiski välja jätta viide sellele, et avaldaja poolt on esitamata majandusliku seisundi teatis, kuivõrd tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on see dokument maakohtule esitatud (tlk 47-55).

3(4)

Tsiviilasi nr: 2-19-18696

18.Ringkonnakohus juhib avaldaja tähelepanu sellele, et inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni juurde kuuluva protokolli nr 11 artikkel 35 kohaselt võib EIK asja käsitleda ainult pärast seda, kui kõik siseriiklikud õiguste kaitse võimalused on ammendatud, vastavalt rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidele ning kuue kuu jooksul pärast lõpliku otsuse tegemist. Eelnev tähendab, et kaebust peab olema menetletud siseriiklikult kõige kõrgemas võimalikus kohtus ning EIK-ile kaebuse esitamiseks on aega 6 kuud peale kõige kõrgema siseriikliku kohtu või muu võimu otsuse langetamist.
19.Käesolev määrus ei ole edasikaevatav (RÕS § 15 lg 8 koostoimes TsMS § 372 lg-ga 5).

allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium