Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse avaldus XX õiguste peatamiseks ja nende andmise keelamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, esindaja kohtutäituri abi Viljo Konsap Puudutatud isik I (võlgnik) XX (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isikud II–III (sissenõudjad) NN (isikukood
XXXXXXXXXXX),
TT (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13.04.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Harju Maakohtu 13.04.2020 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud XX kanda. Teistel menetlusosalistel ei ole määruskaebemenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1 ja § 698 lg 2; täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1774 lg 6). Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2-19-20745
1.Harju Maakohus mõistis 02.12.2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-14531 XX-lt (isa, võlgnik) oma laste NN ja TT kasuks välja elatise.
2.Kohtutäitur Elin Vilippus (kohtutäitur, avaldaja) esitas 27.12.2019 Harju Maakohtule avalduse võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse kehtivuse peatamiseks ja juhtimisõiguse andmise keelamiseks. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused nr 022/2016/7166 ja nr 022/2016/7167. Harju Maakohtu 02.12.2015 otsuse tsiviilasjas nr 2-15-14531 alusel on võlgnik kohustatud tasuma lastele elatist. Sissenõudjate seaduslikult esindajalt saadud informatsiooni kohaselt ei ole võlgnik korrapäraselt tasunud igakuist elatist. Täitemenetluses nr 022/2016/7166 on elatise võlg 10 670,58 eurot (perioodi 30.09.2014–01.09.2019). Nõude katteks on laekunud 950,67 eurot. Nõude suurus koos täitekuludega on 10 891,07 eurot. Täitemenetluses nr 022/2016/7167 on elatise võlg 10 670,58 eurot (periood 30.09.2014–01.09.2019). Nõude katteks on laekunud 219,42 eurot. Nõude suurus koos täitekuludega on 11 622,32 eurot. Täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on võlgnikule loetud kättetoimetatuks 16.01.2017. Täitmisteate, täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võttis vastu võlgniku abikaasa. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavat raha vabatahtlikult tasunud. Sissenõudjate seaduslik esindaja esitas 19.12.2016 kohtutäiturile täitmisavaldused, milles andis nõusoleku hoiatuse tegemiseks TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õiguste ja lubade kehtivuse peatamiseks ning avalduse esitamiseks kohtule. Samuti esitas sissenõudjate esindaja 03.09.2019 avalduse juhtimisõiguse peatamiseks, kuna võlgnik ei tasu elatist. Võlgnik omab B kategooria juhtimisõigust kehtivusega kuni 22.11.2022. Teisi TMS § 1772 lgs 1 nimetatud õigusi ja lube võlgnik ei oma. Kohtutäitur hoiatas 16.08.2018 võlgnikku. Võlgnik kinnitas 17.08.2018 hoiatuse kättesaamist e-posti aadressil XXX. Võlgnik ei ole 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates täitnud ühtegi TMS § 1771 lg-s 1 nimetatud tingimust. Kuigi võlgnik asus pärast hoiatuse kättetoimetamist elatisnõuet täitma, katkestas ta selle täitmise. Maksu- ja Tolliameti andmetel võlgnikul ametlik sissetulek puudub. Võlgnikul puudub ka muu vara, mille arvelt elatist täita.
Võlgnik kohtule enda seisukohta ei esitanud.
4.Harju Maakohus rahuldas 13.04.2020 määrusega avalduse, peatas tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse alates määruse jõustumisest ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. TMS § 1772 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldused on täidetud. Võlgnik on kohustatud tasuma elatist. Võlgnik pole elatisvõlga tasunud. Täitmisteade, täitedokument ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus on võlgnikule loetud kättetoimetatuks 16.01.2017. Täitmisteates märgitud nõude vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud ning võlgnik ei ole täitemenetluses sissenõutavat raha vabatahtlikult tasunud. Võlgnik ei ole vastuväiteid elatisenõudele ega elatise tasumata jätmise kohta mõjuvat põhjust esitanud. Elatise kohustuse täitmata jätmise põhjus on võlgniku soovimatus seda kohustust täita. Võlgnikku tuleb distsiplineerida ja tema juhtimisõigus tuleb peatada.
2(5)
2-19-20745 Kohus lõpetab võlgniku õiguste piirangu, kui võlgnik on tasunud vähemalt kolme kuu elatise, võlgnik on sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ja on täitnud seda vähemalt kolme järjestikuse kuu jooksul, õiguse peatamise või õiguse andmise keelamise lõpetamata jätmine oleks võlgniku suhtes ebaõiglane või kui elatise maksmise kohustus on lõppenud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MÄÄRUSKAEBEMENETLUSES
Võlgnik taotleb määruskaebuses Harju Maakohtu 13.04.2020 määruse tühistamist.
Võlgniku tööleping lõppes 31.10.2017. Pärast seda oli võlgnik noorima lapsega kodus, kuni laps saab lasteaiakoha ja võlgnik leiab uue töökoha. Eespool nimetatud asjaolu (s.o korrapärase sissetuleku puudumise) tõttu pole võlgnik suutnud korrapäraselt elatist tasuda. Elatise mittetasumine pole olnud pahatahtlik. Laps sai lasteaiakoha jaanuarikuus 2020. Võlgnik töötab aprillist 2020. Töö eeldab B kategooria juhiluba. Juhiloa äravõtmine tähendaks sissetulekust ilmajäämist. See ei aitaks kohustust täita ja poleks sobiv abinõu. Juhtimisõiguse äravõtmine seaks perekonna, kus elab kuus last ja kuhu kohe sünnib ka seitsmes laps, raskesse olukorda. Lapsed ei saaks kooli ega lasteaeda.
6.Avaldaja on seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Võlgnik ei ole esitanud veenvaid põhjendusi elatise kohustuse täitmata jätmise osas ega tõendanud, et juhtimisõiguse peatamine tooks kaasa püsiva töökaotuse. Juhtimisõiguse puudumine võib kitsendada võlgniku töö leidmise võimalusi, kuid ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja tööle asumisel. Võlgnik märgib esitatud määruskaebuses, et on leidnud alates aprillist 2020 töökoha, kuid tasumisi kohtutäituri ametialasele arvelduskontole ei ole toimunud. Oluline on märkida, et võlgniku tööle asumine ei nähtu Maksu- ja Tolliameti andmebaasist, mistõttu on alust arvata, et võlgnik varjab oma tegelikke sissetulekuid. Samuti ei ole võlgnik tõendanud, et puuduvad muud võimalused laste kooli ja lasteaeda viimiseks.
7.Ringkonnakohus esitas avaldajale 08.07.2020 kohtunõude, milles taotles teavet määruskaebuses esitatud väidete täpsustamiseks, samuti tõendeid enda väidete kinnitamiseks. Avaldaja sai kohtunõude kätte hiljemalt 13.07.2020, kuid pole kohtunõudele tähtajaks vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata.
9.TMS § 1771 lg 1 sätestab, et kui lapse elatise võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kahe kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt, hoiatab kohtutäitur võlgnikku sissenõudja nõusolekul, et võlgniku TMS § 1772 lg-s 1 loetletud õigused ja lubade kehtivus peatatakse ning nende andmine keelatakse, kui ta ei täida 30 päeva jooksul hoiatuse kättetoimetamisest arvates vähemalt ühte järgmist tingimust: 1) tasub vähemalt ühe kuu elatise; 2) sõlmib elatise tasumiseks sissenõudjaga maksegraafiku kokkuleppe ja tasub esimese osamakse; 3) põhjendab, miks hoiatuses märgitud 3(5)
2-19-20745 õiguse ja loa piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige juhul, kui elatise tasumata jätmiseks oli mõjuv põhjus või kui õiguse piiramine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. TMS § 1772 lg 1 p 2 järgi võib kohus sissenõudja nõusolekul ja kohtutäituri avalduse alusel, millele on eelnenud võlgniku hoiatamine, peatada määrusega tähtajatult võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse, kui võlgnik ei ole lapse elatise sissenõudmiseks algatatud täitemenetluse ajal maksnud kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvel. Seega saab kohus peatada võlgniku juhtimisõiguse üksnes siis, kui kohtutäitur on eelnevalt võlgnikku hoiatanud ja sissenõudja on juhtimisõiguse peatamisega nõustunud ning kohus tuvastab, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal kolme kuu jooksul tasunud korrapäraselt elatist ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda võlgniku vara arvel sisse nõuda.
10.Harju Maakohtu 02.12.2015 otsusega kohustati võlgnikku tasuma igale lapsele elatist. Võlgnik pole vähemalt kolme kuu jooksul maksnud korrapäraselt elatist. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks elatist sisse nõuda. Kohtutäitur on võlgnikule teinud TMS § 1771 lg-s 1 sätestatud hoiatuse ning võlgnik on selle kätte saanud. Ühtlasi pole võlgnik tõendanud asjaolusid, mis annaks alust mõista elatis välja seaduses sätestatud miinimumist madalamas määras, ega esitanud ühtegi konkreetset viisi, kuidas ta võiks anda ülalpidamist muul moel kui raha perioodilise maksmisega. Võlgnik ei saa ühepoolselt otsustada, millisel viisil, mis ajaks ja millistes summades elatist tasuda, vaid peab järgima täitedokumenti. Kohtute infosüsteemist ei nähtu, et võlgnik oleks esitanud hagi temalt kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamiseks. Eelneva põhjal saab lugeda täidetuks TMS § 1772 lg-s 1 sätestatud eelduse, et võlgnik ei ole täitemenetluse ajal vähemalt kolme kuu jooksul korrapäraselt elatist maksnud ja kohtutäituril ei ole õnnestunud seda sisse nõuda võlgniku vara arvelt.
11.TMS § 1772 lg 3 teise lause järgi võtab kohus õiguse ja loa kehtivuse peatamisel ning nende andmise keelamisel arvesse TMS § 1774 lg-s 2 sätestatut. TMS § 1774 lg 2 kohaselt ei peata kohus võlgniku õigusi ega keela temale nende andmist, kui võlgnik on pärast kohtutäituri poolt § 1773 lg-s 1 nimetatud avalduse esitamist: asunud elatisnõuet täitma ning on tasunud vähemalt kahe kuu elatise (p 1); sõlminud sissenõudjaga elatise tasumiseks maksegraafiku kokkuleppe ning on tasunud vähemalt ühe kuu elatise (p 2); põhjendanud, et õiguste piiramine oleks tema suhtes ebaõiglane, eelkõige kui elatise tasumata jätmiseks esines mõjuv põhjus või kui õiguse peatamine või õiguse andmise keelamine takistaks oluliselt võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut (p 3). Määruskaebuse väidetest ja võlgniku esitatud tõenditest ei nähtu, et esineksid TMS § 1774 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine praegusel juhul ka TMS § 1774 lg 2 p-s 3 sätestatud asjaolusid. Võlgniku väitel pole tal olnud piisavalt vahendeid elatise tasumiseks ning keeruline majandusolukord, eelkõige eriolukord 2020. a kevadel, on muutnud sissetulekute saamise peaaegu võimatuks. Ringkonnakohus märgib esiteks, et kui võlgniku sissetulek pole ülalpidamiskohustuse täitmiseks olnud piisav, tuli tal tagada kohustuse täitmine seeläbi, et leida muud moodused ülalpidamiskohustuse täitmiseks, nt otsides endale selline töökoht, mille tasu võimaldaks kohustuste täitmist (vt nt Riigikohtu 09.11.2017 määrus asjas nr 2-16-12071, p 14.2). Mõjuva põhjusena ei saa käsitada sissetuleku puudumist. Isikul on võimalik otsida endale 4(5)
2-19-20745 sobiv töö ja seekaudu teenida sissetulekut, mille arvelt võlg tasuda. Mõjuva põhjusena saab käsitada sellist asjaolu, mis muudab sissetuleku teenimise objektiivselt võimatuks (nt raske haigus). Võlgnik pole näidanud, et ta on üritanud teist tööd leida, kuid see pole hoolimata mõistlikest pingutustest õnnestunud. Võlgnik pole tõendanud asjaolu, et ta pidi lapsega kodus olema. Isegi kui see asjaolu peaks olema tõendatud, ei saa see vabandada ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist. Võlgnikul oleks tulnud otsida teisi lahendusi. Võlgnikul on põhiseaduse § 27 lg-st 3 ja perekonnaseaduse §-st 96 tulenevalt kohustus oma alaealiste laste eest hoolitseda ja neile ülalpidamist anda (vt ka Riigikohtu 04.10.2017 määrus asjas nr 2-16-14071, p 16). Kuigi väidetav lasteaiakoha puudumine võis takistada tööl käimist, pole võlgnik jätkuvalt veenvalt selgitanud, miks ta pole siiani asunud täitma elatisvõlga. Võlgniku väidete kohaselt on ta seejuures aprillist 2020 asunud tööle. Usutav on, et juhtimisõiguse puudumine muudab võlgniku elukorralduse keerulisemaks – kuigi mitte täiesti võimatuks. Samas on võlgnikul juhtimisõiguse olemasolust ja sissetuleku teenimise võimalustest hoolimata tekkinud suur elatise võlg ning võlgnik pole avaldanud valmisolekut ka edaspidi sissenõudjatele korrapäraselt elatist maksta. Võlgnikul on võimalik taotleda juhtimisõiguse taastamist TMS § 1775 alusel, kui ta on asunud nõutavas määras elatist tasuma.
12.Ringkonnakohus peab usutavaks, et võlgnik on hoidunud elatise tasumise kohustusest tahtlikult kõrvale. Võlgnik väidab, et ta jäi töötuks pärast seda, kui tööleping lõppes 31.10.2017. Samas pole ta korrapäraselt tasunud elatist ka siis, kui tal oli töökoht ja sissetulek. Võlgnik väidab, et ta leidis 2020. a aprillist uuesti töö, kuid samas pole ta kohtule teadaolevalt pärast töö leidmist astunud samme, likvideerimaks võlg. Ringkonnakohus esitas 08.07.2020 avaldajale täiendavad küsimused, et hinnata tema väidet, et ta pole pahatahtlikult hoidunud elatise tasumisest kõrvale. Kuigi avaldaja sai kohtunõude kätte, pole ta sellele vastanud ega taotlenud ka vastamise tähtaja pikendamist. Juhtimisõiguse peatamine eelduslikult motiveerib avaldajat täitma temal lasuvat kohustust, misjärel on avaldajal õigus taotleda kohaldatava meetme tühistamist.
13.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Kohtutäituril ja sissenõudjatel ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.