Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi nr Tsiviilasi
Epp Tombak 3. august 2020. a, Tartu kohtumaja 2-18-19203 ALION EST PL OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase hagi Merje Kõivu (Kõiv) ja Piret Kulasalu vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks 6000 eurot Hageja (täitemenetluses kolmas isik): ALION EST PL OÜ (registrikood 11005331) (pankrotis) Hageja esindaja: pankrotihaldur Olev Kuklase, Advokaadibüroo Kuklase & Partnerid Lõuna-Eesti osakond e-post: [email protected] Kostja I (täitemenetluses sissenõudja): Merje Kõiv (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post: XXX Kostja II (täitemenetluses võlgnik): Piret Kulasalu (isikukood XXX), XXX, e-post: XXX
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada sundtäitmine lubamatuks kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr 084/2018/4594 Tartu Maakohtu 13.02.2018.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-9126 ja Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2016.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 216-9126 Piret Kulasalult väljamõistetud rahasummade sissenõudmiseks.
6.Mõista kostja Merje Kõivult hageja ALION EST PL OÜ (pankrotis) kasuks välja menetluskulu 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
I. HAGEJA NÕUE JA SELLE PÕHJENDUSED
1.ALION EST PL OÜ (pankrotis) (hageja) pankrotihaldur Olev Kuklase esitas 20. detsembril 2018. a hagi Merje Kõivu ja Piret Kulasalu (kostjad) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
21.detsembri 2018. a määrusega on kohus hageja taotlusel kohaldanud hagi tagamisabinõuna täitemenetluse peatamist kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr 084/2018/4594 kuni käesoleva tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt on Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-9126 mõistetud Piret Kulasalult (kostja II) L. K. i kasuks välja põhivõlg 14 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1291 eurot 95 senti, jooksev viivis ning menetluskulud 6160 eurot. Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2018. a otsusega samas tsiviilasjas mõisteti kostjalt II L. K. i kasuks välja menetluskulud summas 756 eurot. Maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 10. oktoobri 2018. a kohtumäärusega. Tsiviilasjas nr 2-18-960 ( Alion EST OL OÜ hagi L. K. i vastu alusetult saadu tagastamiseks ning alternatiivselt rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks või tehingu tagasivõitmiseks on Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2018. a kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõudena keelatud P.Kulasalul tasuda L.K. ile Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-9126 L.K. i kasuks välja mõistetud võlgnevust (põhivõlgnevus 14 000 eurot, viivis 1291 eurot 95 senti ning jooksev viivis) ja menetluskulusid (6160 eurot)
ning Tartu
Ringkonnakohtu 29. juuni 2018. a otsusega samas tsiviilasjas L.K. i kasuks välja mõistetud menetluskulu (756 eurot). Maakohus arestis L.K. i Tartu Maakohtu 13. veebruari 2018. a ja Tartu Ringkonnakohtu 29. juuni 2018. a otsustest tulenevad nõuded P.Kulasalu vastu, keelates ühtlasi nimetatud rahaliste nõuete (võlgnevus ja menetluskulud) loovutamise ja pantimise kolmandatele isikutele. Eirates 15. oktoobri 2018. a hagi tagamise määrusest tulenevat nõude loovutamise keeldu loovutas L.K. 8. novembril 2018. a notariaalse lepinguga nõude P.Kulasalu vastu Merje
Kõivule (kostja I), kes
esitas samal päeval kohtutäitur Oksana Kutšmeile avalduse
täitemenetluse läbiviimiseks kostja II suhtes. Kohtutäitur alustas 12. novembril 2018. a kostja II suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2018/4594 võlgnevuse 20 916 eurot ja lisanduva viivise sundtäitmiseks.
3.Notar on teinud 8.novembril 2018.a. toimingu olukorras, kus Notarite Koda oli teavitanud kõiki notareid taolise toimingu tegemise osas kehtivast keelust. Hageja teavitas Notarite Koda
15.oktoobril 2018. a hagi tagamise määrusega kohaldatud käsutuskeelust ning Notarite Koda kinnitas 16. oktoobri 2018. a e-kirjaga, et vastav info on notaritele edastatud. Seega pidi notar, kes tõestas 8. novembril 2018. a L.K. i ja M.Kõivu avalduse, olema keelust teadlik.
12.oktoobril 2018. a L.K. i ja M.Kõivu vahel sõlmitud nõude loovutamise leping ei olnud notariaalselt tõestatud. Kohtutäitur oli teadlik 15. oktoobri 2018. a hagi tagamise määrusest, mistõttu ei olnud täidetud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lõikes 1 sätestatud eeldused täitemenetluse alustamiseks. Hageja on seisukohal, et nii L.K. kui M.Kõiv on tegutsenud teadvalt pahatahtlikult, üritades hageja poolt L. K. i vastu esitatud hagi võimaliku rahuldamise korral selle täitmise eest kõrvale hoida. Hageja nõue L. K. i vastu tsiviilasjas nr 2-18-960 on ca 5 korda suurem, kui P.Kulasalult L.K. i kasuks välja mõistetud summa. Eeltoodud asjaoludel ja toetudes TMS §-dele 18 lg 1 ja 222 lõigetele 1 ja 2 alusel taotleb hageja (täitemenetluses kolmas isik) tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2018/4594 lubamatuks.
II. KOSTJATE VASTUVÄITED
4.Kostja Merje Kõiv on 15.02.2019.a. esitatud esialgses vastuses hagile (tl.99-102) kõigepealt toetunud asjaolule, et hagejal ei ole sundtäitmise eseme suhtes, milleks on M.Kõivu nõue P.Kulasalu vastu sundtäitmist takistavat õigust, ehk tal puudub õigus mida ta saaks hagis esitatud nõude rahuldamisega maksma panna. Isegi juhul, kui kohus peaks hagi rahuldama ja tunnistama P.Kulasalu suhtes algatatud sundtäitmise lubamatuks, ei tooks see kaasa olukorda, et tsiviilasjas nr 2-18-960 hagi rahuldamise korral peaks P.Kulasalu tasuma nõude hagejale. Viidatud tsiviilasjas on hagi tagamise korras 15. oktoobri 2018. a kohtumäärusega arestitud L. K. i nõue P.Kulasalu vastu, kuid L.K. on selle nõude loovutanud 12. oktoobril 2018. a ehk kolm päeva enne kohtumääruse tegemist M.Kõivule. 8. novembril 2018. a notar üksnes kinnitas nõude loovutamist tõestades avalduse loovutatud nõuete õigusjärglasele ülemineku kohta. Nõude loovutamise lepingule ei
ole seaduses sätestatud notariaalse vormi nõuet, notariaalse vormi vajadus tekib TMS § 18 lg 1 järgi alles olukorras, mil loovutatud nõuet soovitakse sundtäita. Kostja I on seisukohal, et hagejal sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistavat õigust TMS § 222 lg 1 mõistes, mistõttu hagejal puudub seadusest tulenev õigus hagi esitamiseks. Hageja protsessuaalne eesmärk, mida ta soovib kohtumenetlusega saavutada, ei ole antud asjaoludel saavutatav ning seetõttu esineb alus hagi läbivaatamata jätmiseks.
5.Kostja hinnangul ei ole rikutud ka TMS § 18 lõikes 1 sätestatud eeldust sissenõudja õigusjärglase suhtes kehtiva täitedokumendi täitmisele võtmiseks. Osundatud sätte kohaselt peab õigusjärglus olema tõendatud kas kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. Antud juhul on õigusjärglus tõendatud notariaalselt tõestatud dokumendiga, milleks on notari poolt 8. novembril 2018. a tõestatud avaldus loovutatud nõuete õigusjärglasele ülemineku kohta.
Nimetatud dokument vastab kõigile
tõestamisseaduse (TõS) 2. peatükis sätestatud nõuetele, mistõttu saab seda pidada notariaalselt tõestatud dokumendiks TMS § 18 lg 1 tähenduses ning
sundtäitmise lubamatuks
tunnistamiseks puuduvad alused.
6.Piret Kulasalu (kostja II) hinnangul on hagi esitamise põhjustanud eelkõige kostja I ja tema õiguseelneja. Kostja II on teinud kõik endast oleneva, et täita Tartu Maakohtu 15. oktoobri 2018. a hagi tagamise määrust.
III. KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 sätteid kohaldades kirjalikus menetluses, kuna hageja ja kostjad on kirjaliku menetlusega nõustunud. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg-te 1 ja kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendeid esitavad menetlusosalised. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätestatule hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
8.Hageja tugineb TMS § 222 lg 1 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamist taotledes Tartu Maakohtu 15.oktoobri 2018.a. hagi tagamise määrusele tsiviilasjas nr 2-18-960 (tl.8-12), millega keelati Piret Kulasalul tasuda L. K. ile kohtulahenditega välja mõistetud võlgnevus ja menetluskulud, arestiti kohtuotsustest tulenevad L.K. i nõuded P.Kulasalu vastu ja keelati L.K. i rahaliste nõuete (võlgnevus ja menetluskulud) P.Kulasalu vastu loovutamine ja pantimine kolmandatele isikutele. L. K. on 12.oktoobri 2018.a. nõude loovutamise lepinguga (tl.61-63) loovutanud kõik nõuded Piret Kulasalu vastu, mis tulenevad Tartu Maakohtu 13.02.2018.a. otsusest ja Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018.a. otsusest tsiviilasjas nr 2-16-9126 Merje Kõivule. Lepingu kohaselt on nõude omandaja omandanud nõude koos kõigi sellega kaasnevate õigustega, astudes samadesse võlasuhetesse nõude loovutaja asemel kõigi sellest positsioonist tulenevate õigustega. Nõude loovutamise leping on lepingupoolte poolt allkirjastatud digitaalselt 12.10.2018.a., seega ei ole võimalik kahelda lepingu sõlmimises enne 15.10.2018.a. kohtumäärusega hagi tagamise kohaldamist, millega keelati sellise tehingu tegemine. Võlausaldaja L.K. on lepingu sõlmimisega samal kuupäeval teatanud nõude loovutamisest ka võlgnik P.Kulasalule, seega VÕS § 170 järgi on loovutamine toimunud ka võlgniku suhtes (tl.66). Kohtutäituri 17.12.2018.a. otsusest (tl.14-18) nähtub, et
nõude omandanud võlausaldaja
M.Kõiv on 08.11.2018.a. esitanud kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks võlgnik P.Kulasalu suhtes Tartu Maakohtu 13.02.2018.a. ja Tartu Ringkonnakohtu 29.06.2018.a. otsustest tsiviilasjas nr 2-16-9126 tulenevate nõuete sundtäitmiseks. Koos täitmisavaldusega on esitatud Tartu notar Andrus Ruuli poolt 08.11.2018.a. tõestatud avaldus kohtutäiturile loovutatud nõuete õigusjärglasele ülemineku kohta (tl.72-74). Selles dokumendis kinnitavad L.K. ja M.Kõiv, et 12.oktoobril 2018.a. sõlmitud nõude loovutamise lepinguga on kõik L.K. i kui P.Kulasalu võlausaldaja õigused läinud üle M.Kõivule.
9.TMS § 222 lg 1 kohaselt võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagi esitatakse TMS § 222 lg 3 kohaselt võlgniku ja sissenõudja vastu. Vaidlust ei ole selle üle, et sissenõudja täiteasjas 084/2018/4594 Merje Kõiv oli omandanud nõude Piret Kulasalu vastu L. K. ilt enne seda, kui 15.10.2018.a. kohtumäärusega keelati L.K. il P.Kulasalu vastu olevate rahaliste nõuete (võlgnevus ja menetluskulud) loovutamine.
Võlaõigusseadus (VÕS) § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. VÕS ei kehtesta kohustust tõestada notariaalselt lepingut, millega rahaline nõue loovutatakse teisele isikule, seda ka juhul, kui loovutatakse kohtulahendist kui täitedokumendist tulenev nõue. VÕS § 167 lg 4 kohaselt läheb nõude loovutamisel uuele võlausaldajale üle ka õigus teostada nõude suhtes olemasolevast täitedokumendist tulenevaid õigusi. Tulenevalt TMS § 18 lg 1 võtab kohtutäitur täitedokumendi täitmisele, kui täitedokument kehtib ka seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes, kui õigusjärglus on kohtutäiturile tõendatud kohtulahendiga, avaliku registri väljavõttega või notariaalselt tõestatud dokumendiga. TMS § 18 lg 1 täiendab VÕS § 167 lõiget 4, mis kokkuvõttes tähendab, et VÕS § 167 lõikes 4 sätestatud õiguse teostamiseks täitemenetluses võib olla vajalik sõlmida nõude loovutamise leping notariaalselt (vt Riigikohtu 20. septembri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-14364, p 10.1). Osundatud määruse p. 10.2 kohaselt on Riigikohus TMS § 18 lg 1 peamise eesmärgina näinud võlgniku huvide kaitset selle eest, et tema vastu ei algatataks täitemenetlust dokumendi alusel, mille ehtsust ei saa kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt kontrollida. Täitedokumendist tuleneva nõude loovutamine peab olema kohtutäituri jaoks lihtsalt ja võimalikult õiguskindlalt kontrollitav. Seega L.K. ja M.Kõiv võisid sõlmida nõude loovutamise lepingu kirjalikult ka ilma notariaalse tõestamiseta, kuid sellisest lepingust tulenevat nõuet ei ole võimalik sundtäita. Kohtu hinnangul ei saa 08.11.2018.a. notari poolt tõestatud avaldus loovutatud nõuete õigusjärglasele ülemineku kohta asendada notariaalselt tõestatud lepingut.
10.Kuid kolmanda isiku hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ei saa rahuldada ainuüksi formaalselt alusel – asjaolu tõttu, et sundtäitmine on lubamatu sissenõudja nõudeõiguse tekkimist tõendava dokumendi puuduste tõttu. Hagi rahuldamise eeldusena peab hagejal kolmanda isikuna olema sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus. Kohus on seisukohal, et hageja sundtäitmist takistav õigus tuleneb 15.oktoobri 2018.a. hagi tagamise kohtumäärusest. Osundatud määruse p.2 järgi on hageja kasuks kohaldatud hagi tagamise abinõuna vastavalt TsMS § 378 lg 1 p 4 teisel isikul – antud juhul P.Kulasalul keeld kostja L.K. ile kohtuotsusega väljamõistetud rahasummade tasumiseks ning p.3 järgi on arestitud L.K. i nõuded P.Kulasalu vastu. Eeltoodud abinõud on kohaldatud tsiviilasjas nr 218-960 tehtava kohtuotsuse täitmise tagamiseks, mis tähendab, et hagejal on õigus kohtuotsuse jõustumisel nõuda otsuse täitmist muuhulgas arestitud nõuete arvelt. Nõude loovutamise
tulemusena asendus senine võlausaldaja uuega ning L.K. i nõue P.Kulasalu vastu on üle läinud eriõigusjärgluse korras M.Kõivule.
11.Kohtule esitatud asjaoludest nähtub, et P.Kulasalu ei ole kohustust täitnud ei L.K. ile ega ka M.Kõivule. Nõude loovutamise lepingu järgi on nõude omandaja M.Kõiv pidanud nõude loovutajale nõude eest tasuma vastavalt summale, mis nõude omandajale laekub nõude täitmisena võlgnikult. Kuivõrd võlgnik on kinnitanud, et on omalt poolt täitnud hagi tagamise määrust, ehk ei ole võlgnevust tasunud ei esialgsele ega uuele võlausaldajale, siis järelikult ei ole ka M.Kõiv pidanud omandatud nõude eest nõude loovutajale tasuma. Seetõttu ei kahjusta sundtäitmise lubamatuks tunnistamine kohtu hinnangul ka kostja M.Kõivu huve, kuivõrd vorminõude järgimata jätmise tõttu ei oleks tema omandatud nõue P.Kulasalu vastu sundtäidetav. Eeltoodud põhjendustel peab kohus võimalikuks hagi rahuldada ja tunnistada sundtäitmise täiteasjas nr 084/2018/4594 lubamatuks. IV. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega käesolevas asjas hageja. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hageja menetluskuludeks on hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivud, kokku 475 eurot, mille väljamõistmist taotleb hageja kostja Merje Kõivult. Riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest ning selle tasumist on kontrollitud (tl.1). Seega tuleb kostja Merje Kõivult hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks 475 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.