Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
15.06.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-4480
Tsiviilasi
XX (X) kaebus kohtutäitur Kristiina Feinmani 05.03.2018 otsusele täiteasjas nr 034/2015/2366
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.12.2019 määrus menetluskulude kindlaksmääramise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Reet Vokk Puudutatud isik I Konkurss OÜ (registrikood 10434248) Puudutatud isik II Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 12.12.2019 määrus tühistada osas, milles maakohus määras avaldaja menetluskulud kindlaks ja mõistis puudutatud isikult II välja väiksemas summas kui 1065 eurot. Muus osas jätta määruskaebus rahuldamata.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega suurendada avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust 340 euro võrra ning mõista see summa puudutatud isikult II täiendavalt välja.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.
Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2) Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanilt XX kasuks välja menetluskulude hüvitis 1065 eurot. Hüvitis tuleb tasuda RV Õigusbüroo kontole nr EE082200221057459894.
3) Jätta kindlaks määramata puudutatud isik I menetluskulud. 4) Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmanil tasuda XX-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Avaldaja (võlgnik) esitas 22.03.2018 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani 05.03.2018 otsusele täiteasjas nr 034/2015/2366. Maakohus jättis 04.06.2018 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja esitas 26.07.2018 määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus 26.02.2019 määrusega jättis rahuldamata. 14.03.2019 esitas avaldaja määruskaebuse Riigikohtule, mille kohus 05.06.2019 määrusega rahuldas. Riigikohtu määruse kohaselt jäid menetluskulud kõikides kohtuastmetes kohtutäituri kanda.
2.Avaldaja lepinguline esindaja esitas 19.06.2019 menetluskulude nimekirja. Sissenõudja avaldas, et ei soovi menetluskulude nimekirja esitada. Kohtutäitur esitas 25.07.2019 seisukoha avaldaja menetluskuludele. Maakohtu määrus
3.Harju Maakohus rahuldas avaldaja menetluskulude taotluse osaliselt, mõistes kohtutäiturilt koos viivisega välja hüvitis 725.00 eurot.
4.Maakohus lähtus TsMS § 138 lõikest 1, § 144 punktidest 1 ja 4, § 175 lõigetest 1 ja 4 ning §-st 218. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-161-11, punkt 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lõike 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lõike 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-65-13, punkt 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
5.Avaldusest nähtuvalt on avaldaja tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et avaldaja on riigilõivu tasunud. Seega on kulu kandmine
tõendatud. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja tasunud 10.05.2018 riigilõivu 50 eurot määruskaebuse esitamiselt. Kohus rahuldas 14.05.2018 määrusega määruskaebuse, mistõttu on avaldajal võimalik esitada taotlus riigilõivu tagastamiseks. Tasutud riigilõiv ei kuulu määruskaebuse rahuldamise tõttu vastaspoolelt väljamõistmisele. 20.06.2018 on avaldaja tasunud riigilõiv 50 eurot määruskaebuselt. Ka see kulu tuleb Riigikohtu jaotuse alusel jätta kohtutäituri kanda. Kokku on avaldaja kohtukulud 65 eurot, mis on põhjendatud ja vajalikud ning tuleb kohtutäiturilt välja mõista.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et avaldajale on õigusteenust osutatud summas 1974 eurot (käibemaksuta, ajakulu 15h 9min, tunnihind 120 eurot). Esindaja on teinud järgmiseid toiminguid: tutvumine avaldaja kaebusega kohtutäiturile ja kohtutäituri otsusega 0,33h; konsulteerimine avaldajaga telefoni teel ja õiguslike seisukohtade arutelu 0,5h; kohtutäituri otsusest lähtuvate seisukohtade analüüsimine ja õigusliku positsiooni kujundamine 1,15h; kaebuse koostamine 4h, tutvumine 03.04.2018 kohtumäärusega 0,17h; määruskaebuse koostamine 2h; tutvumine 04.06.2018 määrusega 0,25h; kohtumääruse selgitamine ja edasise tegevuse õiguslike asjaolude analüüs ja vaidlustamise perspektiivikuse selgitamine 0,75h; määruskaebuse koostamine 04.06.2018 määrusele 3h; v/adv Eva Tibari poolt määruskaebuse koostamine, sh tutvumine 26.02.2019 ringkonnakohtu määrusega ja õiguslik analüüs vaidlustamise perspektiivikuse osas, kliendiga kohtumine ja edasise tegevuse arutelu ning kaebuse esitamine Riigikohtule 3h.
7.Kohus leidis, et osaliselt on põhjendamatu ning ülepaisutatud ajakulu tutvumisele avaldaja kaebusega kohtutäiturile ja kohtutäituri otsusega, konsulteerimisele avaldajaga telefoni teel ja õiguslike seisukohtade aruteluks, kohtutäituri otsusest lähtuvate seisukohtade analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele ja kaebuse koostamine kohtutäituri otsusele. Lepingulisel esindajal kulus nendeks toiminguteks kokku 5,98h. Kohtule esitatud kaebus kohtutäituri tegevusele on 2,5 lehekülge pikk, millest esimene lehekülg on menetlusosaliste nimed ning asjaolud. Avaldaja esindajal õigusteenuse osutajana ei ole põhjendatud kulutada nii palju aega 2,5 leheküljelise dokumendi koostamisele ning õigusliku positsiooni kujundamisele. Kohus loeb eelpooltoodud põhjendusi arvestades avaldaja toimingute põhjendatud ajakuluks 3h, vähendades toimingute ajakulu 2,98h ulatuses.
8.Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on avaldaja esindajal kulunud tutvumisele 03.04.2018 kohtumäärusega 0,17h ja määruskaebuse koostamisele 2h. Kohus leiab, et olukorras, kus avaldaja esindaja eksis menetlusdokumentide edastamisel tsiviilasja numbri märkimisega, mistõttu ei jõudnud dokument õigeks ajaks õige tsiviilasja juurde ning tõi kaasa menetlusse võtmisest keeldumise, ei ole põhjendatud avaldaja esindaja kulusid nende toimingute osas välja mõista vastaspoolelt. Keeldumise määruse koostamine ning määruskaebuse esitamise vajalikkus oli tingitud esindaja enda ebatäpsusest. Seetõttu loeb kohus avaldaja esindaja kulud nimetatud toimingutele ulatuses täielikult põhjendamatuks.
9.Menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindajal kulus 04.06.2018 määrusega tutvumisele 0,25h, kohtumääruse selgitamisele ja edasise tegevuse õiguslikule analüüsile ja vaidlustamise perspektiivikuse selgitamisele 0,75h, määruskaebuse koostamisele 04.06.2018 määruse peale 3h. Määruskaebus on sisult 2-l leheküljel ning 1/2 sellest kajastab avaldaja taotlust täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõike 12 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist. Määruskaebus kordab sisult kohtumäärust ning avaldaja varasemaid seisukohti. Kohus leiab, et määruskaebuse koostamisega seotud ajakulu on osaliselt põhjendamatu. Kuna määruskaebus puudutab ka seadusesätte põhiseadusega vastuolus tunnistamist, ei saa kaebusega seotud kulusid selle taotluse osas kohtutäiturilt välja mõista (taotlus ei puuduta kaebust kohtutäituri tegevusele ega kohtutäituri tegevust). Kaebuse sisu
arvestades leiab kohus, et selle koostamise ajakulu on üle paisutatud, kuna sisu kajastub 1-l leheküljel. Kuivõrd esindaja juba tutvus 0,25h ulatuses määrusega ning 0,75h ulatuses õigusliku analüüsiga (kokku 1h), ei ole põhjendatud kaebuse koostamisele kulutada veel täiendavalt 3h. Arvestades asja sisu, määruskaebuse sisu, asjas tehtud toiminguid, peab kohus määruskaebusega seotud toimingute ajakulu põhjendatuks 1,5h ulatuses, vähendades taotletud ajakulu 2,5h ulatuses.
10.Avaldaja esindaja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on v/adv Eva Tibar kulutanud määruskaebuse koostamisele (sh tutvumine ringkonnakohtu määrusega ja õiguslik analüüs vaidlustamise perspektiivikuse osas, kliendiga kohtumine ja edasise tegevuse arutelu) ja esitamisele Riigikohtule 3h. Määruskaebus on sisult 3-l leheküljel, millest 1,5 moodustavad asjaolud ja eelnevate kohtuastmete määruste kokkuvõte ning taotlused, mis kordavad juba varasemalt esitatut. Kohtu hinnangul ei pea vastaspool hüvitama teise poole lepingulise esindaja vahetumisest tingitud kulusid, kui see toob kaasa olukorra, kus uus esindaja peab ennast kurssi viima asja materjalidega. Arvestades määruskaebuse sisu, keerukust ning selle pikkust, leiab kohus, et põhjendatud ei ole vandeadvokaadi ajakasutus nii suures mahus. Kohus loeb põhjendatuks 1,5h, vähendades taotletud ajakulu 1,5h võrra.
11.Avaldajale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) ja Riigikohtus hinnaga 140 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasjaga seotud asjaolusid arvestades on tegemist õigusbüroo poolt õigusteenuse osutamisel keskmisest mõnevõrra kõrgema hinnaga, mis on põhjendamatu. Käesolev vaidlus oli keskmise raskusastmega. Tõendite maht oli väike. Vaidluse ajaline kestvus oli tavapärane. Asjas ei toimunud kohtuistungit. Asjas ei olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda tsiviilasja keerukaks TsMS § 175 lõike 1 tähenduses õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel. Antud vaidlus ei olnud avaldaja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud tunnitasu oleks täies ulatuses mõistlik ja põhjendatud. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-115-13 punktis 25 on peetud advokaadi mõistlikuks õigusabi tunnihinna suuruseks 120 eurot (käibemaksuta, s.o 144 eurot koos käibemaksuga). Kuigi antud lahendi järgimine ei ole käesoleval juhul otseselt kohustuslik, on see siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades mh menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine ja kasutamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist ületavate määrade alusel. Seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada. Oluline on, et avaldajale ei osutanud õigusteenust advokaat, kes pidevalt täiendab end advokatuuri järelevalve all, kes tegutseb advokatuuri järelevalve all, kellele on kehtestatud erinevad kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning kes omab vastutuskindlustust. Avaldajale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi eelnimetatud õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et asi läbis sisuliselt kõik kohtuastmed. Arvestades eeltoodut, asja olemust ja õigus- ning advokaadibüroode osutatava teenuse üldist turuhinda, on käesolevas asjas põhjendatud lugeda hagejale õigusabi osutanud õigusbüroo mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot (käibemaksuta).
12.Kokku loeb kohus kostja lepingulise esindaja kohtuvälised kulud ja kulud seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 6h (15h 9 min-9h 9 min), mis kostja esindaja tunnitasu (100 eurot käibemaksuta/140 eurot käibemaksuta) arvestades vastab kokku (4,5x100+1,5x140=450+210) 660 eurole (käibemaksuta). Kostja põhjendatud ja vajalike
menetluskulude kogusumma on 725 (65+660) eurot, milline summa tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista.
13.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on avaldaja vastava taotluse esitanud. Avaldaja määruskaebus ja puudutatud isiku seisukohad
14.Avaldaja palub tühistada maakohtu määrus osas, millega kohus jättis avaldaja kasuks välja mõistmata osa taotletud kulust ning jättis määramata määruse täitmise viisi ja korra. Avaldaja palub teha uue määruse, millega mõista kohtutäiturilt välja täiendavalt 1314 eurot ja määrata, et välja mõistetud kulu tuleb tasuda RV Õigusbüroo OÜ kontole.
15.Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 465 lõike 2 punkti 8 ja § 442 lõiget 8 ning tõlgendas ja kohaldas vääralt TsMS § 175 lõiget 1. Avaldaja ei nõustu, et 09.05.2018 määruskaebuse põhjustas avaldaja ise. Avaldaja pidi puudused kõrvaldama hiljemalt 16.04.2018 ja tegi seda juba 11.04.2018. Kohtul oli piisavalt aega lisada dokumendid õige tsiviilasja juurde. Kohtul endal oli segadus tsiviilasjadega, kuna oli käesoleva asja registreerinud kui kaebuse Tallinna kohtutäitur Katrin Velleti 05.03.2018 otsusele täiteasjas nr 034/2015/2366. Seda tõendab asjaolu, et kohus ise rahuldas määruskaebuse ringkonnakohtule saatmata.
16.Kaebaja ei nõustu, et esindaja kulutas liigselt aega tutvumisele avaldaja kaebusega kohtutäiturile ja kohtutäituri otsusega, konsulteerimisele avaldajaga telefoni teel ja õiguslike seisukohtade arutelule, kohtutäituri otsusest lähtuvate seisukohtade analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele ja kohtutäituri otsuse peale kaebuse koostamisele. Avaldusele on ettenähtud vorming, mille esitaja peab kirja panema. Pelgalt lehekülgede arv ei ole asjaoluks, millest saaks lähtuda tehtud töö ja kulutatud aja hindamisel. Kaebaja möönab, et lepinguline esindaja oleks saanud kaebuse vormistada ka oluliselt pikemana, kuid see ei oleks andnud juurde sisu. Esindatava huvide parimal võimalikul viisil kaitsmine tähendab mh seda, et vältida tuleb ülemääraste rahaliste kulutuste tekkimist. Kaebuse esitamisega taotletud eesmärk oli saavutatud Riigikohtu 05.06.2019 määrusega. Kaebuse koostamiseks ja esitamiseks tehtud kogu töö hindamisel kaalub selles kirjapandu sisu üles kirjapandu hulga. Esindaja pidi ennast kurssi viima vaidluse esemega, kohtutäituri põhjendustega, kohalduvate seadustega ja õiguspraktikaga. Ka erinevad õiguslik analüüs kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisel ja kohtulahendi vaidlustamisel. Kaebuse esitamise otsustamisel tuleb kaaluda kohtu põhjendusi, samuti analüüsida, kas kohus on rikkunud menetlusnorme või kohaldanud vääralt materiaalõigust.
17.Kaebaja ei nõustu, et lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks, on keskmisest kõrgem. On õige, et kohtu poolt viidatud Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13 on indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Riigikohus ei öelnud selles lahendis, et tegemist on advokaadi mõistliku õigusabi tunnihinna suurusega, vaid rääkis üldiselt lepingulise esindaja kuludest. Ka pärineb Riigikohtu lahend mitme aasta tagant ning eeldatavalt on hinnad selle ajaga tõusnud. Arusaamatuks jääb arutlus selle kohta, et avaldajale osutas teenust jurist, kelle puhul ei pruugi õigusteenuse kvaliteeti tagavaid tegureid esineda, mistõttu on tema põhjendatud töötunni hind madalam kui advokaatidel. Kohus ei põhjendanud, et esindaja oleks osutanud ebakvaliteetset õigusabiteenust. Advokaatide tunnitasu ei ole tänasel päeval väiksem kui 140 eurot, millele lisandub
käibemaks. Ajakirjanduses avaldatu kohaselt oli 2008. a advokaadi keskmine tunnitasu 127.82 eurot, mis on aastatega eelduslikult tõusnud.
18.Kaebaja ei nõustu sellega, et maakohus jättis v/adv E. Tibari tunnitasule lisamata käibemaksu. Avaldaja on märkinud, et ei saa käibemaksu tagasi.
19.Maakohus jättis lahendamata avaldaja taotluse kanda väljamõistetud menetluskulud RV Õigusbüroo OÜ kontole EE082200221057459894 Swedbank AS-is.
20.Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata. Menetluse edasine käik
21.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohus rikkus vaidlustatud määrust tehes osaliselt menetlusõiguse norme, mis toob kaasa lahendi osalise tühistamise. Tühitatud osas teeb kolleegium ise uue määruse, millega suurendab avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust 340 euro võrra (TsMS § 659, § 657 lõike 1 punkt 2). Samuti lahendab kolleegium avaldaja taotluse määruse täitmise viisi kindlaksmääramiseks. Muus osas ei anna määruskaebus alust maakohtu lahendi tühistamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
23.TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 alusel kontrollib apellatsioonikohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustab otsustusi, millega maakohus vähendas ajakulu toimingutele maakohtule kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisega seoses (vaidlustatud määruse põhjenduste punktid 7, 8), 09.05.2018 määruskaebuse esitamisega seoses (põhjenduste punkt 9) ja 04.06.2018 määruskaebuse esitamisega seoses (põhjenduste punkt 10). Samuti vaidlustab avaldaja mitteadvokaadist esindaja tunnitasu vähendamist ja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu väljamõistmist käibemaksuta ning määruse täitmise viisi taotluse lahendamata jätmist. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lõige 3).
24.Määruskaebusest tulenevalt on ringkonnakohtus esmaselt vaidluse all, kas maakohus ületas diskretsioonipiire, kui määras avaldaja õigusabikulu põhjendatud ja vajaliku suuruse kindlaks osade menetluskulude nimekirjast nähtuvate toimingute puhul taotletust väiksemas ulatuses. Ringkonnakohus lähtub kaebuse lahendamisel hagita menetlusest tulevast põhimõttest, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine TsMS § 175 järgi on kohtu kaalutlusotsustus ning ringkonnakohus saab maakohtu määrust muuta üksnes siis, kui otsustuse tegemisel on ületatud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-6-16 (punkt 14), 3-2-1-134-16 (punkt 56)). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu kaalutlused järgitavad osas, milles kohus vähendas 22.03.2018 kaebuse esitamisega seondunud toimingute kulu. Selles osas tuleb maakohtu määrust muuta ja hüvitist suurendada. 20.06.2018 määruskaebusega seonduvate kulude vähendamise osas tuleb maakohtu põhjendusi muuta, kuid järeldusega kolleegium nõustub. Muus vaidlustatud osas kolleegium maakohtu poolt kaalutluspiiride rikkumist ei tuvastanud.
25.Kohtutäituri otsuse peale maakohtule 22.03.2018 kaebuse esitamisega seonduvaid lepingulise esindaja kulusid nähtub menetluskulude nimekirjast järgmiselt: tutvumine
kohtutäituri otsusega 0,33h, kliendiga arutelu telefoni teel 0,5h, kohtutäituri otsuse analüüs ja õigusliku positsiooni kujundamine 1,5h ja kaebuse koostamine 4h. Maakohus leidis, et põhjendatud oli kulutatud 5,98h-st 3h. Vaidlustatud määruse põhjenduste punktist 7 nähtub, et maakohus vähendas dokumendi koostamisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele kulunud aega, lähtudes seejuures esitatud kaebuse lehekülgede arvust. Kolleegium sellise põhjendusega nõustuda ei saa. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäituri otsus, mida täitemenetluses võlgnik soovis vaidlustada, käsitles alles 09.01.2018 jõustunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõike 12 kohaldamist. Seega puudus tol ajal vastav kohtupraktika ja on eluliselt usutav, et lepingulisel esindajal kulus kvaliteetse õigusabi osutamiseks aega, et kujundada enda jaoks arusaam uue seadusesätte mh mõttest ja eesmärgist. Kohtule esitatud avalduse sisust nähtub, et selles on käsitletud senist sarnast kohtupraktikat ja Euroopa Nõukogu täitemenetluse raamdokumente, samuti on töötatud läbi uue sätte võimalik vastuolu põhiseadusega. Võttes aluseks konkreetse menetlusdokumendi sisu on kolleegium seisukohal, et avaldaja õiguste kaitseks oli vajalik ja põhjendatud kulutada kaebusega seotud toiminguteks taotletud 5,98h. Seega tuleb maakohtu määratud hüvitist suurendada 2,98x100=298 euro võrra.
26.09.05.2018 määruskaebuse esitamisega seonduvad lepingulise esindaja kulud jättis maakohus välja mõistmata põhjendusega, et konkreetse kaebuse esitamine oli tingitud lepingulise esindaja enda eksimusest, kes esitas kohtu 11.04.2018 määrusega nõutud dokumendi vale tsiviilasja numbriga, mistõttu ei jõudnud tõend käesoleva tsiviilasja materjalidesse ja maakohus tegi 24.04.2018 avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja need vastavad tsiviilasja materjalidest nähtuvatele elulistele asjaoludele. Kohtute infosüsteemist nähtub, et sama avaldaja sama lepinguline esindaja esitas samal kuupäeval kaks kaebust erinevate kohtutäiturite otsuste peale, millest üks registreeriti nr 2-18-4480 ja teine nr 2-18-4481 all. 11.04.2018 lepingulise esindaja e-kirjast nähtub selgelt, et manuses olev dokument (avaldaja kinnitus) saadetakse tsiviilasja nr 2-18-4481. Seega suunati maakohtu kantseleis dokument õigesti lepingulise esindaja poolt viidatud numbriga tsiviilasja materjalidesse. Kohtu kantselei ei pea ega saagi tutvuda sisuliselt kõigi saabunud dokumentidega, et tuvastada saatjate võimalikud eksimused. Saabunud dokumentide analüüsi tegemine on konkreetset tsiviilasja menetleva kohtuniku ja/või kohtujuristi pädevuses, kes aga käesoleval juhul ei saanud ega pidanudki saama 11.04.2018 saabunud dokumendist teada enne, kui avaldaja lepinguline esindaja 03.05.2018 e-kirjaga sellest teada andis. Selleks ajaks oli aga asja menetlev kohtunik jõudnud teha avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse, mida lepinguline esindaja pidigi vaidlustama, et tagada esitatud avalduse menetlemine kohtus. Eelnevalt esiletoodud asjaolud ei anna alust nõustuda kaebaja väitega, et segaduse menetluses põhjustas hoopiski asjaolu, et käesolev menetlus oli kohtute infosüsteemis algselt registreeritud kui kaebus kohtutäituri Katrin Velleti, mitte Kristiina Feldmani otsuse peale. Selline väide vastab küll tegelikkusele, kuid 11.04.2018 ekirjas ei nimetanud lepinguline esindaja kohtutäituri nime, vaid ainult tsiviilasja numbri. Ka ei olnud teisel tsiviilasjal seost K. Velletiga, kuna selles vaidlustas avaldaja hoopiski kohtutäitur Elin Vilippuse otsust. Seisukohale, et segaduse menetluses tekitas lepingulise esindaja eksimus tsiviilasja numbri kirjutamisel, tõi maakohus välja juba 14.05.2018 määruses, millega rahuldas määruskaebuse ja võttis avalduse menetlusse.
27.04.06.2018 maakohtu määruse peale 20.06.2018 määruskaebuse esitamisega seonduv lepingulise esindaja ajakulu nähtub menetluskulude nimekirjast järgmiselt: tutvumine 04.06.2018 määrusega 0,25h, õiguslike asjaolude selgitamine ja analüüs ning kaebamise perspektiivikuse selgitamine 0,75h, kaebuse koostamine 3h. Maakohus leidis, et kaebusega
seotud kõigi toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks on 1,5h. Maakohus põhjendas oma seisukohta sellega, et kuna määruskaebus puudutab ka seadusesätte põhiseadusega vastuolus tunnistamist, ei saa sellega seotud kulu kohtutäiturilt välja mõista, kuivõrd kulu ei puuduta kaebust kohtutäituri tegevusele ega kohtutäituri tegevust. Samuti arvestas maakohus kaebuse sisu ja seda, et kaebus kajastub 1-l leheküljel. Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et vajaliku ja põhjendatud ajakulu tuvastamiseks tuleb hinnata esindaja koostatud menetlusdokumendi sisu, kuid ei nõustu, et hüvitatava kulu hulka ei saa kuuluda aeg, mis kulus esindajal kaebuses sisalduva taotluse TMS-i sätte põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks koostamiseks. Tegemist on tsiviilkohtumenetluses lubatud vastuväitega, mille eesmärgiks on kohaldamisele kuuluva õigusnormi n-ö eemaldamine kohaldavate normide hulgast. Avaldaja oli samasisulise taotluse esitanud juba 22.03.2018 avalduses, kuid maakohus jättis selle rahuldamata. Ka ei olnud kohus menetluskulude jaotamisel otsustanud TsMS § 169 lõike 3 alusel jätta selle taotlusega esitamisega või rahuldamata jätmise vaidlustamisega seotud kulu taotluse esitaja kanda. Küll aga on kolleegium seisukohal, et arvestades kaebuse sisu ja maakohtus toimunud menetlust, ei olnud maakohtu määrusega tutvumisele ja analüüsimisele ning kaebuse koostamisele mõistlik kulutada enam kui 1,5h. Maakohtu määrus sisaldas menetlusosaliste seisukohti, millega avaldaja esindaja oli tutvunud juba menetluse käigus. Ka oli kaebuses sisalduv taotlus seadusesätte kohaldamata jätmiseks korduv, mistõttu oli vastav ettevalmistustöö (analüüs jmt) esindajal juba tehtud.
28.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väidetega mitteadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu vähendamise ebaõigsuse kohta. Maakohus lähtus õigesti asjaolust, et mitteadvokaadist esindaja õigusteenuse kvaliteet on vähem tagatud, mistõttu peab see olema keskmiselt ka odavam kui Eesti Advokatuuri kuuluva (vande)advokaadi teenus ning menetlusosalisel on õiguslik ootus, et kui ta peab hüvitama teise menetlusosalise mitteadvokaadist esindaja kulu, on see väiksem kui esindajaks oleks vandeadvokaat. Maakohus on selgitanud asjakohaselt, et teenuse eest advokaadile makstav tasu peab olema kõrgem mitteadvokaadist esindaja tasust mh põhjusel, et advokaat täiendab end pidevalt advokatuuri järelevalve all, tegutseb advokatuuri järelevalve all, talle on kehtestatud kutsestandardid ja konfidentsiaalsuskohustus ning tal on kohustus omada vastutuskindlustust. Nimetatud asjaolud annavad teenuse kasutajale kindluse teenuse kvaliteedi, aga ka võimalike minetuste korral kahjuhüvitise saamise kohta. Siinkohal ei ole kaebuse esitaja mõistnud maakohut õigesti, kui sai aru, et kohus heidab talle ette mittekvaliteetse teenuse osutamist. Sellist etteheidet vaidlustatud määrus ei sisalda. Asjakohane ei ole ka kaebaja väide, nagu ei oleks Riigikohus keskmise mõistliku õigusabi tunnitasu tuvastamisel eristanud esindajatest advokaate ja mitteadvokaate. Kõikides kaebaja poolt nimetatud Riigikohtu lahendites olid esindajateks kõigis kohtuastmetes Eesti Advokatuuri liikmed. Kolleegiumile teadaoleva kohtupraktika kohaselt on käesoleval ajal mõistlikuks keskmiseks tunnitasuks keskmise keerukusega tsiviilasjas vandeadvokaadil 120 kuni 160 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta), mitteadvokaadist esindajatel aga 80 kuni 100 eurot (nii käibemaksuga kui käibemaksuta).
29.Ringkonnakohus nõustub kaebaja väitega, et maakohus jättis ekslikult välja mõistmata avaldaja vandeadvokaadist lepingulise esindaja Riigikohtu menetlusega seotud õigusabitasu koos käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt taotles avaldaja tasu määramist koos käibemaksuga. Samuti oli ta kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi (TsMS § 174 lõige 10). Kuna maakohus määras vandeadvokaadist lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks 1,5h ja tunnitasuks 140 eurot (käibemaksuta), tuleb seda kulu
suurendada käibemaksu 42 euro võrra. Seega tuleb puudutatud isikul hüvitada avaldajale vandeadvokaadist lepingulise esindaja kulu kokku 1,5x140=210+20%=252 eurot.
30.Eeltoodust tulenevalt suurendab ringkonnakohus avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitist 298+42= 340 võrra.
31.Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et maakohus jättis ebaõigesti käsitlemata menetluskulude nimekirjas esitatud taotluse määrata, et väljamõistetud hüvitis tuleb tasuda õigusbüroo, mille kaudu esimeses ja teises astmes osalenud lepinguline esindaja tegutseb, arvele. Tegemist on TsMS § 445 lõike 1 kohase taotlusega määruse täitmise viisi kindlaks määramiseks ja kui käsunduslepingu pooled on selliselt kokku leppinud, ei näe kolleegium seaduslikku takistust taotlust rahuldada. Seega tuleb kohtutäituril kanda avaldajale väljamõistetav hüvitis käesoleva määruse resolutsioonist nähtuvale õigusbüroo arvele.
32.Vastuseks kohtutäituri vastusele määruskaebusele selgitab kolleegium, et kuna kohtutäitur ei esitanud maakohtu määruse peale kaebust, ei ole ringkonnakohtul alust käsitleda tema väiteid väljamõistetud hüvitise suuruse ebaõigsuse kohta ega väljamõistetud hüvitist vähendada. Sisulisi vastuväiteid määruskaebuse väidetele kohtutäitur ei esitanud.
33.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.