Asjaõigus › Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Saaremaa valla omandis. Sealt edasi ei ole tee enam valla omandis, vaid kuulub Lautri maatüki koosseisu. Plaanil tähistatud teed on aastakümneid kasutatud nii lääne poole, kus paikneb muu hulgas paadisadam, kui ka ida poole Männi kinnistule sõitmiseks (I kd, tl 6; dtl 10 plaanil asuv tee). Alates Männi kinnistu omandamisest 13.08.2015 kuni 2017. aasta kevadeni kasutas Lautri kinnistul paiknevat teed ilma takistusteta ka avaldaja. 19.05.2017 teatas Lautri kinnistu omanik Energialevi, et kavatseb sulgeda avaldaja juurdepääsu üle Lautri kinnistu. 25.05.2017 seisuga oli Energialevi paigaldanud tõkked nii Lauri maatüki põhjapoolsele piirile kui ka lõunapoolsele piirile Männioksa kinnistu ja Lautri maatüki piiri ning juurdepääsutee lõikumiskohta. Kuigi Männi kinnistu külgneb avalikult kasutatava teega, puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele mootorsõidukitega, sest Männi kinnistul ei ole teed, mis viiks Tirbi poolsaare keskel olevale avalikult kasutatavale teele. Selliselt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamine eeldaks umbes 200 meetri pikkuse tee ehitamist Männi kinnistul paikneva eramu juurest Tirbi poolsaare keskel olevale teele. Seejuures tuleks uus tee osaliselt rajada ranna ehituskeeluvööndisse. Olukorras, kus Lautri maatükil paikneva tee kasutamise osas on väljakujunenud tava, ei ole uue tee rajamise kohustuse asetamine avaldajale proportsionaalne. Avaldaja märkis 29.10.2018 vastuses, et avaldajal puudub oma kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kinnisasi küll külgneb teelõiguga, mis on avalikus kasutuses, kuid sellele teelõigule ei ole võimalik avalikult kasutatavalt teelt pääseda läbimata mitteavalikus kasutuses olevaid teelõike. Tirbi poolsaare keskel asuvast teest on mitteavalikus kasutuses teelõigud, mis on vajalikud avaldaja kinnistule jõudmiseks. Avalikult kasutatavaid teid mööda jõuab avaldaja Vanamõisa-Laheküla teed mööda Lautri maatükini või Laheküla-Tribi teed mööda selle 292. meetrini. Juurdepääsu määramine üle mitteavalikus kasutuses olevate Laheküla-Tirbi tee teelõikude võib olla üheks alternatiivseks juurdepääsu võimaluseks. Kõige mõistlikum on juurdepääs Männi kinnistule üle Lautri maatüki. Vanamõisa-Laheküla teelt üle Lautri ja Männioksa kinnistute Männi kinnistul paikneva eluhoone juurde viib olemasolev tee, LahekülaTirbi teelt aga teed Männi kinnistul paikneva eluhoone juurde ei lähe. Laheküla-Tribi teelt ei ole võimalik Männi kinnistul paikneva eramu juurde sõita. Sissesõidujälgede tekitamine on ebaseaduslik, sest Männi kinnistu paikneb osaliselt ranna piiranguvööndis. Üle Lautri maatüki Männioksa ja Männi kinnistute poole kulgev tee on määratud osaliselt avalikuks kasutamiseks. Energialevi poolt välja pakutud juurdepääsu määramine üle Männioksa kinnistu eeldab Männioksa kinnistule uue tee rajamist. Ebaõige on väide, et avaldaja töötab paralleelselt kohtumenetlusega alternatiivse tee rajamise kallal koostöös PrügiAbiga. Juurdepääsu määramine üle Lautri maatüki ei ole Energialevile ebaproportsionaalselt koormav. Piirdeaiad, elektrikarjused ja lammaste laut on Lautri maatükile paigaldatud eesmärgiga tõkestada tee kasutamist. PRIA andmetel peaks laut paiknema lautrikoha läheduses, mitte keset teed, blokeerides avaldaja juurdepääsu.

Laheküla-Tirbi teelõikude ning juurdepääs mööda Männioksa kinnistut paralleelselt Männi kinnistu piiriga. Juurdepääsu tagamine Männi kinnistul asuvale eramule läbi Lautri maaüksuse on Energialevile liialt koormav. Energialevi on juba ca 2 aastat teinud ettevalmistusi Lautri maaüksusele kariloomade toomiseks looduskoosluse hooldamise eesmärgil. Energialevile kuuluv Lautri maaüksuse maa-ala on kasutusel muuhulgas lammaste karjamaana poollooduslike koosluste taastamiseks ja sellest tulenevalt piiratud aedade ning elektrikarjustega. Avaldaja poolt nõutava Lautri maaüksuse läbipääsu trajektooril asub lammaste laut, mille paiknevus on PRIA kooskõlastanud ning tingimuste rikkumise tõttu võib tekkida varaline kahju rahaliste sanktsioonide näol. Kontseptsioon Lautri üksusel poollooduslike koosluste taastamiseks on esitatud 2016. aastal Pihtla vallale, Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile ning samal aastal tutvustatud ka avaldajale. Seega on vale avaldaja väide nagu oleks Energialevi paigutanud Lautri kinnistule lambad praeguse vaidluse tõttu. Samuti on Lautri maaüksusel karjatatavate lammaste ostuks, lauda ehitamiseks, elektrikarjuse paigaldamiseks ja muuks selliseks tehtud suuri kulutusi, mis avalduse rahuldamisel tähendaks Energialevile suurt varalist kahju. Seejuures väheneks märgatavalt Energialevile kuuluva kinnistu väärtus, sest avaldaja poolt soovitud tee lookleks vahetult mööda Lautri kinnistule projekteeritava elamu/taluhoone esise ning teeks võimatuks rajada nimetatud asukohta Energialevi poolt planeeritavad ravimtaimede peenrad ja ravivee vannid. Arvestades, et avaldaja taotleb juurdepääsu ilma takistusteta, sh ilma värava ja tõkketa, siis oleks välistatud Lautri kinnistu kasutamine lammaste jaoks. Lautri maaüksust ei ole juurdepääsuks Männi kinnistule kasutatud pika aja jooksul ning sellest tulenevalt ei saa avaldaja tugineda tavaõigusele. Avaldaja poolt taotletava juurdepääsu piirangu ulatus ei ole põhjendatud. Männi kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt Laheküla-Tirbi teelt. Seega on avaldajal võimalik igal juhul autoga enda kinnistule ligi pääseda. Avaldaja poolt soovitud juurdepääsu asukoht Lautri maaüksusel asub osaliselt veekaitsevööndis ning Lautri maaüksust (eriti suurte) autodega läbides võib tekkida tõsine risk bioloogilise vara säilimisele ja puutumatusele. Ei ole välistatud, et autode läbisõiduga kaasnev, sealjuures sõidukitele mõeldud teega seonduvad korrashoiutööd, lähevad vastuollu rannaala kaitsmiseks kehtestatud õigusnormidega. Juurdepääsuõigus Männi kinnistule tuleks määrata üksnes jalgsi. Kui on põhjendatud määrata juurdepääsuõigus Männi kinnistule autodega, siis mitte ööpäevaringselt vaid vahemikus kella 07.00-st kuni 23.00-ni. Põhjendatud ei ole juurdepääsuõiguse igasuguste takistusteta, sh värava või tõkketa. Juurdepääsu määramisel palub Energialevi luba ümbritseda Lautri maaüksuse lammastele mõeldud aedade ja elektrikarjusega. Avaldaja poolt pakutav tasu 100 eurot juurdepääsuõiguse määramise eest on ebamõistlikult väike. Kui kohus rahuldab avalduse osaliselt või täielikult, siis palub Energialevi kohtul määrata õiglane hüvitis, mis sisaldab: 1) ühekordset hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest, mis on minimaalselt 50 000 eurot (võttes mh arvesse tee looklemist mööda planeeritava taluhoone esise ja äriplaani realiseerimata jätmist); 2) ühekordset hüvitist Lautri maaüksusel vajalike ümberkorralduste tegemise eest summas 3000 eurot (mis hõlmab mh lambalauda liigutamise, püsipaikse roigasaia lammutamise ja väravate ehitamise kulusid); ning 3) perioodilist hüvitist juurdepääsu talumise ja korrashoiu eest summas 100 eurot kuus. Samuti palub Energialevi, et avaldaja hüvitaks kahju, mis tekib PRIA poolt sanktsioonide seadmisel. Arvesse tuleb võtta ka seda, et juurdepääsu tee võtaks enda alla arvestatava osa Energialevile kuuluva kinnistu mereäärsest alast ning Energialevi kohustusi seoses kõnealuse maatükiga, sh nt maamaksukohustust, mis on Lautri maaüksusel 77,2 eurot.

MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamise kohustamiseks vastavalt kohtumääruses sätestatud tingimustele Männi kinnistu igakordse omaniku kasuks ja asendada vastav kinnistuomaniku nõusolek kohtumäärusega. Maakohus mõistis avaldajalt välja PrügiAbi kasuks juurdepääsuõiguse eest üle Männioksa kinnistu tasu 100 eurot aastas alates juurdepääsu määrava kohtulahendi jõustumisest. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus viitas AÕS § 156 lg-le 1, § 63 lg 1 p-le 4, § 631 lg-le 7, § 141 lg-le 3, TsMS § 477 lgle 5, §-le 233, § 459 lg 1 p-le 1, § 172 lg-le 1, TsÜS § 62 lg-le 1, § 68 lg-le 5. Samuti viitas maakohus AÕS I kommenteeritud väljaande § 156, p-le 3.1.4, RKTKo nr 3-2-1-48-10, p 22, RKTKo 3-2-1-45-04, p 14, RKTKo 3-2-1-5-06 p 22, RKTKm 3-2-1-170-12, p d 10-12, RKTKm 3-2-1-44-11, p 28, RKTKo 3-2-1-90-11, p 12, RKTKo 3-2-1-111-11, p 14, RKTKm 3-2-1-18015, p d 33, 35, 39 ja 40, RKTKm 3-2-1-186-15, p 13, RKTKo 3-2-1-33-04 p 22 ja RKTKm 32-1-46-14 p 13, RKTKm 3-2-1-86-16, p 12. Avaldaja on Männi kinnistu omanik alates 2015. aasta juulist (kinnistusraamatu kanne tehtud 29.07.2015). Männi kinnistu piirneb Tirbi poolsaare keskel asuva Laheküla-Tirbi teega. Männi kinnistu külgneb põhjas PrügiAbile kuuluva Männioksa kinnistuga. Männioksa kinnistule on Männi kinnistu igakordse omaniku (st käesoleval ajal avaldaja) kasuks seatud tähtajatu ja tasuline teeservituut, mis võimaldab Männi kinnistu omanikul sõita üle Männioksa kinnistu Männi kinnistule. Männioksa kinnistu külgneb põhjas omakorda Energialevile kuuluva Kadaka kinnistu koosseisu kuuluva Lautri maatükiga. Avaldaja soovib saada juurdepääsu Männi kinnistule Tirbi poolsaarel asuva Vanamõisa-Laheküla teelt (tee nr 5920004) üle Kadaka kinnistu osaks oleva Lautri maaüksuse, mida avaldaja on enda kinnitusel pärast kinnistu omandamist harjumuspäraselt kasutanud kuni tee sulgemiseni Energialevi poolt 2017. aasta kevadel. Asjaolu, et kõnealust juurdepääsu üle Lauri kinnistu Männi kinnistule pääsemiseks on ka varasemalt aastaid kasutatud, kinnitavad nii Maris Karma vande all antud seletuses, kes oli Männi kinnistu omanik perioodil 2003 – 2015, kui ka Saaremaa Vallavalitsus. Samuti on juurdepääs nähtav maa-ameti kaartidel. Maa-ameti kaardirakendusest nähtub, et üle Lautri kinnistu Männioksa ja Männi kinnistu poole kulgev tee on olnud olemas vähemalt 2005. aastast. Vanamõisa – Laheküla tee (5920004) on teeregistri andmetel Pihtla Vallavolikogu 13.11.2008 otsuse nr 50 järgi avalikult kasutatav tee. Käesolevajal ajal on kinnistusraamatu andmetel tee (katastritunnus 59201:005:0341, reg osa nr 3788034) omanik kuni Lautri maatüki põhjapoolse piirini Saaremaa vald, sealt edasi kuulub tee Lautri maatüki koosseisu, millel puudub avalikult kasutamise leping. Teeregistri andmetel on Tirbi poolsaare keskel asuv Laheküla-Tirbi tee (5920051) avalikus kasutuses osaliselt, sh on tänaseni mitteavalikus kasutuses teelõik, mis on vajalik avaldaja kinnistule jõudmiseks, s.o tee algusest 292m kuni 345m Lahe kinnistul. Teelõigu osas 451-510m Kadaka kinnistul Kadakajuure maaüksusel on sõlmitud menetluse ajal 16.04.2019 kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamise leping ja asjaõigusleping. Ka Saaremaa Vallavalitsuse seisukohast nähtub, et vaatamata sellele, et Pihtla Vallavolikogu on 15.12.2005 otsusega nr 100 kinnitanud avalikuks kasutamiseks määratud erateede nimekirja, milles on näidatud ka Laheküla - Tirbi tee numbriga 5920051, ei ole tänaseks kuni Männi kinnistuni Laheküla-Tirbi teed täielikult avalikku kasutusse saadud, s.t puuduvad avaliku kasutuse lepingud. Seega ei saa täna väita, et tegemist on 100% avalikus kasutuses oleva teega, kuigi takistusi selle tee avalikul kasutamisel vallavalitsuse teada pole esinenud. Eeltoodust tulenevalt on maakohtu hinnangul avaldajal olemas AÕS § 156 lõikest 1 tulenev õigus juurdepääsu taotlemiseks. Menetluse raames toimusid Tirbi poolsaarel 04.12.2018 ja 17.04.2019 vaatlused, mis kinnitasid järgmist:

-

Männi kinnistul asuv elamu asub Laheküla-Tirbi teest ca 200 meetri kaugusel; Vanamõisa-Laheküla teelt läheb üle Lautri ja Männioksa kinnistute Männi kinnistule kõva pinnasega osaliselt kruusaga kaetud tee, mida on võimalik kasutada juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt Männi kinnistule nii sõiduauto kui ka suuremate transpordivahenditega; muu juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt Männi kinnistule faktiliselt puudub; Männioksa kinnistu omanik PrügiAbi on menetluse ajal so 2019. aasta veebruaris alustanud uue juurdepääsutee ehitamist Laheküla-Tirbi teelt, mis kulgeb paralleelselt Männi kinnistu piiriga ja läheb Männioksa kinnistul asuva paadikuurini; viimase vaatluse ajal ei olnud uus juurdepääsutee veel valmis ega väiksema sõiduautoga terves ulatuses sõidetav, kuid PrügiAbi kinnitusel ehitatakse tee valmis kohe peale seda, kui kohalik omavalitsus lõpetab Laheküla-Tirbi teel raskete veoautode liikumispiirangu; uus tee ei lähe küll välja Männi kinnistul paikneva avaldajale kuuluva elamuni, kuid elamuni on võimalik mõnikümmend meetrit mootorsõidukiga takistamatult sõita.

Avaldajal puudub avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs Männi kinnistule (ja sellel asuvale elamule). On küll Männi kinnistu planeering, kuid planeeringuga jagati Männi kinnistu kaheks – Männi ja Männimetsa, ning Männi planeeringuga lahendati juurdepääs uuele, tekkinud Männimetsa (mitte Männi) kinnistule. Nii seletuskiri kui ka planeeringu joonis kinnitavad, et mahasõit on Laheküla-Tirbi teelt näidatud vaid uuele, tekkivale Männimetsa kinnistule. Avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt, st alternatiivse juurdepääsu osas. Taotletava juurdepääsu puhul on tegemist olemasoleva ajaloolise teega. Tänast olukorda arvestades on siiski Männi kinnisasjale põhjendatud määrata tähtajatu juurdepääs Laheküla-Tirbi teelt, mh mööda Lahe kinnistul asuvat teelõiku, mis ei ole tänaseks ainsana veel avalikus kasutuses, ja Männioksa kinnistule menetluse ajal paralleelselt Männi kinnistu piiriga rajatud juurdepääsuteed. Kõnealune alternatiivne juurdepääs on kõige mõistlikum ja osapoolte jaoks kõige vähem koormavam. Vaidlus puudub selles, et Laheküla- Tirbi tee on kogu lõigu ulatuses olnud kõigile vabalt läbitav juba pikemat aega ning teed on kohaliku omavalitsuse poolt järjepidevalt hooldatud ja remonditud. Seega ei ole ka Lahe kinnistul asuva teelõigu omanikule Männi kinnistu omanikule juurdepääsu määramine juba täna valitsevast olukorrast rohkem koormav. Gracile Projekt on nõus Männi kinnistule juurdepääs määramisega Laheküla-Tirbi tee kaudu ja sealhulgas üle Gracile Projektile kuuluva Lahe kinnistu. Saaremaa Vallavalitsus on võtnud menetluse ajal kasutusele meetmed, et võtta Laheküla-Tirbi tee avalikku kasutusse kogu ulatuses. Nii on Saaremaa Vallavalitsus teavitanud 7. novembril 2018 Gracile Projekti sundvalduse seadmise menetluse algatamisest Lahe kinnisasja läbiva Laheküla-Tirbi tee osas. Ka avaldaja ise on 10.03.2019 menetlusdokumendis tehtud kompromissiettepanekus teinud ettepaneku, et avaldaja juurdepääs Männi kinnistule määratakse üle Männioksa kinnistu Tirbi poolsaare keskelt olevalt teelt, peale seda kui tee ehitus talle teatavaks sai. Samuti on PrügiAbi 18.03.2019 menetlusdokumendis avaldanud, et ei ole vastu, et ka avaldaja saaks omale juurdepääsu talle kuuluvale Männi kinnistule mööda Männioksa kinnistut rajatud uut teed ning on vaatlusel kinnitanud, et eesmärk on lähiajal tagada tee sõidukõlbulikkus ka väiksema sõiduautoga. Kohtu arvates ei koorma määratud juurdepääs Männioksa kinnistut ülemäära. Kohus jätab seetõttu hindamata ka Energialevi poolt pakutud alternatiivse juurdepääsu lahenduse üle Lautri maaüksuse, sest uue tee rajamise tõttu Männioksa kinnistule ei ole see enam efektiivne ega mõistlik. Olukorras, kus tänaseks on Männioksa kinnistule rajatud uus juurdepääsutee, ei ole Energialevi õiguste riive põhjendatud. Avaldaja eelistus sõita avalikule teele üle Energialevi kinnisasja ei kaalu üles viimase privaatsuse ja kinnisasja väärtuse säilitamise huvi. Seda enam,

et juba varasemalt on tsiviilasjas nr 2-15-19639 määratud üle Kadaka kinnistu juurdepääs Liiva kinnistule mööda Saadu ja Kadaka kinnistu vahelist piiri kulgevat uut teed ning praegu on Energialevi asunud pidama lambaid ja paigaldanud avaldaja taotletud juurdepääsu trajektoorile lambalauda ja karjamaa ümber elektrikarjuse. Samuti plaanib Energialevi ehitada Lautri maaüksusele peatselt elamu/taluhoone vastavalt selleks väljastatud projekteerimistingimustele ning ühes sellega rajada avaldaja poolt läbisõitu taotletavale trajektoorile ka peenrad ravimtaimede kasvatamiseks. Avaldaja soovitud teerada hakkaks looklema vahetult läbi ehitatava hoone ukseesise. Paikvaatlusel nähtus, et Männioksa kinnistu piirilt, kus uus tee lõpeb, on avaldajal võimalik sõita mootorsõidukiga takistuseta kuni elamuni, kuna maapind on hoovis tugev. Hoovialal oleva juurdepääsu võimalik tugevdamine vajadusel mõnekümne meetri ulatuses ei ole kohtu arvates avaldajale liialt kulukas ega koormav. Männioksa kinnistule on Männi kinnistu igakordse omaniku kasuks seatud tähtajatu ja tasuline teeservituut, mis võimaldab Männi kinnistu omanikul sõita üle Männioksa kinnistu Männi kinnistule. Männioksa kinnistule on esitatud ehitusloa taotlus elamu ja ühe abihoone ehituseks ning ehitusprojekt, milles on näidatud juurdepääs Männioksa kinnistule Laheküla-Tirbi teelt. Kõnealusele plaanile on avaldaja andnud PrügiAbile esialgse nõusoleku senise servituudi lõpetamiseks, kui viimane rajab uue tee Laheküla-Tirbi teelt. Seoses uue tee rajamisega ei ole otstarbekas määrata Männi kinnistule juurdepääsuõigus üle Lautri maaüksuse mh ka teadmise juures, et selline lahendus on füüsiliselt võimatu Lautri ja Männi maaüksuste vahele jäävale Männioksa kinnistule elamu ja abihoone ehitamise tõttu, milleks on ehitusluba väljastatud ning sellega seonduvaid ehitustöid alustatud juurdepääsutee rajamise näol. Kohus määrab juurdepääsu avaldaja taotletud tingimustel, mis on põhjendatud ega välju tavakasutuse piiridest, st juurdepääs määratakse tähtajatult valitseva kinnisasja igakordse omaniku, tema pereliikmete ja külaliste kasuks; juurdepääs on tähtajatult ja ööpäevaringselt tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastav valitseva kinnisasja kasutamisele elukohana. AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu tasu kindlaks määrata ja välja mõista avaldajalt PrügiAbi ja Gracile Projekti kasuks. Koormatava kinnisasja omanikul on õigus saada tasu maamaksu ja juurdepääsu tee hooldamise kulutuste eest (perioodiline tasu), aga ka hüvitist omandiõiguse riive eest. Olukorras, kus juurdepääsutee määratakse Lahe kinnistu osas osaliselt asukohaga LahekülaTirbi teel, mis on olnud kohalike elanike kasutuses juba kümneid aastaid, ei ole vastava tee juurdepääsuks kasutamine olemuselt omandiõiguse selline riive, mida peaks hüvitama. Ka ei ole Gracile Projekt oma kinnistu väärtuse vähenemist juurdepääsu määramise tõttu kuidagi tõendanud. Männioksa kinnistu suhtes juurdepääsu tasu suurust mõjutavad alltoodud asjaolud: - PrügiAbi on rajanud piki Männioksa kinnistu piiri uue tee ja on leidnud, et ka avaldaja võiks saada juurdepääsu nimetatud tee asukohta; - määratud juurdepääsutee ei takista kinnisasja sihipärast kasutust, sest PrügiAbi kinnistu suhtes on kehtestatud detailplaneering, mis näeb ette kinnistule üksikelamu ehituse ja kõnealuse juurdepääsu, mida hakkab kasutama ka PrügiAbi ise; - PrügiAbi ise ei ole tuginenud sellele, et rajatud uut teed pidi avaldajale juurdepääsu võimaldamine riivaks tema omandiõigust; - Männioksa kinnistu maksustamishind on 7940 eurot ja maamaks 78,70 eurot.

Eeltoodud asjaolusid arvestades on põhjendatud avaldajalt PrügiAbi kasuks välja mõista perioodiline hüvitis suurusega 100 eurot aastas. Sellega on tagatud õiglane hüvitis omandipõhiõiguse riive eest. Kuivõrd praegusel juhul saab rajatud juurdepääsust kasu eelkõige PrügiAbi ise, siis ei ole põhjendatud jätta korrashoiukohustust avaldajale. Ei ole tõendatud, et tee kasutus väljub tavakasutuse piiridest. Kui tee kasutamisel selgub, et tee kasutamine maakohtu määratud tingimustel (sh nt ehitustegevuse käigus raskeveokite liikumine) kahjustab teed, on teeomanikul tee korrashoiukohustus. Asjaolude muutumise korral on võimalik ka esitada avaldus tee kasutamise tasu muutmiseks. Kuni ei ole selgunud, kas avaldaja poolt tee kasutama asumisega kaasnevad puudutatud isikule täiendavad tee korrashoidmise kulud, ei ole põhjust avaldaja taotletud juurdepääsu tingimusi ega juurdepääsu tasu muuta. Lahe kinnistu suhtes mõjutavad juurdepääsu tasu suurust alltoodud asjaolud: - Gracile Projekti kinnistul paikneb osa Laheküla-Tirbi teest (pikkus 53 meetrit, laius 5 meetrit), mida on ajalooliselt aastaid kasutatud; - kõnealust teed kasutavad aastaid kõik Tirbi sääre otsa kinnistuomanikud; - määratud juurdepääsutee ei takista kohtule teadaolevalt kinnisasja sihipärast kasutust; - teed hooldatakse ja remonditakse järjepidevalt kohaliku omavalitsuse poolt; - kinnistu omanik on väljendanud nõusolekut määrata Männi kinnistule juurdepääs LahekülaTirbi tee kaudu ja sealhulgas üle Gracile Projektile kuuluva Lahe kinnistu; - Saaremaa Vallavalitsus on novembris 2018 algatanud sundvalduse seadmise menetluse Lahe kinnisasja läbiva Laheküla-Tirbi tee osas ning kinnisasja omanikule makstakse sundvalduse seadmise korral KAHOS § 39 lg 5 kohaselt sundvalduse tasu; - Lahe kinnistu maksustamishind on 7980 eurot ja maamaks 79,80 eurot aastas. Eeltoodut arvesse võttes ei ole antud juhul põhjendatud avaldajale täiendava tasu määramine Lahe kinnistul asuva Laheküla – Tirbi teelõigu läbimise eest. Gracile Projekt ei ole esile toonud ega tõendanud, et kinnistu väärtus on juurdepääsutee määramise tõttu pöördumatult vähenenud või et omandipõhiõigust oleks oluliselt riivatud, arvestades seda, et juurdepääsutee on seal ajalooliselt olnud aastakümneid. Kuivõrd praegusel juhul hooldab ja tagab Lahe kinnistul asuva teelõigu korrashoiu kohalik omavalitsus, ei ole kohtu arvates põhjendatud jätta korrashoiukohustust avaldajale ega ka kinnistuomanikule endale, sest tee kasutamine jääb tavakasutuse piiridesse. Gracile Projekti määruskaebus

menetluskulud avaldaja kanda. Kui ringkonnakohus tuvastab avaldaja avalduse lubatavuse, siis tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkt 8, millega maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning teha selles osas uus määrus ja määrata, et Energialevi menetluskulud jäävad avaldaja või alternatiivselt PrügiAbi kanda. Männi kinnistu asub avalikult kasutatava Laheküla – Tirbi tee ääres (külgneb-piirneb avalikult kasutatava teega), mistõttu on avaldaja nõudeõigus AÕS § 156 lg 1 alusel välistatud. Menetluskulud tuleks jätta eelkõige avaldaja kanda, sest Energialevi on menetluses põhistanud ja tõendanud, et avaldaja on kohtusse pöördunud põhjendamatu taotlusega juurdepääsu määramiseks temale kuuluvale Männi kinnistule olukorras, kus see asub avalikult kasutatava Laheküla – Tirbi tee ääres ning sellega on avaldaja nõudeõigus AÕS § 156 lg 1 alusel välistatud. PrügiAbi määruskaebus

kulgemise, väljaehitamise, hooldamise kui ka tasu osas. Maakohus on jätnud hüvitise määramisel arvesse võtmata tee pindala ja selle rajamise kohustuse, finantseerimise, korrashoiu ja hoolduse. Avaldaja vastumääruskaebus Energialevi määruskaebusele

MENETLUSE EDASINE KÄIK

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebused ja vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt.

(VI).

I

AÕS § 156 lg 1 järgne nõue ei ole välistatud, kui avaldaja kinnisasi külgneb avalikult kasutatava teega. Kui avaldaja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning kas võõra kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja võõra kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel (RKTKo nr 3-2-1-45-04, p 14). Avaldaja kinnisasi külgneb Laheküla – Tirbi teega (tee nr 5920051), kuid avaldaja kinnisasjal puudub Laheküla – Tirbi teelt tee kinnisasjal asuva hoone juurde. Eeltoodust tulenevalt ei esine avaldaja avalduse läbi vaatamata jätmiseks alust ning kolleegium jätab rahuldamata Energialevi taotluse avaldaja maakohtule 11.06.2018 esitatud avalduse läbi vaatamata jätmiseks. II

rahuldamine, et taotletud juurdepääsu asukohas juba paikneks tee. Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks (RKTKm nr 3-2-1-180-15, p 50, RKTKm nr 3-2-1-42-10, p 31). Juhul kui juurdepääsuks kasutatav tee ei ole valmis või ei vasta selle kasutamise nõuetele, siis on võimalik lubada avaldajal tee valmis ehitada või viia see seisukorda, mis vastab selle kasutamise nõuetele ning võimaldab teed kasutada vastavalt avaldaja soovitud ja kohtu määratud tingimustele (vt ka RKTKm nr 3-2-1-31-17, p 13). Kuna avaldaja ei taotlenud juurdepääsu üle Männioksa kinnistu, siis ei ole menetluses tee valmis ehitamist arutatud. Asja uuel läbivaatamisel saab maakohus tee valmis ehitamisega seonduvaid asjaolusid menetlusosalistega arutada. Kolleegium selgitab lisaks, et juurdepääsu määramist ei välista see, kui kinnisasjale, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, on omanik naaberkinnisasja omaniku juurdepääsu soovist teades rajanud juurdepääsu takistavana rajatisi, peenraid ravimtaimede kasvatamiseks vms. Sellist tegevust saab hinnata pahauskse käitumisena AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimise takistamiseks (vt ka RKTKM nr 3-2-1-42-10, p 32). IV

tulenevalt peab kohus TsMS § 5 lg 3 esimese lause järgi lahendi tegemiseks vajalikud asjaolud ise välja selgitama ja koguma ka vajalikud tõendid. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Sama paragrahvi lg 7 järgi tuleb kohtul kontrollida avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole vastuväiteid esitatud (RKTKm nr 3-2-1180-15, p 42).

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.