A M E.V avaldus avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja, kinnistusraamatusse vastavasisulise kande tegemise kohustuse tuvastamiseks ning tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja A M E.V, lepingulised esindajad vandeadvokaat Alo Noormets ja vandeadvokaadi abi Kevin Kõo Puudutatud isik I Energialevi OÜ (registrikood 12263101), lepinguline esindaja Jüri Reede Puudutatud isik II PrügiAbi OÜ (registrikood 10871954), seaduslikud esindajad M.K ja T.K Puudutatud isik III Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A M E.V avaldus.
2.Määrata kinnistu registriosa nr-ga 92634 (M kinnistu) igakordse omaniku kasuks tähtajatu, mõlemasuunaline, jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga kasutatav ööpäevaringne ja takistusteta (lubatud on karjatamise eesmärgil lukuta/võtmeta avatav värav ja/või sarnane tõke) juurdepääsuõigus avalikult kasutatavalt V-L teelt üle kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx (K kinnistu) koosseisu kuuluval maatükil katastriüksuse nr-ga xxxxx:xxx:xxxx (L maatükk) paikneva tee pikkusega 61 meetrit ja laiusega 3 meetrit, mis on tähistatud käesoleva
2-18-8986 määrusele lisatud plaanil punase joonega, pääsuks kinnistule registriosa nr-ga xxxxxxx (Mxxxxxxx kinnistu) ja kinnistule registriosa nr-ga xxxxxx (M kinnistu).
3.Määrata, et määruse resolutsiooni p-s 2 märgitud sisuga juurdepääsuõigus kehtib ka kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx (M kinnistu) õiguspäraste valdajate, piiratud asjaõiguste omajate, külaliste ja pereliikmete suhtes.
4.Määrata kindlaks, et juurdepääsuõiguse eest on M kinnistu igakordsel omanikul kohustus maksta puudutatud isikule 1 Energialevi OÜ-le või omandisuhte muutumisel kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx igakordsele omanikule tasu 150 eurot aastas alates juurdepääsuõiguse kohta märke kinnistusraamatusse kandmisest ja mis tuleb tasuda iga jooksva aasta 1.veebruariks.
5.Määrata, et juurdepääsutee hooldamise ja korrastamise kohustus lasub K kinnistu L maatüki igakordsel omanikul.
6.Kohustada puudutatud isikut 1 Energialevi OÜ-t või omandisuhte muutumisel kinnistu igakordset omanikku andma tahteavaldus ja puudutatud isiku nõusolek kinnistu registriosa nr-ga xxxxx (M kinnistu) igakordse omaniku kasuks määruse resolutsiooni p-s 2 märgitud sisuga juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistu registriosa nr-ga xxxxxx registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale ning asendada puudutatud isiku 1 Energialevi OÜ või omandisuhte muutumisel kinnistu igakordse omaniku tahteavaldus ja nõusolek antud kohtulahendiga.
7.Lugeda kohtumääruse lahutamatuks osaks määrusele lisatud plaan.
9.Jätta menetluskulud puudutatud isik I Energialevi OÜ kanda.
10.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu. Asjaolud, menetluse käik
1.A M E.V (avaldaja, valitseva kinnisasja omanik, M kinnistu omanik) esitas 11.06.2018 Pärnu Maakohtule avalduse avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale juurdepääsu määramiseks üle võõra kinnisasja. Avaldaja palus määrata M kinnistu igakordse omaniku kasuks tähtajatu, mõlemasuunalise, jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga kasutatava ööpäevaringse ja takistusteta juurdepääsuõiguse üle L kinnistu (avaldaja nimetatud K kinnistu, registriosa nr xxxxxx) koosseisu kuuluval L maatükil paikneva tee. Avaldaja palus määrata, et juurdepääsuõigus kehtib ka M kinnistu õiguspäraste valdajate, piiratud asjaõiguste omajate, külaliste ja pereliikmete suhtes. Avaldaja palus kohustada Energialevi OÜ-d (puudutatud isik I, Energialevi) või kinnistu igakordset omanikku andma tahteavaldus ja nõusolek M kinnistu igakordse omaniku kasuks juurdepääsuõiguse kohta märkuse kandmiseks kinnistusraamatusse ning asendada Energialevi või kinnistu igakordse omaniku tahteavaldus ja nõusolek
2-18-8986 kohtulahendiga. Avaldaja on nõus Energialevile või kinnistu igakordsele omanikule maksma tasu 100 eurot aastas alates juurdepääsuõiguse kohta märke kandmisest kinnistusraamatusse. Avalduses väljatoodud asjaolude kohaselt kuulub avaldajale M kinnistu aadressil L küla Saaremaa vald, registriosa nr xxxxxx. M kinnistule puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. M kinnistu külgneb põhjast PrügiAbi OÜ-le (puudutatud isik II, PrügiAbi) kuuluva M kinnistuga. M kinnistule on M kinnistu igakordse omaniku (käesoleval ajal avaldaja) kasuks seatud tähtajatu ja tasuline teeservituut, mis võimaldab M kinnistu omanikul sõita üle M kinnistu M kinnistule. M kinnistu külgneb põhjast omakorda Energialevile kuuluva L (avaldaja nimetatud K) kinnistu koosseisu kuuluva maatükiga. Plaani järgi on vaidlusalune tee kuni L maatüki põhjapoolse piirini Saaremaa valla omandis. Sealt edasi ei ole tee enam valla omandis, vaid kuulub L maatüki koosseisu. Plaanil tähistatud teed on aastakümneid kasutatud nii lääne poole, kus paikneb muu hulgas paadisadam, kui ka ida poole M kinnistule sõitmiseks (I kd, tl 6; dtl 10 plaanil asuv tee). Alates M kinnistu omandamisest 13.08.2015 kuni 2017. aasta kevadeni kasutas L kinnistul paiknevat teed ilma takistusteta ka avaldaja. 19.05.2017 teatas L kinnistu omanik Energialevi, et kavatseb sulgeda avaldaja juurdepääsu üle L kinnistu. 25.05.2017 seisuga oli Energialevi paigaldanud tõkked nii L maatüki põhjapoolsele piirile kui ka lõunapoolsele piirile M kinnistu ja L maatüki piiri ning juurdepääsutee lõikumiskohta. Kuigi M kinnistu külgneb avalikult kasutatava teega, puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele mootorsõidukitega, sest M kinnistul ei ole teed, mis viiks T poolsaare keskel olevale avalikult kasutatavale teele. Selliselt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamine eeldaks umbes 200 meetri pikkuse tee ehitamist M kinnistul paikneva eramu juurest T poolsaare keskel olevale teele. Seejuures tuleks uus tee osaliselt rajada ranna ehituskeeluvööndisse. Olukorras, kus L maatükil paikneva tee kasutamise osas on väljakujunenud tava, ei ole uue tee rajamise kohustuse asetamine avaldajale proportsionaalne. Avaldaja märkis 29.10.2018 vastuses, et avaldajal puudub oma kinnisasjale juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Kinnisasi küll külgneb teelõiguga, mis on avalikus kasutuses, kuid sellele teelõigule ei ole võimalik avalikult kasutatavalt teelt pääseda läbimata mitteavalikus kasutuses olevaid teelõike. T poolsaare keskel asuvast teest on mitteavalikus kasutuses teelõigud, mis on vajalikud avaldaja kinnistule jõudmiseks. Avalikult kasutatavaid teid mööda jõuab avaldaja V-L teed mööda L maatükini või L-T teed mööda selle 292. meetrini. Juurdepääsu määramine üle mitteavalikus kasutuses olevate L-T tee teelõikude võib olla üheks alternatiivseks juurdepääsu võimaluseks. Kõige mõistlikum on juurdepääs M kinnistule üle L maatüki. V-L teelt üle L ja M kinnistute M kinnistul paikneva eluhoone juurde viib olemasolev tee, L-T teelt aga teed M kinnistul paikneva eluhoone juurde ei lähe. L-T teelt ei ole võimalik M kinnistul paikneva eramu juurde sõita. Sissesõidujälgede tekitamine on ebaseaduslik, sest M kinnistu paikneb osaliselt ranna piiranguvööndis. Üle L maatüki M ja M kinnistute poole kulgev tee on määratud osaliselt avalikuks kasutamiseks. Energialevi poolt välja pakutud juurdepääsu määramine üle M kinnistu eeldab M kinnistule uue tee rajamist. Ebaõige on väide, et avaldaja töötab paralleelselt kohtumenetlusega alternatiivse tee rajamise kallal koostöös PrügiAbiga. Juurdepääsu määramine üle L maatüki ei ole Energialevile ebaproportsionaalselt koormav. Piirdeaiad, elektrikarjused ja lammaste laut on L maatükile paigaldatud eesmärgiga tõkestada tee kasutamist. PRIA andmetel peaks laut paiknema Lkoha läheduses, mitte keset teed, blokeerides avaldaja juurdepääsu.
2.Energialevi palus jätta avalduse läbi vaatamata. Energialevi palus 10.10.2018 seisukohas jätta avaldaja avalduse rahuldamata. Avaldajal on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt
2-18-8986 teelt oma kinnistule, sest M kinnistu külgneb avalikult kasutatava L-T teega. L-T tee on olnud aastaid avalikus kasutuses. Kui kohus peaks jõudma seisukohale, et L-T tee ei ole avalikult kasutatav tee, siis on Energialevi seisukohal, et avaldajale tuleb määrata M kinnistule ligipääs avalikult kasutatavale teele läbi L-T teelõikude. Energialevile kuuluval L maaüksusel ei asu ehitatud teed ehitusseadustiku tähenduses, vaid on üksnes sõidukite sõitmisest tekkinud jäljed. Energialevi on seisukohal, et M kinnistul asuva eramuni on alternatiivseid ja vähem koormavaid ligipääsu võimalusi, juurdepääs läbi L-T teelõikude ning juurdepääs mööda M kinnistut paralleelselt M kinnistu piiriga. Juurdepääsu tagamine M kinnistul asuvale eramule läbi L maaüksuse on Energialevile liialt koormav. Energialevi on juba ca 2 aastat teinud ettevalmistusi L maaüksusele kariloomade toomiseks looduskoosluse hooldamise eesmärgil. Energialevile kuuluv L maaüksuse maa-ala on kasutusel muuhulgas lammaste karjamaana poollooduslike koosluste taastamiseks ja sellest tulenevalt piiratud aedade ning elektrikarjustega. Avaldaja poolt nõutava L maaüksuse läbipääsu trajektooril asub lammaste laut, mille paiknevus on PRIA kooskõlastanud ning tingimuste rikkumise tõttu võib tekkida varaline kahju rahaliste sanktsioonide näol. Kontseptsioon L üksusel poollooduslike koosluste taastamiseks on esitatud 2016. aastal Pihtla vallale, Keskkonnaametile, Keskkonnainspektsioonile ning samal aastal tutvustatud ka avaldajale. Seega on vale avaldaja väide nagu oleks Energialevi paigutanud L kinnistule lambad praeguse vaidluse tõttu. Samuti on L maaüksusel karjatatavate lammaste ostuks, lauda ehitamiseks, elektrikarjuse paigaldamiseks ja muuks selliseks tehtud suuri kulutusi, mis avalduse rahuldamisel tähendaks Energialevile suurt varalist kahju. Seejuures väheneks märgatavalt Energialevile kuuluva kinnistu väärtus, sest avaldaja poolt soovitud tee lookleks vahetult mööda L kinnistule projekteeritava elamu/taluhoone esise ning teeks võimatuks rajada nimetatud asukohta Energialevi poolt planeeritavad ravimtaimede peenrad ja ravivee vannid. Arvestades, et avaldaja taotleb juurdepääsu ilma takistusteta, sh ilma värava ja tõkketa, siis oleks välistatud L kinnistu kasutamine lammaste jaoks. L maaüksust ei ole juurdepääsuks M kinnistule kasutatud pika aja jooksul ning sellest tulenevalt ei saa avaldaja tugineda tavaõigusele. Avaldaja poolt taotletava juurdepääsu piirangu ulatus ei ole põhjendatud. M kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt L-T teelt. Seega on avaldajal võimalik igal juhul autoga enda kinnistule ligi pääseda. Avaldaja poolt soovitud juurdepääsu asukoht L maaüksusel asub osaliselt veekaitsevööndis ning L maaüksust (eriti suurte) autodega läbides võib tekkida tõsine risk bioloogilise vara säilimisele ja puutumatusele. Ei ole välistatud, et autode läbisõiduga kaasnev, sealjuures sõidukitele mõeldud teega seonduvad korrashoiutööd, lähevad vastuollu rannaala kaitsmiseks kehtestatud õigusnormidega. Juurdepääsuõigus M kinnistule tuleks määrata üksnes jalgsi. Kui on põhjendatud määrata juurdepääsuõigus M kinnistule autodega, siis mitte ööpäevaringselt vaid vahemikus kella 07.00-st kuni 23.00-ni. Põhjendatud ei ole juurdepääsuõiguse igasuguste takistusteta, sh värava või tõkketa. Juurdepääsu määramisel palub Energialevi luba ümbritseda L maaüksuse lammastele mõeldud aedade ja elektrikarjusega. Avaldaja poolt pakutav tasu 100 eurot juurdepääsuõiguse määramise eest on ebamõistlikult väike. Kui kohus rahuldab avalduse osaliselt või täielikult, siis palub Energialevi kohtul määrata õiglane hüvitis, mis sisaldab: 1) ühekordset hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest, mis on minimaalselt 50 000 eurot (võttes mh arvesse tee looklemist mööda planeeritava taluhoone esise ja äriplaani realiseerimata jätmist); 2) ühekordset hüvitist L maaüksusel vajalike ümberkorralduste tegemise eest summas 3000 eurot (mis hõlmab mh lambalauda liigutamise, püsipaikse roigasaia lammutamise ja väravate ehitamise kulusid); ning 3) perioodilist hüvitist juurdepääsu talumise ja korrashoiu eest summas 100 eurot kuus. Samuti
2-18-8986 palub Energialevi, et avaldaja hüvitaks kahju, mis tekib PRIA poolt sanktsioonide seadmisel. Arvesse tuleb võtta ka seda, et juurdepääsu tee võtaks enda alla arvestatava osa Energialevile kuuluva kinnistu mereäärsest alast ning Energialevi kohustusi seoses kõnealuse maatükiga, sh nt maamaksukohustust, mis on L maaüksusel 77,2 eurot.
3.PrügiAbi OÜ toetab avaldaja avaldust. Energialevi on asunud takistama juurdepääsu M ja M kinnistutele. Avaldaja juurdepääs M kinnistule läbi L maaüksuse on toimunud pika aja jooksul ja katkes vaid seetõttu, et juurdepääs suleti Energialevi poolt. PrügiAbi arvates peaks Saaremaa vald tegema toimingud, millega nii V-L tee ja L-T tee saaks kogu ulatuses vastavalt Pihtla valla rannikualade üldplaneeringule avalikuks teeks ja alles seejärel saaks otsustada, milliseid servituute avaldaja vajab või on võimalikud muud kokkulepped. Kui nimetatud teid avalikku kasutusse ei saa, tuleb avaldus rahuldada.
4.Saaremaa vald (Saaremaa Vallavalitsuse kaudu) märkis 29.10.2018 vastuses, et Pihtla Vallavolikogu on 15.12.2005 otsusega nr 100 kinnitanud avalikuks kasutamiseks määratud erateede nimekirja, milles on näidatud ka L-T tee (tee numbriga xxxxxxx), kuid tänaseks ei ole kuni M kinnistuni L-T tee avalik kasutus täies ulatuses tagatud, st puuduvad osaliselt avalikuks kasutamise aluseks olevad lepingud. Avaliku kasutuse lepingud puuduvad K ja L kinnistute osas. Eelnimetatud tee peab olema täies ulatuses avalikus kasutuses ning vald on ette valmistamas L-T teele sundvalduse seadmise menetluse alustamist eratee avalikku kasutusse andmiseks. Seega ei saa väita, et tegemist on kuni M kinnistuni avalikult kasutatava teega. Asjaolu, et vallavalitsus teostab lumelükkamist või teostab muid teetöid, ei oma siinjuures tähtsust ning ei saa olla ka eelduseks, et tegemist on avalikult kasutatava teega. Täna ei ole teadaolevalt nimetatud tee osas takistusi tehtud tee avalikuks kasutamiseks, kuid ka see ei anna alust eeldada, et avalik kasutus on tagatud. Lisaks ei oma tähtsust asjaolu, et avaldaja kinnistu külgneb teelõiguga, mille osas on avaliku kasutuse leping sõlmitud. Vald märgib, et avaldaja on alustanud eeltöödega M kinnistul asuva elamu juurde L-T teelt ligipääsu rajamiseks. Juhul kui vallavalitsus on sundvalduse seadmise menetluse viinud lõpuni ning ligipääs avaldaja poolt on rajatud, leiab vald, et AÕS § 156 lg 1 kohaldamiseks ei ole eeldused täidetud ning avaldus sellisel kujul tuleks jätta rahuldamata.
5.Pärnu Maakohus rahuldas 10.06.2019 määrusega avaldaja avalduse osaliselt ja määras avaldajale kuuluvale M kinnistule tähtajatu juurdepääsu L-T teelt (teeregistri nr xxxxxxx) üle G P kuuluva L kinnistu mööda L-T teed ja üle PrügiAbile kuuluva M kinnistu, mööda M ja M kinnistu vahelist piiri kulgevat uut teed. Maakohus määras järgmised juurdepääsu tingimused: - juurdepääs on määratud tähtajatult valitseva kinnisasja igakordse omaniku, tema pereliikmete ja külaliste kasuks, sh tee hooldamiseks ja vajadusel korrastamiseks; - juurdepääs on ööpäevaringselt ja tähtajatult tagatud jalgsi ja igat liiki transpordivahendiga viisil, mis vastab valitseva kinnisasja kasutamisele elukohana. Maakohus tuvastas G P ja PrügiAbi kohustuse anda nõusolek kanda kinnisturegistrisse kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale märkus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu võimaldamise kohustamiseks vastavalt kohtumääruses sätestatud tingimustele M kinnistu igakordse omaniku kasuks ja asendada vastav kinnistuomaniku nõusolek kohtumäärusega. Maakohus mõistis avaldajalt välja PrügiAbi kasuks juurdepääsuõiguse eest üle M kinnistu tasu 100 eurot aastas alates juurdepääsu määrava kohtulahendi jõustumisest. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
6.Tallinna Ringkonnakohtu 4.06.2020 määrusega: 1) Jäeti rahuldamata Energialevi OÜ taotlus A M E.V maakohtule 11.06.2018 esitatud avalduse läbi vaatamata jätmiseks. 2) jäeti rahuldamata Energialevi OÜ taotlus A M E.V 10.07.2019 esitatud vastumääruskaebuse läbi
2-18-8986 vaatamata jätmiseks. 3) võeti vastu menetlusosaliste poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid. 4) Jäeti rahuldamata A M E.V taotlus määruskaebemenetluses kohtuistungi korraldamiseks. 5) Tühistati Pärnu Maakohtu 10.06.2019. a määrus ja saata asi uueks läbivaatamiseks Pärnu Maakohtule. 6) Rahuldati osaliselt Energialevi OÜ määruskaebus, PrügiAbi OÜ määruskaebus, Osaühingu Gracile Projekt määruskaebus ning rahuldada osaliselt A M E.V vastumääruskaebus. Menetluse edasine käik maakohtus
7.19.08.2020 määrusega kaasas maakohus ringkonnakohtu juhiste järgi menetlusse puudutatud isikutena K, P ja K kinnistute omanikud.
8.16.11.2020 teatas Saaremaa vallavalitsus maakohtule, et on L-T tee osas sõlminud mh eelnimetatud (sh L) kinnistute omanikega notariaalsed isikliku kasutusõiguse lepingud ning määranud nimetatud tee osad avalikku kasutusse vallavalitsuse 10.11.2020 korraldusega. 9.12.2020 määrusega eemaldas kohus menetlusest L, K, P ja K kinnistute omanikud.
10.Avaldaja jäi oma nõude juurde.
11.Energialevi OÜ jäi oma seisukohtade juurde ja palus avalduse rahuldamise korral määrata juurdepääs M kinnistule L-T teelt üle üle PrügiAbi OÜ-le kuuluva M kinnistu, mööda M ja M kinnistu vahelist piiri kulgevat uut teed.
12.PrügiAbi OÜ jäi oma seisukohtade juurde ja leidis, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada ja määrata juurdepääs plaanil 1 märgitud asukohta üle L maaüksuse, mis on ajalooline juurdepääs M kinnistule.
13.Saaremaa Vallavalitsus lisas varasematele seisukohtadele, et on teinud täna kõik vastavad toimingud ning L-T tee on avalikus kasutuses kuni M katastriüksuseni (xxxxxxxxxxxx). Seega on avaldajale kuuluv M kinnistu avalikult kasutatava tee ääres. Vallavalitsus on seisukohal, et juhul kui M ja M kinnistu omanikud saavutavad kokkuleppe juurdepääsu määramiseks mööda M piiri paralleelselt M kinnistu piiriga kulgevat teed, siis on juurdepääsu probleem lahendatud kahe kinnistu osas. Kohtu põhjendused Kohus olles tutvunud menetlusosaliste seisukohtade ja tõenditega ning läbi viinud paikvaatlused, on seisukohal, et avaldaja avaldus juurdepääsu nõudes tuleb rahuldada.
14.Tallinna Ringkonnakohus on antud asjas 4.06.2020 määruses (p 22) leidnud, et maakohus on asja esmasel läbivaatamisel õigustatult pidanud ebaõigeks Energialevi seisukohta, mille kohaselt, kui avaldaja kinnistu külgneb avalikult kasutatava teega, on AÕS § 156 lg 1 alusel esitatud juurdepääsu nõue perspektiivitu. AÕS § 156 lg 1 järgne nõue ei ole välistatud, kui avaldaja kinnisasi külgneb avalikult kasutatava teega. Kui avaldaja kinnistuga külgneb avalik tee, tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab avaldaja tegema oma kinnisasjalt (sh hoonete juurest) avalikule teele pääsemiseks ning kas võõra kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla avaldaja jaoks oluliselt odavam ja võõra kinnisasja omanikku vähem koormav. Seega tuleb arvestada nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omanike kõiki huve ja asjaolusid kinnisasjade kasutamisel (RKTKo nr 3-2-1-45-04, p 14). Avaldaja kinnisasi külgneb L – T teega (tee nr xxxxxxx), kuid avaldaja kinnisasjal puudub L – T teelt tee kinnisasjal asuva hoone juurde ning Energialevi OÜ väited avaldaja nõudeõiguse puudumise kohta on alusetud.
2-18-8986 Ringkonnakohus leidis eeltoodud kaalutlustel, et avaldaja avalduse läbi vaatamata jätmiseks puudub alus ning jättis rahuldamata Energialevi taotluse avaldaja maakohtule 11.06.2018 esitatud avalduse läbi vaatamata jätmiseks.
15.Lähtudes avaldaja taotlusest, puudutatud isikute seisukohtadest ja vaatlustel kogetust, tuleb käesoleval juhul avaldaja kinnisasjale avalikule teele juurdepääsuks kaaluda sisuliselt kolme võimalikku lahendust: 1) avaldaja poolt avalduses märgitud viisil mööda V-L teed üle L maatüki mööda olemasolevat ajaloolist teed (variant 1); 2) L-T teelt üle M kinnistu paralleelselt M ning M kinnistu piiriga mööda rajatavat uut teed (variant 2); 3) V-L teelt üle L maatüki mööda S katastriüksusega paralleelselt paiknevat teed kuni Lkohani ning sealt üle rannaniidu rajatavat uut teed M kinnistu piirini (variant 3). Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt peab juurdepääs olema maakorralduslikult võimalik ning kõiki asjaolusid arvestades peab olema piisavalt selge, et tee rajamine sinna on võimalik (vt P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014. Lk 603). Seega määratava juurdepääsu kaudu peab olema ka reaalselt võimalik avaldaja kinnistul paikneva elamuni pääseda.
16.Esmalt analüüsib kohus juurdepääsu varianti nr II, mille kohaselt juurdepääs läheks L – T teelt üle M kinnistu paralleelselt M ning M kinnistu piiriga mööda rajatavat uut teed (variant 2, vt plaan II kd lk 128). Vaidlust ei ole selles, et M kinnistu piirneb T poolsaare keskel asuva L-T teega, mis tänaseks on määratud avalikku kasutusse kuni M kinnistuni. Menetluse raames toimusid T poolsaarel 04.12.2018 ja 17.04.2019 vaatlused /II kd lk 126 alates ja III kd lk 135 alates/, mis kinnitasid, et: - M kinnistul asuv elamu asub L-T teest ca 200 meetri kaugusel; - M kinnistu omanik PrügiAbi OÜ on menetluse ajal so 2019.a. veebruaris alustanud uue juurdepääsutee ehitamist L-T teelt, mis kulgeb paralleelselt M kinnistu piiriga ja läheb M kinnistul asuva paadikuurini; - viimase vaatluse ajal ei olnud uus juurdepääsutee veel valmis ega väiksema sõiduautoga terves ulatuses sõidetav; -uus tee ei lähe välja M kinnistul paikneva elumajani, kuid kuival ajal oleks elumajani võimalik väiksema sõiduautoga sõita. Kohus nõustub avaldajaga selles, et tagamaks avaldajale mõistlikku juurdepääsu kinnistul paiknevale hoonele, tuleks rajada tee, et oleks tagatud kinnistule aastaringne juurdepääs mis on läbitav iga ilmaga ning ka suuremate kinnistut teenindavate sõidukitega (päästesõidukid, sõidukid reoveopaagi tühjendamiseks, ehitussõidukid jne). Samas on avaldaja esitanud Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte M ja M kinnistutel lasuvate kitsenduste kohta, mille alusel tuleks uus tee kuni hooneni ehitada ranna ehituskeeluvööndisse /IV kd lk 201/, mistõttu poleks antud juurdepääsu määramisel tagatud juurdepääs hoonele, kuna võivad ilmneda takistused juurdepääsuõiguse teostamisel.
17.Vaatluse käigus vaadeldud ka nn III juurdepääsu variandi puhul (vt kd III lk 129 plaan) V – L teelt üle L maatüki mööda Saadu katastriüksusega paralleelselt paiknevat teed kuni Lkohani ning sealt üle rannaniidu M kinnistu piirini, tuleks sõita üle rannaniidu, kus puudub
2-18-8986 väikese mootorsõidukiga sõidetav teeosa ja mis asub ranna ja kalda piiranguvööndis ning ehituskeeluvööndis (vt II kd lk 126 vaatluse protokoll, lk 150-152 fotod, IV kd lk 45 Keskkonnaameti 29.04.2021 kiri), kus tee ehitus ja mootorsõidukitega liiklemine ei ole lubatud (LKS § 37 lg 3 p 6).
18.Riigikohus on korduvalt väljendanud arvamust, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks tuleb lahendada poolte huvide kaalumisel. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-14-06 p-s 28 märkinud, et juurdepääsu nõude lahendamisel tuleb kaaluda, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 12. aprilli 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-04 (RT III 2004, 11, 141)). Riigikohtu seisukohast tulenevalt on juurdepääsu nõude lahendamisel huvide kaalumine kohtu diskretsiooniotsus. Huvide kaalumisel tuleb arvestada ka väljakujunenud tavaga (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-145-04, p 16).
19.Kohus on seisukohal, et lähtuvalt mh eelviidatud Riigikohtu juhistest tulenevalt ei ole käesolevas asjas põhjendatud määrata juurdepääsutee mööda eelpool nimetatud varianti nr II ja III. Kohus arvestab siinkohal mh ka Ringkonnakohtu 04.06.2020 määruses toodud suuniseid, kus on maakohtule ette heidetud, et kohus, määrates juurdepääsu üle M kinnisasja, on määranud juurdepääsu sealt, kus tegelik juurdepääs puudub ning tee ei ole läbitav (vt kohtumääruse lk 13 – 14). Käesolevaks hetkeks ei ole asjaolud selles osas muutunud, kuna juurdepääs üle M kinnistu puudub, kuivõrd M kinnisasjale ei ole tänaseni rajatud teed ning avaldajal puuduks ka praegu üle M kinnistu reaalne juurdepääs oma kinnistul asuva hooneni. Selle juurdepääsu puhul tuleb M kinnistuni juurdepääsuks rajada läbitav tee (240 m), millega kaasnevad märkimisväärsed kulutused. Avaldaja poolt esitatud K OÜ hinnangul (V kd lk 86) tuleb juurdepääsuks sobiva tee rajamiseks M kinnistult eemaldada olemasolevalt teelt killustik, eemaldada huumuskiht, ehitada muldkeha, see tihendada ning ehitada katend purustatud kruusast. Selliste tööde maksumuseks kujuneks K OÜ hinnangul 25.01.2021 seisuga 11 515,20 eurot. Lisaks on K OÜ hinnangul üle M kinnistu rajatava 240 meetri pikkuse tee aastaseks hoolduskuluks 408 eurot aastas, millele lisanduks sahatamisekulu vastavalt vajadusele 30 eurot korra eest. Kuna üle L maatüki kulgev juurdepääs on oluliselt lühem – 61 meetrit, siis oleksid ka juurdepääsuteega seotud püsikulud oluliselt väiksemad. Arvestades, et M kinnistule on võimalik tagada juurdepääs ka ilma täiendavaid kulutusi tegemata mööda olemasolevat teed, oleks juurdepääsu määramine üle M kinnistu ebamõistlik.
20.Kohus leiab, et antud juhul on ainuvõimalikuks lahenduseks juurdepääsu määramine juba olemasolevalt ja aastaid kasutuses olevalt teelt (variant nr I), mis viib juba praegu M kinnistul asuva elamuni. Antud tee puhul ei peaks avaldaja tegema märkimisväärseid täiendavaid kulutusi, eemaldama rajatisi ega haljastust, kuna juurdepääsutee on läbitav nii jala kui sõiduvahendiga. Vaidlust pole selles, et V-L tee on avalikus kasutuses vallatee kuni L maatüki piirini. Vaatluse käigus leidis tuvastamist, et V-L teelt läheb üle L maatüki ja M kinnistu M kinnistule kõva pinnasega osaliselt kruusaga kaetud tee, mida on võimalik kasutada juurdepääsuks avalikult kasutatavalt teelt M kinnistule nii sõiduauto kui ka suuremate transpordivahenditega.
2-18-8986 Avaldaja on M kinnistu (kus ostes asus juba elamu) omanik alates 2015.aasta juulist (Energialevi OÜ on L katastriüksuse omandanud 2015.aasta detsembris) ning avaldaja on sellest ajast kasutanud harjumuspäraselt juurdepääsu M kinnistule V-L teelt (tee nr xxxxxxx) üle K kinnistu osaks oleva L maatüki, kuni tee sulgemiseni Energialevi OÜ poolt 2017 kevadel /vt fotod I kd lk 10-11, 16-22/. Asjaolu, et kõnealust juurdepääsu üle L maatüki M kinnistule pääsemiseks on ka varasemalt aastaid kasutatud, kinnitavad nii PrügiAbi OÜ seaduslik esindaja M.K vande all antud seletuses, kes oli M kinnistu omanik perioodil 2003 – 2015.a., kui ka Saaremaa Vallavalitsus /vt I kd lk 7, III kd lk 30 alates protokoll/. Samuti juurdepääs nähtav Maa-ameti kaartidel /I kd lk 6, 82, 90, 99/ ja fotodel /I kd lk 10-11, 19/. Maa-ameti kaardirakendusest nähtub, et üle L maatüki M ja M kinnistu poole kulgev tee on olnud olemas vähemalt 2005.aastast /III kd lk 118-119 ortofotod 2005, 2008 ja 2012.a. kohta/. Seega on vaidlusalust teed kasutatud M kinnistule juurdepääsuks juba enam kui 16 aastat. Õiguskirjanduse ja kohtupraktika kohaselt on kohus juurdepääsuõiguse tingimuste määramisel olulisel määral seotud väljakujunenud tavaga ning väljakujunenud tava olemasolu korral peab juurdepääsutee teise kohta määramiseks olema väga mõjuv põhjus. Kohtupraktikas on leitud, et tee kasutamise tava väljakujunemise näol on tegemist vahetu seadusjärgse kitsendusega, mille olemasoluga kinnisasja omandaja peab arvestama ka siis, kui seda ei ole kinnistusraamatusse kantud ( P. Varul jt. Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2014. Lk 605). Seega pidi Energialevi OÜ kinnisasja 2015. aastal omandades ja selle edaspidisel kasutamisel arvestama vahetu seadusjärgse kitsendusega, et juurdepääsutee kasutamine kinnisasjal jätkub. Ringkonnakohus on 4.06.2020 määruses mh juhtinud tähelepanu asjaolule, et juurdepääsu määramist ei välista see, kui kinnisasjale, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, on omanik naaberkinnisasja omaniku juurdepääsu soovist teades rajanud juurdepääsu takistavana rajatisi, peenraid ravimtaimede kasvatamiseks vms. Sellist tegevust saab hinnata pahauskse käitumisena AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimise takistamiseks (vt ka RKTKM nr 3-21-42-10, p 32). Seega ei ole asja lahendamisel oluline, et Energialevi OÜ on asunud juurdepääsuteel kasvatama lambaid ning kavandab väidetavalt läbisõidu trajektoorile rajada peenrad ravimtaimede kasvatamiseks. Muuhulgas pidi Energialevi OÜ tee olemasoluga ja kasutamisega arvestama ka kinnistu hoonestust planeerides. Sellest tulenevalt ei oma asjas tähtsust ka asjaolu, et L katastriüksusele on väljastatud projekteerimistingimused, millele kohaselt on ette nähtud hoone ehitamine taotletud juurdepääsuteest umbes 40 meetri kaugusele. Et Energialevi OÜ on taotlenud projekteerimistingimused selliselt olemasoleva teega paiknedes, on olnud tema enda riisiko, ega saa mõjutada juurdepääsu määramist üle L katastriüksuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole juurdepääsu määramine mööda ajaloolist teed L maatüki omanikule eriliselt koormav, kuna tee olemasoluga sai ja pidi kinnistu omanik arvestama. Üle L maatüki juurdepääsu määramisel ei kaasne ühelegi menetlusosalisele ka täiendavate kulutuste vajadust seoses tee rajamise ja hooldamisega. Paikvaatlusel on tuvastatud, et L maatükil ning sealt edasi üle M kinnistu M kinnistule viiv tee on tugeva aluspõhjaga kruusase pinnasega tee, mis on läbitav ka väiksema mootorsõidukiga (vt 04.12.2018 paikvaatluse protokoll). Seega on tee juba olemasoleval kujul juurdepääsuks M kinnistuni sobiv ning selle edasine kasutamine koormaks looduskeskkonda ilmselt vähem kui uue tee rajamine. Avaldaja näol on tegemist alaliselt välismaal elava isikuga, kes külastab M kinnistul asuvat hoonet enda sõnul väga harva – mõned korrad aastas isikliku puhkemajana. See tähendab, et
2-18-8986 määratav juurepääsutee ei oleks igapäevases intensiivses kasutuses, nagu oleks see alalise elukohani viiva tee puhul. Seega oleks juurdepääsu määramisel riive L maatüki omanikule pigem väike. Arvestades tee kasutamise vähest intensiivsust oleks avaldaja suhtes ebaõiglane kohustada teda rajama veel üks täiendav tee ning kandma selle tee rajamisega ning hooldamisega seotud kulutusi. Seega on kõige proportsionaalsem määrata juurdepääs juba olemasolevalt teelt. Privaatsuse huvi tuleb kaalumisel arvestada, kuid olemasolevad asjaolud näitavad juurdepääsu taotleja huvi ülekaalu. Juurdepääs peab olema aastaringselt kasutatav ning antud juhul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt saaks avaldajale juurdepääsu piirata.
21.TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Energialevi OÜ poolsed hinnangud M detailplaneeringu kohta on kohtu arvates ebaõiged ning asjasse ei puutu ka erinevad detailplaneeringuga seonduvad viidatud Riigikohtu lahendid. On küll M kinnistu planeering /I kd lk 48 alates/, kuid planeeringuga jagati kohtu hinnangul M kinnistu kaheks – M ja M (katastritunnus xxxxxxxxxxxxxxxx, registriosa number xxxxxx) ning M planeeringuga lahendati juurdepääs uuele, tekkinud M (mitte M) kinnistule. Nii seletuskiri kui ka planeeringu joonis kinnitavad, et mahasõit on L-T teelt näidatud vaid uuele, tekkivale M kinnistule / III kd lk 108/. Õiguskirjanduses on ka märgitud, et juurdepääsu maakorraldusliku võimalikkuse eelduseks ei ole otseselt ühegi haldusaktiga määratud tingimused, st juurdepääsu õiguse teostamise eelduseks ei ole detail(planeeringu) kehtestamine (vt AÕS I kommenteeritud väljaanne § 156, p 3.1.4.). Detailplaneeringu olemasolul tuleb arvestada, et talumiskohustuse seisukohalt ei ole see seadusjärgne kitsendus (RKTKo 3-2-1-5-06 p 22), samas võib siiski eeldada, et kui detailplaneeringus on konkreetses kohas juurdepääs ette nähtud, siis on see ka maakorralduslikult parim võimalus, kuid see ei anna kolmandatele isikutele õigust kavandatavat teed detailplaneeringus lahendatud viisil kasutada ega asenda kokkulepet omanikuga. Kuna käesoleva kohtuasja esemeks on vaid juurdepääsu küsimus avaldajale kuuluvale M kinnistule, jätab kohus tähelepanuta kõik menetlusoaliste väited ja tõendid, mis seonduvad L maaüksusel asuva nn S koha /ka S sadama/ avalikku kasutamist ja sellele juurdepääsu saamist. Siia L kohale juurdepääsu osas võib kõne alla tulla avalik-õiguslik vaidlus tulenevalt menetlusosaliste viidatud Pihtla Vallavolikogu otsustest ja Pihtla valla rannikualade üldplaneeringust. Need asjaolud ei ole juurdepääsu küsimuses antud juhul määravad.
22.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et avaldajale tuleb määrata soovitud juurdepääsutee üle L maatüki. Juurdepääsutee ületab K kinnistu L maatükki 61 meetri ulatuses ning juurdepääsutee laiuseks tuleb määrata 3 meetrit. Seega asub juurdepääsutee L maatükil 183 m2 ulatuses (vt V lk 182). Juurdepääsutee asukoht on kantud kohtumääruse lisaks olevale plaanile ning märgistatud punase joonega.
23.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-31-17 p-s 14 märkinud, et AÕS § 156 lg 1 mõtte kohaselt tuleb juurdepääsu kindlaksmääramise korral üldjuhul määrata koormatava kinnisasja omanikule juurdepääsu talumise eest tasu ning see koormatud kinnisasja igakordse omaniku kasuks välja mõista (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-180-15, p 42). Lahendi nr 3-2-1-27-17 p-s 14 on Riigikohus märkinud, et koormatava kinnisasja omanikele määratav tasu peab lisaks juurdepääsutee korrashoiu kulude hüvitamisele sisaldama hüvitist omandiõiguse riive eest. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-21-180-15 punktis 39 selgitanud, et kuna juurdepääsu määramisega tekib valitseva kinnisasja
2-18-8986 omanikul õigus kasutada koormatud kinnisasja avalikult kasutatavalt teelt juurdepääsuks oma kinnisasjale, kaotab koormatud kinnisasja omanik juurdepääsu alla jääva maatüki osas võimaluse maad kasutada muul viisil kui juurdepääsuna. Sellest tulenevalt on kinnisasja koormamisel juurdepääsuga kasutuseelise kaotamise hüvitamise eesmärk tagada kinnisasja omaniku samasugune seisund, milles ta oleks olnud, kui ta oleks saanud juurdepääsualust maatükki juurdepääsuta ise kasutada, sh kasutada tee alla jäävat maad mõnel muul otstarbel. Seda silmas pidades tuleb hüvitise suuruse määramisel hinnata, kuidas ja millise kasu saamiseks võiks kinnisasja omanik juurdepääsualust maad kasutada, arvestades maatükil paiknevaid ehitisi, ehituslikke, muinsuskaitselisi, maa otstarbest tulenevaid jms piiranguid ning kõiki muid selles osas tähtsaid asjaolusid (vrd Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21. mai 2008, a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-08, p 23).
24.Avaldaja hinnangul on mõistlik tasu juurdepääsu talumise eest 100 eurot aastas, arvestades kohtupraktikat, kuivõrd on piisav tasu maamaksu ja juurdepääsutee hooldamise kulutuste eest ning hüvitis omandiõiguse riive eest. Puudutatud isik I leiab, et 100 eurone tasu on ebamõistlikult väike ja leiab, et avalduse rahuldamisel tuleks talle määrata õiglane hüvitist 50 000 eurot, mis sisaldab hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest, kinnistul vajalike ümberkorralduste tegemise kulusid ja talumise ning korrashoiu kulusid.
25.Juurdepääsutee määratakse K kinnistu L maatükile 183 m2 ulatuses ning tee aluse maamaksu suurus on Saaremaa Vallavalitsuse esitatud andmete alusel (V lk 182) 1,12 eurot. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist olukorraga, kus puudutatud isiku I õiguseid väga intensiivselt riivatakse, kuna juurdepääsutee määratakse kohta, kus see juba praegu asub ning asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et avaldaja hakkaks juurdepääsu kasutama ebamõistliku intensiivsusega. Kohus võtab ka arvesse, et puudutatud isik I ise seda teed enda kinnistule pääsemiseks ei kasuta. Kohus leiab, et arvestades väljakujunenud kohtupraktikat ning antud vaidluse asjaolusid, on põhjendatud määrata iga-aastaseks tasuks seoses kasutuseeliste ja omandiõiguse riivega ja teealust maamaksu arvestades kokku 150 eurot. Tasu tuleb avaldajale kuuluva kinnistu igakordsel omanikul maksta iga aasta 1. veebruariks. Kohus leiab, et puudutatud isiku I nõutav juurdepääsutasu 50 000 eurot ei ole põhjendatud, kuna esiteks kehtiva kohtupraktika kohaselt ei saa nõuda hüvitist kinnistu väärtuse vähenemise eest (3-2-1-27-17, p 14.) Teiseks, on tõendamata võimalike ümberkorralduste tegemise kulud kinnistul ning Ringkonnakohus on 4.06.2020 määruses mh juhtinud tähelepanu asjaolule, et juurdepääsu määramist ei välista see, kui kinnisasjale, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, on omanik naaberkinnisasja omaniku juurdepääsu soovist teades rajanud juurdepääsu takistavana rajatisi, peenraid ravimtaimede kasvatamiseks vms. Sellist tegevust saab hinnata pahauskse käitumisena AÕS § 156 lg 1 järgse nõude realiseerimise takistamiseks (vt ka RKTKM nr 3-2-1-42-10, p 32). Kolmandaks, on tõendamata juurdepääsu korrashoiukulud summas 100 eurot kuus.
26.Juurdepääsu määramisel tuleb määrata isik, kes määratud juurdepääsuteed hooldab ja kannab sellega seotud kulud. Arvestades seda, et avaldaja elab välismaal ja seda kohustust endale võtta ei soovi, talvel ta enda kinnistul ei viibi, muul ajal on aga kinnistu kasutamise intensiivsus väike, siis on põhjendatud määrata, et puudutatud isik I hooldab ning kannab juurdepääsutee hooldamisega seotud kulud, mida 150 euro suurune aastatasu peab katma. Kui tee kasutamisel selgub, et tee kasutamine maakohtu määratud tingimustel (sh nt ehitustegevuse käigus raskeveokite liikumine) kahjustab teed, on teeomanikul tee korrashoiukohustus. Juhul kui tee korrashoiuks ja liiklemise tagamiseks on vaja teha täiendavaid ühekordseid investeeringuid võib avaldaja juurdepääsuõigust omavalt isikult
2-18-8986 taotleda tee korrastamist või investeeringute hüvitamist. Samuti on asjaolude muutumise korral võimalik ka esitada avaldus tee kasutamise tasu muutmiseks (TsMS § 459 lg 1 p 1).
27.Juurdepääsuõigus sisaldab eelduslikult õigust kasutada teed jalgsi liikumiseks, autoga juurdepääs ei pea olema igal juhul tagatud, kuid elamiseks kasutatava kinnisasja puhul peab vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus olema (RKTKo 3-2-1-58-05 p 22). Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb avaldajale juurdepääs määrata nii jalgsi kui sõidukitega (sh kinnisasja teenindavate raskeveokitega). Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud täiendavalt reguleerida juurdepääsu kasutamise tingimusi, mitme ja milliste sõidukitega avaldajad juurdepääsuteed kasutada tohivad, kuna juurdepääs on tarvilik avaldaja kinnistu otstarbeliseks kasutamiseks. Samuti märgib kohus, et kuivõrd puuduvad mõjuvad põhjused avaldajatele juurdepääsu ajaliseks piiramiseks, leiab kohus, et juurdepääs peab olema avaldajatele tagatud igal ajal. Juurdepääsuõigus hõlmab eelduslikult nii kinnisasja omanikku kui ka teisi kinnisasjal elavaid või seda omaniku nõusolekul muul viisil kasutatavaid isikuid (RKTKo 3-2-1-85-05 p 21). Kohus leiab, et põhjendatud on määrata juurdepääs avaldajale ja tema kinnistu igakordse omaniku ning omaniku nõusolekut omavate isikute kasuks nii jalgsi kui ka sõidukitega.
28.Eeltoodud põhjendustel määrab kohus, et M kinnisasja igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui transpordivahenditega K kinnistu L maatükil olevat juurdepääsuteed, mis on määruse lisaks oleval plaanil tähistatud punase joonega. Juurdepääs on tähtajatu, kuna eelduslikult ei kaota avaldaja kinnistu igakordne omanik teatud aja möödudes huvi oma kinnistule juurdepääsuks. Kohus märgib, et juhul kui L maatükil toimub kariloomade karjatamine on maaomanikul põhjendatud paigaldada juurdepääsuteele lukuta/võtmeta avatavad väravad/tõkked.
29.Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-04 p-s 22 märkinud, et kohtulahendiga määratud juurdepääsuõiguse kehtivuseks kolmandate isikute suhtes tuleb see kanda kinnistusraamatusse märkusena. Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast tuleb juurdepääsuõigus kanda kinnisturaamatusse märkusena.
30.AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. TsÜS § 68 lg 5 alusel, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Seega tuleb puudutatud isik I nõusolek kinnistusraamatusse märkuste kandmiseks asendada AÕS § 641 kohaselt käesoleva määrusega. Tuleb kohustada kinnistu, üle mille kohtu poolt määratav juurdepääs M kinnistule kulgeb, omanikku andma nõusolek märkuse tegemiseks vastava kinnistu registriosasse üle kinnistu kulgeva juurdepääsu kohta M kinnistule. Menetluskulud
31.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 1 esimese lause üldpõhimõtte järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 172 lg 1 esimest lauset on otstarbekas kohaldada
2-18-8986 juhul, mil hagita menetluses selle iseloomu tõttu peale avaldaja teisi menetlusosalisi ei ole, nt registriasjad, lapsendamise menetlus vms (RKTKm nr 3-2-1-42-08, p 18). TsMS § 172 lg 1 teine lause annab kohtule menetluskulude jaotamisel laia kaalutlusruumi, võimaldades põhjendatud juhtudel jätta menetluskulud täielikult või osaliselt mõne menetlusosalise kanda, eeldusel et hagita menetluses osaleb mitu isikut. Riigikohus on avaldanud ka seisukohta, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (3-2-1-4208, p 18). Kuna antud juhul määratakse juurdepääs üle Energialevi OÜ kinnisasja, nagu on avaldaja taotlenud, siis tehakse lahend Energialevi OÜ kahjuks, mistõttu on õiglane jätta menetluskulud Energialevi OÜ kanda. Kohus arvestab siinkohal asjaolu, et avaldaja kohtusse pöördumise on põhjustanud Energialevi OÜ käitumine, kuivõrd Energialevi OÜ asus põhjendamatult takistama avaldajale juurdepääsu kasutamist.
32.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui kohtulahend kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Menetlusosaliste vahel leidis aset intensiivne ja ajamahukas vaidlus ning erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks asja lõpetavas määruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast asja lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
33.Maakohtu 23.08.2019 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu tuleb TsMS § 445 lg 2 alusel jõusse jätta kohtumääruse täitmist tagava abinõuna.
/digitaalallkiri/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.