Tallinna Ringkonnakohus Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
28. mai 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-10607
Tsiviilasi
XX kaebus Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti 03.07.2019 otsusele täiteasjas nr 031/2014/65
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Aleksei Smelov Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet
Menetluse liik
Puudutatud isik II (sissenõudja): Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata avaldaja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks.
2.Jätta Harju Maakohtu 25.10.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2 kindlaks asja lahendanud maakohus. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
Tsiviilasi nr 2-19-10607 esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.XX (avaldaja, võlgnik) esitas 10.06.2019 kaebuse Tallinna kohtutäiturile Katrin Velletile (kohtutäitur), milles palus tagastada arestitud töövõimetoetus 42,41 eurot ning väljastada võlgniku sissetulekute/töövõimetoetuse arestimisakt täiteasjas nr 031/2014/65, mis vastaks kehtivale täitemenetluse seadustikule (TMS). Samuti palus avaldaja, et kohtutäitur muudaks töövõimetoetuse arestimisakti, arvestades võlgniku kuludega, majandusliku olukorraga, ning mitte arestida 20% võlgniku töövõimetoetusest.
2.Kohtutäitur tegi 03.07.2019 otsuse täiteasjas nr 031/2014/65, millega jättis võlgniku kaebuse 05.06.2019 kinnipeetud 42,41 euro tagastamiseks täiteasjas 031/2014/65 aluse puudumise tõttu rahuldamata ning võlgniku kaebuse 04.02.2019 töövõimetoetuse arestimise akti muutmiseks arestimise määra osas täiteasjas nr 031/2014/65 aluse puudumise tõttu rahuldamata. Kohtutäitur rahuldas võlgniku kaebuse töövõimetoetuse arestimise akti väljastamiseks ning edastas võlgnikule kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti, 13.06.2018 teate Eesti Töötukassale kinnipidamise korra muutmisest ja 31.01.2019 teate Eesti Töötukassale Statistikaameti avaldatud arvestusliku miinimumi määra muutumisest täiteasjas nr 031/2014/65. Kohtutäitur leidis otsuses, et seaduses sätestatud eeldused võlgniku töövõimetoetuse arestimiseks olid täidetud. Kohtutäitur tagas võlgnikule seadusega ettenähtud minimaalse toimetuleku suuruses summa arvestades kehtestatud erisusi ja kehtestanud kinnipidamise määra 20% õiglaselt. Võlgniku poolt esile toodud kulud ei ole sedavõrd erandlikud, et need tingiksid kinnipidamisele kuuluva osa vähendamist.
3.Avaldaja esitas 15.07.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 03.07.2019 otsusele, mida täpsustas 16.07.2019, 06.09.2019, 08.09.2019 ja 09.09.2019. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri 03.07.2019 otsuse ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 10.06.2019 kaebust uuesti läbi vaatama. Avaldaja on töövõimetu ning sai teada Eesti Töötukassalt, et kohtutäitur arestis osa tema töövõimetoetusest ja kandis kohtutäiturile avaldaja töövõimetoetusest 42,41 eurot. Kohtutäituri 03.07.2019 otsus on õigusvastane, kuivõrd kohtutäitur jättis otsuses hindamata avaldaja majandusliku olukorra ja ei analüüsinud, kas sissenõude pööramine on lubatav TMS § 131 lg 2 järgi. Samuti jäi analüüsimata see, millises ulatuses võib sissenõude töövõimetoetusele pöörata. Kohtutäitur jättis põhjendamatult tähelepanuta ja hindamata asjaolu, et avaldaja on kohustatud vastavalt üürilepingule maksma eluaseme eest üüri 250 eurot kuus ja tasuma kommunaalkulusid. Kohtutäitur jättis hindamata asjaolu, et avaldaja peab ostma endale toidu, ravimid, isiklikud tarbed, riided, kingad ja muud isiklikud asjad. Avaldaja maksab kommunaalkulusid korteri eest 48,94 eurot, millele lisanduvad talvel küttekulud kuni 45 eurot. Avaldaja igakuine sissetulek on 447,71 eurot (töövõimetoetus 13,79 eurot × 30 päeva + sotsiaaltoetus 34,01 eurot). Avaldajal puudus kinnisvara ja sõiduauto. Avaldaja väljaminekud on võrdsed sissetuleku suurusega. Avaldajal ei ole pangakaarti ja tema teeb oma makseid sularahas. Seega ei saa avaldaja esitada tõendina väljavõtet pangakontolt tehtud kulutuste kohta. Avaldaja sissetulekud laekuvad kolmandate isikute kontodele.
4.Avaldaja esitas 26.09.2019 kaebuse täpsustuse, milles selgitas, et kohtutäitur edastas avaldajale 13.06.2018 teate Eesti Töötukassale kinnipidamise korra muutumisest ja 31.01.2019 teate Eesti Töötukassale Statistikaameti avaldatud arvestusliku miinimumi määra kohta. 2 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10607 Avaldaja on ekslikult kaebuses nimetanud neid teateid arestimisaktideks. Nimetatud teated on õigusvastased ja ei oma õiguslikku tähendust avaldaja kaebuse lahendamisel. Teated on tehtud eesmärgiga esitada Eesti Töötukassale teade kõikide avaldaja arestimise tingimuste muutmiste kohta. Selliste teadete alusel ei saa arestida avaldaja töövõimetoetust. Teadetes ei ole hinnatud avaldaja tulusid ja kulusid ning seda, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on tagatud avaldaja toimetulek minimaalses vajalikus määras. Kohtutäitur oli kohustatud tegema avaldaja suhtes eraldi arestimisakti, milles pidid olema märgitud avaldaja andmed ja täiteasja number. 5. Sissenõudja esitas 18.09.2019 avaldaja kaebuse osas seisukoha, milles leidis, et avaldaja põhjendused ei anna alust kohtutäituri 03.07.2019 otsuse tühistamiseks. Kaebus tuleks jätta rahuldamata ning kohtutäituri 03.07.2019 otsus tühistamata. Menetluskulud tuleks jätta avaldaja kanda. Täitemenetluse kestel on garanteeritud avaldajale TMS alusel arestimisele mittekuuluvad summad. Kohtutäitur on tuvastanud, et avaldajal puudus igasugune muu realiseeritav vara oma kohustuste täitmiseks. Avaldaja kohustus ainuüksi sissenõudjale on tsiviilasjas nr 2-13-45900 kohtuotsusega väljamõistetud 46 434,60 eurot. Kohtuotsus on täitmisel alates jaanuarist 2014 ning seni on laekunud viie aasta jooksul vaid 705,73 eurot. Kohtutäitur on töövõimetoetuse arestimisakti koostamisel arvestanud kehtiva seaduse ja avaldaja ülalpidamisel oleva isikuga. Kohtutäitur ei ole ületanud diskretsioonipiire. Kohtutäitur on taganud võlgnikule toimetulekuks seadusest tuleneva miinimumi. Ei ole tõendatud ega ei esine võlgnikul erandlikke kulutusi toimetulekuks, mille jaoks vahendite tagamine arestitud summa vähendamise teel oleks õigustatud.
6.Kohtutäitur esitas 26.09.2019 avaldaja kaebusele seisukoha, paludes jätta avaldaja kaebuse rahuldamata, lõpetada menetlus ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi oma seisukoha juurde, mis oli kajastatud 03.07.2019 otsuses. 03.07.2019 otsuses on piisavalt põhjendatud avaldaja töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavust ja arestimise ulatust. Kohtutäitur võttis seisukoha ka avaldaja kulude ja majanduslikku olukorra hindamise osas. Samuti kontrollis, kas avaldaja töövõimetoetuse arestimisel maksimaalses määras on avaldajale tagatud toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Juhul, kui kohus asub teistsugusele seisukohale ning leiab, et kohtutäitur eksis ja põhjendamatult jättis asjaolud hindamata, siis kohtule kaebuse esitamise ajaks on see puudus kindlasti kõrvaldatud kohtutäituri 04.07.2019 otsusega täiteasjas nr 031/2014/65 (04.07.2019 otsus) ja avaldaja sai täitemenetluses palju põhjalikuma vastuse. Avaldaja töövõimetoetusele on sissenõue pööratud kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktiga, mis on osaliselt tühistatud (muudetud) kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega. Seega ekslik on avaldaja arusaam, et kohtutäitur pöörab sissenõude avaldaja sissetulekule iga kuu ja peab igakuiselt hindama ja analüüsima avaldaja majanduslikku olukorda, avaldaja kulusid, arestimise lubatavust ja arestimise määra põhjendatust. Igakuiselt peab Eesti Töötukassa kinni avaldaja töövõimetoetusest osa vastavalt kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktis ja selle 13.06.2018 ja 31.01.2019 osalise tühistamise teadetes (arestimise muudatused) märgitud tingimustele ja ulatuses. Tänaseks ei ole kohtutäituri arestimisakt ja selle muutmise teated tühistatud, peatatud ega kehtetuks tunnistatud, seega kuuluvad need täitmisele. Lisaks ei ole ka avaldaja enda esitatud väidete ja tõendite kohaselt tema sissetulekud muutunud ega ole muutunud tema majanduslik olukord. Avaldaja töövõimetoetuse arestimise lubatavust ja arestimise määra põhjendatust hindas kohtutäitur oma 04.07.2019 otsuses, mis on avaldajale kätte toimetatud ja mille on avaldaja vaidlustanud kohtule kaebuse esitamisega, mis jäi rahuldamata (tsiviilasi nr 219-10606). 7. Kohtutäitur esitas 30.09.2019 täiendava seisukoha, milles märkis, et kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 teated vaidlustas avaldaja 15.07.2019 kaebuse esitamisega kohtutäiturile. Kohtutäitur lahendas avaldaja 15.07.2019 kaebuse oma 08.08.2019 otsusega, mille avaldaja vaidlustas tsiviilasjas nr 2-19-12494. Avaldaja kaebust ei olnud tollel hetkel kohtus lahendatud. Sellest tulenevalt palus kohtutäitur jätta selles osas avaldaja väited tähelepanuta.
3 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10607 Maakohtu määrus
8.Harju Maakohtu 25.10.2019 määrusega (vaidlustatud määrus) jättis maakohus avaldaja kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata. Menetluskulud jäid avaldaja kanda.
9.Avaldaja ei ole kaebuses vaidlustanud kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 teateid. Avaldaja väitis alles kohtule, et teated on õigusvastased. Kohtutäitur ei ole oma 03.07.2019 otsusega saanud seda küsimust lahendada. Avaldaja nimetatud väidete osas on kohtueelne menetlus läbimata, mistõttu jättis maakohus avaldaja nimetatud väited tähelepanuta TMS § 218 lg 1 alusel.
10.Maakohtu hinnangul on avalduses toodud vastuväited avaldaja majandusliku olukorra hindamata jätmisele kohased arestimisakti vaidlustamisel, mitte aga arestimisakti alusel tehtud toimingu vaidlustamisel. Riigikohtu lahendi nr 2-18-4482 asjaolud on erinevad käesoleva tsiviilasja asjaoludest. TMS § 131 lg 2 ja TMS 132 lg 12 kohaldamise eeldusi tuleb hinnata arestimisakti koostamisel, mitte aga arestimisakti alusel igakordsel summa kinnipidamisel. Vastasel juhul koormaks see kohtutäiturit ebaproportsionaalselt ning takistaks täitemenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist.
11.Avaldaja töövõimetoetuse arestimise kohta täiteasjas nr 031/2014/65 on kohtutäitur koostanud 04.02.2018 arestimisakti, mis on osaliselt tühistatud 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadete alusel. Avaldaja töövõimetoetuse kinnipidamine toimus 04.02.2018 arestimisakti alusel. Ebaõiged on avaldaja väited nagu ei oleks kohtutäitur hinnanud töövõimetoetuse arestimise lubatavust ja arestimise määra põhjendatust. Käesolevas asjas esitatud kohtutäituri 03.07.2019 otsusest nähtub, et kohtutäitur on põhjalikult ja ammendavalt selgitanud avaldajale töövõimetoetuse kinnipidamise asjaolusid, sh täiendavalt hinnanud avaldaja majanduslikku seisundit. Samuti jääb kohtule arusaamatuks avaldaja etteheide selle kohta, et kohtutäitur oli kohustatud tegema avaldaja suhtes eraldi arestimisakti täiteasjas nr 031/2014/65. Kohtutäitur on teinud täiteasjas nr 031/2014/65 töövõimetoetuse arestimisakti 04.02.2018. Asjaolu, et kohtutäitur on seoses seaduse muudatustega 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakti osaliselt tühistatud 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadete alusel, ei tähenda, et kohtutäitur oleks pidanud koostama uue töövõimetoetuse arestimisakti.
12.Kuivõrd akt, mille alusel on töövõimetoetusest tehtud kinnipidamine, on jõus (s.o 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakt, mis tühistati osaliselt 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadete alusel), siis puudus kohtutäituril alus ka 42,41 euro tagastamiseks. Määruskaebus
13.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja palub 15.07.2019 avalduse rahuldada ja tühistada kohtutäituri otsus ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 10.06.2019 kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud tuleks jätta kohtutäituri kanda.
14.Avaldaja on kaebuse esitamisel tuginenud TMS § 133 lg 1 teises lauses sätestatud õiguskaitsele. Kaebus on esitatud avalduse andmetega, mis annab kohtutäiturile aluse kaaluda arestimise tühistamist selliselt, et avaldajale oleks tagatud arestimisele mittekuuluv sissetulek, arvestades TMS § 131 ja § 132 piiranguid. Kaebuse esitamine on lubatud, kuna TMS § 133 lg 1 ei keela avaldajal avaldust esitada kaebuse vormis (Riigikohtu 11.01.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-16, p 11.1).
15.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kohtutäituril puudus alus avaldaja majandusliku olukorra hindamiseks ja 42,41 euro tagastamiseks, kuna oli olemas kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakt ja teated. Kohtutäitur ei ole hinnanud avaldaja majanduslikku 4 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10607 olukorda, kuigi oli kohustatud seda tegema. Seda olukorras, kus kohtutäitur sai teada, et avaldaja sissetulekud ei taga tema toimetulekut minimaalselt vajalikus määras. Kohtutäitur pidi hindama ka kaebuses esitatud avaldaja põhjendusi ja asjaolusid.
16.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et TMS § 131 lg 2 ja TMS § 132 lg 12 kohaldamise eeldusi tuleb hinnata arestimisakti koostamisel, mitte arestimisakti igakordsel summa kinnipidamisel. Selline seisukoht oleks õige vaid juhul, kui kohtutäitur hindaks juba arestimisaktis kaebuses esitatud asjaolusid. Kohtutäituri ebaseaduslik tegevus toimub iga kuu, mistõttu on avaldajal õigus ebaseadusliku tegevuse vaidlustamiseks.
17.Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtutäituri otsuse põhjendustes ei ole välja toodud asjaolusid seoses 04.07.2019 otsusega. Kohtutäitur oli kohustatud otsuses esitama põhjendused 04.07.2019 otsuse kohta. Kuivõrd sellekohased põhjendused puuduvad, ei ole avaldajal võimalik neile ka vastuväiteid esitada. Maakohtul puudus õiguslik alus neid asjaolusid menetleda. Maakohus on seotud avaldaja kaebuse piiridega. Kohtutäitur ei jätnud kaebust rahuldamata põhjusel, et kohtutäitur on hinnanud avaldaja majanduslikku olukorda 04.07.2019 otsuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa maakohus arvestada nende asjaoludega ja seisukohtadega, mille kohaselt ei ole avaldaja otsuse peale tähtaegselt kaebust esitanud. Seda põhjusel, et kohtutäitur ei ole nimetatud asjaoludele oma otsuses tuginenud.
18.Ebaõige on, et kohtutäituri 04.02.2018 arestimisakt on osaliselt tühistatud 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadete alusel. Teadetest sellist järeldust ei tulene. Teadetes ei ole arestimise akti tühistatud. Kohtutäituri teated ei ole kohtutäituri arestimisaktid. Teated on kirjad, mis on esitatud Eesti Töötukassale. Seda tõendab ka teadete pealkiri ja kinnipidamise korra muutmise teade. Teadetes ei ole märgitud avaldaja andmeid ja täiteasja numbrit. Arestimisaktid peavad vastama haldusmenetluse seaduse (HMS) ja TMS-s sätestatud nõuetele. Teated arestimisaktidena ei vasta TMS § 114 ja TMS § 115 lg 7 nõuetele ja oleks tühised HMS § 63 alusel.
19.Avaldaja on vaidlustanud vaid kohtutäituri otsuse võlgniku kaebuse osas kohtutäituri otsusele, mistõttu sissenõudja õigusi selle kaebusega rikutud ei ole. Maakohtul puudus alus jätta menetluskulud avaldaja kanda. Menetluse edasine käik
20.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale tähtaja sellele vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
21.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
22.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.
23.Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldaja taotluse dokumentaalse tõendi (määruskaebusele lisatud 04.02.2018 arestimisakt) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Toimikust nähtub, et sama tõend esitati ka maakohtus (tl 82). Vastavalt TsMS § 238 lg 1 p 2 mõttele ei võta kohus vastu korduvalt esitatud tõendeid. Seda kinnitab määruskaebemenetluse osas ka TsMS § 662 lg 3. Eeltoodud kaalutlustel ei võta ringkonnakohus esitatud tõendit TsMS § 238 lg 1 p 2, § 639
5 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10607 lg 1 ja § 659 alusel vastu. Tõendi elektroonilise esitamise tõttu ei ole vajalik seda avaldajale tagastada.
24.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Ekslik on kaebuses esitatud väide, nagu oleks kohtutäituri 03.07.2019 otsus ebaseaduslik, kuna kohtutäitur jättis otsuses hindamata kaebaja majandusliku olukorra. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri, sissenõudja ja maakohtu seisukohaga, et TMS § 131 lg 2 ja § 132 lg 12 kohaldamise eeldusi tuleb hinnata eelkõige arestimisakti koostamisel, mitte arestimisakti alusel igakordsel summa kinnipidamisel. Vastupidine olukord koormaks kohtutäiturit täitemenetluse läbiviimisel ebaproportsionaalselt ning takistaks täitemenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda avaldaja viidatud Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-166-16 ja 2-18-4482, kuna nendes lahendites on analüüsitud TMS § 131 lg 2 ja 132 lg 12 kohaldamist arestimisakti koostamise kontekstis.
26.Igakuised kinnipidamised toimuvad arestimisakti alusel. Võlgniku töövõimetustoetusele on sissenõue pööratud kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktiga, mis on osaliselt tühistatud (muudetud) kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega. TMS § 114 lg 5 kohaselt kehtib arestimisakt, kuni nõue täidetakse. 04.02.2018 arestimise akt on tänaseni kehtiv. Kehtiva arestimisakti alusel toimuv kinnipidamine on õiguspärane ja kohtutäituril puudus alus 42,41 euro tagastamiseks. Pangakontolt väidetavalt ebaseaduslikult kinnipeetud rahasumma tagastamise osas ei oleks võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale ka võimalik rahuldada (vt Riigikohtu 15.03.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 13; 03.10.2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1105-13, p 19; 04.03.2008 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16).
27.Ringkonnakohus jätab tähelepanuta avaldaja väited kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadete õigusvastasusest. Neid väiteid ei ole kaebuses kohtutäiturile esitatud ning vaidlus nende üle lahendatakse tsiviilasjas nr 2-19-12494.
28.Maakohus lahendas kolleegiumi hinnangul asja õigesti ja TsMS-s sätestatud hagita menetluse reegleid järgides. Kohus ei olnud seotud menetlusosaliste põhjenduste ega hinnangutega ning võis kontrollida omal algatusel asjaolusid, mis olid vajalikud asja õigeks lahendamiseks. Avaldaja kaebus ei jäänud rahuldamata seetõttu, et kohtutäitur on 04.07.2019 otsuses täiendavalt töövõimetoetuse arestimise lubatavust hinnanud. Maakohus viitas kohtutäituri 04.07.2019 otsusele üksnes kaebuse väidetele vastamiseks.
29.TMS § 134 lg 1 sätestab, et kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku või sissenõudja avalduse alusel. Sellise taotluse esitamise eelduseks on sissetuleku arestimise aluseks olevate asjaolude muutumine. Isegi kui käsitada võlgniku kaebust arestimisakti muutmise/täiendamise taotlusena TMS § 133 lg 1 teise lause tähenduses, ei ole avaldaja esile toonud, millised on need konkreetsed asjaolud, mis on vahepealsel ajal muutunud ning tingiksid arestimisakti täiendamise. Avaldaja viitab umbmääraselt eluaseme üürile 250 eurot kuus, kommunaalkuludele ning toidu, ravimite, riiete jms kuludele, kuid mis osas ja millega võrreldes on need kulud muutunud, avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses esile ei ole toonud. Kuigi vastavat taotlust ei ole esitatud, on kohtutäitur vaidlustatud otsuses kontrollinud, kas võlgniku sissetulek on vahepealsel ajal muutunud ning kas esineb alus arestimisele mittekuuluva summa suurendamiseks. Kohtutäitur asus seisukohale, et võlgnik ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks mingisuguste erikulude kandmine, mis ei ole hõlmatud Statistikaameti arvestusliku miinimumiga ning tingiks arestimisele 6 (7)
Tsiviilasi nr 2-19-10607 mittekuuluva summa suurendamist arestimise määra vähendamise kaudu ning oleks aluseks kaebaja taotletud summa tagastamisel. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.
30.Maakohus jättis TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel kõik menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuses tugineb avaldaja sellele, et maakohtul puudus alus jätta sissenõudja menetluskulusid avaldaja kanda, kuna vaidlustatud kohtutäituri otsus sissenõudja õiguseid ei puudutanud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Hagita menetluses on menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198 lg 1 p 2). Täitemenetluse osalised on sissenõudja, võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab (TMS § 5 lg 1). Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tuleb kohtul kaasata kõik täitemenetlusest puudutatud isikud (vt Riigikohtu 13.01.2016 määrust nr 3-2-1-162-15, p 13; 11.11.2015 määrust nr 3-2-1-122-15, p 15; 24.03.2006 määrust nr 3-2-3104, p 8). Puudutatud isikul peab olema võimalus kohtuasja lahendamisel kaasa rääkida ja muid menetlusosalise õigusi teostada. Maakohus jättis põhjendatult puudutatud isiku II menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, arvestades, et menetluse põhjustas avaldaja, avaldus jäeti rahuldamata ning põhjendamatu menetluse alustamisega tekitas ta teistele menetlusosalistele menetluskulusid. Seega puudub alus maakohtu menetluskulude jaotust muuta.
31.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda.
32.Maakohus ei määranud hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks, mistõttu juhindudes TsMS § 174 lg-st 4 ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).
33.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Määrusega tehtud menetlusliku otsustuse peale ei näe TsMS ette määruskaebuse esitamise võimalust. TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab määruse peale esitada määruskaebuse osas, milles ringkonnakohus lahendas asja sisuliselt.
(allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.