XX hagi Revonum OÜ ja Arvila OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, täitekulude väljamõistmiseks, omandiõiguse üleandmiseks ja tahteavalduse asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise ja menetlusabi taotluse läbi vaatamata jätmise kohta XX määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hageja: XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja I: Revonum OÜ (endine ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ, registrikood 14042462) Kostja II: Arvila OÜ (endine ärinimi Stix KV OÜ, registrikood 14092508) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 07.01.2020 määrus osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast XX hagi Revonum OÜ vastu laenulepingute nr 50223-6 ja A60929-1 ning nendest tulenevate rahaliste kohustuste tagamiseks sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingute tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks, jättis läbi vaatamata menetlusabi taotluse ja jaotas menetluskulud. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata. Tühistatud osas saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ja menetlusabi taotluse lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
1(12)
Edasikaebamise kord Määruse peale osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata, võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Osas, milles maakohtu määrus tühistati, määruskaebust esitada ei saa. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud
1.XX (hageja) esitas Harju Maakohtule 12.08.2019 hagiavalduse (15.08.2019 ja 26.09.2019 hagi täpsustused) Revonum OÜ (kostja I) ja Stix KV OÜ (kostja II) vastu. Lisaks esitas hageja menetlusabi taotluse riigilõivu ja muude kohtukulude maksmiseks.
2.Kohus jättis 05.09.2019 määrusega hagiavalduse käiguta ja määras hagis sisalduvate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
3.26.09.2019 esitas hageja täpsustatud hagiavalduse, mille kohaselt sõlmisid 23.02.2015 hageja ja AB Kreditex AS fikseerimata intressimääraga laenulepingu nr 50223-6 ja sellest tuleneva nõude täitmise tagamiseks hüpoteegi seadmise lepingu korteriomandi asukohaga Välja tee 1-2, Tiskre küla, Harku vald (korteriomand) hüpoteegiga koormamiseks. 11.08.2016 edastas AB Kreditex AS hagejale teatise laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta.
4.29.09.2016 sõlmisid hageja ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu laenulepingu nr A60929-1 laenulepingust nr 50223-6 tulenevate hageja kohustuste refinantseerimiseks. Laenulepingust nr A60929-1 tulenevate nõuete tagamiseks loovutati AB Kreditex AS kasuks seatud hüpoteek Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule ja seati täiendav hüpoteek PõhjaEesti Hoiu-laenuühistu kasuks. 23.02.2017 edastas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu teatise laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise kohta. Hagejale edastati 22.03.2017 koostatud teatis laenulepingust tulenevate rahaliste nõuete kostjale I loovutamise kohta. 5. 21.06.2017 esitas kostja I Tallinna kohtutäiturile Elin Vilippus täitmisavalduse hüpoteekide realiseerimiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2017/3175. 04.09.2018 avaldas kohtutäitur enampakkumise teate. Kohtutäituri 04.10.2018 koostatud kordusenampakkumise akti kohaselt osutus edukaks pakkujaks kostja II, kes kanti kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 10.10.2018.
6.Kostja II esitas 12.12.2018 kohtutäiturile täitmisavalduse korteriomandi valduse vabastamiseks. Kohtutäitur algatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2018/7586, edastas täitmisteate ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse ning 07.03.2019 tõstis sundkorras
2(12)
välja hageja ja temaga kooselava perekonnaliikme CC. Täitedokumendiks oli täiteasjas nr 022/2017/3175 koostatud kinnisasja enampakkumise akt.
7.Hageja hinnangul puudus täiteasjas nr 022/2017/3175 täitemenetluse algatamise aluseks olev täitedokument täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg 1 tähenduses ja seega on eelnimetatud täiteasjas täitemenetlus täitedokumendi puudumise tõttu lubamatu. Kuna täitemenetlus täiteasjas nr 022/2017/3175 oli lubamatu, siis oli lubamatu ka täitemenetlus täiteasjas nr 022/2018/7586.
8.Kohtutäitur ei väljastanud täiteasjas nr 022/2017/3175 hagejale korrektset täitedokumendi numbrit sisaldavat täitemenetluse lõpetamise otsust ja seega ei ole ka täitemenetlus täiteasjas õiguslikus mõttes lõpetatud.
9.26.09.2019 täpsustatud hagiavalduses esitas hageja järgmised nõuded, paludes: 1) täiteasjades nr 022/2017/3175 ja 022/2018/7586 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist (nõue 1); 2) täiteasjas nr 022/2017/3175 kaasnenud ja hageja poolt kantud kulude väljamõistmist kostjalt I (nõue 2); 3) täiteasjas nr 022/2018/7586 kaasnenud täitmiskulude (sh kohtutäituri tasu jms) kostjalt II väljamõistmist (nõue 3); 4) alternatiivselt laenulepingute nr 50223-6 ja A60929-1 ning nendest tulenevate rahaliste kohustuste tagamiseks sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingute tühisuse tuvastamist (alternatiiv 1) ja juhul kui eelnimetatud nõude rahuldamine ei ole õiguslikult lubatav, siis alternatiivselt eelnimetatud lepingute kehtetuks tunnistamist (alternatiiv 2) (nõue 4); 5) tuvastada kostja II kohustus anda nõusolek aadressil Välja tee 1-2, Tiskre küla, Harku vald, Harjumaa (registriosa nr 11176402) asuva korteriomandi omandi üleandmiseks hagejale ja kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et kinnistusraamatu II jaost kustutatakse kostja II kohta tehtud kanne ja uue omanikuna kantakse hageja (nõue 5); 6) kostjalt II Välja tee 1-2, Tiskre küla, Harku vald, Harjumaa korteriomandi valduse väljamõistmist ja hagejale üleandmist hiljemalt ühe nädala (7 kalendripäeva) jooksul arvates lahendi jõustumisest (nõue 6). Maakohtu määrus
10.Maakohus keeldus 07.01.2020 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, jättis menetlusabi taotluse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Seoses hageja nõudega tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2017/3175 tegi maakohus päringu täitemenetluse registrisse ning selgus, et hageja suhtes ei ole käimas täitemenetlust täiteasjas nr 022/2017/3175, s.t täitemenetlus on nimetatud täiteasjas lõppenud. Kohtu järeldust kinnitab ka asjaolu, et tagatis realiseeriti
3(12)
(korteriomand müüdi enampakkumisel) ja kostja II on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna 10.10.2018.
12.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 kohaselt tekib omand enampakkumisel müüdud kinnisasjale enampakkumise akti alusel kinnistusraamatusse kande tegemisega. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 223 lg 1 kohaselt võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. TMS § 223 lg 2 p 1 kohaselt võib võlgnik nõuda enampakkumisel müüdud asja välja ostjalt AÕS § 80 alusel, ostja omakorda nõuda sissenõudjalt müügihinna tagastamist (TMS § 223 lg 2 p 3, samuti TMS § 98 lg 4), menetlusosaline võib nõuda ka kohtutäiturilt kahju hüvitamist (TMS § 223 lg 2 p 4). Enampakkumise kehtetuks tunnistamisega kaotab täitemenetluses enampakkumisel asja omandaja tagasiulatuvalt omandamise õigusliku aluse (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-05, p 10). Enampakkumise kehtetuks tunnistamise otseseks tagajärjeks on see, et enampakkumisel ostetud asjale ei teki TMS § 98 lg 2 kohaselt omandit (Riigikohtu otsus tsiviilasja nr 3-2-1-69-11, p 18). Eeldades hagis esitatud faktiväidete õigsust, sai hageja enampakkumisest teada 04.09.2018. Enampakkumist TMS § 223 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul ei vaidlustatud. Hagiavaldus on esitatud TMS § 223 lg 1 sätestatud tähtajast oluliselt hiljem (12.08.2019).
13.Hageja tõi välja, et täitemenetluse täiteasjas 022/2018/7586 algatamise õiguslikuks aluseks oli täiteasja nr 022/2017/3175 koostatud kinnisasja enampakkumise akt. Kuna täitemenetlust, sh enampakkumist, täiteasjas nr 022/2017/3175 ei ole enam TMS §-de 221 ja 223 alusel võimalik vaidlustada, siis ei saa lugeda ka täitemenetlust täiteasjas nr 022/2018/7586 hageja esiletoodud asjaoludel lubamatuks.
14.Kuivõrd täiteasjade nr 022/2017/3175 ja 022/2018/7586 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamise perspektiiv puudub, siis puudub ka täitekulude väljamõistmise perspektiiv ning selle nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
15.Hageja alternatiivse nõude, tuvastada laenulepingute tühisus ning nendest tulenevate rahaliste kohustuste tagamiseks sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingute tühisus või alternatiivselt tunnistada eelnimetatud lepingud kehtetuks, osas märkis maakohus, et hagiavaldusest võib aru saada, et hageja tuvastushuvi seisneb korteriomandi omandiõiguse tagasisaamises. Kohus leidis, et hagejal ei ole võimalik esitatud tuvastusnõuetega seda eesmärki saavutada. Võlaõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab, kelleks on vähemasti üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid teise lepingupoole vastu (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 13). Laenulepingud on sõlmitud AB Kreditex AS-ga ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga, mitte kostja II-ga.
16.Kohus pidas vajalikuks märkida, et hageja ei ole õiguslikult eristanud võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku kokkulepet ega asjaõiguslikku käsutust, millest igaühe kehtivuse alused
4(12)
ja tingimused on erinevad ning ühe võimalik tühisus ei too automaatselt kaasa teiste lepingute või käsutuse tühisust.
17.Juhul, kui hageja leiab, et keegi on talle tekitanud kahju või tema arvel rikastunud, on hagejal võimalik esitada nimetatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue või rahaline nõue alusetult saadu tagastamiseks. Määruskaebus
18.Hageja esitas 23.01.2020 määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Lisaks palus hageja kohtul võtta seisukoht menetlusabi taotluse osas.
19.Maakohtu seisukoht täitemenetluse lõppemise kohta ei tugine täitemenetluse seadustikule. Kohtutäitur ei ole edastanud hagejale kui võlgnikule täiteasjas nr 022/2017/3175 täitemenetluse lõpetamise otsust. Formaliseerituse printsiibist tulenevalt ei ole hageja hinnangul täitemenetlus lõpetatud ja seega on täiteasjas nr 022/2017/3175 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õiguslikult lubatav.
20.Tuvastusnõude osas leidis maakohus, et esitatud nõudega ei ole hagejal võimalik saavutada oma eesmärki, s.o saada tagasi korteriomandi omandiõigus. Hageja märgib, et tema huvi on tuvastada sundtäitmise aluseks olevate laenulepingute tühisus. Hagejale jääb selgusetuks, millisel alusel tuvastas kohus, et hagejal ei ole tuvastushuvi laenulepingute tühisuse tuvastamiseks. Juhul kui avalduses on esitatud ka ainult võlaõiguslike lepingute tühisuse tuvastamise nõue, siis on hagejal võimalik täiendava tähtaja jooksul lisada ka laenulepingute tühisuse tuvastamise nõudele asjaõiguslike lepingute tühisuse tuvastamise nõuded.
21.Lepingust tulenevate nõuete esitamise tähtaeg on kolm aastat. Juhul kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest, kaasneb sellega hageja jaoks olukord, kus tal ei ole võimalik enam lepingu tühisuse tuvastamise nõuet selle aegumise tõttu kohtule esitada ning hageja jaoks on tegemist keerulise olukorraga, mille on tinginud kohtupoolne põhjendamatu asja menetlusega viivitamine.
22.Menetlusse võtmisesse keeldumise otsus on hagejale äärmiselt üllatav olukorras, kus hagiavalduse esitamise ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse tegemise vahele jääv ajaline periood on peaaegu 5 kuud. Lisaks on kohtu põhjendused veelgi arusaamatumad olukorras, kus kohus kohustas menetlusabi taotluse suhtes otsuse tegemiseks kolmandaid isikuid esitama hageja sissetulekute ülevaate 7 kalendripäeva jooksul arvates 02.10.2019 määruse kättesaamisest. Kohus ei pidanud vajalikuks menetlusabi taotluse osas seisukohta kujundada ning selle asemel esitas praktiliselt kolme kuu möödumisel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse.
23.Hageja hinnangul saab kohus keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest alles peale seda, kui on selgitanud hagiavalduses esinevate puuduste olemasolu, on määranud täiendava tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja kui hageja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldanud.
5(12)
Menetluse edasine käik
24.Maakohus jättis 19.02.2020 määrusega hageja menetlusabi taotluse rahuldamata ja kohustas hagejat tasuma määruskaebuselt riigilõivu 50 eurot. Hageja tasus riigilõivu.
25.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
jättis
rahuldamata
ja
edastas
Määruse põhjendused
26.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks osas, milles maakohus keeldus nõudeid 13 ja 5-6 menetlusse võtmast. Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus keeldus hageja nõude 4 menetlusse võtmisest, jättis läbi vaatamata menetlusabi taotluse ja jaotas menetluskulud.
27.Hagiavalduse kohaselt soovib hageja kahes täiteasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, hageja poolt kantud täitekulude väljamõistmist, täitemenetluses müüdud korteriomandi omandiõiguse ja valduse üleandmist ning alternatiivselt laenu- ja hüpoteegilepingute tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist. Kokku esitas hageja 6 nõuet, mille menetlusse võtmisest maakohus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel keeldus. Määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada tervikuna ja saata asi tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ja menetlusabi andmiseks. 28. TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel saab kohus lähtuda hageja esiletoodud asjaoludest ja hageja nõuetest. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust iga esitatud nõude menetlusse võtmata jätmise osas eraldi.
29.Esmalt käsitleb kolleegium sundtäitmiste lubamatuks tunnistamise nõuet (nõue 1). Hageja nõudis täiteasjades nr 022/2017/3175 ja 022/2018/7586 sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hageja toob nõude tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2017/3175 osas esile, et selles täiteasjas puudus täitemenetluse algatamise aluseks olev täitedokument TMS § 18 lg 1 tähenduses ja seega on eelnimetatud täiteasjas täitemenetlus täitedokumendi puudumise tõttu lubamatu. Lisaks leiab hageja, et kohtutäitur ei väljastanud täiteasjas nr 022/2017/3175 hagejale korrektset täitedokumendi numbrit sisaldavat täitemenetluse lõpetamise otsust ja seega ei ole täitemenetlus täiteasjas lõpetatud.
30.Asjaoludest nähtuvalt algatati täitemenetlus täiteasjas nr 022/2017/3175 kostja I täitmisavalduse alusel hüpoteekide realiseerimiseks. Selles täitemenetluses toimus enampakkumine, mille tulemusel sai korteriomandi omanikuks kostja II. Vastuseks hageja väitele, et selles täiteasjas puudus täitemenetluse algatamise aluseks olev täitedokument TMS § 18 lg 1 tähenduses, selgitab ringkonnakohus järgmist.
6(12)
Esiletoodud asjaoludest nähtuvalt alustati hageja suhtes täitemenetlust tema kui võlgniku vastu kinnisasjale seatud hüpoteekide realiseerimiseks. Tegemist on kinnisasjaga seotud asjaõigusliku realiseerimisnõudega ja sundtäitmist võimaldab TMS § 2 lg 1 p 19 järgne kohese sundtäitmise kokkulepe kui täitedokument. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituril on TMS § 18 lg 1 kohaselt õigus ja kohustus kontrollida, kas täitedokument kehtib seal märgitud sissenõudja või võlgniku õigusjärglase suhtes ja võlgnikul on õigus juhul, kui ta ei nõustu kohtutäituri poolt täitemenetluse alustamisega, vastav otsus vaidlustada. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale saab kaebuse esitada TMS § 217 järgi kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Esiletoodud asjaoludest nähtuvalt ei vaidlustatud täitemenetluse algatamise otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
31.Täitemenetluse registrisse päringut tehes veendus maakohus, et täitemenetlus täiteasjas nr 022/2017/3175 on lõppenud, mida kinnitas kaudselt ka asjaolu, et kinnisasja omanikukanne kostja II osas on tehtud 10.10.2018. Maakohus tuvastas, et hageja ei vaidlustanud täiteasjas nr 022/2017/3175 toimunud enampakkumist TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja, s.o enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Samuti ei ole vaidlustatud täitemenetluse lõpetamist.
32.TMS § 221 lg 3 sätestab, et hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks võib esitada täitemenetluse lõpuni. Seega hageja poolt soovitavad eesmärgid (täitemenetluse lõpetamine ja täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine) ei ole TMS § 221 lg-te 1 ja 11 alusel esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga saavutatavad, kui täitemenetlus on enne hagi esitamist lõpetatud nõude täitmise tõttu. Täitedokumendist tuleneva nõude täitmise tõttu on täitedokumendi täidetavus kõrvaldatud ja täitemenetluse lõpetamine on saavutatud muul viisil. Hageja esitas hagiavalduse sundtäitmise lubamatuks tunnistamist pärast seda, kui kohtutäitur tegi otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg (vt ka Riigikohtu 29.05.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-12, p 12). Seadus ei anna võlgnikule õiguskaitset sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamiseks, kui täitemenetlus on lõpetatud. Ka hageja väitest, et täitemenetlus täiteasjas ei ole õiguslikus mõttes lõpetatud põhjusel, et kohtutäitur ei väljastanud hagejale korrektset täitedokumendi numbrit sisaldavat täitemenetluse lõpetamise otsust, ei saa järeldada, et täitemenetlus ei ole lõpetatud. Kolleegium saab hageja väitest aru selliselt, et kohtutäitur edastas hagejale täitemenetluse lõpetamise otsuse, kuid hageja leiab, et selles on ebatäpsused. Täitemenetluse lõpetamise alused on sätestatud TMS §-s 48 ja kord TMS §-s 50, millest ei tulene, et täitemenetluse lõppemine oleks seotud võlgniku arvamusega.
33.Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et täiteasjas nr 022/2017/3175 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude menetlemisel ei ole edu väljavaateid, kuna täitemenetlus on lõppenud ja täitemenetlust, sh ka enampakkumist
7(12)
täiteasjas nr 022/2017/3175, ei ole enam TMS § 221 ega § 223 alusel võimalik lubamatuks tunnistada ega vaidlustada.
34.Täitemenetlus täiteasjas nr 022/2018/7586 on alustatud 12.12.2018 ja täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 15 järgi on kohtutäituri 04.10.2018 sundenampakkumise akt täiteasjas nr 022/2017/3175. 07.03.2019 on kohtutäitur koostanud kinnisasja valduse äravõtmise akti. Nõuet tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 022/2018/7586 põhjendab hageja väitega, et kuna täitemenetlus täiteasjas nr 022/2017/3175 on lubamatu, siis on lubamatu ka täitemenetlus täiteasjas nr 022/2018/7586. Kohus saab hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel lähtuda hageja esiletoodud asjaoludest. Kuivõrd kohus jõudis eelnevalt järeldusele, et täiteasjas nr 022/2017/3175 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudel ei ole edu väljavaateid, tuleb perspektiivi puudumist jaatada ka täiteasja nr 022/2018/7586 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude osas, kuna oma nõude seob hageja üksnes sellega, et sundtäitmine asjas nr 022/2017/3175 on lubamatu.
35.Järgmise nõudena palub hageja välja mõista eelpool nimetatud täitemenetlustes tema kantud kulud vastavalt kostjalt I täiteasja nr 022/2017/3175 kulud (nõue 2) ja kostjalt II täiteasja nr 022/2018/7586 kulud (nõue 3) seetõttu, et sundtäitmine on lubamatu. Muid põhjendusi nende nõuete osas hageja ei esitanud. Maakohus selgitas õigesti, et kuna täiteasjade nr 022/2017/3175 ja nr 022/2018/7586 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamise perspektiiv puudub, siis puudub ka hageja esiletoodud põhjustel tema poolt kantud täitekulude väljamõistmiseks perspektiiv ning seetõttu tuleb nende nõuete menetlusse võtmisest keelduda.
36.Nõudes 5 palus hageja tuvastada kostja II kohustus anda nõusolek aadressil Välja tee 12, Tiskre küla, Harku vald, Harjumaa (registriosa nr 11176402) asuva korteriomandi omandi üleandmiseks hagejale ja kinnistusraamatu kande muutmiseks selliselt, et kinnistusraamatu II jaost kustutatakse kostja II kohta tehtud kanne ja uue omanikuna kantakse kinnistusraamatusse hageja. Nõudes 6 palus hageja nõuda välja kostjalt II täitemenetluses võõrandanud korteriomandi valdus ja anda see hagejale üle. Nimetatud nõuded tulenevad hageja väitel sundtäitmise lubamatusest ja sellest, et kostja II pole kinnisasja omandanud. Kuna hageja ei saa täiteasja nr 022/2017/3175 vaidlustamise võimatuse tõttu (TMS § 221 lg 3 ja § 223 lg 1) enam sundtäitmise lubamatuks tunnistamist nõuda ja samuti ei anna lepingute tühisus või kehtetus võimalust saada tagasi kinnistut ja selle valdust, siis kannete muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamise ja valduse üleandmise nõudeid ei saa kohus hageja esiletoodud asjaoludel rahuldada ning maakohus on õigesti keeldunud nende nõuete menetlusse võtmisest.
37.Nõude 4 esitas hageja esmakordselt 26.09.2019 täiendatud hagiavalduses (tl 126-134), kuigi väiteid laenulepingute tühisuse kohta oli hageja esitanud ka eelnevates hagiavaldustes seonduvalt esialgselt esitatud nõuetega. Nõude 4 pealkirjastas hageja alternatiivse nõudena, paludes tuvastada laenulepingute nr 50223-6 ja nr A60929-1 ning nendest tulenevate rahaliste kohustuste tagamiseks sõlmitud hüpoteegi seadmise lepingute tühisuse ning teise alternatiivina, juhul kui eelmise nõude rahuldamine ei ole
8(12)
õiguslikult lubatav, siis eelnimetatud lepingute kehtetuks tunnistamist. Alternatiivsete nõuete osas leidis maakohus, et hagiavaldusest võib aru saada, et hageja tuvastushuvi seisneb korteriomandi omandiõiguse tagasisaamises. Maakohus leidis, et hagejal ei ole võimalik esitatud tuvastusnõuetega seda eesmärki saavutada. Võlaõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab, kelleks on vähemasti üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid teise lepingupoole vastu. Maakohtu hinnangul ei eristanud hageja võlaõiguslikku tehingut ja asjaõiguslikku käsutust. Määruskaebuses rõhutab hageja, et tema huvi on tuvastada sundtäitmise aluseks olevate laenulepingute tühisus ning leiab, et käsutustehingute tühisuse osas saab hagi täiendada. Kolleegium märgib, et hageja nõudest ei ole täpselt võimalik aru saada, milliste nõuete alternatiivina on nõue 4 esitatud.
38.Hageja väitis, et laenulepingud ja hüpoteegi seadmise lepingud olid tühised heade kommetega vastuolu tõttu (TsÜS § 86 lg 1). Tuvastusnõude menetlemise eeldus on TsMS § 368 lg 1 järgi hageja õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Sellist huvi peab hageja põhistama ja kohtul tuleb seda kontrollida. Üldjuhul on tehingu tühistamise vastu õiguslik huvi poolel, kes saab esitada tagasitäitmise nõudeid (Riigikohtu 13.02.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 13 esimene lõik, ja selles viidatud 23.09.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-05, p 23). Kui vastavat huvi ei esine, siis võib keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
39.Hageja on esile toonud laenulepingu nr 50223-6, mis oli sõlmitud 23.02.2015 AB Kreditex AS-ga, osas, et lepingu sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei selgitatud ega fikseeritud rahaliste kõrvalkohustuste suurust, lepingust ei olnud hagejal võimalik taganeda, intressi määr ja leppetrahvid olid ebamõistlikult suured, hüpoteegi summa ületas laenu kahekordselt, lepingust tulenevad sanktsioonid olid hagejat kahjustavad ja leping oli sõlmitud hagejat kui tarbijat kahjustavatel tüüptingimusel. Laenulepingu nr A60929-1 sõlmis hageja 29.09.2016 Põhja-Eesti Hoiulaenuühistuga osaliselt eelmisest laenulepingust tuleneva kohustuse refinantseerimiseks. Sellest lepingust tulenev nõue loovutati kostjale I ja nõude täitmiseks toimus täitemenetlus täiteasjas nr 022/2017/3175. Hageja tõi esile, et laenuleping oli sõlmitud tema rasket olukorda, millest oli teadlik ka Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu, ära kasutades. Hageja oli raskustes laenumaksetega AB Kreditex ASle ja hageja äriühing oli rahalistes raskustes, mistõttu oli hageja nõus AB Kreditex AS laenu refinantseerimisega. Leping oli sõlmitud laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkudes ja hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Laenuandja ei hinnanud hageja maksevõimet ega andnud hagejale kui tarbijale piisavaid selgitusi. Lepingust tulenev intress oli liiakasuvõtlik, ebaõigesti rakendati viivist pärast lepingu lõppemist ja sanktsioonid olid põhjendamatud ja ebamõistlikult suured. Hageja palus
9(12)
nõudes 4 ka hüpoteegi seadmise lepingute tühisuse tuvastamist. Kolleegium leiab, et hageja ja laenuandjate vahel sõlmitud tagatiskokkulepped on võlaõiguslikud lepingud, mille tühisust saab kohus hinnata.
40.Nõuded laenulepinguste ja hüpoteegilepingute tühisuse tuvastamiseks esitas hageja esmakordselt 26.09.2019 menetlusdokumendis. Hageja esitatud asjaoludest saab järeldada, et vähemalt laenulepingu nr A60929-1 osas võivad esineda alused TsÜS § 86 lg-te 1 ja 2 järgi lepingu tühisuse tuvastamise kaalumiseks. Mõlema laenulepingu osas on esile toodud asjaolud, millest nähtuvalt võib olla alust kaaluda lepingute või nendes sisalduvate osade kokkulepete tühisust VÕS § 408 järgi. Kolleegium möönab, et hageja on oma nõuded esitanud kaootiliselt ja raske on aru saada, millised väited konkreetse lepingu kohta on esitatud. Samuti ei ole hageja esile toonud selget tuvastushuvi iga vaidlustatava lepingu osas. Eeltoodu ei andnud aga maakohtule alust selleks, et koheselt keelduda menetlusse võtmast nõude 4 esimest alternatiivi lepingute tühisuse tuvastamiseks. Arvestades nõude ebaselgust, oleks pidanud maakohus esmalt lepingute tühisuse tuvastamise nõude osas andma TsMS § 3401 lg 1 järgi hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sealjuures oleks pidanud maakohus ka selgitama hagejale vajadust tuua iga lepingu kohta esile asjaolud lepingu tühisuse kohta ja tuvastushuvi. Tuvastushuvi osas rõhutab kolleegium, et maakohus on õigesti vaidlustatud määruses selgitanud, et juhul, kui hageja leiab, et keegi on talle tekitanud kahju või tema arvel rikastunud, on hagejal võimalik esitada nimetatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue või rahaline nõue alusetult saadu tagastamiseks, kuid see pole aluseks tuvastushagi esitamiseks. Tagatiskokkulepete puhul tuleb hagejal esile tuua ka see, milliste tagatiskokkulepete osas soovib hageja nõuet esitada ja mis on nõude alused. Maakohus seda hagejale selgitanud ei ole. Alles pärast hagejale TsMS § 3401 lg 1 järgi võimaluse andmist nõuet täiendada ja täpsustada, on maakohtul võimalik kaaluda nõude menetlusse võtmist. Lisaks märgib kolleegium, et õige on, et võlaõiguslikust lepingust tekivad õigused ja kohustused vaid selle võlasuhte osalistele ja hageja ei ole esitanud nõuet laenulepinguid ja tagatiskokkuleppeid sõlminud isikute vastu. Kostjate kaasamiseks on hagejal aga võimalus TsMS § 208 lg 2 järgi kuni menetluse lõpuni esimeses astmes kostjaid, mistõttu ei saa see olla aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele.
41.Seega tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus keeldus menetlusse võtmast hageja nõuet tuvastada laenulepingute ja hüpoteegi seadmise lepingute tühisus (nõude 4 esimene alternatiiv). Hagi ei ole selles osas õiguslikult igal juhul perspektiivitu, nagu maakohus leidis, ja maakohus ei saanud nõuet jätta määruses toodud põhjustel menetlusse võtmata. Nõude 4 esimene alternatiivne nõue tuleb saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
42.Järgnevalt käsitleb ringkonnakohus hageja nõuet laenulepingute ja hüpoteegilepingute kehtetuks tunnistamiseks (nõude 4 teine alternatiiv). Eeltoodud nõue on kolleegiumi arvates esitatud tuvastusnõudena, kus hageja palub tuvastada, et lepingud on kehtetud.
10(12)
Maakohus on ka selle nõude menetlusse võtmisest keeldumisel lähtunud asjaolust, et hageja ei ole esile toonud tuvastushuvi. Nimetatud nõude osas ei ole maakohus samuti andud võimalust hagejale selgitada, milline on tema tuvastushuvi. Ringkonnakohus selgitab, et tavapäraselt saab tehingute kehtetuks tunnistamise nõude korral olla tuvastushuviks TsÜS § 90 lg 2 järgi soov saada tehingute järgi saadu tagasi. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et tehingute kehtetuse eelduseks on nende tegemine pettuse või eksimuse mõjul ja tühistamine, mis toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Vastavad asjaolud tuleb esile tuua hagejal. Kuna nõude 4 teine alternatiiv esitati alles 26.09.2019 täiendatud hagiavalduses, siis on maakohus keeldunud selle menetlusse võtmisest ringkonnakohtu arvates ennatlikult ja maakohtu määrus tuleb selles osas tühistada. Maakohtul tuleb hagejale anda võimalus oma nõuet täpsustada, selgitades, et iga vaidlusaluse tehingu puhul tuleb eraldi välja tuua kehtetuse alused.
43.Vastuseks hageja seisukohale, et kohus saab keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest alles peale seda, kui on selgitanud hagiavalduses esinevate puuduste olemasolu, on määranud täiendava tähtaja hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ja kui hageja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldanud, selgitab kolleegium järgmist. Kohtul tuleb anda menetlusosalisele TsMS § 3401 lg 1 alusel tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks juhul, kui avalduse menetlemist takistavad puudused, mida on võimalik kõrvaldada. Kui kohus leiab, et hagi puudused ei ole kõrvaldatavad ja hagil puudub perspektiiv, on kohtul õigus hagi menetlusse võtmisest keelduda. Nõude 4 osas ringkonnakohus leidis, et hagejale tuleb anda võimalus TsMS § 3401 lg 1 alusel nõude puudused kõrvaldada ja alles pärast seda saab maakohus kaaluda, kas nõuet on võimalik menetlusse võtta.
44.Lõpetuseks märgib kolleegium seoses hageja etteheitega maakohtule menetlusse võtmise otsustamise ajakulu osas, et teadaolevalt on Harju Maakohtu töökoormus väga suur ja paratamatult ei saa eeldada, et kohus saab menetluses olevate asjade lahendamise kõrval tegeleda uute asjade menetlusse võtmisega viivitamatult. TsMS § 372 lg 1 järgi lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Hageja esitas hagiavalduse, milles sisaldub 6 nõuet. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul hageja eeltoodud etteheide maakohtule põhjendatud ja maakohus on arvestades asjaolusid otsustanud hagi menetlusse võtmise mõistliku aja jooksul.
45.Maakohus jättis vaidlustatud määruse p-ga 2 läbi vaatamata hageja taotluse menetlusabi saamiseks, kuna keeldus hagi menetlusse võtmast. Hageja on määruskaebuses palunud maakohtu määruse eeltoodud osas tühistada ja anda talle menetlusabi. Kolleegium leiab, et seoses maakohtu määruse osalise tühistamisega tuleb tühistada ka menetlusabi taotluse läbivaatamata jätmine ja maakohtul tuleb taotlus lahendada. Kolleegium märgib, et maakohus ei ole viidanud taotluse läbi vaatamata jätmisel õigusnormile, mille järgi on võimalik taotlus jätta läbi vaatamata. TsMS § 181 lg 1 järgi annab see, kui
11(12)
kavandatav menetluses osalemine ei ole eelduslikult edukas, aluse menetlusabist keeldumiseks.
46.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks menetlemiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
47.Käesoleva määruse peale saab edasi kaevata osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
(allkirjastatud digitaalselt) Mati Maksing
12(12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.