A. S. hagi AB Kreditex AS-i, Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu, Revonum OÜ ja Arvila OÜ vastu lepingute tühisuse tuvastamise, hüpoteegi kustutamise, tahteavalduste asendamise ning enammakstud tasude ja viivise väljamõistmise nõudes või alternatiivselt lepingute kehtetuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
325 979,09 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A. S. (endine P.; isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx); Kostja I: AB Kreditex AS (registrikood 12041659; asukoht Rävala pst 3, Tallinn; e-post [email protected]); Kostja II: Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563; asukoht Pronksi tn 3, Tallinn; e-post: xxxx); Kostjate I ja II lepinguline esindaja: vandeadvokaat Oksana Morozova (Advokaadibüroo CLARUS; e-post: [email protected]); Kostja III: Revonum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) (registrikood 14042462; asukoht Rävala pst 8 9. korrus, Tallinn; e-post [email protected]; telefon 5199 2651); Kostja IV: Arvila OÜ (kehtetu nimega Stix KV OÜ) (registrikood: 14092508; asukoht: Pallasti tn 28-93 Nimekast, 11402, Tallinn; e-post [email protected]); Kostjate III ja IV lepinguline esindaja: Alar Liivamägi (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
17.05.2022 eelistung, edasi kirjalikus menetluses.
2.Mõista Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistult ja Revonum OÜ-lt solidaarselt A. S. kasus välja:
2.1.põhivõla 3 267,72 eurot;
2.2.perioodi 03.09.2020 - 29.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise 324.21 eurot;
2.3.viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 3 267,72 eurot.
3.Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata, sh järgmiste nõuete osas:
3.1.A. S. ja AB Kreditex AS vahel 23.02.2015.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx ja võlatunnistuse xxxx tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine) ja A. S. poolt AB Kreditex AS-ile alusetult enammakstud 7155,21 euro ja viiviste väljamõistmine;
3.2.A. S. ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahel 29.09.2016.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine);
3.3.A. S. ja AB Kreditex AS vahel 23.02.2015.a notari D. L. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine);
3.4.A. S., AB Kreditex AS ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahel 29.09.2016.a notari L. M. asendaja E.-L. S. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine);
3.5.22.03.2017.a Revonum OÜ ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahelise hüpoteekide loovutamislepingu tühisuse tuvastamine (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine);
3.6.kohustada Arvila OÜ andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi, registriosa number xxxx, II jakku 3. järjekohale Stix KV OÜ kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja A. S. osas omanikukande tegemine;
3.7.kohustada Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistut andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatus korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx suhtes avatud kinnistusraamatu IV jakku (hüpoteegid) 5. järjekohale Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks seatud hüpoteegi summas 62 000 eurot, tehtud kande kustutamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.Jätta kostjate I-IV menetluskulud 98,82% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 1,18% ulatuses solidaarselt kostjate II ja III kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist.
2-19-12059 Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavaldusest nähtub, et A. P. ja AB Kreditex AS (kostja I) sõlmisid 23.02.2015.a fikseerimata intressimääraga laenulepingu nr xxxx. A. P. ja AB Kreditex AS vaheline laenulepingu nr xxxx laenu kulukuse määr oli 12 kuu EURIBOR + 21,269% (lepingu p 1.10) ja intressimäär 20,967%. Sõlmitud laenulepingu alusel kohustus laenuandja AB Kreditex AS väljastama hagejale rahalise laenu summas 10 000 eurot. Laenusummast arvestati maha lepingutasu, notaritasu ja riigilõiv ning notar E. R. 23.02.2015.a maksis tegelikkuses kostja I käsundil hageja arvelduskontole 9545,42 eurot.
2.23.02.2015.a sõlmiti hageja ja AB Kreditex AS vahel ka laenulepingust tuleneva rahalise nõude täitmise tagamiseks A. P. omandis olevale korteriomandile asukohaga Xxxx hüpoteegi seadmise lepinguga (notarite ametitegevuse raamatu registri nr xxxx) hüpoteek.
3.Hageja jättis laenumaksed osaliselt tasumata ja laenuandja saatis 14. juulil 2016.a hagejale teate, milles olid kajastatud hageja täitmata rahalised kohustused laenuandja ees. Eelnimetatud nõudekirja alusel esitas kostja I hagejale nõude summas 12 771,02 eurot: - 8604,37 eurot tagastamata laenu põhiosa; - 726,18 eurot tasumata intress laenu kasutamise eest kuni 31.07.2016.a; - 409,91 eurot laenuintress kolme järgneva kuu eest (nn kahjuhüvitis); - 623,54 eurot viivis; - 606,15 eurot hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest; - 1720,87 kahjuhüvitis ennetähtaegse tagastamise eest; - 80 eurot meeldetuletuskirjad.
4.11.08.2016.a edastas AB Kreditex AS hagejale teatise laenulepingu ennetähtajalise ülesütlemise kohta seoses hageja poolse laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste nõuetekohase mittetäitmisega ja nõudis laenulepingust tulenevate nõuete täitmise katteks kogu laenusumma ja muude nõuete tasumist summas 13 238,11 eurot, millele lisandus viivis summas 43,02 eurot maksmisega viivitatud iga päeva eest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni.
5.Hagejale edastatud lepingu ülesütlemise teatise viimasel leheküljel sisaldus lause, et edaspidi „tegeleb Teie asjaga Renovum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ)“. Hageja jaoks jäi selgusetuks, millist õiguslikku tähendust ja sisu omab mõiste „tegeleb“ olukorras, kus nõuet õiguslikult kehtivalt ei olnud sisuliselt loovutatud.
2-19-12059
6.Hageja ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu vahel sõlmitud laenulepinguga refinantseeriti AB Kreditex AS ja hageja vahelisest laenulepingust tulenevaid kohustusi. Kostja III maksis 1,5 kuud pärast lepingu ülesütlemise teatise koostamist so 29.09.2016.a AB Kreditex ASile (lisa 7), mitte Renovum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ), arvelduskontole 11 478,21 eurot.
7.Hageja maksis laenuandja AB Kreditex AS arvelduskontole laenulepingust xxxx hagejale tulenevate rahaliste kohustuste täitmise raames 4 508 eurot (567 + 363 + 410 + 1000 + 999 + 99 + 258 + 8 + 268 + 268 + 268).
8.16.09.2016.a edastas Balti Kindlustusmaakler OÜ koostööpartner Ergo Kindlustus AS hagejale ettevõtte juhatuse liikmena pöördumise, milles soovis teada, millal Balti Kindlustusmaakler OÜ maksab ERGO Kindlustuse AS arve. Täiendavalt saadeti samalaadne järelpärimine ka 22.09.2016.a. 07.10.2016.a edastas ERGO Kindlustuse AS hagejale Balti Kindlustusmaakler OÜ suhtes pankrotihoiatuse. Hageja oli kostjaga I ja kostjaga II laenulepingute sõlmimise hetkel Balti Kindlustusmaakler OÜ (11660395) juhatuse liige. Hagejal tekkis AB Kreditex AS`ga sõlmitud laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmiseks ja hagejaga seotud äriühingule Balti Kindlustusmaakler OÜ esitatud pankrotihoiatusest (eelkõige pankroti ärahoidmise sooviga) tulenevalt erakorraline rahaline vajadus.
9.Hageja pidas läbirääkimise laenu refinantseerimiseks erinevate laenupakkujatega sh ja pöördus sissenõutavaks muutnud rahalise kohustuse refinantseerimiseks ka kostja II poole. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu esitas hagejale 20.09.2016 pakkumise AB Kreditex AS`ga sõlmitud ja erakorraliselt üles öeldud laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste refinantseerimiseks ja uue laenulepingu sõlmimiseks summale 22 000 eurot. Hageja sõlmis 29.09.2016.a Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga fikseerimata intressimääraga laenulepingu nr xxxx. Sõlmitud ja hüpoteegiga tagatud laenulepingu kulukuse määr oli 15,05% (lepingu p 1.11) ja intressimäär 12 kuu EURIBOR + 13,56%.
10.Erinevalt hagejale edastatud esialgsest so 20.09.2016 pakkumusest sõlmiti laenuleping 3000 eurot suuremale summale so 25 000 eurot, mitte esialgsele ja lisas 11 nimetatud 22 000 eurole. Laenulepingu sõlmimise alusdokumendina küsis kostja II hagejalt tema arvelduskonto väljavõtet. Hageja allkirjastas laenulepingu sõlmimisega samaaegselt ka avalduse, milles palus laenulepingu alusel hageja kontole laekuvast summast kanda AB Kreditex AS arvelduskontole 11 478,21 eurot. Avalduses sisalduvad summad, mille osas hagejal sisuliselt puudus läbirääkimiste võimalus.
11.Laenulepingu nr xxxx allkirjastas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu nimel V. T.. Eelnimetatud laenulepingu sõlmimisega samaaegselt edastas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu esindajana laenulepingu nr xxxx allkirjastanud V. T. hagejale allkirjastamiseks ka 29.09.2016.a AB Kreditex AS nimele adresseeritud ja eelnevalt ettevalmistatud avalduse refinantseerimise raames laekuva rahasumma 11 478,21 eurot kandmiseks AB Kreditex AS arvelduskontole, eelnevalt laenuandja poolt ettevalmistatud võlateatise ja võlatunnistuse nr xxxx. AB Kreditex AS poolt allkirjastas eelnimetatud dokumendid samuti V. T..
2-19-12059
12.Eelnimetatud dokumentides kajastatud summade ja dokumentide koostamise osas eelnevalt hagejaga läbirääkimisi ei toimunud ja eelnimetaud dokumentide allkirjastamine kostja I oli eelduseks Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga laenulepingu sõlmimiseks ja raha saamiseks.
13.Lähtuvalt võlatunnistuses xxxx märgitud nõudesummast (11 478,21 eurot), hageja ja kolmandate isikute poolt kostjale I teostatud laenu tagasimakse summadest kujunes hageja poolt AB Kreditex AS`ga sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel laenuandjale tagasimakstud summaks 15 986,21 eurot.
14.Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks loovutati ja kanti Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistule üle IV jakku 3 veergu 29.09.2016.a kantud AB Kreditex AS kasuks seatud hüpoteek summas 20 000 eurot ja lisaks seati Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks A. P. omandis olevale korteriomandile täiendavalt hüpoteek summas 30 000 eurot (lisa 16, p 1.1. 3 ja p 2.5).
15.Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu teostas 29.09.2016.a hageja arvelduskontole sõlmitud laenulepingu alusel väljamakse summas 13005,64 eurot.
16.Hageja maksis Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu laenulepingu nr xxxx alusel laenuandjale laenu tagasimaksetena 240 eurot.
17.23.02.2017.a edastas Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu laenulepingu nr xxxx ennetähtaegse ülesütlemise teatise, millest teatas nõude loovutamisest ja lepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks summas 29 322,05 euro täitmiseks määratud täiendavast tähtajast. Laenuandja määras eelnimetatud kohustuse tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva. Hageja eelnimetatud tähtaja jooksul rahalist kohustust ei täitnud.
18.Hagejale edastati 22.03.2017.a koostatud teatis laenulepingust nr xxxx tulenevate rahaliste nõuete loovutamisest. Võlaõiguslike nõuete loovutuse saajaks oli Renovum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ). Lisaks nõude loovutamisele loovutati ka hüpoteegid. Hüpoteegi tagamise kokkuleppeid, mis olid hüpoteekide asjaõiguslike kannete aluseks, ei loovutatud ja seda ei olnud ka ilma laenulepingu osapooleks oleva hageja nõusolekuta saanud ka õiguslikult loovutada.
19.Kostja III edastas hagejale 21. juunil 2017. a e-kirja, milles esitas hagejale tasumiseks nõude summas 30 110,79 eurot, sh: - laenu põhiosa 24 760 eurot, - intress 1322,67 eurot, - viivis 1144,61 eurot, - meeldetuletuskirjade tasu 30 eurot, - hüvitis vastavalt lepingu p-le 7.6 summas 382,86 eurot - kindlustuse leppetrahvist 2 470,65 eurot (lepingu tingimuste p 6.7, lisa 21). Laenulepingute nr xxxx ja nr xxxx tühisus
20.Lepingust tulenevad õigused ja kohustused olid äärmiselt ebaproportsionaalsed, sõlmitud lepingust tulenesid hagejale kui tarbijale ebamõistlikult kahjustavad kahju-, leppetrahvi jm nõuded ning kinnistutele seatav hüpoteek on oluliselt suurem, kui seda asjaõigusseadus ja
2-19-12059 praktika tavaliselt sätestab, hageja oli sundseisus ja lepingust pooltele tulenevate kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt hageja kui tarbija suhtes tasakaalust väljas.
21.Hageja ja kostjaga II sõlmitud laenuleping oli sõlmitud hageja poolt erakorralisest vajadusest. Eeltoodu oli teada ka kostjale II, kes laenutaotluse läbivaatamisel soovis hageja poolset sissetulekut ja ütles suuliselt, et eelnimetatud summa peab olema konkreetselt selline, nagu hageja selle siis seal avalduse ja dokumentide allkirjastamisel avaldusele kirjutas. Ei kostja I ega ka kostja II ei nõudnud hageja maksevõime tuvastamiseks hagejas poolseid sissetulekut tõendavaid, olemasolevaid maksekohustusi tõendavaid jms maksevõime aluseks olevaid dokumente. Kostjale II oli ka teada asjaolu, et hageja oli sattunud raskustesse kostjaga I sõlmitud laenulepingu maksete tagasimaksmisega ning uus laenuleping sõlmiti eesmärgiga refinantseerida juba võlgnevuses oleva lepingu rahalisi makseid. Eelnimetatud laenu kasutamise eesmärk oli fikseeritud ka sõlmitud laenulepingus (p 1.3).
22.Arvestades kehtivates õigusaktides kindlustusmaakleri juhatuse liikmele tulenevaid nõudeid, ei pidanud hageja võimalikuks Balti Kindlustusmaakler OÜ suhtes pankrotimenetluse algatamist. Eeltoodud protsessiga oleks kaasnenud hagejale tagajärg, kus ta ei oleks enam kunagi tulevikus saanud antud sektoris isegi spetsialistina töötada, sest kaasnev mainekahju oleks olnud sedavõrd ulatusliku mõjuga. Seega oli hageja jaoks äärmiselt vajalik leida rahalised vahendid, mille arvelt oli võimalik maksta ERGO Kindlustuse AS`le Balti Kindlustusmaakler OÜ poolne võlgnevus.
23.Lisaks eeltoodule oli hageja sundolukord tingitud ka kostja I poolt ülesöeldud laenulepingust tuleneva hüpoteegi realiseerimise ärahoidmise ja vältimise eesmärgil, et mitte kaotada oma kodu. Kostja II, sõltumata hageja ebapiisavast sissetulekust ja sundolukorrast sh kostjaga I sõlmitud laenulepingu ennetähtajalisest ülesütlemisest rikkus laenu väljastamisel laenuandmise head tava ja väljastas laenu isikule, kes seda tegelikult ei olnud õigustatud sellises ulatuses laenu saama. Eeltoodust tulenevalt ja Balti Kindlustusmaakler OÜ pankrotiähvardusega oli hageja tõepoolest sundseisus ja eelnimetatud situatsiooni võis lugeda erakorraliseks olukorraks. Vastutustundliku laenamise põhimõte
24.Käesoleval juhul ei tuvastanud kostjad I ja II hageja maksevõimet ja seega rikkusid vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tagajärjena kaasnes hagejale äärmiselt keeruline majanduslik tagajärg ning hageja sõlmis lepingu, millest tulenevaid rahalisi kohustusi ta ei suutnud täita ja seda enam olukorras, kus refinantseeritud laenulepingust leping xxxx tulenev nõue sisaldas juba kõrvalnõudeid [(409,91 eurot laenuintress kolme järgneva kuu eest (nn kahjuhüvitis); 623,54 eurot viivis; 606,15 eurot hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest; 1720,87 kahjuhüvitis ennetähtaegse tagastamise eest ja 80 eurot meeldetuletuskirjad], millele lisandusid omakorda veelkord kõrvalnõuded (viivis 0,38% päevas (vt lisa 24), hüvitis ja intress), mis lõppkokkuvõttes muutis tagasimakstava summa tarbijast laenuvõtjat kahjustavalt ebamõistlikult suureks.
25.Hageja ja kostjaga I sõlmitud laenuleping xxxx (A. P. ja AB Kreditex AS vaheline leping) sõlmitud intressimääraga 12 kuu EURIBOR + 21,269% ja kostjaga II sõlmitud laenuleping nr xxxx (A. P. ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu) intressimääraga 12 kuu EURIBOR + 13,56%, mis tähendab, et kostjate tüüptingimustega sõlmitud laenulepingute
2-19-12059 intressid on kostja I puhul enam kui 7 korda ja kostja II enam kui 4,52 korda suurem tavapärastest eluasemelaenude intressidest.
26.Tavapäraselt on kinnisasjaga tagatud hüpoteekide suuruseks 30% suurem nõue kui väljastatav laen ehk siis antud juhul oleks kostjaga II so Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenulepingu tagatiseks oleva hüpoteegi suurus olema 25000 *30% = 32 500 eurot, kuid reaalselt oli hüpoteekide suuruseks 50 000 eurot ehk siis ületasid hüpoteegid laenuna väljastatud summat 200% ehk siis 2 korda.
27.Lähtuvalt võlatunnistuses märgitud nõudesummast (11 478,21 eurot), hageja ja kolmandate isikute poolt kostjale I teostatud laenu tagasimakse summadest (5 677 eurot – lisa 8) kujunes hageja poolt kostjale I so AB Kreditex AS poolt sõlmitud 10 000 euro suuruse summaga laenulepingu alusel tegelikuks tagasimakseks 17 155,21 eurot (refinantseeritud laenulepingu alusel maksti 11 378,21 ja hageja ja hagejaga seotud kolmandate isikute poolt eurot 5677) ehk siis maksis hageja kostjale 19 kalendrikuu eest, mis oli laenulepingu kestus, 7155,21 eurot (so ca 71,55%) rohkem kui laenuandja poolt väljastatud laenulepingu alusel kostja I laenuna hagejale tegelikult välja maksis. Selline laenukulukuse määr on Eesti Panga eluasemelaenu keskmisest intressimäärast üle 30 korra kõrgem. Hageja ei ole siinjuures arvestanud laenulepingu sõlmimisega kaasnenud kulutusi (lepingutasu, notaritasu ja riigilõiv), mis arvestati hagejale makstud laenusummast maha ja tegelikkuses maksti hageja arvelduskontole 10 000 euro asemel 9 545,42 eurot.
28.Hageja ja kostjaga I sõlmitud ja 29.09.2016.a laenu refinantseerimiseks sõlmitud lepingu (leping xxxx) alusel on kostja II kostjale III loovutatud nõude hüpoteekide realiseerimise tulemusena kasu ca 5 kalendrikuud kehtinud laenulepingu eest 9 763,52 eurot ehk siis 139,05% rohkem (-25000 + 240 + 34763,52) rahalisi vahendeid kui laenuna väljastati, jättes arvestamata, et laenulepingus nimetatud 25 000 eurot sisaldas refinantseeritud laenulepingu alusel laenuandjale tagastatud summat koos kõrvalkuludega ja – nõuetega summas 11 478,21 (vt lisa 13 ja 14) eurot, mistõttu maksis kostja II hageja arvelduskontole tegelikkuses 25 000 euro asemel 13 005,64 eurot (vt lisa 17). Hageja ei ole siinjuures arvestanud laenulepingu sõlmimisega kaasnenud kulutusi (lepingutasu, notaritasu ja riigilõiv), mis arvestati hagejale makstud laenusummast maha.
29.Kostja II loovutas nõude kostjale III ja täitemenetluse raames maksis kohtutäitur E. V. kostja III arvelduskontole hageja ja kostja II laenulepingu alusel 34 763, 52 eurot (lisa 25). Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenuleping xxxx kehtivus oli faktiliselt 5 kalendrikuud so ajavahemikul 29.09.2016 – 23.02.2017.a ja selle aja eest oli kostja II poolt kostjale III loovutatud nõude rahuldamisega hüpoteekide arvelt tegelikult teenitud tulu suuruseks. Eeltoodust tuleneb, et hüpoteegiga tagatud laenulepingu alusel makstud laenusummaga so 25 000 euroga võrrelduna kujuneb laenukulukuse tegelikuks määraks viie kalendrikuu eest 39,05%, mis teeb aastamääraks 93,72%. Ebamõistlikus suuruses leppetrahvi nõuded
30.Renovum (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) poolt on täitmisavalduses esitatud nõuete koosseisus on hageja poolse laenulepingust tuleneva kindlustuskohustuse mittetäitmisest tulenev leppetrahvi nõue summas 2 470,65 eurot. Kostja I on tuginenud nõude esitamisel laenulepingu nr xxxx p-le 6.7. Kostja III oli jätnud tähelepanuta asjaolu, et hageja on esitanud kostjale vara suhtes sõlmitud kindlustuslepingu (lisa 26) ehk siis
2-19-12059 hageja on eelnimetatud nõude täitnud ja seega puudub leppetrahvi esitamise õiguslik alus. Lisaks eeltoodule on eelnimetatud leppetrahv ebamõistlikult suur, kuid sellest hoolimata on kostja I oma nn lõppnõude koosseisus jäänud enda leppetrahvi nõude juurde ja eelnimetatud nõue sisaldub ka refinantseerimistehingu raames kostja II poolt kostjale I 29.09.2016 makstud summa 11 478,21 euro koosseisus.
31.Hageja hinnangul on kostjate I ja II poolt kehtestatud tüüptingimustes sätestatud leppetrahvi nõue ebamõistlikult suur. Käesoleval juhul ei ole kostjale I kahju tekkinud ja seega on tegemist hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus oleva tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega. Ebamõistlikult kahjustavad hüvitiste nõuded
32.AB Kreditex AS on esitanud hageja vastu mitmeid hüvitise nõudeid. Hageja hinnangul on esitatud hüvitise nõuded (laenuintress 409,91 eurot kolme järgneva kuu eest, 606,15 eurot hüvitis laenuintressidega viivitamise eest, 1720,87 eurot kahjuhüvitis laenu ennetähtaegse tagastamise eest) ebamõistlikult suured ja hagejat kui tarbijast laenuvõtjat ebamõistlikult kahjustavad.
33.Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu on esitanud hageja vastu mitmeid hüvitise nõudeid Hageja hinnangul on esitatud hüvitise nõuded ebamõistlikult suured ja hagejat kui tarbijast laenuvõtjat ebamõistlikult kahjustavad.
34.Kostja III poolt kohtutäiturile E. V. esitatud täitmisavalduselt nähtub, et 21.06.2017 seisuga on hageja vastu esitatud nõue summas 30 110,79 eurot. Eelnimetatud summa koosseisus on põhivõlgnevus 24 760 eurot, millelt on arvestatud viivis 0,038% päevas. Kostja III poolt 16.oktoober 2018.a edastatud nõude suurust täpsustava e-kirja kohaselt on 03.10.2018 seisuga nõude suuruseks 34 523,32 eurot. Hagejale ei ole teada, millistest summadest nõudesumma koosneb, kuid kui lähtuda puudutatud isiku poolt hagejaga peetud kirjavahetusest, siis lähtub hageja eeldusest, et puudutatud isik on arvestanud nõude koosseisus viivise kuni 03.10.2018.a kuupäevani vastavalt laenulepingule so 0,038%.
35.Hageja hinnangul on eelnimetatud tegevus vastuolus seadusega, kuna hagejaga sõlmitud leping oli selleks hetkeks juba üles öeldud. Seega ei ole kohaldatav ka lepingust tulenev viivise päevamäär 0,038%. Lepingu ülesütlemise järgselt on hageja hinnangul lubatav kohaldada viivisenõude esitamisel seadusest tulenevat viivisemäära vastavalt VÕS §-le 113 lõikest 1, millest tulenevalt viivise päevamääraks 0,022%, mitte 0,038%. Hagejat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused
36.Pooled sõlmisid laenulepingu, milles hageja on tarbijaks vastavalt VÕS §-le 34. Sõlmitud laenulepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega. Laenulepingud xxxx ja xxxx on tüüptingimustega lepingud. Käeoleval juhul ei ole hageja ja laenuandjad laenulepingu tingimusi eraldi läbi rääkinud.
37.Hageja hinnangul on hagejat ebamõistlikult kahjustavad laenulepingu nr xxxx (A. P. ja AB Kreditex AS) ja alljärgnevad punktid: - p 1.2 (fikseerimata intressimääraga); - p 1.9 intressimäär hüpoteegiga tagatud laenulepingus 12 kuu EURIBOR + 20,297%; - p 1.10 laenu kulukuse määr 12 kuu EURIBOR + 21,269%
2-19-12059 -
-
-
p 1.16 tagatisvarale so Xxxx asuvale korteriomandile seatud hüpoteek summas 20 000 eurot; p 3.3 laenuintressi arvestatakse 360 päevasest kalendriaastast; p 6.4 laenuandjal on õigus saada oma valdusesse kindlustushüvitis; p 6.7 kindlustuskohustuse mittetäitmisega laenuvõtjale tulenev leppetrahvi kohustus 10% rikkumise hetkeks tagastamata laenusummalt. p 7.2 laenusaaja vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu laenusaajale kuuluva varaga; p 7.5 laenusaaja viivise maksmise kohustus 0,5% tasumisele kuuluvast summast päevas (so 182,5% aastas); p 7.6 viivise arvestamisel lähtutakse 360 päevasest kalendriaastast p 7.7 lisaks viivise nõudele ka laenuandja nõue suurusega 30% tähtaegselt tasumata laenuintresside summast. Kahju hüvitamine ei vabasta laenusaajat laenuintressi tasumise kohustusest; p 7.9 laenuandja poolt laenusaajale edastatud ühe kirja maksumus on 20 eurot; p 8.1 laenusaajal, erinevalt laenuandjast, ei ole õigust lepingust taganeda; p 8.4 laenuandja õigus nõuda hüvitist 1% ja 0,5% tagastamata laenusummast; p 8.4.1 laenuandja kahju hüvitamise nõue 20% hetkel tagastamata laenusummast; p 8.4.2 tingimuslik nõue, mis ei sõltu laenusaajast; p 8.6 ei ole mõistetav; p 9.2 so laenusaajale tulenev trahvinõue kuni 30% hetkel tagastamata laenusummast; p 17.2 ja 17.3, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel tekkinud eriarvamuste korral lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi Notarite Koja Vahekohtus nimetatud vahekohtu reglemendi alusel. Reglementi ei ole laenulepingule lisatud; p 17.4 – 17.9 so vahekohtu menetlust reguleerivad lepingu punktid.
38.Hageja hinnangul on hagejat ebamõistlikult kahjustavad laenulepingu nr xxxx (A. P. ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu) alljärgnevad punktid: - p 1.2 hüpoteegiga tagamata laen fikseerimata intressimääraga; - p 1.10 intressimäär hüpoteegiga tagatud laenulepingus 12 kuu EURIBOR + 13,56%; - p 1.11 krediidi kulukuse määr 15,05% aastas; - p1.15 tagatisvarale so Xxxx asuvale korteriomandile seatud hüpoteegid summas 50 000 eurot; - p 3.3 laenuintressi arvestatakse 360 päevasest kalendriaastast; - p 6.4 laenuandjal on õigus saada oma valdusesse (kogu) kindlustushüvitis; - p 6.7 kindlustuskohustuse mittetäitmisega laenuvõtjale tulenev leppetrahvi kohustus 10% rikkumise hetkeks tagastamata laenusummalt. - p 7.2 laenusaaja vastutab lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest kogu laenusaajale kuuluva varaga; - p 7.5 laenusaaja viivise maksmise kohustus 0,3% tasumisele kuuluvast summast päevas (so 109,5% aastas); - p 7.6 viivise arvestamisel lähtutakse 360 päevasest kalendriaastast - p 7.7 lisaks viivise nõudele ka laenuandja nõue suurusega 30% tähtaegselt tasumata laenuintresside summast. Kahju hüvitamine ei vabasta laenusaajat laenuintressi tasumise kohustusest; - p 8.4 laenuandja õigus nõuda hüvitist 1% ja 0,5% tagastamata laenusummast; - p 8.5 laenuandja kahju hüvitamise nõue 20% hetkel tagastamata laenusummast; - p 8.6 tingimuslik nõue, mis ei sõltu laenusaajast; - p 8.8 ei ole mõistetav; - p 9.2 kirjade väljastamise tasude määrad;
2-19-12059 -
-
p 9.3 so laenusaajale tulenev trahvinõue kuni 20% hetkel tagastamata laenusummast; p 17.2 ja 17.3, mille kohaselt lepingu tõlgendamisel tekkinud eriarvamuste korral lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi Notarite Koja Vahekohtus nimetatud vahekohtu reglemendi alusel. Reglementi ei ole laenulepingule lisatud; p 17.4 – 17.9 so vahekohtu menetlust reguleerivad lepingu punktid.
39.Käesoleval juhul on laenulepingud sedavõrd ulatuslikult ebamõistlikud, et lepingud on hageja hinnangul tühised lepingute kogu ulatuses. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks seatud hüpoteegikande kustutamine
40.Kinnistusraamatusse on kantud hetkel Stix KV OÜ (kehtiv ärinimi Arvila OÜ), poolt kostjaga II so Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga sõlmitud laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste täitmist tagav hüpoteegikanne summas 62 000 eurot, millise kande tühistamise taotlus sisaldub hagi resolutsioonis. Alusetu rikastumisega saadu tagastamise nõue
41.Kostja I on hageja arvelt rikastunud 7155,21 euro võrra (laenuleping 10 000 eurot – hageja ja hagejaga seotud kolmandate isikute poolt teostatud tagasimaksed summas 7155, 21 eurot – kostja II poolt refinantseerimise raames kostjale I 29.09.2016 makstud 11 478, 21 eurot = 7 155, 21 eurot). Kostja II ja kostja III on solidaarselt hageja arvelt alusetult rikastunud 10 003,52 euro võrra ( - 25 000 eurot kostjaga II sõlmitud laenuleping + 240 eurot hageja poolt teostatud laenu tagasimaksed + kohtutäituri E. V.e poolt kostja III arvelduskontole makstud 34 763,52 eurot = 10 003,52 eurot). Viivise nõue
42.Hageja esitab kostja I vastu sissenõutavaks viivisenõude summas 2957,35 eurot, kus 7155,21 eurot on hageja poolt kostjale alusetult so enammakstud summa X 0,022% (viivise päevamäär VÕS § 113 lg 1 alusel) x 1887 (päevade arv, arvates kostja I rikastumisest so 30.09.2016 ehk hetkest, mil kostja II poolt refinantseerimise raames raha ära maksti kuni hagiavalduse esitamise päevani so 29.11.2021). Hageja esitab solidaarselt kostja II ja kostja III vastu viivisenõude summas 2490,74 eurot, kus 10 003,52 eurot on hageja poolt kostjale alusetult so enammakstud summa X 0,022% (viivise päevamäär VÕS § 113 lg 1 alusel) x 766 (periood 20.10.2018 – 29.11.2021, enampakkumise raames kostjale III täituri poolt tasutud summast kuni hagiavalduse kohtule esitamise päevani).
HAGEJA NÕUDED
43.Hageja palub: A. P. (xxxx) ja AB Kreditex AS (registrikood 12041659, kostja I) vahel 23.02.2015.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx ja võlatunnistuse xxxx tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist) ja A. P. poolt kostjale I alusetult enammakstud 7155,21 euro väljamõistmist; ajavahemiku 30.09.2016 – 29.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjalt I (AB Kreditex AS) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, summas 2957,35 eurot; kostjalt I (AB Kreditex AS) hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 7155,21 eurot; A. P. (xxxx) ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (12541563) vahel 29.09.2016.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx tühisuse
2-19-12059 tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist) ja solidaarselt kostjalt II ja kostjalt III A. P. poolt eelnimetatud laenulepingu raames kolmandale isikule so Revonum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ`le) alusetult enammakstud 10 003,52 euro väljamõistmist; ajavahemiku 20.10.2018 – 29.11.2021 (so hageja kinnisasja enampakkumisel müümisel kostja IV so Arvila OÜ poolt kohtutäiturile E. V. makstud ostusumma kostjale III laekumise päevast kuni hagiavalduse kohtule esitamise päevani) eest solidaarselt kostjalt II (Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu) ja kostjalt III (Revonum OÜ, kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lause alusel summas 2490,74 eurot; solidaarselt kostjalt II (Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu) ja kostjalt III (Revonum OÜ, kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 10 003,52 eurot; A. P. (xxxx) ja AB Kreditex AS (registrikood 12041659) vahel 23.02.2015.a notari D. L. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); A. P., AB Kreditex AS (registrikood 12041659) ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563) vahel 29.09.2016.a notari L. M. asendaja E.-L. S. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); 22.03.2017.a Revonum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563) vahelise hüpoteekide loovutamislepingu tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); kohustada juriidilist isikut Arvila OÜ (kehtetu ärinimega Stix KV, registrikood 12041659) andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx II so omaniku andmeid sisaldavasse jakku 3. järjekohale Stix KV OÜ (registrikood 12041659) kasuks sisse kantud omanikukande kustutamiseks ja A. P. (isikukood xxxx) kasuks kinnistusraamatu II jakku esimesele vabale järjekohale omanikukande tegemist; kohustada kostjat II so Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistut (registrikood 12541563) andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatus korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx suhtes avatud kinnistusraamatu IV jakku (hüpoteegid) 5. järjekohale Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu kasuks seatud hüpoteegi summas 62 000 eurot, tehtud kande kustutamiseks. Seisukohad kostjate vastuväidete osas
44.Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja sai alusetust rikastumisest sh selle rahalisest ulatusest ehk siis summa suurusest teada siis, kui ta allkirjastas 29.09.2016 eelnevalt kostja I poolt ettevalmistatud võlateatise (dtl 571) ja võlatunnistuse (dtl 572-573) ning avalduse (dtl 570), milles palus AB Kreditex AS arvelduskontole maksta Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistuga (kostja II) samal päeval so 29.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr xxxx (dtl 558-569) alusel väljamaksmisele kuuluvast laenusummast so 25 000 eurost (p 1.1) 11 478,21 eurot. Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (kostja II) teostas hagejale laenulepingu alusel makse 13 005,64 eurot 29.09.2020 (dtl 580). Seega realiseerus hageja jaoks AB Kreditex AS (kostja I) alusetu rikastumine päeval, mil teostati konkreetsed rahalised maksed so 29.09.2016.a. E-toimikust nähtub, et hageja esitas hagiavalduse Harju Maakohtule 12.08.2019 (TsÜS § 160 lg 1) ehk siis enne kolme aastase tähtaja möödumist alusetu rikastumisest ja selle ulatuse teadasaamisest. Hageja hinnangul ei ole asjakohased kostja poolt esitatud väited lepingu ülesütlemise tähtpäeva kohta, sest lepingu ülesütlemise hetkel ei olnud hagejale teada kostja I rikastumise rahaline ulatus.
2-19-12059
45.Ebamõistlikult kahjustava või liigkasuvõtjaliku laenu intressi puhul tuleb hageja hinnangul lähtuda mitte tavapärasest tarbijakrediidi intressist, vaid samalaadsete laenude so hüpoteegiga koormatud laenude intressimääradest, sest antud juhul ei olnud tegemist tarbijakrediidiga ehk siis tagamata laenuga, milleks aga on tarbijakrediidilepingud. Nii on ka hageja poolt esitatud avalduses märgitud, et tegemist on kinnisvaralaenu taotlusega, mitte tarbijalaenuga (dtl 943-944). VÕS § 4034 lõige 1 kohaselt kohustub laenuandja kontrollima laenusaaja sissetulekut ja kohustusi (laenuvõimekust) ning mitte kaasa aitama ega tekitama olukorda, kus laenusaaja satub või võib sattuda laenu tagasimaksetega hätta. Antud juhul ei teinud seda ei kostja I ega ka kostja II. Kostja II on väitnud, et tuvastas hageja laenuvõimekuse telefoni teel (vt dtl 557).
46.Kuna tüüptingimused on tervikuna tühised, siis on tühine ka vaidluste lahendamise punkt, milles pooled on kokku leppinud, et vaidluste korral lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi Notarite vahekohtus (VÕS § 42 lg 3 p 10).
47.Kostja III on seisukohal, et kohus juba on tuvastanud sõlmitud laenulepingute kehtivuse. Hageja märgib, et Harju Maakohus tuvastas kostjaga II sõlmitud laenulepingu ülesütlemise kehtivuse, kuid ei tuvastanud sõlmitud laenulepingute kehtivust. Laenulepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuse tuvastamine ja laenulepingu kehtivuse tuvastamine on õiguslikult täiesti erinevad nõuded ja seega ei ole ka kostja III väide, justkui oleks kohus juba ts asjas xxxx tuvastanud laenulepingu kehtivuse, õiguspärane ega kooskõlas tegelike asjaoludega.
48.Kostja III väidab oma vastuväite p-s 5, et kostja III so Renovum OÜ ei ole saanud kohtutäiturilt summat 34 763,52 eurot. Hageja hinnangul ei ole kostja III vastav väide tõene, sest kostja III on esitanud kohtutäiturile konkreetselt enda nõude suuruse, mis oli hagiavalduse isa 25 kohaselt 34 523,32 eurot, mida on kostja III (kehtetu nimega Rävala Õigusbüroo OÜ) esindaja ka kohtutäiturile oma 18.10.2018 e-kirjas ka kinnitanud, millele lisandus täiendavalt täituritasuna 3323,97 eurot. Hagejal ei ole mitte ühtegi mõistlikku põhjusta arvata või eeldada, et kostja III esitas täiturile ebaõigeid andmeid enda nõude suuruse kohta.
49.Kostja III on oma vastuväite p-s 18 asunud seisukohale, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Hageja ei nõustu asjaoluga, et pooled sõlmisid konstitutiivse võlatunnistuse, sest tegemist oli laenulepingust tuleneva nõudega, millise uue võlakohustuse tekitamiseks puudus hagejal vähimgi mõistlik soov või huvi ja seda olukorras, kus samal päeval ju nõue refinantseeriti. Käesoleval juhul puudus vähemalt hagejal tegelik tahe ja sisuline vajadus sõlmida uus ja iseseisva nõudega rahalist kohustust sisaldav võlatunnistus ning seda eriti olukorras, kus tegelikult ju ei sõlmitud võlatunnistust tulevikus teatud aja jooksul täitmisele kuuluva nõude rahuldamiseks, mida konstitutiivne võlatunnistus oma iseloomult ja eesmärgilt on.
50.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et kui leping ei ole tühine ja kostja III leppetrahvi nõue on õiguspärane ja leppetrahvi regulatsiooni sisaldub lepingupunkt on õiguslikult kehtiv, siis palub hageja vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni.
KOSTJA I VASTUVÄITED HAGILE
51.Kostja I märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.
2-19-12059 Aegumine
52.Hageja rahaline nõue kostja I vastu on aegunud (TsÜS § 151 lg 1) ning kostja I taotleb käesolevaga nõude aegumise arvesse võtmist.
53.Kui vaadata kronoloogiat, siis tuleb välja, et 11.08.2016.a ütles kostja I hagejaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt üles. 29.09.2016.a oli teostatud makse selgitusega A.P. laenulepingu xxxx lõpetamine (vt hagi lisa 7). Kostja I ja hageja võlasuhe on lõppenud. Hagejal ei olnud kostja I suhtes peale võlasuhte lõppemist mitte ühtegi etteheidet. Hageja ei ole kordagi pöördunud kostja I poole mingi väidetava enammakstu tagastamise nõudega. Kostja I sai teada hageja väidetavatest nõuetest alles peale seda, kui kohus võttis menetlusse hageja 03.05.2021.a esitatud hagiavalduse. Hageja poolt käesolevas asjas esitatud hagiavaldused olid korduvalt muudetud mh osapoolte suhtes. Kostja I kaaskostjana figureerib esmakordselt alles hageja 03.09.2020.a dateeritud täiendatud hagiavalduses. Väidetava enammakstu tagastamise nõue koos vastava summaga esitab hageja alles 23.11.2020.a dateeritud hagiavalduses.
54.Ei ole eluliselt usutav olukord kus hageja (juriidilise kõrgharidusega isik) saab järsku 4 aasta möödudes teada, et keegi on väidetavalt alusetult rikastunud tema arvelt. Hageja pidi vähemalt kostjaga I sõlmitud laenulepingu täitmisel (so 29.09.2016.a) teadma, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue (kostja I seda igal juhul ei tunnista ja sellest on allpool). Hagi on hageja kohtule kostja I vastu esitanud alles 03.09.2020.a (ja seda ilma konkreetsete summadeta), mistõttu hageja nõue selles osas on selgelt aegunud ning kostja I taotleb aegumise arvesse võtmist. Lepingute sõlmimisest
55.Hageja sai ja pidi aru saama, mille ta allkirjastab ning millised on tehingute olemus ja tagajärjed.
56.14.07.2016.a kirjaga (hagi lisa 4 ja lisa 5) edastas kostja I vastuseks hageja laenusumma ennetähtaegse tagastamise järelepärimisele summad, mis kuuluksid tasumisele juhul kui hageja sooviks täita laenulepingut ennetähtaegselt. Arvestused olid tehtud eeldusega, et lepingust tulenevaid kohustusi täidetakse ennetähtaegselt hiljemalt 31.07.2016.a. Vaatamata oma lubadustele ei täitnud hageja lepingust tulenevaid kohustusi ennetähtaegselt, samuti jättes tasumata 4 ka jooksvaid tagasimakseid. Kostja I tegi järjekordse laenulepingu ülesütlemise hoiatuse ning seejärel ütles hagejaga sõlmitud laenulepingu kehtivalt üles. Laenuleping lõppes ning kõik laenulepingust tulenevad nõuded on muutunud sissenõutavaks.
57.Rävala Õigusbüroo OÜ oli kostja I volitatud esindajaks võlgnevuse sissenõudmiseks ning kostja I andis hagejale sellest teada.
58.Hageja kirjutas kostjaga II sõlmitud laenulepingule ja hüpoteegi seadmise lepingule alla vabatahtlikult. Samuti allkirjastas hageja ilma mingite vastuväideteta ka 29.09.2016.a avalduse, milles palus laenulepingu alusel hageja kontole laekuvast summast kanda AB Kreditex AS arvelduskontole 11 478,21 eurot (vt hagi lisa 13). Laenusaaja võib esitada tahteavalduse, et laenuandja maksaks laenu või selle osa välja mitte laenusaaja enda kontole vaid kohe edasi laenusaaja kohustuste täitmiseks.
59.Hageja allkirjastas nii eelnimetatud avalduse kui ka 29.09.2016.a võlateatise ja võlatunnistuse (hagi lisad 13-15) omakäeliselt, vabatahtlikult ning ilma ühegi vastuväiteta.
2-19-12059 Kui hagejale jäi midagi arusaamatuks või ta ei olnud millegagi nõus, siis tavaliselt tehakse koos allkirjaga ka vastavad märked. Kostja I rõhutab, et hageja on juriidilise haridusega isik ning on täiesti asjakohatu viie aasta möödudes väita, et temal puudus mingi läbirääkimisvõimalus ja/või oli ta sundolukorras vms. Lepingute kehtivusest
60.Algusest tugineb hageja TsÜS § 90 lg 1 ja § 91. Kuid jääb arusaamatuks, kas tehing oli väidetavalt teostatud kas olulise eksimuse või pettuse või ähvarduse või siis vägivalla mõjul. Hageja põhjendustest seda ei tulene. Samuti ei ole hageja poolt järgitud tehingu tühistamise korda ja tühistamise tähtaega. TsÜS § 98 lg 1 kohaselt tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 kohaselt tehingu võib tühistada: 1) ähvarduse või vägivalla korral – kuue kuu jooksul, arvates ajast, mil vastava asjaolu mõju lakkas; 2) pettuse või eksimuse korral – kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest. Hageja ei ole kordagi kostja I poole pöördunud vastava avaldusega ja seda eelnimetatud tähtaja jooksul. Kostja on seisukohal, et ei ole täidetud asjaolusid, mis annaksid alust tehingute tühistamiseks ning seaduses sätestatud tähtajad on juba möödunud.
61.Riigikohus on korduvalt selgitanud, et tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingu tühistamise koosseisud on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu. Ei ole täidetud ka TsÜS § 86 kirjeldatud asjaolud, mis annaksid alust pidada laenulepinguid heade kommete vastaseks ja tühiseks. Soorituste väärtuste vahe tõendamiseks tuleb poolel näidata võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahet, seega käibes tavapärast vastet tühistatava tehingu suhtes, mitte aga ühe poole subjektiivset huvi tehingu väärtuse vastu. Vastastikuste soorituste väärtuse heade kommete vastaselt tasakaalust väljasolekut peab tõendama tehingu tühisusele tuginev isik. Riigikohus seisukohal, et üksnes eelmise laenulepingu refinantseerimisest ja maksetähtpäeva edasilükkamisest põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma, ei saa järeldada, et refinantseerimisleping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, samuti ei saa sellest järeldada, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, mida nõuavad TsÜS § 86 lg 2 pd 1 ja 2 (3-2-1-169-13, p 19).
62.Laenulepingute järgne krediidikulukuse määr ei ületanud krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, mis annaks eelduse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Paneb imestama hageja poolt toodu, et «on üldteada, et hagiavalduse sõlmimise hetkel on hüpoteegiga tagatud laenulepingute keskmine aastane intressimäär on juba mitme aasta vältel olnud 2-3% + 6 kuu EURIBOR, mis hagiavalduse koostamise hetkel on 0. .......». Laenu andmise ajal (so veebruar 2015) oli Eesti Panga andmetel tarbimislaenude kulukuse määr 24,1%. Seega antud juhul krediidi kulukuse määr on igati mõistlik ja ei ole heade kommetega vastuolus.
63.Ei ole tuvastatud, et laenulepingute järgi oleks hagejale langenud ülemäära suure intressi maksmise kohustus, ka ei ole lepingutasu laenusummat arvestades ülemäärane, arvestades
2-19-12059 seda vähemasti krediidi kogukuluna. Vastastikuste kohustuste tasakaalutust ei näita lepingu rikkumise puhuks kokkulepitud leppetrahvi ja/või viivisemäära suurus. Võlaõigusseadus võimaldab kohustatud isikul nõuda leppetrahvi ja viivise vähendamist (ja seda ainult mõistliku aja jooksul). Viivise ja leppetrahvi rakendamine sõltub põhimõtteliselt võlgnikust endast ja seetõttu ei saa viivise – ja/või leppetrahvikokkulepe kohustust täitvat võlgniku kahjustada. Antud juhul on hageja rikkunud pooltevahelist lepingut ning tagajärjena olidki temalt nõutud vastavad sanktsioonid.
64.Kostja I ei teadnud ega pidanud teadma, et hageja enda väitel sõlmis ta laenulepingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust ning eelnimetatud asjaolusid ei ole hageja hagiavalduses ka tõendanud
65.Kostja I on nõuetekohaselt täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagejaga laenulepingu sõlmimisel rakendanud sellisel määral hoolt, nagu seda teevad kõik krediidiandjad tavaolukorras laenutaotluste vastuvõtmisel, klientide teavitamisel, laenuotsuste tegemisel ning laenulepingute sõlmimisel. Seda enam, vastutustundliku laenamise nõude täitmisel ei saa krediidiandja tegevust kvalifitseerida konkreetses laenusuhtes vastutustundliku laenamise nõude rikkumisena, kui see puudutab asjaolusid, mis ei ole krediidiandja otsese kontrolli all ja millega kaasnevad riskid on laenuvõtmisele olemuslikud või mida krediidiandja ei saanud ega pidanud ette nägema (nt. kliendi töötasu kaotus/vähenemine, kliendi muude tulude vähenemine, kliendi poolt tema tegeliku laenuhuvi ja finantsvõimekuse varjamine jmt). Seega on krediidiandjal vastutustundliku laenamise nõude rakendamisel õigus eeldada, et klient teab oma laenueesmärki ja finantsolukorda ning esitab krediidiandjale õiget informatsiooni. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise eesmärgiks ei ole laenusaaja vastutuse täielik välistamine. Täiesti asjakohatu on hageja viide KAS §-le 83. Kostjate puhul ei ole tegemist krediidiasutustega ning seega ei kehti kostjate suhtes KAS-st tulenevad nõuded. Seda enam, kostjaga I laenulepingu sõlmimise ajal ei ole kehtinud ka Krediidiandjate-ja vahendajate seadus ja hageja poolt viidatud finantsinspektsiooni juhend. See täiendavalt kinnitab, et hageja püüab tagasiulatavalt ja ilma vastava õigusliku aluseta panna kogu vastutuse kostjatele, mis on aga lubamatu.
66.Hageja hinnangul on hagejat ebamõistlikult kahjustavad laenulepingu nr xxxx (A. P. ja AB Kreditex AS) hagis väljatoodud punktid. Hageja ei ole põhjendanud, miks antud punktide näol on väidetavalt tegemist hagejat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimustega. Samuti hageja ei ole kuidagi tõendanud, et temal ei olnud võimalust märgitud punktide osas enne laenulepingu sõlmimist läbirääkimisi pidada.
KOSTJA II VASTUVÄITED HAGILE
67.Kostja II märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja II ei pea hagi õigeks ja ei tunnista hageja nõuet täies ulatuses. Kostja III (Renovum OÜ) selgitas oma 17.12.2021.a esitatud vastuses, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded loovutati kostjale III. Kostja III teostas lepingust tulenevat nõudeõigust ja nõudis laenulepingust tuleneva võla täitemenetluses sisse. Seega oli kostja III viimane, kes hagejalt raha sisse nõudis ja on õigustatud isik vastama laenulepinguga xxxx seonduva osas. Kostja II ühineb kostja III 17.12.2021.a esitatud vastusega. Kostja II leiab, et on alust hagi läbivaatamata jätmiseks. Samuti on alust aegumise kohaldamiseks
2-19-12059 hageja nõudele kostja II poolt vastutustundliku laenamise kohustuste rikkumist puudutava nõude suhtes. Vastavad põhjendused on toodud kostja III 17.12.2021.a vastuse punktis 6.
KOSTJA III VASTUVÄITED HAGILE
68.Kostja III märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu pädevus ja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks
69.Kohus ei ole pädev käesolevat hagi menetlema. Kõik hageja nõuded tuginevad ideel, et temaga sõlmitud laenulepingud ja võlatunnistus on tühised või tulevad tagantjärele kehtetuks tunnistada, mistõttu hageja arvates loogiliselt peavad tühised olema ka kõik asjaga mingisugustki puutumust omavad notariaalsed lepingud. Nii laenulepingutes (p 17.2.) kui võlatunnistuses (p 6.) on pooled kokku leppinud vaidluste lahendamise Eesti Vabariigi Notarite koja vahekohtus. Kohus ei saa nende tehingutega seotud vaidlust lahendada. Hageja ei ole vaidluse lahendamiseks vahekohtusse pöördunud. Hageja III palub hagi läbi vaatamata jätta TsMS § 371 lg 1 p 4 või lg 2 alusel.
70.Hagiavaldustest nähtub, et Hageja ja Kostja II vahel sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevad nõuded loovutati kostjale III. Kostja III teostas lepingust tulenevat nõudeõigust ja nõudis laenulepingust tuleneva võla täitemenetluses sisse. Seega oli kostja III viimane, kes hagejalt raha sisse nõudis ja on õige isik vastama laenulepinguga xxxx seonduva osas.
71.Hagiavaldusest nähtub, et laenulepinguga võeti laenu 25000 eurot (hagi p 2.14.), millest mh 13005,64 eurot kanti otse hageja kontole (p 2.19) ja 11478,21 eurot kostjaga 1 sõlmitud varasema laenulepingu refinantseerimiseks (p-d 2.16 ja 2.17). Ülejäänud laenusumma eest tasus hageja lepingutasu ja hüpoteegilepingu kulusid. Hageja tasus kostjale II enne nõude loovutamist kõigest 240 eurot (p 2.20.), seega on välistatud, et kostjale II on makstud alusetuid summasid. Hagejal ei saa olla kostja II vastu nõudeid alusetust rikastumisest tulenevalt, mistõttu on kostja III arvates hageja rahaline nõue kostja II vastu põhjendamatu. Hagejal on õigus kostja III kui loovutuse saaja vastu esitada samu vastuväiteid nõudele kui algse võlausaldaja vastu. Kostja III nõudis võla sisse täitemenetluses.
72.Täitemenetluse ajal pöördus hageja 03.01.2018 hagiavaldusega kostja III vastu kohtusse, vaidlustades laenulepingust nr xxxx tuleneva täitmisele esitatud nõude sel alusel, et palus tuvastada laenulepingu ülesütlemise tühisuse ja alternatiivselt laenulepingu ülesütlemise kehtetuks tunnistamist. Kohus võttis hagi menetlusse ja menetles hagi tsiviilasjana xxxx. 06.04.2018 kohtuotsusega jättis kohus hagi rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 11.08.2018. Hageja on käitunud vastuolus hea usu põhimõtte ja mõistlikkuse põhimõttega. Vaidlustades laenulepingu ülesütlemise tühisuse, vaidlustas hageja sisuliselt kostja III õiguse laenulepingust tulenevat võlga sisse nõuda. Hagejale olid teada kõik täitmisele esitatud nõudeliigid ja nende summad (vt xxxx hagi, s.o lisa 1 p 2.7 ja 2.8. ning käesoleva asja 29.11.2021 hagi lisa 24 - täitmisavaldus), hagejal ei olnud neile muid vastuväiteid kui lepingu ülesütlemise väidetud tühisus/kehtetus. Sisult esitas hageja eelmises kohtuasjas sundtäitmise lubamatuse nõude, milles saab esitada kõik materiaalõiguslikud vastuväited nõudele. Seega on hagejal olnud võimalik nõudele kõiki vastuväiteid esitada, mida hageja varasemas hagiavalduses ka tegi. Sellega on hageja õigus kostja III vastu laenulepinguga seotud küsimustes kohtusse pöörduda ammendunud.
2-19-12059 Kostja arvates on lubamatu, et hageja positsioon vastavalt hageja suvale muutub. Tsiviilasjas xxxx nõudis hageja laenulepingu nr xxxx ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja alternatiivselt ülesütlemise kehtetuks tunnistamist. Ülesütlemine on võimalik ainult kehtiva kestvuslepingu suhtes. Kogu hageja ülesütlemist puudutav argumentatsioon tugines sellele, et laenuleping sõlmiti kehtivalt ja sealt tulenesid täitmisele esitatud nõuded. Seega tugines hageja varasemas kohtumenetluses sellele, et laenuleping on sõlmitud kehtivalt ja on ka pärast hageja poolt ülesütlemisavalduse saamist jätkuvalt kehtiv. Hageja on 03.01.2018 hagiavalduse p-s 3.2. selgesõnaliselt nimetanud laenulepingut kehtivaks.
73.Kohus tuvastas nüüdseks jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas xxxx, et „Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et laenuandja on nii seaduses sätestatud piiranguid tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks kui ka laenulepingus kokku lepitud tingimusi järginud ja laenuleping nr xxxx on seega korrektselt ja kehtivalt üles öeldud, mistõttu jätab kohus hagi laenulepingu ülesütlemise tühisuse või alternatiivselt kehtetuse tuvastamiseks rahuldamata.“ Sellest järeldub, et laenuleping sõlmiti kehtivalt ja öeldi üles kehtivalt. Seega ei saa laenuleping olla tühine ega tagantjärele kehtetuks tunnistatav.
74.Laenulepingu tühistamise avaldust ei ole hageja teinud. Samuti ei ole võimalik laenulepingut enam tühistada, kuna selleks puudub õiguslik alus ning seaduses ette nähtud tehingu tühistamise tähtajad on möödunud.
75.Käesolevas menetluses tugineb hageja sellele, et laenuleping on algusest peale tühine, mis on kostja III hinnangul lubamatu ega ole ka sisult õige. Käesolevas asjas lepingu tühisuse tuvastamine tähendaks koos jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas xxxx seda, et laenuandja sõlmis kehtiva lepingu ja ütles selle kehtivalt üles, kuid leping on sellest hoolimata tühine (millest tulenevalt ei saa ka ülesütlemisel õiguslikku tagajärge olla). Selline asi ei ole lubatav ja õiguslikult oleks tulemus absurdne. Samal põhjusel ei saa laenulepingut nr xxxx ka tagantjärele tühistada, kuna varasema jõustunud kohtulahendiga on lepingu varasem kehtivus juba tuvastatud.
76.Ülesütlemise õiguspärasuse tuvastamine varasemas kohtumenetluses xxxx tähendab ka seda, et eksisteeris lepingust tulenev võlg ja maksegraafikus sätestatud kohustus, mille tasumisega viivitamise tõttu laenuleping üles öeldi. Kohus on otsuses tuvastanud, et hageja oli ülesütlemise eelselt viivituses viie maksega kokku 2508 eurot (vt lk 3 alt 3. lõik). Viie maksega sellises summas võlgu olemine tähendab seda, et eksisteeris ka intressi maksmise kohustus lepingus sätestatud ulatuses. Seega ei saa tühine ega kehtetuks tunnistatav olla laenuleping tervikuna ega ka intressikohustuse osas eraldi.
77.Eeltoodust tulenevalt on hageja ja kostja III (kui kostja II eriõigusjärglase) vahel olemas jõustunud Eesti kohtu otsus samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja hagi tuleb kostjate suhtes läbi vaatamata jätta. Kuivõrd laenulepingust tulenev nõudeõigus on loovutamisega kostjale III üle läinud, ning hageja on laenulepingu osas kostjaga III juba kohtuvaidluse pidanud, tuleks kostja III arvates ka kostja II suhtes hagi läbi vaatamata jätta.
78.Kostja III vaidleb vastu hageja väitele, et kohtutäitur maksis kostja III kontole 34 763,52 eurot. Hageja väide on tõendamata. Kostja III pole sellist summat täiturilt saanud. Kuivõrd nimetatud summa pole õige, on rahaline nõue kostjate II ja III vastu ning sellelt arvestatud viivise nõue ka matemaatiliselt ebaõige.
2-19-12059
Vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumine
79.Hageja on oma rahalise nõude alusena muuhulgas tuginenud vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumisele kostja II poolt. Hageja nõudeõigus sel alusel on kostja III hinnangul aegunud. Kuivõrd laenulepingust tulenev nõue on loovutatud kostjale III, kes nõudis ka võla sisse, on kostja III ka õigustatud esitama nõudele aegumise vastuväite (lisaks kostjale II, kes teeb seda tõenäoliselt samuti). Kostja III palub kohaldada hageja vastutustundliku laenamise rikkumist puudutava nõude suhtes aegumist. Laenuandja ehk kostja II vastu on hageja sellel alusel nõude esitanud alles 03.09.2020 hagiavalduses, ehk ligi 4 aastat pärast väidetavat vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumist. Seega on hageja nõudeõigus vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise alusel aegunud.
80.Laenuandja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Kostja II kontrollis enne laenulepingu sõlmimist hageja krediidivõimet. Hageja oli laenulepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline, ta töötas ja omas piisavat sissetulekut laenulepinguga võetud kohustuste täitmiseks. Hagiavalduse punktis 4.14. ja 4.18. on hageja ise nimetanud, et kostja II kontrollis tema sissetuleku suurust. Fakt, et kostja II väljastatud laenu arvelt refinantseeriti hageja varasemast laenulepingust tulenevaid kohustusi, ei tähenda, et hageja poleks olnud uue lepingu täitmiseks maksevõimeline, seda enam, et refinantseerimisele kulus kõigest ca 2/5 uuest laenust ja 3/5 kasutas hageja muuks otstarbeks (oma äriühingu hüvanguks).
81.Kostja III esitab tõendina hageja krediidivõime hindamise kohta hageja enda poolt laenuandjale esitatud tagatisvara hindamisakti, hageja allkirjastatud laenutaotluse, milles hageja muuhulgas esitas andmed oma sissetulekute kohta, millega laenuandja õiguspäraselt arvestas hageja krediidikõlbulikkuse hindamisel, ja laenuandja enda kogutud tõendid hageja maksehäirete ja võlgade puudumise kohta. Laenutaotluses avaldas hageja oma viimase 6 kuu keskmise sissetulekuna 1500 eurot ja täiendava sissetulekuna omanikutulu 400 eurot. Seega oli hageja igakuine sissetulek 1900 eurot. Laenutaotluse 2. leheküljel on hageja märkinud oma igakuisteks väljaminekuteks kokku 850 eurot, millest Xxxx laenumakse 250 €, kommunaalkulud 200 €, toit 200 €, riided 100 € ja muud kulud 100 €. Eeltoodu põhjal jäi hagejale igakuiselt 1050 eurot vaba raha, mille arvelt ta sai laenulepinguga võetavaid kohustusi täita. Kostjaga II sõlmitud laenulepingu nr xxxx esimene makse oli 444 eurot, seejärel igakuiselt 576 eurot. Selliseid kohustusi oli kostja suuteline raskusteta täitma. Kostjale jäi pärast kõigi kulude ja laenumaksete tasumist igakuiselt üle veel 474 eurot võimalike ootamatute kulude katteks. Eeltoodu põhjal oli kostja igati võimeline oma kohustusi täitma ja laenuandja ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Ainuüksi sissetulekute ja kulude võrdluses oli hageja krediidikõlbulik. Lisaks tulude-kulude kontrollimisele kontrollis kostja II ka hageja võimalikke makseraskusi ja maksehäireid. Laenutaotluses hageja enda esitatu kohaselt tal neid ei olnud. Laenutaotluses kinnitas hageja, et tal ei ole viivituses laenu tagasimakseid (vt lk 1 allosas). Laenuandja ise võttis väljavõtted ka Krediidiinfo maksehäirete registrist ja Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi. Hagejal ei olnud kehtivaid maksehäireid ega maksuvõlgasid. Eeltoodu põhjal ei saanud laenuandjal tekkida arvamust, et laenukohustuste täitmisel oleks jooksvast sissetulekust johtuvalt hageja raskustesse sattumine tõenäoline. Vähe
2-19-12059 sellest, kogutud teabe ja dokumentide põhjal oli laenuandja põhjendatult veendumusel, et laenukohustuste täitmine on laenutaotlejale jõukohane.
82.Kostja II arvestas ka sellega, et viimases hädas on hagejal võimalik oma eluks otseselt mittevajalikku vara müüa ja müügihinna arvelt kohustusi täita. Hagejale kuulus äriühing Ex Lege OÜ (vt laenutaotlust) ja Balti Kindlustusmaakler OÜ (vt hagiavalduse p 4.19.), mille osad ta oleks võinud vajadusel võõrandada, et võlga maksta. Samuti oli põhjust eeldada nende kaudu teenitavat omanikutulu.
83.Hageja elas uues ja kallis ridaelamu korteris, mille väärtus oli hüpoteeke arvestamata hinnatud 142 000 euro peale. Eluks möödapääsmatult vajalik on eluase, nt korter, kuid see ei pea möödapääsmatult olema sedavõrd kallis. Kallis korter on luksus, mitte otseselt elamiseks vajalik asi. Laenuandja arvestas, et vajadusel on laenutaotlejal võimalik kallis korter müüa, tasuda müügihinnast võlad ja järelejääva raha eest uus odavam korter osta. See oleks olnud nn „varuväljapääs“ ootamatute makseraskuste korral, mis oleks võimaldanud tasuda võlad ja soetada ka mingi elusase. Hüpoteegid
84.Laenulepingute võimalik tühisus (mida kostjad ei tunnista) või hilisem tagasiulatuv tühistamine (milleks kostjate hinnangul ei ole alust) ei too kaasa hüpoteegilepingute tühisust, need ei ole tühised ja nende tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. Hüpoteek ei ole aktsessoorne õigus. Hüpoteegilepingu võib sõlmida ka ilma tagatava võlata. Praegusel juhul selline võlasuhe siiski esines kõigi hüpoteegilepingute sõlmimise ajal.
85.Notariaalsed hüpoteegilepingud ei ole tekitanud hagejale rahalisi kohustusi, mille tagasitäitmist hageja hagis nõuab. Rahalised kohustused tekkisid laenulepingutest. Hüpoteek ei ole laenukohustusest sõltuv aktsessoorne õigus, mis võiks osutuda tühiseks laenulepingu tühisuse korral. Samuti puudub hagejal notariaalsete lepingute tühisuse tuvastamiseks õigustatud huvi ka seetõttu, et hageja kohustusi taganud hüpoteekidest tulenevad õigused on realiseeritud ning hüpoteegid kinnistusraamatust kustutatud. Hagejalt ei nõutud võlga mitte hüpoteegilepingu, vaid laenulepingu alusel, hoolimata sellest, et kostja III pidi võla sissenõudmiseks ka hüpoteeke realiseerima.
86.Samadel põhjustel ei ole tühine ega saa tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada ka 29.09.2016 notariaalset lepingut, millega varasema võla refinantseerimise käigus anti kostjalt I kostjale II üle kinnistusraamatusse kantud hüpoteek ja seati lisaks uus hüpoteek kostja II kasuks. Nõude loovutamine
87.Kostja II ja III vahel sõlmitud nõude loovutamise 22.03.3017 tehingus ei olnud hageja tehingupooleks, seega ei saa hageja sellise lepingu tühisust ka seetõttu nõuda. VÕS § 164 näeb ette õiguse nõude loovutamiseks võlgniku nõusolekuta. Sama puudutab ka nõude loovutamisega seoses kostjale III üle läinu tagatiste (VÕS § 167 lg 1) üleandmiseks kostjate II ja III vahel tehtud 22.03.2017 notariaalset tehingut. Tehingud on tehtud seaduslikult ja kehtivalt, need ei ole tühised, hagejal pole alust nende tühisuse tuvastamist või tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist nõuda.
2-19-12059 Aegumine
88.Hageja ja kostja I vahel sõlmitud laenulepingu täitmisest tingitud tagasinõudeõigus on kostja III hinnangul aegunud. Hageja tasus kostjale I laenulepingust nr xxxx ja võlatunnistusest tuleneva võla viimase makse 11 478,21 eurot uue laenuandja vahendusel 29.09.2016 laenulepinguga xxxx võetud laenusumma arvelt (vt hagi lisa 7 ja 13). Võlg tasuti laenulepingu ja võla kohta koostatud konstitutiivse võlatunnistuse alusel 29.09.2016. Esmakordselt esitas hageja nõude kostjalt I millegi tagasisaamiseks 03.09.2020 hagiavalduse redaktsioonis, nõudes ebamäärase „enammakstu tagastamist“, alles 23.11.2020 hagiavalduse redaktsioonis vormistas hageja oma nõude kostja I vastu summaliselt, 7155,21 eurot. Seega oli hageja poolt võla tasumisest kuni kostja I vastu tagasinõude esitamiseni möödunud ligikaudu 4 aastat (+/-) ehk rohkem kui TsÜS § 151 sätestatud alusetust rikastumisest tulenev 3-aastane aegumistähtaeg. Hagejal puudub mistahes alusel õigus makstud summasid tagasi nõuda. Tagasinõude 3-aastane aegumistähtaeg on möödunud, hageja nõue kostja I vastu on aegunud. Kostja I võib nõuda aegumise kohaldamist. Kohtu pädevus
89.Hageja sõlmis kostjaga I konstitutiivse võlatunnistuse (vt hagi lisa 15), millega tekkis hagejal kostja I ees uus iseseisev võlakohustus, mis ei ole sõltuvuses võla aluseks olnud laenulepingust (vt p 1). Seega oli hagejal vaieldamatu kohustus kostja 1 ees talle tasutud summade ulatuses. Konstitutiivse võlatunnistuse sõlmimisega loobus kostja vastuväidetest laenulepingust tulenevale võlale summas 11 478,21 eurot, millise summa tasus kosjale I refinantseerimistehingu käigus kostjaga II sõlmitud uue laenulepingu arvelt. Võlatunnistus oli selle täitmise ajal kehtiv ja on siiani. Võlatunnistuse punktis 6 kokkulepitu kohaselt kuuluvad võlatunnistusest tulenevad ja sellega seotud vaidlused lahendamisele Eesti Vabariigi Notarite Koja Vahekohtus. Hageja ei ole vahekohtus võlatunnistuse kehtivust vaidlustanud ega ole seda seni ka muul viisil teinud enne kui käesolevas kohtuasjas. Vahekohtu kokkuleppest tulenevalt ei ole kohus pädev võlatunnistuse üle peetavat vaidlust lahendama. Laenulepingu xxxx kehtivus
90.Hageja sõlmis 29.09.2016 kostjaga II laenulepingu xxxx täiesti tavalistel tingimustel. Laenuleping ei ole tühine. Seda ei sõlmitud liigkasuvõtjalikult ega hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja viide Saksa õigusele on asjakohatu, lepingule kohaldub Eesti õigus. Asjaolu, et krediidiasutused (mitte muud finantseerimisasutused, nagu kostja II) annavad näiteks eluasemelaene ka soodsamatel tingimustel, ei oma asjas mingit tähendust. Laenulepingu järgne intress oli 13,56 % aastas (Euribor oli lepingu sõlmimisest alates negatiivne ja seega laenulepingu p. 3.4. alusel 0 %). Laenulepingu krediidi kulukuse määr oli 15,05 % (vt p 1.11), mis oli ligi neljandiku võrra soodsam kui enne lepingu sõlmimist Eesti Panga poolt viimati avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr seisuga 31.05.2016 – 19,49 %. Tarbijakrediidilepingu ebasoodsate tingimuste kohta on VÕS § 4062 lg 1 erisäte. Selle esimese lause kohaselt „Tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda“. Seega oleks laenuleping tarbijaga tühine juhul kui selle krediidi kulukuse määr oleks suurem kui 58,47 %. Käesoleval juhul ei ületa laenulepingu krediidi kulukuse määr Eesti panga viimati avaldatud määra, ammugi mitte kolmekordset määra. Seega ei ole leping sõlmitud hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel.
2-19-12059 Kostja III rõhutab, et hageja on hagis meelevaldselt ja ebakorrektselt tuletanud krediidi kulukuse määra laenulepingu täitmiseks tegelikult tasutud summadest (sh koos kahjuhüvitise, trahvi, sissenõudekulu ja viivisega). Krediidi kulukuse määr arvestatakse välja lepingu sõlmimisel etteulatuvalt, arvestades kokkulepitud lepingutingimisi, eeldusel, et võlgnik lepingut täidab (VÕS § 406 lg 1 ja 2). Tegelikult tasutud summad ega lepingu tegelik kehtivuse aeg ei muuda krediidi kulukuse määra. Lisaks, kõik kõrvalkohustused tulenesid hagejale tema enda rikkumistest. Seega kui hageja arvab, et ta on liiga palju maksnud, siis mitte halvast lepingust, vaid enda rikkumistest tulenevalt.
91.Hageja sõlmitud laenuleping on seotud majandus- ja kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja sõlmis laenulepingu seoses temale kuuluva äriühingu Balti Kindlustusmaakler OÜ, mille omanik ja juhatuse liige ta oli, vajadustega, st viimase kohustuste tasumiseks (vt hagi p 4.19 ja 4.20.). Seega ei sõlminud hageja laenulepingut tarbijana (VÕS § 1 lg 5), mistõttu ei saa laenulepingule tarbijakrediidi sätteid kohaldada.
92.Hagejal ei olnud laenulepingute sõlmimisel erakorralist vajadust ega raskete asjaolude kokkusattumist. Kostjale II selliseid asjaolusid teada ei olnud ja kostja II hageja suhtes olukorda ära ei kasutanud. Hageja ei olnud sunnitud laenulepingut sõlmima, tal oli vaba valik selle osas, kas laenuleping sõlmida või kellega ja mis tingimustel see sõlmida. Hagejal oli võimalik sõlmida uus laenuleping ka mistahes muu laenuandjaga. Kostja II tingimused olid hageja jaoks kõige soodsamad, seetõttu hageja kostjaga II laenulepingu sõlmiski.
93.Äriühingu väidetav kohustus ei ole samastatav hageja enda kohustusega. Hagejal isiklikult ei olnud kohustust ja see oli hageja enda vabatahtlik valik äriühingu kohustuste tasumiseks laenuleping sõlmida. Äriühingu võimalik raske rahaline seis ei ole samastatav hageja raskustega ega sea hagejat mingilgi moel sundseisu. Seega polnud hagejal mingit sundseisu lepingu sõlmimisel. Juhul kui Balti Kindlustusmaakler OÜ rahaline seis oli vilets ja võlg tasumata ning see oleks olnud hagejale etteheidetav (mis pole kindel) ning võinud põhjustada mainekahju, ei ole hageja vabatahtlik tegevus sellise väidetava kahju ja väidetavate tagajärgede ärahoidmiseks kuidagi käsitletav sundseisus tegutsemisena. Tüüptingimused
94.Laenuleping hagejaga on sõlmitud tavapärastel tingimustel, ükski tingimus ei ole ebaproportsionaalne. Laenuleping ei ole (heade kommete vastaselt) tasakaalust väljas. Intressimäär 13,56% on vägagi mõõdukas, pigem madal. Lepingu rikkumise puhuks sanktsioonide kokkuleppimine on tavapärane. Ükski laenulepingus sisalduv tingimus ei vii lepingut tasakaalust välja ega ole hagejale ebamõistlikult koormav ega teda (ebamõistlikult) kahjustav. Sanktsioonide rakendumine sõltub hageja enda tegudest, need on mõistlikud ja mõõdukad. Lepingu tingimused ei kujuta endast ka tüüptingimusi, kuna hagejal oli võimalik nende üle läbi rääkida ja nende sisu mõjutada. Hagejale olid tingimused vastuvõetavad ja ta ei soovinud neid muuta. Hageja pole väitnudki, et oleks seda soovinud. Lepingu punktis 18.5. on hageja andnud kinnituse, et on lepinguga põhjalikult tutvunud, mõistab endale võetava kohustuse olemust ja nõus sellistel tingimustel lepingu sõlmimisega. Hagejaga arutati kõik lepingutingimused läbi. Lepingutingimuste laenuvõtjaga läbiarutamine on kostja II laenude väljastamise standardprotseduur. Selle tõendamiseks esitab kostja III väljavõtte (asjassepuutuvad leheküljed) kohtuistungi protokollist tsiviilasjas 2-21-8160, kus kostja II endine töötaja M. S. annab tunnistajana vande all
2-19-12059 ütlusi kostja II laenulepingute sõlmimise küsimuses. Muuhulgas rääkis tunnistaja, et kõik lepingutingimused räägiti vaidluse all olnud lepingu laenuvõtjaga läbi ning kinnitas, et soovi korral on võimalik lepingutingimusi muuta (vt 00:15:47 lk 4 viimane veerand). Seejuures selgitas tunnistaja, et „Iga laenulepingu sõlmimisel meie käime koos kliendiga läbi kõik lepingu punktid, mis arutame punkt-punkti haaval“ ja et kliendil on alati võimalik teha ettepanekuid (lk 5 esimene lõik). Lk 6 kinnitas tunnistaja, et öeldu käib ka lepingu üldtingimuste punktide kohta (00:26:16). Seda, et hageja ei soovinud lepingu tingimusi muuta, kinnitas ta ka kohtuistungil (vt protokolli 00:48:29). Hageja soovimatus lepingutingimusi muuta ei ole samastatav sellega, et hageja ei olnud võimeline lepingutingimusi muutma, mis on seaduses sisalduv tüüptingimuse eeldus. Seega pole hagejal ka alust väita, et lepingu tingimusi ei saanud muuta. Eeltoodu tõttu ei saa lepingutingimusi tüüptingimusteks lugeda. Asjakohane on hinnata vaid lepingutingimusi, mille alusel kostja vastu nõudeid on esitatud - need on tingimused intressi, viivise, kahjuhüvitise, leppetrahvi ja sissenõudmisega seotud kulude kohta. Lisaks VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui see puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet või kui tingimuse sisu tugineb õigusaktil, millest ei saa lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda. Intress on kahtlemata laenulepingu põhiline ese ning see puudutab hinna ja üleantu ja väärtuse suhet. Seega intressi kui raha hinda ei saa mingil juhul vaadelda ebamõistlikult kahjustava ega tühise tingimusena isegi siis, kui lugeda intressikokkulepe tüüptingimuseks.
95.Hageja on hagiavalduses viidanud ka tehingu tühistamise sätetele. Tehingu tühistamise alused asjas puuduvad kõigi hagis nimetatud tehingute suhtes. Tehingu tühistamine käib avalduse tegemisega teisele löepingupoolele. Hageja ei ole ühtki hagis nimetatud tehingut tühistanud ega selleks ühtki avaldust teinud. Seaduses ettenähtud tähtaeg tehingute tühistamiseks on möödunud.
96.Hageja viidatud Finantsinspektsiooni juhend vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiseks on suunatud finantsjärelevalve subjektidele (krediidiasutustele ja FI tegevusloaga krediidiandjatele), kelle hulka kostja II kui hoiu-laenuühistu ei kuulu. Pealegi on tegemist soovitusliku dokumendiga (mida möönab ka hageja – hagi p 4.13.), millest ei tulene kohustusi. Lisaks sellele reguleerib see dokument tarbijaga seotud küsimusi, kelleks hageja kostjaga II seotud laenulepingu kontekstis ei ole (laenu võeti majandus- või kutsetegevuses). Seega on hageja viited sellele juhendile asjassepuutumatud.
97.Asjaolu, et hageja ja kostja II vahel sõlmitud laenulepingu arvelt tasuti varasemalt kostjaga I sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mis võisid sisaldada ka kõrvalnõudeid, ei oma asjas mingit tähendust. Kostja I ja kostja II on erinevad isikud. Kostja II ei tea ega pea teadma hageja suhteid muude isikutega, nendevahelisi nõudeid ega nõudeliike. Kostja II poolt laenulepingu alusel hagejale väljastatud laenusumma 25 000 eurot on kostjaga II sõlmitud laenulepingu kontekstis täies ulatuses põhivõlg sõltumata sellest, milliste nõuete või nõudeliikide tasumiseks hageja seda kasutas. Kostjal II oli õigus arvestada kõrvalnõudeid kogu laenusummalt, s.o põhivõlalt. Rõhutamist väärib, et refinantseerimisega muutus hageja laenukohustuselt arvestatav intress märksa väiksemaks, ca 1,6 korda.
2-19-12059
98.Asjaolu, et kostjaga II sõlmitud 25 000-eurose laenusummaga laenulepingu tagatiseks seati hüpoteeke kokku summas 50 000 eurot, ei anna hagejale mingit nõuet. See ei tee laenu- ega hüpoteegilepingut tühiseks. Praktikas on sellises proportsioonis tagatis täiesti tavaline. Hüpoteek ei tekita hagejale rahalisi kohustusi, seega ei saanud see hagejat kuidagi kahjustada. Hüpoteek peab tagama nii laenulepingust tulenevaid põhi- kui kõrvalnõudeid, aga ka asja müügi ja säilitamisega seotud kulutusi, sealhulgas täitekulusid. Samuti tagab hüpoteek võimalikke tulevikus sõlmitavaid lepinguid, kuivõrd hüpoteek ei ole aktsessoorne nõue. Seega on põhivõlast märgatavalt suurema hüpoteegi seadmine mõlema poole seisukohalt mõistlikult vajalik ja igati õige, ega riku kuidagi hageja õigusi. Hageja ise on vabal tahtel nõustunud sellise hüpoteegi seadmisega. Hüpoteegi realiseerimiseni jõuab nõue ainult võlgniku enda tegevusest tulenevalt. Käesoleval juhul ei teostatud hüpoteekide arvelt sissenõuet kogu hüpoteegisumma ulatuses, vaid ainult tegelikult eksisteerinud võla ja täitekulude ulatuses, millele hageja täitemenetluse ajal vastu ei vaielnud. Hageja väide, et hüpoteegid ületasid laenusummat 200 % ehk 2 korda, on vale. Hüpoteekide summad kokku moodustasid kahekordse laenusumma, ehk ületasid laenusummat 100 %.
99.Hageja on väitnud, et kostjaga II sõlmitud laenulepingu alusel on saadud kasu 9763,52 eurot, mis on 139,05% rohkem kui laenuna väljastati. Nimetatud väide on vale - õige pole „kasuks“ nimetatu summa summaliselt ega sisu mõttes ega selle suhe laenusummasse (25 000 €). Kostjale III makstud summadest saab kasuks nimetada ainult intressi, mitte hageja rikkumise tõttu tasutud hüvitisi – leppetrahv, kahjuhüvitis, viivis, sissenõudekulud. Leppetrahv
100.Hageja rikkus tagatiseks olnud korteriomandi kindlustamise kohustust ega esitanud võlausaldajale kindlustuspoliisi. Kostja III esitas täitmisavalduse hageja vastu 21.06.2017, hageja sõlmis kindlustuslepingu alles 16.05.2017, kuid ei kandnud sinna soodustatud isikuks kostjaid II ega III. Hageja korduvalt muutis kindlustuspoliisi, mis nähtub hageja poolt tõendina esitatud kindlustuspoliisi lisade numbrile murruga lisatud versiooni numbrist. Esmakordselt kandis hageja kostjad II ja III kindlustuspoliisile 28.11.2017 poliisi kolmanda versiooni lisas 1 (28.11.2017 kindlustuspoliisi nr 9563468/3 lisas 1). Seega nõuetekohast kindlustuslepingut/poliisi varem ei eksisteerinud, see vormistati alles täitemenetluse ajal, kui nõuded hageja vastu olid juba esitatud. Seega ei olnud hagejal enne võimalustki nõuetekohast kindlustuspoliisi esitada. Hüpoteegipidaja õigus nõuda tagatisvara kindlustamist, enda märkimist soodustatud isikuna ja õigus nõuda kindlustuskohustuse rikkumise eest leppetrahvi tuleneb laenulepingu punkti 6 alapunktidest (sh 6.7.) ja 29.09.2016 notariaalse hüpoteegilepingu (hagi lisa 16) punktidest 3.2. ja 3.5. Hüpoteegipidajal oli õigus nõuda trahvi 10 % tagatud nõude summast, hagejalt nõuti 2470,65 eurot, mis oli pisut vähem kui 10 % hageja põhivõlast (24760 €).
101.Kokkulepitud leppetrahvi nõue ei ole ebamõistlikult suur. Sellise suurusega leppetrahvinõue on tavaline. Kindlustamisekohustuse rikkumine tagatise omaniku poolt tekitab võlausaldajale tagatisest ilma jäämise riski. Juhul kui tagatiseks olev kindlustamata korteriomand peaks hävima, ei jääks võlausaldajale enam mingit tagatist. Sellise olukorra vältimiseks, hageja kohustuse täitmisele sundimiseks ja kindlustamiskohustuse rikkumise korral hüpoteegipidaja poolt kantud tagatise hävimise riski hüvitamiseks on tagatud nõudest 10 % suurune leppetrahv kohustuse rikkumise puhuks igati põhjendatud. Seejuures hagejalt ei nõutud leppetrahvi kogu tagatud nõudelt, nagu lepingud sätestavad, vaid ainult arvestatuna põhivõlalt.
2-19-12059
Seejuures laenulepingus ei ole tegemist võlausaldaja poolt eelnevalt välja töötatud tüüptingimusega. Hagejal oli laenulepingu tingimuste üle läbirääkimise ja nende sisu mõjutamise võimalus. Hagejale lepingu tingimused sobisid. Kuivõrd kindlustamise ja leppetrahvi kokkulepe sisaldub ka notariaalses lepingus, oleks kohatu väita, et see on võlausaldaja poolt eelnevalt väljatöötatud tüüptingimus. Notariaalse lepingu valmistab ette notar, arvestades tasakaalustatult poolte huvisid ning selgitades lepingu sõlmimisel pooltele lepinguga võetavaid kohustusi. Hagejale lepingu tingimused sobisid. Viivisenõue ja -määr
102.Kostja III ei nõustu hageja seisukohaga, et hagejale esitatud hüvitise nõuded oleks ebamõistlikult suured. Viivist on hagejalt nõutud laenulepingus kokkulepitud intressimääraga võrdse määra alusel, mis on kooskõlas laenulepingu punktis 3.6. kokkulepituga ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatuga. Isegi kui oleks õige hageja arvamus, et pärast lepingu ülesütlemist ei või viivist nõuda lepingus kokkulepitud viivisemäära 0,038 % põhivõlalt päevas alusel, on siiski sama määra alusel võimalik viivist nõuda VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause alusel lepingus kokkulepitud intressimääraga võrdses ulatuses, ehk 0,038 % päevas.
103.Makseviivituse ehk hageja poolt lepingu rikkumise tagajärjeks on sama suur viivis nagu hageja enda vabal tahtel kokkulepitud intressimäär ehk raha kasutamise hind. Rõhutamist väärib, et intressi makstakse kokkulepitud aja eest, st aja eest kui laenuandja on andnud laenusaajale õiguse raha kasutada (st laenuandjale see sobib ja ta on sellega arvestanud), viivist aga aja eest, kui laenusaaja ilma selleks õigust omamata ja laenuandja plaane rikkudes jätab raha tagastamata, ehk laenuandja jaoks väga ebasoodsates ja riskantsetes oludes, mis õigustaks intressimäärast suurema määra alusel viivist. Seega on intressimääraga võrdne viivis hagejale pigem soodne, mitte kahjustav, ammugi mitte ebamõistlikult kahjustav. Kuivõrd intressimäär ei saa olla ebamõistlikult kahjustav, ei saa ka sama määra alusel kokkulepitud viivise tingimus olla ebamõistlikult kahjustav. Lisaks, intressimääraga võrdse viivise nõudmise õiguse näeb VÕS § 113 lg 1 kolmas lause ette ka ilma viivise määra kokku leppimata. Kui seadus näeb ette lepingus kokkulepitud viivisemääraga võrdse viivise, ei saa lepingus selline kokkulepe kohustatud poolt kahjustav olla. Sellele järeldusele jõudis Tallinna Ringkonnakohus ka 31.03.2021 otsuses tsiviilasja 2-20-103014, sedastades p-s 8, et Ringkonnakohtu hinnangul ei saa aga VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. Seejuures käis vaidlus intressimääraga 45,5 % aastas võrdse viivisemäära üle, kuid käesoleva asja määrad on enam kui 3 korda väiksemad.
104.Kuivõrd kostjad II ega III ei ole hageja arvelt alusetult rikastunud on põhjendamatu ka hageja viivise nõue nende vastu. Juhul kui menetluses selgub, et hagejal siiski on kostjate vastu mingis ulatuses alusetult rikastumise nõue, võib hageja kostjatelt viivist nõuda alles alates alusetult saadu tagasinõude esitamisest kostjatele. Kostjad ei saanud raha tagastamisega viivituses olla enne tagastamise nõude saamist. Kuivõrd hageja ei ole oma nõudeid kohtuväliselt kostjatele esitanud, on kostjad hageja nõude kätte saanud alles käesolevas menetluses pärast hagi menetlusse võtmist. Uue, kohtu poolt menetletava hagi tervikteksti esitas hageja alles 29.11.2021. Alles selle hagi tervikteksti kostjatele kättetoimetamisest alates võib hagejal olla alust viivist arvestada, kui alusetult rikastumise nõue eksisteerib. Seega hageja ei või mingil juhul nõuda viivist varasema aja eest kui alles alates 29.11.2021.
2-19-12059 Kahjuhüvitise kokkulepe
105.Laenulepingu punktis 7.6. leppisid pooled kokku, et kui Laenusaaja on viivitanud laenuintressi tasumisega rohkem kui 14 päeva, on laenuandjal õigus nõuda intressi tasumisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist mõistlikus ulatuses kuid mitte rohkem kui 30 % tasumata intressi summast. Tegemist on mõistliku ja mõõduka kokkuleppega, milles on ühtlasi piiratud võlgniku kahju hüvitamise kohustus suurust. Laenuintressi tasumisega viivitamise korral ei või VÕS § 113 lg 6 kohaselt viivist nõuda. Samas on ilmselge, et mistahes summa tasumata jätmine toob võlausaldajale kaasa varalist kahju. Selle suurust ei pruugi olla võimalik rahaliselt täpselt välja arvestada, kuid kahju hüvitamise nõudeõigus on sellegipoolest olemas. Võlausaldajal tekib vajadus laekumata jäänud summade osas, mille kasutamise võimalusega ta arvestanud oli, kiirkorras alternatiivse finantseerimisallika leidmiseks. See eeldab tähelepanu, aja ja energia panustamist ning kulutusi finantseerimisallika leidmiseks. Praktikas seisneb see töötajate tehtud töös ja neile makstud tasus, mida otseselt tasumata jäetud intressisummaga seostada ei ole võimalik. Sissenõudmisega seotud kulude kokkulepe
106.Laenulepingu punktis 7.8. leppisid pooled kokku hagejale saadetavate meeldetuletuskirjade hüvitamises. Iga meeldetuletuskirja hind on 5 eurot. Kokkulepe meeldetuletuskirjade saatmise eest hüvitise maksmiseks on lepingutes tavapärane ja tagab laenuandja kulutuste hüvitamist. See ei saa olla võlgnikku ebamõistlikult kahjustav. VÕS §-d 1131 ja 1132 näevad selgelt ette õiguse nõuda sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise. Seaduses lubatu ei saa olla võlgnikku kahjustav. Seejuures on sissenõudmiskulude hüvitise nõudmine lubatud isegi tarbijalt. Tasumisele kuulunud nõue
107.Hageja sai kostjalt II laenu 25 000 eurot. Põhiosast oli enne ülesütlemist 03.12.2016 tagasi makstud 240 eurot. Põhivõla jääk 24760 eurot. Kogu põhivõla jääk muutus sissenõutavaks ülesütlemisega 23.02.2017 (tuvastatud jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas xxxx). Kohtuotsusega on tuvastatud, et enne ülesütlemist oli hageja tasunud 03.12.2016 kaks makset – 100 eurot ja 140 eurot, millega täitis 2,5 kuulise hilinemisega esimest maksegraafikus sätestatud lepingujärgset maksekohustust põhivõla osas. Sellega vähenes tema põhivõlg 240 euro võrra. Hageja oli ülesütlemise ajaks (st 23.02.17 seisuga enne ülesütlemist) täielikult või osaliselt viivituses viie maksega, esimesega viivituses 204 eurot ja nelja järgmisega igakordselt 576 eurot, kokku 2508 eurot. Viie esimese makse summad (st ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud kohustus) koosnesid lepingu maksegraafiku kohaselt järgmistest summadest: põhiosast 293,53 + 296,85 + 300,20 + 303,59 + 307,02 = 1501,19 eurot, millest oli tasutud 240 eurot, põhiosa sissenõutav jääk ülesütlemise eelse seisuga oli 1261,19 eurot; intressist 150,47 + 279,15 + 275,80 + 272,41 + 268,98 = 1246,81 eurot. Ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kuuenda makse intress alates eelmise, s.o 15.02.2017 makse maksetähtpäeva möödumisest kuni ülesütlemiseni 23.02.2017, so ajavahemiku 16.02.2017 – 23.02.2017 ehk 8 päeva eest. Kuuenda makse intressiosa oli 265,51 eurot, sissenõutavaks muutunud proportsionaalne osa sellest moodustas 265,51 / 28 x 8 = 75,86). Selgituseks: ajavahemik 15.02.17 kuni 15.03.17 oli 28 päeva. Kokku oli ülesütlemise järgselt intressivõlgnevus arvestatud järgmine: 150,47 + 279,15 +275,80 + 272,41 + 268,98 + 75,86 = 1322,67 €.
2-19-12059
108.Tähtajaks tasumata maksete põhiosalt arvestati viivist. Viivise määraks on laenulepingu punktide 3.6. ja 1.10. kohaselt intressi päevamäär 0,038 % päevas. Täitmisavalduse esitamise hetkel (21.06.17) oli hageja võlg viivise osas 1144,54 eurot. Viivis lisandus ka pärast täitmisavalduse esitamist edasiulatuvalt 0,038 % põhivõlalt päevas kuni põhivõla nõude täitmiseni täituri poolt 22.10.2018. Seega lisandus põhivõla tasumiseni viivist ajavahemiku 22.06.2017 – 22.10.2018 ehk 488 päeva eest 24760 x 488 x 0,038 % = 4591,49 eurot. Kostja III kogu viivise nõue hageja vastu seisuga 22.10.2018 moodustas 1144,54 + 4591,49 = 5736,03 eurot.
109.Laenulepingu punktis 7.6. leppisid pooled kokku, et kui Laenusaaja on viivitanud laenuintressi tasumisega rohkem kui 14 päeva, on laenuandjal õigus nõuda intressi tasumisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist mõistlikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui 30 % tasumata intressi summast. Täitmisavalduses hagejalt nõutud kahjuhüvitise suurus oli 382,86 eurot. Tema võlg tasumata intressi osas oli 1322,67 eurot ning võlg oli väga pikaajaline. Intressivõlalt 1322,67 eurot võis võlausaldaja nõuda kahjuhüvitist 30 % ehk 396,80 eurot. Laenuandja nõudis vähem - 382,86 eurot - ja kostja III jäi selle nõude juurde.
110.Laenulepingu punktis 7.8. leppisid pooled kokku hagejale saadetavate kirjade hüvitamises vähemalt kahe maksega viivitusse jäämise korral. Iga meeldetuletuskirja hind on 5 eurot. Laenuandja saatis kohustuse rikkumise tõttu hagejale kirju vähemalt kuuel korral. 01.12.2016 saatis laenuandja hagejale e-kirja tasumata summade meeldetuletamiseks. 14.12.2016 saatis laenuandja hagejale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis hagejale 14-päevase lisatähtaja kohustuse täitmiseks ja pakkus ka võimalust läbirääkimisteks. Hoiatus saadeti hagejale e-kirjaga ja lihtkirjaga. E-kirjaga saadetud hoiatusele vastas hageja 02.01.2017 e-kirjas palvega laenulepingut mitte üles öelda ning lubadusega võlg nädala jooksul tasuda. Seda ta ei teinud. 10.01.2017 saatis laenuandja hagejale uuesti laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles taas andis hagejale 14-päevase lisatähtaja kohustuse täitmiseks ja pakkus ka võimalust läbirääkimisteks. Hoiatus saadeti välja kolmel moel: e-kirjaga, lihtkirjaga ja tähitud kirjaga. 02.02.2017 saatis laenuandja hagejale e-kirjaga meeldetuletuse võla tasumiseks ja üleskutse laenuandjaga ühendust võtta. 23.02.2017 saatis laenuandja hagejale laenulepingu ülesütlemise teate ning nõude kõigi summade tasumiseks. Ülesütlemisteade saadeti hagejale samuti välja kolmel moel: e-kirjaga, lihtkirjaga ja tähitud kirjaga. 22.03.2017 loovutas laenuandja nõude ja seda tagavad hüpoteegid kostjale ja saatis hagejale samal päeval selle kohta teate. Teade nõude loovutamisest saadeti hagejale tähitud kirjaga. Ka kostja III on hagejale võla tasumiseks meeldetuletusi saatnud, saates e-kirju vähemalt neljal korral, teavitades omalt poolt hagejat nõude loovutamisest ja nõudes võla tasumist. Kõik need kirjad on muuhulgas meeldetuletuse tasumiseks. Hagejalt on täitmisavalduses põhjendatult nõutud saadetud kirjade eest sissenõudmisega seotud kulude hüvitamist kokku 6 kirja eest 6 x 5 = 30 eurot.
võla
111.Hüpoteegilepingu p 3.2. kohaselt kohustus hageja kindlustama 10 päeva jooksul alates hüpoteegilepingu sõlmimisest (29.09.2016). Hageja hüpoteegiga koormatud vara kindlustamise kohta laenuandjale/hüpoteegipidajale mingeid dokumente ei esitanud. Hüpoteegilepingu punktis 3.5. leppisid hageja ja hüpoteegipidaja kokku leppetrahvi kindlustuskohustuse mistahes moel rikkumise eest 10 % ulatuses tagatava nõude summast.
2-19-12059
Laenulepingu punkri 6.1. kohaselt kohustus hageja kindlustama tagatisvara ning esitama laenuandjale kindlustuspoliisi 10 päeva jooksul pärast tagatise seadmise lepingu sõlmimist. Laenulepingu punktis 6.7. leppisid pooled kokku hüvitise tasumises 10 % rikkumise hetkeks tasumata laenusummalt. Kokkuleppe kohaselt kindlustuskohustuse rikkumise eest peab rikkuja, s.t. hageja, tasuma 10 % hetkeks tagastamata laenusummast. Just nimetatud kohustusi kostja III täitmisavalduses leppetrahvinõudena silmas pidas. Hageja oli kindlustamiskohustus oli kestvalt täitmata kogu laenulepingu kehtivuse ajal ja ka pärast lepingu ülesütlemist. Seetõttu oli laenuandjal igal ajal õigus nõuda kindlustuskohustuse rikkumise eest leppetrahvi. Laenulepingu ülesütlemise seisuga oli tagastamata laenusumma 24760 eurot, sellest 10% ehk põhjendatud nõue kindlustuskohustuse rikkumise eest on 2476 eurot. Täitmisavalduse koostamisel on kostja teinud kirjavea ja nõudnud kindlustuskohustuse rikkumise eest 2470,65 eurot, seega pisut vähem, kui oleks võinud. Kostjal III oli õigus nõuda leppetrahvi summalt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel 8 % aastas. Viivis ajavahemiku 22.06.2017 – 22.10.2018 ehk 488 päeva eest moodustas 2476 x 448 x 8 % / 365 = 264,83 eurot. Seega oli seisuga 22.10.2018 hagejal kostja III ees kohustusi 34 972,39 eurot, millest põhiosa oli 24 760 eurot, intress 1322,67 eurot, viivis 5736,03 eurot, kahjuhüvitis 382,86 eurot, sissenõudmisega seostud kulud 30 eurot ja leppetrahv 2476 eurot ja viivis leppetrahvilt 264,83 eurot. Hageja pole kostjale III midagi alusetult maksnud ja on kostjale III veel tänaseni võlgu. Ülesütlemisavalduses nõuti hagejalt 29 322,05 eurot. Põhiosa oli 24760 eurot, intress 1322,67 eurot, viivis 34,54 eurot, kahjuhüvitis 382,86 eurot, sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot ja leppetrahv 2476 eurot. Kostja III leiab, et ülesütlemisaegsel seisul pole tähtsust, kuivõrd ülesütlemise seisuga hageja midagi ei tasunud. Määrav on, et kostjal III oli nõue hageja vastu võla tasumise seisuga, millega on tõrjutud hageja alusetu rikastumise nõue kostja III vastu. Kostja II vastu hagejal alusetu rikastumise nõuet olla ei saanudki, kuivõrd saadud laenust (25000 eurot) tasus hageja kostjale II kõigest 240 eurot.
KOSTJA IV VASTUVÄITED HAGILE
112.Kostja IV märgib, et hagi on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja IV ostis kohtutäituri korraldatud enampakkumiselt varem hagejale kuulunud korteriomandi (10.10.2018 kohtutäituri avalduse alusel omanikuna sisse kantud 19.10.2018). Kostja IV ei ole hageja poolt hagis vaidlustatud laenu-, tagatis- ja loovutustehingute pool ega nendega kuidagi seotud. Nimetatud tehingutega seoses ei tekkinud kostjal IV õigusi ega kohustusi. Hagejal ei ole alust ega õigust kostja VI omandiõigust vaidlustada ega nõuda kostjalt IV nõusolekut omanikukande kustutamiseks.
113.Kostja IV on taganud kinnistusraamatusse kantud hüpoteegiga oma kohustusi kostja II ees ja on huvitatud seatud hüpoteegi kehtima jäämisest. Hageja polnud tehingu pooleks ja tal puudub igasugune seos pärast kostjal IV omanikuna kinnistusraamatusse kandmist kostja IV ja kostja II vahel tehtud hüpoteegi seadmise tehinguga. Tehing on tehtud kehtivalt kinnistusraamatusse kantud kinnisasja seadusliku omaniku poolt (kostja IV)
2-19-12059 tema kreeditoriga (kostja II), tehing ei ole tühine ja selle tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda. Hagejal ei ole sellist nõudeõigust.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
114.Kostjad II ja III on esitanud kohtule taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, kuivõrd (i) hageja ja kostjate I ja II vahel sõlmitud lepingutes oli kokkulepe, mille kohaselt lahendatakse lepingutest tulenevad vaidluse Notarite Koja vahekohtus ning (ii) tsiviilasjas nr xxxx on kohus juba samas asjas lahendi teinud, mis on ka jõustunud. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 423 lg 1 p 6 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust. Kostjaga I 23.02.2015 sõlmitud laenulepingu nr xxxx ja kostjaga II 29.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr xxxx tingimuste p 17.2 jj sätestavad vaidluste lahendamise korra, mille kohaselt on hagejal kui laenusaajal õigus pöörduda Tarbijakaitseametisse ning selle juures tegutsevasse Tarbijakaebuste komisjoni või kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlused Eesti Vabariigi Notarite Koja Vahekohtus nimetatud vahekohtu reglemendi alusel. Hageja ei ole esitanud vahekohtukokkuleppe tühisuse tuvastamise nõuet hagi resolutsioonis, hageja on vaidlustanud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivuse hagi põhjendustes, leides, et vastav tüüptingimus on tühine. Riigikohtu lahendist asjas nr 3-2-1-150-14 (p 13) tuleneb, et vahekohtu kokkuleppe tühisuse tuvastamise nõue peab olema esitatud hagi esemes ning tühisusele tuginemine hagi põhjendustes ei asenda nõude esitamist hagi esemes. Seega ei ole hageja vaidlustanud vahekohtumenetluse kokkuleppe kehtivust TsMS § 423 lg 1 p 6 mõttes, mistõttu esineks justkui võimalus nimetatud alusel hagi läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 718 lg 2 p 3 sätestab, et vahekohtumenetluse kokkulepe on tühine, kui selle ese on tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus. VÕS § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja on laenulepingud allkirjastanud enda nimel. Kostjad ei ole tõendanud ning see ei tulene ka laenulepingutest endist, et hageja oleks laenu võtnud seonduvalt iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Seega tuleb eeldada, et hageja astus laenusuhtesse tarbijana. Seda vastavat poolte tahet kinnitab mh vaidlusalune vahekohtukokkulepe, mille kohaselt on hagejal õigus pöörduda Tarbijakaitseametisse ning selle juures tegutsevasse Tarbijakaebuste komisjoni - nimetatud komisjon on tarbijavaidlusi lahendav sõltumatu ja erapooletu üksus, mille pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, kus vaidluses osalevad pooled on Eestis elav tarbija ja Eestis registreeritud ettevõtja. Olukorras, kus leping oleks sõlmitud hageja majandus- ja kutsetegevuses, oleks vastav kokkulepe olnud kohatu. Kõnealused laenulepingud on kohtu hinnangul seega tarbijakrediidilepingud VÕS § 402 lg 1 mõistes, täpsemalt elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidileping (VÕS § 402 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on laenulepingute tingimuste p-is 17.2 jj sätestatud vaidluste lahendamise korra kokkulepe tühine TsMS § 718 lg 2 p 3 alusel. Seega puudub alus jätta hagi läbivaatamata TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel.
2-19-12059
Kostjad II ja III on leidnud ka, et hagi läbivaatamata jätmiseks annab aluse asjaolu, et tsiviilasjas nr xxxx on kohus juba samas asjas lahendi teinud, mis on ka jõustunud. Kohus märgib, et TsMS § 423 ei sätesta võimalust sellisel põhjendusel hagi läbivaatamata jätmiseks. Küll aga sätestab TsMS § 428 lg 1 p 2, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kohtu hinnangul TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused täidetud ei ole. Tsiviilasjas nr xxxx oli arutlusel hageja nõue kostjaga II 29.09.2016 sõlmitud laenulepingu nr xxxx ülesütlemise kehtivusega seonduvalt. Seega ei olnud tsiviilasjas nr xxxx samad pooled, sama nõue ega sama alus. Seega puudub alus TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamiseks ja menetluse lõpetamiseks.
115.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
• • •
• •
•
Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste asjaolude osas: hageja ja kostja I sõlmisid 23.02.2015.a laenulepingu nr xxxx (II kd, tlk 78-83), mille alusel kohustus laenuandjana tegutsenud kostja I väljastama hagejale rahalise laenu summas 10 000 eurot, millest arvestati maha lepingutasu, notaritasu ja riigilõiv; notar E. R. 23.02.2015.a maksis hageja arvelduskontole 9545,42 eurot (II kd, tlk 84 maksekorraldus); 23.02.2015.a sõlmiti hageja ja kostja I vahel hüpoteegi seadmise leping (II kd, tlk 8487 - notarite ametitegevuse raamatu registri nr xxxx), millega laenulepingust tuleneva rahalise nõude tagamiseks seati hageja omandis olevale korteriomandile asukohaga Xxxx hüpoteek summas 20 000 eurot; hageja maksis kostjale I laenulepingu nr xxxx täitmise raames 4 508 eurot (567 + 363 + 410 + 1000 + 999 + 99 + 258 + 8 + 268 + 268 + 268; II kd, tlk 90-92 maksekorraldused); hageja jättis laenumaksed osaliselt tasumata ja 11.08.2016.a edastas kostja I hagejale teatise laenulepingu ennetähtajalise ülesütlemise kohta (II kd, tlk 88-89) seoses hageja poolse laenulepingust tulenevate rahaliste kohustuste nõuetekohase mittetäitmisega ja nõudis laenulepingust tulenevate nõuete täitmise katteks kogu laenusumma ja muude nõuete tasumist summas 13 238,11 eurot, millele lisandus viivis summas 43,02 eurot maksmisega viivitatud iga päeva eest kuni võlgnevuse kohase täitmiseni; hageja pidas läbirääkimise laenu refinantseerimiseks erinevate laenupakkujatega ja pöördus sissenõutavaks muutnud rahalise kohustuse refinantseerimiseks ka kostja II
2-19-12059
• •
•
• • • •
• • • • •
poole, mh küsis kostja II hagejalt tema arvelduskonto väljavõtet; hageja sõlmis 29.09.2016 kostjaga II laenulepingu nr xxxx (II kd, tlk 96-102) summale 25 000 eurot, millega refinantseeriti kostja I ja hageja vahelisest laenulepingust tulenevaid kohustusi; kostjaga II sõlmitud laenulepingust nr xxxx tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks loovutati hageja omandis olevale korteriomandile kostja I kasuks seatud hüpoteek summas 20 000 eurot ja lisaks seati kostja II kasuks täiendavalt hüpoteek summas 30 000 eurot (II kd, tlk 104-107); hageja allkirjastas laenulepingu sõlmimisega samaaegselt eelnevalt laenuandja poolt ettevalmistatud võlateatise (II kd, tlk 103), võlatunnistuse nr xxxx (II kd, tlk 103 pöördel kuni 104) ja ka avalduse, milles palus laenulepingu alusel hageja kontole laekuvast summast kanda AB Kreditex AS arvelduskontole 11 478,21 eurot (II kd, tlk 102 pöördel); kostja II maksis 29.09.2016.a kostja I arvelduskontole 11 478,21 eurot (II kd, tlk 90 maksekorraldus); kostja II maksis 29.09.2016.a hageja arvelduskontole 13005,64 eurot (II kd, tlk 107 pöördel - maksekorraldus); hageja maksis kostjale II laenulepingu nr xxxx alusel laenu tagasimakseid kokku 240 eurot (II kd, tlk 108 – konto väljavõte); 23.02.2017.a edastas kostja II laenulepingu nr xxxx ennetähtaegse ülesütlemise teatise (II kd, tlk 108 pöördel kuni 109), millest teatas nõude loovutamisest ja lepingust tulenevate varaliste kohustuste täitmiseks summas 29 322,05 euro täitmiseks määratud täiendavast tähtajast. Laenuandja määras eelnimetatud kohustuse tasumiseks täiendava tähtaja 14 päeva. Hageja eelnimetatud tähtaja jooksul rahalist kohustust ei täitnud. 22.03.2017.a edastati hagejale teatis (II kd, tlk 109 pöördel) laenulepingust nr xxxx tulenevate rahaliste nõuete loovutamisest kostjale III (kehtetu ärinimi Rävala Õigusbüroo OÜ); 21.06.2017 saatis kostja III hagejale e-kirja (II kd, tlk 110), milles tõi välja hageja võlgnevuse suuruse summas 30 110,79 eurot ja selle koosseisu ning teatas soovist alustada täitemenetlust; Kostja III esitas kohtutäitur E. V.ele täitmisavalduse (II kd, tlk 122) nõude summas 30 110,79 eurot ja lisanduva viivise sundtäitmiseks hagejale korteriomandile asukohaga Xxxx seatud hüpoteekide realiseerimise tulemusel; 04.10.2018 kordusenampakkumise akti (II kd, tlk 123 pöördel kuni 125) kohaselt ostis kostja IV hagejale kuulunud korteriomandi 45 200 euro eest; 19.10.2018 tehti omanikukanne kostja IV osas ning kanti ta Xxxx korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse (II kd, tlk 110 pöördel kuni 113).
117.Hageja palub: A. P. (xxxx) ja AB Kreditex AS (registrikood 12041659, kostja I) vahel 23.02.2015.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx ja võlatunnistuse xxxx tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist) ja A. P. poolt kostjale I alusetult enammakstud 7155,21 euro väljamõistmist; ajavahemiku 30.09.2016 – 29.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist kostjalt I (AB Kreditex AS) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, summas 2957,35 eurot; kostjalt I (AB Kreditex AS) hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 7155,21 eurot; A. P. (xxxx) ja Põhja-Eesti Hoiulaenuühistu (12541563) vahel 29.09.2016.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx tühisuse
2-19-12059 tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist) ja solidaarselt kostjalt II ja kostjalt III A. P. poolt eelnimetatud laenulepingu raames kolmandale isikule so Revonum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ`le) alusetult enammakstud 10 003,52 euro väljamõistmist; ajavahemiku 20.10.2018 – 29.11.2021 (so hageja kinnisasja enampakkumisel müümisel kostja IV so Arvila OÜ poolt kohtutäiturile E. V. makstud ostusumma kostjale III laekumise päevast kuni hagiavalduse kohtule esitamise päevani) eest solidaarselt kostjalt II (Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu) ja kostjalt III (Revonum OÜ, kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lause alusel summas 2490,74 eurot; solidaarselt kostjalt II (Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu) ja kostjalt III (Revonum OÜ, kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) hageja kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 10 003,52 eurot; A. P. (xxxx) ja AB Kreditex AS (registrikood 12041659) vahel 23.02.2015.a notari D. L. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); A. P., AB Kreditex AS (registrikood 12041659) ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563) vahel 29.09.2016.a notari L. M. asendaja E.-L. S. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); 22.03.2017.a Revonum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ) ja Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (registrikood 12541563) vahelise hüpoteekide loovutamislepingu tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); kohustada juriidilist isikut Arvila OÜ (kehtetu ärinimega Stix KV, registrikood 12041659) andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx II so omaniku andmeid sisaldavasse jakku 3. järjekohale Stix KV OÜ (registrikood 12041659) kasuks sisse kantud omanikukande kustutamiseks ja A. P. (isikukood xxxx) kasuks kinnistusraamatu II jakku esimesele vabale järjekohale omanikukande tegemist; kohustada kostjat II so Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistut (registrikood 12541563) andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatus korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx suhtes avatud kinnistusraamatu IV jakku (hüpoteegid) 5. järjekohale Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks seatud hüpoteegi summas 62 000 eurot, tehtud kande kustutamiseks; juhul kui kohus asub seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses esitatud laenulepingute tühistamise nõuded ei ole õiguslikult lubatavad siis palub hageja kohtul alternatiivselt tunnistada tagantjärele kostjaga II ja kostjaga III sõlmitud laenulepingud tagasiulatuvalt kehtetuks seoses vastutustundliku laenamise põhimõtete mittejärgimisega, hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega vastuolus olevate ebamõistlikke tüüptingimustega lepingute ja hageja rasket majanduslikku olukorda ära kasutades hagejale kahju tekitamisega.
118.Kostjad vaidlevad hagile vastu. Kostjad märgib, et vaidlusalused tehingud on kehtivad ning ei esine hagis väljatoodud kehtetuse ja tühisuse aluseid, hageja vastavad väited on alusetud ja tõendamata.
Esmalt analüüsib kohus laenulepingute ja võlatunnistuse kehtivust.
Käesoleval juhul ei ole hageja vaidlusaluseid tehinguid tühistanud, mistõttu ei analüüsi kohus TsÜS §-s 90 jj sätestatut.
2-19-12059 Hageja märgib, et tehingud on tühised, kuna tehingud on sõlmitud hageja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, mistõttu on sõlmitud lepingutest pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehingu tühisuse tõendamiskoormis lasub hagejal (TsMS § 230 lg 1). TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. TsÜS § 86 lg 2 sätestab, et tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-169-13 p-is 19 märkinud järgmist: „laenulepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommete vastasuse tõttu peab kohus TsÜS § 86 lg 2 p-st 2 ja lg-st 3 tulenevalt esmalt tuvastama, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollima, kas kostja tegi tehingu sundolukorras. TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt peab kostja kui tehingu tühisusele tugineda sooviv pool soorituste väärtuste vahe tõendamiseks näitama seega esmalt ära, milline on võrreldavate soorituste objektiivsete väärtuste vahe (vt Riigikohtu 17. juuni 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-11, p 8). Üksnes eelmise laenulepingu refinantseerimisest ja maksetähtpäeva edasilükkamisest põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma, ei saa järeldada, et refinantseerimisleping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Kohtud ei ole tuvastanud, et 2009. a laenulepingu järgi oleks kostjale langenud ülemäära suure intressi maksmise kohustus, ka ei ole lepingutasu laenusummat arvestades ülemäärane, arvestades seda vähemasti krediidi kogukuluna. Võlgnetava laenu tasumise tähtaja edasilükkamist mõistliku intressi eest ei saa pidada tehingu tegemiseks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, samuti ei saa sellest järeldada, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, mida nõuavad TsÜS § 86 lg 2 p-d 1 ja 2. Kohtute tuvastatud asjaolude järgi ei ületanud 2009. a laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, mis annaks eelduse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Seega isegi kui hageja oli lepingu sõlmimisel teadlik kostja väidetavast raskest majanduslikust olukorrast, ei saa tehingut pidada heade kommete vastaseks. Kohtud ei ole tuvastanud ka muid asjaolusid, millest nähtuks, et hageja eesmärk 2009. a laenulepingu sõlmimisel (sh koostoimes käsunduslepingute sõlmimisega) oli kostja arvel ebaõiglaselt rikastuda.“ Kohus leiab, et kostjaga I sõlmitud laenulepingu tühisuse aluseid ei esine. Laenulepingust ei tulenenud hagejale ülemäära suure intressi tasumise kohustust. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr seisuga 31.05.2015 oli 26,57%. Laenulepingu järgne intress oli ca 20,56% aastas (Euribor oli avalike andmete kohaselt lepingu sõlmimisel 0,246%; baasintress lepingu p 1.10 kohaselt 20,297). Laenulepingu krediidikulukuse määr oli 21,51% (vt p 1.11), mis on
2-19-12059 hoopis madalam kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr, rääkimata sellest, et see oleks olnud enam kui kolm korda kõrgem nimetatud määrast. Hageja arvutused krediidikulukuse osas põhinevad vääratel eeldustel (vt VÕS § 406 lg 1 ja 2, mh ei saa arvestada kohustuse rikkumisest ja lepingu lõppemisest tulenevaid kõrvalnõudeid). Seega ei ole leping sõlmitud hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et lepingutasu oleks olnud laenusummat arvestades ülemäärane. Hageja võrdlus vaidlusaluse lepingu intressimäära ja eluasemelaenulepingute intressimäära osas on asjakohatu. Hagejale anti tarbimislaenu tagasimaksetähtajaga 61 kuud (s.o ca 5 aastat), eluasemelaenu antakse tavapäraselt kuni 30 aastaks – ainuüksi see seletab intressimäärade kardinaalset erinevust. Samuti on eluasemelaen suunatud eluaseme soetamisele, hageja aga sõlmis laenulepingu tarbimiskrediidi saamiseks. Võrdlust ei muuda kohaseks see, et mõlemad lepingud on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse lepingu intressimäär oleks ülemäärane võrreldes teiste analoogsete laenulepingutega, s.o elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingutega. Ka asjaolu, et hageja kohustus kostjaga I sõlmitud laenulepingu rikkumise tõttu tasuma kostjale I suuremad rahasummad kui ta algselt eeldas, ei oma lepingu kehtivuse seisukohalt mingit tähendust. Laenulepingu kohase täitmise korral tulnuks hagejal tasuda üksnes osamakseid ja neile lisanduvat intressi. Kõrvalnõuded, mis võlgnetava summa suureks paisutasid, tulenesid hagejapoolsetest lepingurikkumistest. See, et hageja lepingut rikub ja saab selle tulemusel kokkulepitud tingimustel sanktsioneeritud, ei saa tuua kaasa lepingu tühisust. Seega puuduvad asjaolud ja põhjendused, mis annaks aluse pidada kostjaga I sõlmitud laenulepingut vastuolus olevaks ühiskonnaliikmete keskmise moraalitunnetusega. Ei ole ka tõendatud, et hagejal oleks olnud mingisugune erakorraline vajadus või sõltuvussuhe nimetatud tehingu tegemiseks. Samuti ei olnud tehingust tulenevate kohustuste tasakaal heade kommete vastaselt tasakaalust väljas – hageja sai kostjalt I laenu ning kohustus selle tagastama, tasudes raha kasutamise eest mõistlikus suuruses intressi. Hageja on küll viidanud, et kostja I on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid nimetatud etteheide ei saa olla lepingu tühisuse aluseks (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 18 ja VÕS § 4034 lg 7). Laenulepingut ei muuda tühiseks asjaolu, et selle tagamiseks seatud hüpoteegi summa on hageja hinnangul liiga suur. Kostjad on põhjalikult selgitanud, milliste võimalike nõuete (põhinõue, intress, viivis, leppetrahv, kahjuhüvitis, sissenõudmiskulud, menetluskulud, täitekulud jms) tagamiseks hüpoteek vajalik on. Ka hagejal tekkinud võlgnevus (lepingu lõppemise hetkel ca 11 500 eurot), arvestades sealjuures juba tema poolt tasutud summasid (ca 4500 eurot), kinnitab, et seatud hüpoteegi suurus oli põhjendatud. Võrdlus eluasemelaenulepingute tagamiseks seatud hüpoteekidega on taas asjakohatu, kuivõrd nimetatud tehingud ei ole võrreldavad. Liiati ei ole hageja selgitanud, kuidas kõnealune 20 000-eurone hüpoteegisumma tema õigusi rikkunud on. Tähelepanuta ei saa ka jätta, et hüpoteeki saab realiseerida üksnes olemasoleva nõude ulatuses, mistõttu 20 000-eurone hüpoteegisumma eelduslikult hageja õigusi ei rikkunud.
2-19-12059
Nimetatud laenulepingu raames ei oma tähtsust hageja osalusega Balti Kindlustusmaakler OÜ-ga (II kd, tlk 95 pöördel – äriregistri väljavõte) seotud väited, kuivõrd äriühingule saadetud pankrotihoiatuse (II kd, tlk 94) kohaselt pärinevad võlgnevusega seotud arved 2016. a sügisest. Vaidlusalune leping aga sõlmiti 2015. a talvel, st laenulepingu ja hageja osalusega Balti Kindlustusmaakler OÜ rahaliste probleemide vahel puudub ajaline seos. Seega leiab kohus, et hageja ja kostja I vahel 23.02.2015.a sõlmitud laenuleping nr xxxx on kehtiv. Seega tuleb laenuleping nr xxxx tühisuse tuvastamist puudutav nõue jätta rahuldamata.
Hageja on soovinud ka võlatunnistuse xxxx tühisuse tuvastamist.
Riigikohus on lahendi nr 2-19-5601/61 p-is 16.1 märkinud järgmist: „kui hageja esitab kostja vastu võlatunnistusest tuleneva nõude, peab kohus esmalt võtma seisukoha, kas esitatud dokument on võlatunnistuse andja õigusliku sidumise tahteta antud kinnitus (võlgniku ühepoolne mittetehinguline tunnistus) või õiguslikult siduv võlatunnistus. Võlgniku ühepoolse mittetehingulise tunnistuse andmisel võlgnik üksnes konstateerib võla olemasolu või teatud asjaolude esinemist, soovimata õiguslikku siduvust. Sellise tunnistuse tagajärg on aegumise katkemine (TsÜS § 158) ning seda võib kohtumenetluses käsitada dokumentaalse tõendina nende asjaolude osas, mille olemasolu tunnistusega kinnitatakse. Samas ei loo see iseseisvat nõude alust ega piira tunnistuse andja poolt tunnistuses mainitud nõudele vastuväidete esitamist.“ Käesolevas vaidluses esinevad mõlemad tunnistused. Hageja on 29.06.2016 allkirjastanud võlateatise (II kd, tlk 103), kus on tunnistanud, et on teadlik kostja I ees olevast võlgnevusest, selle suurusest ja koosseisust. Samas on hageja ka allkirjastanud võlatunnistuse (II kd, tlk 103 pöördel). Riigikohus on lahendi nr 2-19-5601/61 p-is 16.2 märkinud järgmist: „Juhul kui tegemist on tehinguga, tuleb hinnata, kas väidetud võlatunnistus on abstraktne (konstitutiivne) (VÕS § 30) või kausaalne (deklaratiivne). Seda, kas tegemist on konstitutiivse või deklaratiivse võlatunnistusega ning missugune on võlatunnistuse sisu, tuleb välja selgitada võlatunnistuse kui lepingu tõlgendamise teel, kohaldades mh VÕS §-s 29 sätestatut (vt Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13;
24.märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 16). Oluline on tuvastada poolte ühine tegelik tahe võlatunnistuse kokkuleppe sõlmimisel (vt Riigikohtu 10. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 28; 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-103-16, p 18). Võlatunnistuse liigi kindlaksmääramisel tuleb arvestada, et võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja eesmärgiga, arvestades kõiki võlatunnistuse sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, poolte huve jms (vt Riigikohtu 23. veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; 24. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 18). VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustuse tekkimine eeldab, et pooltel on tahe siduda end just abstraktse kohustusega, st poolte eesmärk on luua iseseisev ja sõltumatu nõudealus kas senise võlasuhte asemele või selle kõrvale (vt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922/124, p 12.2;
23.veebruari 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-147-15, p 13; vt ka Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 12). Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse
2-19-12059 deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1334922/124, p 12.2; 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36;
10.detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 24). Seega on tegemist konstitutiivse võlatunnistusega siis, kui vaidlusaluse võlatunnistuse tõlgendamise teel selgub, et hoolimata poolte lepingudokumendis kasutatud sõnastusest oli poolte eesmärk luua senistest võlasuhetest sõltumatu (abstraktne) kohustus. Tõlgendamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, mis oli poolte ühine tahe lepingudokumendi koostamise ajal (vt VÕS § 29). Kui sellist abstraktse kohustuse loomise tahet ei tuvastata, tuleb lähtuda sellest, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, millega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu 2. mai 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-34922/124, p 12.2; 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; 6. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 20).“ Kostja I ei ole tõendanud, et pooled (s.o kostja I ja hageja) oleksid sõlminud konstitutiivse võlatunnistuse. Võlatunnistuse p 1 küll sätestab, et dokument on sõlmitud konstitutiivse võlatunnistusena, millega tekib hagejale uus iseseisev kohustus, mis ei ole sõltuvuses poolte vahel varasemalt sõlmitud laenulepingust, kuid see ei tähenda kohtu hinnangul, et tingimata oleks tegu konstitutiivse võlatunnistusega. Võlatunnistus on sõlmitud päeval, mil hageja sõlmis kostjaga II uue laenuleping, millega mh tasuti kostjaga I sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus. Sealjuures on esile toodud, et kostja I ja kostja II on omavahel seotud isikud ning tehingu tegemisel esindas mõlemat kostjat sama isik. Seega leiab kohus, et võlatunnistuse eesmärgiks oli kostjaga I sõlmitud laenulepingust tuleneva võla olemasolu kinnitamine ja soov vastuväidetest loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist, st tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja I ei ole esile toonud, tõendanud ning isegi mitte põhistanud või selgitanud, miks otsustasid hageja ja kostja I sõlmida just konstitutiivse võlatunnistuse. Riigikohus on lahendi nr 2-19-5601/61 p-is 17 märkinud, et juhul, kui on selge, mis liiki võlatunnistusega on tegemist, tuleb järgmisena hinnata, kas võlatunnistus kui tehing on kehtiv. Võlatunnistusega tunnistas hageja kostjaga I sõlmitud kehtivast laenulepingust tuleneva võla olemasolu selle sissenõudmise lihtsustamise eesmärgil, st tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega. Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid ja põhjendusi, millest lähtuvalt saaks asuda seisukohale, et võlatunnistus oleks kehtetu või tühine. Seega tuleb hageja nõue, milles hageja on soovinud võlatunnistuse xxxx tühisuse tuvastamist, jätta rahuldamata.
121.Hageja on esitanud nõude, milles palub hageja ja kostja II vahel 29.09.2016.a sõlmitud laenulepingu nr xxxx tühisuse tuvastamist. Kohus leiab, et kostjaga II sõlmitud laenulepingu tühisuse aluseid ei esine. Laenulepingust ei tulenenud hagejale ülemäära suure intressi tasumise kohustust. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr seisuga 31.05.2015 oli 19,49%. Laenulepingu järgne intress oli 13,56% aastas (Euribor oli avalike andmete kohaselt lepingu sõlmimisel negatiivne; baasintress lepingu p 1.10
2-19-12059 kohaselt 13,56%). Laenulepingu krediidikulukuse määr oli 15,05% (vt p 1.11), mis on madalam kui lepingu sõlmimise ajal Eesti Panga poolt avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr, rääkimata sellest, et see oleks olnud enam kui kolm korda kõrgem nimetatud määrast. Hageja arvutused krediidikulukuse osas põhinevad vääratel eeldustel (vt VÕS § 406 lg 1 ja 2, mh ei saa arvestada kohustuse rikkumisest ja lepingu lõppemisest tulenevaid kõrvalnõudeid). Seega ei ole leping sõlmitud hagejale äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Hageja ei ole tuginenud asjaolule, et lepingutasu oleks olnud laenusummat arvestades ülemäärane. Riigikohus on ülalpool viidatud lahendis märkinud, et laenu refinantseerimine põhjusel, et laenusaaja ei ole suuteline laenu tasuma ei tähenda, et refinantseerimisleping oleks sõlmitud laenusaaja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. Sellest ei saa järeldada ka hageja erakorralist vajadust. Vastupidise tõlgenduse korral peaks igasugust laenamist pidama sundolukorraks, kuivõrd ainuüksi laenuvõtmine eeldab üldiselt, et laenusaajal pole oma eesmärkide teostamiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Erakorralisele vajadusele ei viita ka asjaolu, et varasema võlgnevuse kustutamisele läks alla poole laenusummast ning suurem osa laenust kulus hagejal hoopis temaga seotud ettevõtte kohustuste täitmiseks. Hageja väited, et laenutaotluses kajastati tema majandusliku seisukorraga seotud teave kostja I juhendamisel, on tõendamata. Liiati ei ole sellest võimalik tuletada, et hagejal oli kõnelause laenulepingu sõlmimiseks erakorraline vajadus. Nimetatud laenulepingu raames ei oma tähtsust hageja osalusega Balti Kindlustusmaakler OÜ-ga (II kd, tlk 95 pöördel – äriregistri väljavõte) seotud väited, mh äriühingule saadetud pankrotihoiatus (II kd, tlk 94). Hageja ei olnud ettevõtte ainuosanik, oli ka teisi omanikke, kes saanuks võlanõudega tegeleda. Hageja ei olnud kohustatud isikliku rahaga (mis oli saadud laenu teel) ettevõtte võlgnevust kustutama. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodust tuletada hageja erakorralist vajadust või sundolukorda laenulepingu sõlmimiseks. Hageja väidetav hirm laenulepingute tagatiseks seatud hüpoteegi realiseerimise ees ei tähenda, et hageja oleks olnud sundolukorras. Olukorras, kus hageja sõlmis hüpoteegiga tagatud laenulepingu, pidi ta arvestama, et võlgnevuse korral võib võlausaldaja asuda hüpoteeki realiseerima. Erakorralist vajadust ei nähtu kohtule ka seetõttu, et kostjaga II sõlmitud laenulepingust ei finantseeritud üksnes kostjaga I sõlmitud laenulepingust tulenevat võlgnevust. Sellele lisaks otsustas hageja võtta veelgi suure summa täiendavat laenu oma äritegevusega seonduvalt. Hageja võrdlus vaidlusaluse lepingu intressimäära ja eluasemelaenulepingute intressimäära osas on asjakohatu. Hagejale anti tarbimislaenu tagasimaksetähtajaga 60 kuud (s.o 5 aastat), eluasemelaenu antakse tavapäraselt kuni 30 aastaks – ainuüksi see seletab intressimäärade kardinaalset erinevust. Samuti on eluasemelaen suunatud eluaseme soetamisele, hageja aga sõlmis laenulepingu tarbimiskrediidi saamiseks. Võrdlust ei muuda kohaseks see, et mõlemad lepingud on tagatud kinnisvarale seatud hüpoteegiga. Hageja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse lepingu intressimäär oleks ülemäärane võrreldes teiste analoogsete laenulepingutega, s.o elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingutega.
2-19-12059 Ka asjaolu, et hageja kohustus kostjaga II sõlmitud laenulepingu rikkumise tõttu tasuma kostjale I suuremad rahasummad kui ta algselt eeldas, ei oma lepingu kehtivuse seisukohalt mingit tähendust. Laenulepingu kohase täitmise korral tulnuks hagejal tasuda üksnes osamakseid ja neile lisanduvat intressi. Kõrvalnõuded, mis võlgnetava summa suureks paisutasid, tulenesid hagejapoolsetest lepingurikkumistest. See, et hageja lepingut rikub ja saab selle tulemusel kokkulepitud tingimustel sanktsioneeritud, ei saa tuua kaasa lepingu tühisust. Seega puuduvad asjaolud ja põhjendused, mis annaks aluse pidada kostjaga II sõlmitud laenulepingut vastuolus olevaks ühiskonnaliikmete keskmise moraalitunnetusega. Ei ole ka tõendatud, et hagejal oleks olnud mingisugune erakorraline vajadus või sõltuvussuhe nimetatud tehingu tegemiseks. Samuti ei olnud tehingust tulenevate kohustuste tasakaal heade kommete vastaselt tasakaalust väljas – hageja sai kostjalt II laenu ning kohustus selle tagastama, tasudes raha kasutamise eest mõistlikus suuruses intressi. Hageja on küll viidanud, et kostja II on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuid nimetatud etteheide ei saa olla lepingu tühisuse aluseks (vt RKTKo nr 3-2-1-169-13, p 18 ja VÕS § 4034 lg 7). Laenulepingut ei muuda tühiseks asjaolu, et selle tagamiseks seatud hüpoteegi summa on hageja hinnangul liiga suur. Kostjad on põhjalikult selgitanud, milliste võimalike nõuete (põhinõue, intress, viivis, leppetrahv, kahjuhüvitis, sissenõudmiskulud, menetluskulud, täitekulud jms) tagamiseks hüpoteek vajalik on. Ka hagejal tekkinud võlgnevus (täitemenetluse alustamise hetkel enam kui 30 000 eurot) kinnitab, et seatud hüpoteegi suurus oli põhjendatud. Võrdlus eluasemelaenulepingute tagamiseks seatud hüpoteekidega on taas asjakohatu, kuivõrd nimetatud tehingud ei ole võrreldavad. Liiati ei ole hageja selgitanud, kuidas kõnealune 50 000-eurone hüpoteekide kogusumma tema õigusi rikkunud on. Tähelepanuta ei saa ka jätta, et hüpoteeki saab realiseerida üksnes olemasoleva nõude ulatuses, mistõttu 50 000-eurone hüpoteekide kogusumma eelduslikult hageja õigusi ei rikkunud. Seega leiab kohus, et hageja ja kostja II vahel 29.09.2016.a sõlmitud laenuleping nr xxxx on kehtiv. Seega tuleb laenulepingu nr xxxx tühisuse tuvastamist puudutav nõue jätta rahuldamata.
122.Pooled on menetluses vaielnud, kas kostjad I ja II täitsid lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus märgib lahendi nr 3-2-1-169-13 p-is 21 järgmist: „KAS § 83 lg-s 3 (ja praegusel ajal tarbijakrediidi puhul ka VÕS §-s 4032) sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse", mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt vastutustundliku laenamise põhimõtte ja selle rikkumisest tulenevate nõuete kohta Riigikohtu 27. novembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 24, 25).“ Kohus nõustub kostjatega, et hageja viidatud Finantsinspektsiooni juhend ei ole pooltele siduv, tegemist on soovitusliku juhendiga, mitte õigusaktiga.
2-19-12059 Kostjaga I sõlmitud laenulepingu osas esitatud väited, mis puudutavad vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, on asjakohatud, kuivõrd kostja I ja hageja on nimetatud lepingust tulenva nõude osas sõlminud võlatunnistuse ning välistanud sellega vastuväited võlgnevuse suurusele ja koosseisule. Kostja II kontrollis enne laenulepingu sõlmimist hageja krediidivõimet hageja esitatud ja allkirjastatud laenutaotluse (vt IV kd, tlk 79-80) põhjal. Laenutaotluses avaldas hageja oma viimase 6 kuu keskmise sissetulekuna 1500 eurot ja täiendava sissetulekuna omanikutulu 400 eurot. Seega oli hageja igakuine sissetulek 1900 eurot. Laenutaotluses on hageja märkinud oma igakuisteks väljaminekuteks kokku 850 eurot, millest Xxxx laenumakse 250 eurot, kommunaalkulud 200 eurot, toit 200 eurot, riided 100 eurot ja muud kulud 100 eurot. Eeltoodu põhjal jäi hagejale igakuiselt 1050 eurot vaba raha, mille arvelt ta sai laenulepinguga võetavaid kohustusi täita. Kostjaga II sõlmitud laenulepingu nr xxxx esimene makse oli 444 eurot, seejärel igakuiselt 576 eurot. Selliseid kohustusi oli hageja suuteline täitma ning talle jäi pärast kõigi kulude ja laenumaksete tasumist igakuiselt üle veel 474 eurot võimalike ootamatute kulude katteks. Asjaolu, et kostja II väljastatud laenu arvelt mh refinantseeriti hageja varasemast laenulepingust tulenevaid kohustusi, ei tähenda, et hageja poleks olnud uue lepingu täitmiseks maksevõimeline, seda enam, et refinantseerimisele kulus kõigest alla poole uuest laenust ja ülejäänu kasutas hageja muuks otstarbeks (oma äriühingu hüvanguks). Lisaks kontrollis kostja II ka hageja võimalikke makseraskusi ja maksehäireid. Laenutaotluses hageja enda esitatu kohaselt tal neid ei olnud. Kostja II ise võttis väljavõtted ka Krediidiinfo maksehäirete registrist (IV kd, tlk 81) ja Maksu- ja Tolliameti maksuvõlgade tõendi (IV kd, tlk 82). Hagejal ei olnud kehtivaid maksehäireid ega maksuvõlgasid. Eeltoodu põhjal oli hageja võimeline oma kohustusi täitma ja kostja II ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Kuivõrd kohus on leidnud, et kostja II ei rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust, ei analüüsi kohus vastava nõudealuse osas esitatud aegumise vastuväidet.
123.Hageja on vaidlustanud laenulepingutes sisalduvate viivisekokkulepete kehtivuse. Kohus on juba ülal leidnud, et laenulepingute puhul oli tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepingutega. Vaidlusaluste lepingupunktide näol on tegemist tüüptingimustega, kuivõrd kostjad II ja III (st tingimuste kasutajad) ei ole kohaselt tõendanud (vt V kd, tlk 1 jj – teises asjas teise lepingu osas üle kuulatud tunnistaja ütlustest ei saa seda järeldada), et tingimused oled lepingupoolte vahel läbi arutatud ning et hagejal oleks olnud reaalne ja sisuline võimalus tingimustes kaasa rääkida. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu
18.detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Riigikohus on varem
2-19-12059 leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kostjaga I sõlmitud lepingu kohane viivisemäär oli 0,5% päevas, mis tähendab 182,5% suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Kostjaga II sõlmitud lepingu kohane viivisemäär oli 0,3% päevas, mis tähendab 109,5% suurust aastamäära (võttes aasta pikkuse määramisel aluseks 365 päeva). Seaduse kohaselt (VÕS § 113 lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (enne 15. aprilli 2013 kehtinud sõnastuse kohaselt seitse protsenti aastas). VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtinud referentsiintressimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus 8,0-8,05% aastas (s.o ca 0,022% päevas). Praeguses asjas kokku lepitud viivisemäärad ületavad seadusjärgset viivisemäära vastavalt üle kahekümne kahe ja kolmeteistkümne korra. Kohus leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijast hagejat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-25-16, p 13). Seega oli kostjatel I – III õigus nõuda viivist laenu tagasimaksmisega viivitamise eest vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodule lisaks on hageja leidnud, et kostjaga I sõlmitud laenulepingu alusel on ebaõigesti määratud ka leppetrahv, kahjuhüvitis jne. Kostjad on esitanud aegumise vastuväite. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Riigikohtu praktikale järgi peab maksete tegija saama väidetava rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust teada siis, kui ta teise isiku kasuks makseid teeb (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 10; nr 3-21-180-14, p 12; nr 3-2-1-129-16, p 46). Kostjaga I sõlmitud laenulepingust tulenevad vaidlusalused nõuded rahuldati kostjalt II võetud laenu arvelt 29.09.2016 ning alusetust rikastumisest tulenev nõue aegus 29.09.2019. Hageja esitas kohtule hagi alusetult tasutud summade tagastamiseks alles 03.09.2020. Seega on kostja I vastu esitatud alusetust rikastumisest tulenevad haginõuded aegunud. Sellest tulenevalt ei analüüsi kohus sisuliselt kostjaga I sõlmitud laenulepingule nr xxxx ja võlatunnistusele VT60929/1 esitatud vastuväiteid seonduvalt tüüptingimuste kehtivusega ja nende alusel tasutud nõuete suurusega.
124.Hageja on soovinud tema poolt kostjale I alusetult enammakstud 7155,21 euro väljamõistmist. Kuivõrd kohus on ülal leidnud, et laenulepingust nr xxxx ja võlatunnistusest xxxx tulenevad nõuded kostja I vastu on aegunud, tuleb hageja vastav nõue jätta rahuldamata.
2-19-12059 Kuivõrd vastav rahaline põhinõue jääb rahuldamata, jäävad rahuldamata ka sellega seotud viivisenõuded.
125.Hageja on soovinud solidaarselt kostjalt II ja kostjalt III kolmandale isikule so Revonum OÜ (kehtetu ärinimega Rävala Õigusbüroo OÜ`le) alusetult enammakstud 10 003,52 euro väljamõistmist (- 25 000 eurot kostjaga II sõlmitud laenuleping + 240 eurot laenu tagasimaksed + kohtutäituri poolt kostja III arvelduskontole makstud 34 763,52 eurot = 10 003,52 eurot). Põhinõue Hageja nõudest võib aru saada selliselt, et hageja loeb põhjendatuks üksnes laenupõhiosa tagasimaksmist kokku 25 000 euro ulatuses. Hageja hinnangul on alusetud seega kõik ülejäänud kõrvalnõuded, st intress, viivis, hüvitis intressivõla eest, leppetrahv ja võla sissenõudmiskulud. Kohus on ülal juba leidnud, et kostjaga II sõlmitud laenulepingu tühisuse aluseid ei esine, mistõttu põhinõue (s.o laenusumma) on põhjendatud ja kohus analüüsib üksnes eelnimetatud kõrvalnõuetega seonduvat. Intress Kohus on ülal leidnud, et kostjaga II sõlmitud laenulepingus sätestatud intressimäär on seaduslik. Hageja on küll vaidlustanud ka intressimäära kui tüüptingimuse kehtivuse, kuid kohtu hinnangul ei ole see VÕS § 42 lg-s 2 sätestatust tulenevalt võimalik. Intress on laenulepingu põhiline ese. Seega on hageja vastu laenulepingust nr xxxx tulenev intressinõue 1322,67 eurot põhjendatud. Hüvitis Hagejalt on nõutud laenulepingu nr xxxx p 7.6 alusel hüvitist 382,86 eurot. Lepingu p-st
7.6.leppisid pooled kokku, et kui laenusaaja on viivitanud laenuintressi tasumisega rohkem kui 14 päeva, on laenuandjal õigus nõuda intressi tasumisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist mõistlikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui 30% tasumata intressi summast. Kohus on juba ülal leidnud, et laenulepingu puhul oli tegemist VÕS § 402 lg 1 mõttes tarbijakrediidilepingutega. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohus leiab, et laenulepingu nr xxxx p-is 7.6 sätestatud tüüptingimus on tühine, kuivõrd kahjustab tarbijast hagejat ülemääraselt. Sisuliselt on tegemist intresside tasumisega viivitamise eest määratud leppetrahviga, mida on võimalik olemuslikult samastada viivisega. Samas on VÕS § 113 lg 6 kohaselt intressilt viivise arvestamine keelatud. Seega on laenulepingu nr xxxx p 7.6 alusel määratud hüvitis 382,86 eurot alusetu ning hagejal on õigus nõuda vastava soorituse tagastamist. Sissenõudmiskulud Hagejalt on nõutud sissenõudmiskulude 30 euro hüvitamist. Laenulepingu punktis 7.8. leppisid pooled kokku hagejale saadetavate kirjade hüvitamises vähemalt kahe maksega viivitusse jäämise korral. Iga meeldetuletuskirja hind on 5 eurot. Kohtu hinnangul on nimetatud kokkulepe kehtiv, kuivõrd ka VÕS § 1132 lg-d 1 ja 2 sätestavad samasugused määrad meeldetuletuskirjade saatmisele. Tühiseks ei saa pidada tüüptingimust, millest tarbijale tulenevad kohustused on võrdväärsed seadusest tarbijale tulenevate kohustustega.
2-19-12059 Hageja viited laenulepingu p-le 9.2 ei oma tähtsust (kuigi vastav säte on samuti kehtiv), kuivõrd sissenõudmiskulud on kostja III hinnastanud laenulepingu punktist 7.8 lähtuvalt. Hageja ei ole vaidlustanud nõudearvestust ega asjaolu, et talle vastavad kirjad saadetud on. Seega on hageja vastu laenulepingust nr xxxx tulenev sissenõudmiskulude nõue 30 eurot põhjendatud. Leppetrahv Hagejalt on nõutud leppetrahvi 2470,65 euro hüvitamist. Hüpoteegilepingu (II kd, tlk 104 pöördel kuni 107) p 3.2. kohaselt kohustus hageja kindlustama 10 päeva jooksul alates hüpoteegilepingu sõlmimisest (29.09.2016). Hüpoteegilepingu punktis 3.5. leppisid hageja ja hüpoteegipidaja kokku leppetrahvi kindlustuskohustuse mistahes moel rikkumise eest 10 % ulatuses tagatava nõude summast. Laenulepingu punkri 6.1. kohaselt kohustus hageja kindlustama tagatisvara ning esitama laenuandjale kindlustuspoliisi 10 päeva jooksul pärast tagatise seadmise lepingu sõlmimist. Laenulepingu punktis 6.7. leppisid pooled kokku hüvitise tasumises 10% rikkumise hetkeks tasumata laenusummalt. Kokkuleppe kohaselt kindlustuskohustuse rikkumise eest peab rikkuja, s.t. hageja, tasuma 10 % hetkeks tagastamata laenusummast. Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi (vt Riigikohtu 25. jaanuari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Puudub vaidlus, et hageja hüpoteegiga koormatud vara kindlustamise kohta laenuandjale/hüpoteegipidajale tähtaegselt mingeid dokumente ei esitanud, millega on rikkunud lepingus sätestatud kohustust. Siiski leiab kohus, et eelviidatud leppetrahvikokkulepped on VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt tühised. Leppetrahvi määramine sedavõrd suures ulatuses ei ole tarbijast laenuvõtja suhtes õiglane ega põhjendatud. Kui leppetrahvimäär oleks diskretsiooniline, võiks kõne alla tulla leppetrahvi kokkuleppe kehtivus ning leppetrahvi vähendamine. Siiski võimaldavad tüüptingimused määrata leppetrahvi üksnes 10% ulatuses rikkumise hetkeks tasumata laenusummalt, mitte kuni 10% ulatuses. Veelgi enam on nimetatud kokkuleppe kehtivus küsitav, kui laenu tagamiseks seatud hüpoteekide puhul ei ole tegemist esimese järjekoha hüpoteekidega. Hagejale kuulunud korteriomandit koormas Xxxx AS-i kasuks seatud esimese järjekoha hüpoteek ning üldteadaolevalt nõuavad krediidiasutused samuti eluasemelaenu tagatiseks oleva vara kindlustamist. Kindlustusjuhtumi toimumine ei saa tuua kaasa hüpoteegipidajate rikastumist. Kindlustusjuhtumi toimumisel makstava hüvitise eesmärk on kompenseerida tekkinud kahju ja esmajärjekorras võimaldada selle arvelt kahjustatud vara seisukorra taastamist. Seega ei olnud põhjendatud nõuda hagejalt leppetrahvi 2470,65 euro hüvitamist. Kostja III on märkinud, et tal oli õigus nõuda leppetrahvilt ka viivist, kuid täitmisavalduses (II kd, tlk 122 pöördel) vastavat nõuet esitatud ei olnud ning selle katteks seega enampakkumise tulemit ei jaotatud. Viivis Täitmisavalduse esitamise hetkel (21.06.17) hageja võlg viivise osas 1144,54 eurot. Kostja III kogu viivisenõue hageja vastu seisuga 22.10.2018 moodustas 1144,54 + 4591,49 = 5736,03 eurot. Kostja III arvestas viivist laenulepingu p-ide 3.6. ja 1.10. kohaselt intressi päevamäär 0,038 % päevas. Kohus selgitab, et lepingust tulenev
2-19-12059 viivisekokkulepe, mille kohaselt arvestatakse viivist intressimääraga võrdses määras, on VÕS § 35 lg 1 mõttes tüüptingimus, kuna pooled ei ole viivisekokkulepet eraldi läbi rääkinud. Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kohtu hinnangul ei saa aga VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes pidada ebamõistlikuks sellist hüvitist, mida seadusandja lubab tarbijalt nõuda. VÕS § 415 lg 1 esimese lause järgi ei või tarbijalt nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivisemäärast kõrgemat viivist. Kohus selgitab, et VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele (vt Riigikohtu
14.jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Seega juhul, kui tarbijakrediidilepingus on kokku lepitud intressimäär, mis on kõrgem kui seadusjärgne viivisemäär, on pooltel vastavalt VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele lubatud kokku leppida intressimääraga samas viivisemääras või, kui kokkulepe viivisemäära kohta puudub, kehtib viivisemäärana kokkulepitud intressimäär. Järelikult, kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Kuna seadusandja lubab eelmärgitust tulenevalt VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus ette nähtud intressimäär, siis ei saa sellist viivisekokkulepet pidada VÕS § 42 lg 3 p 5 mõttes tarbijat ebamõistlikult kahjustavaks ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühiseks. Hageja viited lepingu p-le 7.5 ei ole asjakohased, kuivõrd nimetatud sätte alusel ei ole talle viivist arvestatud – tegemist on tingimusliku kahju hüvitamise alusega, mitte viivisekokkuleppega. Siiski leiab kohus, et hageja on viivist arvestanud vääralt, eirates VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud keeldusid. Võlatunnistuse kohaselt sisaldas hageja võlgnevus kogusummas 11 478,21 eurot, mis tasuti kostjaga II sõlmitud laenulepingu alusel väljamakstava laenu arvelt, järgnevaid nõudeid: - 8604,37 eurot tagastamata laenu põhiosa; - 649,81 eurot tasumata intress; - 642,57 eurot viivis kuni 11.08.2016; - 583,24 eurot hüvitis laenuintresside tasumisega viivitamise eest; - 240 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud; - 1493,12 eurot kahjuhüvitis ennetähtaegse tagastamise eest; - 25 eurot meeldetuletuskirjad; - 240,10 eurot viivis perioodi 11.08.2016 – 29.09.2016 eest. Kohus on ülal leidnud, et tegemist oli deklaratiivse võlatunnistusega. Kostja III poolt esiletoodud viivisearvestusest nähtuvalt on kostja III arvestanud viivist ka sissenõutavaks muutunud viiviselt summas 882,67 eurot ja intressilt summas 649,81 eurot. Eelnimetatud summad tuleb viivisearvestusest välja jätta.
2-19-12059 arvestuse algus
arvestuse lõpp
Põhiosa võlg (€)
Viivitatud Viivise päevade arv määr (päevas)
Viivise summa (€)
16.10.2016 30.12.2016
293,53
0,038 %
8,48
31.12.2016 23.02.2017
53,53
0,038 %
1,12
16.11.2016 23.02.2017
296,85
0,038 %
11,28
16.12.2016 23.02.2017
300,20
0,038 %
7,99
16.01.2017 23.02.2017
303,59
0,038 %
4,50
16.02.2017 23.02.2017
307,02
0,038 %
0,93
24.02.2017 21.06.2017
23 227,52
0,038 %
1 041,52
Kokku
1 075,82
Seega oli täitmisavalduse esitamise hetkel (21.06.17) hageja võlg viivise osas 1 075,82 eurot. Viivis lisandus ka pärast täitmisavalduse esitamist edasiulatuvalt 0,038% põhivõlalt päevas kuni põhivõla nõude täitmiseni täituri poolt 22.10.2018. Seega lisandus põhivõla tasumiseni viivist ajavahemiku 22.06.2017 – 22.10.2018 ehk 488 päeva eest 23 227,52 x 488 x 0,038 % = 4 307,31 eurot. Seega viivisenõue hageja vastu 22.10.2018 seisuga on põhjendatud summas 5 383,13 eurot (4 307,31 + 1 075,82).
126.Seisuga 22.10.2018 oli hagejal kostja III ees kohustusi 31 495,80 eurot, millest põhiosa oli 24 760 eurot, intress 1322,67 eurot, viivis 5 383,13 eurot, sissenõudmisega seostud kulud 30 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja alusetu rikastumise nõue põhjendatud 3 267,72 euro ulatuses (põhjendatud nõue 31 495,80 - kohtutäituri poolt kostja III arvelduskontole makstud 34 763,52 eurot). Vastav summa tuleb kostjatelt II ja III kui hageja arvelt rikastunud isikutelt VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 1031 alusel solidaarselt välja mõista.
127.Kostjad on esitanud aegumise vastuväite. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Riigikohtu praktikale järgi peab maksete tegija saama väidetava rikastumise toimumisest ja rikastuja isikust teada siis, kui ta teise isiku kasuks makseid teeb (vt RKTKo nr 3-2-1-169-15, p 10; nr 3-21-180-14, p 12; nr 3-2-1-129-16, p 46). Kõnealune nõue täideti täituri poolt 22.10.2018 ning alusetust rikastumisest tulenev nõue aegus kõnealuses osas 22.10.2021. Hageja esitas kohtule hagi alusetult tasutud summade tagastamiseks alles 03.09.2020. Seega ei ole kostjate II ja III vastu esitatud alusetust rikastumisest tulenevad haginõuded aegunud.
128.Hageja palub välja mõista perioodi 20.10.2018 – 29.11.2021 eest solidaarselt kostjalt II ja III sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lause alusel summas 2490,74 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 10 003,52 eurot.
2-19-12059
Kohus leiab, et nõue on õiguslikult põhjendatud, kuid tuleb rahuldada osaliselt. Esile on toodud, et kostjale III on sissenõutav võlgnevus välja makstud 22.10.218, s.o soorituse tegemise aeg. Kohus leiab, et viivisenõude algusaja määramisel tuleb lähtuda VÕS § 113 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja esitas kohtule hagi alusetult tasutud summade tagastamiseks alles 03.09.2020. Seega perioodi 03.09.2020 29.11.2021 eest tuleb kostjatelt II ja III solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lause alusel summas 324.21 eurot (määr 8% aastas, viivitatud päevi 453, võla suurus 3 267,72 eurot). TsMS § 367 alusel rahuldab kohus ka tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõude ning mõistab kostjatelt II ja III solidaarselt välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesolevas tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 3 267,72 eurot.
Hageja on palunud: • 23.02.2015.a hageja ja kostja I vahel sõlmitud ning notar D. L. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); • 29.09.2016.a hageja ning kostjate I ja II vahel sõlmitud ning notar L. M. asendaja E.-L. S. poolt tõestatud lepingu (notari ametitegevuse raamatu registri number xxxx) tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist); • 22.03.2017.a kostjate II ja III vahelise hüpoteekide loovutamislepingu tühisuse tuvastamist (alternatiivselt tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamist).
Asjaõiguses kehtivast abstraktsiooniprintsiibist lähtudes tuleb asjaõiguslepingu kui käsutustehingu kehtivust hinnata lahus selle aluseks olevast võlaõiguslikust kausaaltehingust. See tähendab ka seda, et võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene iseenesest asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisust (vt nt RKTKo nr 3-2-1100-08, p 25; RKTKo nr 3-2-1-140-07, p 31). Vaatamata abstraktsiooniprintsiibile on kohus on ülal leidnud, et kõik poolte vahel sõlmitud lepingud olid valdavas osas kehtivad. Hageja ei ole esile toonud, miks on hüpoteegi seadmise asjaõiguslepingud tühised. Seega on 23.02.2015 ja 29.09.2016 asjaõiguslepingud kehtivad. Ka 22.03.2017 leping on kehtiv, kuivõrd hüpoteegi üleandmiseks on nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse (AÕS § 338 lg 2). Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi igal ajal kolmandale isikule loovutada, hageja nõusolek nimetatud tehinguks ei ole vajalik. Seega tuleb hageja nõuded asjaõiguslepingute tühisust puudutavas osas jätta rahuldamata.
130.Hageja palub kohustada kostjat IV andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatusse kantud korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx II so jakku 3. järjekohale Stix KV OÜ (registrikood 12041659) kasuks sisse kantud omanikukande kustutamiseks ja A. P. (isikukood xxxx) kasuks kinnistusraamatu II jakku esimesele vabale järjekohale omanikukande tegemist.
2-19-12059
Kostja IV on korteriomandi omanikuks saanud enampakkumise tulemusel ning selle kohta koostatud akti alusel. Hageja ei ole vaidlustanud enampakkumise kehtivust või soovinud sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kostja IV on seega korteriomandi õiguspärane omanik ning hageja nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus.
131.Hageja palub kohustada kostjat II andma nõusolek Tartu maakohtu kinnistusosakonna poolt kinnistusraamatus korteriomandi, registriosa number xxxx, asukohaga Xxxx suhtes avatud kinnistusraamatu IV jakku 5. järjekohale Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu kasuks seatud hüpoteegi summas 62 000 eurot, tehtud kande kustutamiseks. Hageja nõude aluseks saaks olla AÕS § 349 lg 1, mille järgi võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Praegusel juhul on hageja nõudnud hüpoteegi kustutamist. Sisuliselt on tegu hüpoteegi lõpetamise nõudega, sest hüpoteegikanne kinnistusraamatus ei ole ebaõige ja hageja ei nõua selle parandamist AÕS § 65 alusel. Hüpoteegi lõpetamiseks on AÕS § 642 esimese lause järgi vajalik hüpoteegipidaja ja õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud (materiaalõiguslik) avaldus hüpoteegi lõpetamise kohta ja hüpoteegi kustutamine kinnistusraamatust. Lisaks on hüpoteegi lõpetamiseks AÕS § 330 järgi vajalik kinnistute omanike notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1, lg 2 p 2 ning lg-te 5 ja 51 järgi on hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks vajalik hüpoteegipidaja ja puudutatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalallkirjastatud nõusolek. Kui kostja on kohustatud hüpoteegi lõpetamiseks (sh kinnistusraamatust kustutamiseks) nõusoleku andma (st kui AÕS § 349 lg 1 eeldused on täidetud), saab vajalikud nõusolekud asendada TsÜS § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1 ja KRS § 341 lg 8 alusel. Käesoleval juhul ei ole hüpoteegi kustutamise nõude eeldused täidetud – hageja ei ole koormatud kinnisasja omanik, ning hüpoteegiga tagatud nõuded on kehtivalt olemas. Kohus on ülal leidnud, et lepingud, millest tulenevaid nõudeid vaidlusalune hüpoteek tagab, on kehtivad Seega jääb hagi nimetatud nõude osas rahuldamata.
132.Seega eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjatelt II ja III solidaarselt hageja kasus välja põhivõla 3 267,72 eurot, perioodi 03.09.2020 - 29.11.2021 eest sissenõutavaks muutunud viivise summas 324.21 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude rahuldamiseni, kuid mitte enam kui 3 267,72 eurot. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.
133.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
134.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota
2-19-12059 menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on hagi rahuldanud osaliselt. Arvestades rahuldatud nõuete hinna (koos aastase viivisega 3 853,35 eurot) ja hagi hinna (325 979,09 eurot) suhet, on kohus hagi rahuldanud ca 1,18% ulatuses. Seega leiab kohus, et kostjate menetluskulud tuleb jätta 98,82% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud tuleb jätta 1,18% ulatuses solidaarselt kostjate II ja III kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning pooltevahelised erimeelsused näivad olevat ületamatud, mida kinnitab ka menetluses kompromissile mittejõudmine. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.