3.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
1(8)
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (avaldaja) esitas 14.05.2015 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kairi Kummi 30.04.2015 otsusele täiteasjades nr 048/2012/855 ja 048/2012/856.
2.Harju Maakohus jättis 14.10.2019 määrusega avaldaja kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.04.2020 määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus jättis 01.06.2020 määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda. Harju Maakohtu 14.10.2019 määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2020 määrus jõustusid 01.06.2020.
3.Puudutatud isikud I ja II esitasid 08.10.2020 menetluskulude koondnimekirja, mille kohaselt koosnevad puudutatud isikute I ja II menetluskulud kuludest õigusabile 3780 eurot.
Avaldaja esitas puudutatud isikute I ja II menetluskuludele vastuväiteid.
Avaldaja hinnangul on kuluartiklis nr 1 toodud mahu 2,5 t all esitatud kaks erinevat kuluartiklit, mistõttu pole võimalik hinnata neist ühegi põhjendatust. Materjalidega tutvumise ja esmase õigusliku analüüsi põhjendatud kogukuluks võib pidada 1 t. Kuluartikkel nr 2 mahus 1 t on täies ulatuses põhjendamata, sest selle kandmist ei saa kohtutoimiku alusel kontrollida. Kuluartikkel nr 3 mahus 7,25 t on põhjendatud üksnes 2 t ulatuses. Kuluartikkel 4 mahus 1 t on avaldaja hinnangul põhjendatud 0,5 t ulatuses. Kuluartikkel 5 mahus 1,5 t on põhjendatud 0,5 t ulatuses. Kuluartiklite nr 6, 7 ja 8 maht on põhjendamatu. Kuna nende kuluartiklite all on esitatud mitu erinevat kuluartiklit, pole võimalik hinnata ühegi põhjendatust. Kuluartikkel nr 9 mahus 2,5 t on põhjendatud 0,5 t ulatuses. Kuluartiklid 10–14 kokku 3,25 t on asjakohatud ja põhjendamatud kulud, kuna menetluskulude nimekirjast ei tulene, et menetlusdokumendiga tutvumise järgselt oleks puudutatud isikute esindajad asunud menetlusdokumenti koostama, kliendi kohtumise korraldanud vms. Samuti pole tegemist istungiks valmistumisega. Avaldaja leidis, et puudutatud isikute esindaja tunnihind 140 eurot/t, millele lisandub käibemaks, ei ole põhjendatud. Puudutatud isikute esindajad on varasemalt esindanud tsiviilasja nr 2-158579 raames puudutatud isikuid hinnaga 97 eurot/t, millele lisandub käibemaks. Samas oli tsiviilasi nr 2-15-8579 tunduvalt keerulisem ja mitmetahulisem kui käesolev tsiviilasi. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Arvestades, et tegemist on täiteasjaga, kus peamine roll on kohtutäituril, ei tohiks puudutatud isikute kasuks väljamõistetud kuluhüvitis ületada kokku 400 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Harju Maakohus rahuldas 09.11.2020 määrusega puudutatud isikute I ja II avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis avaldajalt puudutatud isikute I ja II kasuks välja menetluskulud 3570 eurot ja viivise menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud
2(8)
määras selliselt, et puudutatud isiku I kasuks mõistis kohus avaldajalt välja menetluskulud 1785 eurot ja viivise ning puudutatud isiku II kasuks menetluskulud 1785 eurot ja viivise. Maakohus jättis puudutatud isikute I ja II menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 210 euro ulatuses. Maakohus märkis, et puudutatud isikute I ja II menetluskulude nimekirja kohaselt kulus puudutatud isikute I ja II esindajal 04.06.2015 avalduse ja selle lisadega tutvumiseks ning õiguslikuks analüüsiks 2,25 t; 05.06.2015 nõupidamiseks kliendiga 1 t; 08.06.2015 seisukoha koostamiseks 7,25 t (II kd, tl 2–9); 22.06.2015 taotluse koostamiseks 1 t (II kd, tl 62–64); 12.03.2019 seisukoha ja taotluse koostamiseks 1,5 t (II kd, tl 165–166); 04.04.2019 avaldaja 01.04.2019 seisukohaga tutvumiseks ja analüüsiks ning seisukoha koostamiseks 2,5 t (II kd, tl 186–187); 14.10.2019 kohtumäärusega tutvumiseks ja analüüsiks 0,5 t; 30.10.2019 avaldaja määruskaebusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 0,75 t; 11.11.2019 vastuse koostamiseks määruskaebusele 2,5 t (III kd, tl 10–12); 12.11.2019 puudutatud isiku III vastusega, uuendamise ja lõpetamise otsusega tutvumiseks 0,75 t; 07.01.2020 puudutatud isiku III seisukohaga tutvumiseks 0,5 t; 15.01.2020 avaldaja taotlusega tutvumiseks 0,25 t; 22.04.2020 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumiseks ja analüüsiks 1 t; avaldaja määruskaebusega tutvumiseks ja õiguslikuks analüüsiks 0,75 t. Maakohus oli seisukohal, et puudutatud isikute I ja II esindaja toiminguid saab pidada põhjendatuks osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud puudutatud isikute I ja II esindaja 22.04.2020 ja 08.05.2020 toiminguteks kulunud ajakulu 1,25 t ulatuses. Kuivõrd Riigikohus ei võtnud 01.06.2020 määrusega avaldaja määruskaebust menetlusse ega küsinud selle kohta puudutatud isikute I ja II seisukohta, puudus määruskaebusega seotud toiminguteks vajadus. Kohus peab nimetatud toiminguid põhjendatuks 0,5 t ulatuses seoses ringkonnakohtu määrusega tutvumisega. Ülejäänud puudutatud isikute I ja II esindaja toimingud olid maakohtu hinnangul põhjendatud, arvestades toimingute vajalikkust, esitatud dokumentide sisu, mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme ja esitatud lisasid. Puudutatud isikute I ja II esindaja esitatud dokumendid on olnud argumenteeritud ja asjakohased. Arvestades tsiviilasja asjaolusid, oli lepingulise esindaja kasutamine põhjendatud. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, millest tulenevalt oleks põhjendatud puudutatud isikute I ja II lepingulise esindaja kulusid vähendada. Vastuseks avaldaja vastuväidetele märkis maakohus, et kohtu hinnangul on puudutatud isikute I ja II esindaja 04.06.2015 ja 08.06.2015 avaldusele vastuse koostamise ajakulu kokku 9,5 t põhjendatud, võttes arvesse avalduse sisu ja mahtu, sh asjaolu, et avaldusele oli lisatud 184 lk lisasid, ning puudutatud isikute I ja II seisukoha sisu ning käsitletud õiguslikke probleeme. Kohus peab põhjendatuks esindaja suhtlemise, sh nõupidamise ajakulu puudutatud isikutega I ja II, kuna esindajal tuleb menetluse käigus järgida esindatavate huve. Samuti vastavad kohtu hinnangul puudutatud isikute I ja II 22.06.2015 taotluse koostamise ajakulu ning 12.03.2019 seisukoha ja taotluse koostamise ajakulu puudutatud isikute I ja II esindaja poolt märgitud ulatusele kokku 2,5 t. Kohus pidas põhjendatuks puudutatud isikute I ja II esindaja 04.04.2019 avaldaja 01.04.2019 seisukohaga tutvumise ja analüüsi ning seisukoha koostamise ajakulu 2,5 t, võttes arvesse esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Nimetatud ajakulu põhjendatust on võimalik hinnata tervikuna mitme kuluartikli osas, kuna seisukoha koostamiseks tuli puudutatud isikute I ja II esindajal ka avaldaja seisukohaga tutvuda ja seda analüüsida. Puudutatud isikute I ja II esindaja 30.10.2019 ja 11.11.2019 toimingud 3,25 t ulatuses on põhjendatud, võttes arvesse tsiviilasja asjaolusid ning määruskaebuse ja selle vastuse sisu ning mahtu. Kokku pidas kohus põhjendatuks puudutatud isikute I ja II esindaja toiminguid 21,25 t ulatuses.
3(8)
Maakohus märkis, et kuna puudutatud isikute I ja II esindaja on kinnitanud, et puudutatud isikud I ja II ei ole käibemaksukohuslased, tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et puudutatud isikute I ja II esindaja tunnitasu 140 eurot ei saa olla põhjendatud, kuna puudutatud isikutele I ja II on osutatud tsiviilasjas nr 2-15-8579 õigusabi hinnaga 97 eurot/t. Esindajal on õigus osutada erinevates tsiviilasjades õigusabi erineva tunnihinnaga. Kohus leidis, et puudutatud isikute I ja II esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) käesolevas menetluses on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse. Arvestades, et puudutatud isikute I ja II esindaja töötundide põhjendatud maht tunnihinnaga 168 eurot (koos käibemaksuga) on 21,25 t, on puudutatud isikute I ja II esindaja õigusabiteenuse kulud 3570 eurot (koos käibemaksuga). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-137-13 p-s 11 asunud seisukohale, et kui kohus ei ole menetluskulude osas menetluses osalevate isikute osa kindlaks määranud, tuleb lugeda, et nende panus menetluskulude kandmisel oli võrdne. Seega asus maakohus seisukohale, et puudutatud isikute I ja II menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud võrdsetes osades ning avaldajalt tuleb puudutatud isiku I ja II kasuks välja mõista 1785 eurot (3570/2). Kuna puudutatud isikud I ja II taotlevad menetluskuludelt viivise väljamõistmist, tuleb TsMS § 177 lg 4 kohaselt mõista avaldajalt välja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni.
MÄÄRUSKAEBUS
6.Avaldaja esitas 30.11.2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega puudutatud isikute avaldus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks rahuldati. Avaldaja leiab, et maakohus ületas menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel selgelt diskretsioonipiire ja rikkus TsMS § 175 lg-t 1. Hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, välja arvatud kui hagita menetluses toimub keeruline ja sisuline vaidlus. Praeguses asjas oli tegemist tavalise täitemenetlusliku vaidlusega, mida ei saa pidada keeruliseks. Sisuline vaidlus toimus kohtuasjas nr 2-15-8579, millega seoses oli praeguse asja menetlus puudutatud isikute taotluse alusel 17.08.2015 kohtumäärusega peatatud. Puudutatud isikud olid esitanud tsiviilasjas nr 2-15-8579 hagi enne käesolevas asjas esimese vastuse esitamist. Menetlusõiguste heauskselt kasutamise nõudest tulenes puudutatud isikutele kohustus taotleda menetluse peatamist kohe, mitte esialgu vastata. Menetluslikult ebaökonoomse taktikaga põhjustatud menetluskulud ei ole vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 mõttes. Avaldaja oli kõik oma väited esitanud kohtueelses menetluses ja puudutatud isikud olid neile ka põhjalikult vastanud, sh oli puudutatud isikute esindaja tutvunud kõikide kaebusele lisatud dokumentidega. Kohtumenetluses toimus üksnes varasemate seisukohtade kordamine ja ümbersõnastamine. Seega on maakohtu poolt õigeks peetud ajakulu ilmselgelt liialdatud. Avaldaja vaidles vastu ka eri kuluartiklitest nähtuvale ajakulule. Kuluartikli nr 1 (2,25 t) kohta leidis avaldaja, et materjalidega tutvumise ja esmase õigusliku analüüsi põhjendatud kogukuluks võib pidada 1 t. Kuluartiklis nr 2 (1 t) toodud menetluskulu on täies ulatuses põhjendamatu, sest selle kandmist ei saa kohtutoimiku alusel kontrollida. Kuluartikkel nr 3 (7,25 t) on tervikuna põhjendamatu, kuna puudutatud isikutel oli võimalik piirduda lakoonilise vastuväitega ja menetluse peatamise taotlusega. Kuluartikkel nr 4 (1 t) on põhjendatud 0,5 t ulatuses. Kuluartikkel nr 5 (1,5 t) on põhjendatud 0,5 t ulatuses. Kuluartiklites nr 6 ja 7 toodud mahu all on esitatud mitu erinevat kuluartiklit, mistõttu pole võimalik hinnata neist ühegi põhjendatust. Kuluartiklile nr 8 (0,75 t) ei ole avaldajal vastuväiteid. Kuluartikli nr 9 (2,5 t) kohta märkis avaldaja, et kuigi nimetatud menetlusdokument on 3,5 lk pikk, on see sisult kirjeldav, mistõttu
4(8)
võib sellise teksti põhjendatud kuluks pidada 0,5 t. Kuluartiklites 10–14 (kokku 3,25 t) toodud kulu on põhjendamatu, kuna ringkonnakohtu määruse kuulutamisega oli menetlus ringkonnakohtus lõppenud. Avaldaja ei nõustunud maakohtuga, et tunnitasu 168 eurot käibemaksuga vastas 2015. aastal ja ka praegu turutingimustele ning on kooskõlas hagita asja olemusega. Puudutatud isikute esindajad on neid varem tsiviilasja nr 2-15-8579 raames esindanud hinnaga 97 eurot/t, millele lisandub käibemaks, ehkki tsiviilasi nr 2-15-8579 oli käesolevast asjast tunduvalt keerulisem ja mitmetahulisem. Seega ei saa ka praeguses hagita asjas pidada põhjendatuks kõrgemat tunnihinda. Arvestades, et tegemist on täiteasjaga, kus peamine roll on kohtutäituril, ei tohiks puudutatud isikute kasuks välja mõistetud kuluhüvitis ületada 400–600 eurot.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
7.Puudutatud isikud I ja II vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta see rahuldamata.
8.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.
10.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust ulatuses, milles selle peale on kaevatud. Avaldaja vaidlustab maakohtu määruse osas, millega maakohus rahuldas puudutatud isikute I ja II avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Osas, millega maakohus jättis menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata, on määrus jõustunud.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus vaidlustatud määruse tegemisel määruskaebuses viidatud menetlusnorme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
12.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse TsMS § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 15.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 11). TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11).
13.Kaebus kohtutäituri otsuse peale on hagita asi TsMS § 475 lg 1 p 15 kohaselt. Õige on avaldaja väide, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses (vt Riigikohtu üldkogu 02.07.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1134-16, p 48; tsiviilkolleegiumi 31.05.2011 määrus asjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Siiski tuleb menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada hagita asjade menetluste erinevat iseloomu. Nii iseloomustab mõnda liiki hagita menetlust keerukas ja sisuline vaidlus (vt Riigikohtu üldkogu 02.07.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 48; tsiviilkolleegiumi
5(8)
19.10.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 12). Käesolevas asjas vaieldi selle üle, kas kohtutäitur oli õigusvastaselt keeldunud puudutatud isikutele I ja II kuuluvate kinnisasjade müümiseks enampakkumise korraldamisest avaldaja kasuks läbiviidavas täitemenetluses. Vaidlus oli sisuline ning avaldaja ja puudutatud isikute I ja II huvid selles vastandlikud. Seejuures oli puudutatud isikute I ja II jaoks kaalul nende eluaseme säilimine või müük täitemenetluses kolmandast isikust võlgniku võla katteks. Eelnevast tulenevalt oli kolleegiumi hinnangul puudutatud isikutel I ja II praeguses asjas õigusabi kasutamine põhjendatud.
14.Kolleegiumi hinnangul ei oma see, et avaldaja ning puudutatud isikute I ja II vahel toimus paralleelselt vaidlus ka tsiviilasjas nr 2-15-8579, praeguses asjas õigusabi kasutamise põhjendatuse hindamisel tähtsust. Avaldaja ei ole esile toonud, kuidas teises asjas toimuv menetlus mõjutas käesolevas asjas tehtud toimingutele, st menetlusdokumentide koostamisele kulunud aega. Ajal, mil käesolev menetlus oli tsiviilasjas nr 2-15-8579 toimuva menetluse tõttu peatatud (17.08.2015–14.03.2019; vt II kd, tl 163 ja tl 173), ei tehtud menetluses toiminguid ega tekkinud ka menetluskulusid. Põhjendatud ei ole ka avaldaja väide, et käesolevas asjas menetluse peatamise taotlemise asemel avaldusele vastamist tuleb pidada puudutatud isikute I ja II menetluslikult ebaökonoomseks taktikaks, mis välistab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse TsMS § 175 mõttes (vt määruskaebuse p-d 4 ja 5). Teise menetlusosalise põhjendustele vastu vaidlemine on TsMS § 199 lg 1 p 6 järgi menetlusosalise õigus, mille kasutamist ei saa menetlusosalisele ette heita.
15.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus puudutatud isikute I ja II lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Maakohus hindas esindaja ajakulu põhjendatust ja vajalikkust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1. Seoses avaldaja väidetega puudutatud isikute I ja II 08.10.2020 menetluskulude koondnimekirja (III kd, tl 51–53) üksikute kuluartiklite kohta märgib kolleegium järgmist.
15.1.Seoses kuluartiklitega nr 1 ja 3 pidas maakohus põhjendatuks puudutatud isikute I ja II esindaja 04.06.2015 avaldusega tutvumise ja sellele 08.06.2015 vastuse koostamisega seotud ajakulu kokku 9,5 t ulatuses (vt maakohtu määruse p 21). Arvestades nii avalduse sisu ja mahtu kui ka puudutatud isikute I ja II esindaja koostatud seisukoha (II kd, tl 2–10 ja lisad) sisu ja selles käsitletud õiguslikke probleeme, ei ole nimetatud ajakulu kolleegiumi arvates ilmselgelt ülemäärane. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et kohtumenetlusele oli eelnenud kohtueelne menetlus (vt määruskaebuse p-d 6 ja 7), kuna maakohus on hinnanud konkreetselt avaldaja 04.06.2015 avaldusega tutvumisele ja analüüsile ning sellele vastuse koostamisele kulunud aega. Erinevalt avaldajast on kolleegium seisukohal, et puudutatud isikutel ei olnud kohustust piirduda üksnes lakoonilise vastuväite ja menetluse peatamise taotlusega, vaid neil oli õigus oma huve menetluses kaitsta sisuliste vastuväidete esitamise teel. Lisaks märgib kolleegium, et puudutatud isikud I ja II ei oleks saanud esitada käesolevas asjas menetluse peatamise taotlust teise käimasoleva menetluse tõttu juba 08.06.2015 vastuses, kuna asja materjalidest nähtuvalt võttis Harju Maakohus puudutatud isikute 03.06.2015 esitatud hagi tsiviilasjas nr 2-15-8579 menetlusse alles 17.06.2015 (II kd, tl 83).
15.2.Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et kuluartiklis nr 2 toodud menetluskulu 1 t on põhjendamatu, sest selle kandmist ei saa kohtutoimiku alusel kontrollida. Maakohus on põhjendatult leidnud, et esindaja nõupidamist esindatavatega tuleb pidada põhjendatuks, kuna esindajal tuleb menetluse käigus järgida esindatavate huve (vt maakohtu määruse p 22). Ka Riigikohus on leidnud, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik toiming, kuna esindajal on vaja kliendiga nõu pidada mh tulevikus
6(8)
tehtavate menetlustoimingute üle (vt Riigikohtu 13.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Vaidluse asjaolusid arvestades ei saa puudutatud isikutega I ja II suhtlemist 1 t ulatuses pidada ülemääraseks ajakuluks.
15.3.Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ka leides, et kuluartiklites nr 4 ja 5 märgitud 22.06.2015 taotluse koostamise (II kd, tl 62–64 ja lisad) ajakulu 1 t ning 12.03.2019 seisukoha (I kd, tl 165–167) koostamise ajakulu 1,5 t on põhjendatud (vt maakohtu määruse p 22). Võttes arvesse nende menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei ole nimetatud ajakulu ilmselgelt ülemäärane.
15.4.Kuluartiklite nr 6 (04.04.2019 „Avaldaja 1.04.19 seisukohaga tutvumine ja analüüs ning seisukoha koostamine tsiviilasjas nr. 2-15-7324“ 2,5 t) ja nr 7 (14.10.2019 „Kohtumäärusega tutvumine ja analüüs tsiviilasjas nr. 2-15-7324“ 0,5 t) osas nõustub kolleegium maakohtuga, et asjaolu, et need hõlmavad mitut kuluartiklit (esindaja toimingut), ei takista ajakulu põhjendatuse hindamist (vt maakohtu määruse p 23). Vastaspoole menetlusdokumendiga tutvumine, selle analüüs ja selle kohta seisukoha koostamine on lahutamatult seotud toimingud ning neist igaühele kulutatud aega ei pruugi olla võimalik ega otstarbekas menetluskulude nimekirjas eristada. Kuluartiklites nr 6 ja 7 nimetatud toimingute ajakulu põhjendatuse kohta ei ole avaldaja vastuväiteid esitanud. Kolleegiumi hinnangul on ajakulu tutvutud ja analüüsitud dokumentide ning koostatud seisukoha (II kd, tl 186–188) sisu ja mahtu arvestades põhjendatud.
15.5.Kuluartikli nr 9 (11.11.2019 „Vastuse koostamine määruskaebusele tsiviilasjas nr. 2-157324“ 2,5 t) kohta leiab kolleegium, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud ajakulu 2,5 t ei ole menetlusdokumendi (III kd, tl 10–13) sisu arvestades selle koostamiseks ilmselgelt ülemäärane. Kuluartikli nr 8 kohta, mis hõlmab avaldaja 29.11.2019 määruskaebusega tutvumist, ei ole avaldajal määruskaebuse kohaselt vastuväiteid.
15.6.Avaldaja hinnangul on põhjendamatud kuluartiklid nr 10–14 (12.11.2019 „Puudutatud isiku III vastusega, uuendamise ja lõpetamise otsustega tutvumine tsiviilasjas nr. 2-15-7324“; 07.01.2020 „Puudutatud isiku III seisukohaga tutvumine tsiviilasjas nr. 2-15-7324“; 15.01.2020 „XX’i taotlusega tutvumine tsiviilasjas nr. 2-15-7324“; 22.04.2020 „Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja analüüs tsiviilasjas nr. 2-15-7324“; 08.05.2020 „XX’i määruskaebusega tutvumine ja õiguslik analüüs tsiviilasjas nr. 2-15-7324“) kokku 3,25 t ulatuses, kuna ringkonnakohtu määruse kuulutamisega oli menetlus ringkonnakohtus lõppenud. Kolleegium märgib, et kuluartiklites nr 13 ja 14 nimetatud puudutatud isikute I ja II esindaja toiminguid (kokku 1,75 t) pidas maakohus vaidlustatud määruses põhjendatuks üksnes 0,5 t osas seoses ringkonnakohtu 22.04.2020 määrusega tutvumisega. Ülejäänud osas ei pidanud maakohus põhjendatuks nimetatud kulu avaldajalt väljamõistmist, kuna Riigikohus ei võtnud 01.06.2020 määrusega avaldaja määruskaebust menetlusse ega küsinud selle kohta puudutatud isikute I ja II seisukohta (vt maakohtu määruse p 19). Põhjendatuks loetud osas ei ole ringkonnakohtu 22.04.2020 määrusega tutvumise ajakulu ilmselgelt ülemäärane. Kuluartiklites nr 10–12 nimetatud toimingud (kokku 1,5 t) on tehtud ringkonnakohtu menetluses enne 22.04.2020 määruse tegemist. Avaldaja ei ole määruskaebuses selgitanud, miks need kulud ei olnud tema arvates põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus nende toimingute ja neile kulunud aja põhjendatuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud.
16.Maakohus ei ole ületanud diskretsioonipiire ega rikkunud TsMS § 175 lg-t 1 ka puudutatud isikute I ja II lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ning vajalikkuse hindamisel.
7(8)
Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1115-13, p 25). Maakohus pidas puudutatud isikute I ja II lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks ja turuhinna raamidesse jäävaks (vt maakohtu määruse p 27). Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et selline tunnitasu ei vasta turutingimustele ega ole kooskõlas hagita asja olemusega. Puudutatud isikuid I ja II esindas käesolevas menetluses vandeadvokaat. Tunnitasu 140 eurot (käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seda järeldust ei muuda asjaolu, et tegemist oli hagita menetlusega ja osa käesoleva menetluse toiminguid tehti aastal 2015. Avaldaja viide puudutatud isikute I ja II lepingulise esindaja väidetavale tunnitasule tsiviilasja nr 2-15-8579 raames ei ole kolleegiumi hinnangul asjakohane. See, et puudutatud isikute I ja II esindaja on neid ühes tsiviilasjas esindanud ühe tunnitasu eest, ei tähenda seda, et teises tsiviilasjas ei võidaks kokku leppida teistsuguses tasumääras.
17.TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.