Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Peeter Pällin ja Vallo Kariler
Otsuse teatavaks tegemise aeg
17. veebruar 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-14716
Tsiviilasi
XX (X) hagi Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku, Osaühingu Prenton ja Omega Laen AS-i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
XX apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja I Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Kostja II Osaühing Prenton (registrikood 10689117), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Kostja III Omega Laen AS (registrikood 11691792), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Asja läbivaatamine
24. jaanuar 2020, kohtuistung
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja I Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, kostja II esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv ja kostja III esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud
Hageja leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel, mis viis asja ebaõige lahendamiseni. Kohtutäitur on jätnud müüdavate kinnisasjade väärtuse määramata omandi kaotusele võimalikult lähedase seisuga – aktid koostati 6. aprillil 2015 ja enampakkumine toimus 18. august 2017. Kohtutäitur ei järginud TMS § 74 lg-t 5 ega lähtunud hindamisel kinnisasjade harilikust väärtusest. See, kas hageja vaidlustas hinna määramise või mitte, ei oma tähtsust. Hageja on menetluses esitanud kinnisasjade väärtuse kohta tõendi, mille kohaselt oli kinnisasjade turuväärtus 1. augustil 2017 kokku 89 000 eurot. Maakohus jättis eeltoodud tõendi hindamata. Kahe kinnisasja ühine enampakkumine ei olnud vajalik. Hageja vastutus oli asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 järgi piiratud hüpoteegisumma ulatuses, s.o 41 181 eurot. Oluline on see, et hageja oli üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanik. Seega ei saanud hüpoteegisummale lisanduda sissenõudmiskulusid. Maakohus ei ole hinnanud kohtutäituri väidet, et ta määras enampakkumise alghinnaks 46 000 eurot, sest nõudele tuli lisada täitemenetluse kulud. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kinnistute ühine müük tagas suurema tulemi ja täitemenetluse kulude kokkuhoiu. Tirre kinnistu väärtus 41 700 eurot ületas hüpoteegisummat 519 euro ulatuses ning selle müük alghinnaga oleks taganud hüpoteegisumma suuruses vajaliku tulemi. „Ebavajaliku tulemi osa“ oli 40 683,87 eurot. Tegemist on omandi puutumatuse rikkumisega. Maakohus on jätnud otsuses käsitlemata hageja väite, et kohtutäituril oli kohustus lasta kinnisasjad hinnata eksperdil (TMS § 74 lg 6). Samuti on maakohus märkinud, et ei käsitle kõiki menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid põhjusel, et need ei oma tähtsust. Tegemist on menetlusõiguse normi rikkumisega (TsMS § 442 lg 8). Vastused apellatsioonkaebusele
223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga.
5 (6)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.