lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-14716/106

Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 17.02.2020

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-14716/106
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundenampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
17.02.2020
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2701
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Osaühing Prenton10689117(Kostja)Omega Laen AS11691792(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Peeter Pällin ja Vallo Kariler

Otsuse teatavaks tegemise aeg

17. veebruar 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-14716

Tsiviilasi

XX (X) hagi Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku, Osaühingu Prenton ja Omega Laen AS-i vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja I Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Kostja II Osaühing Prenton (registrikood 10689117), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv Kostja III Omega Laen AS (registrikood 11691792), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

Asja läbivaatamine

24. jaanuar 2020, kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja esindaja vandeadvokaat Nigul Saar Kostja I Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, kostja II esindaja vandeadvokaat Nikolai Kõiv ja kostja III esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 6. juuni 2019. a otsus muutmata.
2.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud XX kanda.
4.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul otsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik ja hagi aluseks olevad asjaolud

1.XX (hageja, võlgnik) esitas 3. oktoobril 2017 Harju Maakohtule hagi Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku (kostja I, kohtutäitur), Osaühingu Prenton (kostja II, ostja) ja Omega Laen AS-i (kostja III, sissenõudja) vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2015/471. Hagiavalduse kohaselt sai hageja 4. septembril 2017 tähtkirjaga kätte enampakkumise akti täiteasjas 008/2015/471, millest nähtuvalt oli kohtutäitur müünud hagejale kuuluvad kinnisasjad Tirre ja Suurkuuse, asukohaga Viljandimaa Suure-Jaani vald (kinnisasjad). Hageja leiab, et enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada järgnevatel põhjustel. Täitetoimingust teatamise teatel on valesti märgitud sissenõudja nimi. AS-i Odav Laen nimelist äriühingut ei ole ja seega ei saa nimetatud isik olla sissenõudja. Algne nõue on tekkinud ELawconsulting OÜ vastu ning see äriühing on 2017. a mais äriregistrist kustutatud. Kohtutäitur müüs kinnisasjad ühisel enampakkumisel. Kinnisasjade arestimise aktid koostati
6.aprillil 2015, milles on kinnisasjade väärtuseks märgitud: Tirre 41 700 eurot ja Suurkuuse 500 eurot. Hageja sai akti kätte 14. aprillil 2015 ja vaidlustas selle põhjusel, et kohtutäitur on määranud kinnisasjadele meelevaldse hinna. Kohtutäitur esitas maakohtule taotluse vara väärtuse määramiseks (tsiviilasi 2-15-6958) ja tühistas välja kuulutatud enampakkumise. Kinnisasjade õige ja õiglane hind jäi arestimise kontekstis määramata. Kuna enampakkumine toimus 6. aprilli 2015. a arestimisaktide alusel, siis tegemist oli ilmselt tühise arestimisega uue enampakkumise läbiviimise tähenduses. Kohtutäitur oli täitemenetluse seadustiku (TMS) § 74 lg-s 6 sätestatu alusel kohustatud laskma hindamise raskuse esinemisel kinnisasjade väärtuse hinnata eksperdil. Arestida ei või rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Saadud tulem ületas vajaliku tulemi ca kaks korda. Hüpoteegisummaga (41 181 eurot) piiratud kohustuse täitmiseks oleks piisanud ainult ühe kinnisasja müügist ja teise jätmisest omanikule. Kohtutäituri poolt kahe kinnisasja müük 2017. a olukorras, kus ühe kinnisasja alghind oli
6.aprillil 2015 piisav nõude rahuldamiseks, oli ilmselt omaniku põhiseaduslikku omandi puutumatuse põhimõtet riivav ja omaniku huve kahjustav toiming. Kostjate vastuväited
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
3.Kostja I vastuse kohaselt sai hageja kinnisasjade arestimise aktid kätte 14. aprillil 2015 allkirja vastu. Kostja I rahuldas 7. mail 2015 hageja TMS § 217 sätestatud korras esitatud kaebuse ning esitas Harju Maakohtule taotluse eksperdi määramiseks uue hindamise korraldamiseks. Kuna hageja eksperdikulusid ette ei tasunud, jättis kohus kohtutäituri taotluse läbi vaatamata. Kostja III esitas kohtutäiturile kinnisasjade suhtes 2014. a koostatud hindamisakti, mille kohaselt oli mõlemate kinnisasjade turuväärus ühtse objektina 46 000 eurot. See hind oli aluseks ka kohtutäiturile enampakkumisel alghinna määramisel. Enampakkumisel müüdi kinnisasjad hinnaga 83 000 eurot, mistõttu ei saa väita, et kohtutäitur on kinnisasjad müünud alla tegeliku turuväärtuse.
4.Kostja II vastuse kohaselt on ta kinnisasjad ostnud heauskselt enampakkumisel. Ei esine ühtegi asjaolu, et kohtutäitur oleks enampakkumise olulisi tingimusi rikkunud, mis annaks aluse enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hageja ei ole vaidlustanud seaduses ette nähtud korras kohtutäituri otsust ega tegevust (TMS §-d 217 ja 218). 2 (6)
5.Kostja III vastuse kohaselt on hageja enampakkumise akti kätte saanud varem kui
4.septembril 2017. Hageja on allkirjastanud hagiavalduse juba 3. septembril 2017 ehk enne väidetavat dokumentide kättesaamist. Hagejale on enampakkumise akt saadetud 23. augustil 2017 e-posti aadressile XXX, mis on hageja menetlusposti aadressiks samas menetluses. Nimetatud aadress on hageja poolt ise edastatud (TsMS § 3141 lg 2). Seega saab lugeda hagejale
23.augustil 2017 saadetud enampakkumise akti kättetoimetatuks 28. august 2017. Hagi on esitatud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Kinnisasjade hindamine on toimunud õiguspäraselt. Kohtutäitur lähtus enampakkumise alghinna määramisel kohtutäiturile esitatud hindamisaktist. Hageja vaidlustas 17. aprillil 2015 kinnisasjade hindamise ja kohtutäitur esitas maakohtule taotluse uue hindamise korraldamiseks (tsiviilasi nr 2-15-6958). Hageja ei tasunud 780 eurot eksperdikulusid ja taotlus jäeti
10.novembri 2015. a määrusega läbi vaatamata (TMS § 79 lg 9). Praegu ei ole võimalik hinda enam vaidlustada. Maakohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 6. juuni 2019. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata. Maakohus leidis, et hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks on esitatud tähtaegselt. Maakohus tuvastas, et enampakkumise akti kättetoimetamise ajaks on 4. september 2017 ja hagi esitati 3. oktoobril 2017. Maakohus leidis, et asjas ei oma tähtsust, et algne sundtäitmisel olev nõue on tekkinud ELawconsulting OÜ vastu ja äriühing on äriregistrist kustutatud. Täitedokumendiks on notariaalset tõestatud hüpoteegi seadmise leping. Äriregistri andmetel muutis sissenõudja ärinime, kuid nime muutmine ei muuda õigussubjektsust. Arestimisaktide koostamise ja kättetoimetamise osas leidis maakohus, et enampakkumine toimus 6. aprilli 2015. a arestimisaktide alusel, kus kinnisasjade väärtuseks oli märgitud: Tirre 41 700 eurot ja Suurkuuse 500 eurot. Arestimisaktid on hagejale kätte toimetatud 14. aprillil 2015 ning hageja vaidlustas need. Kohtutäitur esitas taotluse maakohtule kinnisasjade hinna määramiseks (tsiviilasi nr 2-15-6958). Kohtutäituri poolt määratud hinnaga mittenõustumisel on kohaseks õiguskaitsevahendiks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele, mille järgselt kohtutäitur edastab kohtule taotluse asja hindamiseks ekspertiisiga (TMS § 74 lg 8). Kuna hageja eksperdikulusid tsiviilasjas nr 2-15-6958 ei tasunud, siis TMS § 74 lg 9 järgi ei ole hindamist vaidlustatud. TMS § 74 lg 7 ja § 217 lg 1 järgi on tähtaeg hindamise vaidlustamiseks möödunud ja hinda ei ole võimalik hiljem vaidlustada (Riigikohtu 28. septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). Võimaliku ülearestimise ja kinnisasjade ühise müügi osas leidis maakohus, et hageja on minetanud õiguse ülearestimisele tugineda. Hagejal oli võimalik nii arestitud vara koosseisu (väidetavat ülearestimist) kui hinda kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Hageja ei saa seega vaidlustada võimalikku ülearestimist praeguses enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis. Hageja vaidlustas kinnisasjade ühist müüki kaebusega kohtutäituri tegevuse peale (tsiviilasi nr 2-17-11740) ning kohtud leidsid, et kohtutäitur on õiguspäraselt pannud kinnisasjad ühiselt enampakkumisele, kuna nii saavutati suurem tulem ja hoiti kokku täitekulusid (vt Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2018. a määrus). Asjade ühine müük enampakkumisel ei olnud vaidlusaluses täiteasjas enampakkumise tingimuse oluline rikkumine. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt saata asi maakohtusse tagasi uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. 3 (6)

Hageja leiab, et maakohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel, mis viis asja ebaõige lahendamiseni. Kohtutäitur on jätnud müüdavate kinnisasjade väärtuse määramata omandi kaotusele võimalikult lähedase seisuga – aktid koostati 6. aprillil 2015 ja enampakkumine toimus 18. august 2017. Kohtutäitur ei järginud TMS § 74 lg-t 5 ega lähtunud hindamisel kinnisasjade harilikust väärtusest. See, kas hageja vaidlustas hinna määramise või mitte, ei oma tähtsust. Hageja on menetluses esitanud kinnisasjade väärtuse kohta tõendi, mille kohaselt oli kinnisasjade turuväärtus 1. augustil 2017 kokku 89 000 eurot. Maakohus jättis eeltoodud tõendi hindamata. Kahe kinnisasja ühine enampakkumine ei olnud vajalik. Hageja vastutus oli asjaõigusseaduse (AÕS) § 346 lg 1 järgi piiratud hüpoteegisumma ulatuses, s.o 41 181 eurot. Oluline on see, et hageja oli üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanik. Seega ei saanud hüpoteegisummale lisanduda sissenõudmiskulusid. Maakohus ei ole hinnanud kohtutäituri väidet, et ta määras enampakkumise alghinnaks 46 000 eurot, sest nõudele tuli lisada täitemenetluse kulud. Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kinnistute ühine müük tagas suurema tulemi ja täitemenetluse kulude kokkuhoiu. Tirre kinnistu väärtus 41 700 eurot ületas hüpoteegisummat 519 euro ulatuses ning selle müük alghinnaga oleks taganud hüpoteegisumma suuruses vajaliku tulemi. „Ebavajaliku tulemi osa“ oli 40 683,87 eurot. Tegemist on omandi puutumatuse rikkumisega. Maakohus on jätnud otsuses käsitlemata hageja väite, et kohtutäituril oli kohustus lasta kinnisasjad hinnata eksperdil (TMS § 74 lg 6). Samuti on maakohus märkinud, et ei käsitle kõiki menetlusosaliste väiteid ja esitatud tõendeid põhjusel, et need ei oma tähtsust. Tegemist on menetlusõiguse normi rikkumisega (TsMS § 442 lg 8). Vastused apellatsioonkaebusele

8.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
10.Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Maakohus jättis hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata põhjusel, et enampakkumine ei toimunud tühise arestimise alusel ning enampakkumise olulisi tingimusi ei rikutud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse hageja. Apellatsiooniastmes ei ole vaidluse all enam see, kas hagi on esitatud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Samuti ei vaidlusta hageja maakohtu poolt tuvastatud asjaolusid, et: sissenõudja nime muutus ja algse võlgniku kustutamine registrist ei saa olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks (maakohtu otsuse p-d 35-36); arestimisaktid on koostatud ja hagejale 14. aprillil 2015 kätte toimetatud (maakohtu otsuse p 37).
11.Pooled ei vaidle, et kohtutäitur koostas kinnisasjade arestimise aktid 6. aprillil 2015, milles märkis vara väärtuseks: Tirre 41 700 eurot ja Suurkuuse 500 eurot. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et arestimine ei olnud tühine, sest ühtegi TMS §-s 55 sätestatud arestimise tühisuse asjaolu ei esinenud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ning on nendele asjaoludele õigusliku hinnangu andmisel õigesti kohaldanud materiaalõigust. Kolleegium maakohtu põhjendusi ei korda (TsMS § 654 lg 6).
12.Enampakkumise olulisi tingimusi seaduses loetletud ei ole. Hageja hinnangul tulenevad olulised rikkumised sellest, kuidas kohtutäitur määras kinnisasjadele hinna ning müüs neid koos. Maakohus analüüsis eeltoodud asjaolusid ning ei leidnud rikkumisi, mis tooks TMS § 4 (6)

223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga.

12.1.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kohtutäitur oleks pidanud laskma TMS § 74 lg 6 järgi hinnata kinnisasjade väärtuse eksperdil. Kolleegiumi hinnangul ei olnud eeltoodud sätte kohaldamiseks alust. Esiteks, hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kohtutäituril oli kinnisasjade hindamine keerulisem kui mõne teise kinnisasja hindamine. Tegemist oli kohtutäituri diskretsiooniotsusega ning maakohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei ole kohtutäitur diskretsiooni piire ületanud. Kohtutäitur selgitas ringkonnakohtu istungil, et talle esitati kaks kinnisasjade hindamise akti – 2013. a ja 2014. a. Sissenõudja poolt esitatud 2014. a akti kohaselt oli kinnisasjade turuväärtus ühtse objektina 46 000 eurot, mis oli ka aluseks hinna määramisel. TMS § 74 lg 5 (kehtib TMS § 137 kohaselt ka kinnisasja müümisel) sätestab põhimõtte, mille kohaselt lähtub kohtutäitur asja hindamisel selle harilikust väärtusest, arvestades mh asja koormavaid kolmandate isikute õigusi ja nende võimalikku lõppemist. Hageja poolt maakohtus esitatud hindamisakt ei ole asjakohane tõend, kuna see ei tõenda kinnisasjade turuväärtust nende arestimise ajal (II kd, tl-d 46-77). Seega ei mõjutanud selle tõendi arvestamata jätmine asja lahendamist. Samas kinnitab nimetatud akt kohtutäituri väidet, et kinnisasjad olid hinnatavad ühtse varana, arvestades nende koosseisu ja paiknemist. Teiseks, hageja oli teadlik täitetoimingust ja tal oli enne enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamist selle toimingu vaidlustamise võimalus (vrd Riigikohtu
28.septembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-11, p 13). TMS § 74 lg 7 järgi võivad võlgnik ja sissenõudja kohtutäituri määratud hinna kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras. Hageja vaidlustas hinna ning kohtutäitur esitas maakohtule TMS § 74 lg 8 järgi taotluse eksperdi määramiseks (tsiviilasi nr 2-15-6958). Hageja pidi TMS § 74 lg 9 järgi tasuma hindamiskulud ette. Kuna hageja hindamiskulusid ei tasunud, jättis maakohus 10. novembri 2015. a määrusega taotluse läbi vaatamata (I kd, tl-d 181 ja pöördel). TMS § 74 lg 9 sätestab, et sellisel juhul loetakse, et isik ei ole hindamist vaidlustanud. Kaebusega kohtutäituri tegevusele on kohtud tuvastanud, et kinnisasjade hindamine on toimunud kooskõlas seadusega (vt Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11740; I kd, tl-d 188-191, 192-194). Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et vastavalt varasematele jõustunud kohtulahenditele ei rikkunud kohtutäitur asjade hindamisel TMS §-s 74 sätestatud reegleid, mis tooksid TMS § 223 lg 1 alusel kaasa enampakkumise kehtetuks tunnistamise.
12.2.Hageja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kohtutäitur võis panna kinnisasjad ühiselt enampakkumisele (maakohtu otsuse p 42). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuses toodud väidetele märgib kolleegium järgmist. Kaebusega kohtutäituri tegevusele on hageja kinnisasjade ühispakkumist vaidlustanud. Kohtud on tuvastanud, et kohtutäitur võis TMS § 151 lg 2 järgi panna kinnisasjad enampakkumisele ühiselt (vt Harju Maakohtu 30. novembri 2017. a määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 23. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-11740; I kd, tl-d 188-191, 192-194). Puudub vaidlus, et kinnisasjad olid kaaskoormatud hüpoteegiga sissenõudja kasuks (II kd, tl-d 31-32). Arestimisel määras kohtutäitur kinnisasjadele eraldi väärtused, kuid eeldusel, et ta paneb need ühispakkumisele. Hageja ei ole kooskõlas TsMS § 230 lg-ga 1 tõendanud, et Tirre kinnistu turuväärtus eraldi müüduna oleks katnud hüpoteegisumma 41 181 eurot (AÕS § 346 lg 1). Kolleegium märgib, et hageja väidetud põhiseaduse § 32 riivet asjas ei esine. TMS sätestab reeglid ja alused täitemenetluses omaniku nõusolekuta vara võõrandamiseks. Praeguses asjas müüdi kinnisasjad täitemenetluses kooskõlas seadusega ning vara müügist ülejäänud raha tagastati kooskõlas TMS §-ga 57 võlgnikule.

5 (6)

12.3.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus märkis otsuse p-s 44, et ei pea vajalikuks käsitleda kõiki menetlusosaliste väiteid ja tõendeid. Kolleegium ei ole asja materjalide põhjal apellatsioonkaebuses väidetud menetlusõiguse normi olulisi rikkumisi tuvastanud. Esiteks, maakohus on otsuses hageja esile toodud asjaolusid analüüsinud ja põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja esitatud faktiliste väidetega. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et praeguses menetluses ei saa uuesti kontrollida arestimise ja kinnisasjade hindamisega seotud asjaolusid, sest hagejal oli nende toimingute vaidlustamise võimalus. Teiseks, apellatsioonkaebuse põhjendustest ei selgu, kuidas need väidetavad maakohtu minetused võisid mõjutada kohtu lõppjäreldusi. Maakohus ei ole otsuse p-s 40 otseselt viidanud hageja poolt esitatud kinnisasjade hindamisaktile, kuid vaatamata sellele sisaldab otsus põhjendusi, miks selline tõend ei saa olla asjakohane.
12.4.Lõpetuseks märgib kolleegium, et praeguses asjas on võlgnik täitemenetluses osalenud ja saanud oma õigusi aktiivselt kaitsta. Kohtud on kontrollinud kohtutäituri erinevate toimingute seaduslikkust ning leidnud, et täitemenetluse läbiviimine on olnud õiguspärane. See, et kinnisasjade arestimise ja enampakkumise vahele jäi märgatav ajavahemik, oli tingitud võlgniku kaebuste menetlemisest ning selles osas ei saa teha etteheiteid kohtutäiturile. Kohtutäitur sai lähtuda TMS § 82 lg-st 1, mille kohaselt asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind. Miski ei viita esitatud asjaoludest ka sellele, et oleks esinenud TMS § 82 lg-s 2 sätestatud alus alghinna muutmiseks. Hageja ei ole välja pakkunud tegelikke võimalusi muu vara müümiseks, et vältida kinnisasjade müüki, ega otsinud võimalusi asjade hindamises kokkuleppe saavutamiseks.
13.Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, ei näe kolleegium põhjust TsMS § 162 lg 1 alusel muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuivõrd maakohus vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, ei tee seda apellatsioonkaebuse lahendamisel TsMS § 174 lg-st 4 juhindudes ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
14.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Peeter Pällin, Vallo Kariler

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium