Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
23. veebruar 2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-11740
Tsiviilasi
XX kaebus Tallinna kohtutäituri Mati Kadak tegevusele täiteasjas nr 008/2015/471
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. novembri 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindaja
Avaldaja (võlgnik): XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak Puudutatud isik II (sissenõudja): Omega Laen AS (endise ärinimega AS Odav Laen, registrikood 11691792), seaduslik esindaja juhatuse liige EK ja lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 30. novembri 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta XX kanda.
Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
puudutatud isik I) täitemenetluse XX (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) suhtes täiteasjas nr 008/2015/471 (vaidlusalune täiteasi) sissenõudja nõude (41 181 eurot) sissenõudmiseks.
täitedokument ja nõue on ebaselge. Kaebuse alus ja hagiavalduse alus on samad. Tsiviilasjas nr 2-15-5919 on 22. mail 2017 jõustunud lõpplahend, mille kohaselt täitmine toimub õiguspäraselt täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel. Samuti on kohtud tuvastanud, et nõude kujunemine on selgelt jälgitav. Tsiviilasja nr 2-15-5919 menetlusest ja jõustunud lahenditest on võlgnikule selge, millise dokumendi alusel ja millise nõude kohta toimub täitemenetlus vaidlusaluses täiteasjas; võlgnik on oma allkirjaga kinnitanud, et ta on tähitud kirjaga edastatud kinnisvara arestimise aktid kätte saanud. Samad aktid esitati tõenditena ka tsiviilasja nr 2-15-5919 menetlemisel. Lisaks on võlgnik aktid ka juba vahetult pärast nende koostamist kätte saanud, sest 17. aprillil 2015 vaidlustas võlgnik kinnisasjade hindamise; kuivõrd võlgnik tsiviilasjas nr 2-15-6958 eksperdi määramise kulusid ei tasunud, jättis kohus eksperdi määramise taotluse läbi vaatamata. Järelikult võlgnik hindamist ei vaidlustanud ega saa seda teha ka praegu, sest tähtaeg hindamise vaidlustamiseks on ammu möödunud; kinnisasju võib ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Seda kinnitab kohtutäituri määratud enampakkumise alghind 46 000 eurot ja enampakkumise tulemus, mille kohaselt parim pakkumine oli 83 000 eurot; sissenõudja ärinimi muutus 27. jaanuaril 2016. Nimevahetus toimus tsiviilasja nr 2-155919 menetluse ajal. Järelikult pidi võlgnikule juba sealses menetluses selge olema, et sissenõudja vahetas lihtsalt ärinime.
3 (5)
Kolmandaks põhjendas maakohus, miks on ekslik võlgniku seisukoht, et kinnistud oleks tulnud panna enampakkumisele eraldi. Maakohus tugines TMS § 151 lg-le 2, mille kohaselt võib kinnisasju ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Kuivõrd enampakkumise tulemusena kujunes võlgniku kinnistute hind alghinnast tunduvalt kõrgemaks, ei saa kohtutäiturile ette heita otsustust panna need ühiselt enampakkumisele. Ühine enampakkumine hoidis kokku ka täitekulusid, kuna võlgniku kinnistute kohta ei olnud vaja panna eraldi kuulutusi erinevatesse internetiportaalidesse.
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.