H K ́e hagi kohtutäitur Mati Kadak, Prenton OÜ ja Omega Laen AS vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2015/471
Tsiviilasja hind
3500 eurot Hageja: H K (isikukood xxx), elukoht xxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Paul Varul, vandeadvokaat Martti Peetsalu, e-post: [email protected] Kostja I: Tallinna kohtutäitur Mati Kadak, büroo asukoht Kaupmehe tn 14-40, 10114 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja II: Osaühing Prenton (registrikood 10689117), asukoht Koidu tn 7, 70602 Võhma, Põhja-Sakala vald, Viljandimaa, e-post: [email protected] Kostja II esindaja: vandeadvokaat Nikolai Kõiv, e-post [email protected] Kostja III: Omega Laen AS (registrikood 11691792), asukoht Narva mnt 13, 10151 Tallinn, e-post: [email protected] Kostja III lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo, e-post: e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Istungimenetlus, 09.10.2018
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata H K ́e hagi kohtutäitur Mati Kadak, Prenton OÜ ja Omega Laen AS vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2015/471.
2.Jätta menetluskulud hageja H K ́e kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
04.09.2017 sai hageja tähtkirjaga kätte enampakkumise akti täiteasjas 008/2015/471, millest nähtuvalt oli kohtutäitur müünud hagejale kuuluvad kinnistud Xxx ja Xxx, asukohaga xxx. Edastatud dokumentidest nähtuvalt oli enampakkumise võitnud osaühing Prenton hinnaga 83 000 eurot, kusjuures alghinnaks oli täitur määranud 46 000 eurot.
Täitetoimingust teatamise teate kohaselt on hageja suhtes sissenõudja AS Odav Laen avalduse ja Tallinna notari 14.06.2013 notariaalse dokumendi nr xxx alusel algatatud täitemenetlus. Nõude suurus: 41 181 eurot.
Hageja leiab, et enampakkumine tuleb kehtetuks tunnistada alljärgnevatel põhjustel.
Täitetoimingust teatamise teate alusel on valesti märgitud sissenõudja nimi. AS Odav Laen nimelist äriühingut enam olemas ei ole ja seega ei saa nimetatud isik olla ka sissenõudjaks, s.o puudub õigussuhte üks osapool.
Hageja hinnangul omab asjas tähtsust see, et algne nõue on tekkinud xxx OÜ vastu ning see äriühing on mais 2017 äriregistrist kustutatud.
Arusaamatu on kohtutäituri dokumentides tehtud viide "Tallinna notar 14.06.2013.a.". Kohtutäituri koostatud dokumendist ja toimingust, milleks on täitetoimingust teatamine, ei selgu, millise notari poolt koostatud ja missugune dokument on täitetoimingu läbiviimise aluseks.
Vara kohta ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti ning seda ei ole kaebuse esitajale kätte toimetatud. Arestimisakti kohustuslikkus, e. imperatiivsus tuleneb TMS §-st 75, mille lg 1 kohaselt koostab kohtutäitur akti, mille vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
Hageja ei ole viibinud arestimise juures. Samuti ei ole kaebuse esitajale kätte toimetatud vara arestimise akti. See on TMS § 75 lg-st 4 tulenevalt kohustuslik. Akti mittekoostamise tõttu ei ole toimunud ka seaduses ettenähtud vara hindamist, mille kohaselt arestitud asjad hinnatakse võlgniku ja sissenõudja kokkuleppel.
TMS § 151 kohaselt pannakse samas täitemenetluses müüdavad kinnisasjad enampakkumisele eraldi. Käesoleval juhul on need müüdud ühisel enampakkumisel.
10.29.04.2019 seisukohtades on hageja avaldanud täiendavalt järgnevat. Hageja selgitab, et hagiavalduses esitatud väide, et vara kohta ei ole koostatud ega talle esitatud vara arestimisakti (hagiavalduse p 3) tuleb mõista selliselt, et viimase enampakkumise läbiviimiseks õiguslikku lubatavat arestimisakti, milles sisalduks arestimisel kohustuslikult kohtutäituri poolt määratud vara hind/turuväärtus, ei ole hagejale esitatud ega tema teada ka üldse koostatud. Kostja I võtab omaks asjaolu, et hageja kinnistute arestimise akti koostas ta 06.04.2015, milles näitas hageja vara väärtuseks: Xxx 41 700 eurot ja Xxx 500 eurot. Kostja I võtab omaks, et hageja olles 14.04.2015 saanud vara arestimise akti, esitas kaebuse selle akti vaidlustamiseks põhjusel, et täitur on eksinud vara arestimisel olulisima tingimuse vastu - määranud varale meelevaldse hinna. Kostja I väidab, et ta rahuldas hageja esitatud kaebuse ja esitas Harju Maakohtule avalduse vaidlusaluse vara väärtuse määramiseks (tsiviilasi 2-15-6958). Kohtutäitur tühistas ka juba välja kuulutatud elektroonilise enampakkumise hageja kinnistutele. Seega ei ole vaidluse all, et kohtutäitur tühistas tema poolt välja kuulutatud enampakkumise ning pöördus 07.05.2015 Harju Maakohtu poole, et kõrvaldada õiguslikku takistust vara enampakkumise läbiviimiseks, milliseks oli arestitud ja üleskirjutatud varale ebaõige hinna määramine täituri poolt.
11.Kuna hageja vara tegeliku väärtuse määramine kohtu poolt määratava ekspertiisi kaudu jäi toimumata, siis jäi sellega ka vara õige ja õiglane hind arestimise kontekstis määramata. Seega, kui hagiavalduses vaidlustatud enampakkumine toimus 06.04.2015 arestimisakti alusel, siis oli tegemist ilmselt tühise arestimisega uue enampakkumise läbiviimise tähenduses.
12.Kohtutäitur oli TMS § 74 lg-s 6 sätestatu alusel kohustatud ise laskma asja hindamise raskuse esinemisel (s.o juhul kui täitur ise ei ole võimeline asja hindama ilma spetsialisti kaasamata) laskma vara väärtuse hinnata eksperdil. Muu oluline rikkumine on siinsel juhul TMS § 53 lg 1 toodud nõude eiramine. Osundatu kohaselt ei või arestida rohkem võlgniku vara, kui on vaja sissenõudja nõude rahuldamiseks ja täitekulude katteks. Nõue vara arestimisel määrata objektiivselt arestitava vara väärtus tuleneb eeltoodud põhimõttest, mis kaitseb võlgnikku selle eest, et vara ei arestitaks ega müüdaks ulatuses, mis ületab nõude rahuldamiseks vajaliku tulemi oluliselt. Siinses asjas ületas saadud tulem nõude ehk vajaliku tulemi ca 2 korda. Hageja kui hüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanik vastutas seaduse kohaselt sissenõude eest hüpoteegisumma ulatuses, hüpoteegisumma oli täiturile nähtav ja selle summa laekumiseks kavandatud müük täitemenetluses pidi toimuma selliselt, et ei arestitaks (ega müüdaks) enamas ulatuses võlgniku vara, kui sissenõudesumma saamiseks vaja oli.
13.Hageja väidab, et hüpoteegisummaga 41 181 eurot piiratud kohustuse täitmiseks piisas ka ainult ühe kinnisasja müügist ja teise jätmisest omanikule. Kohtutäituri poolt kahe kinnistu müük 2017.a olukorras, kus ühe alghind juba 2015. aastal (arestimise akt 06.04.2015) ise oli hüpoteegisumma ja täitekulu suuruse lähedane, oli ilmselt omaniku põhiseaduslikku omandi puutumatuse põhimõtet riivav ja omaniku huve kahjustav toiming. Täitemenetluses teiste
oluliste enampakkumise tingimuste rikkumiseks saabki pidada enampakkumise läbiviimist selliselt, et kahe ühishüpoteegiga (summa 41 181 eurot) koormatud kinnistu müük toimus korraga, selle asemel, et müüa need kinnistud ükshaaval vastavalt saadud tulemi suurusele.
14.Lähtudes eeltoodust, palub hageja tunnistada kehtetuks kinnistute asukohaga xxxx, Xxx (registriosa xxx) ja xxx, Xxx (registriosa xxx) enampakkumine oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee enampakkumise tingimuste olulise rikkumise tõttu. Kostja I vastuväited
15.Kostja I vaidles hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata. Kostja I selgitas oma vastuväiteid alljärgnevalt.
16.Täitemenetluse läbiviimise raames koostas kohtutäitur 06.04.2015 kinnisasja arestimise aktid ning arestis võlgnikule kuuluvad kaks kinnisasja, mille koguväärtuseks määras 42 200 eurot.
17.Võlgnik on kinnisasja arestimise aktid kätte saanud 14.04.2015 allkirja vastu. H K on 17.04.2015 esitanud kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 06.04.2015 aktide peale ning leidis, et kohtutäitur on kinnistuid hinnanud meelevaldselt ning eksinud kinnisasja arestimisel ühe olulisema tingimuse vastu, s.o kinnisasja hindamine.
18.07.05.2015 rahuldas kohtutäitur võlgniku kaebuse ning esitas Harju Maakohtule avalduse eksperdi määramiseks ja kinnisasja uue hindamise läbiviimiseks. TMS § 74 lg 9 sätestab, et kohtu määratud eksperdi hindamiskulud kannab isik, kes hindamise on vaidlustanud.
19.13.05.2015 võttis Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja oma kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-15-6958 kohtutäituri avalduse menetlusse ning kohustas H Ke tasuma 20 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest eksperdi hindamiskulude katteks 780 eurot. H K jättis hindamiskulud tasumata ning esitas 27.05.2015 määruskaebuse, mis jäeti käiguta.
20.Kuna kaebaja hindamiskulusid ei tasunud, jättis kohus kohtutäituri avalduse läbi vaatamata.
21.Sissenõudja on kohtutäiturile esitanud 2014 koostatud eksperthinnangu, mille kohaselt on mõlema kinnistu turuväärus ühtse objektina 46 000 eurot. Eksperthinnangu hind oli aluseks ka kohtutäiturile enampakkumisel alghinna määramisel, mis oli kõrgem kinnisasja arestimise aktides märgitud hindadest. Kuni täitemenetluse lõpuni ei ole H K esitanud kohtutäiturile ühtegi uut eksperthinnangut, mida oleks kohtutäitur saanud võtta aluseks enampakkumisel alghinna määramisel.
22.Ajavahemikul 09.08.2017 – 16.08.2017 oksjonikeskkonnas www.oksjonikeskus.ee toimunud elektroonilisel enampakkumisel müüs kohtutäitur Mati Kadak H K omandis olevad kinnistud hinnaga 83 000 eurot. Seega pole ka väitel, et kohtutäitur on võlgniku omandis ja hüpoteegiga koormatud kinnistud maha müünud tahtlikult alla tegeliku turuväärtuse, mingit alust.
Kostja II vastuväited
23.Kostja II vaidles kostja hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata. Kostja II selgitas oma vastuväiteid alljärgnevalt.
24.Kostja II on täitnud kõik seadusest tulenevad nõuded, heauskselt ostnud enampakkumisel kinnistud. Kostja II Prenton OÜ ja kohtutäitur Mati Kadaku vaheline kinnistu võõrandamistehing vastab kõigiti kehtivale seadusandlusele ja selle tühistamiseks või muutmiseks puudub õiguslik alus. Antud asjas ei ole mitte ühtegi kaalukat asjaolu, millest nähtuks, et kohtutäitur oleks tegutsenud seadusevastaselt ja mis omakorda annaks alust kinnistu võõrandamistehingu tühistamiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
25.Hageja vaidlustab kohtutäituri otsust müüa antud kinnistu kostjale II. Samas ei ole hageja vaidlustanud seaduses ettenähtud korras kohtutäituri poolt tehtud otsust. TMS-i § 217 ja § 218 alusel pidanuks hageja õigeaegselt kohtutäituri tegevuse kaebusega vaidlustama. Hageja ei ole vaidlustanud seaduses ettenähtud korras ja ajal kohtutäituri tegevust ja ta ei saa seda ka vaidlustada kohtus, kuna hageja ei ole järginud kohtutäituri tegevuse või otsuse kohtueelse vaidlustamise korda. Kostja III vastuväited
26.Kostja III vaidles kostja hagile vastu ning palus hagi jätta rahuldamata. Kostja III selgitas oma vastuväiteid alljärgnevalt.
27.Hageja 12.09.2018 menetlusdokumendi kohaselt sai hageja elektroonilise enampakkumise akti täiteasjas 008/2015/471 tähtsaadetisega kätte 04.09.2017. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja koopia tähtsaadetise ümbrikust koos ümbrikus sisaldunud dokumendi koopiaga. Kostja on seisukohal, et hageja soovib kohut eksitada. Hageja väidab, et sai enampakkumise akti kätte alles 04.09.2017. Samas on hageja allkirjastanud hagiavalduse juba 03.09.2017 ehk enne dokumentide kättesaamist. Seega pidi hageja enampakkumise akti kätte saama varem. Hagejale on enampakkumise akt saadetud 23.08.2017 e-posti aadressile xxx, mis on hageja menetlusposti aadressiks samas menetluses. Nimetatud aadress on hageja poolt ise edastatud. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule endale või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Seega saab lugeda hagejale 23.08.2017 saadetud enampakkumise akt kättetoimetatuks 28.08.2017. Sellest tulenevalt on kostja III jätkuvalt seisukohal, et 03.10.2017 hagi on esitatud TMS § 223 lg 1 sätestatud tähtaega eirates.
28.Kostja III on seisukohal, et kinnisasja hindamine on toimunud õiguspäraselt. Kohtutäitur lähtus enampakkumise alghinna määramisel kohtutäiturile esitatud eksperthinnangust. Hageja vaidlustas 17.04.2015 kinnisasja hindamise. 07.05.2015 tegi kohtutäitur otsuse uue hindamise korraldamiseks. Kohtutäitur esitas kohtule avalduse eksperdi määramiseks, mistõttu tsiviilasjas nr 2-15-6958 kohustati hagejat tasuma 780 eurot hindamiskulude katteks. Hageja nimetatud summat ei tasunud ning kohus jättis seetõttu eksperdi määramise taotluse 10.11.2015 määrusega läbi vaatamata. TMS § 79 lg 9 kohaselt kui eksperdi tasu kulusid ei tasuta määratud ajaks, loetakse, et hindamist ei ole vaidlustatud. Kuna hageja hinda kaebemenetluses ei vaidlustanud, siis ei ole võimalik hinda hiljem vaidlustada. Kohtu põhjendused
29.Kohus, vaadanud läbi hagimaterjalid, analüüsinud kostjate vastuseid ja poolte esitatud väiteid ning uurinud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
30.Esmalt analüüsib kohus hagi tähtaegsuse küsimust ning seejärel võtab seisukoha enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis esitatud sisulistes küsimustes. Hagi tähtaegsus
31.Vastavalt TMS § 223 lg-le 1 võib enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kui vara on müüdud isikule, kellel ei olnud õigust seda osta, või kui enampakkumine toimus tühise arestimise alusel või rikuti teisiti enampakkumise olulisi tingimusi. Kostjad leiavad, et hagi on esitatud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaega rikkudes. Ringkonnakohtu ja Riigikohtu praktikas on leitud, et tegu on aegumistähtajaga. Asja lahendava kohtuniku hinnangul on tegu õigust lõpetava tähtajaga, sest see lõpetab tähtaja möödudes isiku õiguse pöörduda enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks hagiga kohtusse. Kohus on hagi tähtaegsusega seonduvat selgitanud pooltele põhjalikult asjas toimunud istungil ja seal ka oma seisukohta väljendanud (kd II, tl 82), kuid selguse huvides kordab seda ka käesolevas otsuses.
32.Kohtuasja toimikus on e-kiri, millega edastati enampakkumise akt hagejale (dateeritud 23.08.2017, I kd, tl 106) ja enampakkumise akti väljastusteade (dateeritud 04.09.2017, I kd, tl 101). Pooled vaidlevad selle üle, kummast kuupäevast tuleb lähtuda. TMS § 10 lg-s 2 on sätestatud, et dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Selleks, et lähtuda varasemast kuupäevast ja lugeda kiri kättetoimetatuks TsMS § 3141 alusel, peaks kiri sisaldama TsMS § 3141 kohast hoiatust, kus kohtutäitur hoiatab võlgnikku, et kiri loetakse kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödudes. I kd, tl 106 on kohtutäituri e-kiri ja seal sellist hoiatust ei ole. Ainuüksi see, et võlgnik on samalt epostiaadressilt täiturile kirjutanud, ei ole TsMS § 3141 kohaldamiseks piisav.
33.TMS § 10 lg 1 on erisäte, mille kohaselt võlgnik võib avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Selle sätte kohaldamine eeldab eraldi kinnituste lehte, kus võlgnik kinnitab oma kontaktandmeid ja seda, et on nõus, et dokumendid toimetatakse kätte pelga edastamisega. Kohtutäitur avaldas asjas toimunud istungil, et võlgnik ei ole talle andnud TMS § 10 lg-s 1 nimetatud kontaktandmeid, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks.
34.Kuna kohtutäituri e-kiri ei sisaldanud TsMS § 3141 hoiatust ja puudub ka isiku enda poolt avaldatud nõusolek dokumentide kättetoimetamiseks edastamisega TMS § 10 lg 1 alusel, siis kohtu hinnangul ei saa e-kirja kättetoimetatuks lugeda. Kohtuasja toimikus on tõendid selle kohta, et enampakkumise akt on võlgnikule kätte toimetatud kirja teel 04.09.2017 (I kd, tl 101). Kohus loeb akti kättetoimetamise ajaks 04.09.2017, millise kuupäevaga on dateeritud kirja väljastusteade. Hagi on kohtusse esitatud 03.10.2017. Seega on hagi esitatud kohtusse tähtaegselt. Sissenõudja nime muutus ja algse võlgniku kustutamine registrist
35.Hageja leiab vääralt, et asjas omab tähtsust see, et algne nõue on tekkinud xxx OÜ vastu ning see äriühing on mais 2017 äriregistrist kustutatud. Täiteasjas nr 008/2015/471 on täitedokumendiks notariaalne hüpoteegi seadmise leping. Selles menetluses on sissenõudjaks võlausaldaja ja võlgnikuks hüpoteegiga koormatud kinnistu omanik (hageja). xxx ei ole selles täiteasjas (ega ka käesolevas tsiviilasjas) menetlusosaliseks olenemata sellest, kas hüpoteek tagas tema võlga või mitte. Samal põhjusel ei oma asja lahendamisel tähtsust ka see, xxx on täna eksisteeriv äriühing või registrist kustutatud.
36.Hageja leiab, et kuna AS Odav Laen nimelist asutust enam olemas ei ole, ei saa nimetatud asutus olla ka sissenõudjaks. Kohus selgitab, et äriregistri andmetel on AS Odav Laen (registrikood 11691792) tegutsev äriühing, mille nime on muudetud. Uueks ärinimeks on Omega Laen AS. Mingi nime all tehtud tehingutest tulenevad õigused ja kohustused tekivad nime kasutavale isikule kui õigussubjektile. Kord valitud nime võib hiljem muuta. Nime muutmisel ei muutu aga juriidilise isikule registreerimisel antav kordumatu registrikood, mille tulemusena säilib juriidilise isiku õigussubjektsus ka nime muutmise korral. Arestimisakti koostamine ja kättetoimetamine
37.Hageja väidab, et vara kohta ei ole koostatud kinnisasja arestimise akti ning seda ei ole hagejale kätte toimetatud. Hageja on esitanud kohtule teadvalt valeväiteid ja kohut teadvalt eksitanud. Toimikust nähtuvalt on arestimisakt võlgnikule (hagejale) kätte toimetatud 14.04.2015 (kd II, tl 12). Kaudselt on see tõendatud ka asjaoluga, et H. K on esitanud kohtutäiturile arestimisakti peale 17.04.2015 kaebuse (kd II, tl 93), mille alusel kohtutäitur on pöördunud arestitud kinnistute hinna määramiseks 07.05.2015 kohtu poole (kd II, tl 13-14). Kinnisasja hinna määramist on menetlenud Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-6958 (kd II, tl 16-23). Eeltoodust tulenevalt on hageja väited arestimisakti koostamata jätmise ja talle kättetoimetamata jätmise kohta ainetud ja tõele mittevastavad. Sama väite on hageja esitanud kohtumenetluses ka varasemalt tsiviilasjas nr 2-17-11740 ning kohtud on ka selles asjas tuvastanud, et väide ei vasta tõele (kd I, tl 190, p 21-23).
38.Hilisemas menetluses on hageja avaldanud enda 29.04.2019 menetlusdokumendis seisukoha, et hagiavalduses esitatud väide, et vara kohta ei ole koostatud ega talle esitatud vara arestimisakti (hagiavalduse p 3) tuleb mõista selliselt, et viimase enampakkumise läbiviimiseks õiguslikku lubatavat arestimisakti, milles sisalduks arestimisel kohustuslikult kohtutäituri poolt määratud vara hind/turuväärtus, ei ole hagejale esitatud ega tema teada ka üldse koostatud. See väide on asjas esitatud tõenditega ümber lükatud. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja kinnistute arestimise akti koostas täitur 06.04.2015, milles näitas hageja vara väärtuseks: Xxx 41 700 eurot ja Xxx 500 eurot (vt hageja 29.04.2019 menetlusdokumenti, kus hageja seda möönab kd II, tl 112 pöördel).
39.Hageja leiab, et täitur on tunnistanud akti tühisust. Seda järeldab ta järgnevatest asjaoludest. Hageja esitas täiturile kaebuse arestimisakti vaidlustamiseks põhjusel, et täitur on eksinud vara arestimisel olulisima tingimuse vastu - määranud varale meelevaldse hinna. Hageja vaidlustas kohtutäituri poolt määratud hinna, täitur rahuldas hageja kaebuse ja esitas Harju Maakohtule avalduse vaidlusaluse vara väärtuse määramiseks (tsiviilasi 2-15-6958). Kohtutäitur tühistas ka juba välja kuulutatud elektroonilise enampakkumise hageja kinnistutele Xxx ja Xxx. Kuna hageja vara tegeliku väärtuse määramine kohtu poolt määratava ekspertiisi kaudu jäi toimumata (võlgnik – hageja ei tasunud ekspertiisi tasu
ettemaksu), siis jäi sellega ka vara õige ja õiglane hind arestimise kontekstis määramata. Sellest tulenevalt leiab hageja, et kui hagiavalduses vaidlustatud enampakkumine toimus 06.04.2015 arestimisakti alusel, siis oli tegemist ilmselt tühise arestimisega uue enampakkumise läbiviimise tähenduses.
40.Kohus on hagejale varasemalt selgitanud (kd I, tl 51-52) ja selgitab käesolevaga uuesti, et kohtutäituri poolt määratud hinnaga mittenõustumisel on kohaseks õiguskaitsevahendiks kaebuse esitamine kohtutäituri tegevusele, mille järgselt kohtutäitur edastab kohtule taotluse asja hindamiseks ekspertiisiga (TMS § 74 lg 8). Seda on H. K ka teinud ja Harju Maakohus on vastavat avaldust menetlenud tsiviilasjas nr 2-15-6958 (kd II, tl 16-23). Käesolevas asjas esitatud hagiga ei ole võimalik kinnistu hinna vaidlust uuesti avada, sest tegu on juba lahendatud küsimusega. Kuivõrd tsiviilasjas nr 2-15-6958 võlgnik hindamiskulusid ei tasunud, tuleb lugeda, et võlgnik ei ole hindamist vaidlustanud (TMS § 74 lg 9). Tulenevalt TMS § 74 lg-st 7 ja § 217 lg-st 1 on tähtaeg hindamise vaidlustamiseks möödunud. Samale seisukohale on jõudnud ka Tallinna Ringkonnakohus hageja kaebuse osas kohtutäituri tegevusele (tsiviilasi nr 2-17-11740, kd II, tl 90-92). Riigikohus on lahendis tsiviilasjas nr 32-1-69-11, p 13 jõudnud samuti seisukohale, et kui isik hinda kaebemenetluses ei vaidlustanud, siis ei ole võimalik hinda hiljem vaidlustada“ TMS § 217 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline ei esita tähtaegselt kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Nimetatud lõike eesmärk on teiste menetlusosaliste (eelkõige sissenõudja ja enampakkumise korral ka ostja) huvides tagada õigusselgus, et mh enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagis ei tuldaks välja vastuväidetega, mida oleks saanud varem kaebuses esitada. Kuivõrd hageja tuleb ülalviidatud põhjustel lugeda hinda mitte vaidlustanuks, on arestimisakt kehtiv algsel kujul ja tegu ei ole tühise arestimisaktiga.“ Võimalik ülearestimine ja kinnistute ühine müük
41.Hageja leiab, et kohtutäitur on arestinud ja müünud rohkem vara kui oli vajalik nõude täitmiseks. Kohtutäitur selgitas asjas toimunud istungil, et hageja unustab ära, et nõudele lisandub ka kohtutäituri tasu. Kohus ei analüüsi seda küsimust sisuliselt, kuivõrd leiab, et hageja on minetanud õiguse ülearestimisele tugineda. TMS § 64 lg-s 1 on sätestatud, et võlgniku valduses olevate asjade arestimiseks kirjutab kohtutäitur asjad üles ja keelab nende käsutamise. TMS § 75 lg-s 1 on sätestatud, et asja arestimise kohta koostab kohtutäitur akti. TMS § 74 lg 1 kohaselt asi hinnatakse arestimisel ja asja hind märgitakse arestimisakti. Seega sai hageja nii arestitud vara koosseisust kui hinnast teada arestimisaktist. Hagejal oli võimalik nii arestitud vara koosseisu (väidetavat ülearestimist) kui hinda kohtutäiturile esitatava kaebusega vaidlustada TMS §-s 217 sätestatud korras (10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest). Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et arestimisakt on võlgnikule (hagejale) kätte toimetatud 14.04.2015 (kd II, tl 12). Seega tulnuks väidetav ülearestimine vaidlustada hiljemalt 24.04.2015. Avaldaja ei saa seega vaidlustada võimalikku ülearestimist alles hagis enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks enam kui 2 aastat hiljem. Vaidlus on läbinud ka kohtumenetluse (tsiviilasi nr 2-17-11740, kd I, tl 188-194). Kohtu hinnangul on hageja minetanud õiguse võimalikule ülearestimisele tugineda. Kohus on seda pooltele istungil selgitanud.
42.Hageja heidab ette ka asjade ühist müüki täitemenetluses. TMS § 151 lg-s 1 on sätestatud, et samas täitemenetluses müüdavad kinnisasjad pannakse enampakkumisele eraldi. Sama paragrahvi lg-s 2 on sätestatud, et kui kinnisasjad on koormatud sama õigusega, võib iga täitemenetluse osaline nõuda, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt. Kinnisasju võib ühiselt enampakkumisele panna ka juhul, kui kohtutäituri arvates annab ühine pakkumine suurema tulemi või hoiab kokku täitekulusid. Kohtutäitur selgitas asjas toimunud istungil, et asjade ühine müük aitas vältida kõrgemaid täitekulusid. Hageja on asjade ühiselt enampakkumisele paneku vaidlustanud kaebusega kohtutäituri tegevusele. Vaidlus on läbinud ka kohtumenetluse (tsiviilasi nr 2-17-11740). Selles asjas tehtud lahendites leidsid nii maakohus kui ringkonnakohus, et kohtutäitur on õiguspäraselt pannud kinnisasjad ühiselt enampakkumisele, kuna nii saavutati suurem tulem (83 000 eurot – vs alghind, milleks oli 46 000 eurot). Kuivõrd enampakkumise tulemusena kujunes võlgniku kinnistute hind alghinnast tunduvalt kõrgemaks, ei saa kohtutäiturile ette heita otsustust panna need ühiselt enampakkumisele. Ühine enampakkumine hoidis kokku ka täitekulusid, kuna võlgniku kinnistute kohta ei olnud vaja panna eraldi kuulutusi erinevatesse internetiportaalidesse (vt täpsemalt Harju Maakohtu 30.11.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-11740, p 29, kd I, tl 190 pöördel ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-11740, p 12, kd I, tl 193). Maakohus nõustub nende põhjendustega ka käesolevas asjas. Asjade ühine müük enampakkumisel ei olnud vaidlusaluses täiteasjas (ega saaks kohtu hinnangul ka teistsugustel asjaoludel isegi põhimõtteliselt olla) enampakkumise tingimuste oluline rikkumine. See oleks isegi selliste asjaolude esinemisel väheoluline rikkumine. Kohus on seda pooltele selgitanud nii 07.03.2018 määruses käesolevas tsiviilasjas (kd I, tl 113-114) kui ka asjas toimunud istungil.
43.Kohus, hinnanud hageja väiteid ja põhistusi kogumis, leiab, et ei ilmne, et kohtutäitur oleks rikkunud enampakkumise olulisi tingimusi või hageja kui võlgniku õigusi. Käesolevas tsiviilasjas ei ole kohus tuvastanud ühtki asjaolu, mis võiks olla enampakkumise kehtetuks tunnistamise aluseks.
44.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulud
45.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega käesoleval juhul tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
46.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui
menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus ei pea menetlusökonoomia seisukohalt otstarbekaks käesolevas otsuses menetluskulude koosseisu kindlaks määrata. Kohus määrab menetluskulud vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.