A.K. hagi O.K., E.S. ja A.S. vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kinnisasjade omandi üleandmiseks Tagatise nõudmine menetluskulude katteks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 28. novembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.K. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko Vastustajad (kostjad): O.K. (isikukood XXXXXXXXXX), E.S. (isikukood
XXXXXXXXXX),
A.S. (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Raini Nõu
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 28. novembri 2019 määrus järgmistes osades:
1.1.Osas, milles maakohus rahuldas O.K. , E.S. ja A.S. taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 4).
1.2.Osas, milles maakohus kohustas A.K. andma O.K., E.S. ja A.S. kasuks menetluskulude katteks tagatise 4032 eurot, mis tuleb tasuda osade kaupa 18 kuu jooksul
igakuuliselt kuu 10. kuupäevaks summas 224 eurot. Esimene tasumine peab toimuba hiljemalt 10. detsembriks 2019 Rahandusministeeriumi kontole määrusele lisatud makseinfo juhiste kohaselt (maakohtu määruse resolutsiooni p 5).
1.3.Osas, milles maakohus määras, et kohtu poolt antud tähtajaks tagatise osamaks(t)e tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 6).
1.4.Osas, milles maakohus määras, et O.K., E.S. ja A.S. tuleb esitada kirjalik vastus hagile (sh taotlustele) 20 päeva jooksul alates tagatise esimese osamakse kohtu deposiitkontol hoiustamisest (maakohtu määruse resolutsiooni p 7).
2.Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta rahuldamata O.K., E.S. ja A.S. taotlus menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Määrata, et O.K., E.S. ja A.S. tuleb esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
3.Muus osas jätta Viru Maakohtu 28. novembri 2019 määrus muutmata.
4.Lugeda Viru Maakohtu 28. novembri 2019 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „4.1. Rahuldada A.K. menetlusabi taotlus.
4.2.Vabastada A.K. hagi esitamise eest riigilõivu 1200 eurot tasumisest täielikult.
4.5.O.K., E.S. ja A.S. esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
4.6.Toimetada määrus Rahandusministeeriumile.“
kätte
menetlusosalistele
ning
saata
teadmiseks
5.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 196 lg 4 teine lause).
ASJAOLUD
1.A.K. (hageja) esitas 16. augustil 2019 Viru Maakohtule hagi O.K., E.S. ja A.S. (kostjad) vastu tehingute tühisuse tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kinnisasjade omandi üleandmiseks.
2.Eelnevalt esitas hageja avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist, mille maakohus 18. juuli 2019 määrusega rahuldas. Ringkonnakohus jättis 23. septembri 2019 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas määruse põhjendusi.
3.Maakohtu hagi eeltagamise määruse peale esitatud määruskaebuses taotlesid kostjad alternatiivselt tagatise nõudmist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks summas 4032 eurot või kohtu poolt mõistlikuks peetud summas. Kostjate hinnangul on praegusel juhul tagatise nõudmise eeldused täidetud (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 196 lg 1 p-d 1 ja 3). Hageja on määratlemata kodakondsusega isik, kes ei ela Eestis, vaid kannab karistust Lätis. Tsiviilasjas nr 2-19-5072
(elatise nõudmine) on hageja selgitanud, et tal ei ole kinnisasju ega muid väärtuslikke asju, samuti puudub tal võimalus töötada ja töötasu teenida. TsMS § 196 lg 21 kohaldamiseks alust ei ole. Hagi eeltagamise avalduses on hageja üritanud kohut eksitada, samuti on tema väited vastuolulised. Selliselt käituva ja lisaks vangistusega karistatud hageja puhul ei saa järeldada, et temalt tagatise nõudmine oleks ebaõiglane või, et temalt ei saa tagatise andmist mõistlikult oodata. Hagejal on vandeadvokaadist esindaja nii praeguses kui ka eespool viidatud tsiviilasjas. Järelikult on hagejal võimalik raha kasutada.
4.Hageja vaidles taotlusele vastu. Tagatise nõudmise eeldused ei ole täidetud. Hageja sündis Eestis ja tema elukoht ei ole 15 aasta jooksul muutunud. Hagejal on alaline elamisluba Eestis ning ta kavatseb ka edaspidi Eestis elada. Hageja on töötanud kogu oma elu ning oli alati suuteline oma rahalisi kohustusi täitma. Hageja majanduslikud raskused on ajutise iseloomuga. Hagejal puuduvad rahalised võimalused tagatise maksmiseks. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad hageja õigused ja huvid kaitsmata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
5.Viru Maakohus tegi 28. novembril 2019 määruse, millega rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja vabastas ta hagi esitamise eest 1200 euro suuruse riigilõivu tasumisest ning võttis hagi menetlusse. Lisaks rahuldas maakohus kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja kohustas hagejat andma kostjate kasuks menetluskulude katteks tagatise 4032 eurot, mis tuleb tasuda osade kaupa 18 kuu jooksul igakuuliselt kuu 10. kuupäevaks summas 224 eurot. Esimene tasumine peab toimuma hiljemalt 10. detsembril 2019 Rahandusministeeriumi kontole määrusele lisatud makseinfo juhiste kohaselt. Kohtu antud tähtajaks tagatise osamaks(t)e tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kostjatel tuleb esitada kirjalik vastus hagile (sh taotlustele) 20 päeva jooksul alates tagatise esimese osamakse kohtu deposiitkontol hoiustamisest. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole hagejale menetlusabi andmine automaatselt aluseks kostjate menetluskulude katteks tagatise mittemääramiseks. Kostjad ei pea kandma riski, et nende menetluskulud jäävad hüvitamata. Seadusandja on andnud kostjatele õiguse nõuda hagejalt eeldatavate menetluskulude katteks tagatist. Hagiga kohtusse tulles peab hageja olema valmis tagatise andmiseks vastava taotluse esitamisel ja selle rahuldamisel. Kostjad on põhistanud kohtule, et hageja majandusliku seisundi tõttu võib nende eeldatavate menetluskulude sissenõudmine olla ilmselt raskendatud. Praegusel juhul ei ole ebamõistlik ega ka ebaõiglane, kui hageja annab kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatise. Siinkohal tuleb lähtuda nii huvide kaalumisest kui ka mõistlikkuse põhimõttest. Võrdsuspõhimõttest tulenevalt peab hagejal olema võimalik tasuda tagatis viisil, mis ei paneks hagejat olukorda, et ta ei saa enda õigusi kohtus kaitsta seetõttu, et tal ei ole võimalik tasuda tagatiseks määratud summat ühekorraga või suuruses, mis on mõistlik. Samuti peab kostjatel olema kindlus, et nende menetluskulud hüvitatakse hagi rahuldamata jätmise korral. Maakohtu hinnangul esinevad objektiivsed alused kohustada hagejat andma kostjate eeldatavate menetluskulude katteks tagatis ulatuses, nagu kostjad on taotlenud, kuid tagatis tuleb tasuda osamaksetena. Maakohus lähtus tõenäolisest õigusabi vajadusest 24 töötunni ulatuses turuhinnaga 140 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 4032 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles maakohus rahuldas kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja kohustas hagejat andma kostjate menetluskulude katteks tagatise 4032 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt ei ole tagatise nõudmise eeldused täidetud. Kohus peab hindama mõlema menetlusosalise riske ning tegema lahendi selle poole kasuks, kelle riskid on kaalukamad. Praegusel juhul ei ole maakohus hageja riske hinnanud. Hageja menetlusabi taotluse lahendamisel on maakohus tuvastanud, et hagejal puuduvad piisavad rahalised vahendid 1200 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Hinnates hageja riske, oleks maakohus pidanud tuvastama ka seda, et hagejal puudub võimalus kostjate menetluskulude tagatise tasumiseks. Tagatise tasumata jätmise korral jäetakse hagi läbi vaatamata. Sellisel juhul ei saa hageja oma nõudeid hagimenetluses esitada ja oma õigusi kaitsta. Tagatise esimese osamakse tasus hageja ema, kelle jaoks on tagatise tasumine raske. Hageja riskid on kaalukamad kui kostjate omad. Lähtudes TsMS § 196 lg-st 21 pidi kohus jätma taotluse rahuldamata.
7.Kostjad vaidlevad määruskaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada järgmistes osades: 1) osas, milles maakohus rahuldas kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p 4); 2) osas, milles maakohus kohustas hagejat andma kostjate kasuks menetluskulude katteks tagatise 4032 eurot, mis tuleb tasuda osade kaupa 18 kuu jooksul igakuuliselt kuu 10. kuupäevaks summas 224 eurot. Esimene tasumine peab toimuma hiljemalt 10. detsembriks 2019 Rahandusministeeriumi kontole määrusele lisatud makseinfo juhiste kohaselt (maakohtu määruse resolutsiooni p 5); 3) osas, milles maakohus määras, et kohtu poolt antud tähtajaks tagatise osamaks(t)e tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 6); 4) osas, milles maakohus määras, et kostjatel tuleb esitada kirjalik vastus hagile (sh taotlustele) 20 päeva jooksul alates tagatise esimese osamakse kohtu deposiitkontole hoiustamisest (maakohtu määruse resolutsiooni p 7). Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab rahuldamata kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks. Lisaks määrab ringkonnakohus, et kostjatel tuleb esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse.
9.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles kohus rahuldas kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja kohustas hagejat tasuma kostjate menetluskulude katteks 4032 euro suuruse tagatise osamaksetena 18 kuu jooksul. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust tagatist puudutavas osas.
10.Esmalt analüüsib ringkonnakohus tagatise andmise eeldusi. Taotluses on kostjad tuginenud TsMS § 196 lg 1 p-dele 1 ja 3. Taotluse rahuldamisel on maakohus tuginenud TsMS § 196 lg 1 p-le 3, jättes samal ajal käsitlemata sama sätte esimese punkti. TsMS § 196 lg 1 p 1 sätestab, et hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja ei ole Eesti Vabariigi, mõne muu Euroopa Liidu liikmesriigi ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik ja
tema elukoht ei ole Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis. TsMS § 196 lg 1 p-i 1 kohaldamiseks peab olema täidetud samaaegselt kaks eeldust: 1) hageja ei ole Eesti Vabariigi, Euroopa liikmesriigi ega muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik; ning 2) hageja elukoht ei ole Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis ega Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis.
11.Praegusel juhul on täidetud TsMS § 196 lg 1 p 1 kohaldamise esimene eeldus – nimelt ei ole vaidlust selles, et hageja ei ole Eesti Vabariigi, Euroopa liikmesriigi ega muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik. Samas ei saa asuda seisukohale, et täidetud oleks ka teine eeldus. Hageja elukohta ei ole võimalik kindlaks määrata, mistõttu tuleb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-st 4 tulenevalt lugeda hageja elukohaks tema igakordset viibimiskohta ehk Läti Vabariiki (Euroopa Liidu liikmesriiki). Eelneva tõttu ei ole TsMS § 196 lg 1 p 1 kohaldamise eeldused täidetud.
12.TsMS § 196 lg 1 p 3 sätestab, et hagimenetluses võib kohus kostja taotlusel kohustada hagejat andma kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise, kui hageja majandusliku seisundi tõttu või muul põhjusel on kostja eeldatavate menetluskulude sissenõudmine ilmselt raskendatud, eelkõige juhul, kui on välja kuulutatud hageja pankrot, algatatud hageja pankrotimenetlus või kui aasta jooksul enne hagi esitamist on hageja vara suhtes toimunud täitemenetlus, ilma et täitemenetluses esitatud nõuet oleks rahuldatud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et praegusel juhul on täidetud TsMS § 196 lg 1 p 3 kohaldamise eeldused. Hageja majanduslikku seisundit tuleb hinnata taotluse esitamise seisuga. Hageja on möönnud, et tal puuduvad võimalused tagatise tasumiseks. Seega saab asuda seisukohale, et tal puuduvad rahalised vahendid ka kostja menetluskulude hüvitamiseks olukorras, kus hagi jääb rahuldamata.
13.Kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, tuleb kohtul hinnata, kas TsMS § 196 lg 2 1 alusel võiks tagatise jätta nõudmata (vt nt Riigikohtu 2. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-09, p 12). TsMS § 196 lg-st 21 tuleneb, et kui tagatise nõudmise eeldused on täidetud, võib kohus jätta tagatise siiski täielikult või osaliselt nõudmata või määrata selle tasumise osade kaupa, kui hagejalt ei saa majanduslikel või muudel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist ja hagi läbi vaatamata jätmisega võivad kaasneda rasked tagajärjed hagejale või kui tagatise nõudmine oleks hageja suhtes muul põhjusel ebaõiglane. Sätte rakendamisel tuleb kaaluda menetlusosaliste huve (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-09, p 16).
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagejalt majanduslikel põhjustel mõistlikult oodata tagatise andmist. Hageja viibib Valmiera vanglas. Hageja menetlusabi taotlusest (II kd, tl 185194) nähtub, et hageja on töötu ja tal puudub sissetulek. Hagejal ei ole kinnisvara ega muud vara. Tagatise esimese osamakse on tasunud hageja eest tema ema. Asjaolu, et hagejal on vandeadvokaadist lepinguline esindaja, ei anna alust asuda seisukohale, et tal on võimalik tasuda 4032 euro suurust tagatist kostjate menetluskulude katteks. Siinkohal ei ole välistatud, et hageja ja tema esindajal on tavapärasest erinev tasukokkulepe.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi läbi vaatamata jätmisega võivad hagejale kaasneda rasked tagajärjed. Vanglas viibimine ei välista TsMS § 196 lg 21 kohaldamist. Hageja on esitanud kostjate vastu hagi tehingute tühisuse tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja kinnisasjade omandi üleandmiseks. Hageja eesmärgiks on saada kinnistud tagasi. Hagi läbi vaatamata jätmise korral ei ole hageja eesmärk saavutatav ning ta jääb kinnistutest ilma. Siinkohal on oluline, et üks vaidlusalustest kinnistutest oli hageja elukoht.
16.Lisaks sellele tuleb arvestada, et hagi on eeltagatud ning kinnistutele on seatud keelumärked. Hagi läbi vaatamata jätmise korral tühistab maakohus eelduslikult ka hagi eeltagamise. See tähendab, et kostjad võivad kinnistud maha müüa ja isegi kui hageja esitab uue hagi (TsMS § 426 lg 1 järgi on see võimalik), ei saa kinnistuid heauskselt omandajalt välja nõuda.
17.Eelneva tõttu on ringkonnakohus seisukohal, et kuigi tagatise nõudmise eeldused on praegusel juhul täidetud, tuleb tagatis jätta täielikult nõudmata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osas, milles maakohus rahuldas kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks ja kohustas hagejat andma kostjate kasuks menetluskulude katteks tagatise 4032 eurot, mis tuleb tasuda osamaksetena 18 kuu jooksul. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue määruse, millega jätab kostjate taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks rahuldamata. Maakohtu määrus tuleb tühistada ka osas, milles kohus määras, et kohtu poolt antud tähtajaks tagatise osamaks(t)e tasumata jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Lisaks tühistab ringkonnakohus vaidlustatud määruse osas, milles kohus määras, et kostjatel tuleb esitada kirjalik vastus hagile (sh taotlustele) 20 päeva jooksul alates tagatise esimese osamakse kohtu deposiitkontole hoiustamisest. Kostjatel tuleb esitada kirjalik vastus hagile 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kostjad on 27. detsembril 2019 hagile ka vastanud. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse.
18.Hageja on esitanud taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale või tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuse peale maakohtule kaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda. Tegemist on erandiga, kuna üldjuhul kannab määruskaebusega seotud riigilõivu menetlusosaline, kelle kahjuks lõpplahend tehakse. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul tuleb menetluskulude jaotus (sh riigilõivude küsimus) ja rahaline suurus määrata kindlaks asjas tehtavad lõpplahendis. Seega ei pea ringkonnakohus praegusel juhul riigilõivu tagastamist põhjendatuks.
19.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 196 lg 4 sätestab, et hageja võib esitada tagatise andmist kohustava maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Eelneva tõttu ei ole määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.