SPB Build Invest Group OÜ avaldus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 23.08.2019 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr 014/2016/481
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: SPB Build Invest Group OÜ (registrikood 12626762, asukoht Ehitajate tee 4, Keila, 76606 Harju maakond); Avaldaja seaduslik esindaja: I. P. (isikukood xxx, e-post xxx); Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets (büroo asukoht Mõisa 4, 13522 Tallinn, e-post [email protected]); Puudutatud isik II: ASIS Consult OÜ (registrikood 14073511, asukoht Lauliku 15-1, Saku, 75501 Harju maakond, e-post [email protected]); Puudutatud isiku II esindaja: A. P. (isikukood xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta SPB Build Invest Group OÜ avaldus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 23.08.2019 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr xxx rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord
3.Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.
1.Harju Maakohtu menetluses on SPB Build Invest Group OÜ avaldus Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 23.08.2019 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr xxx.
2.Avalduse kohaselt on täitemenetluse algatamise alus Tallinna notar Robert Kimmeli leping 11.11.2014, notariaalsed dokumendid nr 6294 ja sissenõudja avaldus. 25.05.2016 on kohtutäitur koostanud kinnisasja arestimisakti, millega arestiti avaldajale kuuluv kinnisomand aadressil xxx (registriosa nr xxx). 03.01.2019 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15512 tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks. 15.03.2019 on kaebaja esitanud kohtutäiturile jõustumismärkega Harju Maakohtu kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-16-15512. 19.03.2019 on kohtutäituri abi Annika Punnar enda e-kirjas keeldunud täitemenetluse lõpetamisest ja vara aresti alt vabastamiseks, viidates enda 13.03.2019 e-kirjale.
3.07.08.2019 esitas kaebaja kaebuse täiteasjas nr xxx kohtutäituri peale, paludes lõpetada täitemenetlus täiteasjas nr xxx ning vabastada viivitamatult aresti alt täitemenetluses arestitud kaebajale kuuluv kinnisasi. 23.08.2019 jättis kohtutäitur enda otsusega täiteasjas nr xxx läbi vaatamata kaebaja esitatud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale, kuna kaebus kohtutäituri tegevusele ei ole esitatud tähtaegselt. Kohtutäitur on enda otsuses viidanud, et on kaebaja 15.03.2019 taotluse osas teinud otsuse juba 19.03.2019 ning kaebaja kaebuse esitamise tähtaeg oleks olnud hiljemalt 29.03.2019. 19.03.2019 ei ole kohtutäitur koostanud ega edastanud ühtegi otsust kaebajale, seda kinnitab ka kohtutäituri poolt 23.08.2019 edastatud kohtutäituri otsus ja selle lisad.
4.Kohtutäituri poolt ei ole täitemenetluse raames sissenõudja nõuet õnnestunud rahuldada, sh ka mitte osaliselt. Kaebaja leiab, et kohtutäituri poolt on ebaproportsionaalne ja seadusevastane pöörata kohtutäituritasude sissenõuet võlgniku varale. Kaebaja on seisukohal, et käesoleval juhul riivab kohtutäituri tasu maksmise kohustus tasu maksma kohustatud isiku st võlgniku PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõigust ülemääraselt ja ei ole täitemenetluses võlgniku omandiõiguse mõõdukas piirang. KTS § 32 lg 5 kohaselt, kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Käesoleval juhul ei ole kohtutäitur suutnud täiteasjas nõuda sisse mitte midagi. KTS § 41 lg 2 alusel on kohtutäituril õigus täitetasude maksmist nõuda sissenõudjalt (menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust, arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt). Kohtutäitur ei ole seda kordagi teinud, vaid nõuab jätkuvalt kohtutäituritasude tasumist võlgnikult. Kaebaja leiab, et kohtutäituri tegevus ei ole kooskõlas seadusega (KTS § 41 lg 2). Samuti ei ole võlgniku poolt nõuet täidetud sissenõudjale täitemenetluse väliselt. Kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas nr xxx on tegemist TMS § 2 lg 1 p 19 märgitud täitedokumendiga, mille täitmise üks eeldus on hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavus. Kuivõrd 03.01.2019 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15512 tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks, siis puudub kohtutäituril seaduslik alus nõuda kohtutäituritasusid võlgnikult, so SPB Build Invest Group OÜ-lt. Kaebaja on seisukohal, et kohtutäitur, saades võlgnikult 15.03.2019 jõustunud märkega kohtuotsuse, pidi koheselt lõpetama täitemenetluse ning vabastama aresti alt võlgnikule kuuluva vara. Kohtutäitur on keeldunud kuni käesoleva kaebuse esitamiseni aga seda tegemast, rikkudes oma tegevusega võlgniku õigusi olulisel määral.
5.Täitedokumentide täitmiseks on kohtutäituril õigus pöörata sissenõue võlgniku varale selle arestimise ja müümise teel (TMS § 52 lg 1). Võlgniku vara arestimise või müümisega sekkub kohtutäitur võlgniku PS §-ga 32 tagatud omandiõigusesse. Teiselt poolt on võlgniku varale sissenõude pööramine vaadeldav võlausaldaja varaliste õiguste kaitsena ning riigi PS §-st 14 tuleneva kohustuse täitmisena võlausaldaja suhtes. Ühe isiku põhiõiguste kaitse võib kaasa tuua teise isiku põhiõiguste piiramise. Sellisel juhul tuleb põhiõiguste vahel leida mõistlik tasakaal. Niisuguse tasakaalu leidmisele peavad olema
suunatud ka PS § st 14 tulenevalt loodud menetlused põhiõiguste kaitseks. Täitemenetluse seadustik tagab võlausaldajale võimaluse kasutada oma varaliste õiguste kaitseks avalikku võimu. Samal ajal on riigil kohustus tagada ka võlgniku omandiõiguse menetluslik kaitse.
6.Eeltoodust tulenevalt palub avaldaja tühistada kohtutäituri 23.08.2019 otsus täiteasjas nr xxx. Alternatiivselt palub avaldaja kohustada Harju tööpiirkonna kohtutäitur Marek Laanemetsa vaatama läbi sisuliselt 07.08.2019 võlgniku poolt esitatud kaebust ja tühistada 17.03.2016 ja 25.05.2016 kohtutäituri otsus vara arestimise ja keelumärke seadmise kohta täiteasjas nr xxx. Puudutatud isiku I seisukoht
7.21.10.2019 esitas Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets seisukoha, milles palub jätta avaldaja kaebuse rahuldamata, kuna kaebus kohtutäituri tegevusele ei ole esitatud tähtaegselt.
8.Kohtutäitur jääb 23.08.2019 otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur leiab, et kaebaja ei ole kohtutäituri tegevust tähtaegselt vaidlustanud. Tulenevalt TMS § 217 lg-st 1 tuli kaebajal vaidlustada kohtutäituri teade menetluse mittelõpetamise kohta kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest. Kui kohtutäitur keeldub täitetoimingut tegemast, teeb ta viivitamata keeldumist põhjendava otsustuse ja teavitab sellest menetlusosalist. Antud juhul keeldus kohtutäitur täitemenetluse lõpetamisest, millest teavitas menetlusosalist 19.03.2019 e-kirjaga. Arvestades eelnevat leiab kohtutäitur, et täitemenetluse jätkamist saanuks kaebaja vaidlustada hiljemalt 29.03.2019. Tegelikult esitas avaldaja kaebuse kohtutäituri tegevusele alles 07.08.2019, mistõttu ei ole kaebus kohtutäiturile esitatud tähtaegselt. Seetõttu jättis kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevusele läbi vaatamata.
9.Täiendavalt peab kohtutäitur vajalikuks märkida, et täitemenetlus nr 014/2016/481 ei ole tavapärane rahalise nõude täitmise täitemenetlus, tegemist on hüpoteegi realiseerimise täitemenetlusega. Hüpoteegi täitmisel täitemenetluses on lubatud nõude pööramine vaid hüpoteegiga tagatud kinnisasjale. Kohtutäituri tasu otsus on täitedokument tulenevalt TMS § 2 lg 1 p 16. Riigikohus on leidnud, et kui sundtäitmisele esitatud nõue rahuldatakse pärast täitmisteate kättetoimetamist kohtutäituri otsese tegevuseta, on kohtutäituril õigus tasu saada. Kohtutäitur saab sel juhul keelduda menetluse lõpetamisest ja kinnisasja arestist vabastamisest, kuni tema tasunõue on rahuldatud. Täituri tasunõue täidetakse üldjuhul samas täitemenetluses (Riigikohtu 15. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-16, p 17). Samas märgib kohtutäitur, et täitemenetluses nr 014/2016/481 on täitekulude suurus 8 719,16 eurot (mis koosneb täitemenetluse alustamise tasust 19,16 eurot ja 1⁄2 kohtutäituri põhitasust summas 8 700,00 eurot). See info on edastatud nii sissenõudjale kui ka võlgnikule. Sissenõudja on kohtule esitatud seisukohas viidanud TMS § 41 lg 2, mille kohaselt tuleks sissenõudjal tasuda täitemenetluse lõpetamiseks täitekulud. Kohtutäitur on sissenõudja esindajale korduvalt edastanud nõude suuruse ja konto rekvisiidid täitekulude tasumiseks. Käesoleva vastuse esitamise ajaks ei ole täitekulude katteks laekumist toimunud. Kohtutäituri arvates on käesolevas täiteasjas poolte eesmärk vabaneda kohtutäituri tasu maksmise kohustusest.
10.Kohtutäitur palub jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isiku II seisukoht
11.17.10.2019 esitas puudutatud isik II enda seisukoha, milles leiab, et avaldus tuleb rahuldada.
12.Täiteasjas ei ole kohtutäituri poolt sissenõudja nõuet õnnestunud rahuldada, sh ka mitte osaliselt. Kohtutäituri poolt on ebaproportsionaalne meede pöörata sissenõue võlgniku varale. Harju Maakohtu 03.01.2019 otsusega tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks. Sissenõudja on seisukohal, et käesoleval juhul riivab kohtutäituri tasu
maksmise kohustus tasu maksma kohustatud isiku, st võlgniku PS §-ga 32 tagatud omandipõhiõigust ülemääraselt ja ei ole täitemenetluses võlgniku omandiõiguse mõõdukas piirang.
13.Sissenõudja on esitanud korduvaid teabenõudeid kohtutäiturile, saamaks teada täitemenetluse nr xxx sissenõutavaks muutunud täitekulude suuruse kohta. Nimetatud teabenõuetele ei ole sissenõudja saanud kohtutäiturilt tegelikkusele vastavat teavet, ehk milline täitekulude summa on täiteasjas sissenõutavaks muutunud. Tegelikkuses puudub sissenõudjal täna ülevaade täitekuludest täiteasjas nr xxx Puudatud isik II nõustub avaldajaga, et kohtutäituri menetluses olevas täiteasjas nr xxx on tegemist TMS § 2 lg 1 p 19 märgitud täitedokumendiga, mille täitmise üks eeldus on hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavus. Samuti nõustub puudutatud isik II avaldaja seisukohaga selles, et kuivõrd 03.01.2019 Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-15512 tunnistati sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks, siis puudub kohtutäituril seaduslik alus nõuda kohtutäituritasusid võlgnikult, so SPB Build Invest Group OÜ-lt. Kohtutäituril oli seadusest tulenev kohustus kohtuotsuse jõustumisel lõpetada täitemenetlus ning vabastada aresti alt võlgnikule kuuluva vara.
14.Puudutatud isik II palub menetluskulud jätta kohtutäitur Marek Laanematsa kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus vaatab esitatud kaebuse läbi tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p-st 15 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
16.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja puudutatud isikute seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avalduse rahuldamiseks alused puuduvad.
17.Täitemenetluse seadustik (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Avaldaja esitas kohtutäiturile 07.08.2019 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale. 23.08.2019 tegi kohtutäitur täiteasjas nr xxx otsuse. Avaldaja esitas 02.09.2019 Harju Maakohtule kaebuse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 23.08.2019 otsusele täiteasjas nr xxx. Kohus on seisukohal, et avaldus on esitatud tähtaegselt ning õigele maakohtule.
18.Kohus selgitab, et kontrollib vaid kohtutäituri 23.08.2019 otsuse seaduslikkust, mistõttu tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud võlgniku kaebusest ning käesolevas avalduses esitatud nõudest. Kohus selgitab, et kohtutäituri tegevuse õiguspärasusele hinnangu andmisel saab kohus anda õigusliku hinnangu, kas kohtutäituri tegevus oli kaebuses vaidlustatud ulatuses ja kohtutäiturile esitatud kaebuse menetlemise ajal õiguspärane või mitte.
19.Avaldaja on esitanud kohtutäituri otsusele vastuväite, et kohtutäitur ei ole 19.03.2019 koostanud ega edastanud avaldajale ühtegi otsust, mida kinnitab ka kohtutäituri poolt 23.08.2019 edastatud kohtutäituri otsus. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril puudub seaduslik alus nõuda kohtutäituritasusid võlgnikult ning täitemenetlus tuleks lõpetada. Kohtutäitur on jätnud avaldaja kaebuse läbi vaatamata, kuivõrd kohtutäituri hinnangul ei ole kaebus esitatud tähtaegselt.
20.TMS § 217 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osaline esitada kohtutäiturile kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on avaldaja palunud 13.03.2019 e-kirjaga (tlk 21) lõpetada täiteasi nr xxx ning tühistada täiteasjas kinnisasjale seatud keelumärge, kuivõrd Harju Maakohus tunnistas tsiviilasjas nr 2-16-15512 sundtäitmise täiteasjas nr xxx lubamatuks. Vastuses nimetatud e-kirjale on kohtutäituri abi Annika Punnar 13.03.2019 e-kirjas (tlk 25) selgitanud, et täitemenetluse lõpetamiseks ja vara arestist vabastamiseks tuleb tasuda täitekulud summas 8 719,16 eurot. 15.03.2019 on avaldaja saatnud uue ekirja (tlk 25) kohtutäituri abile, milles palub taaskord viivitamatult täiteasi nr xxx lõpetada. 19.03.2019 e-kirjas (tlk 29) on kohtutäituri abi Annika Punnar märkinud, et kohtutäituri hinnangul ei ole kohus täitedokumenti tühistanud ega sundtäitmist lubamatuks tunnistanud ning vastavalt 13.03.2019 e-kirjale tuleb täitemenetluse lõpetamiseks ja vara arestist vabastamiseks tasuda täitekulud.
21.Antud juhul on kohtutäitur selgitanud, et keeldus täitemenetluse lõpetamisest teavitades sellest avaldajat 19.03.2019 e-kirjaga. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäitur ei ole 19.03.2019 koostanud ühtegi otsust täitetoimingu tegemisest keeldumise kohta. TMS § 7 lg 2 kohaselt, kui kohtutäitur keeldub täitetoimingut tegemast, teeb ta viivitamata keeldumist põhjendava otsuse, milles selgitab ka otsuse peale kaebamise korda. Kohtutäitur toimetab otsuse puudutatud isikule kätte tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras. Antud juhul ei ole kohtutäitur 19.03.2019 saadetud e-kirja puhul TMS § 7 lg-s 2 sätestatud vorminõudeid täitetoimingu tegemisest keeldumise, s.t. täitemenetluse lõpetamisest keeldumise, puhul täitnud. Samas on kohtutäituri 19.03.2019 e-kirjast arusaadav, et kohtutäitur ei rahuldanud avaldaja taotlust täitemenetluse lõpetamiseks ning keeldus täitemenetluse lõpetamisest enne täitekulude tasumist. Kohus märgib, et ka avaldaja on kohtutäituri 19.03.2019 e-kirjast aru saanud, et kohtutäitur keeldub täitemenetluse lõpetamisest, kuivõrd avaldaja on enda 07.08.2019 kaebuses märkinud, et 19.03.2019 on kohtutäituri abi enda e-kirjas keeldunud täitemenetluse lõpetamisest. Kohus on seisukohal, et olukorras, kus kohtutäituri 19.03.2019 e-kirjast on üheselt arusaadav, et kohtutäitur keeldus täitemenetluse lõpetamisest ning nimetatud asjaolu on selge ka avaldajale, tuleb lugeda kohtutäituri 19.03.2019 e-kirja kohtutäituri otsuseks täitetoimingu tegemisest keeldumiseks. Seega tuli avaldajal esitada kaebus täitemenetluse lõpetamata jätmise peale TsMS § 217 lg 1 alusel 10 päeva jooksul alates päevast, kui avaldaja sai teada või pidi teada saama, et kohtutäitur on keeldunud täitemenetluse lõpetamisest. Kohus märgib, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et avaldaja oleks 19.03.2019 e-kirja, mis oli saadetud vastuseks avaldaja enda e-kirjale, kätte saanud alles 10 päeva enne 07.08.2019 kaebuse esitamist. Samuti ei ole avaldaja vaidlustanud, et sai 19.03.2019 e-kirja kätte samal päeval, s.o 19.03.2019. Seega leiab kohus, et avaldajal tuli esitada kaebus kohtutäituri poolt täitemenetluse lõpetamata jätmise peale 10 päeva jooksul alates 19.03.2019 e-kirja kättesaamisest, s.o hiljemalt 29.03.2019. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja 07.08.2019 esitatud kaebus on esitatud hilinemisega.
22.Kohus märgib, et ei võta antud juhul seisukohta täitemenetluse lõpetamise/ lõpetamata jätmise põhjendatuse osas, kuivõrd kohtutäitur ei ole enda 23.08.2019 otsuses avaldaja kaebust sisuliselt läbi vaadanud. Kohus selgitab avaldajale, et täitemenetluse lõpetamise taotlemine ei ole tähtajaga piiratud, mistõttu on avaldajal võimalik esitada kohtutäiturile uus taotlus täitemenetluse lõpetamiseks. Kohus märgib, et juhul, kui kohtutäitur peaks uuesti keelduma täitemenetluse lõpetamisest, on avaldajal soovi korral võimalik vaidlustada kohtutäituri tegevust TMS § 217 lg-s 1 sätestatud tähtaegasid järgides.
23.Täiendavalt märgib kohus, et TsMS § 217 lg 2 alusel saab kohtutäitur ennistada TsMS § 217 lõikes 1 nimetatud tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Tähtaja ennistamata jätmise otsuse peale võib esitada kohtutäituri büroo asukohajärgsele maakohtule kaebuse. Esimese astme kohtu määruse peale kaebuse kohta edasi kaevata ei saa. Eeltoodust tulenevalt selgitab kohus, et avaldajal on soovi korral samuti võimalik esitada tähtaja ennistamise taotlus 19.03.2019 kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
24.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus SPB Build Invest Group OÜ avalduse Tallinna kohtutäitur Marek Laanemetsa 23.08.2019 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr xxx rahuldamata.
25.Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulud
26.TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna avaldaja kaebus jääb rahuldamata, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad avaldaja kanda.
27.TsMS § 175 lg 2 kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Nõustaja kulusid ei hüvitata. Kohus märgib, et puudutatud isikut II on 17.10.2019 esitatud volikirja kohaselt käesolevas menetluses esindanud ASIS Consult OÜ jurist. TsMS § 175 lg 31 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isikutel menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Rickberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.