Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Henn Jõks ja Tambet Tampuu
Kohtuasi
Monika Saade avaldus katusekorruse ruumide ebaseadusliku kasutamise lõpetamiseks ja ruume üle andma kohustamiseks.
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2019. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Merlin Mölli määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Monika Saade, lepinguline esindaja vandeadvokaat Meris Velling Puudutatud isik Merlin Möll, lepinguline esindaja vandeadvokaat Ene Soop Puudutatud isik Universal Capital OÜ, lepinguline esindaja Nikolai Stelmach Puudutatud isik Erlande Metskivi, lepinguline esindaja Margus Metskivi Puudutatud isik Katriin Pellä Puudutatud isik Juri Gorlov Puudutatud isik Irina Komarova Puudutatud isik Ene Eeskivi Puudutatud isik Indrek Siigur
Asja läbivaatamise kuupäev
14. oktoober 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. jaanuari 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-5713.
Tühistada Harju Maakohtu 22. märtsi 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-5713 osas, milles maakohus avalduse rahuldas ja kohustas Tallinnas Xxxxx x-5 asuva korteri omanikku Merlin Mölli mitte tegema Universal Capital OÜ-le, Katriin Pelläle ja Indrek Siigurile takistusi Xxxxx x pööningukorruse kasutamiseks, samuti osas, milles maakohus jättis Merlin Mölli menetluskulud tema enda kanda.
2-17-5713
3.Teha tühistatud osas uus lahend, milles jätta avaldus Universal Capital OÜ, Katriin Pellä ja Indrek Siiguri osas läbi vaatamata. Merlin Mölli menetluskulud jätta Monika Saade kanda.
4.Määruskaebus rahuldada.
5.Määruse tervikresolutsioon on järgmine: 5.1 Jätta Monika Saade avaldus rahuldamata osas, milles Monika Saade palus kohustada Merlin Mölli vabastama tema hõivatud katuseruumid ja andma need Monika Saade, Erlande Metskivi, Juri Gorlovi, Irina Komarova ja Ene Eeskivi kasutusse. 5.2 Jätta Monika Saade avaldus läbi vaatamata osas, milles Monika Saade palus kohustada Merlin Mölli vabastama tema hõivatud katuseruumid ja andma need Universal Capital OÜ, Katriin Pellä ja Indrek Siiguri kasutusse. 5.3 Jätta Monika Saade maakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. 5.4 Jätta Universal Capital OÜ, Katriin Pellä ja Indrek Siiguri maakohtus kantud menetluskulud Merlin Mölli kanda. 5.5 Jätta Merlin Mölli, Erlande Metskivi, Juri Gorlovi, Irina Komarova ja Ene Eeskivi maakohtus kantud menetluskulud Monika Saade kanda. 5.6 Jätta ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud Monika Saade kanda.
6.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Monika Saade (avaldaja) esitas 10. aprillil 2017. a Harju Maakohtule avalduse, milles palus kohustada Merlin Mölli (puudutatud isik 1) vabastama ebaseaduslikult hõivatud katusekorruse ruumid ja andma need kaasomanike kasutusse. Avalduse kohaselt on Tallinnas Xxxxx x asuva korterelamu korteriomandite omanikud avaldaja, puudutatud isik 1, Universal Capital OÜ (puudutatud isik 2), Erlande Metskivi (puudutatud isik 3), Katriin Pellä (puudutatud isik 4), Juri Gorlov (puudutatud isik 5), Irina Komarova (puudutatud isik 6), Ene Eeskivi (puudutatud isik 7) ja Indrek Siigur (puudutatud isik 8). Avaldaja väitel on puudutatud isik 1 teinud omavoliliselt hoone pööningul ehitustöid, millega on üks osa pööningust eraldatud vaheseintega ja kokku ehitatud puudutatud isikule 1 kuuluva korteriga nr 5. Katuse konstruktsioonid on seen-, niiskus- ja putukakahjustustega ning on mitmes kohas kaotanud oma kandevõime. Korstnapühkijal on takistatud juurdepääs katusele. Puudutatud isik 1 takistab Tehnilise Järelevalve Ameti ettekirjutuse täitmist ja pööningu kasutamist.
2.Puudutatud isiku 1 väitel kasutab ta pööninguosa kaasomanike kokkuleppe alusel, mille allkirjastasid 1. aprillil 2002. a kõik korteriomanikud, sh avaldaja ise. Kokkuleppe kohaselt on puudutatud isikul 1 õigus kasutada tema korteri peal olevat pööninguosa. Korterite nr 3, mille omanikuks on avaldaja, ja nr 5, mille omanikuks on puudutatud isik 1, peal asuv pööninguosa on vaheseinaga jagatud kaheks. Korteri nr 5 pealsele pööninguosale pääseb ainult läbi korteri nr 5. Avaldaja kasutab ka ise enda korteri peal asuvat pööninguosa. Avaldaja viidatud kahjustustega pööninguosa ei asu mitte korteri nr 5 peal, vaid teiste, sealhulgas avaldaja korteri peal. Avaldaja on ise kahjustanud kandekonstruktsioone.
2(6)
2-17-5713
3.Maakohus kaasas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 614 lg 1 kohaselt menetlusse kõik kinnistu korteriomanikud ja lahendas asja TsMS § 613 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt hagita menetluses. Puudutatud isikud 2, 4 ja 8 pidasid puudutatud isiku 1 pööninguosa hõivamist omavoliliseks. Puudutatud isiku 3 arvates peab majas olema tagatud juurdepääs kõikidele ühiskasutatavatele pindadele. Puudutatud isikul 5 ei olnud seisukohta. Puudutatud isik 6 märkis, et avaldaja on andnud puudutatud isikule 1 nõusoleku korteri nr 5 pealsele pööninguosale ehitamiseks. Puudutatud isik 7 ei esitanud seisukohta.
4.Maakohus rahuldas 22. märtsi 2018. a määrusega avalduse osaliselt ja kohustas puudutatud isikut 1 mitte tegema takistusi Xxxxx x pööningukorruse kasutamiseks puudutatud isikutele 2, 4 ja 8. Maakohus jättis avaldaja ja puudutatud isiku 1 menetluskulud nende endi kanda, puudutatud isikute 2, 4 ja 8 menetluskulud puudutatud isiku 1 kanda ning puudutatud isikute 3, 5, 6 ja 7 menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on avaldaja esitanud nõude asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 alusel ning oluline on tuvastada, kas korteri nr 5 peal asuva pööninguosa olek puudutatud isiku 1 ainukasutuses vastab kaasomanike ühisele tahtele. Maakohus leidis, et Xxxxx x korteriomanikud on sõlminud 1. aprillil 2002. a kasutuskorra kokkuleppe, millega anti korteri nr 5 peal asuv pööninguosa korteri nr 5 omaniku kasutusse. 1. aprilli 2002. a kokkulepe ei ole kantud kinnistusraamatusse. AÕS § 79 lg-te 1 ja 2 kohaselt, juhul kui kaasomandis on kinnisasi, kehtivad kaasomandi kasutamist puudutavad kokkulepped, mis on sõlmitud kinnisasja suhtes, kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Pärast 1. aprilli 2002. a kokkuleppe sõlmimist toimunud korteriomandite omandiõiguse muudatuste tõttu kehtib 1. aprilli 2002. a kokkulepe endiselt avaldaja ja puudutatud isikute 1, 3, 5 ja 7 suhtes ja nad peavad sellest kinni pidama kuni teistsuguse kokkuleppe sõlmimiseni või kokkuleppe tühistamiseni. 1. aprilli 2002. a kokkulepe ei kehti puudutatud isikute 2, 4 ja 8 suhtes.
5.Puudutatud isik 1 esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus kohustas puudutatud isikut 1 mitte tegema takistusi puudutatud isikutele 2, 4 ja 8 Xxxxx x pööningukorruse kasutamiseks, ning osas, millega maakohus jättis puudutatud isiku 1 menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik 1 palus teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
3(6)
2-17-5713
6.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 30. jaanuari 2019. a määrusega maakohtu määruse ning saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule. Ringkonnakohus rahuldas määruskaebuse osaliselt. Ringkonnakohtu määruse põhjenduste kohaselt leidis maakohus õigesti, et asi tuleb lahendada hagita menetluses, sest tegemist on korteriomanike vaidlusega kaasomandi valdamise ja kasutamise üle. Maakohus on vaidlustatud määruses sisuliselt määranud kaasomandi erikasutusõiguse viisil, mille kohaselt 1. aprilli 2002. a kokkuleppega puudutatud isiku 1 erikasutusse antud kaasomandi osa suhtes on osal kaasomanikel õigus seda kasutada ja osal mitte. Sellisel juhul võib olla tekkinud olukord, mis on aluseks kasutuskorra muutmiseks. Ringkonnakohus leidis, et asja uuel läbivaatamisel peab maakohus tuvastama, kas see, et puudutatud isik 1 kasutab kaasomandi osa 1. aprilli 2002. a kokkuleppe alusel teistest kaasomanikest erinevalt, rikub teiste korteriomanike õigusi määral, mis tingib kasutuskorra muutmise.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
7.Puudutatud isik 1 esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning maakohtu määruse tühistada osas, millega maakohus kohustas puudutatud isikut 1 mitte tegema takistusi puudutatud isikutele 2, 4 ja 8 Xxxxx x pööningukorruse kasutamiseks, ning osas, millega maakohus jättis puudutatud isiku 1 menetluskulud tema enda kanda. Puudutatud isik 1 vaidlustas määruskaebuses maakohtu määruse vaid osaliselt. Seega oli maakohtu määrus jõustunud osas, milles seda ei vaidlustatud. Ringkonnakohus on asja lahendamisel väljunud määruskaebuse piiridest. Kohtud on ebaõigesti asja lahendanud hagita menetluses, leides, et valduse väljanõudmise avaldus on käsitatav kasutuskorra kindlaksmääramise avaldusena. Tegemist oli ühe kaasomaniku nõudega teise kaasomaniku vastu, milles nõuti asja välja ebaseaduslikust valdusest. Seega oli teiste kaasomanike menetlusse kaasamine ebaõige ning avaldaja nõue oleks tulnud jätta rahuldamata, sest puudutatud isiku 1 valdus ei olnud ebaseaduslik 1. aprilli 2002. a kasutuskorra kokkuleppe tõttu.
8.Avaldaja peab määruskaebust põhjendamatuks ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku 1 kanda. Avaldaja palub käesolevas asjas menetluse peatada põhjusel, et korteriomanikud soovivad sõlmida uut katusekorruse kasutamise kokkulepet, mille sõlmimiseks on vaja puudutatud isiku 1 nõusolekut. Vastava tahteavalduse asendamise menetlus on pooleli Harju Maakohtus tsiviilasjana nr 2-19-5506.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Maakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel tühistada osas, milles maakohus avalduse rahuldas, samuti osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku 1 menetluskulud tema enda kanda. Määruskaebus rahuldatakse.
4(6)
2-17-5713
10.Avaldaja esitas 14. aprillil 2017. a maakohtule avalduse, milles palus kohustada puudutatud isikut 1 vabastama ebaseaduslikult hõivatud katusekorruse ruumid ja andma need ruumid kaasomanike kasutusse. Maakohus leidis, et tegemist on vaidlusega, mis on seotud kaasomandi esemes olevate ühiskasutuses olevate ruumide valdamise ja kasutamisega, ning menetles asja TsMS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt hagita menetluses, kaasates menetlusse kõik ülejäänud korteriomanikud (puudutatud isikud 2–8). Kolleegium on varem selgitanud, et kohus lahendab hagita menetluses korteriomanike vaidlused, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate ruumide valdamise ja kasutamisega (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-15, p 10). Maakohus on õigesti lahendanud asja hagita menetluses, kaasates kõik korteriomanikud. Tegu on vaidlusega, mis on seotud kaasomandi esemeks oleva ruumi valdamise ja kasutamisega.
11.Kolleegium nõustub määruskaebuse väitega, et ringkonnakohus on väljunud kaebuse piiridest. Puudutatud isik 1 vaidlustas maakohtu määruse osas, milles maakohus kohustas teda mitte tegema takistusi puudutatud isikutele 2, 4 ja 8 katusekorruse ruumide kasutamiseks, ning osas, milles ei mõistetud avaldajalt välja puudutatud isiku 1 menetluskulusid. Muus osas puudutatud isik 1 maakohtu määrust ei vaidlustanud. Samuti ei teinud seda teised menetlusosalised. Seetõttu on maakohtu määrus TsMS § 466 lg 3 esimese lause kohaselt jõustunud osas, milles jäi rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isikute 3, 5, 6 ja 7 ning avaldaja enda suhtes. Ringkonnakohus väljus määruskaebuse piiridest, kui tühistas maakohtu määruse täielikult ja saatis selle maakohtule tervikuna tagasi uueks läbivaatamiseks. Selles osas maakohtu määrust tühistades ületas ringkonnakohus määruskaebuse piire, rikkudes TsMS § 651 lg-t 1 (koostoimes TsMS §-ga 659).
12.Maakohus selgitas menetlusosalistele, et korteriomanike vahel on sõlmitud 1. aprillil 2002. a kasutuskorra kokkulepe, ja et korteriomanikel on õigus esitada kasutuskorra muutmise nõue. Ükski korteriomanik kohtu määratud tähtajaks vastavasisulist avaldust ei esitanud. Seejärel hindas maakohus 1. aprillil 2002. a sõlmitud kokkuleppe kehtivust ning leidis, et kokkulepe kehtib avaldaja ning puudutatud isikute 3, 5, 6 ja 7 suhtes ning ei kehti puudutatud isikute 2, 4 ja 8 suhtes. Seetõttu rahuldas maakohus avalduse osaliselt, kohustades puudutatud isikut 1 mitte tegema takistusi tema kasutuses oleva pööningukorruse kasutamiseks puudutatud isikutele 2, 4 ja 8. Kolleegium märgib, et avaldust selliselt rahuldades tegi maakohus lahendi, mida puudutatud isikud 2, 4 ja 8 ise ei ole taotlenud. Avalduses nõuti, et puudutatud isik 1 annaks katusekorruse ruumid kõigi kaasomanike kasutusse. Puudutatud isikud 2, 4 ega 8 ei ole avaldanud soovi katusekorruse ruumide kasutamiseks. Seega oleks maakohus olukorras, kus avaldust ei olnud võimalik rahuldada avaldaja taotletud viisil, pidanud jätma avalduse tervikuna rahuldamata. Kuivõrd avaldaja enda osas jäi avaldus rahuldamata ning avaldajat ei ole volitatud esitama avaldust üksnes puudutatud isikute 2, 4 ja 8 huvide kaitseks, tuleb maakohtu määrus selles osas tühistada ja jätta avaldus selles osas TsMS § 423 lg 2 p-de 1 ja 2 ja § 477 lg 1 alusel läbi vaatamata.
13.Ringkonnakohus andis maakohtule juhise, et avaldus tuleb läbi vaadata kasutuskorra kokkuleppe muutmise avaldusena. Ringkonnakohus jättis tähelepanuta, et maakohus oli kohtuistungil menetlusosalistele selgitanud kasutuskorra muutmise või tühistamise võimalikkust ja andnud sellekohase avalduse esitamiseks tähtaja. Menetlusosalised ei esitanud maakohtu määratud tähtaja jooksul kasutuskorra kokkuleppe muutmise või tühistamise avaldust. Avaldaja taotles kaasomandis 5(6)
2-17-5713 olevate katusekorruse ruumide vabastamist, mis ei ole käsitatav kasutuskorra muutmise avaldusena. Kolleegium märgib, et iseenesest on korteriomanikel võimalik leppida kokku, kuidas ruume kasutada, muu hulgas anda kaasomandi osa korteriomandi- ja korteriühistu seaduse (KrtS) § 14 lg 1 alusel ühe korteriomaniku erikasutusse. KrtS § 9 ja § 13 lg 2 võimaldavad erinormidena nõuda korteriomanikult tahteavaldust kokkuleppe sõlmimiseks, muutmiseks ja lõpetamiseks. Praegusel juhul sellekohast avaldust ei ole kohtule esitatud, mistõttu on ekslik ringkonnakohtu seisukoht, et asi oleks tulnud läbi vaadata kasutuskorra muutmise avaldusena.
14.Puudutatud isik 1 vaidlustas maakohtu määruse ka osas, milles jäeti tema menetluskulud tema enda kanda. Seega on maakohtu määrus jõustunud osas, milles maakohus jättis avaldaja menetluskulud tema enda kanda, puudutatud isikute 2, 4 ja 8 menetluskulud puudutatud isiku 1 kanda ning puudutatud isikute 3, 5, 6 ja 7 menetluskulud avaldaja kanda. Kuna asja menetlus lõpeb Riigikohtus, jagab kolleegium TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi ka asja menetluskulud. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. juuni 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-08, p 18). Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis puudutatud isiku 1 menetluskulud tema enda kanda. Kuna menetluse põhjustas avaldaja ning lahend tehti tema kahjuks, jätab kolleegium TsMS § 172 lg 1 teise lause ja § 173 lg 3 esimese lause alusel avaldaja kanda ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulud, samuti puudutatud isiku 1 maakohtus kantud menetluskulud. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas ega määranud kindlaks avaldaja ega puudutatud isikute ringkonnakohtus kantud menetluskulusid. Põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kolmes kohtuastmes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus.
15.Määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause ja lg 8 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon puudutatud isikule 1 tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal, Henn Jõks, Tambet Tampuu
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.