Kalevikivi OÜ hagi AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
725 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 26. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kalevikivi OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Kalevikivi OÜ (rk: 10912334), esindaja advokaat Janne-Liisa Ottis Vastustaja (kostja): AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) (rk: 11223507), esindaja Andrus Reidi
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 26. aprilli 2019 otsus osaliselt, s.o osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte kanda.
2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 79% Kalevikivi OÜ kanda ja 21% AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kanda.
Menetluskulud seoses AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kassatsioonkaebusega Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2017 otsuse peale jätta AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kanda.
4.1.Võtta vastu Kalevikivi OÜ poolt nõudest osaline loobumine ja lõpetada menetlus osaliselt, s.o 14 473,53 euro suurtuse nõude osas.
4.2.Rahuldada hagi osaliselt ja mõista AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) Kalevikivi OÜ kasuks välja 4054,28 eurot, sh kahjuhüvitis 3338,97 eurot ja kahjunõudega kaasnenud kulud 715,31 eurot.
4.3.Jätta menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 79% Kalevikivi OÜ kanda ja 21% AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kanda. Menetluskulud seoses AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kassatsioonkaebusega Tartu Ringkonnakohtu 12. juuni 2017 otsuse peale jätta AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) kanda.
5.Rahuldada Kalevikivi OÜ apellatsioonkaebus osaliselt. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Kalevikivi OÜ kanda.
7.Võtta asja materjalide juurde AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) 03.02.2015 e-kiri ja OÜ Lettore 17.08.2015 e-kiri. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kalevikivi OÜ (hageja) esitas 07.03.2016 maakohtule hagi AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) (kostja) vastu, milles palus mõista kostjalt välja 19 690,31 eurot, sh kahjuhüvitis 18 250 eurot ja kaasnenud kulud 1440,31 eurot. Tartu Maakohus rahuldas 30.01.2017 otsusega kostja taotluse vaheotsuse tegemiseks ja jättis hagi rahuldamata. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus tühistas 12.06.2017 otsusega maakohtu otsuse ja saatis asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium jättis 13.12.2017 otsusega kassatsioonkaebuse rahuldamata ja ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, täiendades osaliselt ringkonnakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.
2.Tsiviilasja uuel läbivaatamisel maakohtus täpsustas hageja kirjalikes kohtuvaidlustes nõuet ning märkis, et 15.03.2019 seisuga on nõue kostja vastu 5216,78 eurot, sh kahjuhüvitis 3776,47 eurot ja kaasnenud kulud 1440,31 eurot. Hagiavalduse kohaselt toimus 27.01.2015 liiklusõnnetus, kus täislastis veoauto sõitis tagant sisse hageja autorongile (veduk ja haagis). Hageja oli haagise liisinud AS-lt Pohjola Finance Estonia (Finance). Hageja oli sõlminud kindlustuslepingu kostjaga, kellele hageja esitas 28.01.2015 liiklusõnnetuse kahjuteate (viimase kohaselt oli kostja ka liiklusõnnetuse põhjustanud veoauto või selle juhi kindlustusandja). Kostja otsustas kahju hüvitamise kohta 01.10.2015 tehtud kolmanda otsusega hüvitada kahju 4379,40 euro ulatuses. 15.03.2019 lõplikus seisukohas on hageja võtnud aluseks haagise keskmine väärtuse Schmitz Cargobull Eesti OÜ ja ValueExpert OÜ hinnapakkumiste alusel 18 250 eurot. Haagise jääkväärtus oli 03.01.2015 seisuga 10 094,13 eurot. Kuna haagis jäi liisinguandjale, tuleb see summa haagise väärtusest maha arvestada. Seega on hagejal õigus saada kostjalt kahjuhüvitist 3776,47 eurot (18 250 –10 094,13 – 4379,40). Kahjunõudega kaasnenud ja nõude menetlusega seonduvaid kulusid on hageja kandnud 1440,31 eurot, sh haagise pukseerimine Tallinna 500 eurot, haagise pesu 43,31 eurot, haagise pidurisüsteemide kontroll 52 eurot, ekspert Kalev Lehtla arve 420 eurot, Lettore OÜ konsultatsiooni arve 225 eurot ja ValueExpert OÜ arve 200 eurot.
3.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et kostja on tekkinud kahju 4379,40 eurot hüvitanud. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et haagist ei tulnud taastada, palus kostja rahuldada hagi 3620,60 euro ulatuses. Seoses hageja nõude vähendamisega märkis kostja, et ei nõustu haagise kindlustusjuhtumi eelse väärtusega, mis on saadud ValueExpert OÜ hinnapakkumise alusel. Lähtuda tuleb riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusest. Arvestades haagise väärtusest 16 000 eurot maha jääkväärtuse 10 094,13 eurot ja tasutud 4379,40 eurot, oleks hüvitis 1526,47 eurot. Kostja pakutud kompromiss on samas suurusjärgus vähendatud põhinõudega. Hageja kaasnenud kulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja poolt pukseerimise kulu kandmine ei ole tõendatud, muud kulud ei ole seotud kindlustusjuhtumiga.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus võttis 26. aprilli 2019 otsusega vastu hageja poolt nõudest osalise loobumise ja lõpetas menetluse osaliselt, s.o 14 473,53 euro suuruse nõude osas, rahuldas hageja poolt
15.märtsil 2019 täpsustatud hagi osaliselt ning mõistis AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) välja Kalevikivi OÜ kasuks 4054,28 eurot, sh kahjuhüvitis 3338,97 eurot ja kahjunõudega kaasnenud kulud 715,31 eurot. Poolte menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt nõustus kohus hagejaga selles, et kuna haagise kindlustusjuhtumi eelse väärtuse määramise osas on esitatud erinevaid summasid, on mõistlik ja õiglane lähtuda haagise keskmisest hinnast. Kohtu arvestuste järgi kujuneb selliselt haagise väärtuseks enne kindlustusjuhtumit 17 812,50 eurot. Haagise jääkväärtus 03.01.2015 seisuga oli 10 094,13 eurot. Kostja on hagejale hüvitanud 4379,40 eurot. Kohus rahuldas täpsustatud nõude osaliselt ja mõistis kostjalt välja kahju 3338,97 eurot (17 812,50 –10 094,13 – 4379,40). Kahjunõudega kaasnenud kulude nõude rahuldas kohus samuti osaliselt. Kahjunõudega kaasnenud kuluks ei saa pidada hageja osutatud puksiirteenust summas 500 eurot, sest kirjeldusest ei selgu, kuhu haagis on pukseeritud. Hageja on küll selgitanud, et pukseeris haagise vastavalt kostja juhistele 05.02.2015 Schmitz Cargobull Eesti OÜ esindusse Tallinnas, mille eest tasus vastavalt arvele nr 15020 500 eurot, kuid arvest nähtuvalt on ta ise selle arve koostanud. Samuti ei nähtu, et kostja oleks sellise juhise hagejale andnud. Kohus ei pidanud põhjendatuks ka Lettore OÜ 17.08.2015 arvet summas 225 eurot, nõustudes kostja
vastuväitega, et kuivõrd arvel kirjeldatud teenuse osas ei ole esitatud kirjalikku tõendit, puudub võimalus hinnata selle seotust kindlustusjuhtumiga. Ülejäänud osas on kulud põhjendatud ning kohus mõistis kahjunõudega seotud kuludena kostjalt välja 715,31 eurot (1440,31 – 500 – 225). Kohus leidis, et menetluskulud on õiglane jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 alusel poolte endi kanda. Kohus rahuldas täpsustatud hagi osaliselt. Täpsustatud nõue sarnaneb kostja pakutud kompromissiga, s.o 3620,60 eurot. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt kostja pakkus viidatud summas kompromissi, hageja leidis, et õiglane hüvitis oleks 17 500 eurot. Hageja täpsustas nõuet alles menetluse lõpus, 15.03.2019 lõplikes seisukohtades. Kostja ei ole nõustunud hüvitama ega pakkunud kompromissi kahjunõudega kaasnenud kulude osas.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kalevikivi OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26. aprilli 2019 otsuse tühistamist osas, millega kohus jättis rahuldamata 725 euro suuruse kulude hüvitamise nõude ja menetluskulud poolte endi kanda, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) Kalevikivi OÜ kasuks täiendavalt välja kulude hüvitis 725 eurot ning jätta menetluskulud vastustaja kanda, või saata asi uueks lahendamiseks tagasi maakohtule ja jätta apellatsiooniastme menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus rikkunud selgitamiskohustust, kuna kohus ei teavitanud hagejat vajadusest esitada täiendavaid tõendeid. Kohtu seisukoht seoses puksiirteenuse ja Lettore OÜ arvega on üllatuslik. Hageja esitab seetõttu tõendi (kindlustusandja e-kiri hageja esindajale), millest nähtub, et kostja palus hagejal pukseerida haagis Schmitz Cargobull Eesti OÜ aadressile. Hageja täitis nimetatud kohustuse ning kostjal tuleb hagejale hüvitada puksiirteenuse eest tasutud 500 eurot. Hageja esitab ka Lettore OÜ esindaja 17.08.2015 e-kirja, millega Lettore OÜ esindaja esitab hagejale arve nr 2015046 ja teeb kohtumise kokkuvõtte. E-kirjast nähtub, et arve nr 2015046 (225 eurot) on esitatud seoses kindlustusjuhtumiga. Arve kirjeldusest „Tehniline konsultatsioon haagise Schmitz Gotha SW24 (959YHP) toimunud juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks 17.08.2015“ tuleneb selgelt, et hageja käis Lettore OÜ konsultatsioonil seoses antud juhtumiga; 2) on kohus vääralt jaotanud menetluskulud. Kohtuotsusest ei nähtu, miks on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda olukorras, kus hageja nõue rahuldati peale loobumisavalduse esitamist 77,7% ulatuses. Kohus ei selgitanud hagejale kompromissiga mittenõustumisega kaasnevat menetluskulude jaotust. 26.02.2019 puudus hagejal lepinguline esindaja. Hageja keeldus kompromissist, kuna hageja teada oli tal kostja vastu nõue summas 19 690,31 eurot. Asjaolust, et nõue on 5216,78 eurot, sai hageja teada, kui pöördus oma lepingulise esindaja poole. Hageja saavutas hagi osalise rahuldamise tõttu kogu hagiga taotletud eesmärgi, mistõttu tuleks menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda (3-2-1-5-13, p 55). Osaline loobumine hagist ei toonud kaasa menetluse venimist või selliseid vaidlusi seoses loobumisega, mis tingiks menetluskulude poolte endi kanda jätmist (Riigikohtu seisukoht asjas nr 2-1614924, p 19.2).
6.AAS BTA Baltic Insurance Company (Eesti filiaali kaudu) vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole kohus rikkunud selgitamiskohustust. Kuna tegemist on võistleva menetlusega, ei ole kohtul kohustust ega õigust teha pooltele täiendavate tõendite esitamise ettepanekut pelgalt seetõttu, et pool ei ole suutnud kohtu arvates veenmiskohustust täita (3-2-1-41-15, p 19). Kostja palub jätta hageja taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Kostja jääb
seisukoha juurde, et hageja koostas ise pukseerimisarve, mille eest ta ei ole tasunud. Lettore OÜ 17.08.2015 e-kiri ei tõenda hageja nõuet. Hageja ei ole kasutanud konsultatsiooni käigus saadud nõuandeid kahjunõude tõendamisel; 3) on menetluskulude jaotus seaduslik ja õiglane. Hagejat esindas kohtus vandeadvokaat Tambet Laasik, kes koostas ka hagiavalduse taotlusega mõista kostjalt välja 19 690,31 eurot. Kostja selgitas 30.03.2016 vastuses hagile, et kahjunõude summa ei ole põhjendatud. Seega ei saanud hagejal 26.02.2019 istungil olla sellist teadmist nõude suuruse kohta, nagu ta apellatsioonkaebuses väidab. Alternatiivselt oli alus vähendada menetluskulusid proportsionaalselt vähendatud hüvitise nõudega, mis samuti ei anna hagejale alust taotleda menetluskulude väljamõistmist 77,7% ulatuses. Lisaks tulnuks sel juhul teha tasaarvestus kostja menetluskuludega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesolevas asjas vaidlustas maakohtu otsuse hageja ja seda osas, milles maakohus jättis hageja nõude rahuldamata 725 euro osas ning milles maakohus jättis menetluskulud poolte kanda. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu vaidlustatud otsust nimetatud osas.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte kanda (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 79% hageja ja 21% kostja kanda. Menetluskulud seoses kostja kassatsioonkaebusega tuleb jätta kostja kanda. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
9.Põhjendatud on hageja apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et maakohus on põhjendamatult jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on õiglane jätta menetluskulud poolte kanda. Seejuures on maakohus viidanud TsMS §-le 163, osutamata millise TsMS §-s 163 märgitud lõike alusel tuleb menetluskulud poolte kanda jätta. Hagiavalduse kohaselt nõudis hageja kostjalt 19 690,31 euro väljamõistmist. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus võttis vastu hageja poolt nõudest osalise loobumise ja lõpetas menetluse 14 473,53 euro osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega jäävad hageja 14 473,53 euro suuruse nõude menetlemisega seotud kulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja enda kanda. Pärast nõudest osalist loobumist jäi hageja nõudeks 5216,78 eurot, millest maakohus rahuldas 4054,28 euro suuruse nõude ja jättis rahuldamata 1162,5 euro suuruse nõude. Kokkuvõttes moodustab hageja rahuldatud nõue maakohtusse esitatud 19 690,31 euro suurusest nõudest ca 21% (19 690,31-st 4054,28) ning kooskõlas TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud teise alternatiiviga on põhjendatud jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud 21% ulatuses kostja ja 79% ulatuses hageja kanda.
Kuivõrd hagi rahuldamise ja rahuldamata jätmise osa erinevad olulisel määral, ei ole õiglane jätta menetluskulusid poolte endi kanda. TsMS § 163 lg 2 võimaldab jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Nimetatud võimalust võib kohus kaaluda, kui menetluse käigus on esitatud konkreetne ja selge kompromissettepanek ning TsMS § 163 lg 1 järgi otsustatav menetluskulude jaotus ei oleks õiglane. Praegusel juhul sellist olukorda ei esine. Asja materjalidest nähtuvalt võeti käesolev tsiviilasi menetlusse 10.03.2016 ning kostja vaidles nõudele 19 690,31 eurot vastu. Alles 26.02.2019 kohtuistungil pakkus kostja kompromissi summas 3620,60 eurot. Arvestades menetluse kestust ja kostja seisukohti (ka enne hageja poolt kohtusse pöördumist), ei ole ringkonnakohtu arvates õiglane jätta menetluskulusid TsMS § 163 lg 2 alusel täies ulatuses poolte endi kanda. Lisaks nähtub asja materjalidest, et kostja esitas Tartu Ringkonnakohtu 12.06.2017 otsuse peale kassatsioonkaebuse Riigikohtusse, mis jäeti rahuldamata. Seetõttu jäävad kostja kassatsioonkaebuse menetlemisega seotud kulud kostja kanda. Maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas tuleb seetõttu tühistada. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, et menetluskulud tuleks jätta TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda, on ekslik.
10.Muus (sh vaidlustatud) osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
10.1.Hageja nõudis kahjunõudega kaasneva kuluna kostjalt 500 euro väljamõistmist seoses haagise pukseerimisega Tallinnasse ning esitas selle tõendamiseks enda koostatud arve (I kd, tl 18). Samas ei ole hageja tõendanud ega ka hagiavalduses märkinud, kelle poolt ja millise tasu eest haagis Tallinna pukseeriti. Ringkonnakohus möönab, et kahju suurust on võimalik tõendada ka kalkulatsiooni alusel, kuid sellisel juhul peab hageja tõendama, millised on mõistlikud kulud sellise teenuse osutamisel. Praegusel juhul selliseid tõendeid hageja ei ole esitanud ning kostjal puudub võimalus selles osas vastuväiteid esitada. Hageja poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud täiendav tõend, s.o kostja e-kiri, milles palutakse haagis pukseerida Tallinnasse, ei tõenda kahju suurust. Kuna kahju suuruse tõendamiskoormis lasub hagejal, siis jättis maakohus õigesti hageja nõude kostjalt 500 euro väljamõistmiseks rahuldamata.
10.2.Hageja nõudis kostjalt veel 225 euro väljamõistmist seonduvalt OÜ Lettore arvega (I kd, tl 133). Apellatsioonkaebusele lisatud OÜ Lettore e-kirjast nähtuvalt on hageja nõue kvalifitseeritav kuluna kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõude esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Selleks, et sellist nõuet rahuldada, peab hageja tõendama nimetatud kulutuse vajalikkust, st seda, kas selline kulu oli mõistlikult võttes paratamatu. Asja materjalidest nähtuvalt oli kahju suuruse kindlakstegemiseks varasemalt kogutud tõendid, s.o hageja tellitud Schmitz Cargobull Eesti OÜ hinnang (I kd, tl 36), ekspert R. Põdersalu arvamus (I kd, tl 53-58), hageja tellitud ekspert K. Lehtla arvamus (I kd, tl 72-79), hageja enda kinnitus 17.02.2015 (I kd, tl 39), samuti pärast konsultatsiooni OÜ-s Lettore hageja tellitud ValueExpert OÜ hindamisakt (I kd, tl 98-100). Eelmärgitud tõendid kinnitavad, et hagejal oli küllaldaselt tõendeid kahju suuruse kohta ning konsultatsioon OÜ-s Lettore seonduvalt kahju suurusega, ei olnud nõude maksmapanekuks vajalik. Seetõttu puudub alus kostjalt selle väljamõistmiseks.
10.3.Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus asja lahendamisel TsMS §-s 351 ja § 392 lg 1 p-des 1-4 ettenähtud selgitamiskohustust. 26.02.2019 kohtuistungi protokollist (III kd, tl 3) nähtuvalt osales hageja kohtuistungil ilma lepingulise esindajata. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus hageja taotluse ja võtab TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde kostja 03.02.2015 e-kirja ja OÜ Lettore 17.08.2015 e-kirja.
11.Kuna ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse üksnes menetluskulude jaotuse osas, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda (TsMS § 178 lg 4). Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kostjal menetluskulud puuduvad. Menetluskulude rahalise suuruse maakohtus määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras (vt Riigikohtu 20.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.