Nauvitsman OÜ hagi Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel) ja Tyzenegy Dopunski OÜ (likvideerimisel) vastu vara arestist vabastamiseks Apellant (hageja): Nauvitsman OÜ (hageja), rk 11107899; esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Apellant Vastustaja
Vastustaja (kostja): Lõuna Farm OÜ (likvideerimisel, kostja), rk 12511444; esindaja Kristo Teder
Apellatsioonkaebuse kohtusse
6. veebruar 2019
saabumise aeg
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 7. jaanuari 2019 otsus.
2.Jätta hagi läbi vaatamata.
3.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
4.Mitte anda nõusolekut muutmiseks.
Nauvitsman OÜ-le hagi
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Nauvitsman OÜ (hageja) esitas 6. veebruaril 2019 apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
7.jaanuari 2019 otsuse peale, millega jäeti hagi täiteasjas nr 119/2017/167 arestitud vara arestist vabastamiseks rahuldamata. Hageja palus teha ringkonnakohtul uue otsuse, millega hagi rahuldada.
2.Tyzenegy Dopunski OÜ (kostja II) esitas 10. mail 2019 taotluse menetluse lõpetamiseks tema suhtes, kuna Tyzenegy Dopunski OÜ kustutati registrist. Ringkonnakohus lõpetas 1. juuli 2019 määrusega menetluse Tyzenegy Dopunski OÜ suhtes.
3.Ringkonnakohus palus 31. mai 2019 määrusega anda menetlusosalistel teada, millises seisus on täitemenetlus, kus hageja taotleb vara aresti alt vabastamist. Hageja vastas, et tal ei ole informatsiooni, kuid Tyzenegy Dopunski OÜ võib olla nõude loovutanud.
4.Ringkonnakohus küsis 25. juunil 2019 teavet Võru kohtutäitur Taive Peedosaarelt täitemenetluse nr 119/2017/167 kohta. Kohtutäitur vastas, et tema büroos on täitemenetlus täiteasjas nr 119/2017/167 lõpetatud, kuna võlgniku ja sissenõudja esindajad kattusid. Täitur selgitas, et sama vara on arestitud ühes teises täiteasjas. Hageja edastas dokumendid, millest nähtub, et Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts arestis 04.04.2018 sama vara täiteasjas nr 025/2017/3810.
5.Ringkonnakohus selgitas hagejale 5. juulil 2019 menetluslikku olukorda. Kuna kolmandad isikud olid kaasatud isiku poolel, kelle suhtes menetlus on lõpetatud, siis ei ole enam menetluses kolmandaid isikuid. Seega on jäänud menetlusse vaid hageja ja üks kostja (Lõuna Farm OÜ- likvideerimisel). Ringkonnakohus palus hagejal teatada, kas ta jääb apellatsioonkaebuse juurde. Menetluses on viidatud infole, et nõue, mida sisse nõuti, on loovutatud. Eriõigusjärglane võib TsMS 210 lõikes 3 nimetatud juhul astuda menetlusse poole õiguseelneja asemel. Ringkonnakohus selgitas hagejale, et Võru kohtutäituri Taive Peedosaare 26. juuli 2019 vastuse (tl 92, kd III) kohaselt on täitemenetlus nr 119/2017/167 lõpetatud. Täitemenetluse lõpetamise korral peab kohtutäitur vara viivitamata aresti alt vabastama (TMS § 49 lg 1). Kuna esitatud hagi alus on arestimine täiteasjas nr 119/2017/167, ja see on lõpetatud, pidanuks täitur vara aresti alt vabastama, sõltumata sellest, kes on vara omanik.
6.Hageja vastas 31. juulil 2019, et ta jääb kaebuse juurde. Hagi aluseks on see, et hageja asjad on arestitud. Kui ringkonnakohus peab seda hagi muutmiseks, palus hageja anda selleks nõusolek TsMS § 376 järgi. Uue hagi esitamine teises täiteasjas ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Seetõttu tühistab ringkonnakohus ka maakohtu otsuse. Menetluskulud jäetakse poolte endi kanda.
8.TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi moodustavad hagi aluse nõude aluseks olevad faktilised asjaolud. Hagi aluseks on need hageja esile toodud asjaolud, mille tuvastamisega hageja seob oma materiaalõiguse normile rajatud nõude. Ringkonnakohus on seisukohal, võttes arvesse eeltoodut, et hagi alus on see, et hageja nimetatud asjad on hageja omad ja need asjad on täitemenetluses nr 119/2017/167 arestitud. Konkreetne täiteasi on hagi alus seetõttu, et arestist ei saa vabastada vara konkreetse täitemenetluse väliselt. Seda kinnitab asjaolu, et TsMS § 222 lg 1 viitab otseselt kindlale täitemenetlusele („ kolmas isik võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub“.
9.TsMS § 376 järgi võib pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad
muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt. Hagi muutmine ei ole praegusel juhul kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega, kuna täitemenetluse muutumisel võivad muutuda ka võlgnik ja sissenõudja ning seoses sellega ka kohtualluvus. Kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub (TMS § 222 lg 1).
10.Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asja materjalidest ei selgu hageja omandiõiguse aluseks olevad asjaolud sh, kas hageja oli 04.08.2013 panditud asjade valdaja. Kuna puuduvad liisingulepingud, ei ole üheselt tuvastatav, millal hagejaga sõlmitud võõrandamislepingus müüja (E. Oltjan) sai asjade omanikuks.
11.Ringkonnakohus märgib, et vallasvara on võimalik samaaegselt arestida mitmes erinevas täitemenetluses. Samas juhul, kui kohtuotsusega tuvastatakse hageja omandiõigus arestitud varale, on võimalus seda lahendit kasutada TMS § 77 lg 2 kohaselt asjade arestist vabastamise alusena kõikides täitemenetlustes. Kohtutäitur vabastab kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. Kohtutäitur teavitab sissenõudjat asja arestist vabastamisest viivitamata (TMS § 77 lg 2). Seega on hagejal võimalik esitada tuvastushagi asjade omandiõiguse tuvastamiseks.
12.Kuna täitemenetlus täiteasjas nr 119/2017/167 on lõpetatud, pole selle hagi rahuldamine võimalik ja hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
13.Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane ja mõistlik jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poole endi kanda. Menetluskulude poolte endi kanda jätmist õigustab kostjate tegevus asja menetlemisel: kostjad on nõuet loovutanud, sissenõudjal ja võlgnikul oli ühine esindaja ja sissenõudja on alustanud paralleelselt täitemenetlust. See võib olla tsiviilõiguste hea usu põhimõtte vastane kasutamine ja seetõttu oleks mentluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane.
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.