Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Mai Grauberg
Määruse tegemise aeg ja koht
08.08.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-18-7068
Menetlustoiming
Kaebuse lahendamine, kirjalik menetlus
Tsiviilasi
A R kaebus kohtutäitur Priit Petteri otsusele 02.05.2019 täiteasjas nr 017/2008/4070/ ja 017/2008/4072 Avaldaja: A R (isikukood xxx; xxx) Puudutatud isik: Tallinna kohtutäitur Priit Petter (Tornimäe 7-008, 7. korrus, 100145, Tallinn, e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
arvates peab täitur tegema uue otsuse põhitasu kindlaksmääramiseks. Vastavalt KTS § 35 on sissenõude summalt kuni 75 000 € põhitasu 2900 eurot, koos käibemaksuga 3480 €. Avaldaja arvates peab täitur oma otsusega tagastama ebaõigesti sisse nõutud tasu summas 2662,35 eurot. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas osaliselt avaldaja taotluse ja tühistas täituri otsuse 24.04.17 osas, millega täitur jättis rahuldamata tasu muutmise taotluse asjas nr 017/2008/4070 ja 017/200874072 ja kohustas täiturit lahendama kaebuse selles osa avaldaja 01.04.17 esitatud kaebus uuesti. Lahendi p 23 on kohus selgitanud, et põhitasu saab määrata analoogia alusel TMS § 33 lg 4 järgi. Ringkonnakohus kohustas lahendama avaldaja kaebuse 01.04.17 põhitasu osa uuesti. Täitur tegi uue otsuse 02.05.19 KTS § 35 lg 2 p 10 kohaselt nõudesummalt 51201-63900 €, mille järgi on põhitasu 8%, kuid mitte rohkem kui 5112 eurot, sellele lisanduvad riiklikud maksud 1022,40 eurot (KTS § 32 lg 3), kokku 6134,40 eurot. Riigikohtu otsuses nr 2-15-17249/49 25.01.18 p 89 on märgitud, et 6 kuu möödumisel otsuse kuulutamisest kaotavad põhiseaduse vastaseks tunnistatud sätted KTS § 35 lg 2 ja 3 kehtivuse ja nende alusel ei saa jätkata põhitasu määramisest. Samas on täitur võtnud tasu 02.05.19 varem kehtinud sätete alusel, mis ei ole õige. Avaldaja palub:
Otsuse p 2 järgi on rahuldatud A. R 01.04.17 kaebus ja taotlus enamtasutud kohtutäituri põhitasu tagastamiseks vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 01.03.19 otsusele, võlgniku 01.04.17 kaebuses esitatud taotlusele ja Riigikohtu 29.01.14 praktikale asjas nr 3-2-1-164-13 ning otsustatud tagastada täituri otsuse jõustumisel enamtasutud põhitasu vastavalt Riigikohtu lahendi 3-2-1-16413 praktikale 6,62 eurot koos käibemaksuga 7,95 eurot. Käesolevas asjas on kaebaja vaidlustanud täituri 02.05.19 otsuse täiteasjades p 2 osas. Tallinna Ringkonnakohtu otsusest 01.03.19 nr 2-17-7169, milles lahendati A. R sama kaebust, mille suhtes on täitur teinud uue otsuse 02.05.19 (mida A. R käesolevas kaebuses vaidlustab), nähtub, et vaidlustatud oli täitur P. Petteri 24.04.17 otsus, millega oli täitur jätnud rahuldamata tema tasu muutmise taotluse asjades nr 017/2008/4070 ja nr 017/2008/4072 ja muus osas jäi otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse p 20 nähtuvalt oli A. R vaidlustanud täituri 24.04.17 otsuse, mille täitur lahendas 01.04.17 esitatud A. R kaebust ning märgitu puudutab põhitasu arvestamist. Tallinna Ringkonnakohus, mis lahendas sama kaebust, on otsuse p 23 märkinud, et antud olukorras pidi täitur põhitasu arvestamisel mitme täitedokumendi täitmisel arvestama sellega, et võlgnikul ei tekiks suuremaid kulusid kui kõigi täidetavate nõuete summeerimise korral ja täitur sai/pidi rakendama KTS § 33 lg 4, st summeerima tasu arvestamisel tema menetluses olevad sissenõudja nõuded ning nõudma põhitasu tema menetluses olevate nõuete summalt. Sellel põhjusel tühistas kohus maakohtu otsuse, milles maakohus oli varasemalt nõustunud täituri tasu arvestusega vaidlusalustes täitemenetlustes ja tühistas selles osas täituri 24.04.17 otsuse ning kohustas täiturit A. R 01.04.17 kaebuse alusel lahendama tasu muutmise taotlust ringkonnakohtu seisukohti arvestades. Seega on vaja kontrollida, kas täitur on lahendanud A. R 01.04.17 kaebuse 02.05.2019 otsuses õigesti. Vaidlus puudub selles, et kaebuse uuel läbivaatamisel ei arvestanud täitur seda, et KTS § 35 lg 2 ja 3 on tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks Riigikohtu otsusega 25.01.2018 nr 215-17249 ja et selle jõustumine lükati edasi 6 kuu võrra otsuse kuulutamisest (otsuse resolutsiooni p 1, 2). Täituri otsusest 02.05.2019 nähtuvalt on täitur arvestanud, et 01.04.2017 seisuga on võlgniku suhtes kõik täitemenetluses esitatud nõuded järgmised: Nr 017/2008/4070 nõue 38409,95 eurot, nr 017/2008/4072 vastavalt 19002,81 eurot ja nr 048/2015/164 3372,133 eurot. Täitur on lähtunud KTS § 35 lg 2 p 10 järgi tasu määremisel siis kokku nõuet kogusummast 60784,89 eurot ja tasu määranud viidatud normi järgi vastavalt 5112 eurot, koos käibemaksuga 6134,40 eurot. Otsusest nähtub, et tasude vahe tuli vastavalt 6142,356134,40=7,95 eurot, mis tuli tagastada võlgnikule A. Rle. Seega on õige kaebaja seisukoht, et täitur lahendas A. R kaebust otsuses 02.05.2019 KTS nende sätete alusel, mis kehtisid 2017.a, kuid mis enam ei kehtinud kaebuse uuel läbivaatamisel. Nimelt muudeti kohtutäituri seadust vastavalt Advokatuuriseaduse, kohtute seaduse, kohtutäituri seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (vastu võetud 09.05.18, jõustus 10.05.18) ja koos sellega ka KTS § 35 (tasu arvestust). Riigikohus tunnistas KTS § 35 lg 2 ja 3 põhiseadusega vastuolus olevaks (vt otsuse 25.01.2018 nr 2-15-17249 ja et selle jõustumine lükati edasi 6 kuu võrra otsuse kuulutamisest). Riigikohus on oma lahendis nr 2-17-11697 09.01.2019, kus vaadati kaebust täituri otsuse peale 30.06.2017 (ajast, mil kehtis eelnev KTS redaktsioon võrreldes 10.06.18 kehtima hakanud redaktsiooniga), selgitanud, et kaebuse uuel läbivaatamisel tuleb täituril lahendada tasu kehtivate uute määrade järgi, mitte nende määrade järgi, mis kehtisid tasuotsuse tegemise ajal. Seega tulnuks täituril 02.05.19, kui ta vaatas A. R kaebust uuesti läbi, lähtuda tasu määramisel 10.06.18 kehtima hakanud (arvestades ka seda, mis oli põhiseadusega vastuolus tunnistatud) tasumääradest, mida täitur ei ole teinud. Selles osas on avaldaja seisukoht õige. Seega tuleb tühistada täituri 02.05.2019 otsus täiteasjades 017/2008/4070/ ja 017/2008/4072 p 2 osas ja kohustada täiturit läbi vaatama A. R kaebus 01.04.2017 põhitasu määramise osas täiteasjades 017/2008/4070/ ja 017/2008/4072 vastavalt kaebuse läbivaatamise ja otsuse tegemise ajal Kohtutäituri seaduses sätestatud kehtivate tasumäärade alusel. Kuivõrd tasu arvestamine on täituri pädevuses, siis ei ole kohtul võimalik
kohustada täiturit tagastama kaebuses nimetatud summat 6141,02 eurot, vaid täiturit tuleb kohustada kaebuse uuel läbivaatamisel ja uue põhitasu määramisel tagastama kaebajale enamtasutud summade vahe. Täituri seisukoht, et kaebaja on kaebust laiendanud, on vaid osaliselt õige. Kaebus osas, mis puudutab tasu arvestust 10.06.18 kehtima hakanud seaduse järgi, arvestades sj seda, et KTS § 35 lg 2, 3 on põhiseadusega vastuolus, ei ole kohtu hinnangul kaebuse laiendamine, sest tegemist on õigusnormi kohaldamisega ning uusi asjaolusid ei ole selles osas kaebaja esile toonud. Osaliselt on aga täituri seisukoht õige. Nimelt on kaebaja on soovinud kaebuses (resolutsiooni p 2), et täitur tühistaks 08.11.2017 tasu otsused asjades nr 017/2008/4070 ja nr 017/2008/4072, kuid käesoleval juhul ei ole nähtu, et kaebaja oleks esitanud täiturile nende otsuste peale vahetult kaebuse KTS § 52 ja TMS § § 217 lg 1 järgi. Lisaks ei nähtu 02.05.19 otsusest, et need 08.11.2017 tehtud otsused oleksid olnud (saanud olla) 01.04.2017 esitatud kaebuse esemeks. Selles osas tuleb jätta A. R kaebus TsMS § 423 lg 1 p 1 järgi läbi vaatamata, kuivõrd kaebuse kohtueelne kord on läbimata. Täitur väitis, et kaebus tuleb lahendada lähtuvalt ringkonnakohtu lahendist 01.03.19 ja Riigikohtu lahendist 3-2-1-164-13. Kohus märgib, et ringkonnakohus on lahendanud oma eelviidatud lahendis küsimust tasu arvestamisest KTS § 33 lg 4 järgi, mis räägib nn nõuete summeerimisest ja siis sellelt summalt põhitasu arvestamist, samale on viidatud ka riigikohtu lahendis 3-2-1-164-13, kuid nendes lahendites ei ole reguleeritud tasu suuruse aluseks võetava regulatsiooni küsimust KTS § 35 tähenduses. Seega ei ole täituri vastavad väited täpsed ega mõjuta käesolevat lahendit.
Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 tuleb jätta A. R menetluskulud, milleks on riigilõiv kaebuse esitamisel 15 eurot täituri kanda ja see välja mõista A. R kasuks. Esmase õiguskaitse taotluselt tasutud lõiv jääb A. R kanda, kuivõrd see taotlus jäi rahuldamata. Läbivaatamata jäetud osalt on avaldajal õigus taotleda lõivu (15 eurot) tagasi kooskõlas TsMS § 150 lg 1 p 3, lg 6. Kohtutäituri menetluskulud jäävad tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ M. Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.